Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52006AE0957

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: nõukogu määrus (Euratom), millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad KOM(2006) 42 lõplik -2006/0014 (CNS)

    ELT C 309, 16.12.2006, p. 41–45 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

    16.12.2006   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 309/41


    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal “Ettepanek: nõukogu määrus (Euratom), millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad”

    KOM(2006) 42 lõplik -2006/0014 (CNS)

    (2006/C 309/09)

    8. märtsil 2006 otsustas nõukogu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 7 ja 10 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses eespool mainitud ettepanek.

    Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni arvamus võeti vastu 31. mail 2006. Raportöör oli hr PEZZINI.

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 428. istungjärgul 5.—6. juulil 2006 (5. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 156, vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 4.

    1.   Järeldused ja soovitused

    1.1

    EMSK tervitab komisjoni ettepanekuid ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide uute osalemiseeskirjade kohta seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) tuumaenergiaalases teadus-, arendus- ja koolitustegevuses ning asjaomaste uurimistulemuste levitamise eeskirjade kohta.

    1.2

    Ettepanekute eesmärk on lihtsustada ja ratsionaliseerida menetlusi ja meetodeid, et kindlustada 2005. aasta Euroopa Ülemkogudel ja 2006. aasta märtsi Ülemkogul läbivaadatud Lissaboni strateegia elluviimine ning vastata teadusuuringute erinevate osalejate ja lõppkasutajate vajadustele. Samas saab lõpliku hinnangu kõnealustele meetmetele anda alles pärast eeskirjade rakendamise lõppu.

    1.3

    Komisjoni ettepanekud on kuni III peatükini, viimane kaasa arvatud, peaaegu identsed ettepanekutega, mis tehti teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse seitsmenda raamprogrammi tuumaenergiavälise valdkonna kohta (1), kuigi numeratsioon on teistsugune (2). Seega viitab komitee oma arvamusele kõnealusel teemal ning kordab ja rõhutab selles esitatud märkuseid (3), mis puudutavad hetkel läbivaadatava ettepaneku teksti kuni III peatükini, viimane kaasa arvatud.

    1.4

    Komitee on seisukohal, et Euroopa termotuumasünteesiprogramm on musternäide ühenduse jõupingutuste ning täielikult koordineeritud tegevuse tõelisest integreerimisest Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkuleppe ja assotsiatsioonilepingute raames.

    1.4.1

    Kõnealusel programmil on võtmeroll Euroopa Liidu termotuumaenergeetika alastes teadusuuringutes. Programmil on ühenduse jätkuv toetus rahaliste vahendite ja inimkapitali näol ning tänu ITER/DEMO (4) projektile edendab see märkimisväärselt keskkonna säästvat arengut.

    1.5

    Komitee on veendunud, et tuumaenergia (5), mille baasil toodetakse praegu keskmiselt üks kolmandik Euroopa Liidu elektrienergiast (6), edendab energiavarustuse sõltumatust ja energiajulgeolekut (7) ning Euroopa majanduse arengu jätkusuutlikkust vastavalt Kyoto kokkulepetele. Selle eeltingimus on paremate, tõhusamate ja turvalisemate jäätmekäitlusstandardite rakendamine ning konkurentsivõimelise Euroopa teadus- ja tootmistegevuse arendamine tuumatehnoloogia ja teenuste valdkonnas.

    1.6

    Komitee peab ühenduse rahastamise taset teaduseuuringute, koolituse, esitlustegevuse, koordineerimise ja toetamise, pädevusvõrgustike ning termotuumaenergeetika alase teadusuuringute valdkonnas asjakohaseks.

    1.6.1

    EMSK arvates on oluline toetada keskkonnasõbralike ja turvaliste tehnoloogiate uurimist ja rakendamist, võttes arvesse eri liikmesriikide nõudeid ja tingimusi. Selles mõttes pooldab komitee erinevate liikmesriikide otsuse austamist, kes ei näe tuumaenergias lahendust oma tulevase energiavajaduse katmiseks ning arvestavad sellega ka uurimisprogrammides.

    1.7

    EMSK rõhutab koolitustegevuste ja -programmide rolli teadlaste karjääri arendamisel ning toonitab, et kõnealused tegevused on eriti olulised erasektori, kodanikuühiskonna ja laiema avalikkuse seisukohalt.

    1.8

    EMSK on seisukohal, et Euratomi seitsmendas raamprogrammis ja selle eriprogrammides osalemiseks on hädavajalik lihtne, üheselt mõistetav, selge ja läbipaistev eeskirjade raamistik. Kõige olulisem on, et eeskirjad annaksid võimalikele osalejatele (eelkõige väiksematele) kindlustunde juurdepääsu, hindamist ja valikut ning kokkulepete sõlmimist ja projektide haldamist käsitlevate põhimõtete ja kriteeriumide osas.

    1.8.1

    EMSK väljendab kahetsust, et määruse ettepanekus ei arvestata alati kõnealust aspekti, ning on seisukohal, et pärast mõistlikku ajavahemikku peaksid sõltumatud eksperdid nimetatud eeskirjade tõhusust jälgima ja kõnealune hindamisaruanne tuleks esitada nõukogule ja komiteele.

    1.9

    Komitee leiab, et Euroopa maksumaksjate raha kasutamisele vastutasu tagamiseks on vältimatu uurimistulemuste rakendamine ja levitamine. Seega juhib komitee tähelepanu sellele, et alati tuleb leida sobiv tasakaal ühelt poolt ühenduse huvide ja liikmesriikide seisukohalt oluliste probleemide (k.a kaitse valdkonnas) ning intellektuaalse ja tööstusliku omandi kaitse, ja teiselt poolt sama oluliste riskide vahel, mis kaasnevad teadusliku ja tehnilise teabe ebapiisava levitamisega asjaomases sektoris.

    1.9.1

    Lisaks arvab komitee, et oluline on laiendada IPR kasutajatoe tegevust. Sellega kindlustatakse õigeaegne ja aktiivne abi toetuslepingute võimalikele osapooltele, kaudsed meetmed teadlaste koolituse ja karjääri arendamise toetamiseks ning konsortsiumikokkulepete ettevalmistamine ja allkirjastamine.

    2.   Põhjendused

    2.1

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab asjaolu, et kõnealust teemat hakati aegsasti käsitlema, ning on täiesti teadlik oma ainupädevusest Euratomi asutamislepingut puudutavate küsimuste konsulteerimisel. EMSK peab nimetatud pädevusi väga oluliseks, kuna tuumaenergia on ühiskonna jaoks äärmiselt tundlik teema, mille kohta tuleb edastada asjakohast teavet ning mis vajab konsulteerimist.

    2.2

    Aatomienergiaga seonduvad väga tõsised probleemid, mis puudutavad kodanike osalemist, sellega kaasnevaid ulatuslikke riske ning tuumajäätmete käitlust.

    2.2.1

    EMSK kutsub üles selgelt väljendama kavatsust täiustada antud valdkonna tegevuse ja ohutuse hindamise mudeleid alaliste teavitamis-, konsulteerimis- ning koolitusmehhanismide abil.

    2.2.2

    Haldusprotsessi tuleb parandada, et määratleda parimad strateegilised võimalused ning reageerida kodanike hirmudele seoses tuumaenergia kasutamise ning selle pikaajaliste tagajärgedega.

    2.3

    Komitee on juba väljendanud oma seisukohta (8) haldusmenetluse lihtsustamist (9) ning sellega seotud jõupingutuste vähendamist käsitlevate komisjoni ettepanekute osas, mis esitati 6. aprillil 2005 vastuvõetud otsuse ettepanekutes Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi ja Euratomi seitsmenda raamprogrammi kohta.

    2.3.1

    Komisjon tõi välja seitse põhimeedet kui olulist edutegurit, mille rakendamine on vajalik seitsmenda raamprogrammi juurdepääsu, selles osalemise ja selle haldusmenetluste lihtsustamiseks. Seoses sellega tõdes EMSK, et “praegune taotluste esitamise ja heakskiidumenetlustega seotud töö- ja rahakulu on liiga suur ja tekitab probleeme teadusasutustes ja tööstusettevõtetes töötavatele kasutajatele. Euroopa teadusprogrammis osalemine, kaasa arvatud taotluse esitamise risk, peab end osalejate jaoks ära tasuma” (10).

    2.3.2

    Samuti rõhutas EMSK, et oluline on “VKEsid uurimis-, arendus- ja uuendustegevusse veelgi tihedamalt kaasata”, ning seda, et “uute kõrgtehnoloogiliste toodete arendamiseks ja turustamiseks loodud VKEde eduks on eelkõige vajalik ka piisav stardikapital ja riskikapital.” Ning et “...menetluste suurusjärk peab olema siiski realiseeritav ja VKEdele kohane” (11).

    2.3.3

    Komisjoni teenistused tõid reguleerimismenetluste osas välja järgmised aspektid:

    piirata tuleb rahastamissüsteemide hulka; need peavad tagama kuuenda raamprogrammi vahendite jätkuvuse ning võimaldama kasutamisel suuremat paindlikkust;

    õigeaegselt tuleb edastada tõhusat, terviklikku, selget ja üheselt mõistetavat teavet ühenduse seitsmenda raamprogrammi ja Euratomi seitsmenda raamprogrammi rakenduseesmärkide ja -sätete kohta;

    tuleb ratsionaliseerida osalejate poolt nõutavat teavet, laiendada kaheetapilist menetlust ning kasutada süstemaatiliselt infotehnoloogia vahendeid;

    tuleb kaitsta Euroopa Liidu finantshuve, ilma et sellega kaasneks liigne koormus osalejatele. Eelkontrollide teostamine tuleb viia miinimumini ning need peavad toimuma ühtsete ja eelnevalt kokkulepitud kriteeriumide alusel;

    konsortsiumidele tuleb tagada tegevusvabadus, kasutades selleks suurimat paindlikkust võimaldavaid lepinguid ning suures ulatuses ühekordseid summeeritud väljamakseid, võttes aluseks eelnevalt määratletud kulud ning sõltumatu välishinnangu;

    tuleb kiirendada valikumenetlusi, asendades komiteemenetluse lihtsama teavitamismenetlusega;

    teadus- ja arendustegevuseks ettenähtud eraldisi tuleb kasutada tõhusamalt ning see peab toimuma kooskõlas vahenditega, mis on ettenähtud teistele Lissaboni strateegia raames toetatavatele poliitikavaldkondadele. lisaks tuleb vähendada teadus- ja arendustegevuse projektidega seotud ühenduse halduskulusid;

    tuleb lihtsustada ühenduse rahastamismudeleid ning ulatuslikumalt kasutada kindlasummalist rahastamist;

    tuleb kaotada praegu kasutatavad kuluaruanded, mis on osutunud liiga keeruliseks, ning selgitada abikõlblike kulude mõistet;

    tuleb määratleda ühenduse rahalise toetuse määr valdkondade kaupa (teadusuuringud, arendustegevus, esitlemine, koolitus, tulemuste levitamine ja kasutamine, teadmiste edastamine jne). Määrad seotakse üksikute tegevustega, kusjuures igale tegevusvaldkonnale nähakse ette ülemmäär, mis kehtib konsortsiumile ja mitte üksikule osalejale.

    2.4

    Lisaks sisaldab praegune määruse ettepanek eelmisega (12) võrreldes mitmeid muutusi, eelkõige järgmistes punktides: ettepaneku eesmärk; määratlused; konfidentsiaalsus; ettepanekute hindamine, valik ja määramine; rahalise toetuse erinevad vormid; kulude hüvitamine; ühenduse toetuse ülemmäärad; konsortsiumi riskid; levitamine, kasutamine ja juurdepääsu õigus; erisätted Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkuleppe ja töötajate liikuvuse kokkuleppe jaoks.

    2.4.1

    Ettepanek nende lõigete osas, mis ühtivad praeguse ettepaneku ja EÜ seitsmenda raamprogrammi vastava ettepaneku lõigetega (Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (13)), viitab komitee arvamusele, mis koostatakse viimatimainitud ettepaneku kohta (14).

    2.5

    Komitee nõustub tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse rahastamisele seatud ülempiiridega. Eelkõige tervitab komitee asjaolu, et komisjoni toetuse ülemmäärad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, avalik-õiguslikele asutustele, haridusasutustele, ülikoolidele ja teadusasutustele tõusevad 50 %-lt 75 %-le (15). Samuti tervitab komitee asjaolu, et koordineerivate ja toetavate meetmete ning teadlaste koolituse ja karjääri kujundamisele suunatud meetmete puhul võib komisjoni toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100 %-ni kõigist abikõlblikest kuludest.

    2.5.1

    Komitee soovitab ka lisada ettepanekule tabeli, milles oleks ära toodud erinevad meetmed ning vastav maksimaalne toetusmäär, samuti võimalus toetuste kombineerimiseks teiste ühenduse abi vormidega (struktuurifondid jne), eriti teadusuuringute infrastruktuuride puhul.

    3.   Üldised märkused Euratomi seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade kohta

    3.1

    EMSK arvates on oluline tagada, et Euratomi seitsmendas raamprogrammis ja selle eriprogrammides sisalduvad osalemise eeskirjad moodustaksid lihtsa, üheselt mõistetava, selge ja läbipaistva raamistiku ning et eeskirjad oleksid tõlgitud kõikidesse ühenduse ametlikesse keeltesse. Raamistik peaks looma võimalikele (eelkõige väikestele) osalejatele kindlustunde kättesaadavust, osalemistingimusi, projekti ettepanekute esitamist ja hindamist, toetuse erinevaid vorme, lepingulisi kohustusi, ühenduse kaasrahastamise määrasid ja süsteeme, tööstusliku ja intellektuaalse omandi kaitset ning teadmiste rakendamist ja levitamist puudutavate põhimõtete ja kriteeriumide osas. Lisaks tuleb arvestada termotuumaenergeetika valdkonna erisätteid.

    3.1.1

    Eelkõige soovitab komitee taas inkorporeerida artiklis 14 nimetatud kaudsete meetmete valiku- ja toetuse määramise kriteeriumid (välja arvatud varem määratud kriteeriumid). Need üldised kriteeriumi on järgmised:

    teaduslik ja tehnoloogiline pädevus ja uuendustegevuse aste;

    võime viia kaudne meede edukalt ellu ja tagada ressursside ja pädevuse tõhus haldamine;

    eriprogrammi ja tööprogrammi eesmärkide asjakohasus;

    Euroopa lisaväärtus, hangitud ressursside piisavus ja panus ühenduse poliitikasse;

    teadmiste kasutamise ja levitamise kava kvaliteet, uuendustegevuse edendamise potentsiaal ja selge kava intellektuaalomandi haldamiseks;

    eetikapõhimõtete ja soolise võrdõiguslikkuse austamine.

    3.2

    Komitee on juba väljendanud oma seisukohta ühenduse tuumaenergiaalase raamprogrammi lihtsustamise ja ratsionaliseerimise üldiste küsimuste kohta, seda nii oma arvamustes Euratomi seitsmenda raamprogrammi kohta kui kahte eriprogrammi käsitlevas arvamuses. Kõnealused eriprogrammid hõlmavad tuumaenergiat, kus eriline rõhuasetus on termotuumaenergeetika alastel teadusuuringutel, ning teadusuuringute ühiskeskuse tuumaenergiaalast teadustegevust. Samuti koostab komitee arvamuse komisjoni ettepaneku kohta, mis käsitleb ühenduse väljapoole tuumaenergeetika valdkonda jäävate teadusuuringute seitsmendas raamprogrammis osalemist (16).

    3.3

    Euratomi programmi puudutavate eeskirjade osas peab komitee eriti oluliseks taotluste esitamise formaalsuste radikaalsema lihtsustamise vajadust.

    3.3.1

    Komiteel on hea meel tõdeda, et Euratomi kuuendas raamprogrammis varem sisaldunud ühine vastutus, mis kujutanuks endast olulist takistust väikeste ja keskmise suurusega osalejate (ettevõtted, ülikoolid jne) osalemisele, jäeti praegusest ettepanekust välja. Selle asemel võib komisjon kinni pidada umbes 1 % ühenduse rahalisest toetusest (17), et katta tagasimaksmisele kuuluvaid, kuid osalejate poolt maksmata jäänud summasid (artikkel 37). Euratomi sektoris võib märkimisväärse osa teadustegevusest üle kanda väikestele ja keskmise suurusega osalejatele, kelle osalemist oleks kõnealune eeskiri tõsiselt takistanud.

    3.4

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee suhtub ettevaatusega ettepaneku enam kui 50 artiklis sätestatud osalemiseeskirjades tehtavate võimalike erandite suurde arvu. Samuti on arvukalt võimalusi erinevate kriteeriumide ja sätete määratlemiseks iga-aastastes tööprogrammides, eriprogrammides ja projektiettepanekute esitamise kutsetes. Kõnealused erandid puudutavad eelkõige: osalejate arvu ja lisatingimusi (artikkel 11); hindamise, valiku ja toetuse määramise põhimõtteid (artikkel 14, lõige 1); erandeid pakkumismenetluste avaldamises (artikkel 13); hindamiskriteeriume, mille puhul on võimalik määratleda täiendavad erikriteeriumid (artikkel 14, lõige 2); ühenduse rahalist toetust pädevusvõrgustikele (artikkel 34, lõiked 1 ja 3).

    3.4.1

    Seoses pädevusvõrgustikega on komiteel tõsised kahtlused kindla summa vormis rahastamise osas, sest see võib olla fiktiivne ja täiesti ebareaalne. See võib kahjustada pädevusvõrgustike arengut, mis on vajalikud programmis sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.

    3.5

    Komitee toonitab, et halduse vajalik paindlikkus ning üksikprojektide vajaduste määratlemine ei tohi nõrgendada osalemisnõuete, eelnevalt määratletud hindamis- ja valikukriteeriumide ning kindla rahastamise ja kaasrahastamise selgust, kindlust ja läbipaistvust.

    3.6

    Komitee on seisukohal, et kui toetuslepingus võimaldatakse teaduskonsortsiumil kasutada pakkumiskutseid teatud tööde tegemiseks või teatud tegevuste laiendamiseks, tuleks pakkumiskutsed avaldada vastavalt komisjoni eeskirjadele, tagamaks maksimaalne läbipaistvus ja juurdepääs teabele.

    3.7

    EMSK toonitab programmide ja kaudsete teadus-, esitlus-, koordineerimis- ja koolitustegevuste järelevalve- ja kontrollisätete olulisust tuumaenergeetika valdkonnas. Samuti teeb komitee ettepaneku kehtestada kõnealustele tegevustele ning pakkumiskutsete korraldamisele, lepingute hindamisele, valikule ja järelevalvele ning toetatavate projektide auditeerimisele kulutuste ülempiir.Kõnealune kulude ülempiir ei tohiks kogumahus ületada 7-10 % Euratomi seitsmendaks raamprogrammiks ettenähtud koguvahenditest. Eesmärk on kulutada vahendite põhiosa tegelikele prioriteetsetele tegevustele (teadusuuringud, esitlus, koolitus) ning praktiliste, konkreetsete ja turukõlblike tulemuste saavutamisele, mis on ühenduse teadusuuringute raamprogrammi lõppeesmärgid.

    3.7.1

    Selles kontekstis soovitab EMSK, et IDABC (18) raamistikus säilitatakse järelevalve tulemuste koostamine, arhiveerimine ja haldamine integreeritud andmebaasis.

    3.8

    Komitee tervitab komisjoni ettepanekut toetuse võimalike vormide osas: abikõlblike kulude hüvitamine kindlasummalise rahastamise või ühekordsete summeeritud väljamaksetena. Siiski leiab komitee, et välja tuleks selgitada sobivaim meetod, võttes muuhulgas arvesse abikõlblike kulude lihtsustamist. Määrusele tuleks lisada erinevate võimaluste loend, mis muudaks selle võimalikele kasutajatele paremini mõistetavaks.

    3.9

    Komitee soovitab koondada artiklites 32 ja 34 kirjeldatud ühenduse rahalise toetuse erinevad vormid ning lisada need ettepanekule. Kõnealune tabel peaks sisaldama rahastamise ülemmäärasid ning võimalusi nende kombineerimiseks (eriti teadusuuringute infrastruktuuri puhul) struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest, Euroopa Investeerimispangalt ja Euroopa Investeerimisfondilt saadava toetusega. Seejuures ei tohi unustada JEREMIE algatuse (19) sätteid, mis peaksid lihtsustama väiksemate osalejate osalemist Euratomi seitsmenda raamprogrammi meetmetes.

    3.10

    Komitee arvates on lisaks omandatud ja eelnevate teadmiste eristamisele ning erandite tegemisele militaarsetes ja julgeolekuga seotud küsimustes vältimatu, et levitamist, kasutamist ning kasutusõigusi käsitlevate pakutud eeskirjade kontekstis laiendataks IPR kasutajatoe tegevust. Sellega kindlustatakse õigeaegne ja aktiivne abi toetuslepingute võimalikele osapooltele (vt artikkel 18, lõiked 5 ja 6 ning artiklid 19 ja 21), kaudsed meetmed teadlaste koolituse ja karjääri arendamise toetamiseks ning selliste konsortsiumikokkulepete ettevalmistamine ja allkirjastamine, mis sätestavad täiendavad eeskirjad tulemuste ja intellektuaalomandi õiguste levitamiseks ja kasutamiseks (artikkel 23).

    3.11

    Termotuumaenergeetika alaste teadusuuringute osas rõhutas komitee eelmainitud kahes arvamuses kontrollitud termotuumasünteesi puudutavate teadusuuringute, ITERi projekti, ettevalmistava programmi (DEMO) ja plasma hoidmise kontseptsiooni olulisust (20).

    3.11.1

    EMSK võtab teadmiseks, et ülalmainitud valdkonna ühenduse rahalise toetuse pakutud aastane baasmäär ei tohiks kogu Euratomi seitsmenda raamprogrammi kestel ületada 20 %. Komitee arvates on kõnealune määr vajalik, et liikmesriigid annaksid olulise panuse hästikoordineeritud (vt punkt 1.4) ühenduse programmi, pakkudes asendamatu baasi, toetuspinna ja sisendi ITERi ühisettevõttele ja DEMO-algatusele. Kuigi kõnealune määr võib olla sobiv alguses, on küsitav, kas sellest piisab kogu programmi vältel, et see motiveeriks liikmesriike omalt poolt andma piisavaid ja vajalikke rahalisi vahendeid. Seega soovitab komitee, et ettevaatusabinõuna tõstetakse määr 25 %-ni, mis oleks ikka veel ainult pool või kolmandik (artikli 32 lõige 1) toetusest, mida ühendus muidu annaks. Lisaks sellele on komitee seisukohal, et neid ülempiire tuleks reeglina ka kohaldada.

    3.11.2

    Seoses ettepanekuga kehtestada toetuse 40 % ülempiiri ühistele eriprojektidele assotsiatsioonilepingute valdkonnas, kusjuures eelisjärjekorras saavad toetust ITER/DEMO algatused ning töötajate liikuvuse kokkuleppe raames korraldatavad algatused, kahtleb komitee, kas pikas perspektiivis on kõnealune määr piisav, et liikmesriigid annaksid soovitud projektidele või meetmetele vajalikud rahalised vahendid. Komitee viitab artikli 52 lõikele 2.

    4.   Konkreetsed märkused

    4.1

    Komitee peab küsitavaks 1. alajaost (“Konkursikutsed”) sätte väljajätmist, mille kohaselt võidi enne konkursikutset esitada osalemiskutse, mis võimaldab täpselt määratleda ja hinnata meetme eesmärke ja nõudeid. Samuti võimaldab see vältida ebavajalikke halduskulusid, mis tekivad ettepanekute koostamisel, mida ei saa vastu võtta, ning nende esitamisel komisjonile ja sõltumatutele hindajatele valimiseks ja hindamiseks.

    4.2

    Osalemiskutsetega seoses võiks taotlejatele korraldada teabepäevi, mille abil kaasata võimalikke teaduslikke ja tööstuslikke kasutajaid ulatuslikumalt ühenduse tuumaenergeetika alaste teadusuuringute meetmete määratlemisse.

    4.3

    EMSK juhib tähelepanu võimalikele ohtudele, mis on seotud teadusliku ja tehnilise teabe ebapiisava levitamisega kõnealuses sektoris. Komitee arvates tuleks siin küll võtta teatavaid ennetusmeetmeid, kuid puudub vajadus valdkonna täielikuks välistamiseks. Praktikas võiks see tähendada ülitäpselt määratletud tehnilise protokolli koostamist teabe sisu ja levitamise meetodite kohta, võttes arvesse ohutuse nõudeid ja usaldusväärsust ning tagades samas suurima võimaliku läbipaistvusse.

    4.4

    EMSK arvates tuleks tutvustada vajalike tingimuste täitmise ja osalejate õigusliku staatuse kontrollimise korda ning seda laialdaselt levitada. Sarnaselt peaksid kõigile teadusuuringutes osalejatele olema kättesaadavad selged ja üheselt mõistetavad eeskirjad lihtsustatud menetlustest ettepanekute kaheetapilise esitamise ning mõlema etapi hindamiskriteeriumide ja -nõuete kohta.

    4.4.1

    Kõnealused eeskirjad peaksid olema kättesaadavad mitte ainult hindamisekspertidele, vaid ka projektide esitajatele ning need peaksid põhinema üheselt mõistetavatel ja ühtsetel kriteeriumidel.

    4.5

    EMSK on seisukohal, et tuumaenergia turvalisuse/usaldusväärsuse alased koolitused ja teabealgatused on vajalikud nii teadlastele kui kodanikuühiskonna esindajatele ja laiale avalikkusele. Lisaks tuleb tugevdada vahendeid ja meetmeid kindlate ja usaldusväärsete mudelite arendamiseks, mille abil oleks võimalik hinnata aatomienergia usaldusväärsust ja turvalisust.

    4.6

    Uurimistulemuste hindamise, levitamise ning intellektuaalse ja tööstusliku omandi õiguste kaitse osas tuleks rakendada eeskirju ja kaitseabinõusid, mis sisalduvad määruse ettepanekus, toetuslepingutes, konsortsiumilepingutes, Euratomi lepingu artiklis 24 ja teistes sätetes  (21), assotsiatsioonilepingutes, Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkuleppes, ITERi projektiks ettenähtud Euroopa ühisettevõtte ning asjaomastes rahvusvahelistes kokkulepetes ning ka mitmepoolsetes kokkulepetes, nagu töötajate liikuvuse kokkulepe. Lisaks leiab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et võimalikult ulatuslikult tuleks levitada ka muudetud IPR-Euratomi juhist taotluse esitajatele, milles tuuakse selgelt ja avatult välja võimalike osalejate kohustused ja neile avanevad võimalused Euratomi seitsmenda raamprogrammi raames teostatava teadus-, esitlus-, koolitus- ja arendustegevuse valdkonnas.

    Brüssel, 5. juuli 2006

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

    president

    Anne-Marie SIGMUND


    (1)  KOM(2005) 705 lõplik

    (2)  On mõned erandid: nt “eesliini” uurimisprojektid.

    (3)  Näiteks käsitlesid märkused järgmist: uurimisinstituutide õiguslik seisund, tulemustele juurdepääsu õigused, intellektuaalomandi õigused, kulude hüvitamine, rahastamise kord ja lihtsustamine, toetuse liigid ja üldised põhimõtted, millel põhineb Euroopa teadlaste harta.

    (4)  Vt ka punkt 3.11.

    (5)  ELT C 110, 30.4.2004, raportöör: hr Cambus.

    (6)  2004. aastal 25-liikmelises Euroopa Liidus toodetud energia: tuumaenergia 31,2 %, maagaas 24,3 %, toornafta 17,1 %, kivisüsi 13,1 %, pruunsüsi 10,2 %, primaarenergia 4,1 %. Samal ajal tarbitud energia: toornafta 39,2 %, maagaas 25,4 %, tuumaenergia 14,8 %, kivisüsi 13,7 %, pruunsüsi 4,9 %, primaarenergia 2,0 % (Eurostat, Energia 5/2006).

    (7)  2004. aastal oli energiavarustuse sõltuvust kajastav energia koguimport 25-liikmelises Euroopas 53,8 %, milles toornafta ja naftasaaduste osakaal oli 33,2 %. Energiasõltuvus Euroopa Liidu neljas suuremas liikmesriigis: Itaalia 87,7 %, Saksamaa 64,6 %, Prantsusmaa 54,3 %, Ühendkuningriik 5,2 %. Ainus energiaimpordist mittesõltuv liikmesriik on Taani, mille energiasõltuvuse määr on –53,5 % (Eurostat, Energia 5/2006).

    (8)  KOM(2005) 119 lõplik — SEC(2005) 430/431, 6.42005.

    (9)  ELT C 65, 17.3.2006, raportöör: hr Wolf.

    (10)  ELT C 65, 17.3.2006, punkt 1.11, raportöör: hr Wolf.

    (11)  ELT C 65, 17.3.2006, punkt 1.12, raportöör: hr Wolf.

    (12)  Nõukogu määrus nr 2322/2002 (Euratom).

    (13)  KOM(2005) 705 lõplik, 23.12.2005.

    (14)  CESE 557/2006 (INT/309); raportöör: hr Wolf.

    (15)  CESE 557/2006, punkt (INT/309); raportöör: hr Wolf.

    (16)  Vt ka joonealune märkus 9.

    (17)  CESE 557/2006, punkt 4.11.2 (INT/309); raportöör: hr Wolf.

    (18)  Arvamus IDABC kohta, ELT C 30.3.2004 (koostalitlusvõimeline Euroopa e-valitsuse teenuste osutamine riiklikele haldusorganitele, ettevõtetele ja kodanikele).

    (19)  ELT C 110, 9.5.2006, raportöör: hr Pezzini.

    (20)  ELT C 65, 17.3.2006, punkt 6.11 jj; raportöör: hr Wolf.

    (21)  Vt ka joonealune märkus 10.


    Top