Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 42014X0325(03)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 119 – Mootorsõidukite pöördelaternate tüübikinnituse ühtsed sätted

ELT L 89, 25.3.2014, p. 101–122 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/119(2)/oj

25.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 89/101


Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav veebisaidil

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 119 – Mootorsõidukite pöördelaternate tüübikinnituse ühtsed sätted

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni

01-seeria muudatuste 3. täiendus – jõustumiskuupäev: 3. november 2013

SISUKORD

EESKIRI

Reguleerimisala

1.

Mõisted

2.

Tüübikinnituse taotlemine

3.

Märgistus

4.

Tüübikinnitus

5.

Üldnõuded

6.

Kiiratava valguse tugevus

7.

Katsemenetlus

8.

Kiiratava valguse värvus

9.

Toodangu vastavus

10.

Karistused toodangu mittevastavuse korral

11.

Tootmise lõpetamine

12.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

13.

Üleminekusätted

LISAD

1.

Teatis pöördelaterna tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmisest keeldumise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta kooskõlas eeskirjaga nr 119

2.

Tüübikinnitusmärkide kujunduse näited

3.

Fotomeetrilised mõõtmised

4.

Valge valguse värvus

5.

Toodangu vastavuse kontrollimise menetluse miinimumnõuded

6.

Proovivõtu miinimumnõuded kontrollijale

REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse M, N ja T kategooria sõidukite pöördelaternate suhtes (1).

1.   MÕISTED

1.1.

Pöördelatern” – latern, mida kasutatakse selle teeosa täiendavaks valgustamiseks, mis asub sõiduki eesmise nurga juures ja sellel küljel, kuhu sõiduk keerama hakkab.

1.2.

Eri tüüpi pöördelaternad” – laternad, mis erinevad üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

a)

kaubanimi või kaubamärk;

b)

optilise süsteemi näitajad (valgustugevus, valgusjaotuse nurgad, valgusallika kategooria, valgusallika moodul jne).

Laternat ei loeta teise tüüpi kuuluvaks, kui tal on teist värvi hõõglamp või filter.

1.3.

Käesolevas eeskirjas kasutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 48 ja selle muudatustes sätestatud määratlusi kiiratava valguse värvuse kohta.

1.4.

Kui käesolevas eeskirjas on viidatud standardsetele hõõglampidele ja eeskirjale nr 37, tähendab see viidet tüübikinnituse taotluse esitamise ajal kehtivale eeskirjale nr 37 ja selle muudatuste seeriale.

2.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

2.1.

Tüübikinnituse taotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

2.2.

Iga pöördelaterna tüübi puhul tuleb taotlusele lisada:

2.2.1.

piisavalt üksikasjalikud joonised kolmes eksemplaris, mis võimaldavad kindlaks määrata pöördelaterna tüübi ning millel on geomeetriliselt kujutatud pöördelaterna sõidukile paigaldamise asend; katsetustes nullteljena kasutatav vaatlustelg (horisontaalnurk H = 0°, vertikaalnurk V = 0°) ning punkt, mis võetakse kõnealustes katsetes nullkeskmeks. Joonistel tuleb näidata tüübikinnitusnumbri ja lisatähise paigutus tüübikinnitusmärgi suhtes;

2.2.2.

lühike tehniline kirjeldus, milles on esitatud (v.a mitteasendatavate valgusallikatega laternate puhul):

a)

ettenähtud hõõglambi või hõõglampide kategooria(d), s.o üks tüübikinnituse taotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 37 ja selle muudatuste seerias sisalduvatest kategooriatest, ja/või

b)

ettenähtud LED-valgusallikate kategooria(d), milleks on üks tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 128 ja selle muudatuste seerias sisalduvatest kategooriatest, ja/või

c)

valgusallika mooduli tunnuskood;

2.2.3.

kaks näidist. Kui seadmed ei ole identsed, kuid on sümmeetrilised ning sobivad paigaldamiseks üks sõiduki vasakule ning teine sõiduki paremale küljele, võivad kaks esitatud näidist olla identsed ning ette nähtud paigaldamiseks ainult sõiduki paremale või ainult vasakule küljele.

3.   MÄRGISTUS

Tüübikinnituse saamiseks esitatud pöördelaterna tüübi näidistel peab olema:

3.1.

taotleja kaubanimi või kaubamärk; kõnealune märgistus peab olema selgelt loetav ja kustutamatu;

3.2.

selgelt loetav ja kustutamatu märgistus (välja arvatud mitteasendatavate valgusallikatega laternate puhul), millel on näha:

a)

ettenähtud valgusallika(te) kategooria(d) ja/või

b)

valgusallika mooduli tunnuskood;

3.3.

tüübikinnitusmärgi ja punktis 4.3 kirjeldatud lisatähiste jaoks vastav ala; kõnealune ala tuleb näidata punktis 2.2.1 osutatud joonistel;

3.4.

elektroonilise valgusallika juhtseadmestikuga ja/või mitteasendatavate valgusallikatega ja/või valgusallika mooduli(te)ga laternate puhul nimipinge või pingevahemik ja maksimaalne nimivõimsus;

3.5.

valgusallika mooduli(te)ga laternate puhul kantakse valgusallika mooduli(te)le:

3.5.1.

taotleja kaubanimi või kaubamärk; kõnealune märgistus peab olema selgelt loetav ja kustutamatu;

3.5.2.

mooduli tunnuskood; kõnealune märgistus peab olema selgelt loetav ja kustutamatu; tunnuskood algab tähtedega „MD”, mis tähistab sõna „moodul”, ja sellele järgneb tüübikinnitusmärk ilma punktis 4.3.1.1 ette nähtud ringjooneta, ning kui kasutatakse mitut mitteidentset valgusallika moodulit, siis ka asjaomased lisatähised või -märgid; see tunnuskood peab olema punktis 2.2.1 nimetatud joonistel.

Tüübikinnitusmärk ei pea olema sama mis laternal, milles moodulit kasutatakse, kuid mõlemad märgistused peavad olema sama taotleja esitatud.

3.5.3.

nimipinge ja nimivõimsuse märgistus;

3.6.

laternatel, mille tööpinge ei vasta laterna juurde mittekuuluva elektroonilise valgusallika juhtseadmestiku kasutamise tõttu nimipingele 6 V, 12 V või 24 V, ka sekundaarse nimipinge märgistus;

3.7.

elektroonilise valgusallika juhtseadmestikul, mis on laterna osa, aga ei kuulu laterna korpusesse, tootja nimi ja tunnusnumber.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.

Tüübikinnitus antakse, kui tüübikinnituse saamiseks esitatud kaks pöördelaterna näidist vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

4.2.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Üks ja sama kokkuleppeosaline ei anna ühele laternatüübile antud numbrit teisele käesoleva eeskirja kohasele pöördelaterna tüübile. Teade pöördelaterna tüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, selle laiendamise, selle andmisest keeldumise, selle tühistamise või tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

4.3.

Igal pöördelaternal, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile, peavad olema punktis 3.3 osutatud alas lisaks punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 või 3.4 ette nähtud märgile ja üksikasjadele:

4.3.1.

rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

4.3.1.1.

ringjoonega ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2); ning

4.3.1.2.

tüübikinnitusnumbrist;

4.3.2.

K-tähest koosnev lisasümbol, nagu näidatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

4.3.3.

K-tähe lähedale võib paigutada tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta (praegu 01), mis näitavad käesolevasse eeskirja viimati tehtud muudatuste seeriat.

4.4.

Kui kaks või enam laternat on osa samast grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternatest koosnevast koostust, antakse tüübikinnitus ainult juhul, kui kõik asjaomased laternad vastavad käesoleva või mõne muu eeskirja nõuetele. Kui asjaomased laternad ei vasta ühegi eeskirja nõuetele, ei tohi neid sellises grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternatest koosnevas koostus kasutada.

4.4.1.

Kui grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternad vastavad mitme eeskirja nõuetele, võib kasutada ka ainult ühte rahvusvahelist tüübikinnitusmärki, mis koosneb ringjoonega ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber, tüübikinnitusnumber ja vajaduse korral nõutav nool. Selle tüübikinnitusmärgi võib paigutada ükskõik kuhu grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternatele, tingimusel et:

4.4.1.1.

märk on pärast paigaldamist nähtav;

4.4.1.2.

ühtki valgust edastavate grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate osa ei ole võimalik eemaldada, eemaldamata samal ajal ka tüübikinnitusmärki.

4.4.2.

Iga laterna tunnusmärk, mis vastab igale tüübikinnituse aluseks olnud eeskirjale, ning tüübikinnituse andmise kuupäevaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud suurimate tehniliste muudatuste seeria tuleb märkida:

4.4.2.1.

asjakohasele valgust kiirgavale pinnale;

4.4.2.2.

või laternate grupile sellisel viisil, et kõik grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternad oleksid selgesti tuvastatavad (vt kolme võimalikku näidet 2. lisas).

4.4.3.

Tüübikinnitusmärgi osade mõõtmed ei tohi olla väiksemad minimaalsetest mõõtmetest, mis on tüübikinnituse aluseks oleva eeskirja kohaselt nõutavad kõige väiksemate individuaalsete tähiste puhul.

4.4.4.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Üks ja sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit käesoleva eeskirja reguleerimisalasse kuuluvatele teist tüüpi grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternatele.

4.5.

Punktides 4.3.1 ja 4.3.2 osutatud märk ja tähised peavad olema kustutamatud ja selgesti loetavad ka siis, kui pöördelatern on sõidukile paigaldatud.

4.6.

2. lisas on esitatud üksiklaternate (joonis 1) ja grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate (joonis 2) tüübikinnitusmärkide näidised koos kõigi eespool osutatud lisasümbolitega, kus K-täht osutab pöördelaternale.

4.7.

Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustutamatu. Selle võib paigutada seadme läbipaistvale või läbipaistmatule sise- või välisosale, mida ei saa eraldada seadme valgust kiirgavast läbipaistvast osast. Märgistus peab olema nähtav ka siis, kui seade on paigaldatud sõidukile või kui mõni liikuv osa, näiteks mootorikate, pagasiruumi kaas või sõiduki uks, on avatud.

5.   ÜLDNÕUDED

5.1.

Iga näidis peab vastama järgmistes punktides esitatud nõuetele.

5.2.

Pöördelaternad peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et tavapärastes kasutustingimustes oleks vaatamata võimalikule vibratsioonile tagatud nende nõuetekohane toimimine ning käesoleva eeskirjaga ette nähtud näitajate säilimine.

5.3.

Valgusallika moodulite puhul kontrollitakse, kas:

5.3.1.

valgusallika mooduli(te) ehitus vastab järgmistele tingimustele:

a)

ühtki valgusallika moodulit ei saa paigaldada üheski muus asendis peale kindlaksmääratud ja õige asendi ning seda saab eemaldada üksnes tööriista(de) abil;

b)

kui seadme korpuses kasutatakse enam kui ühte valgusallikat, ei saa erinevate näitajatega valgusallika mooduleid ühe ja sama laterna korpuses omavahel vahetada;

5.3.2.

valgusallika moodulid on avamiskindlad;

5.3.3.

valgusallika moodul on projekteeritud nii, et ka tööriistu kasutades ei ole seda võimalik mehaaniliselt vahetada ühegi tüübikinnituse saanud asendatava valgusallika vastu.

5.4.

Asendatavate valgusallikate puhul:

5.4.1.

võib kasutada kõiki eeskirja nr 37 ja/või eeskirja nr 128 alusel tüübikinnituse saanud valgusallikate kategooriaid, tingimusel et tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtiva eeskirjaga nr 37 ja selle muudatuste seeriaga ega tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtiva eeskirjaga nr 128 ja selle muudatuste seeriaga ei ole nende kasutamist piiratud;

5.4.2.

peab seadme ehitus võimaldama valgusallikat paigaldada üksnes õiges asendis;

5.4.3.

peab valgusallika pesa vastama Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) väljaandes nr 60061 esitatud näitajatele. Sellega seoses kohaldatakse kasutatava valgusallika kategooriale kehtivat pesa andmelehte.

6.   KIIRATAVA VALGUSE TUGEVUS

6.1.

Kummagi näidise valgustugevus ei tohi olla väiksem kui punktis 6.2 sätestatud miinimumväärtus ega suurem kui punktis 6.3 sätestatud maksimumväärtus. Valgustugevust mõõdetakse nulltelje suhtes allpool nimetatud suundades (väljendatuna nulltelje nurgakraadides). Katsepunktid on esitatud sõiduki vasakule küljele paigaldatud laterna kohta; kui latern on paigaldatud sõiduki paremale küljele, muutuvat L-tähised R-tähisteks.

6.2.

Vasakul küljel paikneva seadme puhul on minimaalne valgustugevus kindlaksmääratud mõõtepunktides järgmine:

1)

2,5 D – 30 L: 240 cd

2)

2,5 D – 45 L: 400 cd

3)

2,5 D – 60 L: 240 cd

Samad väärtused kehtivad sümmeetriliselt paremal küljel paiknevale seadmele (vt 3. lisa)

6.3.

Igas suunas kiiratava valguse tugevus ei tohi olla suurem kui:

a)

300 cd ülalpool 1,0 U (L ja R) joont;

b)

600 cd horisontaaltasandi ning 1,0 U (L ja R) joone vahel; ning

c)

14 000 cd allpool 0,57 D (L ja R) joont.

6.4.

Mitme valgusallikaga üksiklaternate puhul peab laterna valgustugevus vastama ühe valgusallika häire korral valgustugevuse miinimumnõuetele ning kõikide valgusallikate põledes ei tohi see ületada maksimaalset valgustugevust.

7.   KATSEMENETLUS

7.1.

Asendatava valgusallikaga laterna puhul, mida ei juhita elektroonilise valgusallika juhtseadmestikuga ja millel on seadme jaoks ette nähtud kategooriasse kuuluv värvitu või värviline standardne valgusallikas ning mille toitepinge:

a)

hõõglambi või -lampide puhul on selline, nagu on vaja asjaomase kategooria hõõglambi puhul nõutava etalonvalgusvoo tekitamiseks;

b)

LED-valgusallikatel on 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V, tuleb tekitatud valgusvoo väärtust korrigeerida. Korrektsioonitegur on objektiivse valgusvoo ja rakendatud pinge juures saadud valgusvoo keskväärtuse suhe.

7.2.

Kõik mitteasendatavate valgusallikatega (hõõglambid jm) laternate mõõtmised tehakse pingel 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V, kui valgusallikal puudub elektrooniline valgusallika juhtseadmestik.

7.3.

Kui tegemist on süsteemiga, mille puhul valgusallika elektrooniline juhtseadmestik on osa laternast (3), rakendatakse elektroonilise juhtseadmestiku sisendklemmidele pinget 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V.

7.4.

Kui tegemist on süsteemiga, mille puhul valgusallika elektrooniline juhtseadis ei ole osa laternast, rakendatakse laterna sisendklemmidele tootja osutatud pinget. Katselabor nõuab taotlejalt valgusallika ja rakendatavate funktsioonide käitamiseks vajalikku valgusallika juhtseadmestikku.

Laternale rakendatav pinge märgitakse käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud vormi kohasesse teatisesse.

7.5.

Kõikide laternate puhul, välja arvatud hõõglampidega varustatud laternad, peavad laterna käivitumisest ühe minuti möödumisel ja seejärel 30 minuti pärast mõõdetud valgustugevuse väärtused vastama miinimum- ja maksimumnõuetele. Valgustugevuse jaotumist pärast laterna üheminutilist tööd saab arvutada valgustugevuse jaotumise põhjal 30 tööminuti pärast, kasutades igas mõõtepunktis üks minut pärast laterna käivitumist horisontaal- ja vertikaalpunktis mõõdetud valgustugevuse väärtuse ning 30 minuti pärast mõõdetud valgustugevuse väärtuse suhtarvu.

8.   KIIRATAVA VALGUSE VÄRVUS

3. lisa punktis 2 kujutatud valgusjaotusala ulatuses kiiratava valguse värvus peab olema valge. Katsete kohta vaata käesoleva eeskirja 4. lisa. Sellest alast väljaspool ei tohi värvus järsult muutuda.

9.   TOODANGU VASTAVUS

Toodangu nõuetele vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ning see peab vastama järgmistele nõuetele.

9.1.

Käesoleva eeskirja raames tüübikinnituse saanud laternaid tuleb toota nii, et need vastaksid kinnitatud tüübile, täites punktides 6 ja 8 sätestatud nõudeid.

9.2.

Käesoleva eeskirja 5. lisas esitatud toodangu vastavuse kontrollimise korra miinimumnõudeid tuleb järgida.

9.3.

Käesoleva eeskirja 6. lisas sätestatud miinimumnõuded kontrollijapoolse proovivõtu jaoks peavad olema täidetud.

9.4.

Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid vastavuse kontrollimise meetodeid. Kõnealuste kontrollimiste tavaline sagedus on kord iga kahe aasta järel.

10.   KARISTUSED TOODANGU MITTEVASTAVUSE KORRAL

10.1.

Pöördelaterna tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool esitatud nõuded ei ole täidetud või kui punktides 4.3.1 ja 4.3.2 osutatud tüübikinnitusmärgiga pöördelatern ei vasta kinnituse saanud tüübile.

10.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema poolt varem antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatise vormi.

11.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saanud pöördelaterna tootmise, peab ta kinnituse andnud asutusele sellest teatama. Vastavasisulise teabe saamisel peab nimetatud asutus teavitama teisi 1958. aasta kokkuleppe osalisi, kes rakendavad käesolevat eeskirja, kasutades eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatise vormi.

12.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE NING TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised peavad edastama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusi andvate tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid; nendele asutustele tuleb saata teistes riikides väljastatud vormikohased tõendid tüübikinnituse andmise või laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpetamise kohta.

13.   ÜLEMINEKUSÄTTED

13.1.

Pärast käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest vastavalt käesolevale eeskirjale, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

13.2.

60 kuud pärast 01-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse üksnes siis, kui pöördelatern vastab 01-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

13.3.

Käesoleva eeskirja kohased pöördelaternate tüübikinnitused, mis on antud juba enne 01-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva, kehtivad tähtajatult.

13.4.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi keelduda käesoleva eeskirja varasemate seeriate muudatuste kohaste tüübikinnituste laienduste andmisest.


(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2, punkt 2).

(2)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.2/Amend.1).

(3)  Käesolevas eeskirjas tähendab väljend „on osa laternast”, et seadis sisaldub füüsiliselt laterna korpuses või paikneb korpusest väljaspool (sellest eraldi või sellega ühendatuna), kuid kuulub samasse süsteemi, sest tootja on tarninud selle koos laternaga.


1. LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

Image

Image


2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUSE NÄITED

Joonis 1

Üksiklaternate märgistus

Näidis A

Image

a = 5 mm min.

Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärgiga seade on pöördelatern, mis on saanud eeskirja nr 119 alusel tüübikinnituse Jaapanis (E43) ja kannab tüübikinnitusnumbrit 221. Tüübikinnitusnumber näitab, et tüübikinnitus on antud kooskõlas eeskirjaga nr 119, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

Märkus: Tüübikinnitusnumber ja lisasümbolid peavad asetsema ringi lähedal, E-tähe kohal või all või sellest vasakul või paremal. Tüübikinnitusnumber ja tootmise seerianumber peavad asetsema E-tähe suhtes samal pool ja tähega samas suunas. Rooma numbrite kasutamisest tüübikinnitusnumbrites tuleks hoiduda, et vältida segiajamist muude tähistega.

Joonis 2

Grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate lihtsustatud märgistus

(Vertikaalsed ja horisontaalsed jooned näitavad skemaatiliselt valgus-signaalseadme kuju. Need ei kuulu tüübikinnitusmärgi juurde.)

Näidis B

Image

Näidis C

Image

Näidis D

Image

Märkus. Kolm tüübikinnitusmärgi näidist (näidised B, C ja D) kujutavad kolme võimalikku märgistamisviisi valgustusseadme puhul, milles kaks või enam laternat moodustavad ühe ja sama grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternatest koosneva üksuse osa. Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärgiga seade on tüübikinnituse saanud Jaapanis (E 43), kannab tüübikinnitusnumbrit 3333 ja koosneb järgmistest osadest:

 

kategooria 1 suunatulelatern, mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 6 01-seeria muudatustega;

 

eesmine ääretulelatern, mis on kinnitatud kooskõlas eeskirja nr 7 02-seeria muudatustega;

 

pöördelatern, mis on saanud tüübikinnituse kooskõlas eeskirja nr 119 01-seeria muudatustega.

Joonis 3

Valgusallika moodulid

Image

Joonisel kujutatud tunnuskoodiga valgusallika moodul on koos laternaga saanud tüübikinnituse Itaalias (E3) ja kannab tüübikinnitusnumbrit 17325.


3. LISA

FOTOMEETRILISED MÕÕTMISED

1.   MÕÕTMISMEETODID

1.1.

Fotomeetriliste mõõtmiste tegemisel tuleb kasutada asjakohast hajapeegelduse vastast kaitset.

1.2.

Kui mõõtmistulemused vaidlustatakse, tehakse mõõtmised järgmiste nõuete kohaselt:

1.2.1.

mõõtmiskaugus peab olema selline, et saaks rakendada ruutpöördvõrdelisuse seadust;

1.2.2.

mõõteseadme vastuvõtja nurgaava valguse nullkeskme poolt vaadatuna on vahemikus 10′–1°;

1.2.3.

konkreetse vaatlussuuna puhul kehtiv valgustugevuse nõue on täidetud, kui nõutav valgustugevus tuvastatakse suunas, mis ei erine vaatlussuunast üle veerandi kraadi.

2.   MÕÕTEPUNKTID VÄLJENDATUNA NULLTELJE NURGAKRAADIDES

Joonis 1

Image

Image

=

Valgustugevuse miinimumväärtus (cd).

Vasakpoolne latern (L-nurk tuleks parempoolse laterna puhul asendada R-nurgaga)

2.1.   Geomeetriline nähtavusväli

Joonis 1

Image

Joonis 2

Image

2.1.1.

Suunad H = 0° ja V = 0° vastavad nullteljele. Need on sõidukil horisontaalsed, paralleelsed sõiduki keskmise pikitasapinnaga ning suunatud nõutavasse nähtavussuunda. Need läbivad nullkeskme. Tabelis esitatakse valgustugevuse miinimumväärtused (cd) eri mõõtmissuundades.

3.   MITME VALGUSALLIKAGA LATERNATE FOTOMEETRILINE MÕÕTMINE

Fotomeetrilisi tööparameetreid kontrollitakse:

3.1.

mitteasendatavate valgusallikate (hõõglambid jm) puhul:

laternas olevate valgusallikatega käesoleva eeskirja punkti 7.1.1 kohaselt;

3.2.

asendatavate valgusallikate puhul:

kui laternas on valgusallikad pingega 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V, tuleb tekitatud valgustugevuse väärtusi korrigeerida. Hõõglampide puhul on parandustegur etalonvalgusvoo ja rakendatud pinge (6,75 V, 13,5 V või 28,0 V) juures saadud valgusvoo keskväärtuse suhe.

LED-valgusallikate puhul on parandustegur objektiivse valgusvoo ja rakendatud pinge (6,75 V, 13,5 V või 28,0 V) juures saadud valgusvoo keskväärtuse suhe.

Ühegi kasutatava valgusallika tegelik valgusvoog ei tohi erineda keskväärtusest enam kui 5 %. Alternatiivina võib üksnes hõõglampide puhul kasutada standardset hõõglampi, mis asetatakse ükshaaval igasse asendisse ja lastakse töötada konkreetse etalonvalgusvoo juures, kusjuures iga asendi üksikmõõtmised liidetakse kokku.

3.3.

Iga pöördelaterna, v.a hõõglambi või -lampidega pöördelaterna valgustugevuse väärtused, mida mõõdetakse üks minut ja seejärel 30 minutit pärast sisselülitamist, peavad vastama miinimum- ja maksimumnõuetele. Valgustugevuse jaotumist pärast laterna üheminutilist tööd saab arvutada valgustugevuse jaotumise põhjal pärast 30-minutilist tööd, kasutades iga mõõtepunkti puhul üks minut pärast laterna sisselülitamist punktis 45° L 2,5° D mõõdetud valgustugevuse väärtuse ning 30 minutit pärast laterna sisselülitamist samas punktis mõõdetud valgustugevuse väärtuse suhtarvu (vasakpoolse laterna puhul; parempoolse laterna puhul tuleb L-nurk asendada R-nurgaga).


4. LISA

VALGE VALGUSE VÄRVUS

(Värvsuskoordinaadid)

1.

Kolorimeetriliste omaduste kontrollimisel kasutatakse valgusallikat värvustemperatuuril 2 856 K, mis vastab Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) valgusliigile A. Mitteasendatavate valgusallikatega (hõõglambid jm) varustatud laternate puhul või elektroonilise valgusallika juhtseadmestiku abil juhitavate (asendatavate või mitteasendatavate) valgusallikate puhul tuleb kolorimeetriliste näitajate kontrollimiseks kasutada laternas olevaid valgusallikaid vastavalt käesoleva eeskirja punktile 7.

2.

Asendatava valgusallika valgustugevus peab olema selline, mis tekitab sama värvuse nagu CIE valgusliigil A.


5 LISA

TOODANGU VASTAVUSE KONTROLLIMISE MENETLUSE MIINIMUMNÕUDED

1.   ÜLDOSA

1.1.

Mehaanilisest ja geomeetrilisest seisukohast peetakse vastavusnõudeid käesoleva eeskirja kohaselt täidetuks, kui erinevused ei ületa vältimatuid tootmishälbeid.

1.2.

Masstoodanguna valmistatavate laternate vastavust fotomeetriliste tööparameetrite nõuetele ei vaidlustata juhul, kui juhuslikult valitud ja standardse valgusallikaga varustatud laternate fotomeetriliste tööparameetrite katsetamisel või mitteasendatavate valgusallikatega (hõõglambid vms) varustatud laternate puhul vastavalt 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V pinge juures:

1.2.1.

ei erine ükski mõõdetud väärtus käesoleva eeskirjaga ettenähtud väärtustest enam kui 20 %;

1.2.2.

kui asendatava valgusallikaga laternate puhul ei vasta kirjeldatud katse tulemused nõuetele, korratakse katseid teist standardset valgusallikat kasutades.

1.3.

Värvsuskoordinaatide suhtes kohaldatavad nõuded on täidetud, kui latern on varustatud standardse valgusallikaga; mitteasendatavate valgusallikatega (hõõglambid jm) varustatud laternate puhul on need täidetud, kui kolorimeetriliste näitajate kontrollimiseks kasutatakse laternas sisalduvaid valgusallikaid.

2.   TOOTJAPOOLSE VASTAVUSKONTROLLI MIINIMUMNÕUDED

Tüübikinnitusmärgi omanik peab sobiva ajavahemiku järel tegema igale laterna tüübile vähemalt järgmised katsed. Katsed peavad vastama käesoleva eeskirja sätetele.

Kui mõni näidis ei vasta asjaomase katsetüübi nõuetele, tuleb võtta muud näidised ja katsetada neid. Tootja peab võtma meetmeid asjaomase toote nõuetele vastavuse tagamiseks.

2.1.   Katsete laad

Käesoleva eeskirja kohased nõuetele vastavuse katsed tehakse fotomeetriliste ja kolorimeetriliste omaduste kontrollimiseks.

2.2.   Katsemenetlus

2.2.1.

Katsed tehakse üldiselt käesolevas eeskirjas kirjeldatud meetodite järgi.

2.2.2.

Tootja tehtavatel nõuetele vastavuse katsetel võib tüübikinnituskatsete eest vastutava pädeva asutuse nõusolekul kasutada muid samaväärseid meetodeid. Tootjal on kohustus tõendada, et kasutatavad meetodid on käesolevas eeskirjas sätestatud meetoditega võrdväärsed.

2.2.3.

Punktide 2.2.1 ja 2.2.2 kohaldamine nõuab katseseadmete regulaarset kalibreerimist ja nende mõõteandmete vastandamist pädeva asutuse mõõtmistulemustele.

2.2.4.

Kõikidel juhtudel, kuid eriti halduslikul kontrollimisel ja proovivõtul, tuleb võrdlusmeetoditena kasutada käesolevas eeskirjas sätestatud meetodeid.

2.3.   Proovivõtt

Laternate näidised valitakse ühtliku toodangupartii hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Ühtlik partii tähendab tootja tootmismeetodite kohaselt määratletud sama tüüpi laternate rühma.

Hindamine hõlmab tavaliselt üksikute tehaste seeriatoodangut. Valmistaja võib aga koguda andmeid ka eri tehastes valmistatava sama tüübi kohta eeldusel, et need tehased töötavad ühe ja sama kvaliteedisüsteemi ja -juhtimise alusel.

2.4.   Mõõdetud ja registreeritud fotomeetrilised parameetrid

Laternate näidistel tehakse eeskirjas ette nähtud fotomeetrilised mõõtmised, et määrata kindlaks miinimumväärtused 4. lisas loetletud punktides ning nõutavad värvsuskoordinaadid.

2.5.   Nõuetele vastavuse kriteeriumid

Tootja peab katsetulemused statistiliselt töötlema ning määratlema koos pädeva asutusega oma toodete nõuetele vastavust reguleerivad kriteeriumid nii, et on täidetud käesoleva eeskirja punktis 9.1 sätestatud toodete vastavushindamise nõuded.

Toodete nõuetele vastavuse kriteeriumid peavad olema niisugused, et 6. lisas kirjeldatud juhusliku kontrollnäidise (esimese võetud näidise) puhul on kontrolli läbimise minimaalne tõenäosus 0,95 (95 % usaldatavusega).


6. LISA

PROOVIVÕTU MIINIMUMNÕUDED KONTROLLIJALE

1.   ÜLDOSA

1.1.

Vastavusnõudeid peetakse käesoleva eeskirja nõuete kohaselt, kui neid on, mehaanilisest ja geomeetrilisest seisukohast täidetuks, kui erinevused ei ületa vältimatuid tootmishälbeid.

1.2.

Masstoodanguna valmistatavate laternate vastavust fotomeetriliste tööparameetrite nõuetele ei vaidlustata juhul, kui juhuslikult valitud ja standardse valgusallikaga varustatud laternate katsetamisel või mitteasendatavate valgusallikatega (hõõglambid vms) varustatud laternate katsetamisel vastavalt 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V pinge juures:

1.2.1.

ei erine ükski mõõdetud väärtus käesoleva eeskirjaga ettenähtud väärtustest enam kui 20 %;

1.2.2.

kui asendatava valgusallikaga laternate puhul ei vasta kirjeldatud katse tulemused nõuetele, korratakse katseid teist standardset valgusallikat kasutades.

1.2.3.

Ilmsete defektidega seadmeid ei võeta arvesse.

1.3.

Värvsuskoordinaatide suhtes kohaldatavad nõuded on täidetud, kui latern on varustatud standardse valgusallikaga; mitteasendatavate valgusallikatega (hõõglambid jm) varustatud laternate puhul on need täidetud, kui kolorimeetriliste näitajate kontrollimiseks kasutatakse laternas sisalduvaid valgusallikaid.

2.   ESIMENE PROOVIVÕTT

Esimesel proovivõtul valitakse juhuslikkuse põhimõttel neli laternat. Esimene kahest laternast koosnev näidis märgistatakse tähega A, teine tähega B.

2.1.   Nõuetele vastavust ei vaidlustata

2.1.1.   Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõtu menetlusele ei vaidlustata masstoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavust juhul, kui laternate mõõteväärtuste kõrvalekalded ebasoodsas suunas on järgmised:

2.1.1.1.   näidis A

A1:

ühel laternal:

0 protsenti

ühel laternal: mitte rohkem kui

20 protsenti

A2:

mõlemal laternal: rohkem kui

0 protsenti

kuid mitte rohkem kui

20 protsenti

edasi näidisele B

2.1.1.2.   näidis B

B1:

mõlemal laternal

0 protsenti

2.1.2.   või kui näidise A korral on täidetud punkti 1.2.2 tingimused.

2.2.   Nõuetele vastavus vaidlustatakse

2.2.1.   Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõtu menetlusele tuleb masstoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavus vaidlustada ja nõuda tootjalt tootmise muutmist nõuetele vastavaks (ühtlustamist), juhul kui laternate mõõteväärtuste kõrvalekalded on järgmised:

2.2.1.1.   näidis A

A3:

ühel laternal: mitte rohkem kui

20 protsenti

ühel laternal: rohkem kui

20 protsenti

kuid mitte rohkem kui

30 protsenti

2.2.1.2.   näidis B

B2:

A2 korral

ühel laternal: rohkem kui

0 protsenti

kuid mitte rohkem kui

20 protsenti

ühel laternal: mitte rohkem kui

20 protsenti

B3:

A2 korral

ühel laternal:

0 protsenti

ühel laternal: rohkem kui

20 protsenti

kuid mitte rohkem kui

30 protsenti

2.2.2.   või kui näidise A korral ei ole täidetud punkti 1.2.2 tingimused.

2.3.   Tüübikinnituse tühistamine

Nõuetele vastavus tuleb vaidlustada ja punkti 10 sätteid kohaldada juhul, kui käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõtu menetlust järgides on laternate mõõteväärtuste kõrvalekalded järgmised:

2.3.1.   näidis A

A4:

ühel laternal: mitte rohkem kui

20 protsenti

ühel laternal: rohkem kui

30 protsenti

A5:

mõlemal laternal: rohkem kui

20 protsenti

2.3.2.   näidis B

B4:

A2 korral

ühel laternal: rohkem kui

0 protsenti

kuid mitte rohkem kui

20 protsenti

ühel laternal: rohkem kui

20 protsenti

B5:

A2 korral

mõlemal laternal: rohkem kui

20 protsenti

B6:

A2 korral

ühel laternal:

0 protsenti

ühel laternal: rohkem kui

30 protsenti

2.3.3.   või kui näidiste A ja B korral ei ole täidetud punkti 1.2.2 tingimused.

3.   KORDUV PROOVIVÕTT

A3, B2 ja B3 korral tuleb hiljemalt kaks kuud pärast teatamist võtta uued näidised: kahest laternast koosnev kolmas näidis C ja kahest laternast koosnev neljas näidis D, mis valitakse pärast toodangu ühtlustamist valminud kauba varude hulgast.

3.1.   Nõuetele vastavust ei vaidlustata

3.1.1.   Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõtu menetlusele ei vaidlustata massitoodanguna valmistatud laternate nõuetele vastavust juhul, kui laternate mõõteväärtuste kõrvalekalded on järgmised:

3.1.1.1.   näidis C

C1:

ühel laternal:

0 protsenti

ühel laternal: mitte rohkem kui

20 protsenti

C2:

mõlemal laternal: rohkem kui

0 protsenti

kuid mitte rohkem kui

20 protsenti

edasi näidisele D

3.1.1.2.   näidis D

D1:

C2 korral

mõlemal laternal

0 protsenti

3.1.2.   või kui näidise C korral on täidetud punkti 1.2.2 tingimused.

3.2.   Nõuetele vastavus vaidlustatakse

3.2.1.   Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõtu menetlusele tuleb masstoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavus vaidlustada ja nõuda tootjalt toodangu nõuetele vastavaks muutmist (ühtlustamist) juhul, kui laternate mõõteväärtuste kõrvalekalded on järgmised:

3.2.1.1.   näidis D

D2:

C2 korral

ühel laternal: rohkem kui

0 protsenti

kuid mitte rohkem kui

20 protsenti

ühel laternal: mitte rohkem kui

20 protsenti

3.2.1.2.   või kui näidise C korral ei ole täidetud punkti 1.2.2 tingimused.

3.3.   Tüübikinnituse tühistamine

Nõuetele vastavus tuleb vaidlustada ja punkti 10 sätteid kohaldada juhul, kui käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõtu menetlust järgides on laternate mõõteväärtuste kõrvalekalded järgmised:

3.3.1.   näidis C

C3:

ühel laternal: mitte rohkem kui

20 protsenti

ühel laternal: rohkem kui

20 protsenti

C4:

mõlemal laternal: rohkem kui

20 protsenti

3.3.2.   näidis D

D3:

C2 korral

ühel laternal: 0 või rohkem kui

0 protsenti

ühel laternal: rohkem kui

20 protsenti

3.3.3.   või kui näidiste C ja D korral ei ole täidetud punktis 1.2.2 esitatud nõuded.

Joonis 1

Image


Top