„a)

abikavad, mis kuuluvad käesoleva määruse III peatüki 1. jao (välja arvatud artikkel 15), 2. jao (välja arvatud artiklid 19c ja 19d), 3., 4., 7. jao (välja arvatud artikkel 44) ja 10. jao alla, kui keskmine riigiabi aastaeelarve liikmesriigi kohta ületab 150 miljonit eurot, kuue kuu möödumisel nende jõustumisest, ning abi, mida antakse III peatüki 16. jao alusel finantstoodetena, kui keskmine riigiabi aastaeelarve liikmesriigi kohta ületab 200 miljonit eurot, kuue kuu möödumisel nende jõustumisest. Hinnates käesoleva määruse III peatüki 16. jao kohase abi puhul seda, kas liikmesriigi keskmine asjaomase finantstootega seotud riigiabi aastaeelarve ületab 200 miljonit eurot, võetakse arvesse üksnes liikmesriigi osamakseid (mis on ette nähtud konkreetse finantstoote jaoks) ELi tagatise liikmesriigi osasse, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/523 (*1) artikli 9 lõike 1 punktis b. Pärast seda, kui komisjon on hinnanud liikmesriigi poolt 20 tööpäeva jooksul alates abikava jõustumisest talle esitatud hindamiskava, võib ta otsustada, et käesoleva määruse kohaldamist jätkatakse mis tahes kõnealuse abikava suhtes kauem. Kui komisjon on juba pikendanud käesoleva määruse kohaldamist selliste kavade suhtes üle algse kuue kuu, võivad liikmesriigid otsustada pikendada nende kavade kohaldamisaega kuni käesoleva määruse kohaldamisaja lõpuni, tingimusel et asjaomane liikmesriik on esitanud hindamisaruande kooskõlas komisjoni poolt heaks kiidetud hindamiskavaga.

„a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (*2) kohaldamisalasse kuuluv kalandus- ja vesiviljelussektoris antav abi, välja arvatud:

b)

põllumajandusliku esmatootmise sektoris antav abi, välja arvatud investeeringuteks ettenähtud regionaalabi äärepoolseimates piirkondades, regionaalse tegevusabi kavad, abi VKEde nõustamiseks, riskifinantseerimisabi, abi teadus- ja arendusprojektidele, VKEdele innovatsiooniks antav abi, keskkonnaabi, koolitusabi, ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate jaoks antav abi, kogukonna juhitud kohaliku arengu projektidele antav abi, Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antav abi, InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi, mikroettevõtjatele elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks riikliku sekkumise vormis antav abi, millele on osutatud artiklis 19c, ning VKEdele ajutise riikliku sekkumise vormis antav abi maagaasist või elektrist toodetud elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks, et leevendada Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud hinnatõusu mõju, millele on osutatud artiklis 19d;

„a)

Kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga (välja arvatud VKE, mis on eksisteerinud vähem kui kolm aastat, või riskifinantseerimisabi puhul VKE, mis vastab artikli 21 lõike 3 punktis b märgitud tingimusele ja mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks pärast valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse menetlust), mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab pool märgitud aktsiakapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „piiratud vastutusega äriühing“ eelkõige sellistele äriühingu liikidele, mida on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (*5) I lisas, ning „aktsiakapital“ hõlmab vajaduse korral mis tahes ülekurssi.

b)

Kui on tegemist äriühinguga, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest (välja arvatud VKE, mis on eksisteerinud vähem kui kolm aastat, või riskifinantseerimisabi puhul VKE, mis vastab artikli 21 lõike 3 punktis b sätestatud tingimusele ja mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks pärast valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse menetlust) ja mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „äriühing, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest“ eelkõige sellistele äriühingute liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL II lisas.

„20)

„kohandatud abisumma“ – suurtele investeerimisprojektidele lubatud maksimaalne abisumma, mis arvutatakse järgmise valemi alusel:

kohandatud abisumma = R × (A + 0,50 × B + 0 × C),

kus R on asjaomases piirkonnas lubatud abi ülemmäär (välja arvatud VKEde suurem abi osakaal), A on 55 miljonit eurot abikõlblikest kuludest, B on abikõlblikud kulud vahemikus 55 kuni 110 miljonit eurot ning C abikõlblikud kulud üle 110 miljoni euro;“;

„27)

„abi saavad piirkonnad“ – piirkonnad, mis on märgitud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkte a ja c kohaldades heakskiidetud regionaalabi kaardil, mis kehtib abi andmise ajal;“

„32)

„töötajate arvu suurenemine kokkuvõttes“ – asjaomases ettevõttes konkreetse ajavahemiku keskmisega võrreldes lisandunud töötajate koguarv, mis saadakse, kui kõnealusel perioodil kaotatud töökohad arvatakse maha kõnealusel perioodil loodud töökohtadest. Täisajaga tööd, osaajaga tööd ja hooajatööd tuleb mõõta aasta tööühiku murdosades;“

„34)

„finantsvahendaja“ – mis tahes finantseerimisasutus olenemata tema juriidilisest ja omandivormist, sealhulgas fondifondid, eraõiguslikud investeerimisfondid, avalik-õiguslikud investeerimisfondid, pangad,“

„39a)

„turutingimused“ – pooltevahelise tehingu tingimused ei erine nendest, mis määrataks kindlaks sõltumatute ettevõtjate vahel, ja puudub salajane kokkulepe. Iga tehingut, mis toimub avatud, läbipaistvas ja mittediskrimineerivas korras, loetakse vastavaks reaalturuväärtuse põhimõttele;

39b)

„kirjalik“ – mis tahes vormis kirjalik dokument, sealhulgas elektroonilised dokumendid, tingimusel et sellised elektroonilised dokumendid on asjaomaste liikmesriikide kohaldatavate haldusmenetluste ja õigusaktide alusel samaväärseks tunnistatud;“;

„42)

„regionaalne tegevusabi“ – abi ettevõtja jooksvate kulude vähendamiseks, mis hõlmab niisuguseid kulukategooriaid nagu personalikulud, materjalid, tellitud teenused, side, energia, hooldus, rent, haldus, kuid ei hõlma amortisatsioonitasusid ega rahastamiskulusid, kui need on seotud investeeringuteks ettenähtud abi saanud investeeringuga;

43)

„terasesektor“ – järgmis(t)e too(de)te tootmine:

„43a)

„pruunsüsi“ – madala kvaliteediklassi C-kategooria pruunsüsi ehk ortoligniit ning madala kvaliteediklassi B-kategooria pruunsüsi ehk metaligniit, nagu need on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni koostatud rahvusvahelises söekodifitseerimissüsteemis;“

„45)

„transpordisektor“ – reisijate vedu õhusõidukiga, meritsi, maanteed, raudteed või siseveeteed pidi, või kaubaveoteenused rendi või tasu eest; täpsemalt tähendab „transpordisektor“ järgmisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (*6) loodud Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) kohaseid tegevusi:

„47a)

„investeeringu lõpuleviimine“ – hetk, kui riiklikud ametiasutused peavad investeeringut lõpuleviiduks või, kui seda ei ole tehtud, kolm aastat pärast tööde algust;“

„49)

„alginvesteering“ – üks järgmistest:

50)

„sama või sarnane tegevusala“ – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala;

51)

„uut majandustegevust tekitav alginvesteering“ –

„72)

„sõltumatu erainvestor“ – investor, kes kuulub erasektorisse ja on sõltumatu, nagu on määratletud käesolevas punktis. Erainvestorid on investorid, kes oma omandistruktuurist olenemata taotlevad vaid ärihuve, kasutavad omavahendeid ja kannavad oma investeeringuga seotud koguriski ning kelle hulka kuuluvad eelkõige krediidiasutused, kes investeerivad omal vastutusel või omavahenditest, erakapitalifondid, perekonnapangad ja äriinglid, juriidilisest isikust investorid, kindlustusandjad, pensionifondid, haridusasutused ning füüsilised isikud, kes tegelevad või ei tegele majandustegevusega. Euroopa Investeerimispanka, Euroopa Investeerimisfondi, rahvusvahelist finantseerimisasutust, mille aktsionär või osanik liikmesriik on, või juriidilist isikut, kes tegeleb kutseliselt finantseerimisega ja keda liikmesriik või liikmesriigi kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi üksus on volitanud tegelema arenduse või müügiedendusega (liikmesriigi tugipank või muu finantseerimisasutus), ei käsitata selle mõiste tähenduses erainvestoritena. Sõltumatu investor on investor, kes ei ole selle abikõlbliku ettevõtja aktsionär või osanik, millesse ta investeerib. Jätkuinvesteeringute kontekstis on investor sõltumatu, kui teda käsitleti sõltumatu investorina eelmises investeerimisvoorus. Uue ettevõtja asutamise korral käsitatakse kõiki sellise uue ettevõtja erainvestoreid, sealhulgas asutajaid, sellest ettevõtjast sõltumatutena;

73)

„füüsiline isik“ – artiklite 21a ja 23 tähenduses muu kui juriidiline isik, kes ei ole ettevõtja aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses;“

„79)

„volitatud üksus“ – Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond, rahvusvaheline finantseerimisasutus, milles liikmesriik on osanik, või juriidiline isik, kes tegeleb kutseliselt finantseerimisega ja keda liikmesriik või liikmesriigi kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi üksus on volitanud tegelema arenduse või müügiedendusega (liikmesriigi tugipank või muu finantseerimisasutus). Volitatud üksuse võib valida või määrata otse kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL (*7), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (*8) artikli 38 lõike 4 punkti b alapunktis iii või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (*9) artikli 59 lõikes 3, olenevalt sellest, milline neist on kohaldatav;

„80)

„innovaatiline ettevõte“ – ettevõte, kes vastab ühele järgmistest tingimustest:

„81)

„alternatiivne kauplemisplatvorm“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (*15) artikli 4 lõike 1 punkti 22 kohane mitmepoolne kauplemissüsteem, mille puhul on vähemalt 50 % kaubeldavatest finantsinstrumentidest emiteerinud VKEd;

„85)

„rakendusuuring“ – kavandatud teadustegevus või oluline uuring uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste väljatöötamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid, sealhulgas digitaaltooteid, -protsesse või -teenuseid, mis tahes valdkonna, tehnoloogia, tööstuse või sektori puhul (muu hulgas digitaaltööstus ja -tehnoloogia, näiteks superandmetöötlus, kvanttehnoloogia, plokiahela tehnoloogia, tehisintellekt, küberturvalisus, suurandmed ja pilvetehnoloogia).

Rakendusuuringud hõlmavad keerukate süsteemide koostisosade loomist ning võivad sisaldada prototüüpide loomist laborikeskkonnas või keskkonnas, millel on simuleeritud liidesed olemasolevate süsteemidega, ning katsetootmisliini ehitamist, kui see on rakendusuuringu ja eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise jaoks vajalik;

86)

„tootearendus“ – olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja muude asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste, sealhulgas digitaaltoodete, -protsesside või -teenuste, arendamise jaoks mis tahes valdkonna, tehnoloogia, tööstuse või sektori puhul (muu hulgas digitaaltööstus ja -tehnoloogia, näiteks superandmetöötlus, kvanttehnoloogia, plokiahela tehnoloogia, tehisintellekt, küberturvalisus, suurandmed ja pilve- või servatehnoloogia). See võib näiteks hõlmata ka tegevust, mis on suunatud uute toodete, protsesside või teenuste idee väljatöötamisele ning nende kavandamisele ja dokumenteerimisele.

Tootearendus võib olla uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomine, tutvustamine, katseprojektide tegemine, katsetamine ja valideerimine tegelikele töötingimustele vastavas keskkonnas, kui põhieesmärk on olulises osas mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada. See võib hõlmata kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamist, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes tutvustamise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis.

Tootearendus ei hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist;“

„90a)

„mittekaitseotstarbeline kasutamine“ – artikli 25e tähenduses kasutamine muudes toodetes kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ (*16) lisas loetletud kaitseotstarbelised tooted;“;

„92)

„innovatsiooniklaster“ – struktuur või organiseeritud rühm, mis koosneb sõltumatutest pooltest (näiteks innovaatilised idufirmad, väikesed, keskmise suurusega ja suurettevõtjad, teadusorganisatsioonid ja teadmisi levitavad organisatsioonid, teadustaristud, katse- ja eksperimenditaristud, digitaalse innovatsiooni keskused, mittetulundusühingud ning muud nendega seotud ettevõtjad) ning mille eesmärk on soodustada innovatsiooni ja uusi (näiteks digitaalseid) koostööviise taristu jagamise ja/või selle jagamise edendamise, teadmiste ja kogemuste vahetamise ning klastri ettevõtjate ja muude organisatsioonide vahelise teadmussiirde, võrgustumise, teabe levitamise ja koostöö tõhusa toetamise kaudu. Digitaalse innovatsiooni keskused (sealhulgas Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, mida rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (*17) loodud keskselt hallatavast programmist „Digitaalne Euroopa“) on üksused, mille eesmärk on stimuleerida digitehnoloogia, näiteks tehisintellekti, pilvandmetöötluse, servtöötluse ning kõrgjõudlusega andmetöötluse ja küberturbe ulatuslikku kasutuselevõttu tööstuses (eelkõige VKEd) ja avaliku sektori organisatsioonide poolt. Digitaalse innovatsiooni keskusi võib käsitada käesoleva määruse tähenduses iseseisvalt innovatsiooniklastrina.

„94)

„innovatsiooni nõustamisteenused“ – konsultatsioonid, abi või koolitus järgmistes valdkondades: teadmussiire, immateriaalse vara omandamine, kaitse või kasutamine, standardite ja neid sisaldavate õigusaktide kasutamine ning innovaatilise tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste (sealhulgas digitehnoloogia ja digilahenduste) kasutuselevõtt või kasutamine;

95)

„innovatsiooni toetavad teenused“ – tööruumide, andmepankade, pilve- ja andmesalvestusteenuste, raamatukogude, turu-uuringute, laborite, kvaliteedimärgistuse, katsetamise, eksperimenteerimise ja sertifitseerimise või muude seonduvate teenuste, sealhulgas teadusorganisatsioonide ja teadmisi levitavate organisatsioonide, teadustaristute, katse- ja eksperimenditaristute või innovatsiooniklastrite osutatavate teenuste pakkumine eesmärgiga töötada välja tõhusamaid või tehnoloogiliselt täiustatumaid tooteid, protsesse või teenuseid, sealhulgas innovaatilise tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste (sealhulgas digitehnoloogia ja digilahenduste) rakendamine;

96)

„organisatsiooniinnovatsioon“ – uue organisatsioonilise meetodi rakendamine ettevõtja tasandil (EMP tööstusharudes kontserni tasandil), töökorralduses või välissuhetes, sealhulgas näiteks uue või innovaatilise digitehnoloogia kasutamise näol. See mõiste ei hõlma muudatusi, mis põhinevad ettevõtja juba kasutatavatel organisatsioonilistel meetoditel, muudatusi juhtimisstrateegias, ettevõtjate ühinemisi ja omandamisi, protsessi kasutamise lõpetamist, lihtsat kapitali asendamist või suurendamist, üksnes ressursihindade muutustest põhjustatud muudatusi, kohandamist, lokaliseerimist ning regulaarseid, hooajalisi ja muid tsüklilisi muudatusi ning uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemist;

97)

„protsessiinnovatsioon“ – uue või oluliselt täiustatud tootmis- või tarnemeetodi rakendamine, sealhulgas olulised muudatused tehnilistes võtetes, seadmetes või tarkvaras, ettevõtja tasandil (EMP tööstusharudes kontserni tasandil), sealhulgas näiteks uut või innovaatilist digitehnoloogiat või innovaatilisi digilahendusi kasutades. See mõiste ei hõlma väiksemaid muudatusi või täiustusi, juba kasutusel olevatele väga sarnaste tootmis- või logistikasüsteemide lisamisest tulenevat toodangu või teenuste mahu kasvu, protsessi kasutamise lõpetamist, lihtsat kapitali asendamist või suurendamist, ainult ressursihindade muutusest tingitud muudatusi, kohandamist, lokaliseerimist, regulaarseid, hooajalisi ja muid tsüklilisi muudatusi, uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemist;“

„98a)

„katse- ja eksperimenditaristu“ – rajatised, seadmed, võimekus ja vahendid, nagu katsestendid, katsetootmisliinid, näidisprojektid, katserajatised või eluslaborid, ja nendega seotud tugiteenused, mida kasutavad peaasjalikult ettevõtjad, eriti VKEd, kes otsivad tuge katsetamiseks ja eksperimenteerimiseks, et arendada uusi tooteid, protsesse ja teenuseid või täiustada olemasolevaid ning katsetada ja laiendada tehnoloogiat, et liikuda edasi rakendusuuringute ja tootearendusega. Juurdepääs avaliku sektori rahastatud katse- ja eksperimenditaristule on mitmel kasutajal ning see tuleb anda läbipaistvalt, diskrimineerimata ja turutingimustel. Katse- ja eksperimenditaristut nimetatakse vahel ka tehnoloogiataristuks (*18).

„101)

„keskkonnakaitse“ – igasugune meede või tegevus, mis on kavandatud saaste, negatiivse keskkonnamõju või muu inimtegevusest looduskeskkonnale (sealhulgas õhule, veele ja pinnasele), ökosüsteemidele või loodusvaradele tekitatud kahju vähendamiseks või ärahoidmiseks, sealhulgas kliimamuutuste leevendamiseks, kõnealuste kahjustuste ohu vähendamiseks, elurikkuse kaitsmiseks ja taastamiseks või loodusvarade tõhusama kasutamise edendamiseks, sealhulgas energia säästmise meetmed ja taastuvate energiaallikate ning muude kasvuhoonegaaside heite ja saasteainete vähendamise meetodite kasutamine, ning mis on kavandatud ringmajanduse mudelite kasutuselevõtmiseks, et vähendada esmase tooraine kasutamist ja suurendada tõhusust. See hõlmab ka meetmeid, mis tugevdavad kohanemisvõimet ja vähendavad haavatavust kliimamõjude suhtes;

102)

„liidu normatiiv“ –

„102a)

„laadimistaristu“ – paikne või teisaldatav taristu, mis võimaldab varustada sõidukeid, mobiilseid terminaliseadmeid või mobiilseid maapealse teeninduse seadmeid elektrienergiaga;

102b)

„tankimistaristu“ – paikne või teisaldatav taristu, mis võimaldab varustada sõidukeid, mobiilseid terminaliseadmeid või mobiilseid maapealse teeninduse seadmeid vesinikuga;

102c)

„taastuvallikatest toodetud vesinik“ – vesinik, mis on toodetud taastuvenergiast selliste meetodite kohaselt, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001* sätestatud muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetavate vedelate ja gaasiliste transpordikütuste puhul (*20);

„102d)

„taastuvallikatest toodetud elekter“ – taastuvallikatest toodetud elekter direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punkti 1 tähenduses;

102e)

„nutilaadimine“ – laadimistoiming, mille käigus akusse suunatava elektrienergia kogust kohandatakse elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel reaalajas;

102f)

„keskkonnasõbralik sõiduk“ –

102g)

„heiteta sõiduk“ –

102h)

„sõiduk“ – üks järgmistest:

102i)

„mobiilne maapealse teenindamise varustus“ – õhu- või meretranspordiga seotud teenindustegevuses kasutatav mobiilne varustus;

(102j)

„mobiilne terminaliseade“ – mobiilne seade, mida kasutatakse kaupade ja ühendveo-laadimisüksuste peale-, maha- ja ümberlaadimiseks ning lasti teisaldamiseks terminalipiirkonnas;

„103)

„energiatõhusus“ – energiatõhusus, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (*25) artikli 2 punktis 4;

„103a)

„primaarenergia“ – taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest toodetud energia, mida ei ole muundatud ega transformeeritud;“;

„103d)

„nutivalmidus“ – hoonete (või hoone osade) võime kohandada oma talitlust kasutaja vajadustega (sealhulgas optimeerida energiatõhusust ja üldist tõhusust) ja kohandada oma talitlust vastavalt võrgusignaalidele;“;

„103e)

„väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – ettevõtja, kes ei ole VKE ja kellel on kuni 499 töötajat (arvutatuna vastavalt I lisa artiklitele 3–6) ning kelle aastakäive ei ületa 100 miljonit eurot või kelle aastabilanss ei ületa 86 miljonit eurot; mitu üksust loetakse üheks ettevõtjaks, kui on täidetud mõni I lisa artikli 3 lõikes 3 loetletud tingimustest. Artikli 56e lõike 10 ja artikli 56f kohaldamisel tähendab väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja ettevõtjat, kes ei ole VKE ja kellel on kuni 499 töötajat;“;

„103f)

„energiasääst“ – energiasääst, nagu see on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 5;“;

„105)

„energiatõhususe fond“ – spetsiaalne investeerimisvahend, mille eesmärk on investeerida energiatõhususe projektidesse, et parandada hoonete energiatõhusust. Energiatõhususe fondi juhib energiatõhususe fondi valitseja;“

„108)

„koostootmine“ või „soojus- ja elektrienergia koostootmine“ – koostootmine, nagu see on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 30;“

„108a)

„taastuvallikatel põhinev koostootmine“ – koostootmine, mille puhul kasutatakse soojuse ja energia tootmise sisendina 100 % taastuvallikaid;

108b)

„soojuspump“ – masin, seade või paigaldis, mis kannab looduslikust keskkonnast, nagu õhust, veest või maapinnast, saadava soojuse üle hoonetesse või tööstuslikesse rakendustesse, pöörates soojuse loomuliku voolu niisuguseks, et see voolab madalamalt temperatuurilt kõrgemale. Reverseeritavad soojuspumbad võivad ühtlasi kanda soojust hoonest looduslikku keskkonda;“;

„109)

„energia taastuvallikatest“ või „taastuvenergia“ – üksnes taastuvaid energiaallikaid kasutavates elektrijaamades toodetud energia, nagu see on määratletud direktiivi 2018/2001/EL artikli 2 punktis 1, ning sellistes hübriidelektrijaamades taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kütteväärtuse osakaal, kus kasutatakse ka traditsioonilisi energiaallikaid, sealhulgas taastuvallikatest toodetud elektrienergia, mida kasutatakse kohapealsete salvestussüsteemide täitmiseks (paigaldatud koos või taastuvenergiarajatise lisana), kuid välja arvatud salvestussüsteemide tulemusena toodetud elektrienergia;“

„109a)

„taastuvenergiakogukond“ – taastuvenergiakogukond, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 16;“

„114)

„innovaatiline tehnoloogia“ – vastava tööstusharu tehnika tasemega võrreldes uus ja hiljuti kasutusele võetud tehnoloogia, mis on seotud tehnoloogilise või tööstusliku ebaõnnestumise riskiga ega kujuta endast olemasoleva tehnoloogia optimeerimist või ulatuslikumat kasutamist;“;

„114a)

„näidisprojekt“ – näidisprojekt, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 (*26) artikli 2 punktis 24;

114b)

„hinnavaheleping“ – abivahend, mis annab abisaajale õiguse maksele, mis on samaväärne fikseeritud täitmishinna (täitmishindade) ja võrdlushinna, näiteks toodanguüksuse turuhinna vahega;“;

„115)

„tasakaalustamine“ – elektrienergia valdkonnas tasakaalustamine, nagu see on määratletud määruse (EL) 2019/943* artikli 2 punktis 10;

116)

„standardsed tasakaalustamiskohustused“ – mittediskrimineerivad tasakaalustamiskohustused eri tehnoloogia lõikes, mille järgimisest ei ole vabastatud ükski määruse (EL) 2019/943 artiklis 5 sätestatud tootja;

„116a)

„tasakaaluhaldur“ – tasakaaluhaldur, nagu see on määratletud määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 14;“

„117)

„biomass“ – bioloogilist päritolu toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 24;“

„117a)

„biokütused“ – biokütused, nagu need on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 33;

117b)

„biogaas“ – biogaas, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 28;

117c)

„vedelad biokütused“ – vedelad biokütused, nagu need on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 32;

117d)

„biomasskütused“ – biomasskütused, nagu need on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 27;“

„118)

„rahastamispuudujääk“ – netolisakulu, mille leidmiseks lahutatakse abi saava projekti majandustuludest ja -kuludest (sealhulgas investeeringud ja tegevus) sellise alternatiivse projekti tulud ja kulud, mille abisaaja tõenäoliselt abi puudumise korral ellu viiks. Rahastamispuudujäägi kindlaksmääramiseks peab liikmesriik arvutama abi andmise stsenaariumi ja usutava vastupidise stsenaariumi puhul kõik peamised kulud ja tulud, abisaajate kapitali kaalutud keskmise hinna (tulevaste rahavoogude diskonteerimiseks) ning nüüdispuhasväärtuse nii abi andmise stsenaariumi kui ka vastupidise stsenaariumi korral projekti kestuse ajal. Tüüpilise netolisakulu võib kindlaks määrata nüüdispuhasväärtuste vahena abi andmise stsenaariumi ja vastupidise stsenaariumi korral võrdlusprojekti kestuse ajal.

119)

„keskkonnamaks või maksulaadne tasu“ – maks või tasu, mida kohaldatakse selgelt negatiivse keskkonnamõjuga maksubaasi, toodete või teenuste suhtes või mille eesmärk on maksustada teatavat tegevust või teatavaid kaupu või teenuseid selleks, et nende hinna sisse arvestataks keskkonnakulud, või selleks, et tootjad ja tarbijad oleksid orienteeritud keskkonda säästvamale tegevusele;“;

„121a)

„tervendamine“ – keskkonnajuhtimismeetmed, näiteks detoksifitseerimine või saasteainete või liigsete toitainete eemaldamine mullast ja veest, eesmärgiga kõrvaldada seisundi halvenemise allikad;

121b)

„taastamine“ – keskkonnajuhtimismeetmed, mida võetakse selleks, et taastada halvenenud seisundiga aladel ökosüsteemi toimimise teatav tase ning mille eesmärk on ökosüsteemi teenuste pakkumise uuendamine ja jätkumine, mitte asjaomase loodusliku või poolloodusliku võrdlusökosüsteemi elurikkus ja terviklikkus;

121c)

„ökosüsteem“ – ökosüsteem, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (*27) artikli 2 punktis 13;

121d)

„elurikkus“ – elurikkus, nagu see on määratletud määruse (EL) 2020/852 artikli 2 punktis 15;

„123a)

„saaste“ – saaste, nagu see on määratletud määruse (EL) 2020/852 artikli 2 punktis 10;

123b)

„saastus“ – saastus, nagu see on määratletud direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 2;

123c)

„looduspõhine lahendus“ – meede, mille abil kaitstakse, säilitatakse, taastatakse, kasutatakse kestlikult ja majandatakse looduslikke või muudetud maismaa-, magevee-, ranniku- ja mereökosüsteeme ning mille eesmärk on tegeleda tulemuslikult ja kohanemisvõimeliselt sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaprobleemidega ja tagada samal ajal inimeste heaolu, ökosüsteemi teenused, vastupanuvõime ja bioloogilise mitmekesisusega kaasnevad hüved;

123d)

„ennistamine“ – protsess, millega aidatakse kaasa ökosüsteemi taastumisele, et säilitada elurikkust ja suurendada ökosüsteemi vastupanuvõimet, eelkõige kliimamuutustele. Ökosüsteemide ennistamine hõlmab meetmeid ökosüsteemi seisundi parandamiseks ja ökosüsteemi taasloomiseks või taastamiseks, kui see seisund on kadunud, ning ökosüsteemi vastupanuvõime ja kliimamuutustega kohanemise parandamiseks;“

„124)

„energiatõhus kaugküte ja -jahutus“ – tõhus kaugküte ja -jahutus, nagu see on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41;“

„124a)

„kaugküte“ ja „kaugjahutus“ – kaugküte või kaugjahutus, nagu need on määratletud direktiivi 2010/31/EL* artikli 2 punktis 19;

124b)

„kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid“ – kütte ja/või jahutuse tootmise rajatised, salvestusrajatised ja jaotusvõrk, mis hõlmab nii esmast ülekandevõrku kui ka teisest torustikku, mille kaudu tarbijaid varustatakse kütte või jahutusega. Viidet kaugküttele tuleb tõlgendada kui viidet kaugkütte- ja/või kaugjahutussüsteemidele, sõltuvalt sellest, kas võrkude abil varustatakse tarbijaid kütte või jahutusega koos või eraldi;“

„126)

„korduskasutamine“ – korduskasutamine, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (*28) artikli 3 punktis 13;

127)

„korduskasutamiseks ettevalmistamine“ – korduskasutamiseks ettevalmistamine, nagu see on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 16;

128)

„ringlussevõtt“ – ringlussevõtt, nagu see on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 17;“

„128a)

„ressursitõhusus“ – toodanguüksuse tootmiseks vajalike sisendite koguse vähendamine või esmaste sisendite asendamine teiseste sisenditega;

128b)

„jäätmed“ – jäätmed nagu määratletud direktiivi 2008/98/EÜ* artikli 3 punktis 1;

128c)

„heitsoojusenergia“ – heitsoojusenergia, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 9;

128d)

„töötlemine“ – töötlemine, nagu see on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 14, samuti selliste toodete, materjalide või ainete töötlemine, mis ei ole jäätmed;

128e)

„taaskasutamine“ – taaskasutamine, nagu see on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 15, samuti selliste toodete, materjalide või ainete taaskasutamine, mis ei ole jäätmed;

128f)

„kõrvaldamine“ – kõrvaldamine, nagu see on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 19;

128g)

„tooted, materjalid või ained, mis ei ole jäätmed“ – materjalid, tooted ja ained, mis ei ole jäätmed, sealhulgas direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 5 osutatud kõrvalsaadused, põllumajandus- ja metsandusjäägid, reovesi, vihmavesi ja heitvesi, mineraalid, toiteained, tootmisprotsesside jääkgaasid ning üleliigsed tooted, osad ja materjalid;

128h)

„üleliigsed tooted, osad ja materjalid“ – tooted, osad või materjalid, mis ei ole nende valdajale enam vajalikud ega kasulikud, aga sobivad korduskasutamiseks;

128i)

„liigiti kogumine“ – liigiti kogumine, nagu see on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 11;“

„130)

„energiataristu“ – füüsilised seadmed või rajatised, mis asuvad liidus või ühendavad liitu ja üht või mitut kolmandat riiki ning kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

Alapunktides a–g loetletud varasid, mis on ehitatakse ühe kasutaja jaoks või väikese eelnevalt kindlaksmääratud kasutajate rühma jaoks ja mis on kohandatud vastavalt nende vajadustele („eriotstarbeline taristu“), ei käsitata energiataristuna.

„130a)

„jaotusvõrguettevõtja“ – jaotusvõrguettevõtja, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 29;

130b)

„põhivõrguettevõtja“ – põhivõrguettevõtja, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 35;

130c)

„elektrienergia salvestamine“ – elektrienergia lõppkasutamise edasilükkamine tootmise hetkest hilisemale ajale või elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine elektrienergiaks;

130d)

„soojusenergia salvestamine“ – soojusenergia lõppkasutamise edasilükkamine tootmise hetkest hilisemale ajale või elektri- või soojusenergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning asjakohasel juhul seejärel selle muundamine või taasmuundamine soojusenergiaks lõppkasutamise eesmärgil (s.o küte või jahutus);“

„131)

„energia siseturu õigusaktid“ – direktiiv (EL) 2019/944, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ (*32), määrus (EL) 2019/943 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009 (*33);

„131a)

„süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine“ – tehnoloogiliste lahenduste kogum, mis võimaldab koguda tööstusrajatistest eralduvat CO2, sealhulgas protsessidest tulenevat CO2, või eemaldada seda otse välisõhust, transportida selle hoidlasse ja juhtida püsiva säilitamise eesmärgil sobivasse maa-alusesse geoloogilisse formatsiooni;

„131b)

„süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine“ – tehnoloogiliste lahenduste kogum, mis võimaldab koguda tööstusrajatistest eralduvat CO2, sealhulgas protsessidest tulenevat CO2, või eemaldada seda otse välisõhust ning transportida see tarbimis- või kasutuskohta täieliku ärakasutamise eesmärgil;“

„137)

„lairibataristu“ – aktiivsete komponentideta lairibavõrk, mis koosneb füüsilisest taristust, sealhulgas kaablikanalisatsioon, postid, mastid, tornid, pimekiud, kaablikapid ja kaablid (sealhulgas pimekiud- ja vaskkaablid);“;

„137a)

„tagasiühenduse võrk“ – lairibavõrgu osa, mis ühendab juurdepääsuvõrku tuumikvõrguga ja mis ei võimalda lõppkasutajatele otsejuurdepääsu. See on võrgu osa, kuhu on koondatud lõppkasutajate liiklus;

137b)

„tuumikvõrk“ – põhivõrk, mis ühendab eri alade või piirkondade tagasiühenduse võrke;

137c)

„juurdepääsuvõrk“ – lairibavõrgu segment, mis ühendab tagasiühenduse võrku lõppkasutajate ruumide või seadmetega;“;

„139)

„hulgimüügitasandi juurdepääs“ – juurdepääs, mis võimaldab operaatoril kasutada teise operaatori taristut. Hulgimüügitasandi juurdepääs hõlmab tehnoloogia praegusel arenguetapil vähemalt järgmisi juurdepääsuteenuseid: i) kiudoptilised võrgud (FTTx): juurdepääs lairibataristule, eraldamine ja bitivooühendus; ii) kaabelvõrgud: juurdepääs lairibataristule ja juurdepääs aktiivsetele teenustele; iii) traadita püsivõrgud: juurdepääs lairibataristule ja juurdepääs aktiivsetele teenustele; iv) mobiilsidevõrgud: juurdepääs lairibataristule ja juurdepääs aktiivsetele teenustele (vähemalt rändlus); v) satelliidiplatvormid: juurdepääs aktiivsetele teenustele; vi) tagasiühenduse võrgud: juurdepääs lairibataristule ja juurdepääs aktiivsetele teenustele.“;

„139a)

hoone, mida taristu läbib“ – lõppkasutaja ruumid, kus teenuseosutaja võib lõppkasutajate taotluse korral ja taotluse kuupäevast nelja nädala jooksul osutada lairibateenuseid (olenemata sellest, kas need ruumid on juba võrku ühendatud või mitte). Lõppkasutajate ruumides lairibateenuste osutamise eest küsitav hind ei tohi sellisel juhul ületada tavalisi liitumistasusid, s.t see ei tohi sisaldada tavapärase äritavaga võrreldes mingeid lisa- või erandlikke kulusid ning igal juhul ei tohi see ületada asjaomases liikmesriigis kehtivat tavahinda. Selle hinna peab kindlaks määrama riigi pädev asutus;“;

„139d)

„tipptund“ – ajavahemik päevas, mis kestab enamasti ühe tunni ja mil võrk töötab tavaliselt täiskoormusel;

139e)

„tipptunnitingimused“ – tingimused, milles võrk eeldatavasti tipptunnil töötab;

139f)

„asjakohane ajavahemik“ – ajavahemik, mida kasutatakse kavandatud erasektori investeeringute kontrollimiseks ja mis vastab liikmesriigi hinnangu järgi riiklikult rahastatud võrgu kavandatud kasutuselevõtmiseks kuluvale ajale alates kavandatavat riigi sekkumist käsitleva avaliku konsultatsiooni väljakuulutamisest kuni võrgu käitamise alguseni (s.o riigi rahastatavas võrgus hulgi- ja/või jaemüügiteenuste osutamise alguseni). Asjakohane ajavahemik ei saa olla lühem kui kaks aastat;“;

„157)

„sadamataristu“ – taristu ja seadmed, mis võimaldavad osutada veoga seotud sadamateenuseid, nt laevade sildumiseks kasutatavad kaikohad, kaiseinad, ujuvad sadamakaid ja pontoonid loodete aladel, sadamabasseinid, tagasitäide ja maaparandus, laeva- ja lastijäätmete kogumise taristu ning laadimis- ja tankimistaristu sadamates, mis varustavad sõidukeid, mobiilseid terminaliseadmeid ja mobiilseid maapealse teeninduse seadmeid elektri, vesiniku, ammoniaagi ja metanooliga;“;

„a)

investeeringuteks ettenähtud regionaalabi: investeeringute puhul, mille abikõlblikud kulud on 110 miljonit eurot või rohkem, on abisumma ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta märgitud allpool:

b)

regionaalne linnaarendusabi: 22 miljonit eurot, nagu on sätestatud artikli 16 lõikes 3;

c)

VKEdele antav investeeringuteks ettenähtud abi: 8,25 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

d)

VKEdele nõustamise saamiseks antav abi: 2,2 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;

e)

VKEdele messidel osalemiseks antav abi: 2,2 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;“;

„ea)

mikroettevõtjatele elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks riikliku sekkumise vormis antav abi, millele on osutatud artiklis 19c: 200 000 eurot abisaaja kohta kalendriaastas. Põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevate mikroettevõtjate puhul on see piirmäär 25 000 eurot abisaaja kohta kalendriaastas ning kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevate mikroettevõtjate puhul 30 000 eurot abisaaja kohta kalendriaastas;

eb)

VKEdele ajutise riikliku sekkumise vormis antav abi maagaasist või elektrist toodetud elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks, et leevendada Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud hinnatõusu mõju, millele on osutatud artiklis 19d: 2 miljonit eurot abisaaja kohta kalendriaastas. Põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevate VKEde puhul on see piirmäär 250 000 eurot abisaaja kohta kalendriaastas ning kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevate VKEde puhul 300 000 eurot abisaaja kohta kalendriaastas. Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele abi andmise tingimus on, et seda ei anta osaliselt ega täielikult edasi esmatootjatele;“;

„f)

Euroopa territoriaalse koostöö projektides osalevatele ettevõtjatele antav abi: artikli 20 kohane abi: 2,2 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta; artikli 20a kohane abi: artikli 20a lõikes 2 sätestatud summad ettevõtja ja projekti kohta;

g)

riskifinantseerimisabi: 16,5 miljonit eurot abikõlbliku ettevõtja kohta, nagu on sätestatud artikli 21 lõikes 8 ja artikli 21a lõikes 2;

h)

idufirmadele antav abi: nagu on sätestatud ettevõtja kohta artikli 22 lõigetes 3, 4, 5 ja 7;

i)

teadus- ja arendustegevuseks antav abi:

j)

investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule: 35 miljonit eurot taristu kohta;

ja)

investeeringuteks ettenähtud abi katse- ja eksperimenditaristule: 25 miljonit eurot taristu kohta;

k)

innovatsiooniklastritele antav abi: 10 miljonit eurot klastri kohta;

l)

VKEdele antav innovatsiooniabi: 10 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;

m)

protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi: 12,5 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;

n)

koolitusabi: 3 miljonit eurot koolitusprojekti kohta;

o)

ebasoodsas olukorras olevate töötajate värbamiseks antav abi: 5,5 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;

p)

puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuste vormis antav abi: 11 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;

q)

abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks: 11 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;

r)

abi ebasoodsas olukorras töötajate abistamiseks kantavate kulude hüvitamiseks: 5,5 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;

s)

investeeringuteks ettenähtud abi keskkonnakaitsele, kui ei ole teisiti märgitud: 30 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

sa)

abi eriotstarbelise taristu ja säilitamise jaoks, nagu on osutatud artikli 36 lõikes 4: 25 miljonit eurot projekti kohta;“;

„sb)

investeeringuteks ettenähtud abi artikli 36a lõigetes 1 ja 2 osutatud laadimis- või tankimistaristu jaoks: 30 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta ning abikavade puhul keskmise aastaeelarvega 300 miljonit eurot;

sc)

investeeringuteks ettenähtud abi hoonete keskkonnatoime ja energiatõhususe kombineeritud parandamiseks, nagu on osutatud artikli 38a lõikes 7 ja artikli 39 lõikes 2a: 30 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;

sd)

abi artiklis 38b osutatud energiatõhususe lepingute sõlmimise hõlbustamiseks: 30 miljonit eurot nominaalsest maksmisele kuuluvast kogusummast abisaaja kohta;

se)

investeeringuteks ettenähtud abi hoonete energiatõhususe projektidele rahastamisvahenditena: artikli 39 lõikes 5 sätestatud summad;

sf)

abi artiklis 44a osutatud keskkonnamaksude või -tasude vähendusena: 50 miljonit eurot kava kohta aastas;“;

„v)

taastuvallikatest toodetud elektri kasutamise edendamiseks antav tegevusabi, nagu on osutatud artiklis 42, ning väikeprojektides ja taastuvenergiakogukondades taastuvallikatest toodetud energia ja taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutamise edendamiseks antav tegevusabi, nagu on osutatud artiklis 43: 30 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta; kõigi artikli 42 alla kuuluvate kavade eelarvete ja artikli 43 alla kuuluvate kavade eelarvete summa ei tohiks vastavalt ületada 300 miljonit eurot aastas;

w)

abi artiklis 46 osutatud kaugkütte- ja/või kaugjahutussüsteemidele: 50 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;

x)

abi artiklis 48 osutatud energiataristule: 70 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;

y)

lairiba-püsivõrkude kasutuselevõtmiseks toetuse vormis antav abi: 100 miljonit eurot kogukuludeks projekti kohta; lairiba-püsivõrkudele rahastamisvahendi vormis antava abi puhul ei tohi lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastuse nominaalsumma ületada 150 miljonit eurot;“;

„yd)

tagasiühenduse võrkude kasutuselevõtmiseks toetuse vormis antav abi: 100 miljonit eurot kogukuludeks projekti kohta; tagasiühenduse võrkudele rahastamisvahendi vormis antava abi puhul ei tohi lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ületada 150 miljonit eurot;“

„z)

investeeringuteks ettenähtud abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks: 165 miljonit eurot projekti kohta; kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav tegevusabi: 82,5 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;

aa)

abikavad audiovisuaalsete teoste puhul: 55 miljonit eurot kava kohta aastas;

bb)

investeeringuteks ettenähtud abi spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule: 33 miljonit eurot või kogukulud, mis ületavad 110 miljonit eurot projekti kohta; sporditaristule antav tegevusabi: 2,2 miljonit eurot taristu kohta aastas;

cc)

investeeringuteks ettenähtud abi kohalikule taristule: 11 miljonit eurot või kogukulud, mis ületavad 22 miljonit eurot sama taristu puhul;“;

„ee)

meresadamatele antav abi: abikõlblikud kulud on 143 miljonit eurot projekti kohta (või 165 miljonit eurot Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 (*34) artiklis 47 osutatud põhivõrgukoridori tööplaaniga hõlmatud ühe meresadama projekti kohta); süvendamise puhul määratletakse projektina kõik ühe kalendriaasta jooksul tehtud süvendamistööd;

ff)

siseveesadamatele antav abi: abikõlblikud kulud on 44 miljonit eurot projekti kohta (või 55 miljonit eurot määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 47 osutatud põhivõrgukoridori tööplaaniga hõlmatud ühe siseveesadama projekti kohta); süvendamise puhul määratletakse projektina kõik ühe kalendriaasta jooksul tehtud süvendamistööd;

„hh)

abi VKEdele kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides osalemisel tekkinud kulude eest: artikli 19a kohane abi: 2 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta; artikli 19b kohane abi: artikli 19b lõikes 2 sätestatud summa projekti kohta.“;

„f)

riskifinantseerimismeetmetena antav abi, kui artiklites 21 ja 21a sätestatud tingimused on täidetud;“;

„ga)

abi, et anda VKEdele väiksema tasu eest või tasuta juurdepääs artikli 2 punktides 94 ja 95 määratletud innovatsiooni nõustamisteenustele ja innovatsiooni toetavatele teenustele, mida pakuvad näiteks teadusorganisatsioonid ja teadmisi levitavad organisatsioonid, teadustaristud, katse- ja eksperimenditaristud või innovatsiooniklastrid abikava alusel, kui täidetud on järgmised tingimused:

„l)

InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi, kui on täidetud III peatüki 16. jaos sätestatud tingimused;“;

„m)

mikroettevõtjatele elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks riikliku sekkumise vormis antav abi, kui artiklis 19c sätestatud tingimused on täidetud;

n)

VKEdele ajutise riikliku sekkumise vormis antav abi maagaasist või elektrist toodetud elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks, et leevendada Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud hinnatõusu mõju, kui artiklis 19d sätestatud tingimused on täidetud.“;

„b)

abi VKEdele juurdepääsuks rahastamisele, kui on täidetud artiklites 21, 21a ja 22 sätestatud asjakohased tingimused;“;

„l)

abi VKEdele, kes osalevad kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides või saavad neist toetust, kui on täidetud artiklis 19a või 19b sätestatud asjakohased tingimused;“;

„m)

keskkonnakahju tervendamiseks ning looduslike elupaikade ja ökosüsteemide taastamiseks antav abi, kui tervendamise või taastamise kulud ületavad maa või kinnistu väärtuse suurenemist ning täidetud on artiklis 45 sätestatud tingimused;

n)

elurikkuse kaitseks ning kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks kasutatavate looduspõhiste lahenduste rakendamiseks antav abi, kui täidetud on artiklis 45 sätestatud tingimused;

o)

abi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia edendamiseks artiklite 41, 42 ja 43 alusel, kui abi antakse automaatselt vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele ja ilma liikmesriigi edasise kaalutlusõiguseta ning meede on vastu võetud ja jõustatud enne töö alustamist toetatava projekti või tegevusega;

p)

mikroettevõtjatele elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks riikliku sekkumise vormis antav abi vastavalt artiklis 19c sätestatud tingimustele;

q)

VKEdele ajutise riikliku sekkumise vormis antav abi maagaasist või elektrist toodetud elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks, et leevendada Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud hinnatõusu mõju, vastavalt artiklis 19d sätestatud tingimustele.“;

i)

esimese lõigu punkt d asendatakse järgmisega:

ii)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Suurettevõtjate puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud ainult kuni 50 % ulatuses alginvesteeringu kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest. VKEde puhul on abikõlblikud 100 % immateriaalse vara kuludest.“;

„a)

investeerimisprojekt peab tooma kaasa asjaomase ettevõtja töötajate arvu suurenemise kokkuvõttes võrreldes eelnenud 12 kuu keskmisega, pärast loodud töökohtade arvust selle perioodi jooksul kaotatud töökohtade mahaarvamist, väljendatuna aasta tööühikutes;

b)

kõik töökohad tuleb täita kolme aasta jooksul pärast investeeringu lõpuleviimist;“

„b)

selliste transpordi lisakulude arvutamisel lähtutakse kaupade teekonnast asjaomase liikmesriigi piires transpordivahendiga, millega kaasnevad abisaaja jaoks kõige väiksemad kulud. Liikmesriik võib kehtestada valitud transpordiliigile kohustuslikud keskkonnastandardid ja kui sellised standardid kehtestatakse abisaajale, võib transpordi lisakulude arvutamisel lähtuda nende keskkonnastandardite täitmiseks vajalikest väikseimatest kuludest.“;

i)

punkt b asendatakse järgmisega:

ii)

punkt d asendatakse järgmisega:

„e)

täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu; piiramata artikli 7 lõike 1 kolmanda lause kohaldamist, võidakse sellised teadus- ja arendustegevuse projekti kulud arvutada hoopis lihtsustatud kuluarvestuse alusel, mis seisneb kindlas määras kuni 20 %, mida kohaldatakse punktides a–d osutatud teadus- ja arendustegevuse projekti abikõlblike kogukulude suhtes. Sellisel juhul tuleb kaudsete kulude arvutamiseks kasutatavad teadus- ja arendustegevuse projekti kulud määrata kindlaks tavapärase raamatupidamiskorra alusel, mis peab hõlmama ainult punktides a–d osutatud teadus- ja arendustegevuse projekti abikõlblikke kulusid.“;

„c)

innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste kulud, sealhulgas teenused, mida osutavad teadusorganisatsioonid ja teadmisi levitavad organisatsioonid, teadustaristud, katse- ja eksperimenditaristud või innovatsiooniklastrid.“;

i)

punktid a ja b asendatakse järgmisega:

ii)

lisatakse punkt c: