Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32023R1134

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/1134, 8. juuni 2023, milles käsitletakse Spodoptera frugiperda (Smith) liidu territooriumile sissetoomise, seal kohandumise ja leviku ärahoidmiseks võetavaid meetmeid ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/2072 ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus (EL) 2018/638

C/2023/3673

ELT L 149, 9.6.2023, p. 62–79 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/1134/oj

9.6.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 149/62

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1134,

8. juuni 2023,

milles käsitletakse Spodoptera frugiperda (Smith) liidu territooriumile sissetoomise, seal kohandumise ja leviku ärahoidmiseks võetavaid meetmeid ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/2072 ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus (EL) 2018/638

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 28 lõike 1 punkte a, b, d, e, f, h ja i ning artikli 41 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Spodoptera frugiperda (Smith) (edaspidi „määratletud taimekahjustaja“) on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 (2) II lisa A osas taimekahjustajana, mida liidu territooriumil teadaolevalt ei esine. See on kantud prioriteetse taimekahjustajana ka komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1702 lisasse (3).

(2)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/638 (4) on kehtestatud erakorralised meetmed, mille abil hoida ära kõnealuse taimekahjustaja sissetoomine liidu territooriumile ja seal levimine.

(3)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2018/638 vastuvõtmist on määratletud taimekahjustaja jätkuvalt kiiresti levinud kogu maailmas ja liidu territooriumi suunas. 2023. aasta jaanuaris kinnitati ametlikult selle esinemine Küprosel.

(4)

Lisaks on endiselt palju liidu õigusaktidele mittevastavuse juhtumeid seoses määratletud taimekahjustaja esinemisega imporditud kaupadel ning nende taimeliikide arv, millelt määratletud taimekahjustajat leitakse, on suurenenud.

(5)

Võttes arvesse määratletud taimekahjustaja jätkuvat levikut, selle hiljutist leidu liidu territooriumil ning juhtumeid, kus teatavate taimedega kauplemisel ei ole järgitud liidu õigusakte, on vaja võtta meetmeid, mis võimaldavad kaitsta liitu selle taimekahjustaja eest.

(6)

Seepärast tuleks käesolevas määruses loetleda teatavad taimed (edaspidi „määratletud taimed“) ja nende suhtes tuleks kohaldada erinõudeid. Määratletud taimede loetelu peaks hõlmama taimeliike, mille liitu toomisel on olnud liidu õigusaktide rikkumisi määratletud taimekahjustaja esinemise osas.

(7)

Liikmesriigid peaksid tegema igal aastal määratletud taimekahjustaja esinemise uuringuid, kasutades riskipõhist lähenemisviisi kooskõlas uusima teadusliku ja tehnilise teabega ning tuginedes Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) avaldatud taimekahjustaja uuringukaardile Spodoptera frugiperda (5) kohta. Et tagada parem ülevaade määratletud taimekahjustaja esinemisest, on käesoleva määruse I lisas loetletud määratletud taimekahjustaja peremeestaimed, mida tuleks uurida.

(8)

Liikmesriigid peaksid kooskõlas määrusega (EL) 2016/2031 koostama määratletud taimekahjustaja kohta situatsiooniplaani ja seda ajakohasena hoidma. Liikmesriikide ühtlustatud lähenemisviisi saavutamiseks on vaja vastu võtta erieeskirjad kõnealuse määruse artikli 25 rakendamiseks seoses määratletud taimekahjustaja situatsiooniplaanidega, millega tagatakse, et plaan sisaldab kõiki elemente, mis on vajalikud määratletud taimekahjustaja uute leidude korral.

(9)

Määratletud taimekahjustaja likvideerimiseks ja selle leviku ärahoidmiseks liidu territooriumil peaksid liikmesriigid kindlaks määrama piiritletud alad, mis koosnevad saastunud piirkonnast ja puhvertsoonist, ning kohaldama likvideerimismeetmeid. Puhvertsoon peaks olema vähemalt 5 km ja maksimaalselt 100 km lai, kuna selline lai vahemik on määratletud taimekahjustaja rändevõimet, peremeestaimede esinemist ja piirkonna geograafilisi omadusi arvesse võttes asjakohane.

(10)

Määratletud taimekahjustaja üksikute leidude korral ei tohiks siiski nõuda piiritletud ala kehtestamist, kui määratletud taimekahjustajat on võimalik kõnealustelt taimedelt hävitada ja kui on tõendeid, et kõnealused taimed olid saastunud enne nende piirkonda toomist või et tegu on üksikleiuga, mille puhul ei ole oodata määratletud taimekahjustaja kohandumist, või leiuga tootmiskohas, mis on määratletud taimekahjustaja suhtes füüsiliselt isoleeritud, või kasvuhoones piirkondades, kus sellel taimekahjustajal ei ole võimalik välitingimustes kohanduda. See on kõige proportsionaalsem lähenemisviis, kuni asjaomases piirkonnas tehtud uuringud kinnitavad määratletud taimekahjustaja puudumist.

(11)

Selleks et hoida ära määratletud taimekahjustaja edasist levikut liidu ülejäänud territooriumile, tuleks puhvertsoonides teha igal aastal piisavalt intensiivseid uuringuid aasta kõige sobivamal ajal. Piiritletud ala staatus tuleks tühistada pärast seda, kui uuringuid on tehtud piisavalt kaua, et kinnitada määratletud taimekahjustaja puudumist.

(12)

Pädevad asutused peaksid saastunud tsoonides võtma määratletud taimekahjustaja hävitamiseks konkreetseid likvideerimismeetmeid. Need meetmed hõlmavad tõrjemeetmeid määratletud taimekahjustaja likvideerimiseks ja pinnase väljavedu saastunud piirkonnast.

(13)

Kuna määratletud taimekahjustajat leiti liidu territooriumil, on põhjust kehtestada erinõuded määratletud taimede väljaviimiseks piiritletud aladelt.

(14)

Käesolevas määruses tuleb sätestada ka erinõuded Capsicum L., Momordica L., Solanum aethiopicum L., Solanum macrocarpon L. ja Solanum melongena L. viljade ja Zea mays L. taimede liitu toomiseks ning rakendusotsusega (EL) 2018/638 liikmesriikidele pandud kohustus korraldada uuringud. See on vajalik, et parandada kõigi määratletud taimekahjustajaga seotud ajaliste nõuete kohaldamise selgust ja õiguskindlust. Samal põhjusel tuleks kõnealune rakendusotsus kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

(15)

Määratletud taimekahjustajast tulenevat taimeterviseriski ei ole veel täielikult hinnatud, sest pole ikka veel täpselt teada sellega seotud määratletud taimede hulk. Hindamine tuleb lõpule viia ning seejuures arvesse võtta selle taimekahjustaja teadaolevat leidu liidu territooriumil ning selle taimekahjustaja levikut ja kohandumist kolmandates riikides. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada kuni 31. detsembrini 2025, et oleks võimalik läbi vaadata määratletud taimede hulk, määratletud taimekahjustajaga seotud liidu õigusaktidele mittevastavuse juhtumid ning liidu territooriumil võetud meetmete tõhusus, ning neid täiendavalt hinnata.

(16)

Liigi Asparagus officinalis L. taimed (välja arvatud varred, mis on kogu aeg olnud mullaga kaetud), eluvõimeline õietolm, taimede koekultuurid ja seemned tuleks kanda rakendusmääruse (EL) 2019/2072 XI lisa A osa loetellu. See on vajalik, et täita määruse (EL) 2016/2031 artikli 72 lõike 1 punkte c ja e, milles on sätestatud selliste taimede loetelu, mille suhtes kohaldatakse kõnealustes punktides osutatud sätteid.

(17)

Selleks et vähendada määratletud taimekahjustajast tulenevat riski võimalikult kiiresti, peaks käesolev määrus jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Situatsiooniplaane käsitlevat sätet tuleks kohaldada alates 1. augustist 2023.

(18)

Nõudeid, mis käsitlevad määratletud taimede liitu toomist ja nende väljavedu piiritletud aladelt ülejäänud liidu territooriumile, tuleks kohaldada alates 1. juulist 2023, et anda pädevatele asutustele, ettevõtjatele ja kolmandatele riikidele piisavalt aega kõnealustest sätetest tulenevate nõuetega kohanemiseks.

(19)

Nõudeid, mis käsitlevad liigi Asparagus officinalis L. taimede (välja arvatud varred, mis on kogu aeg olnud mullaga kaetud), eluvõimelise õietolmu, taimede koekultuuride ja seemnete liitu toomist, tuleks kohaldada alates 1. septembrist 2023. See on vajalik selleks, et anda kolmandate riikide pädevatele asutustele piisavalt aega läbi viia vastavaid uuringuid määratletud taimekahjustaja esinemise kohta kõnealustel taimedel.

(20)

Sellest tulenevalt tuleks rakendusotsuse (EL) 2018/638 artikleid 3 ja 4, milles käsitletakse määratletud taimede liitu toomist, jätkuvalt kohaldada kuni 30. juunini 2023, et ära hoida õiguslikke lünki ja tagada, et asjaomaste taimede liitu toomise suhtes kohaldatakse jätkuvalt asjakohaseid nõudeid määratletud taimekahjustaja esinemise vastu.

(21)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse meetmed, mis aitavad ära hoida Spodoptera frugiperda (Smith) sissetoomist liidu territooriumile ning seal kohandumist ja levikut.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„määratletud taimekahjustaja“ – Spodoptera frugiperda (Smith);

2)

„määratletud taimed“ –

a)

liikide Capsicum L., Momordica L., Solanum aethiopicum L., Solanum macrocarpon L. ja Solanum melongena L. viljad;

b)

liigi Asparagus officinalis L. taimed (välja arvatud varred, mis on kogu aeg olnud mullaga kaetud), eluvõimeline õietolm, taimede koekultuurid ja seemned;

c)

liigi Zea mays L. taimed, v.a eluvõimeline õietolm, taimede koekultuurid, seemned ja terad;

d)

perekondade Chrysanthemum L., Dianthus L. ja Pelargonium l’Hérit. ex Ait. taimed, v.a seemned;

3)

„peremeestaimed“ – I lisas loetletud taimed.

Artikkel 3

Liidu territooriumil tehtavad uuringud

1.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/2031 artiklis 24 sätestatud kohustusi, viivad pädevad asutused iga aasta sobival ajal läbi riskipõhiseid uuringuid määratletud taimekahjustaja esinemise kohta peremeestaimedel, tuginedes teaduslikule ja tehnilisele teabele, millele on osutatud pädeva asutuse taimekahjustaja uuringukaardil Spodoptera frugiperda kohta.

2.   Kõnealused uuringud viiakse läbi eelkõige:

a)

asjaomase taimeterviseriski suuruse alusel;

b)

aladel, mis asuvad nende piirkondade läheduses, kus seda taimekahjustajat teadaolevalt esineb;

c)

aladel, kus peremeestaimi tuuakse liidu territooriumile, kus neid käideldakse ja ümber pakendatakse ning kus nende jäätmeid kõrvaldatakse;

d)

lennujaamades ja meresadamates;

e)

vajaduse korral puukoolides, aianduskeskustes ja jaemüügikauplustes;

f)

visuaalse kontrolli alusel tootmiskohtades, mis on määratletud taimekahjustaja suhtes füüsiliselt isoleeritud, ja kasvuhoonetes.

3.   Uuring sisaldab järgmisi tegevusi:

a)

püüniste, nagu näiteks feromoon- ja valguspüüniste kasutamine, ning määratletud taimekahjustaja nakatumise kahtluse korral proovide võtmine ja taimekahjustaja kindlakstegemine;

b)

vajaduse korral visuaalne kontroll.

Artikkel 4

Situatsiooniplaanid

1.   Lisaks määruse (EL) 2016/2031 artiklist 25 tulenevatele kohustustele peab iga liikmesriik oma situatsiooniplaanis ette nägema meetmed, mida võetakse liikmesriigi territooriumil seoses järgmisega:

a)

hävitamisele kuuluvate taimede omanike tuvastamise, eraomandile juurdepääsu ja hävitamiskorraldusest teatamise kord;

b)

kord, millega võetakse kasutusele vajalik rahaline toetus määratletud taimekahjustaja likvideerimiseks;

c)

vajaduse korral teave liikmesriikide territooriumil määratletud taimekahjustaja rännet soodustavate tuulte kohta;

d)

taimekahjustaja asjakohaste tõrjemeetodite loetelu, mida ajakohastatakse uusima teadusliku ja tehnilise teabe põhjal.

2.   Liikmesriigid ajakohastavad vajaduse korral oma situatsiooniplaane iga aasta 31. detsembriks.

Artikkel 5

Piiritletud alade kindlaksmääramine

1.   Kui määratletud taimekahjustaja esinemine on kinnitatud, määrab asjaomane liikmesriik viivitamata kindlaks piiritletud ala, mis koosneb järgmistest aladest:

a)

saastunud piirkond, sealhulgas saastunud taimede asukoht ja kõik taimed, mis võivad kõnealuse taimekahjustaja leiu ümber 100 m raadiuses nakatuda, ning

b)

saastunud piirkonnaga piirnev vähemalt 5 km ja kuni 100 km ulatusega puhvertsoon.

Puhvertsooni võib laiendada kaugemale kui 100 km, kui liikmesriik peab seda vajalikuks oma territooriumi kaitseks määratletud taimekahjustaja eest.

2.   Piiritletud ala täpsel kindlaksmääramisel võetakse arvesse teaduslikke põhimõtteid, määratletud taimekahjustaja bioloogiat (sh andmeid rännuvõime kohta), saastumise ulatust, ala geograafilisi omadusi, peremeestaimede täpset levikut asjaomasel alal ja tõendeid määratletud taimekahjustaja kohandumisest.

3.   Pädevad asutused suurendavad piiritletud aladel üldsuse teadlikkust määratletud taimekahjustajaga seotud ohust ja vastuvõetud meetmetest, millega hoitakse ära selle taimekahjustaja edasine levik neist aladest väljapoole. Nad tagavad, et üldsus ja ettevõtjad on teadlikud piiritletud alade kindlaksmääramisest.

Artikkel 6

Piiritletud alade kindlaksmääramise erandid

1.   Erandina artiklist 5 võivad pädevad asutused otsustada piiritletud ala mitte kindlaks määrata, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a)

on tõendeid selle kohta, et määratletud taimekahjustaja on alale sisse toodud taimedega, millelt see leiti, et kõnealused taimed olid saastunud enne nende asjaomasele alale toomist ja et määratletud taimekahjustaja ei ole paljunenud;

b)

on tõendeid selle kohta, et tegemist on üksikleiuga, mis eeldatavasti ei too kaasa määratletud taimekahjustaja kohandumist;

c)

ametlikult on kinnitatud määratletud taimekahjustaja esinemine tootmiskohas, mis on füüsiliselt selle suhtes isoleeritud;

d)

ametlikult on kinnitatud määratletud taimekahjustaja esinemine kasvuhoones ja on tõendeid, et määratletud taimekahjustaja ei ole võimeline talvetingimustes väljaspool kõnealust kasvuhoonet ellu jääma.

2.   Lõikes 1 sätestatud erandit kasutav pädev asutus:

a)

võtab meetmed, millega tagatakse määratletud taimekahjustaja kiire likvideerimine ja välistatakse selle leviku võimalus;

b)

suurendab viivitamata püüniste arvu ja sagedust, millega püüniseid selles piirkonnas kontrollitakse;

c)

tõhustab visuaalset kontrolli, sealhulgas seiret tootmiskohtades;

d)

teeb vähemalt kahe aasta jooksul regulaarselt ja intensiivselt püüniste abil uuringut nakatunud taimede ümber vähemalt 5 km laiusel alal või tootmiskohas, kus määratletud taimekahjustaja avastati. Piirkondades, kus määratletud taimekahjustaja ei suuda talvetingimustes ellu jääda, võib uuringu aeg piirduda ajavahemikuga enne talvetingimuste algust;

e)

tutvustab üldsusele määratletud taimekahjustajaga seotud ohtu ning

f)

võtab muid asjakohaseid meetmeid määratletud taimekahjustaja hävitamiseks.

Artikkel 7

Uuringud piiritletud aladel

Piiritletud aladel tehtavad uuringud sisaldavad lisaks artiklis 3 sätestatud uuringutele esitatavatele nõuetele järgmisi meetmeid:

a)

püüniste arvu suurendamine ja sagedasem püüniste kontrollimine;

b)

seire tootmiskohtades, kus kasvatatakse peremeestaimi, ning

c)

avastamisuuringutes kasutakse sellist uuringukava ja proovivõtukava, millega on võimalik vähemalt 95 % usaldusväärsusega kindlaks teha määratletud taimekahjustaja esinemine 1 % ulatuses.

Artikkel 8

Piiritletud ala staatuse tühistamine

Piiritletud ala staatuse võib tühistada, kui artiklis 7 osutatud uuringute põhjal ei ole määratletud taimekahjustajat piiritletud alal avastatud vähemalt kahel järjestikusel aastal.

Piirkondades, kus määratletud taimekahjustaja ei suuda talvetingimustes ellu jääda, võib see aeg piirduda talvetingimuste algusele eelneva ajavahemikuga.

Artikkel 9

Likvideerimismeetmed

Saastunud piirkondades võtavad pädevad asutused määratletud taimekahjustaja likvideerimiseks kõik järgmised meetmed:

a)

määratletud taimekahjustaja kõigi arenguetappide vastane asjakohane töötlemine, mille juures võetakse arvesse täiskasvanud taimekahjustajate rännuvõimet, peremeestaimede levikut ja taimekahjustaja vastsete toitumisviisi;

b)

mulla ülemise kihi ja kasutatud kasvusubstraadi väljaviimise keeld saastunud piirkonnast, välja arvatud juhul, kui asjaomased ettevõtjad on pädeva asutuse järelevalve all täitnud ühe järgmistest tingimustest:

i)

mulla või kasvusubstraadi suhtes on kohaldatud asjakohaseid meetmeid määratletud taimekahjustaja kõrvaldamiseks ja seda mulda või kasvusubstraati veetakse kinnistes sõidukites, kus on tagatud, et taimekahjustaja ei saa levida;

ii)

mulda või kasvusubstraati veetakse kinnistes sõidukites, kus on tagatud, et määratletud taimekahjustaja ei saa levida, ja see muld või kasvusubstraat maetakse sügavale prügilasse.

Artikkel 10

Määratletud taimede liitu toomise nõuded

1.   Kõnealuseid taimi, välja arvatud perekondade Chrysanthemum L., Dianthus L. ja Pelargonium l’Hérit. ex Ait. taimi, võib liitu tuua üksnes juhul, kui need vastavad ühele järgmistest nõuetest:

a)

need on pärit riigist, kus määratletud taimekahjustajat teadaolevalt ei leidu;

b)

need on pärit piirkonnast, mille asjaomase riigi taimekaitseorganisatsioon on vastavalt fütosanitaarmeetmete rahvusvahelisele standardile nr 4 tunnistanud määratletud taimekahjustajast vabaks; selle piirkonna nimi märgitakse fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse „Päritolukoht“;

c)

neid on enne eksporti ametlikult kontrollitud ja need on tunnistatud määratletud taimekahjustajast vabaks ning need on pärit tootmiskohast, mis vastab järgmistele tingimustele:

i)

see on päritoluriigis registreeritud ja selle üle teeb järelevalvet riiklik taimekaitseorganisatsioon;

ii)

viimase kolme kuu jooksul enne eksporti on tootmiskohas tehtud ametlik kontroll ja määratletud taimedelt ei ole määratletud taimekahjustajat leitud;

iii)

see on füüsiliselt kaitstud määratletud taimekahjustaja sissetoomise eest;

iv)

määratletud taimede ekspordile eelneva veo ajal on tagatud sellise teabe kättesaadavus, mille abil tagatakse nende jälgitavus kuni nende tootmiskohani;

d)

neid taimi on enne eksporti ametlikult kontrollitud ja need on tunnistatud määratletud taimekahjustajast vabaks ning taimed on pärit tootmiskohast, mis vastab järgmistele tingimustele:

i)

see on päritoluriigis registreeritud ja selle üle teeb järelevalvet riiklik taimekaitseorganisatsioon;

ii)

ekspordile eelneva kolme kuu jooksul on tootmiskohas tehtud ametlik kontroll ja määratletud taimedelt ei ole määratletud taimekahjustajat leitud;

iii)

määratletud taimi on tõhusalt töödeldud, nii et on tagatud määratletud taimekahjustaja puudumine;

iv)

määratletud taimede ekspordile eelneva veo ajal on tagatud sellise teabe kättesaadavus, mille abil tagatakse nende jälgitavus kuni nende tootmiskohani;

e)

neid on pärast saagikoristust tõhusalt töödeldud, nii et on tagatud määratletud taimekahjustaja puudumine, ning teave selle töötluse kohta on märgitud fütosanitaarsertifikaadile.

2.   Määratletud taimedega peab olema kaasas fütosanitaarsertifikaat, mille lahtris „Lisadeklaratsioon“ on märgitud viide käesolevale määrusele, viide lõike 1 vastavale punktile, milles esitatud nõue on täidetud, ning kõnealuses lõikes osutatud vastava olukorra täielik sõnastus.

Artikkel 11

Määratletud taimede vedu liidu territooriumil

1.   Määratletud taimi (välja arvatud perekondade Chrysanthemum L., Dianthus L. ja Pelargonium l’Hérit. ex Ait. taimed, mis on kasvanud osa oma elust artikli 5 kohaselt kehtestatud piiritletud aladel), võib piiritletud aladelt välja viia üksnes juhul, kui nad vastavad ühele järgmistest nõuetest ja nendega on kaasas taimepass, mis on välja antud pärast seda, kui on tõendatud, et üks neist nõuetest on täidetud:

a)

neid taimi on enne vedu kontrollitud ja need on tunnistatud määratletud taimekahjustajast vabaks ning need taimed on pärit tootmiskohast, mis vastab järgmistele tingimustele:

i)

see on registreeritud käesoleva määruse nõuete täitmise kontrolliks;

ii)

veole eelneva kolme kuu jooksul on tootmiskohas tehtud ametlik kontroll ja määratletud taimedelt ei ole määratletud taimekahjustajat leitud;

iii)

see on füüsiliselt kaitstud määratletud taimekahjustaja sissetoomise eest;

iv)

enne määratletud taimede väljavedu piiritletud aladelt on tagatud sellise teabe kättesaadavus, mille abil tagatakse nende jälgitavus kuni nende tootmiskohani;

b)

neid taimi on enne vedu kontrollitud ja need on tunnistatud määratletud taimekahjustajast vabaks ning need taimed on pärit tootmiskohast, mis vastab järgmistele tingimustele:

i)

see on registreeritud käesoleva määruse nõuete täitmise kontrolliks;

ii)

veole eelneva kolme kuu jooksul on tootmiskohas tehtud ametlik kontroll ja määratletud taimedelt ei ole määratletud taimekahjustajat leitud;

iii)

määratletud taimi on tõhusalt töödeldud, nii et on tagatud määratletud taimekahjustaja puudumine;

iv)

enne määratletud taimede väljavedu piiritletud aladelt on tagatud sellise teabe kättesaadavus, mille abil tagatakse nende jälgitavus kuni nende tootmiskohani;

c)

neid on pärast saagikoristust tõhusalt töödeldud, nii et on tagatud määratletud taimekahjustaja puudumine.

2.   Perekondade Chrysanthemum L., Dianthus L. ja Pelargonium l’Hérit. ex Ait. taimi (välja arvatud seemneid), mis on pärit artikli 5 kohaselt kehtestatud piiritletud aladelt, võib piiritletud aladelt välja viia üksnes juhul, kui need vastavad ühele järgmistest nõuetest ja nendega on kaasas taimepass, mis on välja antud pärast seda, kui on tõendatud, et üks järgmistest nõuetest on täidetud:

a)

tootmiskohas ei ole viimase täieliku kasvuperioodi algusest alates täheldatud määratletud taimekahjustaja põhjustatud sümptomeid;

b)

taimed on läbinud asjakohase töötluse, millega neid kaitsti määratletud taimekahjustaja eest.

Artikkel 12

Aruandlus

Liikmesriigid esitavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele iga aasta 30. aprilliks:

a)

eelneval kalendriaastal väljaspool piiritletud alasid artikli 3 lõike 1 kohaselt tehtud uuringute tulemused, kasutades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1231 (6) I lisas osutatud vorme;

b)

aruande eelmisel kalendriaastal käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete kohta ja artiklites 5–9 sätestatud meetmete tulemuste kohta;

c)

artikli 7 kohaselt eelmisel kalendriaastal piiritletud aladel tehtud uuringute tulemused, kasutades ühte II lisas osutatud vormidest.

Artikkel 13

Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 muutmine

Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 XI lisa A osasse lisatakse punkt 13:

„13.

Liigi Asparagus officinalis L. taimed (välja arvatud varred, mis on kogu aeg olnud mullaga kaetud), eluvõimeline õietolm, taimede koekultuurid ja seemned

Muu köögivili, värske või jahutatud:

—

spargel

ex 0709 20 00

Kolmandad riigid, välja arvatud Šveits“

Artikkel 14

Rakendusotsuse (EL) 2018/638 kehtetuks tunnistamine

Rakendusotsus (EL) 2018/638 tunnistatakse kehtetuks.

Selle otsuse artikleid 3 ja 4 kohaldatakse kuni 30. juunini 2023.

Artikkel 15

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 4 kohaldatakse alates 1. augustist 2023.

Artikleid 10 ja 11 kohaldatakse alates 1. juulist 2023.

Artiklit 10 kohaldatakse siiski alates 1. septembrist 2023 seoses liigi Asparagus officinalis L. taimede (välja arvatud varred, mis on kogu aeg olnud mullaga kaetud), eluvõimelise õietolmu, taimede koekultuuride ja seemnete liitu toomisega.

Käesolevat määrust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2025.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. juuni 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)  ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.

(2)  Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1).

(3)  Komisjoni 1. augusti 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1702, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/2031, kehtestades prioriteetsete taimekahjustajate loetelu (ELT L 260, 11.10.2019, lk 8).

(4)  Komisjoni 23. aprilli 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/638, millega kehtestatakse erakorralised meetmed, et hoida ära kahjuliku organismi Spodoptera frugiperda (Smith) liitu sissetoomine ja seal levimine (ELT L 105, 25.4.2018, lk 31).

(5)  Pest survey card on Spodoptera frugiperda (taimekahjustaja uuringukaart Spodoptera frugiperda kohta). EFSA toetav väljaanne 2020:EN-1895. 29 lk doi:10.2903/sp.efsa.2020.EN-1895

(6)  Komisjoni 27. augusti 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1231 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artiklites 22 ja 23 sätestatud uuringute tulemusi käsitlevate aastaaruannete vormi ja juhiste ning mitmeaastaste uuringukavade vormi ja praktilise korra kohta (ELT L 280, 28.8.2020, lk 1).

I LISA

Peremeestaimede loetelu

Abelmoschus esculentus (L.) Moench

Acalypha L.

Agrostis gigantea Roth

Agrostis stolonifera L.

Alcea rosea L.

Allium cepa L.

Allium sativum L.

Amaranthus quitensis Kunth

Amaranthus spinosus L.

Andropogon virginicus L.

Arachis hypogaea L.

Asclepias L.

Asparagus officinalis L.

Asplenium nidus L.

Atropa belladonna L.

Avena sativa L.

Avena strigosa Schreb.

Beta vulgaris L.

Brassica napus L.

Brassica oleracea L.

Brassica rapa L.

Cajanus cajan (L.) Huth

Capsicum L.

Carduus L.

Carex L.

Carica papaya L.

Carya illinoinensis (Wangenh.) K.Koch

Cenchrus incertus M.A.Curtis

Chenopodium album L.

Chenopodium quinoa Willd.

Chloris gayana Kunth

Chrysanthemum L.

Cicer arietinum L.

Cichorium intybus L.

Citrullus lanatus (Thunb.) Matsum. & Nakai

Citrus aurantium L.

Citrus limon (L.) Osbeck

Citrus reticulata Blanco

Citrus sinensis (L.) Osbeck

Codiaeum variegatum (L.) A.Juss.

Coffea arabica L.

Convolvulus arvensis L.

Cucumis melo L.

Cucumis sativus L.

Cucurbita argyrosperma K.Koch

Cucurbita maxima Lam.

Cydonia oblonga Mill.

Cynara cardunculus L.

Cynodon dactylon (L.) Pers.

Cyperus rotundus L.

Dactyloctenium aegyptium (L.) Willd.

Dahlia pinnata Cav.

Dendranthema grandiflorum (Ramat.) Kitam.

Dianthus L.

Digitaria Haller

Digitaria sanguinalis (L.) Scop.

Echinochloa colona (L.) Link

Echinochloa crus-galli (L.) P.Beauv.

Eleusine indica (L.) Gaertn.

Elymus repens (L.) Gould

Eremochloa ophiuroides Hack.

Eriochloa punctata (L.) Ham.

Eryngium foetidum L.

Eucalyptus camaldulensis Dehnh.

Eucalyptus urophylla S.T.Blake

Fagopyrum esculentum Moench

Festuca arundinacea Schreb.

Ficus L.

Fragaria ananassa (Duchesne ex Weston) Duchesne ex Rosier

Fragaria chiloensis (L.) Mill.

Fragaria vesca L.

Gladiolus L. ja Gladiolus L. hübriidid

Glycine max (L.) Merr.

Gossypium herbaceum L.

Gossypium hirsutum L.

Helianthus annuus L.

Hevea brasiliensis (Willd. ex Juss.) Müll.Arg.

Hibiscus cannabinus L.

Hordeum vulgare L.

Ipomoea batatas (L.) Lam.

Ipomoea purpurea (L.) Roth

Lactuca sativa L.

Lespedeza bicolor Turcz.

Linum usitatissimum L.

Lolium multiflorum Lam.

Malpighia glabra L.

Malus domestica (Suckow) Borkh.

Mangifera indica L.

Maranta L.

Medicago sativa L.

Megathyrsus maximus (Jacq.) B.K.Simon & S.W.L.Jacobs

Melilotus albus Medik.

Miscanthus giganteus J.M.Greef & Deuter ex Hodk. & Renvoize

Momordica L.

Mucuna pruriens (L.) DC

Musa paradisiaca L.

Nicotiana tabacum L.

Oryza sativa L.

Panicum miliaceum L.

Panicum virgatum L.

Paspalum dilatatum Poir.

Paspalum distichum L.

Paspalum fimbriatum Kunth

Paspalum notatum Flüggé

Paspalum urvillei Steud.

Passiflora laurifolia L.

Pelargonium l’Hérit. ex Ait.

Pennisetum clandestinum Hochst. ex Chiov.

Pennisetum glaucum (L.) R.Br.

Phalaris canariensis L.

Phaseolus lunatus L.

Phaseolus vulgaris L.

Phleum pratense L.

Pinus caribaea Morelet

Piper L.

Pisum sativum L.

Platanus occidentalis L.

Plumeria Tourn. ex L.

Plumeria rubra L.

Poa annua L.

Poa pratensis L.

Portulaca oleracea L.

Prunus persica (L.) Batsch

Psidium guajava L.

Pueraria montana (Lour.) Merr.

Pyrus communis L.

Raphanus sativus L.

Ricinus communis L.

Rosa L.

Saccharum officinarum L.

Schlumbergera truncata (Haw.) Moran

Secale cereale L.

Sesamum indicum L.

Setaria italica (L.) P.Beauv.

Setaria parviflora (Poir.) Kerguélen

Setaria viridis (L.) P.Beauv.

Solanum aethiopicum L.

Solanum lycopersicum L.

Solanum macrocarpon L.

Solanum melongena L.

Solanum tuberosum L.

Sorghum bicolor (L.) Moench

Sorghum caffrorum (Retz.) P.Beauv.

Sorghum halepense (L.) Pers.

Sorghum sudanense (Piper) Stapf

Spinacia oleracea L.

Tanacetum cinerariifolium (Trevis.) Sch.Bip.

Taraxacum officinale F.H.Wigg.

Terminalia catappa L.

Trifolium Tourn. ex L.

Trifolium incarnatum L.

Trifolium pratense L.

Trifolium repens L.

Triticum aestivum L.

Urochloa decumbens (Stapf) R.D.Webster

Urochloa mutica (Forssk.) T.Q.Nguyen

Urochloa ramosa (L.) T.Q.Nguyen

Urochloa texana (Buchl.) R.D.Webster

Vaccinium corymbosum L.

Vicia faba L.

Vigna unguiculata (L.) Walp.

Viola L.

Vitis vinifera L.

Wisteria sinensis (Sims) DC.

Xanthium strumarium L.

Zea mays L.

Zingiber officinale Roscoe

Zoysia Willd.

II LISA

Artikli 7 kohaselt tehtud uuringute tulemuste esitamise vormid

A OSA

1.   Iga-aastaste uuringute tulemuste esitamise vorm

1.

 Piiritletud ala (PA) kirjeldus

2.

 PA algne suurus (ha)

3.

 PA uuendatud suurus (ha)

4.

 Lähenemisviis (likvideerimine)

5.

 Piirkond

6.

 Uuringukohad

7.

 Kindlaks tehtud riskipiirkonnad

8.

 Kontrollitud riskipiirkonnad

9.

 Taimne materjal/kaubad

10.

 Peremeestaimeliikide loetelu

11.

 Aeg

12.

 Uuringu üksikasjad

13.

 Analüüsitud sümptomitega proovide arv:

i:

Kokku

ii:

Positiivsed

iii:

Negatiivsed

iv:

Määratlemata

14.

 Analüüsitud sümptomiteta proovide arv:

i:

Kokku

ii:

Positiivsed

iii:

Negatiivsed

iv:

Määratlemata

15.

 Teatatud puhangute teate number vastavalt vajadusele, kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2019/1715

16.

 Märkused

A)

Visuaalsete kontrollide arv

B)

Võetud proovide koguarv

C)

Püüniste tüüp (või muu alternatiivne meetod (nt kaha))

D)

Püüniste arv (või muu püüdmismeetod)

E)

Püüdmiskohtade arv (kui see erineb punktis D esitatud andmetest)

F)

Analüüsi tüüp (nt mikroskoopiline identifitseerimine, PCR, ELISA jne)

G)

Analüüside koguarv

H)

Muud meetmed (nt otsimiskoerad, droonid, helikopterid, teadlikkuse suurendamise kampaaniad jne)

Nimetus

Korraldamise kuupäev

Kirjeldus

Arv

I)

Muude meetmete arv

Arv

Kuupäev

A

B

C

D

E

F

G

H

I

i

ii

iii

iv

i

ii

iii

iv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.   Vormi täitmise juhised

Selle vormi täitmise korral ei täideta käesoleva lisa B osas esitatud vormi.

Veerg 1:

märkida asjaomase geograafilise ala nimi, puhanguteate number või mis tahes muu teave, mis võimaldab kindlaks teha, millise piiritletud alaga (PA) on tegemist ja mis kuupäeval see kehtestati.

Veerg 2:

märkida PA suurus enne uuringu alustamist.

Veerg 3:

märkida PA suurus pärast uuringut.

Veerg 4:

märkida lähenemisviis: likvideerimine. Lisada vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust taimekahjustaja kohta ja PAdel kohaldatavatest lähenemisviisidest.

Veerg 5:

märkida PA piirkond, kus uuring tehti, lisada vajalikul arvul ridu: saastunud piirkond (SP) või puhvertsoon (PT), kasutada eraldi ridu. Kui see on asjakohane, märkida eri ridadel SP alad, kus uuring läbi viidi (nt PTga külgnevad 20 km, puukoolide ümbrus vms).

Veerg 6:

märkida uuringukohtade arv ja kirjeldus, valides kirjelduse jaoks ühe järgmistest kannetest:

1.

Avamaa (tootmisala):

1.1.

haritav maa (põllumaa, karjamaa);

1.2.

viljapuuaed/viinamarjaistandus;

1.3.

puukool;

1.4.

mets;

2.

Avamaa (muu):

2.1

eraaed;

2.2.

avalikud kohad;

2.3.

kaitseala;

2.4

looduslikud taimed alal, mis ei ole kaitseala;

2.5

muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- ja kuivendusvõrk jne).

3.

Füüsiliselt suletud tingimustes:

3.1.

kasvuhoone;

3.2

eravalduses olev koht, mis ei ole kasvuhoone;

3.3

avalik koht, mis ei ole kasvuhoone;

3.4

muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus).

Veerg 7:

märkida, millised on taimekahjustaja(te) bioloogia, peremeestaimede esinemise, ökoloogilis-klimaatiliste tingimuste ja riskiasukohtade alusel kindlaks tehtud riskipiirkonnad.

Veerg 8:

märkida uuringuga hõlmatud riskipiirkonnad 7. veerus näidatud riskipiirkondade hulgast.

Veerg 9:

märkida taimed, viljad, seemned, muld, pakkematerjal, puit, masinad, sõidukid, vesi, muu, täpsustada konkreetset juhtu.

Veerg 10:

loetleda uuringusse kaasatud taimeliigid/-perekonnad, märkides igale reale ühe taimeliigi/-perekonna.

Veerg 11:

märkida uuringu tegemise kuud.

Veerg 12:

märkida uuringu üksikasjad, sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest iga taimekahjustaja kohta. Märkida „ei kohaldata“, kui teatavas veerus esitatud teave ei ole asjakohane.

Veerud 13 ja 14:

märkida tulemused, kui see on asjakohane, esitades kättesaadava teabe vastavates veergudes. Määratlemata tulemusega proovid on analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud eri põhjustel tulemust (nt avastamispiirist väiksem sisaldus, töötlemata proov (identifitseerimisandmeteta, vana)).

Veerg 15:

märkida uuringu toimumise aastal PTs tuvastatud puhanguid käsitlevate teadete andmed. Puhanguteate numbrit ei ole vaja lisada, kui pädev asutus on otsustanud, et leiu puhul on tegemist ühega määruse (EL) 2016/2031 artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2 või artiklis 16 osutatud juhtumitest. Sel juhul märkige veergu 16 („Märkused“) kõnealuse teabe esitamata jätmise põhjus.

B OSA

1.   Iga-aastaste statistikapõhiste uuringute tulemustest aru andmise vorm

1.

Piiritletud ala (PA) kirjeldus

2.

PA algne suurus (ha)

3.

PA uuendatud suurus (ha)

4.

Lähenemisviis

5.

Piirkond

6.

Uuringukohad

7.

Aeg

A.

Uuringu määratlus (RiBESS+ sisendparameetrid)

B.

Proovivõtu aeg

C.

Uuringu tulemused

25.

Märkused

8.

Sihtpopulatsioon

9.

Epidemioloogilised üksused

10.

Avastamismeetodid

11.

Proovivõtu tõhusus

12.

Meetodi tundlikkus

13.

Riskitegurid (tegevused, asukohad ja alad)

14.

Kontrollitud epidemioloogiliste üksuste arv

15.

Visuaalsete kontrollide arv

16.

Proovide arv

17.

Püüniste arv

18.

Püüniskohtade arv

19.

Analüüside arv

20.

Muude meetmete arv

21.

Tulemused

22.

Teatatud puhangute teate number vastavalt vajadusele, kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2019/1715

23.

Saavutatud usaldusnivoo

24.

Kontroll-levimus

Nimetus

Korraldamise kuupäev

Kirjeldus

Arv

Peremeesliigid

Pindala (ha või muudes asjakohasemates ühikutes)

Kontrolliüksused

Kirjeldus

Üksused

Visuaalsed kontrollid

Püünised

Analüüsimine

Muud meetodid

Riskitegur

Riskitasemed

Asukohtade arv

Suhtelised riskid

Peremeestaimede populatsiooni osakaal

Positiivsed

Negatiivsed

Määratlemata

Arv

Kuupäev

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.   Juhised näidisvormi täitmiseks

Selgitada uuringu ülesehituse aluseks olevaid eeldusi taimekahjustaja kaupa. Kokkuvõte ja põhjendus:

—

sihtpopulatsioon, epidemioloogiline üksus ja kontrolliüksused;

—

avastamismeetod ja meetodi tundlikkus;

—

riskitegur(id), seejuures märkida riskitasemed ning vastavad suhtelised riskid ja osakaal peremeestaimede populatsioonis.

Veerg 1:

märkida asjaomase geograafilise ala nimi, puhanguteate number või mis tahes muu teave, mis võimaldab kindlaks teha, millise piiritletud alaga (PA) on tegemist ja mis kuupäeval see kehtestati.

Veerg 2:

märkida PA suurus enne uuringu alustamist.

Veerg 3:

märkida PA suurus pärast uuringut.

Veerg 4:

märkida lähenemisviis: likvideerimine. Lisada vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust taimekahjustaja kohta ja PAdel kohaldatavatest lähenemisviisidest.

Veerg 5:

märkida PA piirkond, kus uuring tehti, lisada vajalikul arvul ridu: saastunud piirkond (SP) või puhvertsoon (PT), kasutades eraldi ridu. Kui see on asjakohane, märkida eri ridadel SP alad, kus uuring läbi viidi (nt PTga külgnevad 20 km, puukoolide ümbrus vms).

Veerg 6:

märkida uuringukohtade arv ja kirjeldus, valides kirjelduse jaoks ühe järgmistest kannetest:

1.

Avamaa (tootmisala):

1.1

haritav maa (põllumaa, karjamaa);

1.2.

viljapuuaed/viinamarjaistandus;

1.3.

puukool;

1.4.

mets;

2.

Avamaa (muu):

2.1

eraaiad;

2.2.

avalikud kohad;

2.3.

kaitseala;

2.4

looduslikud taimed alal, mis ei ole kaitseala;

2.5

muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- ja kuivendusvõrk jne).

3.

Füüsiliselt suletud tingimustes:

3.1.

kasvuhoone;

3.2

eravalduses olev koht, mis ei ole kasvuhoone;

3.3

avalik koht, mis ei ole kasvuhoone;

3.4

muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus).

Veerg 7:

märkida uuringute tegemise kuud.

Veerg 8:

märkida valitud sihtpopulatsioon, esitades vastavalt peremeesliikide/-perekondade loetelu ja hõlmatud ala suuruse. Sihtpopulatsioon on määratletud kui kontrolliüksuste kogum. Selle suurus esitatakse põllumajandusmaa korral tavaliselt hektarites, aga ühikuks võib olla ka partii, põld, kasvuhoone vms. Põhjendada aluseks olevate eelduste põhjal tehtud valikut. Märkida uuritud kontrolliüksused. Kontrolliüksus: taimed, taimeosad, kaubad, materjalid, taimekahjustajate siirutajad, mida on uuritud taimekahjustajate identifitseerimiseks ja avastamiseks.

Veerg 9:

märkida uuritud epidemioloogilised üksused, lisada nende kirjeldus ja mõõtühik. Epidemioloogiline üksus: homogeenne ala, kus taimekahjustaja esinemise korral on taimekahjustaja, peremeestaimede ning abiootiliste ja biootiliste tegurite ja tingimuste koostoime tulemuseks sama epidemioloogiline seisund. Epidemioloogilised üksused on sihtpopulatsiooni alajaotus, mis on epidemioloogiliselt homogeenne ja hõlmab vähemalt ühte peremeestaime. Mõnel juhul võib epidemioloogiline üksus olla kogu piirkonna/ala/riigi peremeespopulatsioon. See võib olla ühisele statistiliste territoriaalüksuste liigitusele (NUTS) vastav piirkond, linnaala, mets, roosiaed või talu või olla esitatud hektarites. Epidemioloogilise üksuse valikut tuleb põhjendada aluseks olevate eeldustega.

Veerg 10:

märkida uuringu käigus kasutatud meetodid ja lisada iga üksikjuhtumi puhul läbi viidud tegevuste arv sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest iga taimekahjustaja puhul. Märkida „ei kohaldata“, kui teatavas veerus esitatud teave ei ole kättesaadav.

Veerg 11:

märkida proovivõtu hinnanguline tõhusus. Proovivõtu tõhusus on nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosus. Siirutajate puhul on see positiivse siirutaja püüdmise meetodi tõhusus, kui selline siirutaja uuringualal esineb. Mulla puhul on see taimekahjustajat sisaldava mullaproovi valimise tõhusus, kui taimekahjustaja uuringualal esineb.

Veerg 12:

meetodi tundlikkus näitab tõenäosust, et meetodiga tuvastatakse õigesti taimekahjustaja olemasolu. Meetodi tundlikkust näitab tõenäosus, millega tõeliselt positiivse peremeesorganismi analüüsi tulemus on positiivne. See on proovivõtu tõhususe (st nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosuse) ja diagnostilise tundlikkuse (mida iseloomustab tuvastamiseks kasutatavad visuaalsed kontrollid ja/või laborianalüüs) korrutis.

Veerg 13:

esitada riskitegurid eraldi ridadel, kasutades nii palju ridu kui vaja. Iga riskiteguri jaoks märkida riskitase ja vastav suhteline risk ning peremeestaimede populatsiooni osakaal.

Veerg B:

märkida iga taimekahjustaja puhul uuringu üksikasjad sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest. Märkida „ei kohaldata“, kui teatavas veerus esitatud teave ei ole asjakohane. Nendes veergudes esitatav teave on seotud 10. veerus „Avastamismeetodid“ sisalduva teabega.

Veerg 18:

märkida püüniste kasutuskohtade arv, kui see erineb püüniste arvust (17. veerg) (nt sama püünist kasutatakse eri asukohtades).

Veerg 21:

märkida positiivsete, negatiivsete ja määratlemata tulemusega proovide arv. Määratlemata tulemusega proovid on analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud eri põhjustel tulemust (nt avastamispiirist väiksem sisaldus, töötlemata proov (identifitseerimisandmeteta, vana)).

Veerg 22:

märkida uuringu toimumise aasta haiguspuhangute teated. Puhanguteate numbrit ei ole vaja lisada, kui pädev asutus on otsustanud, et leiu puhul on tegemist ühega määruse (EL) 2016/2031 artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2 või artiklis 16 osutatud juhtumitest. Sel juhul märkige 25. veergu („Märkused“) kõnealuse teabe esitamata jätmise põhjus.

Veerg 23:

märkida uuringu tundlikkus vastavalt rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis (ISPM) nr 31 esitatud määratlusele. See kahjustaja puudumist iseloomustav saavutatud usaldusnivoo väärtus arvutatakse tehtud kontrollide (ja/või proovide) järgi, võttes arvesse meetodi tundlikkust ja kontroll-levimust.

Veerg 24:

märkida kontroll-levimus, võttes aluseks uuringueelse hinnangu taimekahjustaja tõenäolise tegeliku levimuse kohta uuritaval alal. Kontroll-levimus seatakse uuringu eesmärgiks ja see vastab kompromissile, mille riskijuhid teevad taimekahjustaja esinemisriski ja uuringu jaoks kättesaadavate vahendite vahel. Tavaliselt määratakse avastamisuuringu korral selle väärtuseks 1 %.
Top