This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32022R0109
Council Regulation (EU) 2022/109 of 27 January 2022 fixing for 2022 the fishing opportunities for certain fish stocks and groups of fish stocks applicable in Union waters and for Union fishing vessels in certain non-Union waters
Nõukogu määrus (EL) 2022/109, 27. jaanuar 2022, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu
Nõukogu määrus (EL) 2022/109, 27. jaanuar 2022, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu
ST/15015/2021/INIT
ELT L 21, 31.1.2022, p. 1–164
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/11/2023
|
31.1.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 21/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/109,
27. jaanuar 2022,
millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning teiste nõuandvate organite aruandeid ja samuti nõuandekomisjonide antud nõuandeid. |
|
(2) |
Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleb kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 kohaseid ühise kalanduspoliitika eesmärke. Lisaks tuleks nende kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada lubatud kogupüük kooskõlas sellises kavas sätestatud eesmärkidega. Vastavalt nimetatud määruse artikli 16 lõikele 1 tuleb kalapüügivõimalused eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud iga liikmesriigi püügitegevuse suhteline stabiilsus. |
|
(3) |
Määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt tuleks lubatud kogupüük seega kehtestada kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning samal ajal tagada eri kalandussektorite õiglane kohtlemine, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel nõuandekomisjonidega. |
|
(4) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 15 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019 lossimiskohustust kõikide kalavarude puhul, mille suhtes kehtivad püügi piirnormid, kuid kohaldatakse ka teatavaid erandeid. Nimetatud määruse artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kui kalavaru suhtes kohaldatakse lossimiskohustust, võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse püütud, mitte lossitud koguseid. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ning kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, on komisjon vastu võtnud mitu delegeeritud määrust, milles sätestatakse lossimiskohustuse rakendamise üksikasjad tagasiheite erikavadena. |
|
(5) |
Selliste varudega seotud kalapüügivõimaluste puhul, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust, tuleks arvesse võtta asjaolu, et tagasiheide ei ole enam põhimõtteliselt lubatud. Seepärast peaksid kalapüügivõimalused põhinema Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) nõuandel põhineval kogupüügi näitajal (mitte nõuandel põhineval soovitud püügi näitajal). Kogused, mida võib erandina lossimiskohustusest endiselt tagasi heita, tuleks lahutada nõuandel põhinevast kogupüügi näitajast. |
|
(6) |
Teatavaid kalavarusid ei tohi ICESi teadusliku nõuande kohaselt püüda. Ent kui kõnealuste kalavarude lubatud kogupüük kehtestatakse teaduslikus nõuandes esitatud tasemel, võib kogu saagi, sealhulgas nende varude kaaspüügi täieliku lossimiskohustuse rakendamine tekitada segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Selleks et saavutada õige tasakaal kalapüügi jätkumise vahel, arvestades võimalikke ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, kuigi segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) tasemel, on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude jaoks konkreetne kaaspüügi lubatud kogupüük. Kõnealuse lubatud kogupüügi tase peaks aitama vähendada kõnealuste kalavarude kalastussuremust ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja soovimatu saagi vältimiseks. Selleks et vähendada nende kalavarude püüki, mille puhul on kehtestatud kaaspüügi lubatud kogupüük, tuleks püügipiirkondades, kus kõnealuseid kalavarusid püütakse, kehtestada kalapüügivõimalused tasemel, mis aitab taastada ohustatud varude biomassi kestlikku taset. Samuti tuleks kehtestada kalapüügivõimalustega lahutamatult seotud tehnilised ja kontrollimeetmed, millega hoitakse ära ebaseaduslik tagasiheide. |
|
(7) |
Selleks et tagada võimalikult suures ulatuses püügivõimaluste kasutamine segapüügi korral kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 2, on asjakohane luua kvootide vahetamiseks kvoodireserv nende liikmesriikide jaoks, kellel ei ole kvoote oma vältimatu kaaspüügi katmiseks. |
|
(8) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/472 (2) kehtestatud läänepiirkonna vete mitmeaastase kava kohaselt tuleb nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 loetletud kalavarude puhul kooskõlas nimetatud määruse artikliga 4 hoida kalastussuremust tasemel, mis vastab nimetatud määruse artikli 2 punktis 2 määratletud FMSY vahemikele. Hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax) üldine kalastussuremus ICESi 8.a ja 8.b rajoonis tuleks seetõttu kehtestada kooskõlas ICESi maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alase nõuandega ja FMSY väärtusega, võttes arvesse töönduslikku ja harrastuskalapüüki ning tagasiheidet. FMSY väärtus on kalastussuremuse tase, mis tagab pikas perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Asjaomased liikmesriigid (Prantsusmaa ja Hispaania) peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende laevastike ja harrastuskalurite põhjustatud kalastussuremus ei ületaks FMSY väärtust, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/472 artikli 4 lõikes 3. |
|
(9) |
Hariliku huntahvena harrastuspüügi meetmed tuleks samuti säilitada, võttes arvesse sellise püügi märkimisväärset mõju asjaomastele varudele. Kaasavõetava saagi suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada kaasavõetava saagi päevast piirmäära, mis on kooskõlas teadusliku nõuandega. Võttes arvesse piisava selektiivsuse puudumist ja asjaolu, et tõenäoliselt püütakse kehtestatud piirmääradest rohkem isendeid, tuleks välistada seisevvõrkude kasutamine. Võttes arvesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke asjaolusid, eelkõige rannikuäärsete kogukondade kutseliste kalurite sõltuvust nendest kalavarudest, luuakse nende harilikku huntahvenat käsitlevate meetmetega sobiv tasakaal kutseliste ja harrastuskalurite huvide vahel. Eelkõige võimaldavad need meetmed harrastuskaluritel kala püüda, võttes arvesse nende mõju kalavarudele. |
|
(10) |
ICES andis 4. novembril 2021 välja teadusliku nõuande euroopa angerja (Anguilla anguilla) kohta kogu selle looduslikul levialal. ICESi nõuande kohaselt peaks ettevaatusprintsiibi kohaldamisel olema 2022. aastal euroopa angerja kõikides elupaikades nullpüük. See kehtib nii harrastus- kui ka tööndusliku püügi kohta ning hõlmab taasasustamiseks ja vesiviljeluseks ette nähtud klaasangerja püüki. Kooskõlas selle nõuandega peetakse asjakohaseks säilitada kogu angerjapüügi suhtes kolme järjestikuse kuu pikkune keeluperiood ning komisjon korraldab 2022. aastal euroopa angerja kohta sidusrühmadepõhise konsultatsiooni. Keeldu tuleks kohaldada igasuguse püügitegevuse suhtes, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 28. Liikmesriigid peaksid määrama kolme järjestikuse kuu pikkuse keeluperioodi kindlaks nendes ajavahemikes, mil euroopa angerja ränne on suurim, ja teatama selle perioodi koos lisateabega komisjonile 1. juuniks 2022. |
|
(11) |
ICES avaldas teadusliku nõuande ICESi 8. alapiirkonna (Biskaia laht) euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) kohta 2022. aastaks 17. detsembril 2021. Võttes arvesse, et püügihooaja alguseks 1. jaanuaril 2022 peab olema kehtestatud lubatud kogupüük, tuleks kehtestada ajutine lubatud kogupüük. See lubatud kogupüük peaks olema 24 000 tonni ja see peaks hõlmama ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni 30. juunini 2022. See tase vastaks ligikaudu kõnealuse varu püügile ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 30. juunini 2021. |
|
(12) |
ICESi 8.c, 8.d ja 8.e rajoonis ning 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes majandatakse kolme erinevat merikeeleliiki ühe lubatud kogupüügi raames. Kuna ühe kõnealuse kalavaru, nimelt hariliku merikeele (Solea solea) püügivõimalused ICESi 8.c ja 9.a rajoonis tuleks kehtestada kooskõlas määruse (EL) 2019/472 artikliga 4, tuleks selle liigi jaoks kehtestada eraldi püügi piirnorm vastavalt nõuandele maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kohta. |
|
(13) |
Teadusliku nõuande kohaselt on varilõpuseste (haid ja railased) varude lubatud kogupüük null, sest nende kaitsestaatus on halb. Lisaks, tänu nende kõrgele ellujäämismäärale ei põhjusta tagasiheide suuremat kalastussuremust ning tagasiheide oleks nende liikide kaitsmisel kasulik. Seepärast peaks selliste liikide püük olema keelatud. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt ei kohaldata lossimiskohustust liikide suhtes, mille püük on keelatud. |
|
(14) |
Põhjamere mitmeaastane kava kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/973 (3) ning see jõustus 2018. aastal. Läänepiirkonna vete mitmeaastane kava kehtestati määrusega (EL) 2019/472 ja see jõustus 2019. aastal. Kõnealuste määruste artikli 1 lõikes 1 loetletud varude püügi võimalused tuleks kehtestada kooskõlas eesmärkide (FMSY-vahemikud) ja kaitsemeetmetega vastavalt kõnealustes määrustes ette nähtud tingimustele. FMSY-vahemikud on kindlaks määratud vastavates ICESi nõuannetes. Kui piisavad teadusandmed ei ole kättesaadavad, tuleks kaaspüügivarude püügi võimalused kehtestada ettevaatusprintsiibist lähtuvalt, nagu on sätestatud määrustes (EL) 2018/973 ja (EL) 2019/472. |
|
(15) |
Vastavalt määruse (EL) 2018/973 artiklile 7, kui teaduslikust nõuandest nähtub, et kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kalavaru kudekarja biomass on väiksem kui biomassi piirangu piirväärtus (Blim), tuleb võtta täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võivad kõnealused parandusmeetmed hõlmata asjaomase kalavaru sihtpüügi peatamist ning püügivõimaluste piisavat vähendamist selliste kalavarude või muude kalavarude puhul. |
|
(16) |
Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni (Thunnus thynnus) varu lubatud kogupüük tuleks kehtestada kooskõlas reeglitega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1627 (4). |
|
(17) |
Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavaid või usaldusväärseid andmeid nende suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete võtmisel ja lubatud kogupüügi tasemete määramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud kalavarude majandamisel järgitavat ettevaatusprintsiipi, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, eelkõige kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ja segapüügiga seotud aspektide kohta. |
|
(18) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (5) on kehtestatud lubatud kogupüügi haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas ennetuslikku ja analüütilist lubatud kogupüüki käsitlevad paindlikkussätted (artiklid 3 ja 4). Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata nimetatud määruse artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. 2014. aastal kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise paindliku ülekandmise täiendav mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata. |
|
(19) |
Kui lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda sellele liikmesriigile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 2 lõikega 1 õigus määrata kindlaks kõnealuse lubatud kogupüügi maht. Tuleks tagada, et lubatud kogupüügi taset kindlaks määrates järgib liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja õigusnorme. |
|
(20) |
On vaja kehtestada 2022. aasta püügikoormuse ülemmäärad kooskõlas määruse (EL) 2016/1627 artiklitega 5, 6, 7 ja 9 ning I lisaga. |
|
(21) |
Kalapüügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks on asjakohane lubada sama bioloogilise varu puhul paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel. |
|
(22) |
Teatavate liikide, näiteks mõne hailiigi kaitsmist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügi võimalused nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada. |
|
(23) |
Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaliste 12. konverentsil, mis toimus 23.–28. oktoobril 2017 Manilas, lisati mitu liiki kõnealuse konventsiooni I ja II lisas nimetatud kaitstud liikide loetellu. Seepärast on asjakohane ette näha kõnealuste liikide kaitse seoses kõigis vetes kalastavate liidu kalalaevadega ja liidu vetes kalastavate liitu mittekuuluvate riikide kalalaevadega. |
|
(24) |
Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (6) eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel. |
|
(25) |
Süvalesta (Reinhardtius hippoglossoides) lubatud kogupüük ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes ei piira liidu seisukohta, mis käsitleb liidu asjakohast osa kõnealuses püügis. |
|
(26) |
Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) võttis oma 2021. aasta koosolekul vastu Irmingeri mere ja sellega piirnevate vete kahe meriahvenavaru (Sebastes marinus ja Sebastes mentella) kaitse meetme, millega keelatakse nende varude sihtpüük. Lisaks keelas NEAFC kaaspüügi minimeerimiseks püügitegevuse piirkonnas, kuhu meriahvenad kogunevad. Neid meetmeid, mis põhinevad nullpüüki soovitaval ICESi nõuandel, tuleks rakendada liidu õiguses. NEAFC ei suutnud vastu võtta soovitust meriahvena kohta ICESi 1. ja 2. alapiirkonnas. Kõnealuse kalavaru lubatud kogupüük tuleks kehtestada kooskõlas NEAFCis väljendatud liidu seisukohaga. |
|
(27) |
Süvalestale ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes tuleks ICESi 2022. aasta teaduslikku nõuannet arvesse võttes kehtestada lubatud kogupüük 1 766 tonni. |
|
(28) |
Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) otsustas oma 2021. aasta koosolekul säilitada 2022. aastal hariliku tuuni, mõõkkala (Xiphias gladius), sinise marliini (Makaira nigricans), valge piikkoonu (Tetrapturus albidus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja sinihai (Prionace glauca) praeguse lubatud kogupüügi. ICCAT kehtestas ka suursilm-tuunile (Thunnus obesus) 2022. aastaks lubatud kogupüügi 62 000 tonni. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(29) |
Selleks et vähendada suursilm-tuuni ja kulduim-tuuni noorkalade kalastussuremust, kehtestas ICCAT 2022. aastal peibutuspüügivahendite piirmääraks 300 vahendit laeva kohta ja peibutuspüügivahendite kasutamise keeluaja. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(30) |
ICCAT võttis vastu ka Vahemere pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga)15-aastase taastamiskava aastateks 2022–2036. ICCAT kehtestas 2022. aastaks Vahemere pikkuim-tuuni lubatud kogupüügiks 2 500 tonni. Lisaks võttis ICCAT püügikontrolli reegli alusel ajavahemikuks 2022–2023 vastu Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni lubatud kogupüügi 37 801 tonni, eesmärgiga võtta kõnealuse varu jaoks vastu pikaajalise majandamise menetlus. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(31) |
ICCAT võttis oma 2021. aasta koosolekul vastu ka varude taastamise kava koos muude ICCATi kalavarudega püütava Põhja-Atlandi lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus) jaoks, et lõpetada ülepüük ja järk-järgult saavutada biomassi tase, mis on piisav maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks 2070. aastaks. See varude taastamise kava sisaldab kaheaastast pardal hoidmise keeldu alates 2022. aastast. Kogu kalastussuremuseks kehtestati kuni uue teadusliku nõuande esitamiseni maksimaalselt 250 tonni. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(32) |
Mitme ICCATi soovituse alusel on liidul lubatud taotluse korral kanda kindlaksmääratud protsendi oma püügivõimaluste kasutamata kvoodist 2020. aastast üle 2022. aastasse. Kuni nende ICCATi soovituste rakendamiseni liidu õiguses tuleks teatavate kalavarude puhul kehtestada üksikute liikmesriikide kvoodid liidu 2022. aasta kogukvoodi alusel, mille ICCAT on kindlaks määranud enne kasutamata kvootide ülekandmist või ICCATi määratud ülepüütud koguste mahaarvamist. Üksikute liikmesriikide 2022. aasta kvootide kohandused, mis kajastavad kõiki ülekandmisi ja mahaarvamisi, tuleks teha hilisemas etapis, tuginedes sellistele ülekandmist ja mahaarvamist käsitlevatele liidu õigusnormidele nagu määrus (EÜ) nr 847/96, määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõige 9 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 105. |
|
(33) |
Mõnede liikmesriikide puhul toimus 2019. aastal pikkuim-tuuni ülepüük, mille tulemuseks oli liidu kogukvoodi ülepüük ja ICCATi poolt mahaarvamise kohaldamine, hoolimata sellest, et teised liikmesriigid samal aastal oma individuaalseid kvoote ära ei kasutanud. Selle konkreetse olukorra käsitlemiseks tuleks muuta nõukogu määrust (EL) 2021/92, (7) kehtestades enne liikmesriikidepoolsest üle- või alapüügist tulenevate kohanduste tegemist üksikutele liikmesriikidele põhjapoolse pikkuim-tuuni kvoodid kooskõlas suhtelise stabiilsuse põhimõttega ja ICCATi poolt 2021. aastaks kindlaks määratud liidu kogukvoodi alusel. Seejärel tuleks kvoote kohandada selliste ülekandmisi ja mahaarvamisi käsitlevate liidu normide alusel nagu määrus (EÜ) nr 847/96, määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõige 9 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 105, tagamaks, et põhjapoolse pikkuim-tuuni liidu kogukvoodis võetakse arvesse ICCATi tehtud kohandusi. |
|
(34) |
Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon (CCAMLR) võttis oma 2021. aasta koosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid ajavahemikuks 1. detsembrist 2021 kuni 30. novembrini 2022. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(35) |
India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) vaatas oma 2021. aasta koosolekul läbi varasemalt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmed. Need meetmed peaksid olema juba liidu õiguses rakendatud. IOTC sekretariaat kinnitas kulduim-tuuni muudetud püügi piirnormid vaid pärast ametliku vastuväidete esitamise perioodi lõppemist 17. detsembril 2021. Kinnitatud kulduim-tuuni muudetud püügi piirnormid tuleks hiljem rakendada liidu õiguses. |
|
(36) |
Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) aastakoosolek peetakse 24.–28. jaanuaril 2022. SPRFMO konventsiooni alal praegu kohaldatavad meetmed, mis on funktsionaalselt seotud lubatud kogupüügiga, peaksid seega jääma ajutiselt kehtima kuni aastakoosoleku toimumiseni ja 2022. aasta lubatud kogupüügi kindlaksmääramiseni. |
|
(37) |
Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) võttis oma 2021. aasta koosolekul aastateks 2022–2024 vastu uued troopikatuunide kaitse- ja majandamismeetmed, mis sisaldavad mitmete aktiivsete peibutuspüügivahendite läbivaatamist. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(38) |
Ringhoovuse-tuuni (Thunnus maccoyii) kaitse komisjon (CCSBT) kehtestas oma 2021. aasta koosolekul ringhoovuse tuuni aastase lubatud kogupüügi kolmeaastaseks perioodiks (2021–2023) samal tasemel kui eelmisel kolmeaastasel perioodil. Kõnealune meede tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(39) |
Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) otsustas oma 2021. aasta koosolekul säilitada enamiku oma pädevusvaldkonda kuuluvate peamiste liikide puhul senine lubatud kogupüük kuni 2023. aastal koosolekuni. Kooskõlas teadusliku nõuandega vähendati veidi patagoonia kihvkala (Dissostichus eleginoides) ja kuldkrabide (Chaceon spp.) lubatud kogupüüki. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(40) |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) otsustas oma 2021. aasta koosolekul säilitada praegu WCPFC konventsiooni alal kehtivad meetmed. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(41) |
Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2021. aastal peetud 43. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2022. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooni ala 1.–4. alapiirkonnas. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(42) |
India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) 8. koosolekul 2021. aastal säilitati kõnealuse kokkuleppega hõlmatud kalavarude puhul 2020. aastal vastu võetud lubatud kogupüük. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(43) |
Mis puudutab atlandi arktikakrabi (Chionoecetes spp.) püügi võimalusi Svalbardi ümbruses, siis tagab 9. veebruari 1920. aasta Teravmägede (Svalbardi) leping („1920. aasta Pariisi leping“) kõigile lepinguosalistele Svalbardi ümbruses võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu ressurssidele, sealhulgas seoses püügitegevusega. Liidu seisukoht nimetatud juurdepääsu kohta seoses atlandi arktikakrabi püügi võimalustega Svalbardi ümbritseval mandrilaval on esitatud mitmes verbaalnoodis Norrale, neist viimased 26. veebruaril 2021 ja 28. juunil 2021. Et tagada atlandi arktikakrabi varude kasutamine Svalbardi ümbruses viisil, mis on kooskõlas mittediskrimineerivate majandamisnormidega, mille võib kehtestada Norra, kellel on selles piirkonnas suveräänsed õigused ja jurisdiktsioon kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja 1920. aasta Pariisi lepingu asjaomaste sätetega, on asjakohane määrata kindlaks laevade arv, kellel on selline püük lubatud. Nimetatud püügivõimaluste eraldamine liikmesriikidele on piiratud 2022. aastaga. Tuletatakse meelde, et liidul lasub esmavastutus kohaldatava õiguse järgimise tagamise eest lipuliikmesriikidel. |
|
(44) |
Kuna arutelud Norraga selles piirkonnas turska (Gadus morhua) püüdvate liidu laevastike võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu üle Svalbardi vetele on käimas ja peaksid lõppema 2022. aasta alguses, on asjakohane, et liit kehtestab 2022. aasta esimeseks kvartaliks liidu ajutise kvoodi. Selle ajutise kvoodi tasemeks tuleks kehtestada 4 500 tonni, võttes arvesse püügi hooajalisust. Kvoodid tuleks eraldada liikmesriikidele kooskõlas nõukogu otsusega 87/277/EMÜ (8) koos vajalike kohandustega, mis on tingitud Ühendkuningriigi väljaastumisest liidust ning liidu ajutise kvoodi taseme ja kõnealuse varu liidu osa suuruse suhtarvust. |
|
(45) |
Vastavalt liidu avaldusele, mis käsitleb liidu vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis, (9) on vaja määrata kindlaks Venezuelale liidu vetes antavad riffahvena püügi võimalused. |
|
(46) |
Arvestades, et teatavaid sätteid tuleks kohaldada järjepidevalt, ning selleks, et vältida õiguskindlusetust ajavahemikul 2022. aasta lõpust kuni kuupäevani, mil jõustub 2023. aastaks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramist käsitlev määrus, tuleks püügi keelamist ja püügikeeluaegasid käsitlevaid käesoleva määruse sätteid kohaldada jätkuvalt 2023. aasta alguses kuni selle määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2023. aastaks. |
|
(47) |
Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses konkreetsele liikmesriigile loa andmisega eraldatud püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi alusel; seoses täiendavate merepäevade andmisega püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning seoses tõhustatud teadusliku vaatlemiskavaga, samuti seoses selliste tabelivormide kehtestamisega, mis on vajalikud liikmesriikide lipu all sõitvate laevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks. Komisjon peaks kõnealuseid volitusi teostama kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10). |
|
(48) |
Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2022, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2022, ning teatavad konkreetseid piirkondi käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kuupäevast. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. |
|
(49) |
Teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse liidu kalapüügivõimalused või piiratakse neid, võeti asjakohastes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu 2021. aasta lõpus ja neid hakati kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast tuleks sätteid, millega neid meetmeid liidu õiguses rakendatakse, kohaldada tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alal kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alal kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2021, tuleks käesoleva määruse asjaomaseid sätteid kohaldada alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetel on keelatud püüda CCAMLRi konventsiooni alal kala ilma loata. Lisaks peaksid liikmesriigid kooskõlas ICCATi normidega tagama, et nende laevad ei kasuta peibutuspüügivahendeid 15 päeva jooksul enne püügikeeluaja algust, st alates 17. detsembrist 2021. |
|
(50) |
Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingus ja selle rakendusprotokollis (11) sätestatud korra kohaselt on ühiskomitee kehtestanud liidule 2022. aastaks kalapüügivõimaluste taseme Gröönimaa vetes. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(51) |
2021. aastal pidasid liit, Ühendkuningriik ja Norra kolmepoolseid konsultatsioone kuue ühise ja ühiselt majandatava kalavaru üle Põhjamere piirkonnas, et leppida kokku nende majandamises, sealhulgas järgmise aasta püügivõimalustes. Need konsultatsioonid toimusid nõukogus kokku lepitud liidu seisukoha alusel 28. oktoobrist10. detsembrini 2021. Konsultatsioonide tulemus on dokumenteeritud kokkulepitud protokollis, millele 10. detsembril 2021 kirjutasid alla liidu, Ühendkuningriigi ja Norra delegatsioonide juhid. Seetõttu tehakse ettepanek kehtestada asjaomased püügivõimalused vastavalt Ühendkuningriigi ja Norraga kokku lepitud tasemele ning muudele kokkulepitud protokolli sätetele. |
|
(52) |
2021. aastal pidasid liit ja Norra kahepoolseid konsultatsioone kahe ühise ja ühiselt majandatava kalavaru üle Skagerraki piirkonnas, et leppida kokku nende majandamises, sealhulgas järgmise aasta püügivõimalustes ning püügivõimaluste vahetamises. Need konsultatsioonid toimusid nõukogus kokku lepitud liidu seisukoha alusel 8. novembrist10. detsembrini 2021. Konsultatsioonide tulemus on dokumenteeritud kolmes kokkulepitud protokollis, millele 10. detsembril 2021 kirjutasid alla liidu ja Norra delegatsioonide juhid. Seetõttu tehakse ettepanek kehtestada asjaomased püügivõimalused vastavalt Norraga kokku lepitud tasemele ning muudele kokkulepitud protokolli sätetele. |
|
(53) |
Kehtestada tuleks Põhjamere tursa püügi võimalused, et tagada võrdsed võimalused liidu ettevõtjate jaoks ja võimaldada kõnealusel varul taastuda. Ühendkuningriigi ja Norraga ühiselt kokku lepitud funktsionaalselt seotud meetmed tuleks säilitada, et võimaldada selle varu taastumist ja pikaajalist säästvat majandamist. |
|
(54) |
ICES märkis 2019. aastal, et rajoonis 3.a peaks heeringapüük (Clupea harengus) olema võimalikult nullilähedane, arvestades, et kui heeringapüügile ei kehtestata täiendavaid piirkondlikke või ajalisi piiranguid, on Läänemere lääneosa kevadräime püük vältimatu. ICESi hiljutised andmed näitavad Läänemere lääneosa kevadräime suuremat segunemist Põhjamere heeringaga Skagerrakis ja Põhjameres, kus suurem osa Läänemere lääneosa kevadräime heeringapüügist toimub nüüd Skagerrakis ja vähemal määral Põhjamere idaosas. |
|
(55) |
Skagerrakki käsitlevate liidu ja Norra vaheliste kahepoolsete konsultatsioonide kokkulepitud protokollis kohustub liit piirama oma tegeliku püügi Skagerrakis 969 tonnile, samal ajal kui Norra nõustus kandma vähemalt 95 % oma kvoodist üle Põhjamerele, et kaitsta Läänemere lääneosa kevadräime. Sellest tulenevalt tehakse ettepanek piirata asjaomaste liikmesriikide C (HER/03A.) ja D (HER/03A-BC) laevastike kogupüüki, lisades nende kvootide lubatud kogupüügi tabelitesse eritingimust käsitleva joonealuse märkuse, säilitades seejuures tabelites kvootide taseme, et kajastada suhtelist stabiilsust ja reguleerida seonduvat piirkondadevahelist paindlikkust (IAF). Norra puhul vastaks maksimaalne tegelik püük, mis võiks toimuda ICESi 3.a rajooni liidu vetes, 167 tonnile (5 % Norra kvoodist). |
|
(56) |
Vastavalt Skagerrakki käsitlevate liidu ja Norra vaheliste kahepoolsete konsultatsioonide kokkulepitud protokolli punktile 13.11 peaks Norral ja liidul olema võimalik püüda kuni 100 % oma Skagerraki heeringakvoodist Põhjameres, et kaitsta Läänemere lääneosa kevadräime. Kuni pole lõpule viidud Ühendkuningriigiga peetavad kahepoolsed konsultatsioonid 2022. aastaks, ei saadud 20. detsembril kinnitada, et HER/03A puhul säilitatakse 2022. aastal piirkondadevaheline paindlikkus seoses Ühendkuningriigi vetega. Seepärast on vaja selgesõnaliselt sätestada, et piirkondadevaheline paindlikkus seoses Ühendkuningriigi vetega ei ole C-laevastike asjaomastes joonealustes märkustes kohaldatav enne, kui liit ja Ühendkuningriik on sellise paindlikkuse suhtes nimetatud kahe osalise vahelistes kahepoolsetes konsultatsioonides kokku leppinud. |
|
(57) |
Skagerrakki käsitlevate liidu ja Norra vaheliste kahepoolsete konsultatsioonide kokkulepitud protokolli punktis 13.12 teatas liit oma kavatsusest kasutada Põhjamere püügipiirkondades 4.a ja 4.b teatavat paindlikkust, mis on võrdne liidu 5,7 %lise osaga A-laevastiku tasemest ehk 21 038 tonniga. |
|
(58) |
Liit pidas Fääri saartega iga-aastaseid kahepoolseid konsultatsioone kvootide vahetamise üle ning vastastikuseks juurdepääsuks 2022. aastal. Kõnealuste konsultatsioonide tulemusel 2021. aastal kokkulepet ei sõlmitud. |
|
(59) |
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (12) (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) artikli 498 lõike 2 kohaselt on liit ja Ühendkuningriik kohustatud pidama igal aastal konsultatsioone, et leppida iga aasta 10. detsembriks kokku kaubandus- ja koostöölepingu 35. lisas loetletud kalavarude järgmise aasta lubatud kogupüük. Kui selline lubatud kogupüük ei ole 20. detsembriks kokku lepitud, on lepinguosalistel kaubandus- ja koostöölepingu artikli 499 lõike 2 kohaselt õigus kehtestada ajutine lubatud kogupüük. |
|
(60) |
Kahepoolsed konsultatsioonid Ühendkuningriigiga lõppesid 21. detsembril. See oli liiga hilja, et tulemusi käesolevasse määrusesse lisada, võttes arvesse, et seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2022. Sellest tulenevalt peaks nõukogu, austades täielikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ning rannikuriikide õigusi ja kohustusi ning nende suveräänsust ja jurisdiktsiooni, määrama kindlaks ajutise lubatud kogupüügi, mida võib püüda liidu ja rahvusvahelistes vetes ning nende kolmandate riikide vetes, kes on andnud liidu kalalaevadele juurdepääsu oma vetele. Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 kohaste konsultatsioonide tulemused, mis on väljendatud 21. detsembril 2021 allkirjastatud kirjalikus protokollis, peaksid kajastuma käesoleva määruse muudatuses, mis tuleks vastu võtta niipea kui võimalik. |
|
(61) |
Ajutise lubatud kogupüügi eesmärk peaks olema tagada õiguskindlus liidu ettevõtjatele ning säästva püügitegevuse jätkumine, kuni selline muudatus vastu võetakse. |
|
(62) |
See käsitus põhineb kaubandus- ja koostöölepingu artikli 499 lõikel 2, milles on sätestatud, et kui kõnealuse lepingu 25. lisas või 36. lisa tabelites A ja B loetletud kalavarude puhul jääb lubatud kogupüük kokku leppimata, kehtestab kumbki lepinguosaline ajutise lubatud kogupüügi, mis vastab ICESi soovitatud tasemele ja mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist. Vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artikli 499 lõigetele 3, 4 ja 5 ja erandina kõnealuse artikli lõikest 2 tuleb erikalavarude lubatud kogupüük kindlaks määrata kooskõlas suunistega, mille kalanduse erikomitee pidi vastu võtma 1. juuliks 2021. |
|
(63) |
Seepärast peaksid liidu ajutised kalapüügivõimalused üldiselt põhinema ICESi nõuandel 2022. aastaks. Need peaksid vastama kaubandus- ja koostöölepingu kohaselt kokku lepitud liidu osale. |
|
(64) |
Ilma et see piiraks erikalavarude suuniste kohaldamist ja võttes arvesse nende suuniste puudumist, peaks kõnealuste kalavarude lubatud kogupüük olema kooskõlas kaubandus- ja koostöölepingu artikliga 499. |
|
(65) |
Ajutine lubatud kogupüük peaks olema kooskõlas ka kohaldatava liidu õigusraamistikuga, eelkõige määruse (EL) 2019/472 artikliga 4, artikli 5 lõikega 3 ja artikliga 8 ning määruse (EL) 2018/973 artikliga 4, artikli 5 lõikega 3 ja artikliga 7. |
|
(66) |
Teatavaid kalavarusid ei tohi ICESi teadusliku nõuande kohaselt püüda. Kui kõnealuste kalavarude ajutine lubatud kogupüük kehtestati teaduslikus nõuandes esitatud tasemel, võib kogu saagi, sealhulgas nende varude kaaspüügi täieliku lossimiskohustuse rakendamine tekitada segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Selleks et saavutada õige tasakaal kalapüügi jätkumise, arvestades võimalikke ränki sotsiaalmajanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, kuigi segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) tasemel, on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude jaoks kaaspüügi ajutine lubatud kogupüük. Ajutise lubatud kogupüügi tase peaks aitama vähendada asjaomaste kalavarude kalastussuremust ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja nende kalavarude püügi vältimiseks. Selleks et vähendada nende kalavarude püüki, mille puhul on kehtestatud kaaspüügi ajutine lubatud kogupüük, tuleks püügipiirkondades, kus kõnealuseid kalavarusid püütakse, kehtestada püügivõimalused tasemel, mis aitab taastada ohustatud varude biomassi kestliku taseme. |
|
(67) |
Üldiselt peaks ajutine lubatud kogupüük põhinema nõukogu poolt 2021. aastaks vastu võetud lubatud kogupüügi säilitamisel, kohaldades 2021. aasta lubatud kogupüügi taseme suhtes 25 %list suhtarvu, et katta 2022. aasta esimene kvartal. Kõnealune käsitus ei mõjutaks lõplikku lubatud kogupüüki. |
|
(68) |
Kalavarud, mille puhul tuleks kohaldada suuremat protsendimäära kui 25 %, tuleks kindlaks määrata liikmesriikide poolt viimase nelja aasta (2018–2021) esimese kvartali jooksul kasutatud kvootide analüüsi alusel. Ajutist lubatud kogupüüki on hinnatud vastavalt teaduslikule nõuandele ning võttes arvesse kaubandus- ja koostöölepingus sätestatud liidu osi ning see ei ületa Ühendkuningriigiga kokkulepitud lõplikku lubatud kogupüüki. See ajutise lubatud kogupüügi suurendamine peaks olema kooskõlas ICESi nõuande, kohaldatava ELi õigusraamistiku ning kaubandus- ja koostöölepinguga. Suurendamine võimaldab liidu kalalaevadel kasutada püügivõimalusi, millele neil on õigus ja millest nad muidu ilma jääksid, kuna asjaomaste kalavarude püük on hooajaline. |
|
(69) |
Seda taset peetakse liidu kalalaevade jaoks põhimõtteliselt piisavaks vähemalt 31. märtsini 2022. |
|
(70) |
Liit on ajutise lubatud kogupüügi kehtestamiseks kasutatava käsituse suhtes konsulteerinud Ühendkuningriigiga. |
|
(71) |
Põhjapoolne harilik huntahven on Ühendkuningriigiga ühine kalavaru, mistõttu tuleks selle suhtes kehtestada ajutised meetmed 2022. aasta esimeseks kvartaliks, oodates Ühendkuningriigiga peetud konsultatsioonide tulemuste rakendamist. |
|
(72) |
Selleks et võtta arvesse lossimiskohustuse kohaldamist ja teha teatava kaaspüügi kvoodid kättesaadavaks liikmesriikide jaoks, kellel neid kvoote ei ole, tuleks mitme kalavaru puhul kehtestada kvootide vahetamise mehhanism. |
|
(73) |
ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas tuleks jätkuvalt hooajaliselt keelustada tobia (Ammodytes spp.) püük teatavate veetavate püünistega, et oleks võimalik kaitsta koelmuid ja piirata noorkalade püüki, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu.
2. Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:
|
a) |
2022. aasta püügi piirnormid ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, siis ka 2023. aasta püügi piirnormid; |
|
b) |
2022. aasta püügikoormuse piirangud, välja arvatud II lisas esitatud püügikoormuse piirangud, mida kohaldatakse 1. veebruarist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023; |
|
c) |
teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alal ajavahemikul 1. detsembrist 2021 kuni 30. novembrini 2022. |
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:
|
a) |
liidu kalalaevad, |
|
b) |
liidu vetes tegutsevad kolmanda riigi laevad. |
2. Käesolevat määrust kohaldatakse
|
a) |
teatava harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on käesoleva määruse asjaomastes sätetes sõnaselgelt osutatud, ning |
|
b) |
kaldalt toimuva töönduspüügi suhtes. |
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„kolmanda riigi laev“ – kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev; |
|
b) |
„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil; |
|
c) |
„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla; |
|
d) |
„lubatud kogupüük“ (TAC) –
|
|
e) |
„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist; |
|
f) |
„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta; |
|
g) |
„võrgusilma suurus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 (13) artikli 6 punktis 34 määratletud kalavõrgu silmasuurus; |
|
h) |
„liidu kalalaevade register“ – register, mille on loonud komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3; |
|
i) |
„püügipäevik“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik; |
|
j) |
„mõõtevahenditega varustatud poi“ – poi, mis on selgelt tähistatud kordumatu viitenumbriga, mis võimaldab tuvastada selle omaniku ja on varustatud satelliitseiresüsteemiga selle asukoha jälgimiseks; |
|
k) |
„toimiv poi“ – mis tahes eelnevalt aktiveeritud, sisse lülitatud ja merel triivival peibutuspüügivahendil või triivival alusel kasutatav mõõtevahenditega varustatud poi, mis edastab asukohti ja mis tahes muud kättesaadavat teavet, näiteks kajaloodi prognoose; |
|
l) |
„FMSY väärtus“ – hinnanguline kalastussuremus, mis teatavate püügitavade ja praeguste keskmiste keskkonnatingimuste juures tagab pikas perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. |
Artikkel 4
Kalapüügipiirkonnad
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:
|
a) |
„ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 (14) III lisas kindlaks määratud geograafilised alad; |
|
b) |
„Skagerrak“ – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega; |
|
c) |
„Kattegat“ – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunas Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega; |
|
d) |
„ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
|
e) |
„ICESi 8.c rajooni funktsionaalne üksus 25“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
|
f) |
„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 26“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
|
g) |
„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 27“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
|
h) |
„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 30“ – geograafiline ala, mis asub Cádizi lahes ja sellega piirnevates ICESi 9.a rajooni vetes ning kuulub Hispaania jurisdiktsiooni alla; |
|
i) |
„ICESi 8.c rajooni funktsionaalne üksus 31“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
|
j) |
„Cádizi laht“ – ICESi 9.a rajooni geograafiline ala, mis jääb pikkuskraadist 7o23'48″ W ida poole; |
|
k) |
„CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni) konventsiooni ala“ – nõukogu määruse (EÜ) nr 601/2004 (15) artikli 2 punktis a määratletud geograafiline ala; |
|
l) |
„CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 (16) II lisas kindlaks määratud geograafilised alad; |
|
m) |
„IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala“ – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis (Antigua konventsioon) (17) kindlaks määratud geograafiline ala; |
|
n) |
„ICCATi (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni) konventsiooni ala“ – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis (18) kindlaks määratud geograafiline ala; |
|
o) |
„IOTC (India Ookeani Tuunikomisjoni) pädevusalasse kuuluv ala“ – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus (19) kindlaks määratud geograafiline ala; |
|
p) |
„NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 217/2009 (20) III lisas kindlaks määratud geograafilised alad; |
|
q) |
„SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (21) kindlaks määratud geograafiline ala; |
|
r) |
„SIOFA (India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe) kokkuleppega hõlmatud piirkond“ – India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes (22) kindlaks määratud geograafiline ala; |
|
s) |
„SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (23) kindlaks määratud geograafiline ala; |
|
t) |
„WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (24) kindlaks määratud geograafiline ala; |
|
u) |
„Beringi mere avameri“ – Beringi mere avamere geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuriikide territoriaalmere laiust; |
|
v) |
„IATTC ja WCPFC konventsiooni alade kattuv piirkond“ – järgmiste koordinaatidega määratletud geograafiline ala:
|
II JAOTIS
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 5
Lubatud kogupüük ja selle jaotamine
1. Liidu kalalaevadele liidu vetes ja teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.
2. Liidu kalalaevadele võib anda loa kala püüda käesoleva määruse I lisas esitatud lubatud kogupüügi ulatuses Fääri saarte, Gröönimaa ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 20 ja V lisa A osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403 (25) ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustele.
3. Liidu kalalaevadele võib anda loa püüda kala käesoleva määruse I lisas esitatud lubatud kogupüügi ulatuses Ühendkuningriigi kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes vastavalt käesoleva määruse artiklis 20 ning määruses (EL) 2017/2403 ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustele.
Artikkel 6
Liikmesriikide poolt kindlaks määratav lubatud kogupüük
1. Teatavate I lisas loetletud kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.
2. Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi kindlaks järgmiselt:
|
a) |
see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja õigusnormidega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning |
|
b) |
selle tulemusena kasutatakse varusid
|
3. Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2022 järgmise teabe:
|
a) |
kindlaksmääratud lubatud kogupüük; |
|
b) |
asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel lubatud kogupüügi kindlaksmääramine põhineb; |
|
c) |
üksikasjalik teave selle kohta, kuidas kindlaksmääratud lubatud kogupüük vastab lõikele 2. |
Artikkel 7
Ajutise lubatud kogupüügi kohaldamine
1. Kui IA või IB lisas esitatud kalapüügivõimaluste tabelis on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse selles tabelis esitatud kalapüügivõimalusi ajutiselt 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2022. Kõnealused ajutised kalapüügivõimalused ei piira 2022. aastaks lõplike püügivõimaluste kindlaksmääramist vastavalt rahvusvaheliste läbirääkimiste ja konsultatsioonide tulemustele, kooskõlas teadusliku nõuande ja määruse (EL) nr 1380/2013 kohaldatavate sätetega ning asjaomaste mitmeaastaste kavadega.
2. Liidu laevad võivad püüda kalavarusid, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud ajutisi kalapüügivõimalusi, liidu ja rahvusvahelistes vetes ning nende kolmandate riikide vetes, kes on andnud liidu laevadele juurdepääsu oma vetele.
Artikkel 8
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused
1. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustuseta püüki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui
|
a) |
selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot ja see kvoot ei ole ammendatud, või |
|
b) |
see moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole liikmesriikide vahel ära jaotatud ja kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud. |
2. Sihtliiki mittekuuluvate liikide varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides ja mille suhtes saab kohaldada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 8 kehtestatud erandit kohustusest arvestada saak asjakohasest kvoodist maha, on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.
Artikkel 9
Kvootide vahetamise mehhanism lubatud kogupüügi puhul vältimatu kaaspüügi korral
1. Selleks et võtta arvesse lossimiskohustust ja teha teatava kaaspüügi kvoodid kättesaadavaks liikmesriikide jaoks, kellel neid kvoote ei ole, kohaldatakse IA lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi suhtes lõigetes 2–5 kindlaks määratud kvootide vahetamise mehhanismi.
2. Igale liikmesriigile eraldatud kvootidest tehakse 6 % tursa lubatud kogupüügist Keldi meres ja Šotimaast läände jäävates vetes ning atlandi merilesta (Gadus morhua) lubatud kogupüügist ICESi 7.h, 7.j ja 7.k rajoonis ning 3 % merlangi lubatud kogupüügist Šotimaast läände jäävates vetes kättesaadavaks kvootide vahetamise reservi (edaspidi „reserv“) jaoks, mis avatakse 1. jaanuarist 2022. Ilma kvootideta liikmesriikidel on kvoodireservile ainujuurdepääs kuni 31. märtsini 2022.
3. Reservist võetud koguseid ei või vahetada ega järgmisesse aastasse üle kanda. Pärast 31. märtsi 2022 antakse kõik kasutamata kogused tagasi neile liikmesriikidele, kes algselt kvootide vahetamise reservi panustasid.
4. Liikmesriik, kellel kvooti ei ole, valib vastu antavad kvoodid IA lisa liites loetletud kalavarudele sätestatud kvootidest, kui ta ei ole reservi panustanud liikmesriigiga kokku leppinud teisiti.
5. Lõikes 4 osutatud kvootidel on samaväärne kaubanduslik väärtus, mis on kindlaks määratud turul kehtiva vahetuskursi või muu vastastikku vastuvõetava vahetuskursi alusel. Alternatiivide puudumise korral määratakse samaväärne kaubanduslik väärtus kindlaks eelmise aasta keskmiste liidu hindade alusel, lähtudes Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse andmetest.
6. Kui lõigetes 2–5 sätestatud kvootide vahetamise mehhanism ei võimalda liikmesriikidel oma vältimatut kaaspüüki sarnases ulatuses katta, püüavad liikmesriigid leppida kokku kvootide vahetamises määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel, tagades et vahetatavad kvoodid oleksid sama kaubandusliku väärtusega.
Artikkel 10
Püügikoormuse piirangud ICESi 7.e rajoonis
1. Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemike osas on II lisas esitatud õiguste ja kohustuste tehnilised aspektid, mis on seotud hariliku merikeele varu majandamisega ICESi 7.e rajoonis.
2. Komisjon võib vastu võtta rakendusakti, millega ta eraldab II lisa punkti 7.4 kohase taotluse esitanud liikmesriigile II lisa punktis 5 osutatud päevadele lisaks täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik anda laevale loa viibida ICESi 7.e rajoonis, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3. Komisjon võib vastu võtta rakendusakti, millega ta eraldab taotluse esitanud liikmesriigile ajavahemikul 1. veebruarist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023 lisaks II lisa punktis 5 osutatud päevadele kuni kolm päeva, mille jooksul võib laev viibida ICESi 7.e rajoonis tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, nagu on osutatud IIA lisa punktis 8.1. Kõnealune eraldis põhineb nimetatud liikmesriigi poolt II lisa punkti 8.3 kohaselt esitatud kirjeldusel ning selle esitamisele järgneval konsultatsioonil STECFiga. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 11
Hariliku huntahvena püüki ICESi 4.b ja 4.c rajoonis ning ICESi 7. alapiirkonnas käsitlevad meetmed
1. Keelatud on liidu kalalaevade ja igasugune kaldalt toimuv töönduslik hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax) püük ICESi 4.b ja 4.c rajoonis ning 7. alapiirkonnas ning kõnealuses piirkonnas püütud harilikku huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada ja lossida.
2. Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata töönduslikul rannapüügil kaaspüügina võrku sattunud huntahvena suhtes. Käesolevat erandit kohaldatakse enne 2017. aastat välja antud rannapüügi lubade suhtes. Huntahven ei tohi olla tööndusliku rannapüügi sihtliik ja lossida võib üksnes vältimatu kaaspüügina võrku sattunud huntahvenat.
3. Erandina lõikest 1 võivad liidu kalalaevad 2022. aasta jaanuaris ICESi 4.b, 4.c, 7.d, 7.e, 7.f ja 7.h rajoonis püüda, pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada ja lossida harilikku huntahvenat, mis on kõnealuses piirkonnas püütud järgmiste püügivahendite abil ja järgmistes kogustes:
|
a) |
põhjatraaliga (26) püügi korral vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 380 kg kahe kuu jooksul ja kuni 5 % asjaomase laeva poolt ühe püügireisi ajal püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust; |
|
b) |
noodaga (27) püügi korral vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 380 kg kahe kuu jooksul ja 5 % asjaomase laeva poolt ühe püügireisi ajal püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust; |
|
c) |
õngekonksude ja -nööridega (28) püügi korral mitte rohkem kui 1,43 tonni laeva kohta; |
|
d) |
vainakkevõrkudega (29) püügi korral vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 0,35 tonni laeva kohta. |
Esimese lõigu punktis c sätestatud erandit kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud hariliku huntahvena püük õngekonksude ja -nööridega.
Esimese lõigu punktis d sätestatud erandit kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud hariliku huntahvena püük vainakkevõrkudega.
Liidu kalalaeva asendamise korral võivad liikmesriigid lubada kõnealuste erandite kohaldamist teise liidu kalalaeva suhtes, tingimusel et nende liidu kalalaevade arv, mille suhtes asjaomast erandit kohaldatakse, ja nende kogupüügivõimsus ei suurene.
4. Lõikes 3 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühelt laevalt teisele ning kahekuulise piirangu kohaldamise korral ühest kahekuulisest perioodist teise.
Liidu kalalaevadele, mis kasutavad kahes kalendrikuus mitut püügivahendit, kohaldatakse lõikes 3 sätestatud madalaimat püügi piirnormi iga püügivahendi suhtes.
Liikmesriigid teatavad komisjonile kogu püütud hariliku huntahvena saagi püügivahendite kaupa hiljemalt 15 päeva pärast iga kuu lõppu.
5. Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt püügi korral ICESi 4.b, 4.c, 6.a, 7.a–7.k rajoonis
|
a) |
on 1. jaanuarist 28. veebruarini
|
|
b) |
on 1. märtsist kuni 31. märtsini
|
6. Lõige 5 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.
7. Käesolevat artiklit kohaldatakse 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2022.
Artikkel 12
Hariliku huntahvena püüki ICESi 8.a ja 8.b rajoonis käsitlevad meetmed
1. Prantsusmaa ja Hispaania tagavad, et nende tööndus- ja harrastuskalapüügist tulenev hariliku huntahvena varude kalastussuremus ICESi 8.a ja 8.b rajoonis ei ületa FMSY väärtust, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/472 artikli 4 lõikes 3.
2. Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt toimuva püügi puhul on ICESi 8.a ja 8.b rajoonis
|
a) |
lubatud püüda ja endale jätta kõige rohkem kaks harilikku huntahvenat kaluri kohta päevas; |
|
b) |
keelatud seisevvõrkudega harilikku huntahvenat püüda ja pardal hoida. |
3. Lõige 2 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.
Artikkel 13
Euroopa angerja püüki käsitlevad meetmed ICESi piirkonna liidu vetes
Euroopa angerja (Anguilla anguilla) siht-, juhu- ja harrastuspüük, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 28, on kolme järjestikuse kuu pikkuse perioodi jooksul keelatud ICESi piirkonna liidu vetes ja riimvetes, nagu estuaarid, laguunid ja üleminekuveed.
Iga asjaomane liikmesriik määrab kindlaks kõnealuse perioodi, mis jääb ajavahemikku 1. augustist 2022 kuni 28. veebruarini 2023, tagamaks, et keeld hõlmab euroopa angerja suurima rände perioode.
Liikmesriigid teatavad kindlaksmääratud perioodi komisjonile hiljemalt 1. juuniks 2022 koos valitud keeluperioodi põhjendava lisateabega.
Artikkel 14
Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted
1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel ei piira
|
a) |
määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist; |
|
b) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist; |
|
c) |
määruse (EL) 2017/2403 artiklite 12 ja 47 kohast kalapüügivõimaluste ümberjaotamist; |
|
d) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohaselt lubatud lisakoguste lossimist; |
|
e) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste peatamist; |
|
f) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist; |
|
g) |
käesoleva määruse artikli 21 kohast kvootide ülekandmist ja vahetamist. |
2. Varud, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüügi ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.
3. Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.
4. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.
Artikkel 15
Tobiapüügi keeluajad
ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on töönduslik tobiapüük (Ammodytes spp.) põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püünistega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm, keelatud 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2022.
Artikkel 16
Põhjamere tursavarude suhtes kohaldatavad parandusmeetmed
1. Püügikeelualad, välja arvatud pelaagiliste püügivahendite jaoks (seinnoodad ja traalid), ning keeluajad on esitatud IV lisas.
2. Laevadel, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega, mille väikseim võrgusilma suurus on ICESi 4.a ja 4.b rajooni puhul vähemalt 70 mm ning ICESi 3.a rajooni puhul vähemalt 90 mm, ning õngejadadega, (30) on keelatud püüda kala ICESi 4.a rajooni liidu vetes 58°30′00′′ põhjalaiusest põhja pool ja 61°30′00′′ põhjalaiusest lõuna pool ning ICESi 3a.20 rajooni (Skagerrak) ja 4.a ja 4.b rajooni liidu vetes, 57°00′00′′ põhjalaiusest põhja pool ja 5°00′00′′ idapikkusest ida pool.
3. Erandina lõikest 2 võivad nimetatud lõikes osutatud kalalaevad püüda kala nimetatud lõikes osutatud piirkondades, tingimusel et nad vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
a) |
nende tursapüügi osakaal ei ületa 5 % kogupüügist püügireisi kohta: laevad, mille tursapüügi osakaal ajavahemikul 2017–2019 ei ületanud 5 % kogupüügist, loetakse sellele kriteeriumile vastavaks, kui nad kasutavad ka edaspidi kõnealusel ajavahemikul kasutatud püügivahendit; selle eelduse võib ümber lükata; |
|
b) |
kasutatakse reguleeritud ja väga selektiivset põhjatraali või noota, mille tulemusena väheneb tursapüük teadusliku uuringu kohaselt vähemalt 30 % võrreldes laevadega, mis püüavad määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osa punktis 1.1 määratletud standardsuuruses võrgusilmaga veetavate püünistega; STECF võib selliseid uuringuid hinnata ja negatiivse hinnangu korral ei peeta neid püügivahendeid enam kasutuskõlbulikeks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud piirkondades; |
|
c) |
laevadel, mis kasutavad põhjatraale ja nootasid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm (TR1), kasutatakse järgmisi väga selektiivseid püügivahendeid:
|
|
d) |
laevade puhul, mis kasutavad põhjatraale ja nootasid, mille võrgusilma suurus on ICESi 4.a rajoonis vähemalt 70 mm ja ICESi 3.a rajoonis vähemalt 90 mm, kuid alla 100 mm (TR2), kasutatakse järgmisi väga selektiivseid püügivahendeid:
|
|
e) |
laevade suhtes kohaldatakse tursapüügi vältimise riiklikku kava, et ruumiliste või tehniliste meetmete või nende kombinatsiooni abil hoida tursapüük jätkuvalt kooskõlas kalastussuremuse määraga, mis vastab kindlaksmääratud püügivõimalustele, mis põhinevad teaduslikus nõuandes esitatud tasemetel; STECF (liikmesriikide puhul) ja asjaomane riiklik teadusasutus (kolmandate riikide puhul) peaksid selliseid kavasid hindama hiljemalt kaks kuud pärast kava rakendamist ning vajaduse korral neid täiendavalt muutma, kui sellises hindamises leitakse, et tursapüügi vältimise riikliku kava eesmärki ei saavutata. |
4. Liikmesriigid tõhustavad lõikes 2 osutatud laevade seiret, kontrolli ja järelevalvet, et tagada lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmist.
5. Käesolevat artiklit ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuva püügitegevuse suhtes, tingimusel et kõnealused uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikliga 25.
Artikkel 17
Kattegatis tursavarude suhtes kohaldatavad parandusmeetmed
1. Liidu laevad, mis püüavad Kattegatis põhjatraalidega, (31) mille võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm, kasutavad ühte järgmistest selektiivsetest püügivahenditest:
|
a) |
sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm ja millel on vaba väljapääsuava kaladele; |
|
b) |
lapikkalu ja ümarkalu eraldav sortimisvõre, mille võresamm on kuni 50 mm ja millel on vaba väljapääsuava ümarkalade jaoks; |
|
c) |
selektiivtraali paneel, mille ruudukujulise võrgusilma suurus on 300 mm; |
|
d) |
reguleeritud ja väga selektiivne püügivahend, mille tehnilised omadused võimaldavad vastavalt STECFi poolt hinnatud teadusuuringule püüda turska vähem kui 1,5 % saagist, kui see on ainuke püügivahend laeva pardal. |
2. Need liikmesriigi projektis osalevad liidu laevad, millel on täielikult dokumenteeritud kalapüügiks vajalik toimiv varustus, võivad püügivahendit kasutada vastavalt määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osale. Asjaomased liikmesriigid edastavad kõnealuste laevade loetelu komisjonile.
3. Käesolevat artiklit ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuva püügitegevuse suhtes, tingimusel et kõnealused uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artikliga 25.
Artikkel 18
Keelatud liigid
1. Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:
|
a) |
täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 2.a, 3.a ja 7.d rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes; |
|
b) |
harilik limapea (Beryx splendens) NAFO 6. alapiirkonnas; |
|
c) |
soomus-astelhai (Centrophorus squamosus) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
|
d) |
portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
|
e) |
šokolaadhai (Dalatias licha) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
|
f) |
luits-nokkhai (Deania calcea) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
|
g) |
sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes; |
|
h) |
suur tumehai (Etmopterus princeps) ICESi 2.a rajooni ja ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
|
i) |
õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 2.a rajooni ja ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
|
j) |
harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes; |
|
k) |
ogarai (Raja clavata) ICESi 3.a rajooni liidu vetes; |
|
l) |
laineline rai (Raja undulata) ICESi 6. ja 10. alapiirkonna liidu vetes; |
|
m) |
vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes; |
|
n) |
harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres; |
|
o) |
harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes, välja arvatud kaaspüügi vältimise programmide puhul, nagu on ette nähtud IA lisas. |
2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
Artikkel 19
Andmete edastamine
Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed lossimise ja püügikoormuse kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas esitatud kalavarukoode.
II PEATÜKK
Load kalapüügiks kolmandate riikide vetes
Artikkel 20
Kalapüügiload
1. Kolmanda riigi vetes viibivatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade (kui see on kohaldatav) maksimaalne arv on esitatud V lisa A osas.
2. Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse V lisa A osas kindlaks määratud püügipiirkondades, tuleb üle anda ka asjaomased kalapüügiload ja teatada sellest komisjonile. Käesoleva määruse V lisa A osas esitatud kalapüügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta ei tohi ületada.
III PEATÜKK
Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes
1. jagu
Artikkel 21
Kvootide ülekandmine ja vahetamine
1. Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni reeglite kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni osaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik“) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile teatise selliste piiride kohta.
2. Komisjon võib lõike 1 kohase teatise alusel sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid kinnitada. Kui komisjon piirid kinnitab, väljendab ta põhjendamatu viivituseta oma nõusolekut olla seotud kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamisega. Komisjon teavitab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni reeglitele.
3. Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.
4. Kalapüügivõimalusi, mida asjaomane liikmesriik on kvootide ülekandmise või vahetamise alusel saanud või mis on talle üle kantud, käsitatakse tema püügivõimalustele lisatud või neist maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub vastavalt piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega kokku lepitud tingimustele või asjakohasel juhul piirkondliku kalandusorganisatsiooni reeglitele. Kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega ei tohi selline kvootide ülekandmine või vahetamine muuta kalapüügivõimaluste jaotust liikmesriikide vahel.
5. Käesolevat artiklit kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2023, kui tegemist on kvootide ülekandmisega piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt liidule ja nende kvootide edasise eraldamisega liikmesriikidele.
2. jagu
Artikkel 22
Meriahvena püügi keeld Irmingeri meres
Kogu püügitegevus on keelatud alal, mis on piiratud järgmiste rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega:
|
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
|
63°00' |
-30°00' |
|
61°30' |
-27°35' |
|
60°45' |
-28°45' |
|
62°00' |
-31°35' |
|
63°00' |
-30°00' |
Artikkel 23
Püügi-, kasvatamis- ja nuumamisvõimsuse piirangud
1. Selliste liidu söödaga õngelaevade ja lantpüügipaatide arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni (Thunnus thynnus), mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm kuni 30 kg / 115 cm, piiratakse VI lisa punkti 1 kohaselt.
2. Selliste rannalähedase väikesemahulise kalapüügiga tegelevate liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm kuni 30 kg / 115 cm, piiratakse VI lisa punkti 2 kohaselt.
3. Selliste liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni ja millel on lubatud aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm kuni 30 kg / 115 cm, piiratakse VI lisa punkti 3 kohaselt.
4. Selliste kalalaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse VI lisa punkti 4 kohaselt.
5. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni püüdmiseks kasutatavate lõkspüüniste arvu piiratakse VI lisa punkti 5 kohaselt.
6. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise koguvõimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni suurimat kogust piiratakse VI lisa punkti 6 kohaselt.
7. Maksimaalset liidu kalalaevade arvu, millel on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 520/2007 (32) artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga), piiratakse käesoleva määruse VI lisa punkti 7 kohaselt.
8. ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni (Thunnus obesus) püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalset arvu piiratakse VI lisa punkti 8 kohaselt.
Artikkel 24
Harrastuskalapüük
Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid neile eraldatud kvootidest kindla osa harrastuskalapüügiks, nagu on esitatud ID lisas.
Artikkel 25
Haid
1. Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.
2. Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.
3. Sugukonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluvate vasarhaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimunud püügi korral.
4. Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.
5. Siid-hallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.
6. Atlandi ookeani põhjaosa lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimunud püügi korral.
Artikkel 26
Peibutuspüügivahendid troopiliste tuunide jaoks
1. Peibutuspüügivahendite kasutamine on ICCATi konventsiooni alal keelatud 1. jaanuarist kuni 13. märtsini 2022.
2. 15 päeva jooksul enne lõikes 1 osutatud ajavahemiku algust tagavad liikmesriigid, et nende laevad ei kasuta peibutuspüügivahendeid. Ükski laev ei tohi ICCATi konventsiooni alal ühelgi ajal kasutada rohkem kui 300 peibutuspüügivahendit toimivate poidega.
3. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma seinnoodalaevade kohta varasemad peibutuspüügivahendeid käsitlevad andmed 30. juuniks 2022. Kui liikmesriik ei esita nimetatud kuupäevaks kõnealuseid andmeid, ei või tema lipu all sõitvad laevad kasutada peibutuspüügivahendeid seni, kuni komisjon on need andmed nimetatud liikmesriigilt saanud, et edastada need ICCATile.
Artikkel 27
Kihvkalade uurimuslik püük
Liikmesriigid võivad 2022. aastal osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning FAO rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3.a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Sellises püügis osaleda kavatsev liikmesriik teavitab sellest CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juunil 2022.
Artikkel 28
Kihvkalade uurimusliku püügi piirangud
1. Kihvkalade püük on 2021.–2022. aasta püügihooajal piiratud VII lisa tabelis A sätestatud liikmesriikidega, alapiirkondadega ja laevade arvuga ning kohaldatakse nimetatud lisa tabelis B sätestatud lubatud kogupüüki ja kaaspüügi piirnorme.
2. Hailiikide sihtpüük muudel eesmärkidel kui teadusuuringud on keelatud. Kihvkalade püügil juhusliku kaaspüügina püütud haid, eriti noorkalad ja marja heitmiseks valmis emaskalad, lastakse elusana vette tagasi.
3. Kui see on kohaldatav, siis kalapüük mis tahes väikeses uurimisjaotises (SSRU) lõpeb niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning asjaomases uurimisalas keelatakse püük püügihooaja lõpuni.
4. Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. Kuid kui FAO alapiirkondades 48.6 ja 88.1 ning rajoonis 58.4.3.a on püük artikli 27 kohaselt lubatud, siis on see keelatud 550 meetri sügavusjoonest kõrgemal.
Artikkel 29
Tavalise hiilgevähi püük 2021.–2022. aasta püügihooajal
1. CCAMLRi konventsiooni alal 2021.–2022. aasta püügihooajal tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) püüda kavatsevad liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest hiljemalt 1. mail 2022, kasutades käesoleva määruse VII lisa liite B osas esitatud vormi. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teated CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. mail 2022.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele antakse tavalise hiilgevähi püügis osalemiseks luba.
3. CCAMLRi konventsiooni alal tavalist hiilgevähki püüda kavatsev liikmesriik teatab oma kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal
|
a) |
sõidab tema lipu all; |
|
b) |
sõidab CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid püügi ajal sõidab eeldatavalt kõnealuse liikmesriigi lipu all. |
4. Kui põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu ei ole käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud püügiloaga laeval võimalik tavalise hiilgevähi püügis osaleda, võib asjaomane liikmesriik anda loa seda asendavale laevale. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:
|
a) |
täielikud andmed kavandatava(te) asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave ning |
|
b) |
põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited. |
5. Liikmesriik ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laeval, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva kalalaevana.
Artikkel 30
IOTC pädevusalasse kuuluval alal kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine
1. IOTC pädevusalasse kuuluval alal troopikatuune püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VIII lisa punktile 1.
2. IOTC pädevusalasse kuuluval alal mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VIII lisa punktile 2.
3. Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada teise püügipiirkonda, kui nad saavad komisjonile tõendada, et sellise muutuse tulemusel ei suurene asjaomase kalavaru püügi koormus.
4. Kui kavandatakse püügivõimsuse ülekandmist liikmesriigi laevastikule, tagab asjaomane liikmesriik, et ülekantavad laevad on IOTC poolt lubatud laevade registris või mõne muu tuunipüüki majandava piirkondliku kalandusorganisatsiooni laevaregistris. Üle ei tohi kanda selliseid laevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.
5. Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavas kehtestatud piirides.
Artikkel 31
Triivivad peibutuspüügivahendid ja varustuslaevad
1. Triivivad peibutuspüügivahendid peavad olema varustatud mõõtevahenditega varustatud poidega. Muude poide, näiteks raadiopoide kasutamine on keelatud.
2. Seinnoodalaev ei tohi korraga jälgida rohkem kui 300 toimivat poid.
3. Igale seinnoodalaevale aastas hangitavate mõõtevahenditega varustatud poide maksimaalne arv on 500. Ühelgi seinnoodalaeval ei tohi kunagi olla üle 500 mõõtevahenditega varustatud poi (varus olev poi ja toimiv poi).
4. Varustuslaevade maksimaalne arv on kaks varustuslaeva vähemalt viie seinnoodalaeva kohta, mis kõik sõidavad ühe liikmesriigi lipu all. Käesolevat sätet ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kes kasutavad ainult ühte varustuslaeva.
5. Ühte seinnoodalaeva ei toeta ühelgi ajal rohkem kui üks liikmesriigi lipu all sõitev varustuslaev.
6. Liit ei kanna ühtegi uut või täiendavat varustuslaeva IOTC püügiluba omavate laevade registrisse.
Artikkel 32
Haid
1. Kõigi sugukonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.
2. Kõigi pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevade puhul, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teevad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ja püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
Artikkel 33
Merisarviklased
1. Välja arvatud juhul, kui püütud kala tarbivad otse kalurite perekonnad (elatuskalapüük), on liidu kalalaevadel keelatud püüda merisarviklasi (Mobulidae sugukond, sh perekonnad Manta ja Mobula, ning pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi.
Siiski võib väikesemahulisel kalapüügil (muu kui pinnapüük, st püük seinnootade, ritvõngede, nakkevõrkude, ridvata õnge- ja lantpüügipaatidega, ning õngejadapüük, mida teostavad IOTC püügiluba omavate laevade registrisse kantud laevad) tahtmatult püütud merisarviklasi lossida kohalikuks tarbimiseks.
2. Kõik kalalaevad, välja arvatud elatuskalapüügiga tegelevad kalalaevad, peavad kohe, kui võrgus, konksu otsas või tekil märgatakse merisarviklasi, need võimaluse korral viivitamata elusana ja vigastamata vette tagasi laskma ning tegema seda nii, et see tekitaks nendele isenditele võimalikult vähe kahju.
Artikkel 34
Pelaagiline kalapüük
1. Üksnes need liikmesriigid, kes tegelesid 2007., 2008. või 2009. aastal SPRFMO konventsiooni alal aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, võivad selles piirkonnas püüda pelaagilisi liike kooskõlas IH lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügiga.
2. Lõikes 1 osutatud liikmesriigid kehtestavad 2022. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi liike püüdvate laevade kogumahutavuse taseme piirmäärana kõnealusel alal kehtiva liidu kogumahutavuse taseme, st 78 600 GT.
3. Lõikes 1 osutatud liikmesriigid võivad IH lisas kindlaks määratud kalapüügivõimalusi kasutada üksnes tingimusel, et nad saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks järgmise teabe, mille komisjon edastab SPRFMO sekretariaadile:
|
a) |
SPRFMO konventsiooni alal aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekiri, |
|
b) |
igakuised püügiaruanded. |
Artikkel 35
Seinnoodapüük
1. Seinnoodalaevad ei tohi püüda kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni ega triiptuuni (Katsuwonus pelamis):
|
a) |
29. juulist 2022 (kell 00.00) kuni 8. oktoobrini 2022 (kell 24.00) või 9. novembrist 2022 (kell 00.00) kuni 19. jaanuarini 2023 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:
|
|
b) |
9. oktoobrist 2022 (kell 00.00) kuni 8. novembrini 2022 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:
|
2. Lipuliikmesriik teatab komisjonile iga lõikes 1 osutatud ja kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitva laeva kohta enne 1. aprilli 2022, millise lõike 1 punkti a osutatud keeluaja on laev valinud.
3. IATTC konventsiooni alal tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel laadivad ümber või lossivad kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja triiptuuni saagi.
4. Lõiget 3 ei kohaldata, kui
|
a) |
kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu; |
|
b) |
reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi. |
Artikkel 36
Triivivad peibutuspüügivahendid
1. Seinnoodalaev ei tohi IATTC konventsiooni alal korraga kasutada rohkem kui 400 aktiivset peibutuspüügivahendit. Peibutuspüügivahend loetakse aktiivseks, kui see on merel kasutusele võetud, hakkab edastama oma asukoha kohta teavet ja seda jälgib laev, selle omanik või käitaja. Peibutuspüügivahendi võib aktiveerida üksnes seinnoodalaeva pardal.
2. 15 päeva jooksul enne artikli 35 lõike 1 punkti a kohaselt valitud keeluaja algust peab seinnoodalaev IATTC konventsiooni alal
|
a) |
hoiduma peibutuspüügivahendite kasutamisest; |
|
b) |
korjama merest välja sama arvu peibutuspüügivahendeid, kui ta algselt kasutas. |
Artikkel 37
Suursilm-tuuni püügi piirnormid õngejadapüügil
Kõigi liikmesriikide suursilm-tuuni aastane kogupüük õngejadalaevadega IATTC konventsiooni alal on esitatud IL lisas.
Artikkel 38
Pikkuim-hallhaide püügi keeld
1. IATTC konventsiooni alal on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning nimetatud alal püütud pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa.
2. Pikkuim-hallhaide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja laeva käitajad peavad need isendid viivitamata vette tagasi laskma.
3. Laeva käitajad peavad registreerima vette tagasi lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus) ning edastama kõnealuse teabe liikmesriigile, mille kodanikud nad on.
Liikmesriigid edastavad eelmise aasta jooksul kogutud teabe komisjonile 31. jaanuariks.
Artikkel 39
Merisarviklaste püügi keeld
IATTC konventsiooni alal on liidu kalalaevadel keelatud püüda merisarviklasi (Mobulidae sugukond, sh perekonnad Manta ja Mobula) ning pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa nimetatud alal püütud merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi. Kohe kui nad märkavad, et nad on püüdnud merisarviklasi, peavad nad need kalad viivitamata vette tagasi laskma, võimaluse korral elusana ja vigastamata.
Artikkel 40
Süvamerehaide püügi keeld
SEAFO konventsiooni alal on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:
|
a) |
tont-musthai (Apristurus manis), |
|
b) |
sile tumehai (Etmopterus bigelowi), |
|
c) |
lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus), |
|
d) |
suur tumehai (Etmopterus princeps), |
|
e) |
ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus), |
|
f) |
railased (Rajidae), |
|
g) |
harilik samethai (Scymnodon squamulosus), |
|
h) |
Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid, |
|
i) |
harilik ogahai (Squalus acanthias). |
Artikkel 41
Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, triiptuuni ja Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni püügi tingimused
1. Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, ei ületa suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja triiptuuni (Katsuwonus pelamis) püügiks eraldatud päevade arv 403 päeva.
2. Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool.
3. Liikmesriigid tagavad, et 2022. aastal ei ületa suursilm-tuuni (Thunnus obesus) õngejadalaevadega püük IG lisa tabelis sätestatud piirnorme.
Artikkel 42
Peibutuspüügivahenditega püüki käsitlevad meetmed
1. WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on seinnoodalaevadel keelatud kasutada või üles seada peibutuspüügivahendeid või panna nende lähedusse võrke vahemikus 1. juulist 2022 (kell 00.00) kuni 30. septembrini 2022 (kell 24.00).
2. Lisaks lõikes 1 sätestatud keelule on 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel asuva WCPFC konventsiooni ala avamerel keelatud peibutuspüügivahendite lähedusse üles panna võrke veel kahe lisakuu jooksul: kas 1. aprillist 2022 (kell 00.00) kuni 31. maini 2022 (kell 24.00) või 1. novembrist 2022 (kell 00.00) kuni 31. detsembrini 2022 (kell 24.00).
3. Liikmesriigid tagavad, et ükski nende seinnoodalaev ei kasutaks ühelgi ajal merel rohkem kui 350 peibutuspüügivahendit, millel on mõõtevahenditega varustatud aktiveeritud poi. Poi aktiveeritakse ainult laeva pardal.
Artikkel 43
Seinnoodalaevade püütud troopikatuunide vette tagasi laskmise keeld
1. Kõik 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel asuva WCPFC konventsiooni ala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning laadivad ümber ja lossivad kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja triiptuunid.
2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui
|
a) |
reisi lõpuosas ei ole laeval piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks; |
|
b) |
kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu; |
|
c) |
külmutusseadmetel tekib tõsine rike. |
Artikkel 44
Mõõkkala püügiks luba omavate liidu kalalaevade maksimaalne arv
WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu kalalaevade maksimaalne arv on esitatud IX lisas.
Artikkel 45
Mõõkkala püügi piirnormid õngejadapüügil 20° lõunalaiusest lõuna pool
Liikmesriigid tagavad, et mõõkkala (Xiphias gladius) püük õngejadadega 20° lõunalaiusest lõuna pool ei ületa 2022. aastal IG lisas sätestatud piirmäära. Samuti tagavad liikmesriigid, et selle meetme tulemusel ei kandu mõõkkala püügikoormus 20° lõunalaiusest põhja poole.
Artikkel 46
Siid-hallhaid ja pikkuim-hallhaid
1. WCPFC konventsiooni alal on keelatud pardal hoida, ümber laadida, lossida või ladustada järgmiste liikide rümpasid või nende osi:
|
a) |
siid-hallhaid (Carcharhinus falciformis), |
|
b) |
pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus). |
2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
Artikkel 47
IATTC ja WCPFC konventsiooni alade kattuv piirkond
1. Laevad, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, peavad järgima käesolevas jaos sätestatud meetmeid, kui nad püüavad kala IATTC ja WCPFC konventsiooni alade kattuvas piirkonnas.
2. Laevad, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC registrisse, samuti laevad, mis on kantud üksnes IATTC registrisse, peavad järgima artikli 35 lõike 1 punktis a, artikli 35 lõigetes 2, 3 ja 4 ning artiklites 36, 37 ja 38 sätestatud meetmeid, kui nad püüavad kala IATTC ja WCPFC konventsiooni alade kattuvas piirkonnas.
Artikkel 48
Kalapüügikeeld Beringi mere avamerel
Beringi mere avamerel on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Gadus chalcogrammus).
Artikkel 49
Põhjapüügi piirangud
Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad laevad, mis püüavad kala SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas,
|
a) |
piiravad oma iga-aastast põhjapüügi koormust ja saaki nende aastate keskmisele aastasele tasemele, mil nende laevad kõnealuses piirkonnas tegutsesid, vaatlusperioodi jooksul, mille kohta on olemas komisjonile deklareeritud andmed; |
|
b) |
ei laienda põhjapüügi koormuse ruumilist jaotust, välja arvatud õngejadad ja lõkspüünised, kaugemale piirkondadest, kus viimastel aastatel püük toimus; |
|
c) |
ei tohi kalastada IK lisas kindlaks määratud Atlantis Banki, Corali, Fools Flati, Middle of Whati ja Walter’s Shoali ajutistel kaitsealadel, välja arvatud püük õngejadade ja lõkspüünistega ning tingimusel, et kõnealustes piirkondades kala püüdes peab alati pardal olema teadusvaatleja. |
III JAOTIS
KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES
Artikkel 50
Norra lipu all sõitvad kalalaevad ja Fääri saartel registreeritud kalalaevad
Norra lipu all sõitvatele kalalaevadele ja Fääri saartel registreeritud kalalaevadele võib anda loa püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning käesolevas määruses ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimustel.
Artikkel 51
Ühendkuningriigi lipu all sõitvad, Ühendkuningriigis registreeritud ja Ühendkuningriigi kalandusametilt püügiloa saanud kalalaevad
Ühendkuningriigi lipu all sõitvatele, Ühendkuningriigis registreeritud ja Ühendkuningriigi kalandusametilt püügiloa saanud kalalaevadele võib anda loa püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning käesolevas määruses ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimustel.
Artikkel 52
Kvootide ülekandmine Ühendkuningriigile ja nende vahetamine Ühendkuningriigiga
1. Mis tahes kvootide ülekandmine või vahetamine liidu ja Ühendkuningriigi vahel toimub kooskõlas käesoleva artikliga.
2. Liikmesriik, kellel on kavas kvoote Ühendkuningriigile üle kanda või Ühendkuningriigiga vahetada, võib Ühendkuningriigiga arutada kvootide ülekandmise või vahetamise piire. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile teatise selliste piiride kohta.
3. Kui komisjon kinnitab asjaomase liikmesriigi teatise alusel lõikes 2 osutatud kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, väljendab ta põhjendamatu viivituseta oma nõusolekut olla seotud kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamisega. Komisjon teavitab Ühendkuningriiki ja liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.
4. Ühendkuningriigilt saadud või Ühendkuningriigile üle kantud kalapüügivõimalused, mille suhtes on kokku lepitud kvootide ülekandmine või vahetamine, käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või eraldatud kogusest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmisest või vahetamisest on lõike 3 kohaselt teavitatud. Kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega ei muuda selline kvootide ülekandmine või vahetamine kalapüügivõimaluste jaotust liikmesriikide vahel.
Artikkel 53
Venezuela lipu all sõitvad kalalaevad
Venezuela lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatakse käesolevas määruses ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimusi.
Artikkel 54
Kalapüügiload
Liidu vetes kala püüdvatele kolmandate riikide kalalaevadele antavate kalapüügilubade suurim arv on esitatud V lisa B osas.
Artikkel 55
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused
Artiklis 8 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 54 osutatud lubade alusel.
Artikkel 56
Keelatud liigid
1. Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:
|
a) |
täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 2.a, 3.a ja 7.d rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes; |
|
b) |
sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes; |
|
c) |
õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 1., 4., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu vetes; |
|
d) |
šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calcea), soomus-astelhai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 1., 4. ja 14. alapiirkonna liidu vetes; |
|
e) |
harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis liidu vetes; |
|
f) |
ogarai (Raja clavata) ICESi 3.a rajooni liidu vetes; |
|
g) |
laineline rai (Raja undulata) ICESi 6., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes; |
|
h) |
harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres; |
|
i) |
vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes; |
|
j) |
harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes. |
2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 57
Määruse (EL) 2021/92 muutmine
Määrust (EL) 2021/92 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
IB lisas asendatakse tabel, milles on esitatud moiva püügi võimalused 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (CAP/514GRN), järgmisega:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2) |
ID lisas asendatakse tabel, milles on esitatud põhjapoolse pikkuim-tuuni (ALB/AN05N) püügi võimalused, järgmisega:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Artikkel 58
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 59
Üleminekusäte
Artikleid 11, 16, 17, 18, 25, 32, 33, 38, 39, 40, 46, 48 ja 56 kohaldatakse mutatis mutandis jätkuvalt 2023. aastal, kuni jõustub määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2023. aastaks.
Artikkel 60
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022. Sellegipoolest kohaldatakse
|
a) |
kalapüügivõimalusi käsitlevaid sätteid artiklites 27, 28 ja 29 ning VII lisa selles lisas osutatud kalavarude osas CCAMLRi konventsiooni alal alates 1. detsembrist 2021; |
|
b) |
artikli 26 lõiget 2 alates 17. detsembrist 2021; |
|
c) |
artikli 57 punkti 1 alates 15. oktoobrist 2021 kuni 15. aprillini 2022; |
|
d) |
artikli 57 punkti 2 alates 1. jaanuarist 2021; |
|
e) |
II lisa alates 1. veebruarist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023. |
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. jaanuar 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
J.-Y. LE DRIAN
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).
(5) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).
(6) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(7) Nõukogu 28. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/92, millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 31, 29.1.2021, lk 31).
(8) Nõukogu 18. mai 1987. aasta otsus 87/277/EMÜ tursa püügivõimaluste jaotamise kohta Lääne-Teravmägede ja Karusaare piirkonnas ja NAFO konventsioonis määratletud 3M rajoonis (EÜT L 135, 23.5.1987, lk 29).
(9) Nõukogu 14. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1565, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks avaldus, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (ELT L 244, 19.9.2015, lk 55).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(11) ELT L 175, 18.5.2021, lk 3.
(12) ELT L 149, 30.4.2021, lk 10.
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).
(15) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).
(17) ELT L 224, 16.8.2006, lk 24. Liit kiitis konventsiooniga ühinemise heaks nõukogu 22. mai 2006. aasta otsusega 2006/539/EÜ Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).
(18) EÜT L 162, 18.6.1986, lk 34. Liit ühines ICCATiga nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsusega 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).
(19) EÜT L 236, 5.10.1995, lk 25. Liit ühines IOTC-ga nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsusega 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).
(21) EÜT L 234, 31.8.2002, lk 40. Liit kiitis SEAFO konventsiooniga ühinemise heaks nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega 2002/738/EÜ Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).
(22) ELT L 196, 18.7.2006, lk 15. Liit kiitis kokkuleppe sõlmimise heaks nõukogu 29. septembri 2008. aasta otsusega 2008/780/EÜ India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).
(23) ELT L 67, 6.3.2012, lk 3. Liit kiitis SPRFMO konventsiooni heaks nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta otsusega 2012/130/EÜ Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta (ELT L 67, 6.3.2012, lk 1).
(24) ELT L 32, 4.2.2005, lk 3. Liit ühines WCPFC-ga nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsusega 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).
(26) Kõik põhjatraali tüübid (OTB, OTT, PTB, TBB, TBN, TBS ja TB).
(27) Kõik noodatüübid (SSC, SDN, SPR, SV, SB ja SX).
(28) Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük (LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS).
(29) Kõik vainakkevõrgud ja lõkspüünised (GTR, GNS, GNC, FYK, FPN ja FIX).
(30) Püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX, PTB, SDN, SSC, SX, LL, LLS.
(31) Püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX, PTB.
(32) Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).
LISA
LISADE NIMEKIRI
|
I LISA: |
Liidu kalalaevadele lubatud kogupüük (TAC) piirkondades, kus lubatud kogupüük on kehtestatud liikide ja piirkondade kaupa |
|
IA LISA: |
Skagerrak, Kattegat, ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed |
|
IB LISA: |
Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi 1., 2., 5., 12. ja 14. alapiirkond ning NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed |
|
IC LISA: |
Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala |
|
ID LISA: |
ICCATi konventsiooni ala |
|
IE LISA: |
Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala |
|
IF LISA: |
Ringhoovuse tuun – levikualad |
|
IG LISA: |
WCPFC konventsiooni ala |
|
IH LISA: |
SPRFMO konventsiooni ala |
|
IJ LISA: |
IOTC pädevusalasse kuuluv ala |
|
IK LISA: |
SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond |
|
IL LISA: |
IATTC konventsiooni ala |
|
II LISA: |
Laevade püügikoormus seoses hariliku merikeele varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICESi 7.e rajoonis |
|
III LISA: |
Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas |
|
IV LISA: |
Kudeva tursa kaitseks kehtestatud hooajalised püügikeelud |
|
V LISA: |
Kalapüügiload |
|
VI LISA: |
ICCATi konventsiooni ala |
|
VII LISA: |
CCAMLRi konventsiooni ala |
|
VIII LISA: |
IOTC pädevusalasse kuuluv ala |
|
IX LISA: |
WCPFC konventsiooni ala |
I LISA
LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PIIRKONDADES, KUS LUBATUD KOGUPÜÜK ON KEHTESTATUD LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA
Lisade tabelites esitatakse kalavarude kaupa TACid ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning asjakohasel juhul nende kasutamisega seotud tingimused.
Kõigi lisades esitatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud norme, eelkõige selle artikleid 33 ja 34.
Lisades toodud viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole märgitud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi teadusliku nimetuse tähestikulises järjekorras. Regulatiivsetel eesmärkidel identifitseeritakse liike ainult teaduslike nimetuste alusel. Tavanimetused on antud selguse huvides.
IA–IL lisa kuuluvad käesoleva lisa alla.
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist liikide teaduslike nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit:
|
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
|
Amblyraja radiata |
RJR |
Täht-sünkrai |
|
Ammodytes spp. |
SAN |
Tobijad |
|
Argentina silus |
ARU |
Põhjaatlandi hõbekala |
|
Beryx spp. |
ALF |
Limapead |
|
Brosme brosme |
USK |
Meriluts |
|
Caproidae |
BOR |
Hirvkalalased |
|
Centrophorus squamosus |
GUQ |
Soomus-astelhai |
|
Centroscymnus coelolepis |
CYO |
Portugali süvahai |
|
Chaceon spp. |
GER |
Kuldkrabid |
|
Chaenocephalus aceratus |
SSI |
Krokodilljääkala |
|
Champsocephalus gunnari |
ANI |
Gunnari haugjääkala |
|
Channichthys rhinoceratus |
LIC |
Kerguéleni jääkala |
|
Chionoecetes spp. |
PCR |
Lumekrabid |
|
Clupea harengus |
HER |
Heeringas |
|
Coryphaenoides rupestris |
RNG |
Kalju-tömppeakala |
|
Dalatias licha |
SCK |
Šokolaadhai |
|
Deania calcea |
DCA |
Luits-nokkhai |
|
Dicentrarchus labrax |
BSS |
Harilik huntahven |
|
Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) |
RJB |
Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid |
|
Dissostichus eleginoides |
TOP |
Patagoonia kihvkala |
|
Dissostichus mawsoni |
TOA |
Antarktika kihvkala |
|
Dissostichus spp. |
TOT |
Kihvkalad |
|
Engraulis encrasicolus |
ANE |
Euroopa anšoovis |
|
Etmopterus princeps |
ETR |
Suur tumehai |
|
Etmopterus pusillus |
ETP |
Ühtlane tumehai |
|
Euphausia superba |
KRI |
Tavaline hiilgevähk |
|
Gadus morhua |
COD |
tursk |
|
Galeorhinus galeus |
GAG |
Supi-nugishai |
|
Glyptocephalus cynoglossus |
WIT |
Harilik pikklest |
|
Gobionotothen gibberifrons |
NOG |
Küürlaup-rüntnototeen |
|
Hippoglossoides platessoides |
PLA |
Harilik karelest |
|
Hoplostethus atlanticus |
ORY |
Oranž karekala |
|
Makaira nigricans |
SQI |
Lühiuimkalmaar |
|
Lamna nasus |
POR |
Harilik heeringahai |
|
Lepidorhombus spp. |
LEZ |
Kenakammeljad |
|
Leucoraja fullonica |
RJF |
Ogarai |
|
Leucoraja naevus |
RJN |
Kägu-helerai |
|
Limanda ferruginea |
YEL |
Ruske soomuslest |
|
Lophiidae |
ANF |
Merikuratlased |
|
Macrourus spp. |
GRV |
Pikksabad |
|
Makaira nigricans |
BUM |
Sinine marliin |
|
Mallotus villosus |
CAP |
Moiva |
|
Manta birostris |
RMB |
Hiid-sarvikrai |
|
Martialia hyadesi |
SQS |
Tähtkalmaar |
|
Melanogrammus aeglefinus |
HAD |
Kilttursk |
|
Merlangius merlangus |
WHG |
Merlang |
|
Merluccius merluccius |
HKE |
Euroopa merluus |
|
Micromesistius poutassou |
WHB |
Põhjaputassuu |
|
Microstomus kitt |
LEM |
Väikesuulest |
|
Molva dypterygia |
BLI |
Sinine molva |
|
Molva molva |
LIN |
Harilik molva |
|
Nephrops norvegicus |
NEP |
Norra salehomaar |
|
Notothenia rossii |
NOR |
Marmornototeenia |
|
Notothenia squamifrons |
NOS |
Hall soomusnototeen |
|
Pandalus borealis |
PRA |
Harilik süvameregarneel |
|
Paralomis spp. |
PAI |
Ogakrabid |
|
Penaeus spp. |
PEN |
Viburhännakud |
|
Pleuronectes platessa |
PLE |
Atlandi merilest |
|
Pleuronectiformes |
FLX |
Lestalised |
|
Pollachius pollachius |
POL |
Pollak |
|
Pollachius virens |
POK |
Põhjaatlandi süsikas |
|
Pseudochaenichthys georgianus |
SGI |
Tume ebajääkala |
|
Pseudopentaceros spp. |
EDW |
Kultkalad |
|
Raja brachyura |
RJH |
Valgetäpp-rai |
|
Raja circularis |
RJI |
Ümar helerai |
|
Leucoraja fullonica |
RJF |
Šagrään-helerai |
|
Raja (Dipturus) nidarosiensis |
JAD |
Mustkõht-tiibrai |
|
Raja microocellata |
RJE |
Peentäpp-rai |
|
Amblyraja radiata |
RJR |
Täht-sünkrai |
|
Raja undulata |
RJU |
Laineline rai |
|
Rajiformes |
SRX |
Railised |
|
Reinhardtius hippoglossoides |
GHL |
Süvalest |
|
Rostroraja alba |
RJA |
Valgerai |
|
Sardina pilchardus |
PIL |
Sardiin |
|
Scomber scombrus |
MAC |
Harilik makrell |
|
Scophthalmus maximus |
TUR |
Harilik kammeljas |
|
Scophthalmus rhombus |
BLL |
Sile kammeljas |
|
Sebastes spp. |
RED |
Meriahvenad |
|
Solea solea |
SOL |
Harilik merikeel |
|
Solea spp. |
SOO |
Merikeeled |
|
Sprattus sprattus |
SPR |
Kilu |
|
Squalus acanthias |
DGS |
Harilik ogahai |
|
Tetrapturus albidus |
WHM |
Valge piikkoon |
|
Thunnus alalunga |
ALB |
Pikkuim-tuun |
|
Thunnus maccoyii |
SBF |
Ringhoovuse tuun |
|
Thunnus obesus |
BET |
Suursilm-tuun |
|
Thunnus thynnus |
BFT |
Harilik tuun |
|
Trachurus murphyi |
CJM |
Tšiili stauriid |
|
Trachurus spp. |
JAX |
Stauriidid |
|
Trisopterus esmarkii |
NOP |
Norra tursik |
|
Urophycis tenuis |
HKW |
Valge ameerikaluts |
|
Xiphias gladius |
SWO |
Mõõkkala |
Järgmine tavanimetuste ja teaduslike nimetuste vastavuse tabel on esitatud üksnes selgitamiseks:
|
Tavanimetus |
Kolmetäheline kood |
Teaduslik nimetus |
|
Antarktika kihvkala |
TOA |
Dissostichus mawsoni |
|
Atlandi merilest |
PLE |
Pleuronectes platessa |
|
Euroopa anšoovis |
ANE |
Engraulis encrasicolus |
|
Euroopa merluus |
HKE |
Merluccius merluccius |
|
Gunnari haugjääkala |
ANI |
Champsocephalus gunnari |
|
Hall soomusnototeen |
NOS |
Notothenia squamifrons |
|
Harilik heeringahai |
POR |
Lamna nasus |
|
Harilik huntahven |
BSS |
Dicentrarchus labrax |
|
Harilik kammeljas |
TUR |
Scophthalmus maximus |
|
Harilik karelest |
PLA |
Hippoglossoides platessoides |
|
Harilik makrell |
MAC |
Scomber scombrus |
|
Harilik merikeel |
SOL |
Solea solea |
|
Harilik molva |
LIN |
Molva molva |
|
Harilik ogahai |
DGS |
Squalus acanthias |
|
Harilik pikklest |
WIT |
Glyptocephalus cynoglossus |
|
Harilik süvameregarneel |
PRA |
Pandalus borealis |
|
Harilik tuun |
BFT |
Thunnus thynnus |
|
Heeringas |
HER |
Clupea harengus |
|
Hiid-sarvikrai |
RMB |
Manta birostris |
|
Hirvkalalased |
BOR |
Caproidae |
|
Kalju-tömppeakala |
RNG |
Coryphaenoides rupestris |
|
Kenakammeljad |
LEZ |
Lepidorhombus spp. |
|
Kerguéleni jääkala |
LIC |
Channichthys rhinoceratus |
|
Kihvkalad |
TOT |
Dissostichus spp. |
|
Kilttursk |
HAD |
Melanogrammus aeglefinus |
|
Kilu |
SPR |
Sprattus sprattus |
|
Krokodilljääkala |
SSI |
Chaenocephalus aceratus |
|
Kuldkrabid |
GER |
Chaceon spp. |
|
Kultkalad |
EDW |
Pseudopentaceros spp. |
|
Kägu-helerai |
RJN |
Leucoraja naevus |
|
Küürlaup-rüntnototeen |
NOG |
Gobionotothen gibberifrons |
|
Laineline rai |
RJU |
Raja undulata |
|
Lestalised |
FLX |
Pleuronectiformes |
|
Limapead |
ALF |
Beryx spp. |
|
Luits-nokkhai |
DCA |
Deania calcea |
|
Lumekrabid |
PCR |
Chionoecetes spp. |
|
Lühiuimkalmaar |
SQI |
Makaira nigricans |
|
Marmornototeenia |
NOR |
Notothenia rossii |
|
Meriahvenad |
RED |
Sebastes spp. |
|
Merikeeled |
SOO |
Solea spp. |
|
Merikuratlased |
ANF |
Lophiidae |
|
Meriluts |
USK |
Brosme brosme |
|
Merlang |
WHG |
Merlangius merlangus |
|
Moiva |
CAP |
Mallotus villosus |
|
Mustkõht-tiibrai |
JAD |
Raja (Dipturus) nidarosiensis |
|
Mõõkkala |
SWO |
Xiphias gladius |
|
Norra salehomaar |
NEP |
Nephrops norvegicus |
|
Norra tursik |
NOP |
Trisopterus esmarkii |
|
Ogakrabid |
PAI |
Paralomis spp. |
|
Ogarai |
RJC |
Raja clavata |
|
Oranž karekala |
ORY |
Hoplostethus atlanticus |
|
Patagoonia kihvkala |
TOP |
Dissostichus eleginoides |
|
Peentäpp-rai |
RJE |
Raja microocellata |
|
Pikksabad |
GRV |
Macrourus spp. |
|
Pikkuim-tuun |
ALB |
Thunnus alalunga |
|
Pollak |
POL |
Pollachius pollachius |
|
Portugali süvahai |
CYO |
Centroscymnus coelolepis |
|
Põhjaatlandi hõbekala |
ARU |
Argentina silus |
|
Põhjaatlandi süsikas |
POK |
Pollachius virens |
|
Põhjaputassuu |
WHB |
Micromesistius poutassou |
|
Railised |
SRX |
Rajiformes |
|
Ringhoovuse tuun |
SBF |
Thunnus maccoyii |
|
Ruske soomuslest |
YEL |
Limanda ferruginea |
|
Sardiin |
PIL |
Sardina pilchardus |
|
Sile kammeljas |
BLL |
Scophthalmus rhombus |
|
Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid |
RJB |
Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) |
|
Sinine marliin |
BUM |
Makaira nigricans |
|
Sinine molva |
BLI |
Molva dypterygia |
|
Soomus-astelhai |
GUQ |
Centrophorus squamosus |
|
Stauriidid |
JAX |
Trachurus spp. |
|
Supi-nugishai |
GAG |
Galeorhinus galeus |
|
Suur tumehai |
ETR |
Etmopterus princeps |
|
Suursilm-tuun |
BET |
Thunnus obesus |
|
Süvalest |
GHL |
Reinhardtius hippoglossoides |
|
Šagrään-helerai |
RJF |
Leucoraja fullonica |
|
Šokolaadhai |
SCK |
Dalatias licha |
|
Tavaline hiilgevähk |
KRI |
Euphausia superba |
|
Tobijad |
SAN |
Ammodytes spp. |
|
Tšiili stauriid |
CJM |
Trachurus murphyi |
|
Tume ebajääkala |
SGI |
Pseudochaenichthys georgianus |
|
Tursk |
COD |
Gadus morhua |
|
Tähtkalmaar |
SQS |
Martialia hyadesi |
|
Täht-sünkrai |
RJR |
Amblyraja radiata |
|
Täpiline rai |
RJM |
Raja montagui |
|
Valge ameerikaluts |
HKW |
Urophycis tenuis |
|
Valge piikkoon |
WHM |
Tetrapturus albidus |
|
Valgerai |
RJA |
Rostroraja alba |
|
Valgetäpp-rai |
RJH |
Raja brachyura |
|
Viburhännakud |
PEN |
Penaeus spp. |
|
Väikesuulest |
LEM |
Microstomus kitt |
|
Ühtlane tumehai |
ETP |
Etmopterus pusillus |
|
Ümar helerai |
RJI |
Raja circularis |
IA LISA
SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED
A OSA
Liidu autonoomsed kalavarud
|
Liik: |
euroopa anšoovis Engraulis encrasicolus |
Püügipiirkond: |
8 (ANE/08.) |
||
|
Hispaania |
|
21 600 |
(1) |
Analüütiline TAC |
|
|
Prantsusmaa |
|
2 400 |
(1) |
||
|
Liit |
|
24 000 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
24 000 |
(1) |
||
|
(1) |
Püüda võib ainult 1. jaanuarist 2022 kuni 30. juunini 2022. |
||||
|
Liik: |
euroopa anšoovis Engraulis encrasicolus |
Püügipiirkond: |
9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANE/9/3411) |
||
|
Hispaania |
|
0 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|
|
Portugal |
|
0 |
(1) |
||
|
Liit |
|
0 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
0 |
(1) |
||
|
(1) |
Püüda võib ainult 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023. |
||||
|
Liik: |
Tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
Kattegat (COD/03AS.) |
||
|
Taani |
|
60 |
(1)(2) |
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Saksamaa |
|
1 |
(1)(2) |
||
|
Rootsi |
|
36 |
(1)(2) |
||
|
Liit |
|
97 |
(1)(2) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
97 |
(1)(2) |
||
|
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. |
||||
|
(2) |
Nendele kvootidele lisaks võib liikmesriik anda oma lipu all sõitvatele ja elektroonilise kaugseire katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 30 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist. Iga elektroonilise kaugseire katsetustes osalev laev ei tohi püüda rohkem kui 300 kg. Selle täiendava püügiosa alusel püütud saagist teatatakse eraldi (COD/03AS_REM). See ei mõjuta suhtelist stabiilsust. |
||||
|
Liik: |
kenakammeljad Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (LEZ/8C3411) |
||
|
Hispaania |
|
2 167 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Prantsusmaa |
|
108 |
|
||
|
Portugal |
|
72 |
|
||
|
Liit |
|
2 347 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
2 445 |
|
||
|
Liik: |
merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANF/8C3411) |
||
|
Hispaania |
|
3 091 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Prantsusmaa |
|
3 |
|
||
|
Portugal |
|
615 |
|
||
|
Liit |
|
3 709 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
3 868 |
|
||
|
Liik: |
merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
8 (WHG/08.) |
||
|
Hispaania |
|
871 |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
Prantsusmaa |
|
1 306 |
|
||
|
Liit |
|
2 177 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
2 276 |
|
||
|
Liik: |
euroopa merluus Merluccius merluccius |
Püügipiirkond: |
8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (HKE/8C3411) |
||
|
Hispaania |
|
4 899 |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
Prantsusmaa |
|
470 |
|
||
|
Portugal |
|
2 286 |
|
||
|
Liit |
|
7 655 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
7 836 |
|
||
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
3.a (NEP/03A.) |
||
|
Taani |
|
6 248 |
|
Analüütiline TAC |
|
|
Saksamaa |
|
18 |
|
||
|
Rootsi |
|
2 235 |
|
||
|
Liit |
|
8 501 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
8 501 |
|
||
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (NEP/8ABDE.) |
||
|
Hispaania |
|
233 |
|
Analüütiline TAC |
|
|
Prantsusmaa |
|
3 647 |
|
||
|
Liit |
|
3 880 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
3 880 |
|
||
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
8.c, funktsionaalne üksus 25 (NEP/8CU25) |
||
|
Hispaania |
|
1,7 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|
|
Prantsusmaa |
|
0,0 |
(1) |
||
|
Liit |
|
1,7 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
1,7 |
(1) |
||
|
(1) |
Eranditult püük kontrollpüügi raames, et koguda andmeid, mis käsitlevaid saaki püügikoormuse ühiku kohta laevadel, mille pardal on vaatlejad, viiel püügireisil kuus augustis ja septembris. |
||||
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
8.c, funktsionaalne üksus 31 (NEP/8CU31) |
||
|
Hispaania |
|
13 |
|
Analüütiline TAC |
|
|
Prantsusmaa |
|
1 |
|
||
|
Liit |
|
14 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
20 |
|
||
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (NEP/9/3411) |
||
|
Hispaania |
|
89 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|
|
Portugal |
|
266 |
(1) |
||
|
Liit |
|
355 |
(1)(2) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
355 |
(1)(2) |
||
|
(1) |
Ei tohi püüda 9.a rajooni funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27. |
||||
|
(2) |
Nende kvootide raames ei või 9.a rajooni (NEP/*9U30) funktsionaalses üksuses 30 püüda rohkem kui järgmises koguses: 50 |
||||
|
Liik: |
viburhännakud Penaeus spp. |
Püügipiirkond: |
Prantsuse Guajaana veed (PEN/FGU.) |
||
|
Prantsusmaa |
|
Kehtestatakse hiljem |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
|
|
Liit |
|
Kehtestatakse hiljem |
(1)(2) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Kehtestatakse hiljem |
(1)(2) |
||
|
(1) |
Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes. |
||||
|
(2) |
Kinnitatakse Prantsusmaa kvoodiga samaväärses koguses. |
||||
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
Kattegat (PLE/03AS.) |
||
|
Taani |
|
493 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Saksamaa |
|
6 |
|
||
|
Rootsi |
|
56 |
|
||
|
Liit |
|
555 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
1 038 |
|
||
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
7.b ja 7.c (PLE/7BC.) |
||
|
Prantsusmaa |
|
4 |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
Iirimaa |
|
15 |
|
||
|
Liit |
|
19 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
19 |
|
||
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (PLE/8/3411) |
||
|
Hispaania |
|
26 |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
Prantsusmaa |
|
103 |
|
||
|
Portugal |
|
26 |
|
||
|
Liit |
|
155 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
155 |
|
||
|
Liik: |
pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (POL/8ABDE.) |
||
|
Hispaania |
|
252 |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
Prantsusmaa |
|
1 230 |
|
||
|
Liit |
|
1 482 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
1 482 |
|
||
|
Liik: |
pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
8.c (POL/08C.) |
||
|
Hispaania |
|
149 |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
Prantsusmaa |
|
17 |
|
||
|
Liit |
|
166 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
166 |
|
||
|
Liik: |
pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (POL/9/3411) |
||
|
Hispaania |
|
196 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|
|
Portugal |
|
7 |
(1)(2) |
||
|
Liit |
|
203 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
203 |
(2) |
||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 8.c püügipiirkonna liidu vetes (POL/*08C.). |
||||
|
(2) |
Lisaks sellele TACile võib Portugal püüda pollakit kuni 98 tonni (POL/93411P). |
||||
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
3.a; alarajoonide 22–24 liidu veed (SOL/3ABC24) |
||
|
Taani |
|
599 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Saksamaa |
|
35 |
(1) |
||
|
Madalmaad |
|
58 |
(1) |
||
|
Rootsi |
|
23 |
|
||
|
Liit |
|
715 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
723 |
|
||
|
(1) |
Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 3.a püügipiirkonna ja alarajoonide 22–24 liidu vetes. |
||||
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
7.b ja 7.c (SOL/7BC.) |
||
|
Prantsusmaa |
|
6 |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
Iirimaa |
|
28 |
|
||
|
Liit |
|
34 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
34 |
|
||
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
8.a ja 8.b (SOL/8AB.) |
||
|
Belgia |
|
27 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Hispaania |
|
5 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
1 997 |
|
||
|
Madalmaad |
|
150 |
|
||
|
Liit |
|
2 179 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
2 233 |
|
||
|
Liik: |
merikeeled Solea spp. |
Püügipiirkond: |
8.c, 8.d, 8.e, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (SOO/8CDE34) |
||
|
Hispaania |
|
245 |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
Portugal |
|
407 |
|
||
|
Liit |
|
652 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
652 |
(1) |
||
|
(1) |
Nende kvootide piires ei tohi püüda järgmisest kogusest suuremat hariliku merikeele (Solea solea) kogust (SOL/8CDE34): 320 |
||||
|
Liik: |
stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
9 (JAX/09.) |
||
|
Hispaania |
|
35 516 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Portugal |
|
101 761 |
(1) |
||
|
Liit |
|
137 277 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
143 505 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni kindlaksmääratava protsendini püüda 8.c püügipiirkonnas (JAX/*08C.). |
||||
|
Liik: |
stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
10; CECAFi liidu veed(1) (JAX/X34PRT) |
||
|
Portugal |
|
Kehtestatakse hiljem |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
|
|
Liit |
|
Kehtestatakse hiljem |
(2) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Kehtestatakse hiljem |
(2) |
||
|
(1) |
Assoori saarte ümbruse veed. |
||||
|
(2) |
Kinnitatakse Portugali kvoodiga samaväärses koguses. |
||||
|
Liik: |
stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
CECAFi liidu veed(1) (JAX/341PRT) |
||
|
Portugal |
|
Kehtestatakse hiljem |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
|
|
Liit |
|
Kehtestatakse hiljem |
(2) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Kehtestatakse hiljem |
(2) |
||
|
(1) |
Madeira ümbruse veed. |
||||
|
(2) |
Kinnitatakse Portugali kvoodiga samaväärses koguses. |
||||
|
Liik: |
stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
CECAFi liidu veed(1) (JAX/341SPN) |
||
|
Hispaania |
|
Kehtestatakse hiljem |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
|
|
Liit |
|
Kehtestatakse hiljem |
(2) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Kehtestatakse hiljem |
(2) |
||
|
(1) |
Kanaari saarte ümbruse veed. |
||||
|
(2) |
Kinnitatakse Hispaania kvoodiga samaväärses koguses. |
||||
B OSA
Ühised kalavarud
|
Liik: |
tobiad ja seotud kaaspüük Ammodytes spp. |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 3.a püügipiirkonna liidu veed(1) |
||||
|
Taani |
|
0 |
(2)(3) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|||
|
Saksamaa |
|
0 |
(2)(3) |
||||
|
Rootsi |
|
0 |
(2)(3) |
||||
|
Liit |
|
0 |
(2) |
||||
|
Ühendkuningriik |
|
0 |
(2) |
||||
|
|
|
|
|
||||
|
TAC |
|
0 |
(2) |
||||
|
(1) |
Välja arvatud veed, mis asuvad kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle’i ja Foula juures. |
||||||
|
(2) |
Majandamispiirkondades 1r ja 2r võib TACi püüda üksnes kontroll-TACina ning sellega seoses tuleb kasutada püügi proovivõtuprotokolli. |
||||||
|
(3) |
Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4X). Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist. |
||||||
|
Eritingimus: nende kvootide alusel ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes III lisas määratletud tobiavarude majandamise piirkondades: |
|||||||
|
|
Püügipiirkond: tobiavarude majandamise piirkondade Ühendkuningriigi ja liidu veed |
||||||
|
|
1r |
2r |
3r |
4 |
5r |
6 |
7r |
|
|
(SAN/234_1R) |
(SAN/234_2R) |
(SAN/234_3R) |
(SAN/234_4) |
(SAN/234_5R) |
(SAN/234_6) |
(SAN/234_7R) |
|
Taani |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Saksamaa |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Rootsi |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Liit |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Ühendkuningriik |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Kokku |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|
Liik: |
põhjaatlandi hõbekala Argentina silus |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (ARU/1/2.) |
||
|
Saksamaa |
|
4 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Prantsusmaa |
|
1 |
|
||
|
Madalmaad |
|
3 |
|
||
|
Liit |
|
9 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
6 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
15 |
|
||
|
Liik: |
põhjaatlandi hõbekala Argentina silus |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 3.a püügipiirkonna liidu veed (ARU/3A4-C) |
||
|
Taani |
|
179 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Saksamaa |
|
2 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
1 |
|
||
|
Iirimaa |
|
1 |
|
||
|
Madalmaad |
|
9 |
|
||
|
Rootsi |
|
7 |
|
||
|
Liit |
|
199 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
3 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
202 |
|
||
|
Liik: |
põhjaatlandi hõbekala Argentina silus |
Püügipiirkond: |
6 ja 7; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (ARU/567.) |
||
|
Saksamaa |
|
71 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Prantsusmaa |
|
2 |
|
||
|
Iirimaa |
|
66 |
|
||
|
Madalmaad |
|
742 |
|
||
|
Liit |
|
880 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
52 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
932 |
|
||
|
Liik: |
meriluts Brosme brosme |
Püügipiirkond: |
1., 2. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (USK/1214EI) |
||
|
Saksamaa |
|
2 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Prantsusmaa |
|
2 |
(1) |
||
|
Muud |
|
1 |
(1)(2) |
||
|
Liit |
|
4 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
2 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
6 |
|
||
|
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. |
||||
|
(2) |
Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (USK/1214EI_AMS). |
||||
|
Liik: |
meriluts Brosme brosme |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (USK/04-C.) |
||
|
Taani |
|
17 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Saksamaa |
|
5 |
(1) |
||
|
Prantsusmaa |
|
12 |
(1) |
||
|
Rootsi |
|
2 |
(1) |
||
|
Muud |
|
2 |
(2) |
||
|
Liit |
|
37 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
26 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
63 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 25 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (USK/*6AN58). |
||||
|
(2) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (USK/04-C_AMS). |
||||
|
Liik: |
meriluts Brosme brosme |
Püügipiirkond: |
6 ja 7; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (USK/567EI.) |
||||
|
Saksamaa |
|
15 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|||
|
Hispaania |
|
52 |
(1) |
||||
|
Prantsusmaa |
|
617 |
(1) |
||||
|
Iirimaa |
|
60 |
(1) |
||||
|
Muud |
|
15 |
(2) |
||||
|
Liit |
|
758 |
(1) |
||||
|
Norra |
|
0 |
(3)(4)(5) |
||||
|
Ühendkuningriik |
|
316 |
(1) |
||||
|
|
|
|
|
||||
|
TAC |
|
1 074 |
|
||||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (USK/*04-C.). |
||||||
|
(2) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (USK/567EI_AMS). |
||||||
|
(3) |
Eritingimus: selle alusel on lubatud 6. ja 7. püügipiirkonnas ning 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 6. ja 7. püügipiirkonnas ning 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes ei tohi ületada allpool esitatud kogust tonnides (OTH/*5B67-). Selle sätte alusel ei või kaaspüügil püütud turska 6.a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %. |
||||||
|
|
0 |
|
|
|
|
|
|
|
(4) |
Sealhulgas harilik molva. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks 6. ja 7. püügipiirkonnas ning 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes: |
||||||
|
Harilik molva (LIN/*5B67-) |
0 |
|
|
|
|
|
|
|
Meriluts (USK/*5B67-) |
0 |
|
|
|
|
|
|
|
(5) |
Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): |
||||||
|
|
0 |
|
|
|
|
|
|
|
Liik: |
meriluts Brosme brosme |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (USK/04-N.) |
||
|
Belgia |
|
0 |
|
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Taani |
|
50 |
|
||
|
Saksamaa |
|
0 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
0 |
|
||
|
Madalmaad |
|
0 |
|
||
|
Liit |
|
50 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
Liik: |
hirvkalalased Caproidae |
Püügipiirkond: |
6, 7 ja 8 (BOR/678-) |
||
|
Taani |
|
1 410 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Iirimaa |
|
3 970 |
|
||
|
Liit |
|
5 380 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
365 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
5 745 |
|
||
|
Liik: |
heeringas(1) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
3.a (HER/03A.) |
||
|
Taani |
|
10 516 |
(1)(2)(3) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Saksamaa |
|
168 |
(1)(2)(3) |
||
|
Rootsi |
|
11 000 |
(1)(2)(3) |
||
|
Liit |
|
21 684 |
(1)(2)(3) |
||
|
Norra |
|
3 337 |
(2) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
25 021 |
|
||
|
(1) |
Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm. |
||||
|
(2) |
3.a püügipiirkonnas võib heeringavarusid HER/03A. (HER/*03A.) ja HER/03A-BC (HER/*03A-BC) püüda ainult järgmistes kogustes: |
||||
|
Taani |
554 |
|
|||
|
Saksamaa |
8 |
||||
|
Rootsi |
407 |
||||
|
Liit |
969 |
||||
|
Norra |
167 |
||||
|
(3) |
Eritingimus: kuni 50 % sellest kogusest võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (HER/*4-UK) ning kuni järgmiste koguste ulatuses võib püüda 4.b püügipiirkonna liidu vetes (HER/*4B-EU): |
||||
|
Taani |
10 203 |
|
|||
|
Saksamaa |
163 |
||||
|
Rootsi |
10 672 |
||||
|
Liit |
21 038 |
||||
|
Liik: |
heeringas(1) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja Norra veed põhja pool 53°30′ N (HER/4AB.) |
||||
|
Taani |
|
62 988 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|||
|
Saksamaa |
|
41 155 |
|
||||
|
Prantsusmaa |
|
20 502 |
|
||||
|
Madalmaad |
|
51 952 |
|
||||
|
Rootsi |
|
4 064 |
|
||||
|
Liit |
|
180 661 |
|
||||
|
Fääri saared |
|
0 |
|
||||
|
Norra |
|
124 012 |
(2) |
||||
|
Ühendkuningriik |
|
75 916 |
|
||||
|
|
|
|
|
||||
|
TAC |
|
427 628 |
|
||||
|
(1) |
Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm. |
||||||
|
(2) |
Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast. Selle kvoodi piires ei tohi 4.a ja 4.b püügipiirkonna (HER/*4AB-C) Ühendkuningriigi ja liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud: |
||||||
|
|
2 700 |
|
|
|
|
|
|
|
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi liit Norra vetes lõuna pool 62° N püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust: |
|||||||
|
Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*4N-S62) |
|
|
|
|
|||
|
Liit |
|
2 700 |
|
|
|
|
|
|
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
Norra veed lõuna pool 62° N (HER/4N-S62) |
||
|
Rootsi |
|
991 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liit |
|
991 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
427 628 |
|
||
|
(1) |
Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha. |
||||
|
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
3.a (HER/03A-BC) |
||
|
Taani |
|
5 692 |
(1)(2)(3) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Saksamaa |
|
51 |
(1)(2)(3) |
||
|
Rootsi |
|
916 |
(1)(2)(3) |
||
|
Liit |
|
6 659 |
(1)(2)(3) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
6 659 |
(2) |
||
|
(1) |
Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm. |
||||
|
(2) |
3.a püügipiirkonnas võib heeringavarusid HER/03A. (HER/*03A.) ja HER/03A-BC (HER/*03A-BC) püüda ainult järgmistes kogustes: |
||||
|
Taani |
554 |
|
|||
|
Saksamaa |
8 |
||||
|
Rootsi |
407 |
||||
|
Liit |
969 |
||||
|
(3) |
Eritingimus: kuni 50 % sellest kvoodist võib püüda 4. püügipiirkonna liidu vetes (HER/*4-EU-BC). |
||||
|
Liik: |
heeringas(1) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
4. ja 7.d püügipiirkond; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (HER/2A47DX) |
||
|
Belgia |
|
41 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Taani |
|
7 823 |
|
||
|
Saksamaa |
|
41 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
41 |
|
||
|
Madalmaad |
|
41 |
|
||
|
Rootsi |
|
38 |
|
||
|
Liit |
|
8 025 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
149 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
8 174 |
|
||
|
(1) |
Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm. |
||||
|
Liik: |
heeringas(1) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
4.c ja 7.d püügipiirkond(2) (HER/4CXB7D) |
||
|
Belgia |
|
8 736 |
(3) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Taani |
|
909 |
(3) |
||
|
Saksamaa |
|
594 |
(3) |
||
|
Prantsusmaa |
|
11 326 |
(3) |
||
|
Madalmaad |
|
20 055 |
(3) |
||
|
Liit |
|
41 620 |
(3) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
5 419 |
(3) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
427 628 |
|
||
|
(1) |
Üksnes heeringakogused, mis on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm. |
||||
|
(2) |
Välja arvatud Blackwateri kalavaru, s.t heeringavarud Thamesi suudme merepiirkonnas, mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56′ N, 1°19,1′ E) laiuskraadini 51°33′ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini. |
||||
|
(3) |
Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda 4.b püügipiirkonnas (HER/*04B.). |
||||
|
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
6.b ja 6.aN; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed(1) (HER/5B6ANB) |
||
|
Saksamaa |
|
87 |
(2) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
|
17 |
(2) |
||
|
Iirimaa |
|
117 |
(2) |
||
|
Madalmaad |
|
87 |
(2) |
||
|
Liit |
|
307 |
(2) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
563 |
(2) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
870 |
|
||
|
(1) |
Viide heeringavarudele ICESi 6.a püügipiirkonna selles osas, mis asub ida pool 7° W ja põhja pool 55° N või lääne pool 7° W ja põhja pool 56° N, välja arvatud Clyde’i piirkond. |
||||
|
(2) |
Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate ICESi püügipiirkondade neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° N ja 57°30′ N, välja arvatud kuue meremiiline vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest. |
||||
|
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
6.aS(1), 7.b ja 7.c püügipiirkond (HER/6AS7BC) |
||
|
Iirimaa |
|
309 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Madalmaad |
|
31 |
|
||
|
Liit |
|
340 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
340 |
|
||
|
(1) |
Viide heeringavarudele 6.a püügipiirkonnas, lõuna pool 56°00′ N ja lääne pool 07°00' W. |
||||
|
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
7.a(1) (HER/07A/MM) |
||||||||||
|
Iirimaa |
|
156 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|||||||||
|
Liit |
|
156 |
|
||||||||||
|
Ühendkuningriik |
|
1 679 |
|
||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||
|
TAC |
|
1 835 |
|
||||||||||
|
(1) |
Seda püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:
|
||||||||||||
|
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
7.e ja 7.f (HER/7EF.) |
||
|
Prantsusmaa |
|
116 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Liit |
|
116 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
116 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
232 |
|
||
|
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
7.a püügipiirkond lõuna pool 52°30' N; 7.g(1), 7.h(1), 7.j(1) ja 7.k(1) (HER/7G-K.) |
||||||||||
|
Saksamaa |
|
3 |
(2) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|||||||||
|
Prantsusmaa |
|
14 |
(2) |
||||||||||
|
Iirimaa |
|
188 |
(2) |
||||||||||
|
Madalmaad |
|
14 |
(2) |
||||||||||
|
Liit |
|
217 |
(2) |
||||||||||
|
Ühendkuningriik |
|
0 |
(2) |
||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||
|
TAC |
|
217 |
(2) |
||||||||||
|
(1) |
Seda püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:
|
||||||||||||
|
(2) |
Seda kvooti võib eraldada üksnes kontrollpüüki tegevatele laevadele, et võimaldada kõnealuse kalavaru kohta ICESi hinnangu koostamiseks vajalike kalandusandmete kogumist. Asjaomased liikmesriigid peavad enne püügi lubamist teatama komisjonile laeva(de) nime(d). |
||||||||||||
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
Skagerrak (COD/03AN.) |
||
|
Belgia |
|
5 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Taani |
|
1 515 |
|
||
|
Saksamaa |
|
38 |
|
||
|
Madalmaad |
|
9 |
|
||
|
Rootsi |
|
265 |
|
||
|
Liit |
|
1 832 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
1 893 |
|
||
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 3.a püügipiirkonna osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (COD/2A3AX4) |
||
|
Belgia |
|
339 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Taani |
|
1 951 |
|
||
|
Saksamaa |
|
1 236 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
419 |
(1) |
||
|
Madalmaad |
|
1 102 |
(1) |
||
|
Rootsi |
|
13 |
|
||
|
Liit |
|
5 060 |
|
||
|
Norra |
|
2 252 |
(2) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
5 934 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
13 246 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas (COD/*07D.) |
||||
|
(2) |
Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast. |
||||
|
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust: |
|||||
|
4. püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-) |
|
||||
|
Liit |
|
3 958 |
|
||
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
Norra veed lõuna pool 62° N (COD/4N-S62) |
||
|
Rootsi |
|
382 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liit |
|
382 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha. |
||||
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
6.b; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed lääne pool 12°00′ W ning 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (COD/5W6-14) |
||
|
Belgia |
|
0 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Saksamaa |
|
0 |
(1) |
||
|
Prantsusmaa |
|
2 |
(1) |
||
|
Iirimaa |
|
4 |
(1) |
||
|
Liit |
|
6 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
13 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
19 |
(1) |
||
|
(1) |
Üksnes kaaspüük. Tursa sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud. |
||||
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
6.a; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed ida pool 12°00′ W (COD/5BE6A) |
||
|
Belgia |
|
0 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 9. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Saksamaa |
|
3 |
(1) |
||
|
Prantsusmaa |
|
29 |
(1) |
||
|
Iirimaa |
|
55 |
(1) |
||
|
Liit |
|
87 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
233 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
320 |
(1) |
||
|
(1) |
Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Tursa sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. |
||||
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
7.a (COD/07A.) |
||
|
Belgia |
|
1 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Prantsusmaa |
|
2 |
(1) |
||
|
Iirimaa |
|
26 |
(1) |
||
|
Madalmaad |
|
0 |
(1) |
||
|
Liit |
|
29 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
23 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
52 |
(1) |
||
|
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. |
||||
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
7.b, 7.c, 7.e–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (COD/7XAD34) |
||
|
Belgia |
|
4 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 9. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
|
72 |
(1) |
||
|
Iirimaa |
|
106 |
(1) |
||
|
Madalmaad |
|
0 |
(1) |
||
|
Liit |
|
182 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
4 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
202 |
(1) |
||
|
(1) |
Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Tursa sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. |
||||
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
7.d (COD/07D.) |
||
|
Belgia |
|
33 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
|
649 |
(1) |
||
|
Madalmaad |
|
19 |
(1) |
||
|
Liit |
|
701 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
71 |
(2) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
772 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 4. püügipiirkonnas, 3.a püügipiirkonna osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (COD/*2A3X4). |
||||
|
(2) |
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes, 3.a püügipiirkonna osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (COD/*2A3X4). |
||||
|
Liik: |
kenakammeljad Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (LEZ/2AC4-C) |
||
|
Belgia |
|
2 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Taani |
|
2 |
(1) |
||
|
Saksamaa |
|
2 |
(1) |
||
|
Prantsusmaa |
|
10 |
(1) |
||
|
Madalmaad |
|
8 |
(1) |
||
|
Liit |
|
24 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
623 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
647 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 20 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (LEZ/*6AN58). |
||||
|
Liik: |
kenakammeljad Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (LEZ/56-14) |
||
|
Hispaania |
|
129 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Prantsusmaa |
|
502 |
(1) |
||
|
Iirimaa |
|
146 |
(1) |
||
|
Liit |
|
777 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
529 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
1 306 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 25 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (LEZ/*2AC4C). |
||||
|
Liik: |
kenakammeljad Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
7 (LEZ/07.) |
||
|
Belgia |
|
115 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Hispaania |
|
1 277 |
(2) |
||
|
Prantsusmaa |
|
1 550 |
(2) |
||
|
Iirimaa |
|
705 |
(2) |
||
|
Liit |
|
3 647 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
889 |
(2) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
4 536 |
|
||
|
(1) |
10 % sellest kvoodist võib kasutada 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE) kaaspüügiks hariliku merikeele sihtpüügil. |
||||
|
(2) |
35 % sellest kvoodist võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE). |
||||
|
Liik: |
kenakammeljad Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (LEZ/8ABDE.) |
||
|
Hispaania |
|
251 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Prantsusmaa |
|
203 |
|
||
|
Liit |
|
454 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
454 |
|
||
|
Liik: |
merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (ANF/2AC4-C) |
||
|
Belgia |
|
118 |
(1)(2) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Taani |
|
259 |
(1)(2) |
||
|
Saksamaa |
|
126 |
(1)(2) |
||
|
Prantsusmaa |
|
24 |
(1)(2) |
||
|
Madalmaad |
|
88 |
(1)(2) |
||
|
Rootsi |
|
3 |
(1)(2) |
||
|
Liit |
|
619 |
(1)(2) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
4 170 |
(1)(2) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
4 789 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 30 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (ANF/*6AN58). |
||||
|
(2) |
Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes lõuna pool 58°30’ N; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14). |
||||
|
Liik: |
merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (ANF/04-N.) |
||
|
Belgia |
|
37 |
|
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Taani |
|
935 |
|
||
|
Saksamaa |
|
15 |
|
||
|
Madalmaad |
|
13 |
|
||
|
Liit |
|
1 000 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
Liik: |
merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (ANF/56-14) |
||
|
Belgia |
|
49 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Saksamaa |
|
56 |
(1) |
||
|
Hispaania |
|
53 |
(1) |
||
|
Prantsusmaa |
|
607 |
(1) |
||
|
Iirimaa |
|
137 |
(1) |
||
|
Madalmaad |
|
48 |
(1) |
||
|
Liit |
|
950 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
644 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
1 594 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 20 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (ANF/*2AC4C). |
||||
|
Liik: |
merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
7 (ANF/07.) |
||
|
Belgia |
|
840 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Saksamaa |
|
94 |
(1) |
||
|
Hispaania |
|
334 |
(1) |
||
|
Prantsusmaa |
|
5 392 |
(1) |
||
|
Iirimaa |
|
689 |
(1) |
||
|
Madalmaad |
|
109 |
(1) |
||
|
Liit |
|
7 457 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
2 074 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
9 531 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes (ANF/*8ABDE). |
||||
|
Liik: |
merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (ANF/8ABDE.) |
||
|
Hispaania |
|
389 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Prantsusmaa |
|
2 165 |
|
||
|
Liit |
|
2 554 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
2 554 |
|
||
|
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
3.a (HAD/03A.) |
||
|
Belgia |
|
13 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Taani |
|
2 225 |
|
||
|
Saksamaa |
|
141 |
|
||
|
Madalmaad |
|
3 |
|
||
|
Rootsi |
|
263 |
|
||
|
Liit |
|
2 645 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
2 761 |
|
||
|
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (HAD/2AC4.) |
||
|
Belgia |
|
290 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Taani |
|
1 994 |
(1) |
||
|
Saksamaa |
|
1 268 |
(1) |
||
|
Prantsusmaa |
|
2 212 |
(1) |
||
|
Madalmaad |
|
217 |
(1) |
||
|
Rootsi |
|
178 |
(1) |
||
|
Liit |
|
6 159 |
(1) |
||
|
Norra |
|
10 333 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
28 432 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
44 924 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (HAD/*6AN58). |
||||
|
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust: |
|||||
|
4. püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-) |
|
||||
|
Liit |
|
4 123 |
|
||
|
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
Norra veed lõuna pool 62° N (HAD/4N-S62) |
||
|
Rootsi |
|
707 |
(1) |
Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liit |
|
707 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha. |
||||
|
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
6.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HAD/6B1214) |
||
|
Belgia |
|
4 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Saksamaa |
|
4 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
195 |
|
||
|
Iirimaa |
|
139 |
|
||
|
Liit |
|
342 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
1 752 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
2 094 |
|
||
|
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
6.a; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (HAD/5BC6A.) |
||
|
Belgia |
|
6 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Saksamaa |
|
6 |
(1) |
||
|
Prantsusmaa |
|
277 |
(1) |
||
|
Iirimaa |
|
682 |
(1) |
||
|
Liit |
|
971 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
4 035 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
5 006 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 25 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (HAD/*2AC4). |
||||
|
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
7.b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (HAD/7X7A34) |
||
|
Belgia |
|
38 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Prantsusmaa |
|
2 192 |
|
||
|
Iirimaa |
|
729 |
|
||
|
Liit |
|
2 959 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
638 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
3 597 |
|
||
|
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
7.a (HAD/07A.) |
||
|
Belgia |
|
12 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Prantsusmaa |
|
54 |
|
||
|
Iirimaa |
|
325 |
|
||
|
Liit |
|
391 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
452 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
843 |
|
||
|
Liik: |
merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
3.a (WHG/03A.) |
||
|
Taani |
|
659 |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
Madalmaad |
|
2 |
|
||
|
Rootsi |
|
70 |
|
||
|
Liit |
|
731 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
929 |
|
||
|
Liik: |
merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (WHG/2AC4.) |
||
|
Belgia |
|
498 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Taani |
|
2 152 |
|
||
|
Saksamaa |
|
560 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
3 234 |
|
||
|
Madalmaad |
|
1 244 |
|
||
|
Rootsi |
|
4 |
|
||
|
Liit |
|
7 692 |
|
||
|
Norra |
|
2 664 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
16 131 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
26 636 |
|
||
|
(1) |
Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast. |
||||
|
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust: |
|||||
|
4. püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-) |
|
||||
|
Liit |
|
4 782 |
|
|
|
|
Liik: |
merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (WHG/56-14) |
||
|
Saksamaa |
|
1 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 9. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
|
12 |
(1) |
||
|
Iirimaa |
|
73 |
(1) |
||
|
Liit |
|
86 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
148 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
234 |
(1) |
||
|
(1) |
Üksnes merlangi kaaspüük muude liikide püügi puhul. Merlangi sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. |
||||
|
Liik: |
merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
7.a (WHG/07A.) |
||
|
Belgia |
|
1 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 9. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
|
9 |
(1) |
||
|
Iirimaa |
|
110 |
(1) |
||
|
Madalmaad |
|
0 |
(1) |
||
|
Liit |
|
120 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
169 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
289 |
(1) |
||
|
(1) |
Üksnes merlangi kaaspüük muude liikide püügi puhul. Merlangi sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. |
||||
|
Liik: |
merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
7.b, 7.c, 7.d, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k (WHG/7X7A-C) |
||
|
Belgia |
|
63 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Prantsusmaa |
|
3 959 |
|
||
|
Iirimaa |
|
3 328 |
|
||
|
Madalmaad |
|
33 |
|
||
|
Liit |
|
7 383 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
969 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
8 352 |
|
||
|
Liik: |
merlang ja pollak Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
Norra veed lõuna pool 62° N (W/P/4N-S62) |
||
|
Rootsi |
|
190 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|
|
Liit |
|
190 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha. |
||||
|
Liik: |
euroopa merluus Merluccius merluccius |
Püügipiirkond: |
3.a (HKE/03A.) |
||
|
Taani |
|
685 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Rootsi |
|
58 |
(1) |
||
|
Liit |
|
744 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
744 |
|
||
|
(1) |
Selle kvoodi võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile ja Ühendkuningriigile teatada. |
||||
|
Liik: |
euroopa merluus Merluccius merluccius |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (HKE/2AC4-C) |
||
|
Belgia |
|
9 |
(1)(2) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Taani |
|
346 |
(1)(2) |
||
|
Saksamaa |
|
40 |
(1)(2) |
||
|
Prantsusmaa |
|
77 |
(1)(2) |
||
|
Madalmaad |
|
20 |
(1)(2) |
||
|
Liit |
|
492 |
(1)(2) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
369 |
(1)(2) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
861 |
|
||
|
(1) |
3.a püügipiirkonnas võib sellest kvoodist kasutada kaaspüügiks kuni 10 % (HKE/*03A.). |
||||
|
(2) |
Eritingimus: sellest kuni 6 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (HKE/*6AN58). |
||||
|
Liik: |
euroopa merluus Merluccius merluccius |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (HKE/04-N.) |
||
|
Belgia |
|
17 |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
Taani |
|
1 600 |
|
||
|
Saksamaa |
|
180 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
74 |
|
||
|
Madalmaad |
|
128 |
|
||
|
Rootsi |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
Liit |
|
2 000 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
Liik: |
euroopa merluus Merluccius merluccius |
Püügipiirkond: |
6 ja 7; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/571214) |
||
|
Belgia |
|
126 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Hispaania |
|
3 977 |
(1) |
||
|
Prantsusmaa |
|
6 142 |
(1) |
||
|
Iirimaa |
|
748 |
(1) |
||
|
Madalmaad |
|
81 |
(1) |
||
|
Liit |
|
11 074 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
2 760 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
13 834 |
|
||
|
(1) |
Selle kvoodi võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistesse vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga igal aastal tagasiulatuvalt teatada kas liidule või Ühendkuningriigile. Liikmesriigid teavitavad komisjoni eelnevalt. |
||||
|
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: |
|||||
|
8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (HKE/*8ABDE) |
|
||||
|
Belgia |
|
17 |
|
||
|
Hispaania |
|
658 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
658 |
|
||
|
Iirimaa |
|
82 |
|
||
|
Madalmaad |
|
8 |
|
||
|
Liit |
|
1 423 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
370 |
|
||
|
Liik: |
euroopa merluus Merluccius merluccius |
Püügipiirkond: |
8.a, 8.b, 8.d ja 8.e (HKE/8ABDE.) |
||
|
Belgia |
|
4 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Hispaania |
|
2 839 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
6 375 |
|
||
|
Madalmaad |
|
8 |
(1) |
||
|
Liit |
|
9 227 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
9 227 |
|
||
|
(1) |
Selle kvoodi võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile ja Ühendkuningriigile teatada. |
||||
|
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: |
|||||
|
6 ja 7; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14) |
|
||||
|
Belgia |
|
1 |
|
||
|
Hispaania |
|
822 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
1 480 |
|
||
|
Madalmaad |
|
3 |
|
||
|
Liit |
|
2 306 |
|
||
|
Liik: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
2. ja 4. püügipiirkonna Norra veed (WHB/24-N.) |
||
|
Taani |
|
0 |
|
Analüütiline TAC |
|
|
Liit |
|
0 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
Liik: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelised veed (WHB/1X14) |
||
|
Taani |
|
36 723 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Saksamaa |
|
14 279 |
(1) |
||
|
Hispaania |
|
31 133 |
(1)(2) |
||
|
Prantsusmaa |
|
25 557 |
(1) |
||
|
Iirimaa |
|
28 438 |
(1) |
||
|
Madalmaad |
|
44 780 |
(1) |
||
|
Portugal |
|
2 892 |
(1)(2) |
||
|
Rootsi |
|
9 084 |
(1) |
||
|
Liit |
|
192 886 |
(1)(3) |
||
|
Norra |
|
31 500 |
|
||
|
Fääri saared |
|
0 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
58 394 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: liidu kasutatava 0 tonni suuruse juurdepääsupiirangu raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri vetes (WHB/*05-F.) püüda järgmise protsendi: 0 % |
||||
|
(2) |
Selle kvoodi võib üle kanda 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonda ning CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga komisjonile ette teatada. |
||||
|
(3) |
Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1), 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas püüda järgmise koguse: |
||||
|
|
|
114 554 |
|
|
|
|
Liik: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (WHB/8C3411) |
||
|
Hispaania |
|
23 202 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Portugal |
|
5 801 |
|
||
|
Liit |
|
29 003 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1), 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas püüda järgmise koguse: |
||||
|
|
|
114 554 |
|
|
|
|
Liik: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
2., 4.a, 5. ja 6. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed põhja pool 56°30′ N ja 7. püügipiirkond lääne pool 12° W (WHB/24A567) |
||
|
Norra |
|
114 554 |
(1)(2) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Fääri saared |
|
0 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Arvestatakse maha Norra kehtestatud kvoodist. |
||||
|
(2) |
Võib püüda 4., 6. ja 7. püügipiirkonna liidu vetes. |
||||
|
Liik: |
väikesuulest ja harilik pikklest Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (L/W/2AC4-C) |
||
|
Belgia |
|
67 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Taani |
|
184 |
|
||
|
Saksamaa |
|
24 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
51 |
|
||
|
Madalmaad |
|
153 |
|
||
|
Rootsi |
|
2 |
|
||
|
Liit |
|
481 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
876 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
1 357 |
|
||
|
Liik: |
sinine molva Molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
6 ja 7; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (BLI/5B67-) |
||
|
Saksamaa |
|
29 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Eesti |
|
4 |
|
||
|
Hispaania |
|
91 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
2 068 |
|
||
|
Iirimaa |
|
8 |
|
||
|
Leedu |
|
2 |
|
||
|
Poola |
|
1 |
|
||
|
Muud |
|
8 |
(1) |
||
|
Liit |
|
2 211 |
|
||
|
Norra |
|
0 |
(2) |
||
|
Fääri saared |
|
0 |
(3) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
670 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
2 881 |
|
||
|
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BLI/5B67_AMS). |
||||
|
(2) |
Võib püüda 4., 6. ja 7. püügipiirkonna liidu vetes (BLI//*24X7C). |
||||
|
(3) |
Kalju-tömppeakala ja musta süsisaba kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha. Selle kvoodi alusel võib püüda 6.a püügipiirkonna liidu vetes põhja pool 56°30′ N ja 6.b püügipiirkonna liidu vetes. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes. |
||||
|
Liik: |
sinine molva Molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
12. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (BLI/12INT-) |
||
|
Eesti |
|
0 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Hispaania |
|
23 |
(1) |
||
|
Prantsusmaa |
|
1 |
(1) |
||
|
Leedu |
|
0 |
(1) |
||
|
Muud |
|
0 |
(1)(2) |
||
|
Liit |
|
24 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
0 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
24 |
(1) |
||
|
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. |
||||
|
(2) |
Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BLI/12INT_AMS). |
||||
|
Liik: |
sinine molva Molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (BLI/24-) |
||
|
Taani |
|
1 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Saksamaa |
|
1 |
|
||
|
Iirimaa |
|
1 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
2 |
|
||
|
Muud |
|
0 |
(1) |
||
|
Liit |
|
5 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
2 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
7 |
|
||
|
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BLI/24_AMS). |
||||
|
Liik: |
sinine molva Molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
3.a püügipiirkonna liidu veed (BLI/03A-) |
||
|
Taani |
|
1,5 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Saksamaa |
|
1 |
|
||
|
Rootsi |
|
1,5 |
|
||
|
Liit |
|
4 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
4 |
|
||
|
Liik: |
harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (LIN/1/2.) |
||
|
Taani |
|
2 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Saksamaa |
|
2 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
2 |
|
||
|
Muud |
|
1 |
(1) |
||
|
Liit |
|
8 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
3 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
11 |
|
||
|
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (LIN/1/2_AMS). |
||||
|
Liik: |
harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
3.a püügipiirkonna liidu veed (LIN/03A-C.) |
||
|
Belgia |
|
3 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Taani |
|
24 |
|
||
|
Saksamaa |
|
3 |
|
||
|
Rootsi |
|
10 |
|
||
|
Liit |
|
41 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
3 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
44 |
|
||
|
Liik: |
harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (LIN/04-C.) |
||
|
Belgia |
|
6 |
(1)(2) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Taani |
|
86 |
(1)(2) |
||
|
Saksamaa |
|
54 |
(1)(2) |
||
|
Prantsusmaa |
|
48 |
(1) |
||
|
Madalmaad |
|
2 |
(1) |
||
|
Rootsi |
|
4 |
(1)(2) |
||
|
Liit |
|
199 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
754 |
(1)(2) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
953 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 20 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (LIN/*6AN58). |
||||
|
(2) |
Eritingimus: sellest kuni 25 %, kuid mitte rohkem kui 75 tonni, võib püüda 3.a püügipiirkonna liidu vetes (LIN/*03A-C). |
||||
|
Liik: |
harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (LIN/05EI.) |
||
|
Belgia |
|
2 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Taani |
|
1 |
|
||
|
Saksamaa |
|
1 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
1 |
|
||
|
Liit |
|
5 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
2 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
7 |
|
||
|
Liik: |
harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
6, 7, 8, 9 ja 10; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (LIN/6X14.) |
||
|
Belgia |
|
17 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Taani |
|
3 |
(1) |
||
|
Saksamaa |
|
60 |
(1) |
||
|
Iirimaa |
|
323 |
(1) |
||
|
Hispaania |
|
1 209 |
(1) |
||
|
Prantsusmaa |
|
1 287 |
(1) |
||
|
Portugal |
|
3 |
(1) |
||
|
Liit |
|
2 902 |
(1) |
||
|
Norra |
|
0 |
(2)(3)(4) |
||
|
Fääri saared |
|
0 |
(5)(6) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
1 687 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
4 589 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 40 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (LIN/*04-C.). |
||||
|
(2) |
Eritingimus: selle alusel on lubatud 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6X14-): 0. Selle sätte alusel ei või kaaspüügil püütud turska 6.a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %. |
||||
|
(3) |
Sealhulgas meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega 5.b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ning need on järgmised: |
||||
|
Harilik molva (LIN/*5B67-) |
0 |
|
|||
|
Meriluts (USK/*5B67-) |
0 |
||||
|
(4) |
Hariliku molva ja merilutsu Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): 0 |
||||
|
(5) |
Sealhulgas meriluts. Püütakse 6.a püügipiirkonnas põhja pool 56°30′ N ja 6.b püügipiirkonnas (LIN/*6BAN.). |
||||
|
(6) |
Eritingimus: selle alusel on lubatud 6.a ja 6.b püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 20 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 6.a ja 6.b püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.): 0 |
||||
|
Liik: |
harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (LIN/04-N.) |
||
|
Belgia |
|
5 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Taani |
|
667 |
|
||
|
Saksamaa |
|
19 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
8 |
|
||
|
Madalmaad |
|
1 |
|
||
|
Liit |
|
700 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (NEP/2AC4-C) |
||
|
Belgia |
|
399 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Taani |
|
399 |
|
||
|
Saksamaa |
|
6 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
12 |
|
||
|
Madalmaad |
|
205 |
|
||
|
Liit |
|
1 021 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
6 610 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
7 631 |
|
||
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (NEP/04-N.) |
||
|
Taani |
|
200 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Saksamaa |
|
0 |
|
||
|
Liit |
|
200 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (NEP/5BC6.) |
||
|
Hispaania |
|
8 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Prantsusmaa |
|
30 |
|
||
|
Iirimaa |
|
50 |
|
||
|
Liit |
|
88 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
3 648 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
3 736 |
|
||
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
7 (NEP/07.) |
||
|
Hispaania |
|
245 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Prantsusmaa |
|
991 |
(1) |
||
|
Iirimaa |
|
1 503 |
(1) |
||
|
Liit |
|
2 739 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
1 768 |
(1) |
|||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
4 507 |
(1) |
||
|
(1) |
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: |
||||
|
7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16) |
|
||||
|
Hispaania |
|
245 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
342 |
|
||
|
Iirimaa |
|
657 |
|
||
|
Liit |
|
1 244 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
266 |
|
|||
|
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
3.a (PRA/03A.) |
||
|
Taani |
|
1 349 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Rootsi |
|
727 |
|
||
|
Liit |
|
2 076 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
3 888 |
|
||
|
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (PRA/2AC4-C) |
||
|
Taani |
|
123 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Madalmaad |
|
1 |
(1) |
||
|
Rootsi |
|
5 |
(1) |
||
|
Liit |
|
129 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
36 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
165 |
(1) |
||
|
(1) |
Üksnes kaaspüük. Hariliku süvameregarneeli sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Exclusively for by-catches. No directed fisheries for Northern prawn are permitted under this quota. |
||||
|
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
Norra veed lõuna pool 62° N (PRA/4N-S62) |
||
|
Taani |
|
200 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Rootsi |
|
123 |
(1) |
||
|
Liit |
|
323 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha. |
||||
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
Skagerrak (PLE/03AN.) |
||
|
Belgia |
|
88 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Taani |
|
11 391 |
|
||
|
Saksamaa |
|
58 |
|
||
|
Madalmaad |
|
2 191 |
|
||
|
Rootsi |
|
610 |
|
||
|
Liit |
|
14 338 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
16 816 |
|
||
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 3.a püügipiirkonna osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (PLE/2A3AX4) |
||
|
Belgia |
|
4 841 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Taani |
|
15 734 |
|
||
|
Saksamaa |
|
4 539 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
908 |
|
||
|
Madalmaad |
|
30 258 |
|
||
|
Liit |
|
56 280 |
|
||
|
Norra |
|
8 798 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
33 268 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
125 692 |
|
||
|
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust: |
|||||
|
4. püügipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-) |
|
||||
|
Liit |
|
30 883 |
|
||
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (PLE/56-14) |
||
|
Prantsusmaa |
|
2 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Iirimaa |
|
63 |
|
||
|
Liit |
|
65 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
100 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
165 |
|
||
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
7.a (PLE/07A.) |
||
|
Belgia |
|
15 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Prantsusmaa |
|
7 |
|
||
|
Iirimaa |
|
267 |
|
||
|
Madalmaad |
|
5 |
|
||
|
Liit |
|
294 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
364 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
658 |
|
||
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
7.d ja 7.e (PLE/7DE.) |
||
|
Belgia |
|
691 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Prantsusmaa |
|
2 302 |
|
||
|
Liit |
|
2 993 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
1 595 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
4 588 |
|
||
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
7.f ja 7.g (PLE/7FG.) |
||
|
Belgia |
|
89 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Prantsusmaa |
|
161 |
|
||
|
Iirimaa |
|
60 |
|
||
|
Liit |
|
310 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
122 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
432 |
|
||
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
7.h, 7.j ja 7.k (PLE/7HJK.) |
||
|
Belgia |
|
2 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 9. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
|
4 |
(1) |
||
|
Iirimaa |
|
14 |
(1) |
||
|
Madalmaad |
|
8 |
(1) |
||
|
Liit |
|
28 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
6 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
34 |
(1) |
||
|
(1) |
Üksnes kaaspüük. Atlandi merilesta sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud. |
||||
|
Liik: |
pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (POL/56-14) |
||
|
Hispaania |
|
1 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Prantsusmaa |
|
21 |
|
||
|
Iirimaa |
|
7 |
|
||
|
Liit |
|
29 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
17 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
46 |
|
||
|
Liik: |
pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
7 (POL/07.) |
||
|
Belgia |
|
69 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Hispaania |
|
4 |
(1) |
||
|
Prantsusmaa |
|
1 580 |
(1) |
||
|
Iirimaa |
|
168 |
(1) |
||
|
Liit |
|
1 821 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
536 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
2 357 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (POL/*8ABDE) |
||||
|
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
3.a ja 4; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (POK/2C3A4) |
||
|
Belgia |
|
14 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Taani |
|
1 706 |
(1) |
||
|
Saksamaa |
|
4 307 |
(1) |
||
|
Prantsusmaa |
|
10 135 |
(1) |
||
|
Madalmaad |
|
43 |
(1) |
||
|
Rootsi |
|
234 |
(1) |
||
|
Liit |
|
16 439 |
(1) |
||
|
Norra |
|
23 499 |
(2) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
5 012 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
44 950 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 15 % võib püüda 6.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja rahvusvahelistes vetes põhja pool 58°30’ N (POK/*6AN58). |
||||
|
(2) |
Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes ja 3.a püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast. |
||||
|
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogusest suuremat kogust: |
|||||
|
4. püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-) |
|
|
|||
|
|
|
14 908 |
|
||
|
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
6; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (POK/56-14) |
||
|
Saksamaa |
|
220 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Prantsusmaa |
|
2 178 |
(1) |
||
|
Iirimaa |
|
353 |
(1) |
||
|
Liit |
|
2 751 |
(1) |
||
|
Norra |
|
0 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
1 913 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
4 664 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 30 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (POK/*2AC4C). |
||||
|
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
Norra veed lõuna pool 62° N (POK/4N-S62) |
||
|
Rootsi |
|
880 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liit |
|
880 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha. |
||||
|
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
7, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (POK/7/3411) |
||
|
Belgia |
|
1 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Prantsusmaa |
|
299 |
|
||
|
Iirimaa |
|
374 |
|
||
|
Liit |
|
674 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
120 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
794 |
|
||
|
Liik: |
harilik kammeljas ja sile kammeljas Scophthalmus maximus ja Scophthalmus rhombus |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (T/B/2AC4-C) |
||
|
Belgia |
|
99 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Taani |
|
211 |
|
||
|
Saksamaa |
|
54 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
25 |
|
||
|
Madalmaad |
|
745 |
|
||
|
Rootsi |
|
2 |
|
||
|
Liit |
|
1 136 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
272 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
1 408 |
|
||
|
Liik: |
railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna liidu ja Ühendkuningriigi veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (SRX/2AC4-C) |
||
|
Belgia |
|
127 |
(1)(2)(3)(4) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Taani |
|
5 |
(1)(2)(3) |
||
|
Saksamaa |
|
6 |
(1)(2)(3) |
||
|
Prantsusmaa |
|
20 |
(1)(2)(3)(4) |
||
|
Madalmaad |
|
109 |
(1)(2)(3)(4) |
||
|
Liit |
|
267 |
(1)(3) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
559 |
(1)(2)(3)(4) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
826 |
(3) |
||
|
(1) |
Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi. |
||||
|
(2) |
Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes laevade suhtes, mille üldpikkus on üle 15 meetri. Seda sätet ei kohaldata (Ühendkuningriigi poolt kehtima jäetud) määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes. |
||||
|
(3) |
Ei kohaldata valgetäpp-rai (Raja brachyura) puhul 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes ning peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta. |
||||
|
(4) |
Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas (SRX/*07D2.), ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklites 18 ja 56 ning Ühendkuningriigi õiguse asjaomastes sätetes kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites ja sätetes kindlaks määratud piirkondades. Valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D2.), kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/07D2), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D2) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D2) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul. |
||||
|
Liik: |
railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
3.a püügipiirkonna liidu veed (SRX/03A-C.) |
||
|
Taani |
|
8 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Rootsi |
|
3 |
(1) |
||
|
Liit |
|
11 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
11 |
|
||
|
(1) |
Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi. |
||||
|
Liik: |
railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (SRX/67AKXD) |
|||
|
Belgia |
|
208 |
(1)(2)(3)(4) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
||
|
Eesti |
|
1 |
(1)(2)(3)(4) |
|||
|
Prantsusmaa |
|
932 |
(1)(2)(3)(4) |
|||
|
Saksamaa |
|
3 |
(1)(2)(3)(4) |
|||
|
Iirimaa |
|
300 |
(1)(2)(3)(4) |
|||
|
Leedu |
|
5 |
(1)(2)(3)(4) |
|||
|
Madalmaad |
|
1 |
(1)(2)(3)(4) |
|||
|
Portugal |
|
5 |
(1)(2)(3)(4) |
|||
|
Hispaania |
|
251 |
(1)(2)(3)(4) |
|||
|
Liit |
|
1 706 |
(1)(2)(3)(4) |
|||
|
Ühendkuningriik |
|
713 |
(1)(2)(3)(4) |
|||
|
|
|
|
|
|||
|
TAC |
|
2 419 |
(3)(4) |
|||
|
(1) |
Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagrään-helerai (Leucoraja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi. |
|||||
|
(2) |
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas (SRX/*07D2.), ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklites 18 ja 56 kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites kindlaks määratud piirkondades. Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/*07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/*07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*07D.), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/*07D.) ja šagrään-helerai (Leucoraja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul. |
|||||
|
(3) |
Ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul, välja arvatud 7.f ja 7.g püügipiirkonnas. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta. Nende kvootide piires ei tohi 7.f ja 7.g püügipiirkonna vetes (RJE/7FG.) püüda allpool esitatud kogustest suuremaid peentäpp-rai koguseid: |
|||||
|
Liik: |
peentäpp-rai Raja microocellata |
Püügipiirkond: |
7.f ja 7.g (RJE/7FG.) |
|||
|
Belgia |
|
2 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
||
|
Eesti |
|
0 |
|
|||
|
Prantsusmaa |
|
9 |
|
|||
|
Saksamaa |
|
0 |
|
|||
|
Iirimaa |
|
3 |
|
|||
|
Leedu |
|
0 |
|
|||
|
Madalmaad |
|
0 |
|
|||
|
Portugal |
|
0 |
|
|||
|
Hispaania |
|
3 |
|
|||
|
Liit |
|
17 |
|
|||
|
Ühendkuningriik |
|
14 |
|
|||
|
|
|
|
|
|||
|
TAC |
|
31 |
|
|||
|
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7.d püügipiirkonnas ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJE/*07D.). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 18 ja 56 ning Ühendkuningriigi õiguse asjaomastes sätetes kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites ja sätetes kindlaks määratud piirkondades. |
||||||
|
(4) |
Ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul. |
|||||
|
Liik: |
railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
7.d (SRX/07D.) |
||
|
Belgia |
|
75 |
(1)(2)(3)(4) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Prantsusmaa |
|
630 |
(1)(2)(3)(4) |
||
|
Madalmaad |
|
4 |
(1)(2)(3)(4) |
||
|
Liit |
|
709 |
(1)(2)(3)(4) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
131 |
(1)(2)(3)(4) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
840 |
(4) |
||
|
(1) |
Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) püügist teatatakse eraldi. |
||||
|
(2) |
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonnas (SRX/*67AKD). Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja lainelise rai (Raja undulata) puhul. |
||||
|
(3) |
Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (SRX/*2AC4C). Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4C) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul. |
||||
|
(4) |
Ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul. |
||||
|
Liik: |
laineline rai Raja undulata |
Püügipiirkond: |
7.d ja 7.e (RJU/7DE.) |
||
|
|
Belgia |
11 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
|
Eesti |
0 |
(1) |
||
|
|
Prantsusmaa |
56 |
(1) |
||
|
|
Saksamaa |
0 |
(1) |
||
|
|
Iirimaa |
15 |
(1) |
||
|
|
Leedu |
0 |
(1) |
||
|
|
Madalmaad |
0 |
(1) |
||
|
|
Portugal |
0 |
(1) |
||
|
|
Hispaania |
13 |
(1) |
||
|
|
Liit |
95 |
(1) |
||
|
|
Ühendkuningriik |
45 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
|
TAC |
140 |
(1) |
||
|
(1) |
Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Seda liiki võib lossida üksnes tervelt või roogitult. See ei piira liidu laevade suhtes käesoleva määruse artiklites 18 ja 56 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites kindlaks määratud piirkondades. See ei piira Ühendkuningriigi laevade suhtes Ühendkuningriigi õiguse asjaomastes sätetes kehtestatud keeldude kohaldamist neis sätetes kindlaks määratud piirkondades. |
||||
|
Liik: |
railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
8. ja 9. püügipiirkonna liidu veed (SRX/89-C.) |
|||
|
Belgia |
|
3 |
(1)(2) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
||
|
Prantsusmaa |
|
486 |
(1)(2) |
|||
|
Portugal |
|
395 |
(1)(2) |
|||
|
Hispaania |
|
398 |
(1)(2) |
|||
|
Liit |
|
1 282 |
(1)(2) |
|||
|
Ühendkuningriik |
|
3 |
(1)(2) |
|||
|
|
|
|
|
|||
|
TAC |
|
1 285 |
(2) |
|||
|
(1) |
Kägu-helerai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi. |
|||||
|
(2) |
Ei kohaldata lainelise rai (Raja undulata) puhul. Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib lainelise rai kaaspüüki 8. ja 9. alapiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvootidest. Käesolevad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 18 ja 56 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites kindlaks määratud piirkondades. Lainelise rai kaaspüügist tuleb eraldi teatada allpool asuvates tabelites esitatud kvootidega. Nende kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid lainelise rai koguseid: |
|||||
|
Liik: |
laineline rai Raja undulata |
Püügipiirkond: |
8. püügipiirkonna liidu veed (RJU/8-C.) |
|||
|
Belgia |
|
0 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
||
|
Prantsusmaa |
|
3,25 |
|
|||
|
Portugal |
|
2,5 |
|
|||
|
Hispaania |
|
2,5 |
|
|||
|
Liit |
|
8,25 |
|
|||
|
Ühendkuningriik |
|
0 |
|
|||
|
|
|
|
|
|||
|
TAC |
|
8,25 |
|
|||
|
Liik: |
laineline rai Raja undulata |
Püügipiirkond: |
9. püügipiirkonna liidu veed (RJU/9-C.) |
|||
|
Belgia |
|
0 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
||
|
Prantsusmaa |
|
5 |
|
|||
|
Portugal |
|
3,75 |
|
|||
|
Hispaania |
|
3,75 |
|
|||
|
Liit |
|
12,5 |
|
|||
|
Ühendkuningriik |
|
0 |
|
|||
|
|
|
|
|
|||
|
TAC |
|
12,5 |
|
|||
|
Liik: |
süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
6; 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed (GHL/2A-C46) |
||
|
Taani |
|
7 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Saksamaa |
|
13 |
|
||
|
Eesti |
|
7 |
|
||
|
Hispaania |
|
7 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
120 |
|
||
|
Iirimaa |
|
7 |
|
||
|
Leedu |
|
7 |
|
||
|
Poola |
|
7 |
|
||
|
Liit |
|
176 |
|
||
|
Norra |
|
0 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
467 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
643 |
|
||
|
Liik: |
harilik makrell Scomber scombrus |
Püügipiirkond: |
2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (MAC/2A34.) |
||||
|
Belgia |
|
510 |
(1)(2) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|||
|
Taani |
|
17 468 |
(1)(2) |
||||
|
Saksamaa |
|
531 |
(1)(2) |
||||
|
Prantsusmaa |
|
1 605 |
(1)(2) |
||||
|
Madalmaad |
|
1 615 |
(1)(2) |
||||
|
Rootsi |
|
4 833 |
(1)(2)(3) |
||||
|
Liit |
|
26 562 |
(1)(2) |
||||
|
Norra |
|
Ei kohaldata |
(4) |
||||
|
Ühendkuningriik |
|
Ei kohaldata |
(1)(2) |
||||
|
|
|
|
|
||||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kuni 60 % võib püüda 2.a, 5.b, 6., 7., 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes (MAC/*2AX14). |
||||||
|
(2) |
Nende kvootide piires ei tohi ka järgmises kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: |
||||||
|
|
2.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02AN-) |
Fääri saarte veed (MAC/*FRO1) |
|
|
|||
|
Belgia |
0 |
|
0 |
|
|
|
|
|
Taani |
0 |
|
0 |
|
|
|
|
|
Saksamaa |
0 |
|
0 |
|
|
|
|
|
Prantsusmaa |
0 |
|
0 |
|
|
|
|
|
Madalmaad |
0 |
|
0 |
|
|
|
|
|
Rootsi |
0 |
|
0 |
|
|
|
|
|
Liit |
0 |
|
0 |
|
|
|
|
|
(3) |
Eritingimus: sealhulgas järgmine kogus tonnides, mis püütakse 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*2A4AN): |
||||||
|
|
283 |
|
|
|
|
|
|
|
Selle eritingimuse kohase kalapüügi korral arvatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvoodist maha. |
|||||||
|
(4) |
Arvatakse maha Norrale eraldatud TACi-osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga: |
||||||
|
|
0 |
|
|
|
|
|
|
|
Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes 4.a püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud järgmist kogust tonnides, mida võib püüda 3.a püügipiirkonnas (MAC/*03A.): |
|||||||
|
|
0 |
|
|
|
|
|
|
|
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: |
|||||||
|
|
3.a |
3.a, 4.b ja 4.c püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu veed |
4.b |
4.c |
2.a, 5.b, 6., 7., 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed |
||
|
|
(MAC/*03A.) |
(MAC/*3A4BC) |
(MAC/*04B.) |
(MAC/*04C.) |
(MAC/*2A.X14) |
||
|
Belgia |
0 |
0 |
0 |
0 |
306 |
||
|
Taani |
0 |
4 130 |
0 |
0 |
10 480 |
||
|
Saksamaa |
0 |
0 |
0 |
0 |
319 |
||
|
Prantsusmaa |
0 |
490 |
0 |
0 |
963 |
||
|
Madalmaad |
0 |
490 |
0 |
0 |
969 |
||
|
Rootsi |
0 |
0 |
390 |
10 |
2 900 |
||
|
Liit |
0 |
5 110 |
390 |
10 |
15 937 |
||
|
Ühendkuningriik |
0 |
Ei kohaldata |
0 |
0 |
Ei kohaldata |
||
|
Norra |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
||
|
Liik: |
harilik makrell Scomber scombrus |
Püügipiirkond: |
6, 7, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (MAC/2CX14-) |
|||
|
Saksamaa |
|
16 498 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
||
|
Hispaania |
|
18 |
(1) |
|||
|
Eesti |
|
137 |
(1) |
|||
|
Prantsusmaa |
|
11 000 |
(1) |
|||
|
Iirimaa |
|
54 992 |
(1) |
|||
|
Läti |
|
101 |
(1) |
|||
|
Leedu |
|
101 |
(1) |
|||
|
Madalmaad |
|
24 059 |
(1) |
|||
|
Poola |
|
1 162 |
(1) |
|||
|
Liit |
|
108 067 |
(1) |
|||
|
Norra |
|
0 |
(2)(3) |
|||
|
Fääri saared |
|
0 |
(4) |
|||
|
Ühendkuningriik |
|
Ei kohaldata |
(1) |
|||
|
|
|
|
|
|||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
|||
|
(1) |
Eritingimus: millest kuni 25 % võivad Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal vahetada, et püüda 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi rajooni 34.1.1 liidu vetes (MAC/*8C910). |
|||||
|
(2) |
Võib püüda üksnes 2.a, 6.a (põhja pool 56°30′ N), 4.a, 7.d, 7.e, 7.f ja 7.h püügipiirkonnas (MAC/*AX7H). |
|||||
|
(3) |
Norra võib püüda allpool esitatud juurdepääsu piirnormi koguse (MAC/*N5630) tonnides põhja pool 56°30′ N. Joonealuses märkuses 2 kajastamata kogused arvatakse maha Norra kehtestatud püügi piirnormist. |
|||||
|
(4) |
See kogus arvatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes 6.a püügipiirkonnas põhja pool 56°30′ N(MAC/*6AN56). Siiski võib 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini selle kvoodi alusel püüda ka 2.a ja 4.a püügipiirkonnas põhja pool 59° N (MAC/*24N59). |
|||||
|
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades ega järgmistel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: |
||||||
|
|
4.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed Ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 14. veebruarini ja 1. augustist kuni 31. detsembrini |
2.a püügipiirkonna Norra veed |
Fääri saarte veed |
|
||
|
|
|
|||||
|
|
(MAC/*4A-UK) |
(MAC/*2AN-) |
(MAC/*FRO2) |
|
||
|
Saksamaa |
16 498 |
0 |
0 |
|
||
|
Hispaania |
18 |
0 |
0 |
|
||
|
Eesti |
137 |
0 |
0 |
|
||
|
Prantsusmaa |
11 000 |
0 |
0 |
|
||
|
Iirimaa |
54 922 |
0 |
0 |
|
||
|
Läti |
101 |
0 |
0 |
|
||
|
Leedu |
101 |
0 |
0 |
|
||
|
Madalmaad |
24 059 |
0 |
0 |
|
||
|
Poola |
1 162 |
0 |
0 |
|
||
|
Liit |
108 067 |
0 |
0 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
Ei kohaldata |
0 |
0 |
|
||
|
Liik: |
harilik makrell Scomber scombrus |
Püügipiirkond: |
8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (MAC/8C3411) |
||
|
Hispaania |
|
29 922 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Prantsusmaa |
|
199 |
(1) |
||
|
Portugal |
|
6 185 |
(1) |
||
|
Liit |
|
36 306 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda 8.a, 8.b ja 8.d püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ning 8.a, 8.b ja 8.d püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest. |
||||
|
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: |
|||||
|
8.b (MAC/*08B.) |
|
||||
|
Hispaania |
|
2 513 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
17 |
|
||
|
Portugal |
|
519 |
|
||
|
Liik: |
harilik makrell Scomber scombrus |
Püügipiirkond: |
2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/2A4A-N) |
||
|
Taani |
Kehtestatakse hiljem |
|
Analüütiline TAC |
||
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem |
|
|||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (SOL/24-C.) |
||
|
Belgia |
|
398 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Taani |
|
182 |
|
||
|
Saksamaa |
|
318 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
80 |
|
||
|
Madalmaad |
|
3 587 |
|
||
|
Liit |
|
4 565 |
|
||
|
Norra |
|
10 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
705 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
5 270 |
|
||
|
(1) |
Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-C). |
||||
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
6; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (SOL/56-14) |
||
|
Iirimaa |
|
11 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Liit |
|
11 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
3 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
14 |
|
||
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
7.a (SOL/07A.) |
||
|
Belgia |
|
89 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
|
1 |
|
||
|
Iirimaa |
|
26 |
|
||
|
Madalmaad |
|
28 |
|
||
|
Liit |
|
144 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
44 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
188 |
|
||
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
7.d (SOL/07D.) |
||
|
Belgia |
|
332 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Prantsusmaa |
|
663 |
|
||
|
Liit |
|
995 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
257 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
1 252 |
|
||
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
7.e (SOL/07E.) |
||
|
Belgia |
|
16 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Prantsusmaa |
|
165 |
|
||
|
Liit |
|
181 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
296 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
477 |
|
||
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
7.f ja 7.g (SOL/7FG.) |
||
|
Belgia |
|
206 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Prantsusmaa |
|
21 |
|
||
|
Iirimaa |
|
10 |
|
||
|
Liit |
|
237 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
110 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
347 |
|
||
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
7.h, 7.j ja 7.k (SOL/7HJK.) |
||
|
Belgia |
|
6 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2. |
|
|
Prantsusmaa |
|
12 |
|
||
|
Iirimaa |
|
31 |
|
||
|
Madalmaad |
|
9 |
|
||
|
Liit |
|
58 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
12 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
70 |
|
||
|
Liik: |
kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus |
Püügipiirkond: |
3.a (SPR/03A.) |
||
|
Taani |
|
0 |
(1)(2) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Saksamaa |
|
0 |
(1)(2) |
||
|
Rootsi |
|
0 |
(1)(2) |
||
|
Liit |
|
0 |
(1)(2) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
0 |
(2) |
||
|
(1) |
Merlangi ja kilttursa kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.). Merlangi ja kilttursa kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist. |
||||
|
(2) |
Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023. Selle kvoodi võib üle kanda 2.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile ja Ühendkuningriigile teatada. |
||||
|
Liik: |
kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (SPR/2AC4-C) |
||
|
Belgia |
|
0 |
(1)(2) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Taani |
|
0 |
(1)(2) |
||
|
Saksamaa |
|
0 |
(1)(2) |
||
|
Prantsusmaa |
|
0 |
(1)(2) |
||
|
Madalmaad |
|
0 |
(1)(2) |
||
|
Rootsi |
|
0 |
(1)(2)(3) |
||
|
Liit |
|
0 |
(1)(2) |
||
|
Norra |
|
0 |
(1) |
||
|
Fääri saared |
|
0 |
(1)(4) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
0 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
0 |
(1) |
||
|
(1) |
Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023. |
||||
|
(2) |
Merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C). Merlangi kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt käesolevale sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist. |
||||
|
(3) |
Sealhulgas tobiad. |
||||
|
(4) |
Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki. |
||||
|
Liik: |
kilu Sprattus sprattus |
Püügipiirkond: |
7.d ja 7.e (SPR/7DE.) |
||
|
Belgia |
|
1 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Taani |
|
62 |
|
||
|
Saksamaa |
|
1 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
14 |
|
||
|
Madalmaad |
|
14 |
|
||
|
Liit |
|
92 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
|
270 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
362 |
|
||
|
Liik: |
harilik ogahai Squalus acanthias |
Püügipiirkond: |
6, 7 ja 8; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 1., 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (DGS/15X14) |
||
|
Belgia |
|
5 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Saksamaa |
|
1 |
(1) |
||
|
Hispaania |
|
2 |
(1) |
||
|
Prantsusmaa |
|
19 |
(1) |
||
|
Iirimaa |
|
12 |
(1) |
||
|
Madalmaad |
|
0 |
(1) |
||
|
Portugal |
|
0 |
(1) |
||
|
Liit |
|
39 |
(1) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
29 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
68 |
(1) |
||
|
(1) |
Harilikku ogahaid ei tohi püüda selle lubatud kaaspüügiga hõlmatud piirkondades. Üksnes kaaspüügi majandamise kavades osalevad laevad võivad selle kvoodi alusel lossida ühes kuus kuni 2 tonni harilikku ogahaid, kes on kalapüügivahendite pardale hiivamise hetkel surnud. Liit ja Ühendkuningriik määravad sõltumatult kindlaks, kuidas oma kvooti jagada kaaspüügi majandamise kavades osalevatele laevadele. Liit ja Ühendkuningriik tagavad, et selle lubatud kaaspüügi alusel lossitud hariliku ogahai aastased üldkogused ei ületa eespool märgitud koguseid. Enne lossimise lubamist peaksid liit ja Ühendkuningriik vahetama osalevate laevade nimekirja. |
||||
|
Liik: |
stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed (JAX/4BC7D) |
||
|
Belgia |
|
3 |
(1) |
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Taani |
|
1 259 |
(1) |
||
|
Saksamaa |
|
111 |
(1)(2) |
||
|
Hispaania |
|
24 |
(1) |
||
|
Prantsusmaa |
|
105 |
(1)(2) |
||
|
Iirimaa |
|
79 |
(1) |
||
|
Madalmaad |
|
758 |
(1)(2) |
||
|
Portugal |
|
3 |
(1) |
||
|
Rootsi |
|
19 |
(1) |
||
|
Liit |
|
2 361 |
|
||
|
Norra |
|
0 |
(3) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
1 100 |
(1)(2) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
3 461 |
|
||
|
(1) |
Hirvkalalaste, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*4BC7D). Hirvkalalaste, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist. |
||||
|
(2) |
Eritingimus: kuni 5 % 7.d püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: 4.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 6, 7.a–c, e–k; 8.a–b, d–e; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*7D-EU). |
||||
|
(3) |
Ei tohi püüda 7.d püügipiirkonna liidu vetes. |
||||
|
Liik: |
stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
2.a ja 4.a Ühendkuningriigi veed; 6, 7.a–c, e–k; 8.a–b, d–e; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/2A-14) |
||
|
Taani |
|
4 731 |
(1)(3) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Saksamaa |
|
3 691 |
(1)(2)(3) |
||
|
Hispaania |
|
5 034 |
(3)(5) |
||
|
Prantsusmaa |
|
1 900 |
(1)(2)(3)(5) |
||
|
Iirimaa |
|
12 293 |
(1)(3) |
||
|
Madalmaad |
|
14 809 |
(1)(2)(3) |
||
|
Portugal |
|
485 |
(3)(5) |
||
|
Rootsi |
|
473 |
(1)(3) |
||
|
Liit |
|
43 416 |
(3) |
||
|
Fääri saared |
|
0 |
(4) |
||
|
Ühendkuningriik |
|
4 618 |
(1)(2)(3) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
49 178 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest 2.a või 4.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes enne 30. juunit püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud 4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi alusel (JAX/*2A4AC). |
||||
|
(2) |
Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda 7.d püügipiirkonnas (JAX/*07D.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*07D.). |
||||
|
(3) |
Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*2A-14). Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist. |
||||
|
(4) |
Üksnes 4.a, 6.a (põhja pool 56°30′ N), 7.e, 7.f ja 7.h püügipiirkond. |
||||
|
(5) |
Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 80 % püüda 8.c püügipiirkonnas (JAX/*08C2.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*08C2). |
||||
|
Liik: |
stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
8.c (JAX/08C.) |
||
|
Hispaania |
|
2 491 |
(1) |
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Prantsusmaa |
|
43 |
|
||
|
Portugal |
|
246 |
(1) |
||
|
Liit |
|
2 780 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
2 780 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 10 % püüda 9. püügipiirkonnas (JAX/*09.). |
||||
|
Liik: |
norra tursik ja seotud kaaspüük Trisopterus esmarkii |
Püügipiirkond: |
3.a; 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed (NOP/2A3A4.) |
|||
|
Aasta |
2022 |
|
2023 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Taani |
36 923 |
(1)(3) |
0 |
(1)(6) |
||
|
Saksamaa |
7 |
(1)(2)(3) |
0 |
(1)(2)(6) |
||
|
Madalmaad |
27 |
(1)(2)(3) |
0 |
(1)(2)(6) |
||
|
Liit |
36 957 |
(1)(3) |
0 |
(1)(6) |
||
|
Ühendkuningriik |
7 839 |
(2)(3) |
0 |
(2)(6) |
||
|
Norra |
0 |
(4) |
0 |
(4) |
||
|
Fääri saared |
0 |
(5) |
0 |
(5) |
||
|
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
||||
|
(1) |
Kilttursa ja merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4). Kilttursa ja merlangi kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist. |
|||||
|
(2) |
Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes. |
|||||
|
(3) |
Püüda võib ainult 1. novembrist 2021 kuni 31. oktoobrini 2022. |
|||||
|
(4) |
Kasutatakse sortimisvõret. |
|||||
|
(5) |
Kasutatakse sortimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvatakse sellest kvoodist maha. |
|||||
|
(6) |
Püüda võib ainult 1. novembrist 2022 kuni 31. oktoobrini 2023. |
|||||
|
Liik: |
tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (I/F/04-N.) |
||
|
Rootsi |
|
800 |
(1)(2) |
Ennetuslik TAC |
|
|
Liit |
|
800 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvatakse nende kalaliikide kvoodist maha. |
||||
|
(2) |
Eritingimus: stauriidide (JAX/*04-N) püük ei tohi ületada järgmisi koguseid: |
||||
|
|
|
400 |
|
|
|
|
Liik: |
muud liigid |
Püügipiirkond: |
6. ja 7. püügipiirkonna liidu veed (OTH/67-EU) |
||
|
Liit |
|
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1. |
|
|
Norra |
|
0 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Püütakse ainult õngejadaga. |
||||
|
Liik: |
muud liigid |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (OTH/04-N.) |
||
|
Belgia |
|
22 |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
Taani |
|
2 000 |
|
||
|
Saksamaa |
|
225 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
93 |
|
||
|
Madalmaad |
|
160 |
|
||
|
Rootsi |
|
Ei kohaldata |
(1) |
||
|
Liit |
|
2 500 |
(2) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide“ püügiks tavapärastes kogustes. |
||||
|
(2) |
Liigid, mis ei ole hõlmatud muude lubatud kogupüügi tasemetega. |
||||
|
Liik: |
muud liigid |
Püügipiirkond: |
4. ja 6.a (põhja pool 56°30' N) püügipiirkonna liidu veed (OTH/46AN-EU) |
||
|
Liit |
|
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
Norra |
|
0 |
(1)(2) |
||
|
Fääri saared |
|
0 |
(3) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Üksnes 4. püügipiirkond (OTH/*4-EU). |
||||
|
(2) |
Liigid, mis ei ole hõlmatud muude lubatud kogupüügi tasemetega. |
||||
Liide
Käesoleva määruse artikli 9 lõikes 4 osutatud lubatud kogupüügid on järgmised:
Belgia: harilik merikeel 7.a püügipiirkonnas; harilik merikeel 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; harilik merikeel 7.e püügipiirkonnas; harilik merikeel 8.a ja 8.b püügipiirkonnas; kenakammeljad 7. püügipiirkonnas; kilttursk 7.b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1 liidu vetes; norra salehomaar 7. püügipiirkonnas; tursk 7.a püügipiirkonnas; atlandi merilest 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; atlandi merilest 7.h, 7.j ja 7.k püügipiirkonnas; railised 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonnas.
Prantsusmaa: harilik makrell 3.a ja 4. püügipiirkonnas, 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu vetes; heeringas 4. ja 7.d püügipiirkonnas ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes; stauriidid 4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna liidu vetes; merlang 7.b–k püügipiirkonnas; kilttursk 7.b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1 liidu vetes; harilik merikeel 7.f ja 7.g püügipiirkonnas; merlang 8. püügipiirkonnas; mustlaik-besuugo 6., 7. ja 8. püügipiirkonnas; hirvkala 6., 7. ja 8. püügipiirkonnas; harilik makrell 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; railised 6.a, 6.b, 7.a–c ja 7.e–k püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes; railised 7.d püügipiirkonna liidu vetes; railised 8. ja 9. püügipiirkonna liidu vetes; laineline rai 7.d ja 7.e püügipiirkonnas.
Iirimaa: euroopa merikurat 6. püügipiirkonnas; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; euroopa merikurat 7. püügipiirkonnas; norra salehomaar 7. alapiirkonna funktsionaalses üksuses 16.
IB LISA
ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA, ICESi 1., 2., 5., 12. JA 14. ALAPIIRKOND NING NAFO 1. PIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED
|
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed (HER/1/2-) |
|
|
Belgia |
12 |
|
Analüütiline TAC |
|
|
Taani |
11 969 |
|
||
|
Saksamaa |
2 096 |
|
||
|
Hispaania |
39 |
|
||
|
Prantsusmaa |
516 |
|
||
|
Iirimaa |
3 098 |
|
||
|
Madalmaad |
4 283 |
|
||
|
Poola |
606 |
|
||
|
Portugal |
39 |
|
||
|
Soome |
185 |
|
||
|
Rootsi |
4 435 |
|
||
|
Ühendkuningriik |
11 690 |
|
||
|
Liit |
27 278 |
|
||
|
Fääri saared |
0 |
(1) |
||
|
Norra |
0 |
(2) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
598 588 |
|
||
|
(1) |
Arvatakse Fääri saarte püügi piirnormist maha. |
|||
|
(2) |
Arvatakse Norra püügi piirnormidest maha. |
|||
|
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: |
||||
|
Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN) |
||||
|
|
27 278 |
|
|
|
|
2., 5.b püügipiirkonnas põhja pool 62° N (Fääri saarte veed) (HER/*25B-F) |
|
|
||
|
Belgia |
0 |
|
|
|
|
Taani |
0 |
|
|
|
|
Saksamaa |
0 |
|
|
|
|
Hispaania |
0 |
|
|
|
|
Prantsusmaa |
0 |
|
|
|
|
Iirimaa |
0 |
|
|
|
|
Madalmaad |
0 |
|
|
|
|
Poola |
0 |
|
|
|
|
Portugal |
0 |
|
|
|
|
Soome |
0 |
|
|
|
|
Rootsi |
0 |
|
|
|
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (COD/1N2AB.) |
|
|
Saksamaa |
2 334 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Kreeka |
290 |
|
||
|
Hispaania |
2 602 |
|
||
|
Iirimaa |
290 |
|
||
|
Prantsusmaa |
2 141 |
|
||
|
Portugal |
2 602 |
|
||
|
Liit |
10 259 |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
NAFO 1.F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (COD/N1GL14) |
|
|
Saksamaa |
1 950 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liit |
1 950 |
(1) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Ei tohi püüda 1. märtsist kuni 31. maini „Kleine Banki majanduspiirkonnas“, mis piirneb järgmisi koordinaate ühendavate joontega: |
|||
|
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
|
|
|
1 |
65°00' N |
38°00' W |
|
|
|
2 |
65°00' N |
35°15' W |
|
|
|
3 |
64°00' N |
35°15' W |
|
|
|
4 |
64°00' N |
38°00' W |
|
|
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
1 ja 2.b (COD/1/2B.) |
|
|
Saksamaa |
923 |
(1)(2) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Hispaania |
2 220 |
(1)(2) |
||
|
Prantsusmaa |
407 |
(1)(2) |
||
|
Poola |
419 |
(1)(2) |
||
|
Portugal |
463 |
(1)(2) |
||
|
Muud liikmesriigid |
68 |
(1)(2)(3) |
||
|
Liit |
4 500 |
(1)(2) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Kohaldatakse ajutiselt 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2022. Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ja kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira mingil moel 1 920 . aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi. |
|||
|
(2) |
Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile. |
|||
|
(3) |
Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola ja Portugal. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (COD/1/2B_AMS). |
|||
|
Liik: |
tursk ja kilttursk Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (C/H/05B-F.) |
|
|
Saksamaa |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
0 |
|
||
|
Liit |
0 |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
Liik: |
pikksabad Macrourus spp. |
Püügipiirkond: |
5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (GRV/514GRN) |
|
|
Liit |
50 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
(2) |
||
|
|
|
|
||
|
(1) |
Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi. |
|||
|
(2) |
Allpool esitatud kogus tonnides eraldatakse Norrale. Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi. |
|||
|
|
|
40 |
|
|
|
Liik: |
pikksabad Macrourus spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (GRV/N1GRN.) |
|
|
Liit |
35 |
(1) |
Analüütiline TAC |
|
|
|
|
|
Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. |
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
(2) |
Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
(1) |
Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi. |
|||
|
(2) |
Allpool esitatud kogus tonnides eraldatakse Norrale. Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi. |
|||
|
|
|
55 |
|
|
|
Liik: |
moiva Mallotus villosus |
Püügipiirkond: |
2.b (CAP/02B.) |
|
|
Liit |
0 |
|
Analüütiline TAC |
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
0 |
|
||
|
Liik: |
moiva Mallotus villosus |
Püügipiirkond: |
5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (CAP/514GRN) |
|
|
Taani |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Saksamaa |
0 |
|
||
|
Rootsi |
0 |
|
||
|
Kõik liikmesriigid |
0 |
(1) |
||
|
Liit |
0 |
(2) |
||
|
Norra |
0 |
(2) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Taani, Saksamaa ja Rootsi võivad kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti ainult pärast oma kvoodi ammendamist. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (CAP/514GRN_AMS). |
|||
|
(2) |
Püügiperiood 15. oktoobrist 2022 kuni 15. aprillini 2023. |
|||
|
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (HAD/1N2AB.) |
|
|
Saksamaa |
281 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
169 |
|
||
|
Liit |
450 |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
Liik: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
Fääri saarte veed (WHB/2A4AXF) |
|
|
Taani |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Saksamaa |
0 |
|
||
|
Prantsusmaa |
0 |
|
||
|
Madalmaad |
0 |
|
||
|
Liit |
0 |
(1) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Põhjaputassuu püügiga koos võidakse vältimatult kaaspüügina püüda põhjaatlandi hõbekala. |
|||
|
Liik: |
harilik molva ja sinine molva Molva molva ja molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (B/L/05B-F.) |
|
|
Saksamaa |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
0 |
|
||
|
Liit |
0 |
(1) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Kalju-tömppeakala ja musta süsisaba kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha kuni järgmise piirnormi ulatuses (OTH/*05B-F): |
|||
|
0 |
|
|
|
|
|
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (PRA/514GRN) |
|
|
Taani |
1 574 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
1 574 |
|
||
|
Liit |
3 149 |
|
||
|
Norra |
1 701 |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (PRA/N1GRN.) |
|
|
Taani |
1 300 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
1 300 |
|
||
|
Liit |
2 600 |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (POK/1N2AB.) |
|
|
Saksamaa |
603 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
97 |
|
||
|
Liit |
700 |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (POK/1/2INT) |
|
|
Liit |
0 |
|
Analüütiline TAC |
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (POK/05B-F.) |
|
|
Belgia |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Saksamaa |
0 |
|
||
|
Prantsusmaa |
0 |
|
||
|
Madalmaad |
0 |
|
||
|
Liit |
0 |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
Liik: |
süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (GHL/1N2AB.) |
|
|
Saksamaa |
100 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liit |
100 |
(1) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. |
|||
|
Liik: |
süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (GHL/1/2INT) |
|
|
Liit |
1 766 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. |
|||
|
Liik: |
süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (GHL/N1G-S68) |
|
|
Saksamaa |
1 700 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liit |
1 700 |
(1) |
||
|
Norra |
550 |
(1) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Tohib püüda lõuna pool 68° N. |
|||
|
Liik: |
süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (GHL/5-14GL) |
|
|
Saksamaa |
4 300 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liit |
4 300 |
(1) |
||
|
Norra |
650 |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Püütakse korraga kuni kuue laevaga. |
|||
|
Liik: |
meriahvenad (madalvee pelaagilised) Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/51214S) |
|
|
Eesti |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Saksamaa |
0 |
|
||
|
Hispaania |
0 |
|
||
|
Prantsusmaa |
0 |
|
||
|
Iirimaa |
0 |
|
||
|
Läti |
0 |
|
||
|
Madalmaad |
0 |
|
||
|
Poola |
0 |
|
||
|
Portugal |
0 |
|
||
|
Liit |
0 |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
0 |
|
||
|
Liik: |
meriahvenad (süvamere pelaagilised) Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/51214D) |
|
|
Eesti |
0 |
(1) (2) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Saksamaa |
0 |
(1) (2) |
||
|
Hispaania |
0 |
(1) (2) |
||
|
Prantsusmaa |
0 |
(1) (2) |
||
|
Iirimaa |
0 |
(1) (2) |
||
|
Läti |
0 |
(1) (2) |
||
|
Madalmaad |
0 |
(1) (2) |
||
|
Poola |
0 |
(1) (2) |
||
|
Portugal |
0 |
(1) (2) |
||
|
Liit |
0 |
(1) (2) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
0 |
(1) (2) |
||
|
(1) |
Võib püüda ainult piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud alas: |
|||
|
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
|
|
|
1 |
64°45'N |
28°30'W |
|
|
|
2 |
62°50'N |
25°45'W |
|
|
|
3 |
61°55'N |
26°45'W |
|
|
|
4 |
61°00'N |
26°30'W |
|
|
|
5 |
59°00'N |
30°00'W |
|
|
|
6 |
59°00'N |
34°00'W |
|
|
|
7 |
61°30'N |
34°00'W |
|
|
|
8 |
62°50'N |
36°00'W |
|
|
|
9 |
64°45'N |
28°30'W |
|
|
|
(2) |
Tohib püüda ainult 10. maist kuni 31. detsembrini. |
|||
|
Liik: |
meriahvenad Sebastes mentella |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (REB/1N2AB.) |
|
|
Saksamaa |
851 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Hispaania |
106 |
|
||
|
Prantsusmaa |
93 |
|
||
|
Portugal |
450 |
|
||
|
Liit |
1 500 |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/1/2INT) |
|
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem |
(1) (2) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
16 802 |
(3) |
||
|
(1) |
Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Liikmesriigid keelavad alates lõpetamise kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvenate sihtpüügi. |
|||
|
(2) |
Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvenate kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % pardal hoitavast kogusaagist. |
|||
|
(3) |
Ajutine püügi piirnorm, mis hõlmab kõigi NEAFCi osaliste püüke. |
|||
|
Liik: |
meriahvenad (pelaagilised) Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 1.F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/N1G14P) |
|
|
Saksamaa |
0 |
(1) (2) (3) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
0 |
(1) (2) (3) |
||
|
Liit |
0 |
(1) (2) (3) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Tohib püüda ainult 10. maist kuni 31. detsembrini. |
|||
|
(2) |
Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvenate kaitsealal järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal: |
|||
|
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
|
|
|
1 |
64°45'N |
28°30'W |
|
|
|
2 |
62°50'N |
25°45'W |
|
|
|
3 |
61°55'N |
26°45'W |
|
|
|
4 |
61°00'N |
26°30'W |
|
|
|
5 |
59°00'N |
30°00'W |
|
|
|
6 |
59°00'N |
34°00'W |
|
|
|
7 |
61°30'N |
34°00'W |
|
|
|
8 |
62°50'N |
36°00'W |
|
|
|
9 |
64°45'N |
28°30'W |
|
|
|
(3) |
Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda ka joonealuses märkuses 2 osutatud meriahvenate kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P). |
|||
|
Liik: |
meriahvenad (põhjalähedased) Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 1F piirkonna Gröönimaa veed ning 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/N1G14D) |
|
|
Saksamaa |
1 224 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
6 |
(1) |
||
|
Liit |
1 230 |
(1) |
||
|
Norra |
300 |
(1) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Võib püüda ainult traaliga ning ainult järgmiste koordinaatidega määratletud joonest põhja ja lääne pool: |
|||
|
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
|
|
|
1 |
59°15'N |
54°26'W |
|
|
|
2 |
59°15'N |
44°00'W |
|
|
|
3 |
59°30'N |
42°45'W |
|
|
|
4 |
60°00'N |
42°00'W |
|
|
|
5 |
62°00'N |
40°30'W |
|
|
|
6 |
62°00'N |
40°00'W |
|
|
|
7 |
62°40'N |
40°15'W |
|
|
|
8 |
63°09'N |
39°40'W |
|
|
|
9 |
63°30'N |
37°15'W |
|
|
|
10 |
64°20'N |
35°00'W |
|
|
|
11 |
65°15'N |
32°30'W |
|
|
|
12 |
65°15'N |
29°50'W |
|
|
|
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (RED/05B-F.) |
|
|
Belgia |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Saksamaa |
0 |
|
||
|
Prantsusmaa |
0 |
|
||
|
Liit |
0 |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
Liik: |
muud liigid |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (OTH/1N2AB.) |
|
|
Saksamaa |
71 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
29 |
(1) |
||
|
Liit |
100 |
(1) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. |
|||
|
Liik: |
muud liigid(1) |
Püügipiirkond: |
5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (OTH/05B-F.) |
|
|
Saksamaa |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
0 |
|
||
|
Liit |
0 |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid. |
|||
|
Liik: |
Lestalised Pleuronectiformes |
Püügipiirkond: |
5.b püügipiirkonna Fääri saarte veed (FLX/05B-F.) |
|
|
Saksamaa |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
0 |
|
||
|
Liit |
0 |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
Liik: |
kaaspüük(1) |
Püügipiirkond: |
Gröönimaa veed (B-C/GRL) |
|
|
Liit |
600 |
|
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Pikksabade (Macrourus spp.) kaaspüügist tuleb teatada vastavalt järgmistele püügivõimaluste tabelitele: pikksabad 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514GRN) ning pikksabad NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/N1GRN.). |
|||
IC LISA
ATLANDI OOKEANI LOODEOSA – NAFO KONVENTSIOONI ALA
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
NAFO 2J3KL (COD/N2J3KL) |
|
|
Liit |
0 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
0 |
(1) |
||
|
(1) |
Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
|||
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
NAFO 3NO (COD/N3NO.) |
|
|
Liit |
0 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
0 |
(1) |
||
|
(1) |
Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina kuni 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
|||
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
NAFO 3M (COD/N3M.) |
|
|
Eesti |
44 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Saksamaa |
186 |
(1) |
||
|
Läti |
44 |
(1) |
||
|
Leedu |
44 |
(1) |
||
|
Poola |
152 |
(1) |
||
|
Hispaania |
572 |
(1) |
||
|
Prantsusmaa |
80 |
(1) |
||
|
Portugal |
786 |
(1) |
||
|
Liit |
1 908 |
(1) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
4 000 |
(1) |
||
|
(1) |
Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud ajavahemikus 1. jaanuarist 2022 kell 00.00 UTC kuni 31. märtsini 2022 kell 24.00 UTC. Selle aja jooksul täidab laeva kapten määruse (EL) 2019/833* artikli 8 lõike 1 punktis b sätestatud nõudeid ning tagab, et selle kalavaru pardal hoitav saak ning saak ühes loomuses ei ületa määruse (EL) 2019/833 artikli 7 lõike 3 punktis a sätestatud piirmäära. |
|||
|
* |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, muudetakse määrust (EL) 2016/1627 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007 (ELT L 141 28.5.2019, lk 1). |
|||
|
Liik: |
harilik pikklest Glyptocephalus cynoglossus |
Püügipiirkond: |
NAFO 3L (WIT/N3L.) |
|
|
Liit |
0 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
0 |
(1) |
||
|
(1) |
Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
|||
|
Liik: |
harilik pikklest Glyptocephalus cynoglossus |
Püügipiirkond: |
NAFO 3NO (WIT/N3NO.) |
|
|
Eesti |
52 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Läti |
52 |
|
||
|
Leedu |
52 |
|
||
|
Liit |
156 |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
1 175 |
|
||
|
Liik: |
harilik karelest Hippoglossoides platessoides |
Püügipiirkond: |
NAFO 3M (PLA/N3M.) |
|
|
Liit |
0 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
0 |
(1) |
||
|
(1) |
Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
|||
|
Liik: |
harilik karelest Hippoglossoides platessoides |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LNO (PLA/N3LNO.) |
|
|
Liit |
0 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
0 |
(1) |
||
|
(1) |
Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
|||
|
Liik: |
lühiuimkalmaar Makaira nigricans |
Püügipiirkond: |
NAFO alapiirkonnad 3 ja 4 (SQI/N34.) |
|
|
Eesti |
128 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Läti |
128 |
(1) |
||
|
Leedu |
128 |
(1) |
||
|
Poola |
227 |
(1) |
||
|
Muud liikmesriigid |
29 467 |
(1)(2) |
||
|
Liit |
30 078 |
(1)(3) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
34 000 |
|
||
|
(1) |
Ükski laev ei tohi püüda kalmaari ajavahemikus, mis algab 1. jaanuaril kell 00.01 UTC ja lõpeb 30. juunil kell 24.00 UTC. |
|||
|
(2) |
See kogus antakse kasutada Kanadale ja liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SQI/N34_AMS). |
|||
|
(3) |
Vastab Eesti, Läti, Leedu ja Poola kvootide summale ning liidu määratlemata osale, mis on kättesaadav Kanadale ja liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola. |
|||
|
Liik: |
ruske soomuslest Limanda ferruginea |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LNO (YEL/N3LNO.) |
|
|
Liit |
0 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
20 000 |
|
||
|
(1) |
Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui liidule on määratud „muude“ kvoot, siis kui „muude“ kvoot on ammendatud, on kaaspüügi piirnorm maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
|||
|
Liik: |
moiva Mallotus villosus |
Püügipiirkond: |
NAFO 3NO (CAP/N3NO.) |
|
|
Liit |
0 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
0 |
(1) |
||
|
(1) |
Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
|||
|
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LNO(1)(2) (PRA/N3LNOX) |
|
|
Eesti |
0 |
(3) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Läti |
0 |
(3) |
||
|
Leedu |
0 |
(3) |
||
|
Poola |
0 |
(3) |
||
|
Hispaania |
0 |
(3) |
||
|
Portugal |
0 |
(3) |
||
|
Liit |
0 |
(3) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
0 |
(3) |
||
|
(1) |
Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega: |
|||
|
Punkt nr |
Põhjalaius |
Läänepikkus |
|
|
|
1 |
47°20'00'' N |
46°40'00'' W |
|
|
|
2 |
47°20'00'' N |
46°30'00'' W |
|
|
|
3 |
46°00'00'' N |
46°30'00'' W |
|
|
|
4 |
46°00'00'' N |
46°40'00'' W |
|
|
|
(2) |
Kalapüük on keelatud vähem kui 200 m sügavusel järgmiste koordinaatidega määratletud joonest lääne poole jäävas piirkonnas: |
|||
|
Punkt nr |
Põhjalaius |
Läänepikkus |
|
|
|
1 |
46°00'00'' N |
47°49'00'' W |
|
|
|
2 |
46°25'00'' N |
47°27'00'' W |
|
|
|
3 |
46°42'00'' N |
47°25'00'' W |
|
|
|
4 |
46°48'00'' N |
47°25'50'' W |
|
|
|
5 |
47°16'50'' N |
47°43'50'' W |
|
|
|
(3) |
Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
|||
|
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
NAFO 3M(1) (PRA/*N3M.) |
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
(2) |
Analüütiline TAC |
|
|
(1) |
Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal: |
|||
|
Punkt nr |
Põhjalaius |
Läänepikkus |
|
|
|
1 |
47°20'00'' N |
46°40'00'' W |
|
|
|
2 |
47°20'00'' N |
46°30'00'' W |
|
|
|
3 |
46°00'00'' N |
46°30'00'' W |
|
|
|
4 |
46°00'00'' N |
46°40'00'' W |
|
|
|
Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist kuni 31. detsembrini järgmiste koordinaatidega piiratud alal: |
||||
|
Punkt nr |
Põhjalaius |
Läänepikkus |
|
|
|
1 |
47°55'00'' N |
45°00'00'' W |
|
|
|
2 |
47°30'00'' N |
44°15'00'' W |
|
|
|
3 |
46°55'00'' N |
44°15'00'' W |
|
|
|
4 |
46°35'00'' N |
44°30'00'' W |
|
|
|
5 |
46°35'00'' N |
45°40'00'' W |
|
|
|
6 |
47°30'00'' N |
45°40'00'' W |
|
|
|
7 |
47°55'00'' N |
45°00'00'' W |
|
|
|
(2) |
Ei ole asjakohane. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil (EFF/*N3M.). Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele püügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust. |
|||
|
Liikmesriik |
Püügipäevade maksimaalne arv |
|
||
|
Taani |
0 |
|
|
|
|
Eesti |
0 |
|
|
|
|
Hispaania |
0 |
|
|
|
|
Läti |
0 |
|
|
|
|
Leedu |
0 |
|
|
|
|
Poola |
0 |
|
|
|
|
Portugal |
0 |
|
|
|
|
Liik: |
süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LMNO (GHL/N3LMNO) |
|
|
Eesti |
318 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Saksamaa |
325 |
|
||
|
Läti |
45 |
|
||
|
Leedu |
23 |
|
||
|
Hispaania |
4 359 |
|
||
|
Portugal |
1 822 |
|
||
|
Liit |
6 892 |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
11 755 |
|
||
|
Liik: |
railased Rajidae |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LNO (SKA/N3LNO.) |
|
|
Eesti |
283 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Leedu |
62 |
|
||
|
Hispaania |
3 403 |
|
||
|
Portugal |
660 |
|
||
|
Liit |
4 408 |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
7 000 |
|
||
|
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LN (RED/N3LN.) |
|
|
Eesti |
895 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Saksamaa |
615 |
|
||
|
Läti |
895 |
|
||
|
Leedu |
895 |
|
||
|
Liit |
3 300 |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
18 100 |
|
||
|
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 3M (RED/N3M.) |
|
|
Eesti |
1 571 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Saksamaa |
513 |
(1) |
||
|
Läti |
1 571 |
(1) |
||
|
Leedu |
1 571 |
(1) |
||
|
Hispaania |
233 |
(1) |
||
|
Portugal |
2 354 |
(1) |
||
|
Liit |
7 813 |
(1) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
10 933 |
(1) |
||
|
(1) |
Selle kvoodi alla kuuluva püügi korral tuleb järgida kõnealusele varule kõigi NAFO osaliste jaoks kehtestatud TACi. Selle TACi piires ei või enne 1. juulit 2022 püüda rohkem, kui on lubatud poolaastaks ette nähtud järgmise piirnormiga: |
|||
|
|
5 467 |
|
|
|
|
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 3O (RED/N3O.) |
|
|
Hispaania |
1 771 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Portugal |
5 229 |
|
||
|
Liit |
7 000 |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
20 000 |
|
||
|
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K (RED/N1F3K.) |
|
|
Läti |
0 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Leedu |
0 |
(1) |
||
|
Liit |
0 |
(1) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
0 |
(1) |
||
|
(1) |
Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
|||
|
Liik: |
valge ameerikaluts Urophycis tenuis |
Püügipiirkond: |
NAFO 3NO (HKW/N3NO.) |
|
|
Hispaania |
255 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Portugal |
334 |
|
||
|
Liit |
588 |
(1) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
1 000 |
|
||
|
(1) |
Kui NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete IA lisa kohaselt kinnitavad NAFO osalised hääletamise teel, et TAC on 2 000 tonni, on liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmised: |
|||
|
Hispaania |
509 |
|
|
|
|
Portugal |
667 |
|
|
|
|
Liit |
1 176 |
|
|
|
ID LISA
ICCATi KONVENTSIOONI ALA
|
Liik: |
purikala Istiophorus albicans |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, ida pool 45° W (SAI/AE45W) |
||
|
TAC |
|
1 271 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
purikala Istiophorus albicans |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, lääne pool 45° W (SAI/AW45W) |
||
|
TAC |
|
1 030 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Liik: |
sinine marliin Makaira nigricans |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean (BUM/ATLANT) |
||
|
Hispaania |
|
22,77 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Prantsusmaa |
|
332,82 |
|
||
|
Portugal |
|
46,21 |
|
||
|
Liit |
|
401,80 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
1 670 |
|
||
|
Liik: |
sinihai Prionace glauca |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, põhja pool 5° N (BSH/AN05N) |
||
|
Iirimaa |
|
0,96 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Hispaania |
|
27 035,09 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
151,70 |
|
||
|
Portugal |
|
5 357,67 |
|
||
|
Liit |
|
32 545,42 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
39 102 |
|
||
|
Liik: |
sinihai Prionace glauca |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, lõuna pool 5° N (BSH/AS05N) |
||
|
TAC |
|
28 923 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
(1) |
Ajavahemik ja arvutusmeetod, mida ICCAT kasutab Põhja-Atlandi sinihai püügi piirnormi kehtestamiseks, ei mõjuta ajavahemikku ja arvutusmeetodit, mida kasutatakse mis tahes liidu tasandi jaotamispõhimõtte kindlaksmääramiseks tulevikus. |
||||
|
Liik: |
valge piikkoon Tetrapturus albidus |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean (WHM/ATLANT) |
||
|
Hispaania |
|
30,50 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Portugal |
|
19,50 |
|
||
|
Liit |
|
50,00 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
355 |
|
||
|
Liik: |
põhjapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, põhja pool 5° N (ALB/AN05N) |
||
|
Iirimaa |
|
3 174,03 |
|
Analüütiline TAC |
|
|
Hispaania |
|
17 890,00 |
|
||
|
Prantsusmaa |
|
5 626,69 |
|
||
|
Portugal |
|
1 962,13 |
|
||
|
Liit |
|
28 652,85 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
37 801 |
|
||
|
(1) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv 1 241 . |
||||
|
Liik: |
lõunapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, lõuna pool 5° N (ALB/AS05N) |
||
|
Hispaania |
|
724,69 |
|
Analüütiline TAC |
|
|
Prantsusmaa |
|
238,16 |
|
||
|
Portugal |
|
507,15 |
|
||
|
Liit |
|
1 470,00 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
24 000 |
|
||
|
Liik: |
Vahemere pikkuim-tuun Thunnus alalunga |
Püügipiirkond: |
Vahemeri (ALB/MED) |
||
|
TAC |
|
2 500 |
(1)(2) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
(1) |
Mõõkkala noorte isendite kaitseks kohaldatakse 1. oktoobrist kuni 30. novembrini keeluaega ka õngejadalaevadele, mis püüavad sihtliigina Vahemere pikkuim-tuuni. Lisaks ei tohi Vahemere pikkuim-tuuni ei sihtliigi ega kaaspüügina püüda, pardal hoida, ümber laadida ega lossida kas a) ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 30. novembrini ning täiendava ühekuulise perioodi jooksul ajavahemikus 15. veebruarist kuni 31. märtsini või teise võimalusena b) iga aasta 1. jaanuarist kuni 31. märtsini. |
||||
|
(2) |
Iga liikmesriik piirab oma Vahemere pikkuim-tuuni püügi loaga kalalaevade arvu selle laevade arvuga, millel oli lubatud seda liiki püüda kas a) 2017. aastal, või teise võimalusena b) 2018. aastal liikmesriikide puhul, kes hakkasid oma kalalaevadele litsentse väljastama 2018. aastal. Liikmesriigid, kes kasutasid võrdlusaastana 2017. aastat, võivad selle piirangu suhtes kohaldada 10 % hälvet. |
||||
|
Liik: |
kulduim-tuun Thunnus albacares |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean (YFT/ATLANT) |
||
|
TAC |
|
110 000 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
(1) |
Kulduim-tuuni püügist seinnoodalaevadega (YFT/*ATLPS) ja vähemalt 20-meetrise kogupikkusega õngejadalaevadega (YFT/*ATLLL) teatatakse eraldi. |
||||
|
Liik: |
suursilm-tuun Thunnus obesus |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean (BET/ATLANT) |
||
|
Hispaania |
|
7 438,09 |
(1)(2) |
Analüütiline TAC |
|
|
Prantsusmaa |
|
3 159,38 |
(1)(2) |
||
|
Portugal |
|
2 823,84 |
(1)(2) |
||
|
Liit |
|
13 421,31 |
(1)(2) |
||
|
|
|
|
|
||
|
Lubatud kogupüük (TAC) |
|
62 000 |
(1)(2) |
||
|
(1) |
Suursilm-tuuni püügist seinnoodalaevadega (BET/*ATLPS) ja vähemalt 20-meetrise kogupikkusega õngejadalaevadega (BET/*ATLLL) teatatakse eraldi. |
||||
|
(2) |
Alates 2022. aasta juunist peavad liikmesriigid edastama kõnealuste laevade püütud kogused iga nädal, kui saak moodustab 80 % kvoodist. |
||||
|
Liik: |
harilik tuun Thunnus thynnus |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, ida pool 45° W, ja Vahemeri (BFT/AE45WM) |
||
|
Küpros |
|
168,95 |
(4) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Kreeka |
|
314,03 |
(7) |
||
|
Hispaania |
|
6 093,28 |
(2) (4) (7) |
||
|
Prantsusmaa |
|
6 012,47 |
(2) (3) (4) |
||
|
Horvaatia |
|
950,30 |
(6) |
||
|
Itaalia |
|
4 745,34 |
(4) (5) |
||
|
Malta |
|
389,32 |
(4) |
||
|
Portugal |
|
572,97 |
(7) |
||
|
Muud liikmesriigid |
|
64,95 |
(1) |
||
|
Liit |
|
19 311,60 |
(2) (3) (4) (5) |
||
|
Spetsiaalsed täiendavad püügivõimalused |
|
100 |
(7) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
36 000 |
|
||
|
(1) |
Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (BFT/AE45WM_AMS). |
||||
|
(2) |
Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel: |
||||
|
Hispaania |
923,02 |
|
|||
|
Prantsusmaa |
428,79 |
||||
|
Liit |
1 351,81 |
||||
|
(3) |
Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal on vähemalt 6,4 kg või pikkus vähemalt 70 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel: |
||||
|
Prantsusmaa |
100,00 |
|
|||
|
Liit |
100,00 |
||||
|
(4) |
Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel: |
||||
|
Hispaania |
121,87 |
|
|||
|
Prantsusmaa |
120,25 |
||||
|
Itaalia |
94,91 |
||||
|
Küpros |
3,38 |
||||
|
Malta |
7,79 |
||||
|
Liit |
348,19 |
||||
|
(5) |
Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel: |
||||
|
Itaalia |
95,13 |
|
|||
|
Liit |
95,13 |
||||
|
(6) |
Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse VI lisa punktis 3 (BFT/*8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi kasvatamiseks ettenähtud hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel: |
||||
|
Horvaatia |
855,27 |
|
|||
|
Liit |
855,27 |
||||
|
(7) |
Liit saab 2022. aastal lisaks 19 311,60 tonni suurusele eraldatud kvoodile veel 100 tonni, mis eraldatakse üksnes rannalähedase püügi laevadele, mis püüavad kala konkreetsetes saarestikes Kreekas (Joonia saared), Hispaanias (Kanaari saared) ja Portugalis (Assoorid ja Madeira). See asjaomastele liikmesriikidele eraldatud täiendav kvoot jaguneb järgmiselt (BFT/AVARCH): |
||||
|
Kreeka |
4,5 |
|
|||
|
Hispaania |
87,3 |
||||
|
Portugal |
8,2 |
||||
|
Liit |
100 |
||||
|
Liik: |
mõõkkala Xiphias gladius |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, põhja pool 5° N (SWO/AN05N) |
||
|
Hispaania |
|
5 558,59 |
(2) |
Analüütiline TAC |
|
|
Portugal |
|
1 010,29 |
(2) |
||
|
Muud liikmesriigid |
|
108,29 |
(1)(2) |
||
|
Liit |
|
6 677,33 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
13 200 |
|
||
|
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SWO/AN05N_AMS). |
||||
|
(2) |
Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5° N (SWO/*AS05N). Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (SWO/*AS05N_AMS). |
||||
|
Liik: |
mõõkkala Xiphias gladius |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, lõuna pool 5° N (SWO/AS05N) |
||
|
Hispaania |
|
4 525,88 |
(1) |
Analüütiline TAC |
|
|
Portugal |
|
298,12 |
(1) |
||
|
Liit |
|
4 824,00 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
14 000 |
|
||
|
(1) |
Eritingimus: kuni 3,51 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis põhja pool 5° N (SWO/*AN05N). |
||||
|
Liik: |
mõõkkala Xiphias gladius |
Püügipiirkond: |
Vahemeri (SWO/MED) |
||
|
Horvaatia |
|
13,74 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Küpros |
|
50,67 |
(1) |
||
|
Hispaania |
|
1 565,04 |
(1) |
||
|
Prantsusmaa |
|
109,08 |
(1) |
||
|
Kreeka |
|
1 036,02 |
(1) |
||
|
Itaalia |
|
3 208,45 |
(1) |
||
|
Malta |
|
380,64 |
(1) |
||
|
Liit |
|
6 363,64 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
9 016,71 |
|
||
|
(1) |
Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. aprillist kuni 31. detsembrini. |
||||
IE LISA
ATLANDI OOKEANI KAGUOSA – SEAFO KONVENTSIOONI ALA
Käesolevas lisas esitatud lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO osalistele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb SEAFO osalistele teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.
|
Liik: |
limapead Beryx spp. |
Püügipiirkond: |
SEAFO (ALF/SEAFO) |
||
|
TAC |
|
200 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|
|
(1) |
Alarajoonis B1 ei tohi püüda rohkem kui 132 tonni (ALF/*F47NA). |
||||
|
Liik: |
kuldkrabid Chaceon spp. |
Püügipiirkond: |
SEAFO alarajoon B1 (1) (GER/F47NAM) |
||||||||||
|
TAC |
|
162 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|||||||||
|
(1) |
Selle TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:
|
||||||||||||
|
Liik: |
kuldkrabid Chaceon spp. |
Püügipiirkond: |
SEAFO, välja arvatud alarajoon B1 (GER/F47X) |
||
|
TAC |
|
200 |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
Liik: |
patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
Püügipiirkond: |
SEAFO alapiirkond D (TOP/F47D) |
||
|
TAC |
|
261 |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
Liik: |
patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
Püügipiirkond: |
SEAFO, välja arvatud alapiirkond D (TOP/F47-D) |
||
|
TAC |
|
0 |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
Liik: |
oranž karekala Hoplostethus atlanticus |
Püügipiirkond: |
SEAFO alarajoon B1 (1) (ORY/F47NAM) |
||||||||||
|
TAC |
|
0 |
(2) |
Ennetuslik TAC |
|||||||||
|
(1) |
Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala kindlaks määratud järgmiselt:
|
||||||||||||
|
(2) |
Välja arvatud lubatud kaaspüük neli tonni (ORY/*F47NA). |
||||||||||||
|
Liik: |
oranž karekala Hoplostethus atlanticus |
Püügipiirkond: |
SEAFO, välja arvatud alarajoon B1 (ORY/F47X) |
||
|
TAC |
|
50 |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
Liik: |
kultkalad Pseudopentaceros spp. |
Püügipiirkond: |
SEAFO (EDW/SEAFO) |
||
|
TAC |
|
135 |
|
Ennetuslik TAC |
|
IF LISA
RINGHOOVUSE TUUN – LEVIKUALAD
|
Liik: |
ringhoovuse tuun Thunnus maccoyii |
Püügipiirkond: |
kõik levikualad (SBF/F41-81) |
||
|
Liit |
|
11 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
17 647 |
|
||
|
(1) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. |
||||
IG LISA
WCPFC KONVENTSIOONI ALA
|
Liik: |
suursilm-tuun Thunnus obesus |
Püügipiirkond: |
WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° S (BET/F7120S) |
||
|
Portugal |
|
2 000 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|
|
Hispaania |
|
2 000 |
(1) |
||
|
Liit |
|
4 000 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
(1) |
||
|
(1) |
Selle kvoodi alusel võivad püüda ainult õngejadasid kasutavad laevad. |
||||
|
Liik: |
mõõkkala Xiphias gladius |
Püügipiirkond: |
WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° S (SWO/F7120S) |
||
|
Liit |
|
3 170,36 |
|
Ennetuslik TAC |
|
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
IH LISA
SPRFMO KONVENTSIOONI ALA
|
Liik: |
kihvkalad Dissostichus spp. |
Püügipiirkond: |
SPRFMO konventsiooni ala (TOT/SPR-RB) |
|||||
|
TAC |
Kehtestatakse hiljem |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|||||
|
(1) |
Seda aastast TACi kohaldatakse üksnes uurimusliku kalapüügi suhtes. Kala püütakse üksnes järgmises uurimisjaotises: |
|||||||
|
|
|
50°30' S, 136° E |
|
|
|
|||
|
|
|
50°30' S, 140°30' E |
|
|
|
|||
|
|
|
52°45' S, 140°30' E |
|
|
|
|||
|
|
|
52°45' S, 145°30' E |
|
|
|
|||
|
|
|
54°50' S, 145°30' E |
|
|
|
|||
|
|
|
54°50' S, 136° E |
|
|
|
|||
|
Liik: |
tšiili stauriid Trachurus murphyi |
Püügipiirkond: |
SPRFMO konventsiooni ala (CJM/SPRFMO) |
|
|
Saksamaa |
Kehtestatakse hiljem |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Madalmaad |
Kehtestatakse hiljem |
|
||
|
Leedu |
Kehtestatakse hiljem |
|
||
|
Poola |
Kehtestatakse hiljem |
|
||
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
IJ LISA
IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA
Kulduim-tuuni (Thunnus albacares) püük liidu seinnoodalaevadega ei tohi ületada käesolevas lisas sätestatud püügi piirnorme.
|
Liik: |
kulduim-tuun Thunnus albacares |
Püügipiirkond: |
IOTC pädevusalasse kuuluv ala (YFT/IOTC) |
|
|
Prantsusmaa |
Kehtestatakse hiljem |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|
|
Itaalia |
Kehtestatakse hiljem |
|
||
|
Hispaania |
Kehtestatakse hiljem |
|
||
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem |
|
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
IK LISA
SIOFA KOKKULEPPEGA HÕLMATUD PIIRKOND
|
Liik: |
kihvkalad Dissostichus spp. |
Püügipiirkond: |
Del Cano piirkond (1) (TOT/F517DC) |
||
|
Liit |
|
18,33 |
(2) |
Ennetuslik TAC |
|
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
55 |
(2) |
||
|
(1) |
FAO alapiirkonna 51.7 rahvusvahelised veed, mille piirideks on -44° ja -45° lõunalaiust ning idas ja läänes külgnevad majandusvööndid. |
||||
|
(2) |
Püüda võivad üksnes laevad, mille pardal on vaatlejad ja mis kasutavad õngejadasid, püügihooajal 1. detsembrist 2021 kuni 30. novembrini 2022. Õngejadadel ei tohi olla rohkem kui 3 000 õngekonksu ühe jada kohta ning õngejadad peavad paiknema vähemalt kolme meremiili kaugusel üksteisest. Nende laevade puhul, mis ei püüa kihvkalu (Dissostichus spp.) sihtliigina, ei ületa kihvkalasaak püügihooaja jooksul 0,5 tonni. Kui laev saavutab selle piirnormi, ei tohi ta enam püüda Del Cano piirkonnas. |
||||
|
Liik: |
kihvkalad Dissostichus spp. |
Püügipiirkond: |
Williams Ridge (1) (TOT/F574WR) |
||||
|
TAC |
|
140 |
(2) |
Ennetuslik TAC |
|||
|
(1) |
FAO alapiirkond 57.4, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega: |
|
|
||||
|
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
|
|
|||
|
1 |
52°30'00" S |
80°00'00" E |
|
|
|||
|
2 |
55°00'00" S |
80°00'00" E |
|
|
|||
|
3 |
55°00'00" S |
85°00'00" E |
|
|
|||
|
4 |
52°30'00" S |
85°00'00" E |
|
|
|||
|
(2) |
Eespool esitatud TACe ei jaotata SIOFA osaliste vahel ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Seda võivad püüda üksnes laevad, mille pardal on vaatlejad, püügihooajal 1. detsembrist 2021 kuni 30. novembrini 2022. SIOFA loodud võrguruudu kohta ei tohi olla rohkem kui kaks õngejada, millel ei ole rohkem kui 6 250 õngekonksu, ning vastavalt SIOFA kehtestatud juurdepääsutingimustele peab püügireiside vahel olema vähemalt 30 päeva. Nende laevade puhul, mis ei püüa kihvkalu (Dissostichus spp.) sihtliigina, ei ületa kihvkalasaak püügihooaja jooksul 0,5 tonni. Kui laev saavutab selle piirnormi, ei tohi ta enam püüda Williams Ridge’is. |
||||||
|
Ajutised kaitsealad |
|
|
|||||
|
Atlantis Bank |
|
|
|||||
|
|
Punkt |
Lõunalaius (S) |
Idapikkus (E) |
|
|
||
|
|
1 |
32°00' |
57° 00' |
|
|
||
|
|
2 |
32°50' |
57°00' |
|
|
||
|
|
3 |
32°50' |
58°00' |
|
|
||
|
|
4 |
32°00' |
58°00' |
|
|
||
|
Coral |
|
|
|||||
|
|
Punkt |
Lõunalaius (S) |
Idapikkus (E) |
|
|
||
|
|
1 |
41°00' |
42°00' |
|
|
||
|
|
2 |
41°40' |
42°00' |
|
|
||
|
|
3 |
41°40' |
44°00' |
|
|
||
|
|
4 |
41° 00' |
44°00' |
|
|
||
|
Fools Flat |
|
|
|||||
|
|
Punkt |
Lõunalaius (S) |
Idapikkus (E) |
|
|
||
|
|
1 |
31°30' |
94°40' |
|
|
||
|
|
2 |
31°40' |
94°40' |
|
|
||
|
|
3 |
31°40' |
95°00' |
|
|
||
|
|
4 |
31°30' |
95°00' |
|
|
||
|
Middle of What |
|
|
|||||
|
|
Punkt |
Lõunalaius (S) |
Idapikkus (E) |
|
|
||
|
|
1 |
37°54' |
50°23' |
|
|
||
|
|
2 |
37°56'30" |
50°23' |
|
|
||
|
|
3 |
37°56'30" |
50°27' |
|
|
||
|
|
4 |
37°54' |
50°27' |
|
|
||
|
Walter’s Shoal |
|
|
|||||
|
|
Punkt |
Lõunalaius (S) |
Idapikkus (E) |
|
|
||
|
|
1 |
33°00' |
43°10' |
|
|
||
|
|
2 |
33°20' |
43°10' |
|
|
||
|
|
3 |
33°20' |
44°10' |
|
|
||
|
|
4 |
33°00' |
44°10' |
|
|
||
IL LISA
IATTC KONVENTSIOONI ALA
|
Liik: |
suursilm-tuun Thunnus obesus |
Püügipiirkond: |
IATTC konventsiooni ala (BET/IATTC) |
||
|
Liit |
|
500 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
|
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Selle kvoodi alusel võivad püüda ainult õngejadasid kasutavad laevad. |
||||
II LISA
LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES HARILIKU MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE’I LÄÄNEOSAS ICESi 7.e RAJOONIS
I PEATÜKK
Üldsätted
1. KOHALDAMISALA
|
1.1. |
Käesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on vähemalt 10 meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning seisevvõrke, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille võrgusilma suurus on kuni 220 mm kooskõlas määrusega (EL) 2019/472, ning mis viibivad ICESi 7.e rajoonis. |
|
1.2. |
Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad seisevvõrkudega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:
Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest. |
2. MÕISTED
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„püügivahendite rühm“ – rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:
|
|
b) |
„kindlaksmääratud püügivahend“ – ükskõik kumb kahest kõnealusest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma; |
|
c) |
„piirkond“ – ICESi 7.e rajoon; |
|
d) |
„käesolev püügiperiood“ – ajavahemik 1. veebruarist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023. |
3. PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.
II PEATÜKK
Load
4. PÜÜGILOAGA LAEVAD
|
4.1 |
Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi tema lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2018 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides. |
|
4.2 |
Siiski võib laev, mis on kala püüdnud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et teiste püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne. |
|
4.3 |
Sellise liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11. |
III PEATÜKK
Liidu kalalaevadele eraldatavate piirkonnas viibimise päevade arv
5. PÄEVADE MAKSIMAALNE ARV
Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik oma lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.
I tabel
Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv kindlaksmääratud püügivahendite kaupa käesoleval püügiperioodil
|
Kindlaksmääratud püügivahend |
Päevade maksimaalne arv |
|
|
Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm |
Belgia |
44 |
|
Prantsusmaa |
47 |
|
|
Seisevvõrgud, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm |
Belgia |
44 |
|
Prantsusmaa |
48 |
|
6. KILOVATT-PÄEVA SÜSTEEM
|
6.1. |
Käesoleval püügiperioodil võivad liikmesriigid eraldatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-päeva süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mõnda I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldarvu. |
|
6.2. |
Kilovatt-päevade üldarv on kõigile asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1. |
|
6.3. |
Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendi osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmisi arvutuse üksikasju:
|
|
6.4. |
Kõnealuse taotluse alusel hindab komisjon, kas selles punktis 6 osutatud tingimused on täidetud, ning võib juhul, kui tingimused on täidetud, lubada asjaomasel liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi. |
7. LISAPÄEVADE ERALDAMINE PÜÜGITEGEVUSE ALALISE LÕPETAMISE EEST
|
7.1. |
Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks eelneval püügiperioodil aset leidnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (1) artikli 34 või nõukogu määruse (EÜ) nr 744/2008 (2) kohased püügitegevuse püsivad või alalised lõpetamised. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Sellises taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema. |
|
7.2. |
Püügitegevuse lõpetanud, teatavat püügivahendite rühma kasutanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse saadud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Selle arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani. |
|
7.3. |
Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud. |
|
7.4. |
Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt 15. juuniks 2022 taotluse koosaruannetega elektroonilises vormis, mis sisaldavad I tabelis esitatud püügivahendite rühma kohta järgmisi arvutuse üksikasju:
|
|
7.5. |
Liikmesriik võib täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul eraldada kõigile või osadele oma allesjäänud kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. |
|
7.6. |
Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt. |
8. LISAPÄEVADE ERALDAMINE TEADUSLIKU VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS
|
8.1. |
Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruarist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul võib laev viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige tagasiheite hulgale ja koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1004 (3) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega. |
|
8.2. |
Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud. |
|
8.3. |
Punktis 8.1 nimetatud lisapäevi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatluskava kirjelduse. |
|
8.4. |
Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust. |
IV PEATÜKK
Haldamine
9. ÜLDINE KOHUSTUS
Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.
10. PÜÜGIPERIOODID
|
10.1. |
Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuulise kestusega püügiperioodideks. |
|
10.2. |
Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. |
|
10.3. |
Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel tõendab asjaomane liikmesriik, et ta on võtnud ennetusmeetmed selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu. |
V PEATÜKK
Eraldatud püügikoormuste vahetamine
11. PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL
|
11.1. |
Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arv ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsus (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsusega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevade registris. |
|
11.2. |
Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt püügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja kõnealuse laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis. |
|
11.3. |
Punktis 11.1 kohaselt võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid. |
|
11.4. |
Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestakse tabelivormid selle teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
12. PÄEVADE ÜLEKANDMINE ERI LIIKMESRIIKIDE LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL
Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse punktides 4.1, 4.3, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.
VI PEATÜKK
Aruandekohustus
13. PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.
14. ANDMETE KOGUMINE
Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mida on piirkonnas kasutanud veetavaid püüniseid ja passiivpüüniseid kasutavad laevad, ning püügikoormuste kohta, mida on piirkonnas kasutanud eri püügivahendeid kasutavad laevad ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.
15. ANDMETE ESITAMINE
Komisjoni taotlusel edastavad liikmesriigid punktis 14 täpsustatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on esitatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab 2020. ja 2021. aasta püügiperioode tervikuna või osa nendest, kasutades IV ja V tabelis esitatud vormi.
II tabel
Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa
|
Liikmesriik |
Püügivahend |
Püügiperiood |
Püügikoormuse koonddeklaratsioon |
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
III tabel
Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa
|
Rubriik |
Maksimaalne tähtede/numbrite arv |
Joondus (4) V(asakule)/P(aremale) |
Määratlus ja märkused |
||
|
3 |
|
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud |
||
|
2 |
|
Üks järgmistest püügivahendite liikidest: BT = piimtraalid ≥ 80 mm GN = nakkevõrk < 220 mm TN = abar või takervõrk < 220 mm |
||
|
4 |
|
Üks aasta alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini |
||
|
7 |
P |
Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini |
IV tabel
Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta
|
Liikmesriik |
CFR |
Pardatähis |
Püügiperioodi pikkus |
Teatatud püügivahend |
Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid) |
Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati |
Ülekantud päevad |
|||||||||
|
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
|||||
|
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
(5) |
(5) |
(5) |
(6) |
(6) |
(6) |
(6) |
(7) |
(7) |
(7) |
(7) |
(8) |
V tabel
Andmevorm laevaga seotud teabe kohta
|
Rubriik |
Maksimaalne tähtede/numbrite arv |
Joondus (5) V(asakule)/P(aremale) |
Määratlus ja märkused |
||||||||
|
3 |
|
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud |
||||||||
|
12 |
|
Liidu kalalaevade registri number (CFR) Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (üheksa kohta). Kui seerianumber on lühem kui üheksa kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada |
||||||||
|
14 |
V |
Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011 (6) |
||||||||
|
2 |
V |
Püügiperioodi pikkus kuudes |
||||||||
|
2 |
V |
Üks järgmistest püügivahendite liikidest:
|
||||||||
|
3 |
V |
Päevade arv, mille jooksul laeval on II lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid ja teatatud püügiperioodi pikkus |
||||||||
|
3 |
V |
Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud piirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid |
||||||||
|
4 |
V |
Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv“ ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv“ |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).
(2) Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).
(4) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.
(5) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.
(6) Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).
III LISA
TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD ICESi 2.a JA 3.a RAJOONIS NING ICESi 4. ALAPIIRKONNAS
IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, määratletud käesolevas lisas ja selle punktis:
|
Tobiavarude majandamise piirkond |
ICESi statistilised ruudud |
|
1r |
31–33 E9–F4; 33 F5; 34–37 E9–F6; 38–40 F0–F5; 41 F4–F5 |
|
2r |
35 F7–F8; 36 F7–F9; 37 F7–F8; 38–41 F6–F8; 42 F6–F9; 43 F7–F9; 44 F9–G0; 45 G0–G1; 46 G1 |
|
3r |
41–46 F1–F3; 42–46 F4–F5; 43–46 F6; 44–46 F7–F8; 45–46 F9; 46–47 G0; 47 G1 ja 48 G0 |
|
4 |
38–40 E7–E9 ja 41–46 E6–F0 |
|
5r |
47–52 F1–F5 |
|
6 |
41–43 G0–G3; 44 G1 |
|
7r |
47–52 E6–F0 |
Liide
Tobiavarude majandamise piirkonnad
IV LISA
KUDEVA TURSA KAITSEKS KEHTESTATUD HOOAJALISED PÜÜGIKEELUD
Alltoodud tabelis esitatud piirkondades on kindlaksmääratud ajavahemikul keelatud püük kõigi püügivahenditega, välja arvatud pelaagilise püügi vahendid (seinnoodad ja traalid).
|
Tähtajalised püügikeelud |
||||
|
Nr |
Piirkonna nimetus |
Koordinaadid |
Ajavahemik |
Lisamärkused |
|
1 |
Stanhope ground |
60°10' N - 01o45' E 60o10' N - 02°00' E 60°25' N - 01°45' E 60o25' N - 02°00' E |
1. jaanuarist 30. aprillini |
|
|
2 |
Long Hole |
59o07,35' N - 0o31,04' W 59o03,60' N - 0o22,25' W 58o59,35' N - 0o17,85' W 58o56,00' N - 0o11,01' W 58o56,60' N - 0o08,85' W 58o59,86' N - 0o15,65' W 59o03,50' N - 0o20,00' W 59o08,15' N - 0o29,07' W |
1. jaanuarist 31. märtsini |
|
|
3 |
Coral edge |
58°51,70' N - 03°26,70' E 58°40,66' N - 03°34,60' E 58°24,00' N - 03°12,40' E 58°24,00' N - 02°55,00' E 58°35,65' N - 02°56,30' E |
1. jaanuarist 28. veebruarini |
|
|
4 |
Papa Bank |
59°56' N - 03°08' W 59°56' N - 02°45' W 59°35' N - 03°15' W 59°35' N - 03°35' W |
1. jaanuarist 15. märtsini |
|
|
5 |
Foula Deeps |
60°17,50' N - 01°45' W 60°11,00' N - 01°45' W 60°11,00' N - 02°10' W 60°20,00' N - 02°00' W 60°20,00' N - 01°50' W |
1. novembrist 31. detsembrini |
|
|
6 |
Egersund Bank |
58°07,40' N - 04°33,00' E 57°53,00' N - 05°12,00' E 57°40,00' N - 05°10,90' E 57°57,90' N - 04°31,90' E |
1. jaanuarist 31. märtsini |
(10 × 25 meremiili) |
|
7 |
Fair Isle’ist idas |
59°40' N - 01°23' W 59°40' N - 01°13' W 59°30' N - 01°20' W 59°10' N - 01°20' W 59°30' N - 01°28' W 59°10' N - 01°28' W |
1. jaanuarist 15. märtsini |
|
|
8 |
West Bank |
57°15' N - 05°01' E 56°56' N - 05°00' E 56°56' N - 06°20' E 57°15' N - 06°20' E |
1. veebruarist 15. märtsini |
(18 × 4 meremiili) |
|
9 |
Revet |
57°28,43' N - 08°05,66' E 57°27,44' N - 08°07,20' E 57°51,77' N - 09°26,33' E 57°52,88' N - 09°25,00' E |
1. veebruarist 15. märtsini |
(1,5 × 49 meremiili) |
|
10 |
Rabarberen |
57°47,00' N - 11°04,00' E 57°43,00' N - 11°04,00' E 57°43,00' N - 11°09,00' E 57°47,00' N - 11°09,00' E |
1. veebruarist 15. märtsini |
Skagenist idas (2,7 × 4 meremiili) |
V LISA
KALAPÜÜGILOAD
A OSA
KOLMANDA RIIGI VETES KALA PÜÜDVATE LIIDU KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV
|
Püügipiirkond |
Püügiliik |
Kalapüügilubade arv |
Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel |
Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv |
|
|
Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond |
Heeringas, 62°00' põhja pool N |
59 |
DK |
25 |
51 |
|
DE |
5 |
||||
|
FR |
1 |
||||
|
IE |
8 |
||||
|
NL |
9 |
||||
|
PL |
1 |
||||
|
SE |
10 |
||||
|
|
Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00' N |
66 |
DE |
16 |
41 |
|
IE |
1 |
||||
|
ES |
20 |
||||
|
FR |
18 |
||||
|
PT |
9 |
||||
|
Jaotamata |
2 |
||||
|
Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00' N |
450 |
DK |
450 |
141 |
|
|
1, 2.b (1) |
Lumekrabi püük lõkspüünistega |
20 |
EE |
1 |
Ei kohaldata |
|
ES |
1 |
||||
|
LV |
11 |
||||
|
LT |
4 |
||||
|
PL |
3 |
||||
B OSA
LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV
|
Lipuriik |
Püügiliik |
Kalapüügilubade arv |
Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv |
|
Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed) |
45 |
45 |
(1) Svalbardi piirkonnas liidu kasutada olevate kalapüügivõimaluste eraldamine ei piira 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.
(2) Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtja vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena saagist töötlemiseks kõnealuse töötlemisettevõtja ruumides. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalisest töötlemisettevõtja tegelikule töötlemisvõimsusele kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomastele lepinguosalistele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.
(3) Püügitegevuse lube antakse aastase kalendri alusel. Kalalaev võib siiski jätkata püügitegevust kuni kolm kuud pärast oma püügiloa kehtivuse lõppemist, tingimusel et käitaja:
|
— |
algatas püügiloa uuendamise protsessi, |
|
— |
täitis kõik oma lepingulised ja teabevahetusega seotud kohustused. |
See pikendamine lõpeb, kui jõustub komisjoni otsus, millega antakse uus püügiluba või teatatakse uue püügiloa andmisest keeldumisest.
VI LISA
ICCATi KONVENTSIOONI ALA (1)
1.
Nende liidu söödaga õngelaevade ja lantpüügipaatide maksimaalne arv, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm|
Hispaania |
60 |
|
Prantsusmaa |
55 |
|
Liit |
115 |
2.
Nende liidu rannalähedase väikesemahulise kalapüügi laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm|
Hispaania |
364 |
|
Prantsusmaa |
140 (2) |
|
Itaalia |
30 |
|
Küpros |
20 (2) |
|
Malta |
54 (2) |
|
Liit |
684 |
3.
Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud kalakasvatuse eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm|
Horvaatia |
18 |
|
Itaalia |
12 |
|
Liit |
28 |
4.
Liikmesriikide nende kalalaevade arv, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossidaTabel A (3)
|
|
Kalalaevade arv (4) |
|||||||
|
|
Küpros (5) |
Kreeka (6) |
Horvaatia |
Itaalia |
Prantsusmaa |
Hispaania |
Malta (7) |
Portugal |
|
Seinnoodalaevad (8) |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
Õngejadalaevad |
Kehtestatakse hiljem (9) |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
Ritvõngepaadid |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem (10) |
|
Ridvata õngi kasutavad paadid |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem (11) |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
Traalerid |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
Väikesemahulise püügi laevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
|
Muud väikesemahulise püügi laevad (12) |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
5.
Maksimaalne lõkspüüniste arv, millele iga liikmesriik on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres (13)|
Liikmesriik |
Lõkspüüniste arv (14) |
|
Hispaania |
5 |
|
Itaalia |
6 |
|
Portugal |
2 |
6.
Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja VahemeresTabel A
|
Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus |
||
|
|
Kalakasvanduste arv |
Tootmisvõimsus (tonnides) |
|
Hispaania |
10 |
11 852 |
|
Itaalia |
13 |
12 600 |
|
Kreeka |
2 |
2 100 |
|
Küpros |
3 |
3 000 |
|
Horvaatia |
7 |
7 880 |
|
Malta |
6 |
12 300 |
|
Portugal |
1 |
500 |
Tabel B
|
Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides) (15) |
|
|
Hispaania |
6 300 |
|
Itaalia |
3 764 |
|
Kreeka |
785 |
|
Küpros |
2 195 |
|
Horvaatia |
2 947 |
|
Malta |
8 786 |
|
Portugal |
350 |
7.
Nende liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade maksimaalne arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:|
Liikmesriik |
Laevade maksimaalne arv |
|
Iirimaa |
50 |
|
Hispaania |
730 |
|
Prantsusmaa |
151 |
|
Portugal |
310 |
8.
ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalne arv|
Liikmesriik |
Seinnoodalaevade maksimaalne arv |
Õngejadalaevade maksimaalne arv |
|
Hispaania |
23 |
190 |
|
Prantsusmaa |
11 |
|
|
Portugal |
|
79 |
|
Liit |
34 |
269 |
(1) Punktides 1, 2 ja 3 esitatud arve võib vähendada, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.
(2) Seda arvu võib suurendada, kui üks seinnoodalaev asendatakse kümne õngejadalaevaga vastavalt käesoleva lisa punktis 4 esitatud tabelile A pärast nimetatud tabeli koostamist.
(3) Tabel koostatakse kohaldatavate ICCATi soovituste ja liidu normide kohaselt 2022. aastal, kui ICCAT on liidu püügikava heaks kiitnud.
(4) Punkti 4 tabeli A arve võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.
(5) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kuni kolme õngejadalaevaga.
(6) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannalähedase püügi laevaga.
(7) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.
(8) Seinnoodalaevade individuaalne arv 4. punkti tabelis A tuleneb liikmesriikide vahelistest ülekannetest ega kujuta endast tuleviku seisukohast ajaloolisi õigusi.
(9) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.
(10) Ritvõngepaadid Assooride ja Madeira äärepoolseimates piirkondades.
(11) Atlandi ookeanil tegutsevad õngelaevad.
(12) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, ridvata õng, veoõng).
(13) Punktides 4 ja 5 esitatud arve tuleb kohandada, võttes arvesse liikmesriikide püügikavu, mille nad esitavad 31. jaanuariks 2022, et ICCATi 2. paneel saaks need heaks kiita.
(14) Seda arvu võib muuta liikmesriigi taotlusel vastavalt määruse (EL) 2016/1627 artikli 6 lõikele 1, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.
(15) Punkti 6 tabelis B esitatud arve võib kohandada, võttes arvesse liikmesriikide poolt 31. jaanuariks 2022 esitatud kalakasvatuskavu.
VII LISA
CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA
Kihvkalade uurimuslikku püüki CCAMLRi konventsiooni alal piiratakse aastatel 2021/2022 järgmiselt:
Tabel A
Kalapüügiloaga liikmesriigid, alapiirkonnad ja laevade maksimaalne arv
|
Liikmesriik |
Alapiirkond |
Laevade maksimaalne arv |
|
Hispaania |
48.6 |
1 |
|
Hispaania |
88.1 |
1 |
Tabel B
Lubatud kogupüügid ja kaaspüügi piirnormid
Allpool esitatud tabelis CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb lepinguosalistele teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.
|
Alapiirkond |
Piirkond |
Hooaeg |
Väikesed uurimisjaotised (SSRUd) (48.6) või uurimisjaotised (88.1) |
Antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) püügi piirnorm (tonnides) SSRUde (48.6) või uurimisjaotiste (88.1) kohta |
Antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) püügi piirnorm (tonnides) kogu alapiirkonna kohta |
Kaaspüügi piirnorm (tonnides) SSRUde (48.6) või uurimisjaotiste (88.1) kohta |
||
|
Railised (Rajiformes) |
Pikksabad (Macrourus spp.) (1) |
Muud liigid |
||||||
|
48.6 |
Kogu alapiirkond |
1. detsembrist 2021 kuni 30. novembrini 2022 |
48.6_2 |
134 |
576 |
6 |
21 |
21 |
|
48.6_3 |
36 |
1 |
5 |
5 |
||||
|
48.6_4 |
196 |
9 |
31 |
31 |
||||
|
48.6_5 |
210 |
10 |
33 |
33 |
||||
|
88.1. |
Kogu alapiirkond |
1. detsembrist 2021 kuni 31. augustini 2022 |
A, B, C, G (2) |
664 |
3 495 (3) |
33 |
106 |
33 |
|
G, H, I, J, K (4) |
2 307 |
115 |
316 |
115 |
||||
|
Rossi mere piirkonna merekaitseala eriuurimistsoon |
459 |
22 |
72 |
22 |
||||
Liide
A OSA
Uurimisjaotise 48.6 koordinaadid
Uurimisjaotise 48.6_2 koordinaadid
|
|
54°00' S 01°00' E |
|
|
55°00' S 01°00' E |
|
|
55°00' S 02°00' E |
|
|
55°30' S 02°00' E |
|
|
55°30' S 04°00' E |
|
|
56°30' S 04°00' E |
|
|
56°30' S 07°00' E |
|
|
56°00' S 07°00' E |
|
|
56°00' S 08°00' E |
|
|
54°00' S 08°00' E |
|
|
54°00' S 09°00' E |
|
|
53°00' S 09°00' E |
|
|
53°00' S 03°00' E |
|
|
53°30' S 03°00' E |
|
|
53°30' S 02°00' E |
|
|
54°00' S 02°00' E |
Uurimisjaotise 48.6_3 koordinaadid
|
|
64°30' S 01°00' E |
|
|
66°00' S 01°00' E |
|
|
66°00' S 04°00' E |
|
|
65°00' S 04°00' E |
|
|
65°00' S 07°00' E |
|
|
64°30' S 07°00' E |
Uurimisjaotise 48.6_4 koordinaadid
|
|
68°20' S 10°00' E |
|
|
68°20' S 13°00' E |
|
|
69°30' S 13°00' E |
|
|
69°30' S 10°00' E |
|
|
69°45' S 10°00' E |
|
|
69°45' S 06°00' E |
|
|
69°00' S 06°00' E |
|
|
69°00' S 10°00' E |
Uurimisjaotise 48.6_5 koordinaadid
|
|
71°00' S 15°00' W |
|
|
71°00' S 13°00' W |
|
|
70°30' S 13°00' W |
|
|
70°30' S 11°00' W |
|
|
70°30' S 10°00' W |
|
|
69°30' S 10°00' W |
|
|
69°30' S 09°00' W |
|
|
70°00' S 09°00' W |
|
|
70°00' S 08°00' W |
|
|
69°30' S 08°00' W |
|
|
69°30' S 07°00' W |
|
|
70°30' S 07°00' W |
|
|
70°30' S 10°00' W |
|
|
71°00' S 10°00' W |
|
|
71°00' S 11°00' W |
|
|
71°30' S 11°00' W |
|
|
71°30' S 15°00' W |
Väikeste uurimisjaotiste (SSRUd) loetelu
|
Piirkond |
Väike uurimisjaotis (SSRU) |
Piirjoon |
|
88.1 |
A |
Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
B |
Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
C |
Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
|
D |
Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S. |
|
|
E |
Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68°30' S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S. |
|
|
F |
Punktist 68° 30' S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68°30' S. |
|
|
G |
Punktist 66°40' S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 70°50' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66°40' S. |
|
|
H |
Punktist 70°50' S 170° E otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70°50' S. |
|
|
I |
Punktist 70° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 70° S. |
|
|
J |
Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S. |
|
|
K |
Punktist 73° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 73° S. |
|
|
L |
Punktist 76° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 76° S. |
|
|
M |
Punktist 73° S rannikul 169°30' E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S. |
B OSA
Tavalise hiilgevähi (Euphausia superba) püügis osalemise kavatsuse teatis
Üldandmed
Liige:
Püügihooaeg:
Laeva nimi:
Eeldatav püügimaht (tonnides):
Laeva töötlemisvõimsus päevas (eluskaalu tonnides):
Alapiirkonnad ja rajoonid, kus püüki kavandatakse:
Seda kaitsemeedet kohaldatakse tavalise hiilgevähi püügi kavatsustest teatamise kohta alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2. Kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki muudes alapiirkondades ja rajoonides tuleb teatada CCAMLRi kaitsemeetme 21-02 (2019) kohaselt.
|
Alapiirkond/rajoon |
Tähistada vastav kastike |
|
48.1 |
☐ |
|
48.2 |
☐ |
|
48.3 |
☐ |
|
48.4 |
☐ |
|
58.4.1 |
☐ |
|
58.4.2 |
☐ |
|
Püügitehnika: |
Tähistada vastav kastike |
|
|
||
|
||
|
||
|
Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud tooteliigid ja meetodid
|
Tooteliik |
Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21–03/B lisa CCAMLRi kaitsemeede 21-02 (2019)) (5) |
|
Tervelt külmutatud |
|
|
Keedetud |
|
|
Jahvatatud |
|
|
Õli |
|
|
Muu toode (palun täpsustada) |
|
Võrgu kuju
|
Võrgu mõõdud |
Võrk 1 |
Võrk 2 |
Muu võrk / muud võrgud |
|||
|
Võrgu ava (suue) |
|
|
|
|||
|
Maksimaalne vertikaalne ava (m) |
|
|
|
|||
|
Maksimaalne horisontaalne ava (m) |
|
|
|
|||
|
Võrgu suudme ümbermõõt (6) (m) |
|
|
|
|||
|
Suupindala (m2) |
|
|
|
|||
|
Paneeli keskmine võrgusilma suurus (8) (mm) |
Välimine (7) |
Sisemine (7) |
Välimine (7) |
Sisemine (7) |
Välimine (7) |
Sisemine (7) |
|
1. paneel |
|
|
|
|
|
|
|
2. paneel |
|
|
|
|
|
|
|
3. paneel |
|
|
|
|
|
|
|
… |
|
|
|
|
|
|
|
Viimane paneel (noodapära) |
|
|
|
|
|
|
Võrgu joonis(ed):
Iga kasutatud võrgu puhul või võrgu kuju muutmise korral viidata asjakohasele võrgu joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus ökosüsteemide seire ja majandamise töörühma (WG-EMM) eelseisvale koosolekule. Võrgu joonised peavad sisaldama järgmisi andmeid.
|
1. |
Traali iga paneeli pikkus ja laius (piisava täpsusega, et oleks võimalik arvutada iga paneeli kaldenurk veevoolu suhtes). |
|
2. |
Võrgusilma suurus (venitatud võrgusilma sisemised mõõdud CCAMLRi kaitsemeetme 22-01 meetodi (2019)alusel), kuju (nt rombikujuline) ja materjal (nt polüpropüleen). |
|
3. |
Võrgusilma ehitus (nt sõlmitud, põimitud). |
|
4. |
Traali sees kasutatud peletuspaelad (konstruktsioon, asukoht paneelidel; märkida „puuduvad“, kui paelu ei kasutata); peletuspaelad ei lase hiilgevähkidel võrgusilma ummistada ega välja pääseda. |
Mereimetajate võrku sattumist välistav seade
Seadme joonis(ed):
Iga kasutatud seadme tüübi või seadme kuju muutmise korral viidata asjakohasele joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus ökosüsteemide seire ja majandamise töörühma eelseisvale koosolekule.
Akustiliste andmete kogumine
Esitada andmed laeval kasutatavate kajaloodide ja hüdrolokaatorite kohta.
|
Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator) |
|
|
|
|
Tootja |
|
|
|
|
Mudel |
|
|
|
|
Muunduri sagedused (kHz) |
|
|
|
Akustiliste andmete kogumine (üksikasjalik kirjeldus):
Kirjeldada, kuidas toimub akustiliste andmete kogumine, et saada teavet tavalise hiilgevähi (Euphausia superba) ja muude pelaagiliste liikide (nt Myctophidae, Salpidae) leviku ja arvukuse kohta (SC-CAMLR-XXX, punkt 2.10).
PÜÜTUD TAVALISE HIILGEVÄHI ELUSKAALU HINDAMISE JUHISED
|
Meetod |
Avaldis (kg) |
Parameeter |
|||
|
Kirjeldus |
Liik |
Hindamismeetod |
Ühik |
||
|
Kogumismahuti maht |
W*L*H*ρ*1 000 |
W = mahuti laius |
Konstant |
Mõõta püügi alustamisel |
m |
|
L = mahuti pikkus |
Konstant |
Mõõta püügi alustamisel |
m |
||
|
ρ = mahu massiks teisendamise tegur |
Muutuja |
Mahu teisendamine massiks |
kg/liiter |
||
|
H = hiilgevähkide sügavus mahutis |
Loomusest sõltuv |
Otsene vaatlus |
m |
||
|
Voomõõtur (9) |
V*Fkrill*ρ |
V = hiilgevähkide maht koos veega |
Loomusest (9) sõltuv |
Otsene vaatlus |
liiter |
|
Fkrill = hiilgevähkide osakaal proovis |
Loomusest (9) sõltuv |
Voomõõturi mahu parandustegur |
|
||
|
ρ = mahu massiks teisendamise tegur |
Muutuja |
Mahu teisendamine massiks |
kg/liiter |
||
|
Voomõõtur (10) |
(V*ρ)–M |
V = hiilgevähkide pasta maht |
Loomusest (9) sõltuv |
Otsene vaatlus |
liiter |
|
M = protsessis lisatud vee kogus, mass |
Loomusest (9) sõltuv |
Otsene vaatlus |
kg |
||
|
ρ = hiilgevähkide pasta tihedus |
Muutuja |
Otsene vaatlus |
kg/liiter |
||
|
Vookaal |
M*(1–F) |
M = hiilgevähkide mass koos veega |
Loomusest (10) sõltuv |
Otsene vaatlus |
kg |
|
F = vee osakaal proovis |
Muutuja |
Vookaalu massi parandustegur |
|
||
|
Kogur |
(M–Mtray) *N |
Mtray = tühja koguri mass |
Konstant |
Otsene vaatlus enne püüki |
kg |
|
M = koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega |
Muutuja |
Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult |
kg |
||
|
N = kogurite arv |
Loomusest sõltuv |
Otsene vaatlus |
|
||
|
Jahu teisendamine |
Mmeal*MCF |
Mmeal = toodetud jahu mass |
Loomusest sõltuv |
Otsene vaatlus |
kg |
|
MCF = jahu teisendamise tegur |
Muutuja |
Jahu teisendamine hiilgevähkideks |
|
||
|
Noodapära maht |
W*H*L*ρ*π/4*1 000 |
W = noodapära laius |
Konstant |
Mõõta püügi alustamisel |
m |
|
H = noodapära kõrgus |
Konstant |
Mõõta püügi alustamisel |
m |
||
|
ρ = mahu massiks teisendamise tegur |
Muutuja |
Mahu teisendamine massiks |
kg/liiter |
||
|
L = noodapära pikkus |
Loomusest sõltuv |
Otsene vaatlus |
m |
||
|
Muud |
Täpsustage |
|
|
|
|
Vaatluse etapid ja sagedus
|
Kogumismahuti maht |
||
|
Püügi alustamisel |
Mõõta kogumismahuti laius ja pikkus (kui mahuti ei ole täisnurkne, võib vajalik olla täiendav mõõtmine; täpsusega ± 0,05 m) |
|
|
Iga kuu (11) |
Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse kogumismahutist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist |
|
|
Iga loomus |
Mõõta hiilgevähkide sügavust mahutis (kui hiilgevähke hoitakse mahutis loomuste vaheajal, siis mõõta sügavuse erinevust; täpsusega ± 0,1 m) |
|
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
||
|
Voomõõtur (11) |
||
|
Enne püüki |
Tagada, et voomõõtur mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist) |
|
|
Rohkem kui üks kord kuus (11) |
Hinnata mahu massiks teisendamist (ρ), mis tuletatakse voomõõturist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist |
|
|
Iga loomus (12) |
Võtta voomõõturist proov ning: |
|
|
||
|
||
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
||
|
Voomõõtur (12) |
||
|
Enne püüki |
Tagada, et mõlemad voomõõturid (üks hiilgevähitoote jaoks ja üks lisatava vee jaoks) oleksid kalibreeritud (st näitaksid sama, õiget näitu) |
|
|
Iga nädal (11) |
Hinnata hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) tihedust (ρ), mõõtes teadaoleva hiilgevähitoote mahu (nt 10 liitrit) massi, mis on võetud vastavast voomõõturist |
|
|
Iga loomus (12) |
Võtta mõlema voomõõturi näidud ja arvutada hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) ja lisatud vee mahud; lisatud vee tiheduseks arvestada 1 kg/liiter |
|
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
||
|
Vookaal |
||
|
Enne püüki |
Tagada, et vookaal mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist) |
|
|
Iga loomus (12) |
Võtta vookaalust proov ning: |
|
|
||
|
||
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
||
|
Kogur |
||
|
Enne püüki |
Mõõta koguri mass (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, mõõta iga tüübi mass; täpsusega ± 0,1 kg) |
|
|
Iga loomus |
Mõõta koguri mass koos hiilgevähkidega (täpsusega ± 0,1 kg) |
|
|
Loendada kogurite arv (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, loendada iga koguritüübi arv) |
||
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
||
|
Jahu teisendamine |
||
|
Iga kuu (11) |
Hinnata jahu teisendamist terveteks hiilgevähkideks, töödeldes 1 000 – 5 000 kg (kurnatud mass) hiilgevähke |
|
|
Iga loomus |
Mõõta toodetud jahu mass |
|
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
||
|
Noodapära maht |
||
|
Püügi alustamisel |
Mõõta noodapära laius ja kõrgus (täpsusega ± 0,1 m) |
|
|
Iga kuu (11) |
Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse noodapärast kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist |
|
|
Iga loomus |
Mõõta hiilgevähke sisaldava noodapära pikkus (täpsusega ± 0,1 m) |
|
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
||
(1) Üksnes 88.1. piirkonnas: kui ühe laeva poolt mis tahes kahe 10päevase perioodi (st alates kuu 1. päevast kuni 10. päevani, 11. päevast kuni 20. päevani või 21. päevast kuni kuu viimase päevani) jooksul mis tahes SSRUs püütud pikksabade (Macrourus spp.) kogus on igas 10päevases perioodis suurem kui 1 500 kg ja ületab 16 % asjaomase laeva poolt selles SSRUs püütud antarktika kihvkalade (Dissostichus spp.) kogusest, lõpetab laev selles SSRUs püügi ülejäänud hooajaks.
(2) Kõik piirkonnad väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja põhja pool 70° S.
(3) Sihtliik on antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni). Patagoonia kihvkala (Dissostichus eleginoides) püütud kogused arvatakse antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) kogupüügi piirnormi hulka.
(4) Kõik piirkonnad väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja lõuna pool 70° S.
(5) Kui meetodit ei ole 21-03/B lisas loetletud, palun kirjeldada üksikasjalikult.
(6) Eeldatud töötingimustes.
(7) Väline võrgusilma suurus ning sisemine võrgusilma suurus, kui kasutatakse vooderdist.
(8) Venitatud võrgusilma sisemised mõõdud CCAMLRi kaitsemeetme 22-01 meetodi (2019) alusel.
(9) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.
(10) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.
(11) Uus periood algab ajast, mil laev liigub uude alapiirkonda või rajooni.
(12) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.
VIII LISA
IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA
1.
Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda troopikatuuni|
Liikmesriik |
Laevade maksimaalne arv |
Püügivõimsus (kogumahutavus) |
|
Hispaania |
22 |
61 364 |
|
Prantsusmaa |
27 |
45 383 |
|
Portugal |
5 |
1 627 |
|
Itaalia |
1 |
2 137 |
|
Liit |
55 |
110 511 |
2.
Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni|
Liikmesriik |
Laevade maksimaalne arv |
Püügivõimsus (kogumahutavus) |
|
Hispaania |
27 |
11 590 |
|
Prantsusmaa |
41 (1) |
7 882 |
|
Portugal |
15 |
6 925 |
|
Liit |
83 |
26 397 |
3.
Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.
4.
Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka troopikatuuni.
(1) See arv ei sisalda Mayotte’is registreeritud laevu; seda võib tulevikus suurendada vastavalt Mayotte’i laevastiku arendamise kavale.
IX LISA
WCPFC KONVENTSIOONI ALA
Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) konventsiooni alas piirkondades, mis asuvad lõuna pool 20° S
|
Hispaania |
14 |
|
Liit |
14 |
Nende liidu seinnoodalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda troopikatuuni WCPFC konventsiooni alas piirkondades, mis asuvad lõuna pool 20° S
|
Hispaania |
4 |
|
Liit |
4 |