1.   Kui lõigetest 2–5 ei tulene teisiti, peavad lepinguosalised saavutama iga aasta 1. novembriks kõigi oma territooriumil asuvate ja oma turupiirkonnaga otse ühendatud maa-aluste gaasihoidlate täituvuse sihttaseme, arvestades nende hoidlate koguvõimsust:

a)	2022. aastaks: 80 %

b)	alates 2023. aastast: 90 %.

Käesoleva lõike järgimisel võtavad lepinguosalised arvesse eesmärki tagada gaasivarustuskindlus vastavalt artiklile 1.

2.   Olenemata lõikest 1 ja ilma et see piiraks teiste lepinguosaliste kohustust täita asjaomased maa-alused gaasihoidlad, vähendatakse igas lepinguosaliseks olevas riigis, kus on maa-aluseid gaasihoidlaid, täituvuse sihttaset mahuni, mis vastab 35 %-le asjaomase lepinguosalise viimase viie aasta keskmisest aastasest gaasitarbimisest.

3.   Olenemata lõikest 1 ja ilma et see piiraks teiste lepinguosaliste kohustust täita asjaomased maa-alused gaasihoidlad, vähendatakse igas lepinguosaliseks olevas riigis, kus on maa-aluseid gaasihoidlaid, täituvuse sihttaset võrdlusperioodil 2016–2021 ELi liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse tarnitud mahu võrra, kui gaasi hoidlast väljaviimise perioodil (oktoober – aprill) oli keskmine tarnitud maht üle 15 TWh aastas.

4.   <….>

5.   Lepinguosaline võib saavutada täituvuse sihttaseme osaliselt seeläbi, et võtab arvesse maagaasi veeldusjaamades füüsiliselt hoiustatud ja kättesaadavat veeldatud maagaasi, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)	gaasisüsteemis on märkimisväärne veeldatud maagaasi hoiustamisvõimsus, mis moodustab igal aastal üle 4 % riigi viimase viie aasta keskmisest tarbimisest;

b)	lepinguosaline on kehtestanud gaasitarnijatele kohustuse hoiustada maa-alustes gaasihoidlates ja/või maagaasi veeldusjaamades gaasi miinimumkoguseid vastavalt artikli 6b lõike 1 punktile a.

6.   Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed, et täita vahe-eesmärgid või tagada nende täitmine järgmiselt:

a)	2022. aastal: vastavalt Ia lisas esitatule, ja

b)	alates 2023. aastast: kooskõlas lõikega 7.

7.   2023. aasta ja sellele järgnevate aastate kohta esitab iga lepinguosaline, kellel on maa-alused gaasihoidlad, energiaühenduse sekretariaadile eelneva aasta 15. septembriks kokkuvõtlikul kujul oma territooriumil asuvate ja oma turupiirkonnaga otse ühendatud maa-aluste gaasihoidlate esialgse täitmistrajektoori veebruari, mai, juuli ja septembri vahe-eesmärkidega, sealhulgas tehnilise teabe. Täitmistrajektoor ja vahe-eesmärgid põhinevad eelneva viie aasta keskmisel täitmismääral. Lepinguosaliste puhul, kelle täituvuse sihttaset vähendatakse lõike 2 kohaselt 35 %-ni nende aastasest keskmisest gaasitarbimisest, vähendatakse vastavalt ka täitmistrajektoori vahe-eesmärke.

Tuginedes iga lepinguosalise esitatud tehnilisele teabele ja võttes arvesse varustuskindluse koordineerimisrühma hinnangut, võtab energiaühenduse sekretariaat vastu otsuse, millega määratakse kindlaks iga lepinguosalise täitmistrajektoor.

See otsus võetakse vastu eelneva aasta 15. novembriks, kui see on vajalik ja kui lepinguosaline on esitanud ajakohastatud esialgse täitmistrajektoori. Otsus põhineb üldise gaasivarustuskindluse hinnangul ning gaasi nõudluse ja pakkumise muutustel energiaühenduses ja üksikutes lepinguosaliseks olevates riikides ning see määratakse kindlaks viisil, mis tagab gaasivarustuskindluse, põhjustamata seejuures tarbetut koormust lepinguosalistele, gaasituru osalistele, hoidlate halduritele või tarbijatele ning moonutamata põhjendamatult konkurentsi kõrvuti asuvate lepinguosaliste ja/või liikmesriikide hoidlate vahel.

8.   Kui lepinguosaline ei suuda saavutada konkreetsel aastal oma täituvuse sihttaset oma territooriumil asuva ühe või mitme maa-aluse gaasihoidla konkreetsete tehniliste omaduste, näiteks eriti väikese gaasi sissejuhtimise kiiruse tõttu 1. novembriks, on tal lubatud saavutada see 1. detsembriks. Lepinguosaline teatab sellest energiaühenduse sekretariaadile 1. novembriks, esitades viivituse põhjused.

9.   Täituvuse sihttaset ei kohaldata, kui ja seni kuni üks või mitu lepinguosalist, kellel on maa-alused gaasihoidlad, on kuulutanud kooskõlas artikliga 11 välja riikliku hädaolukorra.

10.   Iga lepinguosalise pädev asutus seirab pidevalt täitmistrajektoori järgimist ja annab varustuskindluse koordineerimisrühmale korrapäraselt aru. Kui konkreetse lepinguosalise hoidlate täituvus on täitmistrajektoori tasemest rohkem kui viie protsendipunkti võrra väiksem, võtab pädev asutus viivitamata tõhusaid meetmeid selle suurendamiseks. Lepinguosalised teatavad võetud meetmetest energiaühenduse sekretariaadile ja varustuskindluse koordineerimisrühmale.

11.   Kui lepinguosaline kaldub täitmistrajektoorist oluliselt ja püsivalt kõrvale, seades sellega ohtu täituvuse sihttaseme saavutamise, või kui ta kaldub kõrvale täituvuse sihttasemest, esitab energiaühenduse sekretariaat pärast varustuskindluse koordineerimisrühma ja asjaomase lepinguosalisega konsulteerimist sellele lepinguosalisele või teistele asjaomastele lepinguosalistele soovituse viivitamata võetavate meetmete kohta.

Kui kõrvalekaldumist ei vähendata märkimisväärselt ühe kuu jooksul alates energiaühenduse sekretariaadi soovituse kättesaamisest, võtab sekretariaat pärast varustuskindluse koordineerimisrühma ja asjaomase lepinguosalisega konsulteerimist viimase abinõuna vastu otsuse, millega kohustatakse asjaomast lepinguosalist võtma meetmeid, millega lõpetatakse tulemuslikult kõrvalekaldumine, sealhulgas kohasel juhul ühe või mitu artikli 6b lõikes 1 ette nähtud meedet või muud meedet, et tagada käesoleva artikli kohase täituvuse sihttaseme saavutamine.

Teise lõigu kohaselt võetavate meetmete üle otsustamisel võtab energiaühenduse sekretariaat arvesse asjaomase lepinguosalise konkreetset olukorda, näiteks maa-aluste gaasihoidlate suurust võrreldes riigisisese gaasitarbimisega, maa-aluste gaasihoidlate tähtsust piirkonna gaasivarustuskindluse jaoks ja mis tahes olemasolevaid veeldatud maagaasi hoidlaid.

Kõigi meetmete puhul, mille energiaühenduse sekretariaat võtab 2022. aasta täitmistrajektoorist või täituvuse sihttasemest kõrvalekaldumiste käsitlemiseks, võetakse arvesse, et käesoleva artikli rakendamiseks riigi tasandil on olnud vähe aega, mis võib olla tinginud kõrvalekaldumise 2022. aasta täitmistrajektoorist või täituvuse sihttasemest.

Energiaühenduse sekretariaat tagab, et käesoleva lõike kohaselt võetavad meetmed:

a)	ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik gaasivarustuskindluse tagamiseks;

b)	ei tekita lepinguosalistele, gaasituru osalistele, hoidlate halduritele ega tarbijatele ebaproportsionaalselt suurt koormust.

1.   Lepinguosalised rakendavad kõiki vajalikke meetmeid, sealhulgas rahalisi stiimuleid või hüvitisi turuosalistele, et saavutada artikli 6a kohaselt kindlaks määratud täituvuse sihttase. Täituvuse sihttaseme saavutamise tagamisel seavad lepinguosalised võimaluse korral esikohale turupõhised meetmed.

Sellises ulatuses, milles käesolevas artiklis sätestatud meetmete puhul on tegemist liikmesriigi reguleeriva asutuse ülesannete ja volitustega vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ (mida on kohandatud ja mis on vastu võetud ministrite nõukogu otsusega 2011/02/MC-EnC) artiklile 41, vastutavad nende meetmete võtmise eest liikmesriikide reguleerivad asutused.

Käesoleva lõike kohaselt võetavad meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist:

a)	nõue, et gaasitarnijad hoiustaksid hoidlates, sealhulgas maa-alustes gaasihoidlates ja/või veeldatud maagaasi hoidlates gaasi miinimumkoguseid, mis määratakse kindlaks selle gaasikoguse alusel, mida gaasitarnijad tarnivad kaitstud klientidele;

b)	nõue, et hoidlate haldurid pakuksid oma võimsust turuosalistele;

c)

nõue, et ülekandesüsteemi haldurid või lepinguosalise määratud üksus ostaksid ja haldaksid gaasi tasakaalustamisvaru üksnes oma ülekandesüsteemi halduri ülesannete täitmiseks, ning vajaduse korral kohustuse kehtestamine muudele määratud üksustele, et tagada varustuskindlus artikli 11 lõike 1 punktis c osutatud kriisiolukorras;

d)

teiste lepinguosalistega koordineeritud vahendite, näiteks veeldatud maagaasi ostmise platvormide kasutamine, et maksimeerida veeldatud maagaasi kasutamist ning vähendada taristust tulenevaid ja regulatiivseid tõkkeid, mis takistavad veeldatud maagaasi ühist kasutamist maa-aluste gaasihoidlate täitmiseks;

e)	vabatahtliku mehhanismi kasutamine maagaasi ühishangeteks;

f)	turuosalistele, sealhulgas hoidlate halduritele, finantsstiimulite (nt hinnavahelepingute) võimaldamine või hüvitise maksmine tulude vähenemise eest või kulude eest, mida nad on kandnud neile pandud kohustuste tõttu ja mida ei saa katta tuludest;

g)	nõue, et hoiustamisvõimsuse valdajad kasutaksid kasutamata reserveeritud võimsusi või vabastaksid need, kohustades samal ajal hoiustamisvõimsuse valdajat, kes hoiustamisvõimsust ei kasuta, maksma kokkulepitud hinda kogu hoiustamislepingu kehtivusaja jooksul;

h)	selliste tõhusate vahendite vastuvõtmine, mis võimaldavad avalik-õiguslikel või eraõiguslikel isikutel osta või hallata strateegilist tagavara, tingimusel et need vahendid ei moonuta konkurentsi ega takista siseturu nõuetekohast toimimist;

i)	sellise kindla isiku määramine, kelle ülesanne on saavutada täituvuse sihttase juhul, kui täituvuse sihttaset ei saaks muul viisil saavutada;

j)	hoiustamistariifide soodustuste andmine;

k)

reguleeritud hoidlatega seotud kapitali- ja tegevuskulude katmiseks vajalike tulude kogumine hoiustamistariifidena ja ülekandetariifides sisalduva sihtotstarbelise tasuna, mida võetakse üksnes neis lõpptarbijateni suunduvatest väljavoolupunktides, mis asuvad samas lepinguosaliseks olevas riigis, tingimusel et tariifide kaudu kogutavad tulud ei tohi olla suuremad kui lubatud tulud.

2.   Lepinguosaliste lõike 1 kohaselt võetavad meetmed peavad piirduma täitmistrajektoori ja täituvuse sihttaseme saavutamiseks vajalikuga. Meetmed peavad olema selgelt määratletud, läbipaistvad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad. Need ei tohi põhjendamatult moonutada konkurentsi ega gaasi siseturu nõuetekohast toimimist ega ohustada teiste lepinguosaliste või energiaühenduse gaasivarustuskindlust.

3.   Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada riigi ja piirkonna tasandil olemas oleva taristu tõhus kasutamine gaasivarustuskindluse huvides. Need meetmed ei tohi mingil juhul takistada ega piirata gaasihoidlate või maagaasi veeldusjaamade piiriülest kasutamist ega piirata piiriülest ülekandevõimsust, mis on jaotatud kooskõlas määrusega (EL) 2017/459, mida on kohandatud ja mis on vastu võetud alalise kõrgetasemelise töörühma otsusega 2018/06/PHLG-EnC.

4.   Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999, mida on kohandatud ja mis on vastu võetud ministrite nõukogu otsusega 2021/14/MC-EnC, kohaldavad lepinguosalised käesoleva artikli kohaste meetmete võtmisel energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, saavutades samas oma vastavate meetmete eesmärgid.

1.   Lepinguosaline, kellel ei ole maa-aluseid hoidlaid, tagab, et turuosalised tema riigis on sõlminud kokkulepped maa-aluseid gaasihoidlaid omavate lepinguosaliste ja/või liikmesriikide maa-aluste hoidlate halduritega või muude turuosalistega. Sellised kokkulepped näevad ette, et lepinguosaline, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, kasutab 1. novembriks hoiustamisvõimsust mahus, mis vastab vähemalt 15 %-le tema viimase viie aasta aastasest keskmisest gaasitarbimisest. Kui piiriülene ülekandevõimsus või muud tehnilised piirangud ei võimalda lepinguosalisel, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, kasutada sellest hoiustamismahust täielikult 15 %, hoiustab lepinguosaline vaid selles mahus, mis on tehniliselt võimalik.

Kui tehnilised piirangud ei võimalda lepinguosalisel täita esimeses lõigus sätestatud kohustust ja sellel lepinguosalisel on kohustus hoiustada gaasi asemel muud kütust, võib esimeses lõigus sätestatud kohustuse erandkorras asendada samaväärse kohustusega hoiustada muud kütust kui gaas. Tehnilisi piiranguid ja meetme samaväärsust tõendab asjaomane lepinguosaline.

2.   Erandina lõikest 1 võib lepinguosaline, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, välja töötada koormuse jagamise mehhanismi ühiselt ühe või mitme lepinguosalise ja/või liikmesriigiga, kellel on maa-alused gaasihoidlad (edaspidi „koormuse jagamise mehhanism“).

Koormuse jagamise mehhanism põhineb artikli 7 kohase viimase riskihindamise asjakohastel andmetel ja selles võetakse arvesse kõiki järgmisi parameetreid:

a)	kulud rahalisele toetusele, mida antakse täituvuse sihttaseme saavutamiseks, välja arvatud strateegiliste tagavaradega seotud kohustuste täitmise kulud;

b)	gaasikogused, mis on vajalikud kaitstud tarbijate nõudluse rahuldamiseks vastavalt artikli 6 lõikele 1;

c)	kõik tehnilised piirangud, sealhulgas olemasolev maa-aluse hoiustamise võimsus, tehniline piiriülene ülekandevõimsus ja gaasi väljaviimise mahud.

Lepinguosalised teavitavad energiaühenduse sekretariaati ja varustuskindluse koordineerimisrühma koormuse jagamise mehhanismist hiljemalt ... [kaks kuud pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva]. Kui koormuse jagamise mehhanismi käsitlevat kokkulepet ei ole selleks kuupäevaks sõlmitud, tõendavad lepinguosalised, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, et nad järgivad lõiget 1, ning teavitavad sellest energiaühenduse sekretariaati ja varustuskindluse koordineerimisrühma.

3.   <…>

4.   Lepinguosalised, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, võivad pakkuda turuosalistele või asjakohasel juhul ülekandesüsteemi halduritele stiimuleid või rahalist hüvitist tulude vähenemise eest või käesoleva artikli kohaste hoiustamiskohustuste täitmisel tekkinud kulude eest, kui tulude vähenemist või tekkinud kulusid ei saa katta tuludest, kandmaks hoolt selle eest, et nad täidavad oma lõike 1 kohast kohustust hoiustada gaasi teiste lepinguosaliste ja/või liikmesriikide hoidlates või rakendavad koormuse jagamise mehhanismi. Kui stiimulit või rahalist hüvitist rahastatakse maksu kaudu, ei kohaldata seda maksu piiriülestes ühenduspunktides.

5.   Olenemata lõikest 1, kui mõne lepinguosalise territooriumil on maa-alused gaasihoidlad ja nende hoidlate koguvõimsus on suurem kui selle lepinguosalise aastane gaasitarbimine, siis lepinguosaline, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, aga kellel on juurdepääs nimetatud hoidlatele:

a)	tagab, et 1. novembriks vastavad hoiustamismahud vähemalt keskmisele hoiustamisvõimsuse kasutamisele viimasel viiel aastal, mille kindlaksmääramisel on võetud muu hulgas arvesse viimase viie aasta väljastamishooaja vooge lepinguosaliseks olevast riigist, kus asjaomane hoidla asub, või

b)	tõendab, et punkti a kohase kohustusega hõlmatud mahule vastav hoiustamisvõimsus on reserveeritud.

Kui lepinguosaline, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, suudab tõendada, et esimese lõigu punkti a kohase kohustusega hõlmatud mahule vastav hoiustamisvõimsus on reserveeritud, kohaldatakse lõiget 1.

Käesoleva lõike kohane kohustus piirdub 15 %-ga asjaomase lepinguosalise viimase viie aasta keskmisest aastasest gaasitarbimisest.

6.   <…>

1.   Hoidlate haldurid annavad täituvusest aru asjaomase maa-aluse gaasihoidla asukohariigiks oleva lepinguosalise pädevale asutusele ja asjakohasel juhul selle lepinguosalise määratud üksusele (edaspidi „määratud üksus“) järgmiselt:

a)	2022. aastal: vastavalt Ia lisas esitatud vahe-eesmärkidele, ja

b)	alates 2023. aastast: kooskõlas artikli 6a lõikega 4 kindlaksmääratule.

2.   Pädev asutus ja asjakohasel juhul lepinguosalise määratud üksus teostavad iga kuu lõpus oma territooriumil asuvate maa-aluste gaasihoidlate täituvuse seiret ja teatavad tulemused põhjendamatu viivituseta energiaühenduse sekretariaadile.

Kui see on asjakohane, võib energiaühenduse sekretariaat paluda energiaühenduse regulatiivkomiteel sellise seire juures abistada.

3.   Pädeva asutuse ja asjakohasel juhul lepinguosalise määratud üksuse esitatud teabe põhjal annab energiaühenduse sekretariaat korrapäraselt aru varustuskindluse koordineerimisrühmale.

4.   Varustuskindluse koordineerimisrühm abistab energiaühenduse sekretariaati täitmistrajektooride ja täituvuse sihttasemete seirel ning koostab energiaühenduse sekretariaadile suunised asjakohaste meetmete kohta, millega tagada nõuete täitmine juhul, kui lepinguosalised kalduvad täitmistrajektoorist kõrvale või ei saavuta täituvuse sihttaset.

5.   Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed, et järgida täitmistrajektoori ja saavutada täituvuse sihttase ning tagada selle jaoks vajalik turuosaliste hoiustamiskohustuste täitmine, muu hulgas kehtestavad asjaomaste turuosaliste suhtes piisavalt hoiatavad karistused ja trahvid.

Lepinguosalised teavitavad energiaühenduse sekretariaati viivitamata käesoleva lõike kohaselt võetud täitmise tagamise meetmetest.

6.   Tundliku äriteabe vahetamiseks võib energiaühenduse sekretariaat kokku kutsuda varustuskindluse koordineerimisrühma koosolekuid, kus osalevad vaid lepinguosalised ja energiaühenduse sekretariaat.

7.   Vahetatav teave piirdub sellega, mis on vajalik käesoleva määruse täitmise seireks.

Energiaühenduse sekretariaat, reguleerivad asutused ja lepinguosalised tagavad oma kohustuste täitmiseks saadud tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.“

1.   Energiaühenduse sekretariaat esitab 1. juuniks 2023 ja seejärel kord aastas ministrite nõukogule aruande, mis sisaldab järgmist:

a)	ülevaade meetmetest, mida lepinguosalised on võtnud hoiustamiskohustuste täitmiseks;

b)	ülevaade määruse (EÜ) nr 715/2009 (mida on kohandatud ja mis on vastu võetud ministrite nõukogu otsusega 2011/02/MC-EnC) artiklis 3a sätestatud sertifitseerimismenetluse jaoks vajalikust ajast;

c)	ülevaade meetmetest, mida energiaühenduse sekretariaat nõuab, et tagada täitmistrajektooride järgimine ja täituvuse sihttasemete saavutamine;

d)	analüüs, mis käsitleb käesoleva määruse võimalikku mõju gaasihindadele ja võimalikule gaasisäästule seoses artikli 6b lõikega 4.“

1.   Lepinguosalised tagavad, et kõik hoidlate haldurid, sealhulgas kõik ülekandesüsteemi haldurite kontrolli all olevad hoidlate haldurid, on käesolevas artiklis sätestatud korras sertifitseeritud riikliku reguleeriva asutuse või muu pädeva asutuse poolt, kelle asjaomane lepinguosaline on määranud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 (mida on kohandatud ja mis on vastu võetud ministrite nõukogu otsusega 2021/15/MC-EnC) artikli 3 lõikele 2 (edaspidi mõlemal juhul „sertifitseerimisasutus“).

Käesolevat artiklit kohaldatakse ka nendele hoidlate halduritele, kes on selliste ülekandesüsteemi haldurite kontrolli all, kes on juba sertifitseeritud direktiivi 2009/73/EÜ (mida on kohandatud ja mis on vastu võetud ministrite nõukogu otsusega 2011/02/MC-EnC) artiklites 9, 10 ja 11 sätestatud eraldamisnormide alusel.

2.   Sertifitseerimisasutus esitab hoidlate haldurite kohta, kes käitavad üle 3,5 TWh võimsusega maa-aluseid gaasihoidlaid, mille kogutäituvus oli olenemata haldurite arvust 31. märtsil 2021 ja 31. märtsil 2022 keskmiselt väiksem kui 30 % hoidlate maksimumvõimsusest, sertifitseerimisotsuse eelnõu hiljemalt … [150 tööpäeva pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva] või 150 tööpäeva jooksul lõike 9 kohase teate kättesaamise kuupäevast.

Sertifitseerimisasutus teeb esimeses lõigus osutatud hoidlate haldurite puhul kõik endast oleneva, et esitada sertifitseerimisotsuse eelnõu hiljemalt 1. jaanuariks 2023.

Kõigi teiste hoidlate haldurite puhul esitab sertifitseerimisasutus sertifitseerimisotsuse eelnõu hiljemalt … [18 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva] või 18 kuu jooksul lõike 8 või 9 kohase teate kättesaamise kuupäevast.

3.   Kaaludes riski energiavarustuskindlusele, võtab sertifitseerimisasutus arvesse kõiki gaasivarustuskindlusega seotud riske riigi või energiaühenduses tasandil ja nende riskide leevendamist, sealhulgas riske, mis tulenevad:

a)	omandi-, tarne- või muudest ärisuhetest, mis võivad negatiivselt mõjutada hoidla halduri stiimuleid ja suutlikkust täita maa-alust gaasihoidlat;

b)	energiaühenduse õigustest ja kohustustest kolmanda riigi suhtes, mis on sätestatud rahvusvahelises õiguses;

c)	asjaomaste lepinguosaliste õigustest ja kohustustest kolmanda riigi suhtes, mis on sätestatud asjaomaste lepinguosaliste lepingutes ühe või mitme kolmanda riigiga, kui need lepingud on kooskõlas energiaühenduse õigusega, või

d)	muudest juhtumiga seotud konkreetsetest faktidest ja asjaoludest.

4.   Kui sertifitseerimisasutus leiab, et isik, kellel on otsene või kaudne kontroll hoidla halduri üle või kellel on hoidla halduri suhtes õigusi direktiivi 2009/73/EÜ (mida on kohandatud ja mis on vastu võetud ministrite nõukogu otsusega 2011/02/MC-EnC) artikli 9 tähenduses, võib ohustada energiaühenduse või mis tahes lepinguosalise energiavarustuskindlust või olulisi julgeolekuhuve, keeldub sertifitseerimisasutus sertifitseerimisest. Selle asemel võib sertifitseerimisasutus teha sertifitseerimisotsuse tingimustel, millega tagatakse selliste riskide piisav maandamine, mis võivad negatiivselt mõjutada maa-aluste gaasihoidlate täitmist, eeldusel et nende tingimuste praktilist toimivust on võimalik täielikult tagada tõhusa rakendamise ja seirega. Selliste tingimuste hulka võib kuuluda eelkõige nõue, et hoidla omanik või haldur peab andma hoidla juhtimise üle.

5.   Kui sertifitseerimisasutus jõuab järeldusele, et gaasivarustuse riske ei saa leevendada lõike 4 kohaste tingimustega, sealhulgas nõudes hoidla omanikult või haldurilt hoidla juhtimise üleandmist, ning keeldub seetõttu sertifitseerimisest, teeb ta järgmist:

a)

nõuab, et hoidla omanik või haldur või iga isik, kes tema arvates võib seada ohtu energiaühenduse või mõne lepinguosalise energiavarustuskindluse või olulised julgeolekuhuvid, võõrandaks oma osaluse või õigused hoidla omandiõiguse või halduri omandiõiguse suhtes ning määraks kindlaks sellise võõrandamise tähtaja;

b)	annab vajaduse korral korralduse võtta ajutisi meetmeid tagamaks, et kõnealune isik ei oleks võimeline teostama enne osaluse või õiguste võõrandamist kontrolli ega õigusi kõnealuse hoidla omaniku või halduri suhtes, ning

c)	näeb kooskõlas liikmesriigi õigusega ette asjakohased hüvitusmeetmed.

6.   Sertifitseerimisasutus edastab oma sertifitseerimisotsuse eelnõu viivitamata energiaühenduse sekretariaadile koos kogu asjakohase teabega.

Energiaühenduse sekretariaat esitab sertifitseerimisasutusele sertifitseerimisotsuse eelnõu kohta siduva arvamuse 25 tööpäeva jooksul pärast eelnõu edastamist. Sertifitseerimisasutus võtab energiaühenduse sekretariaadi arvamust arvesse.

7.   Sertifitseerimisasutus teeb sertifitseerimisotsuse 25 tööpäeva jooksul pärast energiaühenduse sekretariaadi arvamuse kättesaamist.

8.   Enne uue maa-aluse gaasihoidla kasutuselevõttu tuleb hoidla haldur sertifitseerida vastavalt lõigetele 1–7. Hoidla haldur teatab sertifitseerimisasutusele oma kavatsusest hoidla kasutusele võtta.

9.   Hoidlate haldurid teatavad sertifitseerimisasutusele igast kavandatavast tehingust, mille puhul oleks vaja ümber hinnata halduri vastavus lõigetes 1–4 sätestatud sertifitseerimisnõuetele.

10.   Sertifitseerimisasutus seirab pidevalt hoidlate haldurite vastavust lõigetes 1–4 sätestatud sertifitseerimisnõuetele. Sertifitseerimisasutus algatab vastavuse ümberhindamiseks sertifitseerimismenetluse mis tahes järgmistel asjaoludel:

a)	hoidla haldurilt lõike 8 või 9 kohaselt esitatud teate saamisel;

b)	omal algatusel, kui talle on teada, et kavandatav muudatus seoses õigustega hoidla halduri suhtes või mõjuga tema üle võib põhjustada lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele mittevastavuse;

c)	energiaühenduse sekretariaadi põhjendatud taotluse alusel.

11.   Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada oma territooriumil asuvate maa-aluste gaasihoidlate katkematu käitamine. Maa-alused gaasihoidlad võivad lõpetada tegevuse üksnes juhul, kui tehnilised ja ohutusnõuded ei ole täidetud või kui sertifitseerimisasutus leiab pärast hindamist, olles arvesse võtnud energiaühenduse sekretariaadi arvamust, et selline tegevuse lõpetamine ei nõrgendaks gaasivarustuskindlust energiaühenduse ega riigi tasandil.

Kui tegevust ei lubata lõpetada, võetakse vajaduse korral asjakohaseid hüvitusmeetmeid.

12.   Energiaühenduse sekretariaat võib anda suuniseid käesoleva artikli kohaldamise kohta.

13.   Käesolevat artiklit ei kohaldata maagaasi veeldusjaamade nende osade suhtes, mida kasutatakse hoiustamiseks.“