1.   Instrumendi üldeesmärgid on

2.   Instrumendi erieesmärgid on

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärkide täitmist mõõdetakse artiklis 41 osutatud asjakohaste näitajatega.

4.   Instrumendi kulutustest peavad vähemalt 93 % vastama OECD arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidele, aidates nii täita ametliku arenguabi kollektiivseid kohustusi, sealhulgas vähim arenenud riikide osas. Arvesse võetakse I lisas loetletud partnerriikide ja -territooriumidega seotud kulude eripära.

1.   Liidu rahastamist rakendatakse instrumendi raames järgmiste programmide ja meetmete kaudu:

2.   Geograafilised programmid hõlmavad koostööd ühe või mitme riigiga järgmistes piirkondades:

Geograafilised programmid võivad hõlmata kõiki kolmandaid riike, välja arvatud IPA III määruses kindlaks määratud kandidaate ja potentsiaalseid kandidaate ning ülemeremaid ja -territooriume.

Lubatud on luua ka mandri või piirkonnaülese ulatusega geograafilisi programme, eriti üleaafrikalisi programme, mis hõlmavad esimese lõigu punktides a ja b nimetatud Aafrika riike, ja programme, mis hõlmavad esimese lõigu punktides b, c ja d märgitud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riike.

Naabruspiirkonna geograafilised programmid võivad hõlmata I lisas loetletud riike ja territooriume.

Instrumendi eesmärkide saavutamiseks peavad geograafilised programmid põhinema II lisas sätestatud koostöövaldkondadel.

3.   Teemaprogrammid hõlmavad kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks üleilmsel tasandil tegutsemist järgmistes valdkondades:

Teemaprogrammid võivad hõlmata kõiki kolmandaid riike, samuti ülemeremaid ja -territooriume.

Instrumendi eesmärkide saavutamiseks peavad teemaprogrammid põhinema III lisas sätestatud koostöövaldkondadel.

4.   Kiirreageerimismeetmetega võimaldatakse varajast reageerimist, et:

Kiirreageerimismeetmed võivad hõlmata kõiki kolmandaid riike, samuti ülemeremaid ja -territooriume.

Instrumendi eesmärkide saavutamiseks peavad kiirreageerimismeetmed põhinema IV lisas sätestatud sekkumisvaldkondadel.

5.   Instrumendi raames rakendatakse meetmeid eelkõige geograafiliste programmide kaudu.

Teemaprogrammide kaudu rakendatavate meetmetega täiendatakse geograafiliste programmidega rahastatavaid meetmeid ning nendega toetatakse üleilmseid ja piirkonnaüleseid algatusi, mille eesmärk on saavutada rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärke, eelkõige kestliku arengu ja Pariisi kokkuleppe eesmärke, ning kaitsta üleilmseid avalikke hüvesid või lahendada üleilmseid probleeme. Teemaprogrammide kaudu rakendatavaid meetmeid võib võtta ka juhul, kui

Kiirreageerimismeetmed täiendavad geograafilisi programme ja teemaprogramme. Kiirreageerimismeetmete kavandamisel ja rakendamisel järgitakse asjakohasel juhul nende järjepidevust geograafiliste või teemaprogrammide raames.

6.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte II, III ja IV lisa muutmiseks.

7.   Komisjonil on õigus võtta 31. detsembriks 2021 kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakt käesoleva määruse täiendamiseks sätetega, milles määratakse kindlaks

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakt vaadatakse läbi artikli 42 lõikes 2 osutatud vahehindamise käigus.

1.   Instrumendi rakendamisel tagatakse kooskõla, ühtsus, koostoime ja vastastikune täiendavus kõigi liidu välistegevuse valdkondadega, sealhulgas muude välistegevuse rahastute ning muude asjakohaste liidu poliitikameetmete ja programmidega, samuti poliitikavaldkondade arengusidusus.

Sel eesmärgil võtab liit arvesse kõigi kestlikku arengut käsitlevate sise- ja välispoliitika valdkondade mõju ning püüab edendada suuremat koostoimet ja täiendavust eeskätt kaubanduspoliitikaga, majanduskoostööga ja muude sektoripõhiste koostöövaldkondadega.

2.   Määruse (EÜ) nr 1257/96 kohaldamisalasse kuuluvaid meetmeid instrumendist ei rahastata.

3.   Asjakohasel juhul võib instrumendist toetust saanud meede saada toetust ka mõnest muust liidu programmist, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Instrumendist võib toetada ka muude liidu programmide raames võetavaid meetmeid, tingimusel et toetustest ei kaeta samu kulusid. Asjakohase liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetatud. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused.

1.   Instrumendi rakendamise rahastamispakett ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 on 79 462 000 000 eurot jooksevhindades.

2.   Lõikes 1 osutatud rahastamispakett moodustub järgmiselt:

3.   Uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserviga suuruses 9 534 000 000 eurot suurendatakse käesoleva artikli lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud summasid kooskõlas artikliga 17.

4.   Lõike 2 punktis a osutatud rahastamispakett vastab vähemalt 75 %-le lõikes 1 osutatud rahastamispaketist.

5.   Artikli 9 alusel võetavaid meetmeid rahastatakse kuni 270 000 000 euro ulatuses. Komisjonil on õigus selle summa muutmiseks võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte.

1.   Liit seab eesmärgiks edendada, arendada ja tugevdada liidu aluseks olevaid demokraatia, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtteid, inimõiguste austamist, sealhulgas nende universaalsust ja jagamatust, põhivabaduste ja inimväärikuse austamist ning võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtteid, pidades dialoogi ja tehes koostööd partnerriikide, -piirkondade ja kodanikuühiskonnaga muu hulgas mitmepoolsetel foorumitel võetavate meetmete abil.

2.   Instrumendi raames kohaldatakse õigustel põhinevat käsitlusviisi, mis hõlmab kõiki inimõigusi, see tähendab nii kodaniku- ja poliitilisi kui ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi, et integreerida inimõiguste põhimõtted, toetada õiguste omajate suutlikkust oma õigusi nõuda, pöörates seejuures erilist tähelepanu vaesematele, tõrjutud ja vähekaitstud inimestele ja rühmadele, sealhulgas puuetega inimestele, ning aidata partnerriike oma rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustuste täitmisel. Kõnealuse käsitlusviisi puhul juhindutakse põhimõttest, et mitte kedagi ei tohi kõrvale jätta, võrdsuspõhimõttest ning igasuguse diskrimineerimiskeelu põhimõttest.

3.   Instrumendiga edendatakse soolist võrdõiguslikkust, naiste ja tütarlaste õigusi, nende mõjuvõimu suurendamist, igasugust diskrimineerimiskeeldu, kasutades selleks sihtotstarbelisi ja peavoolustatud meetmeid. Samuti pööratakse erilist tähelepanu laste õigustele ja noorte mõjuvõimu suurendamisele.

4.   Instrumenti rakendatakse täielikus kooskõlas liidu pühendumisega jätkuvalt edendada, kaitsta ja järgida kõiki inimõigusi ning rakendada täies ulatuses ja mõjusalt Pekingi tegevusprogrammi ning elanikkonna ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi, samuti nende läbivaatamise konverentside tulemusi, ning liit on jätkuvalt pühendunud seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste edendamisele. Seda silmas pidades toetatakse instrumendist liidu pühendumist edendada, kaitsta ja järgida iga inimese õigust omada täielikku kontrolli ning otsustada vabalt ja vastutustundlikult oma seksuaalsuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud küsimuste üle ilma diskrimineerimise, sundimise ja vägivallata. Samuti toetab liit vajadust tagada üldine juurdepääs igakülgsele kvaliteetsele ja taskukohasele seksuaal- ja reproduktiivtervise alasele teabele ja haridusele, sealhulgas põhjalikule seksuaalkasvatusele, ning tervishoiuteenustele.

5.   Kui see on asjakohane, toetab liit kahepoolse, piirkondliku ja mitmepoolse koostöö ja dialoogi, assotsieerimis- ja kaubanduslepingute, partnerluslepingute ning kolmepoolse koostöö elluviimist.

Liit edendab üleilmsete hüvede ja probleemide suhtes mitmepoolset ning reeglitel ja väärtustel põhinevat lähenemisviisi ning teeb selleks koostööd liikmesriikide, partnerriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste rahastajatega.

Liit edendab tõhusat mitmepoolsust koostöö soodustamises rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste rahastajatega.

Liit võtab arvesse ja tõstatab partnerriikidega peetavas korrapärases poliitilises dialoogis partnerriikide eelnevaid tulemusi kohustuste ja lubaduste, sealhulgas tegevuskava 2030, rahvusvaheliste inimõiguste konventsioonide ja muude konventsioonide, sealhulgas tuumaohutusnormide teemaliste, rahvusvaheliste kokkulepete, eelkõige Pariisi kokkuleppe, ja liiduga sõlmitud lepinguliste suhete, eelkõige assotsieerimislepingute, partnerlus- ja koostöölepingute ning kaubanduslepingute rakendamisel.

6.   Ühelt poolt liidu ja liikmesriikide ja teiselt poolt partnerriikide vaheline koostöö põhineb arengu tõhususe põhimõtetel ning edendab neid asjakohasel juhul kõigi abiandmisviiside puhul, nimelt: partnerriikide isevastutus arenguprioriteetide suhtes, tulemustele orienteeritus, kaasavad arengupartnerlused, läbipaistvus ja vastastikune vastutus. Liit edendab tulemuslikku ja tõhusat vahendite kasutuselevõttu ja kasutamist.

Kooskõlas kaasava partnerluse ja läbipaistvuse põhimõttega tagab komisjon asjakohasel juhul igakülgse konsulteerimise partnerriikide asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidega, ja kohalike ametiasutustega, samuti nende õigeaegse juurdepääsu asjakohasele teabele, et nad saaksid programmide kavandamisel, rakendamisel ja seotud seireprotsessides asjakohaselt osaleda ja sisulist rolli täita. Asjakohasel juhul tagab komisjon ka tõhustatud dialoogi pidamise erasektoriga.

Kooskõlas isevastutuse põhimõttega ning kui see on kohane, soosib komisjon programmide rakendamisel partnerriikide asutuste ja süsteemide kasutamist.

7.   Meetmete ja algatuste vastastikuse täiendavuse ja tõhususe edendamiseks tagavad liit ja liikmesriigid oma poliitika koordineerimise ning konsulteerivad korrapäraselt omavahel abiprogrammide küsimuses, seda ka rahvusvahelistes organisatsioonides ning rahvusvahelistel konverentsidel.

Liit ja liikmesriigid koordineerivad oma vastavaid toetusprogramme, et suurendada nende tulemuslikkust ja tõhusust.

Liit soodustab instrumendi rakendamisel kaasatust ja koostööd liikmesriikidega, püüdes maksimeerida lisaväärtust ja võttes arvesse kogemusi ja suutlikkust, tugevdades seeläbi ühiseid huve, väärtusi ja eesmärke. Liit innustab parimate tavade ja teadmiste jagamist liikmesriikide organite ja ekspertide seas.

8.   Instrumendi programmid ja meetmed peavoolustavad kliimamuutuste vastast võitlust, keskkonnakaitset, inimõigusi, demokraatiat, soolist võrdõiguslikkust ja asjakohasel juhul katastroofiohu vähendamist ning võtavad arvesse kestliku arengu eesmärkide vahelisi seoseid, et edendada integreeritud meetmeid, millega võib luua kaasnevaid hüvesid ja täita sidusalt mitut eesmärki. Need programmid ja meetmed põhinevad konteksti, suutlikkuse, riskide ja kaitsetuse laiaulatuslikul valdkonnaülesel analüüsil, nendesse on integreeritud vastupanuvõimet toetav käsitlus ja nad on konfliktitundlikud, samuti on nendes võetud arvesse konfliktide ennetamist ja rahu kindlustamist. Nendes juhindutakse põhimõttest „ära tekita kahju“ ja põhimõttest, et mitte kedagi ei tohi kõrvale jätta.

9.   Instrumendiga soodustatakse digiüleminekut, mis tugeva võimaldava tegurina aitab kaasa kestlikule arengule ja kaasavale majanduskasvule.

10.   Partneritega järgitakse rände valdkonnas käsitust, mis oleks koordineeritum, terviklik ja struktuurne, võttes arvesse ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega tegelemise tähtsust. Sellega maksimeeritakse koostoimet ja luuakse laiaulatuslikke partnerlusi, pöörates samal ajal erilist tähelepanu päritolu- ja transiidiriikidele. Sellesse käsitusse on koondatud kõik asjakohased vahendid ja vajalik võimendus paindliku stimuleeriva käsitlusviisi kaudu, mis hõlmab käesolevas kontekstis asjakohastel juhtudel võimalikke muudatusi rändega seotud rahaliste vahendite eraldamisel kooskõlas instrumendi programmitöö põhimõtetega. Käsituses võetakse arvesse tõhusat koostööd ja liidu rändealaste kokkulepete ja dialoogide rakendamist. Nende meetmete rakendamisel järgitakse täies ulatuses rahvusvahelist õigust, sealhulgas inimõigustealast ja pagulasõigust, liidu ja riikide pädevust. Käsituse tõhusust hinnatakse igal aastal või vastavalt vajadusele. Instrumendi kohaseid rändealaseid meetmeid rakendatakse liidu rändepoliitika eesmärkide toetamiseks paindliku rahastamismehhanismi kaudu.

11.   Komisjon tagab, et instrumendi kohaselt terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, küberturvalisuse, küberkuritegevuse vastase võitluse ning arengu ja arenguks vajaliku julgeoleku toetamiseks sõjaliste osalejate suutlikkuse suurendamise valdkonnas vastu võetud meetmeid rakendatakse kooskõlas rahvusvahelise õiguse, sealhulgas inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse ja humanitaarõigusega. Sel eesmärgil loob komisjon asjakohase riskide hindamis- ja seireraamistiku. Selles raamistikus töötab komisjon välja tegevussuunised, et tagada inimõiguste arvessevõtmine nende meetmete kavandamisel ja rakendamisel.

Sellised meetmed tuginevad korrapärasel ja usaldusväärsel konfliktianalüüsil, et tagada konfliktitundlikkus ja rakendada julgeolekusektori reformimisel käsitlusviisi, mis aitab kaasa demokraatlikule valitsemistavale, vastutusele ja inimeste julgeolekule, sealhulgas toob kasu kohalikule elanikkonnale. Need meetmed integreeritakse asjakohasel juhul pikemaajalise abi andmisse, mille eesmärk on reformida julgeolekusektorit.

12.   Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning, kui üks neist kolmest institutsioonist selle algatab, korraldab nendega arvamuste vahetusi, sealhulgas olulistes valdkondades saavutatud tulemustele reageeriva stiimulipõhise käsitlusviisi teemal, nagu on osutatud artiklis 20. Euroopa Parlament võib korraldada komisjoniga korrapäraseid arvamuste vahetusi parlamendi enda abiprogrammide vallas, käsitledes selliseid küsimusi nagu suutlikkuse suurendamine, sealhulgas seonduv vahendustegevus ja dialoog, ning valimiste vaatlemine.

13.   Komisjon vahetab korrapäraselt teavet kodanikuühiskonnaga.

14.   Asjakohasel juhul töötab komisjon välja riskijuhtimisraamistikud, sealhulgas hindamis- ja leevendusmeetmed, ning järgib neid.

15.   Instrumendist antavat liidu rahastamist ei kasutata relvade või laskemoona hankimise ega sõjaliste või kaitsealaste operatsioonide rahastamiseks.

1.   Et aidata kaasa kestlikule arengule, milleks on vaja tagada stabiilne, rahumeelne ja kaasav ühiskond, võib instrumendist antavat liidu abi kasutada lõikes 3 sätestatud erandlikel asjaoludel julgeolekusektori ulatuslikuma reformi elluviimiseks või selleks, et suurendada partnerriikide sõjaliste osalejate suutlikkust arengu ja arenguks vajaliku julgeoleku toetamiseks.

2.   Käesoleva artikli alusel antav abi võib hõlmata eeskätt suutlikkuse suurendamise programme, millega toetatakse arengut ja arenguks vajalikku julgeolekut, sealhulgas koolitamist, juhendamist ja nõustamist ning varustuse hankimist, taristu täiustamist ja kõnealuse abiga vahetult seotud muude teenuste osutamist.

3.   Käesoleva artikli kohast abi antakse üksnes juhul, kui:

4.   Käesoleva artikli alusel antavat liidu abi ei kasutata sõjaliste osalejate suutlikkuse suurendamise rahastamiseks muul eesmärgil kui arengu või arenguks vajaliku julgeoleku alaste meetmete elluviimiseks. Eelkõige ei kasutata liidu abi selleks, et rahastada mõnda järgmistest:

5.   Komisjon edendab käesoleva artikli kohaste meetmete kavandamisel ja rakendamisel partnerriigi isevastutust. Samuti töötab komisjon välja vajalikud elemendid ja head tavad, mida on vaja kestlikkuse ja vastutuse tagamiseks keskpikas ja pikas perspektiivis, ning edendab õigusriiki ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.

1.   Instrumendi eesmärkide saavutamiseks koostatakse geograafilised programmid järgmistes koostöövaldkondades:

2.   Täiendavad üksikasjad iga lõikes 1 osutatud koostöövaldkonna kohta on sätestatud II lisas.

1.   Selleks, et saavutada instrumendi eesmärgid, hõlmavad teemaprogrammid järgmisi sekkumisvaldkondi:

2.   Täiendavad üksikasjad iga lõikes 1 osutatud koostöövaldkonna kohta on sätestatud III lisas.

1.   Instrumendi kohane koostöö ja sekkumine kavandatakse programmides, välja arvatud artikli 4 lõikes 4 osutatud kiirreageerimismeetmete puhul.

2.   Artikli 7 kohaselt põhineb programmitöö instrumendi raames järgmisel:

Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse esimese lõigu punktides c ja d ettenähtud konsultatsioonide tulemustest.

3.   Programmitöö dokumendid põhinevad tulemustel ning sisaldavad võimaluse korral alati selgeid sihtväärtuseid ja näitajaid. Kui see on asjakohane, põhinevad näitajad rahvusvaheliselt kokkulepitud sihtväärtustel ja näitajatel, eelkõige nendel, mis on esitatud kestliku arengu eesmärkides, samuti riigi tasandi tulemusraamistikel, et hinnata, milline on olnud liidu panus tulemustesse nii väljundite, tulemuste kui ka mõju tasandil, ning sellest teada anda.

1.   Geograafiliste programmide puhul lähtutakse programmitöö etapis järgmistest põhimõtetest:

2.   Geograafiliste programmide jaoks pannakse programmitööga paika konkreetne ja kohandatud koostööraamistik, mis põhineb järgmisel:

3.   Vahendite jaotamisel eelistatakse riike, kes seda enim vajavad, eelkõige vähim arenenud riike, madala sissetulekuga riike ning kriisi-, kriisijärgses, ebakindlas või haavatavas olukorras olevaid riike, sealhulgas väikeseid arenevaid saareriike ja merepiirita arenguriike.

4.   Lisaks käsitleb liit keskmise sissetulekuga riikide ja eriti madala sissetulekuga riikide hulgast keskmise sissetulekuga riikide hulka tõusvate riikide eriomaseid probleeme.

5.   Tööstusriikidega tehtavas koostöös keskendutakse liidu ja vastastikuste huvide ja väärtuste ning ühiselt kokku lepitud eesmärkide ja mitmepoolsuse edendamisele.

6.   Instrumendist toetatakse määruse (EL) 2021/817 alusel kehtestatud meetmeid. Käesoleva määruse alusel koostatakse seitsmeks aastaks ühtne programmitöö dokument, kaasates muu hulgas IPA III määruse kohased vahendid. Kõnealuste rahaliste vahendite kasutamise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2021/817.

1.   Instrumenti rakendatakse geograafiliste programmide puhul mitmeaastaste riigi sihtprogrammidega ja mitme riigi sihtprogrammidega.

2.   Mitmeaastaste sihtprogrammidega määratakse kindlaks liidu rahastamise prioriteetsed valdkonnad, erieesmärgid, oodatavad tulemused, selged ja konkreetsed tulemusnäitajad ning esialgsed rahaeraldised nii üldiselt kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa ja, kui see on kohaldatav, rakendusmeetodid.

3.   Mitmeaastased sihtprogrammid põhinevad järgmisel:

4.   Selleks et igal võimalusel ja asjakohasel juhul suurendada liidu kollektiivse koostöö mõju, kasutatakse liidu ja liikmesriikide programmitöö dokumentide asemel ühist programmitöö dokumenti. Selline ühine programmitöö dokument asendab liidu mitmeaastast sihtprogrammi aga üksnes juhul, kui ühine programmitöö dokument on heaks kiidetud artikliga 16 kooskõlas vastu võetud rakendusaktiga, see on kooskõlas artiklitega 12 ja 13, sisaldab käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud elemente ning selles määratakse kindlaks liidu ja liikmesriikide vaheline tööjaotus.

1.   Instrumenti rakendatakse teemaprogrammide puhul mitmeaastaste sihtprogrammidega.

2.   Teemaprogrammide mitmeaastaste sihtprogrammidega määratakse iga teema all kindlaks liidu strateegia, liidu rahastamiseks valitud prioriteedid, erieesmärgid, oodatavad tulemused, selged ja konkreetsed tulemusnäitajad, rahvusvaheline olukord ja asjakohase teema peamiste partnerite meetmed.

Kui see on kohaldatav, määratakse kindlaks üleilmsetes algatustes osalemise vahendid ja sekkumisprioriteedid.

3.   Teemaprogrammide mitmeaastastes sihtprogrammides määratakse kindlaks rahaeraldiste esialgne jaotus nii üldiselt kui ka koostöövaldkondade ja prioriteetide kaupa. Rahaeraldiste esialgse jaotuse võib esitada summade vahemikuna.

1.   Komisjon võtab artiklites 14 ja 15 osutatud mitmeaastased sihtprogrammid vastu rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Kõnealust menetlust kohaldatakse ka siis, kui on tegemist käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud läbivaatamistega, mille tulemusel mitmeaastase sihtprogrammi sisu oluliselt muudetakse.

2.   Artiklis 14 osutatud ühiste mitmeaastaste programmitöö dokumentide vastuvõtmisel kohaldatakse komisjoni otsust üksnes ühisele mitmeaastasele programmitöö dokumendile liidu antava panuse suhtes.

3.   Geograafiliste programmide mitmeaastased sihtprogrammid vaadatakse tõhusat rakendamist silmas pidades läbi pärast artikli 42 lõikes 2 osutatud vahehindamist ning samuti siis, kui seda vajalikuks peetakse, seda eelkõige juhul, kui artiklis 7 osutatud poliitikaraamistikus on olulisi muutusi või kriisi- või kriisijärgses olukorras.

4.   Teemaprogrammide mitmeaastased sihtprogrammid vaadatakse tõhusat rakendamist silmas pidades läbi pärast artikli 42 lõikes 2 osutatud vahehindamist ning samuti siis, kui seda vajalikuks peetakse, seda eelkõige juhul, kui artiklis 7 osutatud poliitikaraamistikus on olulisi muutusi.

5.   Igakülgselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, näiteks kriisiolukorras või rahu, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi ähvardava vahetu ohu korral, võib komisjon muuta artiklites 14 ja 15 osutatud mitmeaastaseid sihtprogramme rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 4 osutatud kiirmenetlusega.

1.   Artikli 6 lõikes 3 osutatud summat kasutatakse seal, kus seda kõige rohkem vajatakse ja kui see on igakülgselt põhjendatud, muu hulgas:

2.   Nende rahaliste vahendite kasutamine otsustatakse artiklites 16 ja 25 kehtestatud korras.

1.   I lisas loetletud partnerriikide ja -territooriumide puhul valitakse liidu rahastamise jaoks prioriteetsed valdkonnad kooskõlas artikli 18 sätestatud erieesmärkidega ning II lisas sätestatud geograafiliste programmide koostöövaldkondadega peamiselt nende valdkondade seast, mida käsitletakse assotsieerimislepingutes, partnerlus- ja koostöölepingutes, ühiselt heakskiidetud assotsieerimiskavades ja partnerluse prioriteetides või muudes asjakohastes artikli 14 lõike 3 punktis c osutatud olemasolevates või tulevastes ühiselt heakskiidetud dokumentides, milles liit ja partnerriigid on kahe- ja mitmepoolselt, muu hulgas asjakohastel juhtudel idapartnerluse ja Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme raames kokku leppinud.

2.   Erandina artikli 13 lõigetest 2 ja 3 on naabruspiirkonna geograafiliste programmide alusel antava liidu toetuse vorm ja summa diferentseeritud, võttes arvesse partnerriigi

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud liidu toetust kajastatakse artiklis 14 osutatud geograafiliste programmide programmitöö dokumentides.

1.   I lisas loetletud partnerriikidele ja -territooriumidele eraldatakse reformide elluviimise stimuleerimiseks esialgu 10 % artikli 6 lõike 2 punkti a esimeses alapunktis sätestatud rahastamispaketist artikli 14 kohaselt esialgu riigile eraldatavate rahaliste vahendite täienduseks. Sellised eraldised määratakse kindlaks nende tulemuste ja edusammude põhjal demokraatia, hea valitsemistava ja õigusriigi suunas liikumisel, hõlmates koostööd kodanikuühiskonnaga, inimõigusi, sealhulgas sooline võrdõiguslikkus, rändealane koostöö, majanduse juhtimine ja reformid, eelkõige ühiselt kokku lepitud reformid. Partnerriikide edusamme hinnatakse regulaarselt, eelkõige eduaruannete abil, mis sisaldavad suundumusi võrreldes eelnenud aastatega.

2.   Lõiget 1 ei rakendata kodanikuühiskonna, konfliktiennetuse ja rahuloome, inimestevaheliste kontaktide, sealhulgas kohalike omavalitsuste vahelise koostöö, inimõiguste tagamise parandamise või kriisiga seotud tugimeetmete toetamise suhtes. Võimaluse korral ning kui see on kohane, suurendatakse nende meetmete toetamist demokraatia, inimõiguste või õigusriigi olukorra või suurenenud konfliktiohu tõsise või püsiva halvenemise korral.

1.   Artikli 2 esimese lõigu punktis 5 määratletud piiriülene koostöö hõlmab koostööd maismaa- ja merevälispiiril, riikidevahelist koostööd suurematel riigiülestel territooriumidel või merealade ümber, samuti piirkondadevahelist koostööd.

2.   Naabruspiirkonna kontekstis toetatakse lõikes 1 osutatud piiriülese koostöö sihtprogramme, mida kaasrahastatakse Interregi määruse raames Euroopa Regionaalarengu Fondist. Esialgu eraldatakse kuni 5 % naabruspiirkonna rahastamispaketist nende programmide toetamiseks.

3.   Piiriüleste koostööprogrammide toetused määratakse kindlaks ja neid kasutatakse Interregi määruse artikli 10 lõike 3 kohaselt.

4.   Liidu kaasrahastamise määr ei või olla suurem kui 90 % piiriülese koostöö programmi rahastamiskõlblikest kuludest.

5.   Piiriülese koostöö programmide eelmaksed võivad ületada Interregi määruse artiklis 51 osutatud protsendimäära. Korraldusasutuse taotlusel võib eelmakse määr igal eelarveaastal olla kuni 80 % programmi iga-aastastest kulukohustustest.

6.   Interregi määruse artikli 10 lõike 1 kohaselt võetakse vastu piiriülese koostöö mitmeaastase strateegia dokument, milles määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 14 lõikes 2 osutatud elemendid.

7.   Kui piiriülese koostöö programmid Interregi määruse artikli 12 kohaselt lõpetatakse, võib lõpetatud programmile naabruspiirkonna rahastamispaketist eraldatud, kuid kasutamata jäänud vahendeid kasutada asjakohasel juhul eelkõige mõne muu piiriülese koostöö programmi või muu nimetatud rahastamispaketi meetme rahastamiseks.

1.   Komisjon võtab vastu iga-aastased või mitmeaastased tegevuskavad ja meetmed. Meetmed võivad vormilt olla üksikmeetmed, erimeetmed, tugimeetmed või eriabimeetmed. Tegevuskavades ja meetmetes võetakse arvesse konkreetset konteksti ning määratakse kindlaks iga tegevusega taotletavad eesmärgid, oodatavad tulemused ja peamised tegevused, rakendamis- ja seire- ning hindamismeetodid, samuti eelarve ja seonduvad toetuskulud.

2.   Tegevuskavad põhinevad programmitöö dokumentidel, välja arvatud lõigetes 5 ja 6 osutatud juhtudel. Tegevuskavad koostatakse kaasaval ja läbipaistval viisil ning aegsasti. Kui see on asjakohane, arutatakse tegevuskavasid koos liikmesriikidega parema koostöö kontekstis.

3.   Vajaduse korral võidakse meede vastu võtta üksikmeetmena enne või pärast tegevuskavade vastuvõtmist. Üksikmeetmed põhinevad programmitöö dokumentidel, välja arvatud lõikes 5 osutatud juhtudel ja muudel igakülgselt põhjendatud juhtudel.

4.   Ettenägematute vajaduste või asjaolude korral ja juhul, kui rahalisi vahendeid ei ole võimalik saada asjakohasematest allikatest, võib komisjon võtta vastu programmitöö dokumentides nimetamata erimeetmeid.

5.   Ühe- või mitmeaastaseid tegevuskavu ja üksikmeetmeid võib kasutada artikli 4 lõike 4 punktides b ja c osutatud kiirreageerimismeetmete rakendamiseks.

6.   Komisjon võib artikli 4 lõike 4 punktis a osutatud kiirreageerimismeetmete jaoks võtta vastu eriabimeetmeid.

Eriabimeede võib kesta kuni 18 kuud ning seda võib rakendamisel objektiivsete ja ettenägematute takistuste olemasolu korral pikendada kaks korda kuni kuue kuu võrra, mis teeb kogukestuseks maksimaalselt 30 kuud, eeldusel et meetmele ette nähtud rahalised vahendid ei kasva.

Pikaajaliste kriiside ja konfliktide korral võib komisjon võtta vastu täiendava eriabimeetme, mille kestus on kuni 18 kuud. Igakülgselt põhjendatud juhtudel võib võtta täiendavaid meetmeid juhul, kui liidu tegevuse järjepidevus on oluline ja seda ei ole võimalik tagada muude vahenditega.

1.   Liidu rahastamine võib hõlmata instrumendi rakendamise ja selle eesmärkide saavutamisega seotud toetuskulusid, sealhulgas selliseks rakendamiseks vajaliku ettevalmistus-, jätku-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega seotud haldustuge, samuti peakorteri ja liidu delegatsioonide kulusid programmi jaoks vajaliku haldus- ja koordineerimistoe tagamisel ning instrumendist rahastatava tegevuse haldamisel, sealhulgas teabe- ja teavitusmeetmed ning ettevõtte infotehnoloogiasüsteemid.

2.   Kui artiklis 23 osutatud tegevuskavades või meetmetes toetuskulusid ei sisaldu, võtab komisjon asjakohasel juhul tugimeetmeid. Tugimeetmete liidupoolne rahastamine võib katta järgmist:

1.   Tegevuskavad ja meetmed võetakse vastu rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Lõikes 1 osutatud menetluse järgimine ei ole nõutav järgmistel juhtudel:

Mitmeaastaste tegevuskavade ja meetmete puhul kohaldatakse lõike 2 esimese lõigu punktides a, b ja c ning punkti d alapunktis iv osutatud piirmäärasid kord aastas.

Käesoleva lõike alusel vastu võetud tegevuskavadest ja meetmetest, välja arvatud eriabimeetmest, ja tehnilistest muudatustest teavitatakse artiklis 45 osutatud asjakohase komitee kaudu Euroopa Parlamenti ja liikmesriike ühe kuu jooksul alates vastuvõtmisest.

3.   Enne kuni 20 000 000 eurot maksvate eriabimeetmete vastuvõtmist või pikendamist annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet nende meetmete laadi ja eesmärkide ning nende jaoks kavandatud summade kohta. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu enne, kui teeb sisulisi muudatusi juba vastu võetud eriabimeetmetesse. Liidu välistegevuse järjepidevuse huvides võtab komisjon selliste meetmete kavandamisel ja edaspidi rakendamisel arvesse asjaomast poliitilist käsitlusviisi.

4.   Igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, näiteks kriisiolukorras, sealhulgas loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste korral, või kui demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi ähvardab vahetu oht, võib komisjon kooskõlas artikli 45 lõikes 4 osutatud menetlusega võtta vastu tegevuskavu ja meetmeid või kehtivate tegevuskavade ja meetmete muudatusi.

5.   Meetmete tasandil tehakse asjakohane keskkonnaalane sõelumine, sealhulgas seoses kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse alase mõjuga, kooskõlas kohaldatavate liidu seadusandlike aktidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/92/EL (42) ja nõukogu direktiiviga 85/337/EMÜ, (43) hõlmates asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamist, sealhulgas mõju kliimamuutustele, ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele, keskkonnatundlike meetmete, eelkõige uute suurte taristute puhul.

Muud kavandatud tegevuste ja meetmete eesmärkide ja summadega proportsionaalsed eelhindamised tehakse selleks, et teha kindlaks nende tegevuste ja meetmete võimalik mõju ja riskid seoses inimõigustega, juurdepääsuga loodusvaradele, näiteks maa, ning sotsiaalsete standarditega, sealhulgas mõjuhinnangute vormis selliste ulatuslike tegevuste ja meetmete puhul, millel on eeldatavasti märkimisväärne mõju kõnealustele valdkondadele.

Kui see on asjakohane, kasutatakse valdkondlike programmide rakendamisel keskkonnamõju strateegilist hindamist. Tagada tuleb huvitatud sidusrühmade kaasamine keskkonnamõju hindamistesse ja üldsuse juurdepääs nende tulemustele.

1.   Nagu on ette nähtud finantsmääruses, täidab instrumendi raames eelarvet komisjon, kas otse ise, liidu delegatsioonide või rakendusametite kaudu või kaudselt nimetatud määruse artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksuste kaudu.

2.   Instrumendist võib rahalist abi anda ka panustena rahvusvahelistele, piirkondlikele või riiklikele fondidele, nt EIP, liikmesriikide, partnerriikide ja -piirkondade, rahvusvaheliste organisatsioonide või muude rahastajate loodud või hallatavatele fondidele.

3.   Finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksused ja käesoleva määruse artikli 35 lõikes 4 osutatud abikõlblikud vastaspooled täidavad igal aastal finantsmääruse artikli 155 kohaseid aruandekohustusi. Kõnealuste üksuste aruandlusnõuded on sätestatud finantsraampartnerluse lepingus, rahalist toetust käsitlevas lepingus, eelarvelise tagatise lepingus või rahastamislepingus.

4.   Instrumendist rahastatavaid meetmeid võib rakendada paralleelse või ühise kaasrahastamise teel.

5.   Paralleelse kaasrahastamise korral jagatakse meede mitmeks selgelt eristatavaks osaks, millest igaüht rahastab erinev kaasrahastav partner selliselt, et rahastamise lõppkasutust on alati võimalik kindlaks teha ja rahastamise dubleerimist välditakse.

6.   Ühise kaasrahastamise puhul jaotatakse meetme kogukulud kaasrahastavate partnerite vahel ning vahendid ühendatakse nii, et meetme konkreetsete tegevuste rahastamisallikat ei ole hiljem enam võimalik kindlaks teha.

7.   Koostöö liidu ja tema partnerite vahel võib toimuda näiteks järgmises vormis:

1.   Liidu rahastamine võib toimuda finantsmäärusega ettenähtud rahastamisliikide kaudu, milleks on eelkõige

2.   Kui komisjon töötab koos partnerriikide sidusrühmadega, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutustega, võtab ta rahastamise viisi, osaluse liigi, toetuse andmise korra ja toetuste haldamise sätete kindlaksmääramisel arvesse nende sidusrühmade eripära, sealhulgas nende vajadusi ja asjasse puutuvat konteksti, eesmärgiga jõuda võimalikult paljude selliste sidusrühmadeni ja reageerida nende vajadustele kõige paremini. Julgustatakse kasutama finantsmääruse kohast erikorda, nt partnerluslepinguid, kolmandatele isikutele rahalise toetuse andmise lubamist, otselepinguid või piiratud rahastamiskõlblikkusega konkursikutseid või kindlasummalisi makseid, ühikuhindu ja ühtse määra alusel rahastamist, samuti kuludega sidumata makseid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.

3.   Lisaks finantsmääruse artiklis 195 osutatud juhtudele võib kasutada otselepingute sõlmimise menetlust järgmistel juhtudel:

Eelarvetoetus, sealhulgas sektori reformi tulemuslikkuse lepingute kaudu, põhineb riigi isevastutusel, vastastikusel aruandluskohustusel ja partnerriikide pühendumusel, võttes arvesse nende varasemaid tulemusi ja edusamme universaalsete väärtuste, demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi osas, ning mille eesmärk on tugevdada liidu ja partnerriikide vahelisi partnerlusi. See hõlmab tugevdatud poliitilist dialoogi, suutlikkuse suurendamist ja paremat valitsemist, täiendades partnerite jõupingutusi koguda rohkem vahendeid ja neid paremini kulutada, et toetada kestlikku, kaasavat majanduskasvu ja inimväärset töökohtade loomist, sealhulgas noorte jaoks, vaesuse kaotamist, ebavõrdsuse vähendamist ning demokraatia ja rahumeelsete ühiskondade ülesehitamist ja tugevdamist. Eelarvetoetus aitab kaasa ka soolise võrdõiguslikkuse tagamisele.

Iga otsus anda eelarvetoetust peab põhinema liidu kokkulepitud eelarvetoetuse poliitikal, selgetel rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidel ning ohtude ja kasu hoolikal hindamisel.

4.   Eelarvetoetus peab olema diferentseeritud selliselt, et see vastaks paremini partnerriigi poliitilistele, majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnatingimustele, võttes arvesse ebakindlaid olukordi.

Finantsmääruse artikli 236 kohase eelarvetoetuse andmisel määrab komisjon selgelt kindlaks eelarvetoetuse tingimuslikkuse kriteeriumid ja jälgib nendele vastavust, sealhulgas reformide ja läbipaistvusega tehtud edusamme, ning toetab parlamentaarse kontrolli arendamist, riiklikku auditivõimekust ning suuremat läbipaistvust ja üldsuse paremat teabele juurdepääsu.

5.   Eelarvetoetuse väljamaksmisel lähtutakse näitajatest, millega tõendatakse edusamme asjaomase partnerriigiga kokkulepitud eesmärkide saavutamisel.

6.   Kooskõlas finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktiga a võib rahastamisotsuses täpsustatud igakülgselt põhjendatud juhtudel instrumendist toetatavaid meetmeid ja nende aluseks olevaid 2021. aastal tekkinud kulusid käsitada rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui neid meetmeid rakendati ja need kulud tekkisid enne toetustaotluse esitamist.

7.   Instrumendi kohaseid rahastamisvahendeid, eelarvelisi tagatisi ja segarahastamistoiminguid rakendatakse kooskõlas finantsmääruse artikli 209 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega ning võimaluse korral EIP, mitmepoolse Euroopa finantseerimisasutuse, näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, või kahepoolse Euroopa finantseerimisasutuse, näiteks arengupankade juhtimisel, ühendades sellise toetuse võimaluse korral nii liikmesriikide kui ka kolmandate isikute antava täiendava muus vormis toetusega.

Instrumendi raames võivad rahastamisvahenditesse osamakseid teha nii liikmesriigid kui ka finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud üksused.

8.   Lõikes 7 osutatud rahastamisvahendeid võib rakendamise ja aruandluse eesmärgil rahastuteks rühmitada.

9.   Liidu rahastamine ei tekita erimakse, tollimakse ega muid lõive ega too kaasa nende kogumist.

10.   Partnerriikide kehtestatud maksud, tollimaksud ja muud lõivud võivad olla instrumendi raames rahastamiskõlblikud.

1.   Geograafiliste programmide ning kodanikuühiskonna organisatsioonide teemaprogrammi ja üleilmsete probleemide teemaprogrammi raames rahastatavate meetmete puhul võivad hanke-, toetuse ja auhinna andmise menetlustes osaleda rahvusvahelised organisatsioonid ja kõik õigussubjektid, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonid, ning juriidilised isikud, kelle tegelik asukoht on järgmistes riikides:

2.   Ilma et see piiraks meetme laadist ja eesmärkidest tulenevate piirangute kohaldamist, on inimõiguste ja demokraatia teemaprogrammi ning rahu, stabiilsuse ja konfliktide ennetamise teemaprogrammi raames rahastatavate meetmete hanke-, toetuse ja auhinna andmise menetlustes ning kiirreageerimismeetmetes osalemine piiranguteta avatud.

3.   Kõik instrumendist rahastatavad tarned ja materjalid võivad pärineda mis tahes riigist.

4.   Käesolevas artiklis sätestatud abikõlblikkuse norme ei kohaldata ja need ei tekita kodakondsusega seotud piiranguid füüsiliste isikute suhtes, kes töötavad abikõlbliku töövõtja või, kui see on asjakohane, alltöövõtja juures või on sõlminud temaga muu seadusliku lepingu.

5.   Üksuse poolt ühiselt kaasrahastavate või kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktides ii–viii loetletud üksustega eelarve otsese või kaudse täitmisega rakendatavate meetmete puhul kohaldatakse ka nende üksuste suhtes abikõlblikkuse norme.

6.   Kui rahastajad pakuvad rahastamist komisjoni loodud usaldusfondile või sihtotstarbelise välistulu kaudu, kohaldatakse abikõlblikkuse norme, mis on sätestatud usaldusfondi asutamisaktis või sihtotstarbelise välistulu puhul rahastajaga sõlmitud lepingus.

7.   Kui meedet rahastatakse instrumendist ja mõnest muust liidu programmist, loetakse abikõlblikeks kõik nimetatud liidu programmide alusel abikõlblikud üksused.

8.   Mitme riigi meetmete puhul võib abikõlblikuks lugeda õigussubjekte, kes on meetmega hõlmatud riikide ja territooriumide kodanikud ning juriidiliste isikute puhul neid, kellel on seal tegelik asukoht.

9.   Käesolevas artiklis sätestatud abikõlblikkuse norme võib piirata taotlejate kodakondsuse, geograafilise asukoha või liigi alusel, kui piirang on vajalik meetme spetsiifilise laadi ja eesmärgi tõttu ning kui see on vajalik meetme tulemuslikuks rakendamiseks.

10.   Mitteabikõlblikest riikidest pärit pakkujaid, taotlejaid ja kandidaate võib käsitada abikõlblikena hädaolukorras või juhul, kui teenused ei ole asjaomaste riikide või territooriumide turul kättesaadavad, või muudel põhjendatud juhtudel, kui abikõlblikkuse normide kohaldamine muudaks meetme elluviimise võimatuks või ülemäära raskeks.

11.   Kui finantsmäärus näeb ette lepingu sõlmimise ühe pakkumuse alusel, tuleks kohalike võimete, turgude ja ostude edendamiseks eelistada kohalikke ja piirkondlikke töövõtjaid. Muudel juhtudel edendatakse kohalike ja piirkondlike töövõtjate osalemist kooskõlas nimetatud määruse asjaomaste sätetega. Edendatakse kestlikkuse ja hoolsuskohustuse kriteeriume.

12.   Inimõiguste ja demokraatia teemaprogrammi raames on artikli 2 esimese lõigu punktis 6 esitatud õigussubjekti määratlusega hõlmamata üksus abikõlblik, kui see on vajalik kõnealuse programmiga kavandatavateks sekkumisteks.

1.   Lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikele 4 kantakse instrumendi kasutamata kulukohustuste ja maksete assigneeringud automaatselt üle ning neid võib kulukohustustega vastavalt siduda ja kasutada kuni järgmise eelarveaasta 31. detsembrini. Üle kantud eraldist kasutatakse alates järgmisest eelarveaastast.

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu üle kantud kulukohustuste assigneeringutest kooskõlas finantsmääruse artikli 12 lõikega 6.

2.   Lisaks finantsmääruse artiklis 15 assigneeringute uuesti kättesaadavaks tegemise kohta sätestatud reeglid tehakse uuesti kättesaadavaks kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad nende kulukohustuste summale, mis vabastati instrumendi raames rakendatava meetme täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu, ja neid kasutatakse esialgsel eelarvereal mujal.

3.   Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate tegevustega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada iga-aastasteks osamakseteks mitmele aastale, kooskõlas finantsmääruse artikli 112 lõikega 2.

Finantsmääruse artikli 114 lõike 2 kolmandat lõiku ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud mitmeaastaste meetmete suhtes. Komisjon vabastab automaatselt kõik meetme kulukohustuste osad, mida ei ole selle eelarvelise kulukohustuse viienda aasta 31. detsembriks kasutatud eelrahastamiseks või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole esitatud tõendatud kuluaruannet ega maksetaotlust.

Käesoleva artikli lõiget 2 kohaldatakse ka iga-aastaste osamaksete suhtes.

4.   Erandina finantsmääruse artikli 209 lõikest 3 kantakse tagasimaksed ning rahastamisvahendi ja eelarveliste tagatiste raames tekkinud tulud pärast halduskulude ja -tasude mahaarvamist sihtotstarbelise sisetuluna nende esialgsele eelarvereale. Komisjon analüüsib iga viie aasta tagant olemasolevate rahastamisvahendite panust liidu eesmärkide saavutamisse ja nende rahastamisvahendite tõhusust.

1.   Artikli 6 lõike 2 punktis a nimetatud rahastamispaketist kaetakse EFSD+ ja välistegevuse tagatis.

2.   EFSD+ kujutab endast rahastamissuutlikkust pakkuvat ühtset rahastamispaketti käesoleva määruse artikli 27 lõikes 1 sätestatud toetuste, tehnilise abi, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja segarahastamistoimingute vormis, ning selle eesmärk on toetada investeerimist ja suurendada juurdepääsu rahastamisele, aidates seeläbi kaasa käesoleva määruse artiklites 3 ja 8 sätestatud eesmärkide ja üldpõhimõtete ja asjakohasel juhul IPA III määruse eesmärkide saavutamisele, maksimeerides samal ajal täiendavust ja arengu mõju ning pakkudes innovaatilisi tooteid, teiste seas VKEdele.

Eeskätt soodustatakse EFSD+ kaudu kestlikku ja kaasavat majanduslikku, keskkonna ja sotsiaalset arengut, üleminekut kestlikule lisaväärtusega majandusele ja stabiilset investeerimiskeskkonda. Sellega edendatakse samuti sotsiaal-majanduslikku ja keskkonnaalast vastupanuvõimet partnerriikides, keskendudes eelkõige vaesuse kaotamisele. EFSD+ kaudu aidatakse seeläbi kaasa sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse vähendamisele, kestlikule ja kaasavale majanduskasvule, kliimamuutustega kohanemisele ja nende leevendamisele, keskkonnakaitsele ja -juhtimisele, inimväärsete töökohtade loomisele ILO põhiliste tööstandardite alusel, majanduslikele võimalustele, oskustele ja ettevõtlusele, sotsiaal-majanduslikele sektoritele, sealhulgas sotsiaalsetele ettevõtetele ja kooperatiividele, VKEdele, kestlikule ühenduvusele, vähekaitstud rühmade toetamisele, inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja noorte mõjuvõimu suurendamise edendamisele ning ebaseadusliku rände sotsiaal-majanduslike algpõhjuste ja sundrände algpõhjuste käsitlemisele kooskõlas V lisas esitatud prioriteetsete valdkondade ning asjakohaste esialgsete programmitöö dokumentidega.

Eritähelepanu pööratakse riikidele, kus on ebakindel olukord või konflikt, vähim arenenud riikidele ja suure võlakoormusega vaestele riikidele, sealhulgas andes toetust institutsioonide suutlikkuse suurendamiseks, majanduse juhtimiseks ja tehniliseks abiks.

3.   Välistegevuse tagatisega toetatakse EFSD+ toiminguid, mis on kaetud käesoleva määruse artiklite 32–39 kohaste eelarveliste tagatistega. Välistegevuse tagatisega toetatakse ka makromajanduslikku finantsabi ja kolmandatele riikidele antavaid laene, millele on osutatud määruse (Euratom) 2021/948 artikli 10 lõikes 2.

4.   Välistegevuse tagatise raames võib liit tagada ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 allakirjutatud tagatislepingute kohaste toimingute jaoks kuni 53 449 000 000 eurot.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte, et välistegevuse tagatise maksimumsummat kuni 20 % muuta.

5.   Eraldiste määr on olenevalt meetme liigist 9–50 %.

Liidu eelarvest võib eraldada välistegevuse tagatisele maksimaalselt 10 000 000 000 eurot. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte selle maksimumsumma muutmiseks, et tagada, et eraldatud summa kajastab välistegevuse tagatise summat ja eraldiste määrasid, võttes arvesse tagatud toimingute laadi.

Välistegevuse tagatisega on eraldiste määr 9 % nii liidu makromajandusliku finantsabi kui ka laenutehingutega seotud riigiriskide puhul.

Eraldiste määrad vaadatakse läbi vähemalt iga kolme aasta järel alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast, mis on sätestatud artiklis 51. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte eraldiste määrade muutmiseks.

6.   Välistegevuse tagatist käsitletakse finantsmääruse artikliga 212 loodud ühises eraldisfondis üheainsa tagatisena.

7.   EFSD+ ja välistegevuse tagatise kaudu võib toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid artikli 4 lõikes 2 osutatud geograafiliste piirkondade partnerriikides. Välistegevuse tagatise eraldisi rahastatakse artikli 6 lõike 2 punktiga a loodud asjakohaste geograafiliste programmide eelarvest ning need kantakse ühisesse eraldisfondi. EFSD+ ja välistegevuse tagatise eraldiste kaudu võib toetada ka IPA III määruse asjaomases lisas loetletud abisaajatega seotud toiminguid. Selliste toimingute rahastamine EFSD+ kaudu ja välistegevuse tagatise eraldiste rahastamine toimub IPA III määruse alusel. Välistegevuse tagatise eraldisi määruse (Euratom) 2021/948 artikli 10 lõikes 2 osutatud kolmandatele riikidele antavateks laenudeks rahastatakse nimetatud määruse alusel.

8.   Finantsmääruse artikli 211 lõikes 2 osutatud eraldised moodustatakse liidu kohustuste kogusumma alusel vastavalt käesolevas määruses lubatule. Aasta jooksul vajaminevad eraldised võib moodustada kuni seitsme aasta jooksul. Määruse (EL) 2017/1601 kohaselt lubatud tagatiste ning selliste tagatiste, finantsabi ja kolmandatele riikidele antavate Euratomi laenude puhul, mis on lubatud alusaktidega, milles sätestatud rahastamist reguleeritakse määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009, jätkatakse asjaomaste määruste sätete järgimist.

9.   Määrusega (EL) 2017/1601 loodud EFSD tagatisfondi ning määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009 loodud välistegevuse tagatisfondi netovara kantakse 31. juuli 2021. aasta seisuga üle ühisesse eraldisfondi, et määrata eraldised määruse (EL) 2017/1601 kohaselt lubatud eelarveliste tagatiste jaoks ning tagatisteks, finantsabiks ja kolmandatele riikidele antavateks Euratomi laenudeks, mis on lubatud alusaktidega, milles sätestatud rahastamist reguleeritakse määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009.

1.   EFSD+ koosneb piirkondlikest investeerimisplatvormidest, mis asuvad käesoleva määruse artiklis 4 lõikes 2 ja IPA III määruses sätestatud piirkondades ning on loodud liidu olemasolevate välistegevuse segarahastute töömeetodite, menetluste ja struktuuride alusel ning mis võivad EFSD+ raames ühendada oma segarahastamistoimingud ja välistegevuse tagatisega kaetud toimingud.

2.   Komisjon tagab EFSD+ juhtimise.

1.   Komisjonile annab EFSD+ juhtimise tagamisel nõu strateegianõukogu (edaspidi „EFSD+ strateegianõukogu“), välja arvatud toimingute puhul, mis hõlmavad IPA III määruse asjaomases lisas loetletud Lääne-Balkani abisaajaid, millel on oma eraldi strateegianõukogu.

2.   EFSD+ strateegianõukogu annab komisjonile EFSD+ raames nõu välistegevuse tagatise investeeringute strateegiliste suuniste ja prioriteetide, sealhulgas ka artiklis 36 osutatud investeerimissuundade kohta ning aitab viia need kooskõlla liidu välistegevuse, arengupoliitika ja Euroopa naabruspoliitika juhtpõhimõtete ja eesmärkidega ning artiklis 3 sätestatud eesmärkide ning artiklis 31 sätestatud EFSD+ eesmärgiga. EFSD+ strateegianõukogu toetab komisjoni ka üldiste investeerimiseesmärkide kindlaksmääramisel seoses välistegevuse tagatise kasutamisega EFSD+ toimingute toetamiseks ning investeerimissuundade asjakohase ja mitmekesise geograafilise ja temaatilise kaetuse seirel.

3.   EFSD+ strateegianõukogu toetab üldist koordineerimist, täiendavust ja sidusust piirkondlike investeerimisplatvormide vahel, välisinvesteeringute kava kolme samba vahel, välisinvesteeringute kava ja muude jõupingutuste vahel, mida liit teeb rändeküsimustes ja tegevuskava 2030 rakendamisel, sealhulgas kliimamuutuste vastases võitluses, samuti liidu välistegevuse programmide ja rahastutega.

4.   EFSD+ strateegianõukokku kuuluvad komisjoni, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kõigi liikmesriikide ja EIP esindajad. Euroopa Parlamendil on vaatleja staatus. Asjakohasel juhul võib vaatleja staatuse anda rahastajatele, abikõlblikele vastaspooltele, partnerriikidele, asjaomastele piirkondlikele organisatsioonidele ja muudele sidusrühmadele. Enne uue vaatleja lisamist konsulteeritakse EFSD+ strateegianõukoguga. EFSD+ strateegianõukogu kaaseesistujateks on komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

5.   EFSD+ strateegianõukogu kohtub vähemalt kaks korda aastas ja võtab võimaluse korral arvamusi vastu konsensuse alusel. Lisakoosolekuid võib korraldada igal ajal eesistuja algatusel või ühe kolmandiku strateegianõukogu liikmete taotlusel. Kui konsensust ei saavutata, kohaldatakse hääleõigust, milles lepiti kokku EFSD+ strateegianõukogu esimesel koosolekul ja mis on kindlaks määratud nimetatud nõukogu töökorras. Töökorras määratakse kindlaks vaatlejate rolli reguleeriv raamistik. EFSD+ strateegianõukogu koosolekute päevakorrad ja protokollid avalikustatakse pärast nende vastuvõtmist.

6.   Komisjon esitab EFSD+ strateegianõukogule igal aastal aruande EFSD+ rakendamisel tehtud edusammude kohta. Lääne-Balkanit käsitlev strateegianõukogu esitab eespool nimetatud aruandluse täiendamiseks kokkuvõtte kõnealuses piirkonnas tagatisvahendi rakendamisel tehtud edusammude kohta. Strateegianõukogu vaatab läbi artikli 42 lõikes 5 osutatud hindamisaruanded ning võtab neid arvesse.

EFSD+ strateegianõukogu korraldab asjaomaste sidusrühmadega EFSD+ strateegilise suunitluse ja rakendamise teemal korrapäraselt konsultatsioone.

7.   EFSD+ strateegianõukogu ja Lääne-Balkanit käsitleva strateegianõukogu olemasolu ei mõjuta vajadust üheainsa ühtse EFSD+ riskijuhtimise raamistiku järele.

8.   EFSD+ tagatiste riskijuhtimise funktsiooni puhul võetakse arvesse instrumendi eesmärke ja põhimõtteid. EFSD+ kohaseid riskihindamis- ja tasustamismeetodeid kohaldatakse järjepidevalt kõigi investeerimissuundade, sealhulgas artiklis 36 osutatud investeerimissuundade suhtes. Komisjon loob tehnilise riski hindamise rühma. Komisjon tagab tehnilise riski hindamise rühma sõltumatu, erapooletu ja kaasava hea kvaliteediga funktsiooni täitmise. Komisjon tagab ka teabe ja analüüsi õigeaegse, läbipaistva ja kaasava jagamise kõigi liikmesriikidega, võttes igakülgselt arvesse konfidentsiaalsust. Tehnilise riski hindamise rühma koosseis, töökord ja töömeetodid on kaasavad, avatud EIP ekspertidele, teistele abikõlblikele vastaspooltele ja huvitatud liikmesriikidele ning need esitatakse EFSD+ strateegianõukogule. Komisjon teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehnilise riski hindamise rühma koosseisu, pädevuse ja töökorra ning tagab selle liikmete erapooletuse ja huvide konflikti puudumise.

9.   EFSD+ kohaldamisperioodil võtab EFSD+ strateegianõukogu esimesel võimalusel vastu ja avaldab suunised, milles määratakse kindlaks see, kuidas tagatakse EFSD+ toimingute vastavus artiklites 31 ja 35 sätestatud otstarbele, eesmärkidele ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele.

1.   Välistegevuse tagatise kaudu abi saamiseks rahastamiskõlblikud rahastamis- ja investeerimistoimingud peavad olema kooskõlas ja ühtlustatud liidu poliitikaga, asjaomaste programmitöö dokumentidega ning partnerriikide strateegiate ja poliitikaga. Eelkõige toetatakse nendega instrumendi ning asjakohasel juhul IPA III määruse eesmärke, üldpõhimõtteid ja poliitikaraamistikku, võttes igakülgselt arvesse käesoleva määruse V lisas sätestatud prioriteetseid valdkondi.

2.   Välistegevuse tagatisega toetatakse rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis vastavad finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktides a–e sätestatud tingimustele, eelkõige seoses vajadusega saavutada täiendavus, sealhulgas käsitledes turutõrkeid või ebaoptimaalseid investeerimisolukordi, ühitada abikõlblike vastaspoolte huvid vältides konkurentsi moonutamist, ning asjakohasel juhul maksimeerida erainvesteeringuid, ning mis:

3.   Välistegevuse tagatisega kaetakse järgmiste vahendite riske:

4.   Välistegevuse tagatist on õigus saada finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 nimetatud abikõlblikel vastaspooltel, sealhulgas partnerriikidest ja kolmandatest riikidest pärit vastaspooltel, kes annavad oma panuse välistegevuse tagatisse, mille komisjon peab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 37 heaks kiitma. Lisaks ja erandina finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktist c on tagatist õigus saada liikmesriigi, partnerriigi või kolmanda riigi eraõiguslikel asutustel, kes on käesoleva määruse artikli 37 kohaselt välistegevuse tagatisse panustanud ja suudavad oma finantssuutlikkust piisavalt tõendada.

5.   Abikõlblikud vastaspooled järgivad finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c sätestatud õigusnorme ja tingimusi. Käesoleva määruse artikli 37 kohaselt välistegevuse tagatisse panustanud liikmesriigi, partnerriigi või kolmanda riigi eraõiguslike asutuste puhul eelistatakse asutusi, kes avalikustavad keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, maksualaseid ja äriühingu üldjuhtimise kriteeriume käsitleva teabe.

Komisjon tagab abikõlblikele vastaspooltele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega vastaspooltele kättesaadavate vahendite tulemusliku, tõhusa ja õiglase kasutamise, edendades samas abikõlblike vastaspoolte vahelist koostööd ning võttes igakülgselt arvesse nende suutlikkust, lisaväärtust ja kogemusi.

Komisjon tagab kõigi abikõlblike vastaspoolte õiglase kohtlemise kooskõlas artikli 27 lõikega 7 ning huvide konflikti ärahoidmise EFSD+ rakendamisperioodil. Vastastikuse täiendavuse tagamiseks võib komisjon paluda abikõlblikelt vastaspooltelt asjakohast teavet nende muude kui EFSD+iga seotud toimingute kohta.

6.   Finantsmääruse artikli 219 lõikes 4 sätestatud tingimust tehingus rahaliselt oma vahenditega osalemise kohta kohaldatakse iga abikõlbliku vastaspoole suhtes, kellele on instrumendi raames portfellipõhiselt antud eelarveline tagatis.

7.   Komisjon valib abikõlblikud vastaspooled välja kooskõlas finantsmääruse artikliga 154, võttes igakülgselt arvesse järgmist:

8.   Tuginedes mitmeaastastele sihtprogrammidele ning EFSD+ strateegianõukogu ja Lääne-Balkanit käsitleva strateegianõukogu esitatud nõuannetele, kehtestab komisjon pärast piirkondlike tegevjuhatustega konsulteerimist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamist instrumendist rahastatavatele piirkondadele või konkreetsetele partnerriikidele või mõlemale, konkreetsetele valdkondadele või konkreetsetele projektidele või konkreetsetele lõplike abisaajate kategooriatele või mõlemale teatava piirmäärani välistegevuse tagatisest toetatavad investeerimissuunad. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule teada, kuivõrd investeerimissuunad vastavad käesolevale artiklile ja millised on nende üksikasjalikud rahastamisprioriteedid. Taotlused investeerimissuundade raames toetuse saamiseks esitatakse komisjonile.

Investeerimissuundade valik peab olema igakülgselt põhjendatud turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade analüüsiga ning käesoleva määruse ja asjakohasel juhul IPA III määruse prioriteetide järgimise hindamisega. Komisjon analüüsib seda koostöös potentsiaalselt abikõlblike vastaspoolte ja sidusrühmadega.

Abikõlblikud vastaspooled võivad anda lõikes 3 osutatud vahendeid investeerimissuuna raames või abikõlbliku vastaspoole elluviidava üksikprojekti vahendeid. Kõnealuseid vahendeid võib anda partnerriikidele, sealhulgas riikidele, kus on ebakindel olukord või konflikt, või riikidele, kus on riigi ülesehitamise ja konfliktijärgse taastumise probleeme, ning kõnealuste partnerriikide institutsioonidele, sealhulgas nende riigipankadele ja kohalikele erasektori pankadele ja finantseerimisasutustele ning kõnealuste partnerriikide erasektori üksustele, sealhulgas VKEdele. Kõnealuseid vahendeid ei kohaldata sõjaväe- või riikliku julgeoleku sektori kontrollitavatele äriühingutele, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel.

9.   Komisjon hindab välistegevuse tagatisest toetatavaid toiminguid lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide alusel, kasutades võimaluse korral juba olemas olevaid liidu ja abikõlblike vastaspoolte tulemuste mõõtmise süsteeme. Komisjon koostab artiklis 31, artikli 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide kontrollnimekirja ning hindab kõiki välistegevuse tagatisega toetatavaid ettepanekuid ja valib need välja selle kontrollnimekirja alusel, võttes aluseks abikõlblike vastaspoolte esitatud teabe. Vajaduse korral nõuab komisjon abikõlblikelt vastaspooltelt selgitusi või esitatud teabe muutmist. Komisjon avaldab igal aastal iga investeerimissuuna kontrollnimekirjad ja hindamistulemused riikide ja sektorite kaupa.

10.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte V lisas toodud prioriteetsete valdkondade muutmiseks.

1.   EIP rakendab eksklusiivset sihtotstarbelist investeerimissuunda, mis hõlmab riiklike vastaspoolte ja riigi tasandist madalamate mitteäriliste vastaspooltega tehtavate tehingute ulatuslikku riskikatet esialgse miinimumsummaga 11 000 000 000 eurot, mis kavandatakse käesoleva jaotise I ja III peatükis sätestatud korras.

EIP-l on ainuõigus teha eksklusiivse sihtotstarbelise investeerimissuuna raames tehinguid riiklike vastaspoolte ja riigi tasandist madalamate mitteäriliste vastaspooltega. Eksklusiivse sihtotstarbelise investeerimissuuna raames käsitatakse omavahendite osalust jääkriski võtmisena ning ELi tagatis katab 65 % EIP finantstehingute raames väljamakstud ja tagatud kogusummast, millest on maha arvatud tagasimakstud summad ja millele on lisatud kõik seonduvad summad.

Erandina teisest lõigust on juhul, kui EIP ei saa selle eksklusiivse sihtotstarbelise investeerimissuuna raames tehinguid teha või otsustab neid mitte teha, nende tehingute rakendamine avatud teistele abikõlblikele vastaspooltele kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud asjaomastes välistegevuse tagatise lepingutes, milles võetakse arvesse EIP-le sama liiki tehingute jaoks pakutavaid tingimusi ning kõnealuseid tehinguid rakendava abikõlbliku vastaspoole konkreetseid vajadusi, asjaolusid ja laadi.

2.   EIP on kõlblik selliste tehingute tegemiseks, mis tehakse riigi tasandist madalamate vastaspooltega, kes ei ole hõlmatud lõikes 1 osutatud eksklusiivse sihtotstarbelise investeerimissuunaga, ja tehinguteks erasektoriga. Artiklis 35 osutatud menetlust kasutatakse selleks, et anda EIP-le, kui see on kohane, kaks täiendavat sihtotstarbelist investeerimissuunda, mis hõlmavad

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud sihtotstarbeliste investeerimissuundade esialgne summa on 26 725 000 000 eurot.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud sihtotstarbeliste investeerimissuundade rakendamisel järgib EIP käesolevat määrust, sealhulgas selle ja EFSD+ üldeesmärke ning asjakohasel juhul IPA III määruse eesmärke, samuti asjakohaseid programmitöö dokumente ja aruandluskohustusi.

4.   Kooskõlas finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktiga f võib asjakohases välistegevuse tagatise lepingus lõikes 1 osutatud eksklusiivse sihtotstarbelise investeerimissuuna olemuse ja poliitikaeesmärgi tõttu ette näha, et liidule ei maksta selle investeerimissuuna raames tehtavate toimingute eest tasu.

5.   Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse riigi tasandist madalama tasandi tehinguid äriliste tehingutena, välja arvatud juhul, kui EIP on neid igakülgselt põhjendanud ja komisjon on need kinnitanud.

Lõike 2 punktis b osutatud sihtotstarbelise investeerimissuuna raames tehtavad toimingud peavad olema kooskõlas liikmesriikide ekspordikrediidi agentuuride toimingutega.

6.   EIP suhtes kohaldatakse artiklites 33 ja 34 sätestatud nõukogude arvamust.

Käesolevas artiklis osutatud investeerimissuundade alla kuuluvate EIP tehingute puhul hinnatakse artikli 35 lõikes 9 sätestatud rahastamiskõlblikkust ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 5 (Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta) artiklis 19 sätestatud menetluse raames. EIP esitab aegsasti kogu teabe, mida komisjon sel eesmärgil vajab. Kõnealuste investeerimissuundade alla kuuluvad EIP finantstehingud ei ole ELi tagatisega kaetud, kui komisjon esitab ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 5 (Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta) artiklis 19 sätestatud menetluse kohaselt negatiivse arvamuse. Kõik EIP suhtes kohaldatavad täiendavad tingimused kehtestatakse asjaomastes välistegevuse tagatislepingutes.

7.   EIP on kõlblik tegevuste rakendamiseks artikli 35 lõike 8 alusel loodud muude investeerimissuundade raames.

8.   Komisjon ja EIP sõlmivad käesoleva määruse, sealhulgas selle eesmärkide ja põhimõtete ning asjakohaste programmitöö dokumentide ning asjakohasel juhul ka IPA III määruse kohaselt sihtotstarbelised välistegevuse tagatise lepingud lõigetes 1 ja 2 osutatud sihtotstarbeliste investeerimissuundade jaoks.

1.   Liikmesriigid, kolmandad riigid ja muud kolmandad isikud võivad välistegevuse tagatises osaleda.

Erandina finantsmääruse artikli 218 lõike 2 teisest lõigust võivad Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised osaleda tagatise või rahaga.

Kolmandate riikide, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised, ja muude kolmandate isikute osalus on rahaline ning selle kohta peab arvamust avaldama EFSD+ strateegianõukogu ja selle peab heaks kiitma komisjon.

Liikmesriigid võivad taotleda, et nende osaluse sihtotstarbeks määrataks meetmete algatamine konkreetsetes piirkondades, riikides, sektorites või olemasolevates investeerimissuundades. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu heaks kiidetud osalusest viivitamata.

2.   Osalused tagatise vormis ei ületa 50 % artikli 31 lõikes 4 osutatud summast.

Liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliste tagatise vormis osaluse võib realiseerida alles pärast seda, kui liidu üldeelarves ettenähtud tagatis ja muu osalus on nõuete alusel välja makstud.

Mis tahes osalust võib kasutada tagatise realiseerimise korral maksete tegemiseks, olenemata tagatise sihtotstarbest.

Rahalist toetust käsitlev leping sõlmitakse liidu nimel tegutseva komisjoni ja osaleja vahel ning see sisaldab eelkõige maksetingimusi.

1.   Komisjon sõlmib liidu nimel artikli 35 kohaselt välja valitud abikõlblike vastaspooltega välistegevuse tagatise lepingud. Nimetatud lepinguid võib sõlmida ka kahest või enamast abikõlblikust vastaspoolest koosneva konsortsiumiga. Finantsmääruse artikli 219 lõike 1 kohaselt on eelarvelised tagatised välistegevuse tagatisega kaetud toimingute puhul tagasivõetamatud, tingimusteta ja nõudmisel väljamakstavad. Välistegevuse tagatise lepingute sõlmimisel võtab komisjon igakülgselt arvesse nõukogude ja tehnilise riski hindamise rühma nõuandeid ja suuniseid.

2.   Iga investeerimissuuna puhul sõlmib komisjon ühe või mitme välja valitud abikõlbliku vastaspoolega ühe või mitu välistegevuse tagatise lepingut. Lisaks võib välistegevuse tagatise anda erivajaduse korral ka ühele rahastamis- või investeerimistoimingule.

Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse kõigist välistegevuse tagatise lepingutest. Euroopa Parlamenti ja nõukogu taotluse korral tehakse kõnealused lepingud neile kättesaadavaks, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalse teabe ning tundliku äriteabe kaitsmist.

3.   Välistegevuse tagatise lepingud sisaldavad eelkõige järgmist:

4.   Abikõlblik vastaspool kiidab rahastamis- ja investeerimistoimingud heaks oma reeglite ja menetluste kohaselt ning kooskõlas välistegevuse tagatise lepinguga.

5.   Välistegevuse tagatisega võib katta järgmist:

6.   Komisjoni raamatupidamisarvestuse jaoks esitavad välistegevuse tagatisest toetatavaid riske käsitleva ja finantsmääruse artikli 209 lõike 4 kohase aruandluse raames abikõlblikud vastaspooled, kellega on sõlmitud välistegevuse tagatise leping, komisjonile ja kontrollikojale käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta igal aastal sõltumatu välisaudiitori auditeeritud raamatupidamisaruande, mis sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

7.   Abikõlblikud vastaspooled esitavad komisjonile taotluse korral täiendava teabe, mida on vaja komisjoni käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmiseks, eelkõige seoses artiklis 35 sätestatud valikukriteeriumidega, sealhulgas inimõiguste ning sotsiaalsete, töö- ja keskkonnastandardite järgimisega.

8.   Komisjon esitab EFSD+ strateegianõukogule, piirkondlikele tegevjuhatustele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, sealhulgas EIP rakendatud eelarveliste tagatiste ning finantsabi kohta kooskõlas finantsmääruse artikli 41 lõigetega 4 ja 5 ja artiklitega 241 ja 250. Selleks esitavad abikõlblikud vastaspooled igal aastal teabe, mida on vaja, et komisjon saaks täita oma aruandluskohustust.

1.   Pidades silmas partnerriikidest pärit kolmandate isikute, sealhulgas EFSD+ist ja välistegevuse tagatisest toetatavate projektide poolt mõjutatud kogukondade ja üksikisikute võimalikke kaebusi, avaldavad komisjon ja liidu delegatsioonid oma veebisaitidel otseviited kaebuste lahendamise mehhanismidele, mida komisjoniga lepingud sõlminud asjaomased vastaspooled kasutavad. Komisjon annab ka võimaluse esitada otse komisjonile kaebusi selle kohta, kuidas abikõlblikud vastaspooled kaebusi menetlevad. Komisjon võtab selle teabe arvesse edasises koostöös asjaomaste vastaspooltega.

2.   Rahastamisvahendeid ja eelarvelisi tagatisi rakendavad isikud ja üksused järgivad kohaldatavat liidu õigust ja põhimõtteid ning kokkulepitud rahvusvahelisi ja liidu standardeid, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 155 lõigetes 2 ja 3. Komisjon hindab, kas nende isikute ja üksuste süsteemid, normid ja menetlused kaitsevad liidu finantshuve, on samaväärne sellega, mis on ette nähtud liidu eelarve täitmisel komisjoni poolt, võttes igakülgselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, arvestades meetme laadi ja selle rakendamise tingimusi.

1.   Näitajad, mille abil antakse aru artikli 3 lõikes 2 sätestatud instrumendi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud VI lisas. Kooskõlas kestliku arengu eesmärkide näitajatega võetakse kõnealused näitajad koos hindamiste andmetega ja muude olemasolevate tulemusaruannetega aluseks kõnealuste erieesmärkide saavutamise ulatuse hindamisel.

2.   Komisjon teeb oma meetmete üle jätkuvat seiret ja vaatab vähemalt kord aastas läbi käesolevas määruses kehtestatud sihtväärtuste ja oodatavate tulemuste saavutamisel tehtud edusammud, sealhulgas väljundid ja tagajärjed.

Oodatavate tulemuste saavutamise seiret tehakse läbipaistvalt, õigel ajal ning tuginedes asjakohastele, mõõdetavatele, kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele andmetele, sealhulgas, kuid mitte ainult, VI lisas sätestatud andmetele. Võimalusel liigendatakse näitajad alati soo, vanuse ja muude asjaomaste tegurite alusel.

3.   Liit ja selle liikmesriigid teevad partnerriigile ühiselt antud toetuse ühist seiret, kui see on võimalik, artikli 14 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele vastavates ühistes programmitöö dokumentides esitatud ja kokku lepitud ühiste tulemuste raamistike alusel.

Tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et instrumendi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

4.   Komisjon hindab instrumendi rakendamisel tehtud edusamme. Alates 2022. aastast esitab komisjon aegsasti iga aasta 30. novembriks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande instrumendi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, kasutades näitajaid, sealhulgas, kuid mitte ainult, VI lisas sätestatuid, millega antakse aru käimasolevate tegevuste, saavutatud tulemuste ning määruse tõhususe kohta. Aruanne esitatakse ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

5.   Aastaaruanne sisaldab:

Aastaaruandes hinnatakse liidu rahastamise tulemusi, kasutades võimaluse korral konkreetseid ja mõõdetavaid näitajaid, et näidata edusamme instrumendi sihtväärtuste ja eesmärkide saavutamisel ning samuti edusamme artikli 8 lõikes 8 osutatud valdkondade peavoolustamisel. Aruandes esitatakse ka artiklis 27 sätestatud liidu rahastamise vormide jaotus. Kui see on võimalik ja asjakohane, hinnatakse arengukoostöö puhul aruandes ka arengu tõhususe põhimõtete järgimist, sealhulgas uudsete rahastamisvahendite puhul.

6.   2021. aastal koostatav aastaaruanne sisaldab aastate 2014–2020 kohta kõigist käesoleva määruse artikli 50 lõikes 2 osutatud määruste alusel toimunud rahastamise aastaaruannetest saadud konsolideeritud teavet kogu käesoleva määrusega reguleeritud rahastamise, sealhulgas sihtotstarbelise välistulu ja usaldusfondidesse tehtavate maksete ja tagatiste kohta ning selles esitatakse kulutuste jaotus liigendatuna riikide, liidu rahastamise vormide, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 27, finantsmääruse artiklis 62 osutatud üksuste liikide kaupa nii eelarve otsese kui ka kaudse täitmise puhul ning kulukohustuste ja maksete kaupa. Aastaaruandes kajastatakse peamisi saadud õppetunde ja varasemate aastate välishindamistel esitatud soovituste järelmeetmeid.

7.   Komisjon esitab osana oma aastaaruandest üksikasjaliku ülevaate välistegevuse tagatisest toetatavate rahastamis- ja investeerimistoimingute ning EFSD+ toimimise, selle haldamise ja tõhusa panuse kohta oma eesmärkide saavutamisse. Ülevaade sisaldab järgmiseid elemente:

8.   Igal aastal hinnatakse kliimameetmete, kõrbestumise ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kogukulutusi vastu võetud esialgsete programmitöö dokumentide põhjal. Instrumendist eraldatud rahaliste vahendite suhtes kohaldatakse OECD metoodikal põhinevat iga-aastast jälgimissüsteemi, nimelt keskkonna markerid ja Rio markerid, välistamata kättesaadavuse korral täpsema metoodika kasutamist, mis on integreeritud liidu programmide tulemusjuhtimise olemasolevatesse meetoditesse, et kvantifitseerida hindamistel ja aastaaruandes keskkonnajuhtimise ja -kaitsega, kliimameetmetega, kõrbestumisega ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutusi artiklis 23 osutatud tegevuskavade ja meetmete tasandil.

Komisjon teeb kättesaadavaks teabe arengukoostöö kohta kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste standarditega, näiteks ILO ja OECD standarditega, ning kasutades rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatuse välja töötatud ühiste standardite raamistikku.

9.   Selleks et tagada instrumendi eesmärkide saavutamise tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse VI lisa, et vajaduse korral näitajad läbi vaadata või neid täiendada ning et lisada käesolevasse määrusesse sätted, mis käsitlevad seire- ja hindamisraamistiku loomist.

1.   Komisjon hindab oma meetmete mõju ja tõhusust sekkumisvaldkondade kaupa ning programmitöö tõhusust, kasutades selleks asjakohasel juhul sõltumatut välishindamist. Komisjon võtab sõltumatute välishindamiste puhul igakülgselt arvesse Euroopa Parlamendi või nõukogu ettepanekuid. Võimaluse korral lähtutakse hindamistes OECD arenguabi komitee hea tava põhimõtetest, püüdes kindlaks teha, kas erieesmärgid on saavutatud, ja sõnastada soovitusi edasiste meetmete parandamiseks.

Komisjon edastab hindamiste tulemused ja järeldused koos oma tähelepanekute ja järelmeetmetega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele. Hindamisi võib liikmesriikide taotlusel artikli 45 lõike 7 kohaselt arutada. Tulemusi kasutatakse programmide ja meetmete ettevalmistamisel ja vahendite eraldamisel. Need hindamised ja järelmeetmed tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Komisjon kaasab instrumendi alusel antava liidu rahastamise hindamisse sobilikus ulatuses kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas abisaajad, kodanikuühiskonna osalejad ja kohalikud ametivõimud, ning võib püüda, kui see on asjakohane, korraldada ühiseid hindamisi liikmesriikidega ja partneritega, tehes partnerriikidega tihedat koostööd.

2.   Komisjon esitab instrumendi vahehindamise 31. detsembriks 2024. See hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni hindamise alustamiseni. Vahehindamisele lisatakse asjakohasel juhul käesoleva määruse vajalikke muudatusi käsitlevad seadusandlikud ettepanekud.

3.   Komisjon teeb instrumendi lõpliku hindamise järgmise rahastamisperioodi vahehindamise raames. Selle hindamise eesmärk on analüüsida ja hinnata liidu panust instrumendi eesmärkide saavutamisse, võttes arvesse saavutatud tulemuste mõõtmise näitajaid ning instrumendi mõju suhtes tehtud tähelepanekuid ja järeldusi.

4.   Vahehindamisel ja lõplikul hindamisel käsitletakse instrumendi eesmärkide tõhusust, tulemuslikkust, mõju, kestlikkust, lisaväärtust, lihtsustamise ulatust, sisemist ja välist sidusust, sealhulgas täiendavust ja koostoimet, ning jätkuvat asjakohasust. Hindamistel tehakse kindlaks saadud kogemused. Hindamiste käigus hinnatakse välistegevuse tagatise maksimaalset summat, mis on sätestatud artikli 31 lõikes 4, ning esitatakse teave lisaväärtuse kohta, mida annab varem eraldiseisvate vahendite integreerimine ühte ühtlustatud vahendisse.

Vahehindamised ja lõplikud hindamised sisaldavad ka aastaaruannetest saadud koondteavet kogu käesoleva määrusega reguleeritud rahastamise kohta, sealhulgas sihtotstarbelisi välistulusid ja makseid usaldusfondidesse, esitades kulutuste jaotuse liigendatuna abi saanud riikide, liidu rahastamise vormide, kaasatud liikmesriikide ja asjaomaste partnerite, kulukohustuste ja maksete kaupa ning jaotuse liigendatuna geograafiliste programmide, teemaprogrammide ja kiirreageerimismeetmete kaupa, hõlmates artiklis 6 osutatud uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reservi kasutamist.

Vahehindamised ja lõplikud hindamised viiakse läbi konkreetse eesmärgiga parandada liidupoolset rahastamist. Nende põhjal saab otsustada instrumendi alusel rakendatud meetmete liikide pikendamise, muutmise või peatamise üle.

5.   Kooskõlas finantsmääruse aruandluse erisätetega hindab komisjon 31. detsembriks 2024 ning seejärel iga kolme aasta järel välishindamise alusel välistegevuse tagatise kasutamist ja toimimist, eeskätt selle panust üldeesmärkidesse, saavutatud tulemustesse ja täiendavusse. Komisjon esitab hindamisaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Koos selle hindamisaruandega esitatakse kontrollikoja arvamus. Hindamisaruanne ja kontrollikoja arvamus tehakse üldsusele kättesaadavaks.

1.   Igakülgselt põhjendatud juhtudel ja kui rakendatav meede on üleilmne, piirkonnaülene või piirkondlik, võib komisjon otsustada asjakohaste mitmeaastaste sihtprogrammide või asjakohaste tegevuskavade või meetmete raames laiendada meetmete ulatust käesoleva määruse artikliga 4 hõlmamata riikidele ja territooriumidele, et tagada liidu rahastamise sidusus ja tõhusus või soodustada piirkondlikku või piirkondadevahelist koostööd.

2.   Komisjon võib ette näha spetsiaalse rahaeraldise, et aidata partnerriikidel ja -piirkondadel tugevdada oma koostööd nende naabruses asuvate liidu äärepoolseimate piirkondadega ning ülemeremaade ja -territooriumidega. Selleks võib instrumendist asjakohasel juhul ning ÜMTde, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise otsuse või Interregi määruse või mõlema alusel saadava rahastuse taseme suhtes vastastikkusele ja proportsionaalsusele tuginedes toetada meetmeid, mida rakendab käesoleva määruse kohane partnerriik või -piirkond või muu üksus, ÜMTde, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise otsuse kohane riik, territoorium või muu üksus või liidu äärepoolseim piirkond ühiste rakendusprogrammide või Interregi määruse alusel kehtestatavate ja rakendatavate piirkondadevaheliste koostööprogrammide või meetmete raames.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 4 lõigetes 6 ja 7, artikli 6 lõikes 5, artikli 31 lõigetes 4 ja 5, artikli 35 lõikes 10 ja artikli 41 lõikes 9 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesoleva määruse kehtivusajaks.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 4 lõigetes 6 ja 7, artikli 6 lõikes 5, artikli 31 lõigetes 4 ja 5, artikli 35 lõikes 10 ja artikli 41 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 4 lõigete 6 ja 7, artikli 6 lõike 5, artikli 31 lõigete 4 ja 5, artikli 35 lõike 10 ja artikli 41 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.   Komisjoni abistab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Komitee võib kokku tulla eri koosseisudes, mis vastutavad konkreetsete koostöö- ja sekkumisvaldkondade eest, näiteks geograafilised ja teemaprogrammid ning kiirreageerimismeetmed.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.   Kui komitee arvamus saadetakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui lihtenamus komitee liikmetest seda taotleb.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

5.   Vastuvõetud otsus kehtib vastuvõetud või muudetud dokumendi, meetmeprogrammi või meetme kehtivusaja jooksul.

6.   EIPd käsitlevate küsimuste korral võtab komitee toimingutest osa EIP vaatleja.

7.   Liikmesriigid võivad taotleda instrumendi rakendamist puudutava muu küsimuse läbivaatamist, eeskätt seoses mitmeaastaste programmitöö dokumentidega, hõlmates ka vahepealseid või vajadusest lähtuvaid läbivaatamisi ja hindamisi.

1.   Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, rõhutades liidult saadud toetust nähtaval viisil instrumendi alusel toetatavate meetmetega seotud teavitusmaterjalides ning andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

Liidu rahaliste vahendite saajatega sõlmitud lepingud sisaldavad sellega seotud kohustusi.

2.   Komisjon rakendab instrumendi ning instrumendi kohaselt võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid. Instrumendile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites ja nende kohta aruandmisele, niivõrd kui need prioriteedid on seotud instrumendi eesmärkidega.

3.   Instrumendist toetatakse strateegilist teavitustegevust ja avalikku diplomaatiat, sealhulgas võitlust väärinfo vastu, et edastada teavet liidu väärtuste ning liidu meetmete lisaväärtuse ja nende abil saavutatud tulemuste kohta.

4.   Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks teabe instrumendi alusel rahastatavate meetmete kohta, nagu on osutatud finantsmääruse artiklis 38, sealhulgas asjakohasel juhul ühtse ülevaatliku veebisaidi kaudu.

5.   Lõikes 4 osutatud veebisaidil avaldatakse samuti teave rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta ja kõigi välistegevuse tagatise lepingute olulised osad, sealhulgas teave abikõlblike vastaspoolte õigusliku staatuse, eeldatava arengule tuleneva kasu ja kaebuste esitamise korra kohta kooskõlas artikli 38 lõike 3 punktiga h, võttes arvesse konfidentsiaalse ja tundliku äriteabe kaitset.

6.   ESFD+ abikõlblikud vastaspooled teevad kooskõlas oma läbipaistvuspoliitikaga ning dokumentidele ja teabele juurdepääsu ning andmekaitset käsitlevate liidu normidega oma veebisaidil ennetavalt ja süstemaatiliselt üldsusele kättesaadavaks teabe kõigi käesoleva määruse kohaselt välistegevuse tagatisest toetatavate rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas need toimingud aitavad kaasa käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamisele ja nõuete järgimisele. Võimaluse korral esitatakse selline teave projekti tasandil liigendatuna. Nimetatud teabe puhul võetakse alati arvesse konfidentsiaalse ja tundliku äriteabe kaitset. EFSD+ abikõlblikud vastaspooled avalikustavad liidu toetuse ka kogu teabes, mille nad avaldavad käesoleva määruse alusel välistegevuse tagatisest toetatavate rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta.

1.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 31 lõike 8 kohaldamist, tunnistatakse määrused (EÜ, Euratom) nr 480/2009 ja (EL) 2017/1601 kehtetuks alates 1. augustist 2021 ning otsus nr 466/2014/EL tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2022. Instrumendi rahastamispaketist rahastatakse määrusega (EL) 2017/1601 lubatud eelarveliste tagatiste eraldisi ning tagatisi ja finantsabi, mis on lubatud alusaktidega, milles sätestatud rahastamist reguleeritakse määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009. Eraldisi selliste tagatiste ja finantsabi jaoks IPA III määruse asjaomases lisas loetletud abisaajatele rahastatakse kõnealuse määruse alusel.

2.   Instrumendi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mida on vaja selleks, et tagada üleminek käesoleva määruse ja järgmiste õigusaktide alusel vastu võetud meetmete vahel: määrused (EL, Euratom) nr 480/2009, (EL) nr 230/2014, (EL) nr 232/2014, (EL) nr 233/2014, (EL) nr 234/2014, (EL) nr 235/2014, (EL) nr 236/2014, (Euratom) nr 237/2014 ja (EL) nr 2017/1601 ning otsus nr 466/2014/EL.

3.   Instrumendi rahastamispaketist võib katta tulevaste seotud määruste ettevalmistamise kulusid.

4.   Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 24 lõikes 1 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.