(1)

Otsusega (EL) 2020/525 nõudis ESMA, et füüsilised või juriidilised isikud, kellel on lühike netopositsioon seoses selliste äriühingute emiteeritud aktsiakapitaliga, mille aktsiatega on lubatud reguleeritud turul kaubelda, teataksid määruse (EL) nr 236/2012 artikli 28 lõike 1 punkti a kohaselt pädevatele asutustele iga sellise positsiooni üksikasjad, mis ulatub 0,1 %-ni emiteeritud aktsiakapitalist, ületab või langeb alla 0,1 % sellest.

(2)

Otsusega (EL) 2020/525 kehtestatud meetme põhjus oli riiklike pädevate asutuste vajadus suuta seirata lühikesi netopositsioone, mis on turuosalistel seoses reguleeritud turgudel kauplemiseks lubatud aktsiatega, arvestades praegusi erakorralisi olusid finantsturgudel.

(3)

Otsusega (EL) 2020/1123 pikendas ESMA ajutist nõuet, sest vaatamata ELi finantsturgude osalisele taastumisele pandeemiapuhangu algusest tekkinud kahjumist oli tulevase taastumise prognoos endiselt ebakindel ning endiselt eksisteerisid ohud finantsturgude nõuetekohasele toimimisele ja terviklikkusele ning finantssüsteemi stabiilsusele.

(4)

Määruse (EL) nr 236/2012 artikli 28 lõike 10 kohaselt peab ESMA meetme läbi vaatama asjakohaste ajavahemike tagant ja vähemalt kord kolme kuu jooksul.

(5)

ESMA tegi selle läbivaatamise tulemusindikaatorite analüüsi põhjal, mis hõlmas hindu, volatiilsust, krediidiriski vahetustehingute marginaali indekseid ning lühikeste netopositsioonide arengut, pöörates erilist tähelepanu positsioonidele vahemikus 0,1–0,2 %. Tehtud analüüsi alusel otsustas ESMA, et meedet tuleks pikendada veel kolmeks kuuks.

(6)

COVID-19 pandeemial on reaalmajandusele jätkuvalt kahjulik mõju, sest tulevase taastumise prognoos on endiselt ebakindel, eriti ELi ja muu maailma hiljutisi arengusuundumusi silmas pidades. ESMA märgib, et COVID-19 juhtumite arv on viimase paari nädala jooksul mitmes jurisdiktsioonis märkimisväärselt suurenenud, mis annab põhjust muretseda võimaliku COVID-19 nakkuse teise laine pärast, mis süvendab igasuguse tulevikuprognoosi ebakindlust.

(7)

Nagu näitas Eurostoxx 50 indeks, langesid ELi aktsiaturud ajavahemikus 20. veebruarist kuni 3. septembrini 2020 14 %, võrreldes 13 % langusega ajavahemikus 20. veebruarist kuni 4. juunini (joonis 1). Eurostoxx 50 indeks paranes märkimisväärselt võrreldes märtsi tasemega (kui langus oli 2020. aasta veebruariga võrreldes umbes 30 %, nagu osutatud otsuses (EL) 2020/525), kuid ei taastunud COVID-19 pandeemiale eelnenud tasemeni.

(8)

Ka VSTOXX indeksiga (6) mõõdetav volatiilsus on 2020. aasta veebruariga võrreldes suhteliselt kõrge. Septembris mõõdetud tase (+ 15 %) on veidi kõrgem juuni tasemest (+ 13 %). Sama kehtib VIX indeksi (7) kohta (septembris +18 %, juunis +9 %) (joonis 1 ja joonis 2).

(9)

Krediidiriski vahetustehingute tase on 4. juunist 3. septembrini langenud 17–28 % (joonis 1). Kuid selleks, et krediidiriski vahetustehingute informatiivset jõudu paremini mõista, tuleb andmeid hinnata Euroopa Keskpanga (EKP) pandeemia hädaolukorra ostuprogrammi (PEPP) kohta tehtud otsuse raames. Alates märtsi algusest muutusid krediidiriski vahetustehingute marginaalid väga volatiilseks ja viitasid suurele finantsriskile. ESMA otsuse (EL) 2020/525 pikendamine, mis põhines 4. juunini kogutud andmetel ja samuti asjaolul, et krediidiriski vahetustehingute marginaalid olid sel ajal suured ja volatiilsed ning neid peeti turu riskitaju märgiks.

(10)

Kuid 4. juunil otsustatud PEPPi suurendamine veel 600 miljardi euro võrra tõstis EKP väljakuulutatud rahalise kogustiimuli 1,35 triljoni euroni, vähendades krediidiriski vahetustehingute marginaalide informatiivset väärtust seoses tururiskitajuga.

(11)

Sarnased kaalutlused kehtivad ka riigi võlakirjade turgude informatiivse väärtuse kohta, mida sarnaselt krediidiriski vahetustehingute marginaalidega mõjutab keskpankade rahapoliitika. Nagu esitatud joonisel 1, nähtub Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi ja Itaalia kümneaastaste riigivõlakirjade tootlusest, et keskmiselt langesid need juuni tasemetega võrreldes 22 baaspunkti võrra.

(12)

Seetõttu leiab ESMA, et aktsiaturgude areng, mida keskpankade rahapoliitika mõjutab oluliselt vähem, peaks andma parema ülevaate ELi finantsturgude praegusest riskitasemest.

(13)

Sarnaselt Eurostoxx 50 indeksiga kukkus STOXX EUROPE 800 indeks (v.a Šveitsi indeks) alates 20. veebruarist 2020 umbes 17 %, võrreldes juuni 16 % langusega. STOXX Europe Total Market Banks indeks (viide: Euroopa pangad) langes alates veebruarist 37 % võrra, samas kui juunis oli langus umbes 30 %.

(14)

Nagu on märgitud ESMA 2020. aasta septembri aruandes „Trends, Risks and Vulnerabilities“ nr 2 (suundumused, riskid ja haavatavus), esines 2020. aasta teises kvartalis sektorite vahel erinevusi, mis mõjutasid eelkõige krediidiasutusi. Juuni lõpu seisuga olid ELi lennuettevõtjate ja pangandussektori indeksid endiselt jaanuari alguse tasemest vastavalt 36 % ja 30 % võrra madalamad. Lisaks nähtub joonisest 3, et pangandus- ja kindlustussektor on alates juunist olnud üsna stabiilsed, kuid 20. veebruari ja 3. septembri vahelised tulemused on 20. veebruari ja 4. juuni vaheliste tulemustega võrreldes halvenenud: –38 % vs. –33 % pangandussektoris ja –21 % vs. –20 % kindlustussektoris. See-eest mittefinantssektori (8) tulemused on vähesel määral paranenud: –9 % vs. –11 %.

(15)

Teatavate sektorite hinna taastumine toimus üha halvenevas makromajanduskeskkonnas ning sügava ja ülemaailmselt sünkroonse majanduslanguse tingimustes. Nagu on märgitud aruandes „Trends, Risks and Vulnerabilities“, tõstatab finantsturgude tootlikkuse praegune näiline lahknevus selle aluseks olevast majandustegevusest küsimuse, kas turu taastumine on nii jätkates jätkusuutlik.

(16)

Riiklikku või ELi koondtasandit vaadeldes ei tundu, et hinna taastumine oleks realiseerunud: joonisest 5 nähtub, et hinnalangus on kogu liidus laialdane; juunist septembrini ei ole toimunud olulist paranemist ning 22 ELi turu aktsiaindeksite tulemused viitavad sellele, et 20. veebruarist 3. septembrini toimunud langus oli halvem kui 20. veebruarist 4. juunini toimunud langus. Lisaks kaotasid 25 jurisdiktsiooni aktsiaturud vähemalt 10 % oma väärtusest, kui võrrelda 3. septembri hindu 20. veebruari 2020. aasta hindadega, samas kui juunis toimus see 24 jurisdiktsioonis. Samal ajavahemikul on Euroopa krediidiasutuste aktsiahinnad langenud 10–59 %, samas kui veebruarist juunini registreeritud väärtuse langus on 9–48 %.

(17)

Aktsiate osakaal, mille lühike netopositsioon jääb vahemikku 0,1–0,2 %, kasvas 16. märtsist11. juunini 2020 pidevalt ja püsis seejärel stabiilsena kuni 4. septembrini 2020, (9) olles kõigi lühikeste netopositsioonide lõikes keskmiselt 13 % (joonis 6). Lisaks nähtub madalamast teatamiskünnisest, et mõnes riigis moodustasid lühikesed netopositsioonid vahemikus 0,1–0,2 % kuni ligikaudu 50 % teatatud positsioonidest. Kokkuvõtteks võib öelda, et vahemikku 0,1–0,2 % jäävad lühikesed netopositsioonid, millest tuli ajutise madalama teatamiskünnise tõttu teatada, moodustavad lühikeste netopositsioonide kogusummast endiselt olulise osa ja sel on praegustes tingimustes reguleerivate asutuste jaoks suur informatiivne väärtus.

(18)

Üldiselt annavad märkimisväärne hinnalangus olulistes sektorites, suhteliselt suur volatiilsus, finantsturgude tootlikkuse võimalik lahknevus selle aluseks olevast majandustegevusest ja lühikeste netopositsioonide püsivalt kõrge tase koos COVID-19 pandeemia arengust tuleneva ebakindluse ja selle mõjuga reaalmajandusele märku sellest, et ELi finantsturud on endiselt haavatavas olukorras. Seetõttu on tõenäolisem olukord, et lühikeseks müümise surve võib lähikuudel käivitada või tugevdada negatiivseid arenguid, mis omakorda võivad kahjustada turu usaldust või hinnamääramismehhanismi terviklust.

(19)

Seepärast leiab ESMA, et ülalkirjeldatud asjaolude kokkusattumine on suur oht finantsturgude nõuetekohasele toimimisele ja terviklusele.

(20)

Nagu selgitatakse Euroopa Keskpanga (EKP) finantsstabiilsuse ülevaates, (10) on finantsstabiilsus seisund, milles finantsvahendajatest, turgudest ja turuinfrastruktuuridest koosnev finantssüsteem tuleb toime tagasilöökide ja finantstasakaalustamatusega.

(21)

COVID-19 pandeemial on jätkuvalt ränk mõju ELi reaalmajandusele. Nagu teatati ESMA aruandes „Trends, Risks and Vulnerabilities“, on turukeskkond endiselt haavatav ning ESMA arvates toob tulevik „institutsionaalsete ja jaeinvestorite jaoks kaasa edasise pikaaegse (võimalik, et tõsise) turukorrigeerimise perioodi ohu ning oodata on väga suuri riske terves ESMA volituste valdkonnas“ (11). Sellega seoses hoiatas ESMA avalikkust võimaluse eest, et finantsturgude tootlikkus ja selle aluseks olev majandustegevus lahknevad.

(22)

Eespool oleva 2. jaotise punkt a sisaldab lisateavet pangandus- ja kindlustussektori ning finantsturgude tulemuste kohta.

(23)

Selline laiaulatuslik hinnalangus on seadnud suurema osa ELi aktsiatest kõigis sektorites haavatavasse olukorda, kus edasisel hinnalangusel, mida ei ole põhjustanud oluline lisateave, võivad olla väga kahjulikud tagajärjed.

(24)

Endiselt ebakindlas olukorras võivad ESMA arvates olulise müügisurve ja aktsiahindade ebatavalise volatiilsuse käivitada eri tegurid, sh lühikeseks müügiga tegelevate ja märkimisväärseid lühikesi netopositsioone suurendavate turuosaliste kasvav arv.

(25)

Eelkõige märgib ESMA, et krediidiasutuste laiaulatuslik hinnakaotus, mis oli juunis tehtud pikendamisotsuse üheks parameetriks, ei ole paranenud. See viitab sellele, et krediidiasutused, mis on teatud juhtudel süsteemselt olulised, on jätkuvalt potentsiaalselt haavatavad lühikeseks müügi strateegiate ja märkimisväärsete lühikeste netopositsioonide suhtes sõltumata sellest, kas neid strateegiaid ja positsioone toetab oluline teave.

(26)

Püsib oht, et lühikeseks müügi strateegiate kuhjumine ja märkimisväärsete lühikeste netopositsioonide võtmine võivad tekitada teatud emitentide jaoks hindade korratu langusspiraali, millel võib olla ülekanduv mõju samas liikmesriigis või kogu ELis, mis võib omakorda lõppkokkuvõttes ohustada ühe või mitme liikmesriigi finantssüsteemi.

(27)

Vaatamata Euroopa finantsturgude teatud sektorites täheldatud osalisele taastumisele leiab ESMA, et praegune turuolukord ohustab jätkuvalt tõsiselt ELi finantssüsteemi stabiilsust.

(28)

ESMA volituste raames kohustab meede, mille pikendamiseks tehakse ettepanek, füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on võtnud lühikesi netopositsioone seoses aktsiatega, millega tohib reguleeritud turul kaubelda, teavitama riiklikke pädevaid asutusi madalamatel teatamiskünnistel, kui on sätestatud määruse (EL) nr 236/2012 artiklis 5.

(29)

See pikendatav meede peaks säilitama riiklike pädevate asutuste ja ESMA hea suutlikkuse hinnata adekvaatselt kujunevat olukorda, eristada olulisel teabel põhinevaid turuliikumisi nendest, mida võib käivitada või süvendada lühikeseks müümine, ning reageerida, kui turgude terviklus, nõuetekohane toimimine ja stabiilsus nõuavad jõulisemaid meetmeid.

(30)

Teine tingimus selleks, et ESMA saaks kõnealust meedet rakendada, on tuvastatud ohtude piiriülene mõju.

(31)

Nagu eespool öeldud, ei ole aktsiaturud ei riiklike ega ka üleeuroopaliste indeksite järgi hinnates täielikult taastunud kogu ELis märtsis täheldatud rängast hinnalangusest.

(32)

Kuna need ohud mõjutavad erineval määral enamiku ELi liikmesriikide finantsturge, on piiriülesed tagajärjed jätkuvalt eriti rasked, sest ELi finantsturgude seotus suurendab lühikeseks müügi surve korral kõiki turge haarava potentsiaalse ülekanduva mõju ehk n-ö nakkusefekti tõenäosust.

(33)

Seepärast leiab ESMA, et eelkirjeldatud ohtudel turu terviklusele, nõuetekohasele toimimisele ja finantsstabiilsusele on piiriülene mõju. COVID-19 kriisi olemuse tõttu ähvardavad need ohud kogu Euroopa Liitu ja maailma.

(34)

Veel üks tingimus, et ESMA saaks vastu võtta käesolevas otsuses sisalduva meetme, on asjaolu, et pädev(ad) asutus(ed) ei ole võtnud ohu kõrvaldamise meetmeid või võetud meetmed ei vähenda ohtu piisavalt.

(35)

Otsuses (EL) 2020/525 kirjeldatud turu tervikluse, nõuetekohase toimimise ja finantsstabiilsuse probleemid, mida tuleb arvestada ka käesolevas otsuses, on sundinud mõnda riiklikku pädevat asutust võtma riiklikke meetmeid, mille eesmärk oli piirata aktsiate lühikeseks müüki Hispaanias, Prantsusmaal, Austrias, Belgias, Kreekas ja Itaalias (12) ning mis aegusid 18. mail.

(36)

Pärast nende ajutiste meetmete aegumist või tühistamist ei ole ELis võetud määruse (EL) nr 236/2012 kohaseid lisameetmeid ning käesoleva otsuse tegemise päeval kehtivad meetmed puuduvad.

(37)

Käesoleva otsuse tegemise ajal ei ole ükski pädev asutus võtnud meetmeid, et suurendada lühikeste netopositsioonide arengu nähtavust madalamate teatamiskünniste kehtestamise kaudu, sest nad saavad tugineda otsusele (EL) 2020/1123.

(38)

Vajadus, et lühike netopositsioon oleks märgatavam, on veelgi teravam kontekstis, kus eespool nimetatud määruse (EL) nr 236/2012 artikli 20 kohaselt kehtestatud piirangud enam ei kehti ja endiselt püsib ebakindlus seoses COVID-19 pandeemia pikaajalise mõjuga. Et lühikeseks müügile ja samaväärse toimega tehingutele ei kehti enam muud välised piirangud, peavad riiklikud pädevad asutused kogu ELis suutma eelnevalt tuvastada, kas lühikesed netopositsioonid kuhjuvad ulatuses, mis võib viia eelkirjeldatud finantsturge ja finantsstabiilsust ähvardavate ohtude ilmnemiseni ja nende süvenemiseni lühikeseks müügi surve tõttu.

(39)

Eelkirjeldatud kogu ELi hõlmavaid ohte arvestades on endiselt selge, et praegustes pingelistes turutingimustes ei piisa teabest, mida riiklikud pädevad asutused saavad määruse (EL) nr 236/2012 artikli 5 lõikes 2 sätestatud tavapärase aruandluskünnise alusel. ESMA leiab, et madalama teatamiskünnise säilitamine tagab kõigile ELi riiklikele pädevatele asutustele ja ESMA-le parimad võimalikud andmed turutrendide jälgimiseks ning valmistab pädevaid asutusi või ESMA-t ette vajaduse korral lisameetmete võtmiseks.

(40)

ESMA peab arvestama ka seda, mis ulatuses ja kui oluliselt leevendab pikendatav meede tuvastatud ohte.

(41)

ESMA leiab, et vaatamata erakorralistele kahjumitele, mis on tekkinud reguleeritud turgudel aktsiatega kauplemisel alates 20. veebruarist 2020, on turud toiminud nõuetekohaselt ja turgude terviklus on suuresti säilinud.

(42)

ESMA on seepärast analüüsinud praegusi asjaolusid, eriti seda, kui palju need ohustavad ELis turgude terviklust ja finantsstabiilsust ning kas ESMA meetme pikendamine oleks nende ohtude leevendamisel ennetava lähenemisviisina tõhus.

(43)

Eelkirjeldatud asjaoludel võib lühikeseks müügist ja lühikeste positsioonide kuhjumisest tingitud mis tahes äkiline müügisurve ja turu volatiilsuse kasv võimendada finantsturgude langustrende. Kuigi lühikeseks müügil võib muul ajal olla positiivne mõju emitentide väärtuse õigele määramisele, võib sellega praeguses turuolukorras kaasneda lisaoht turgude nõuetekohasele toimimisele ja terviklusele.

(44)

Arvestades eelkõige jätkuva erakorralise olukorra horisontaalset mõju, mis kahjustab paljusid aktsiaid kogu Euroopa Liidus, võib aktsiahinna mis tahes äkilist langust teravdada täiendav müügisurve, mis on tingitud lühikeseks müügist ja selliste lühikeste netopositsioonide arvu suurenemisest, mis jäävad alla riiklike pädevate asutuste määruse (EL) nr 236/2012 artikli 5 kohaste tavapäraste teatamiskünniste ja mida seetõttu ilma pikendatava meetmeta ei tuvastataks.

(45)

Eespool loetletud põhjustel on riiklikel pädevatel asutustel ja ESMA-l vaja võimalikult kiiresti saada teavet lühikeseks müügiga tegelevate ja märkimisväärseid lühikesi netopositsioone suurendavate turuosaliste kohta, et vajadusel ennetada olukorda, kus need positsioonid muutuvad müügikorralduste kaskaadini viivateks signaalideks ja sellest tulenevaks oluliseks hinnalanguseks.

(46)

ESMA leiab, et kui kõnealust meedet ei pikendata veel kolme kuu võrra, puuduks riiklikel pädevatel asutustel ja ESMA-l praeguses ebakindlas ja haavatavas keskkonnas suutlikkus teha piisavat turujärelevalvet. Seda süvendab finantsturgude tootlikkuse näiline lahusus selle aluseks olevast majandustegevusest koos COVID-19 pandeemia muutuva olemusega. Need tegurid võivad põhjustada äkilise ja olulise müügisurve ning liidu aktsiahindade ebatavalise täiendava volatiilsuse, mida omakorda võib veelgi võimendada lühikeste positsioonide kuhjumine.

(47)

Samas peab ESMA asjakohaseks säilitada määruse (EL) nr 236/2012 artiklis 6 sätestatud avalikustamiskünnis, mis on 0,5 % asjaomase äriühingu emiteeritud aktsiakapitalist, sest selle künnise alandamine ei tundu korrapäraste turgude säilitamise ja finantsstabiilsuse riskide käsitlemise seisukohast vajalik. ESMA jätkab turutingimuste pidevat jälgimist ja võtab vajaduse korral lisameetmed.

(48)

Nagu märgitud eespool, on valdav enamik ELi aktsiaturgude liikumistest 2020. aasta juunist septembrini võrreldes 20. veebruariga halvenenud. Üldiselt iseloomustas ja iseloomustab siiani alates 20. veebruarist 2020 aktsiatega kauplemist müügisurve ja suhteliselt suur volatiilsus. Nagu eespool esile toodud, mõjutavad mitmed riskitegurid endiselt mitmeid reaalmajanduse sektoreid ja ELi finantsturge. Selles keskkonnas võivad lühikeseks müük ja oluliste lühikeste netopositsioonide kuhjumine võimendada müügisurvet ja langustrendi, mis omakorda võib süvendada ohtu, millel võivad olla väga kahjulikud tagajärjed finantseerimisasutuste ja muude sektorite äriühingute finantsstabiilsusele.

(49)

Selles kontekstis võivad riiklikele pädevatele asutustele ja ESMA-le kehtivad andmepiirangud piirata nende suutlikkust kõrvaldada mis tahes negatiivset mõju majandusele ja lõputulemusena ka Euroopa Liidu finantsstabiilsusele tervikuna.

(50)

ESMA pikendatav meede, millega ajutiselt alandatakse riiklikele pädevatele asutustele lühikesest netopositsioonist teatamise künnist, käsitleb seepärast tõhusalt seda ohtu Euroopa Liidu finantssüsteemi osade stabiilsusele või lõppkokkuvõttes kogu süsteemile, vähendades andmete puudulikkust ja tõhustades riiklike pädevate asutuste suutlikkust kõrvaldada ilmnevad ohud vara.

(51)

Tavalistes turutingimustes kasutavad riiklikud pädevad asutused lühikeseks müügist ja lühikeste netopositsioonide kuhjumisest tekkida võivate ohtude seireks Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud järelevalvevahendeid, eelkõige määrusega (EL) nr 236/2012 (13) kehtestatud lühikestest netopositsioonidest teatamise kohustust.

(52)

Praeguste turutingimuste tõttu on siiski vaja tõhustada riiklike pädevate asutuste ja ESMA tegevust reguleeritud turgudel kauplemiseks lubatud aktsiate agregeeritud lühikeste netopositsioonide jälgimisel. Sel eesmärgil ja arvestades COVID-19 pandeemiaga seotud püsivat ebakindlust, on endiselt oluline, et riiklikud pädevad asutused saaksid jätkuvalt võimalikult varases etapis teavet lühikeste netopositsioonide kuhjumise kohta, enne kui need saavutavad normaalse taseme, st 0,2 % emiteeritud aktsiakapitalist, mis on sätestatud määruse (EL) nr 236/2012 artikli 5 lõikes 2.

(53)

Seda rõhutab vahemikku 0,1–0,2 % jäävate lühikeste netopositsioonidega aktsiate osakaal, mis kasvas 16. märtsist11. juunini 2020 pidevalt ja on alates sellest hetkest püsinud stabiilsena kuni 4. septembrini 2020, (14) olles kogu vaatlusperioodil keskmiselt 13 %. Seetõttu võib järeldada, et vahemikku 0,1–0,2 % jäävad lühikesed netopositsioonid, millest tuli ESMA kehtestatud madalama teatamiskünnise tõttu teatada, moodustavad lühikeste netopositsioonide kogusummast endiselt olulise osa.

(54)

ESMA pikendatava meetmega säilitatakse seega riiklike pädevate asutuste hea suutlikkus tulla varakult toime mis tahes tuvastatud ohuga, võimaldades neil ja ESMA-l hakata õigel ajal haldama ohte turgude nõuetekohasele toimimisele ja finantsstabiilsusele, kui peaks ilmnema halvenevate turutingimuste märke.

(55)

ESMA peab määruse (EL) nr 236/2012 artikli 28 alusel meetme vastuvõtmisel ja selle pikendamisel arvestama, kas meede võib põhjustada õigusliku arbitraaži riski.

(56)

Et ESMA pikendatava meede käsitleb turuosaliste teatamiskohustust seoses kõigi reguleeritud turgudel ELis kauplemiseks lubatud aktsiatega, tagab see kõigile riiklikele pädevatele asutustele ühtse teatamiskünnise, tagades nii ELi-sisestele ja -välistele turuosalistele ELi reguleeritud turgudel kauplemiseks lubatud aktsiatega kaubeldes võrdsed tingimused.

(57)

ESMA peab hindama, kas meetmel on negatiivseid mõjusid, mida võiks pidada võrreldes meetme kasulikkusega ebaproportsionaalseks.

(58)

ESMA peab asjakohaseks, et riiklikud pädevad asutused jälgivad tähelepanelikult lühikeste netopositsioonide arengut, enne kui kaaluvad mis tahes uute sekkuvamate meetmete võtmist. ESMA märgib, et tavapärane teatamiskünnis (0,2 % emiteeritud aktsiakapitalist) ei pruugi olla piisav, et tuvastada trende ja realiseeruvaid ohte endiselt erakorralistes turutingimustes õigel ajal.

(59)

Kuigi tõhustatud teatamiskohustuse kehtestamine võis lisada teatamiskohustuslikele üksustele lisakoormust, on viimased juba kohandanud oma sisesüsteeme otsuste (EL) 2020/525 ja (EL) 2020/1123 kohaldamiseks ning seepärast ei eeldata, et pikendatav meede mõjutaks veelgi teatamiskohustuslike üksuste nõuete täitmise kulusid. Samuti ei piira see turuosaliste suutlikkust hakata aktsionäriks või suurendada oma lühikesi aktsiapositsioone. Seega ei kahjusta see turu tõhusust.

(60)

Võrreldes muude võimalike ja sekkuvamate meetmetega ei tohiks kõnealune pikendatav meede kahjustada turu likviidsust, sest piiratud arvu turuosaliste suurem teatamiskohustus ei tohiks muuta nende kauplemisstrateegiaid ja seega nende turul osalemist. Lisaks ei soovita turutegemisele ja stabiliseerimisprogrammidele suunatud erandi säilitamisega suurendada nende üksuste koormust, kes osutavad tähtsaid teenuseid seoses likviidsuse tagamise ja volatiilsuse vähendamisega, mis on praeguses olukorras eriti oluline.

(61)

Pikendatava meetme kohaldamisalaga seoses on ESMA arvamusel, et selle piiramine ühe või mitme sektori või emitentide mis tahes alarühmaga ei pruugi anda soovitud tulemust. COVID-19 puhangu alguse järel registreeritud hinnalanguse suurus, mõjutatud aktsiate (ja sektorite) mitmekesisus ning ELi majanduste ja kauplemiskohtade vastastikseose aste lubavad oletada, et riiklikele pädevatele asutustele varajase turuteabe tagamisel on ELi-ülene meede tõenäoliselt tõhusam kui sektoripõhised meetmed.

(62)

Turul ebakindluse tekitamisega seoses tuleks märkida, et meetmega ei looda uusi regulatiivseid kohustusi, sest asjakohase künnise alandamisega üksnes muudetakse alates 2012. aastast kehtivat tavapärast teatamiskohustust. Samuti rõhutab ESMA, et pikendatav meede piirdub jätkuvalt ainult ELi reguleeritud turul kauplemiseks lubatud aktsiatest teatamisega, et hõlmata positsioonid, mille puhul täiendav teatamine on kõige olulisem.

(63)

ESMA arvab seepärast, et selline tõhustatud läbipaistvuskohustus ei tohiks avaldada finantsturgude tõhususele ega investoritele kahjustavat mõju, mis oleks ebaproportsionaalne võrreldes meetme kasulikkusega, ega luua mis tahes ebakindlust finantsturgudel.

(64)

Meetme kestuse osas leiab ESMA, et meetme pikendamine kolme kuu võrra on põhjendatud, arvestades praegu kättesaadavat teavet ja endiselt ebakindlaid üldisi väljavaateid COVID-19 pandeemia kontekstis. ESMA kavatseb ennistada tavapärase teatamiskohustuse kohe olukorra paranedes, kuid samal ajal ei välista ta võimalust meedet pikendada, kui olukord peaks halvenema või turud peaksid jääma haavatavasse olukorda.

(65)

Eelöeldut arvestades ja alates tänasest peab ESMA seda otsust – pikendada lühikeste netopositsioonide ajutise suurendatud läbipaistvuse meedet – jätkuvalt ebasoodsaid asjaolusid arvestades proportsionaalseks.

(66)

ESMA on konsulteerinud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga (ESRB). ESRB ei esitanud vastuväiteid kavandatava otsuse vastuvõtmisele.

(67)

ESMA on teavitanud riiklikke pädevaid asutusi kavandatavast otsusest.

(68)

ESMA pikendatavat meedet kohaldatakse alates 18. septembrist 2020,