1.   Käesoleva määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist seeläbi, et tugevdatakse nende toodete turujärelevalvet, mille kohta kehtivad artiklis 2 osutatud liidu ühtlustamisõigusaktid, tagamaks et liidu turul tehakse kättesaadavaks üksnes tooted, mis vastavad nõuetele, millega nähakse ette selliste avalike huvide kõrgetasemeline kaitse nagu inimeste tervis ja ohutus üldiselt, töötervishoid ja tööohutus, tarbija- ja keskkonnakaitse, avalik julgeolek ja muud nimetatud õigusaktidega kaitstud avalikud huvid.

2.   Käesolevas määruses sätestatakse normid ja menetlused, mida ettevõtjad peavad järgima toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse teatavaid liidu ühtlustamisõigusakte, ning sellega kehtestatakse ettevõtjatega tehtava koostöö raamistik.

3.   Käesolevas määruses sätestatakse ka liidu turule tulevate toodete kontrolliraamistik.

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse toodete suhtes, mille kohta kehtivad I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktid („liidu ühtlustamisõigusaktid“), tingimusel et liidu ühtlustamisõigusaktides puuduvad sama eesmärki täitvad erisätted, millega reguleeritakse täpsemalt turujärelevalve ja õigusaktide täitmise tagamise konkreetseid aspekte.

2.   Artikleid 25–28 kohaldatakse liidu õigusega hõlmatud toodete suhtes juhul, kui liidu õiguses ei ole liidu turule tulevate toodete kontrolli korraldamist reguleerivaid erisätteid.

3.   Käesoleva määruse kohaldamine ei takista turujärelevalveasutustel võtta direktiiviga 2001/95/EÜ ette nähtud erimeetmeid.

4.   Käesolev määrus ei piira direktiivi 2000/31/EÜ artiklite 12–15 kohaldamist.

1.   Ilma et see mõjutaks kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud kohustusi, võib toote, mille kohta kehtivad lõikes 5 osutatud õigusaktid, teha turul kättesaadavaks ainult juhul, kui liidus asuv ettevõtja on võtnud tootega seoses vastutuse lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmise eest.

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab lõikes 1 osutatud ettevõtja üht järgmistest:

3.   Ilma et see mõjutaks ettevõtjate kohustusi, mis on sätestatud kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides, täidab lõikes 1 osutatud ettevõtja järgmisi ülesandeid:

4.   Ilma et see piiraks kohustusi, mida ettevõtjad peavad täitma kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt, märgitakse tootele või selle pakendile, pakile või saatedokumendile lõikes 1 osutatud ettevõtja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ning kontaktandmed, sealhulgas postiaadress.

5.   Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult toodete suhtes, mille kohta kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 305/2011, (34) (EL) 2016/425 (35) ja (EL) 2016/426 (36) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2000/14/EÜ, (37) 2006/42/EÜ, (38) 2009/48/EÜ, (39) 2009/125/EÜ, (40) 2011/65/EL, (41) 2013/29/EL, (42) 2013/53/EL, (43) 2014/29/EL, (44) 2014/30/EL, (45) 2014/31/EL, (46) 2014/32/EL, (47) 2014/34/EL, (48) 2014/35/EL, (49) 2014/53/EL (50) ja 2014/68/EL (51).

1.   Artikli 4 lõike 2 punkti c kohaldamiseks volitab tootja volitatud esindaja täitma artikli 4 lõikes 3 sätestatud ülesandeid, ilma et see mõjutaks muid asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt antud ülesandeid.

2.   Volitatud esindaja täidab volituses määratud ülesandeid. Volitatud esindaja esitab turujärelevalveasutuste nõudmisel neile volituse koopia turujärelevalveasutuse poolt määratud liidu keeles.

3.   Volitatud esindajal peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.

1.   Ettevõtja teeb turujärelevalveasutustega koostööd selliste meetmete võtmiseks, mis võiksid vältida või vähendada ohtu, mis ettevõtja poolt turul kättesaadavaks tehtud toodetega kaasneb.

2.   Infoühiskonna teenuse ostuaja teeb turujärelevalveasutustega koostööd turujärelevalveasutuste nõudmisel ja erijuhtudel, et toetada meetmeid oma teenuste kaudu internetis müüdava või müüdud tootega kaasneva ohu vältimiseks või kui see ei ole võimalik, siis vähendamiseks.

1.   Komisjon tagab kooskõlas määrusega (EL) 2018/1724, et internetiportaali Teie Euroopa kaudu saavad kasutajad hõlpsasti teavet tootega seotud nõuete ning liidu ühtlustamisõigusaktidest tulenevate õiguste, kohustuste ja normide kohta.

2.   Liikmesriigid kehtestavad korra, mille alusel saavad ettevõtjad taotluse korral ja tasuta teavet selle kohta, milliste õigusaktidega on toodete suhtes kohaldatavad liidu ühtlustamisõigusaktid liikmesriigi õigusesse üle võetud ja neid rakendatakse. Selleks kohaldatakse määruse (EL) 2019/515 artikli 9 lõikeid 1, 4 ja 5.

1.   Turujärelevalveasutused võivad teiste asjaomaste asutustega või ettevõtjaid või lõppkasutajaid esindavate organisatsioonidega kokku leppida ühismeetmete võtmises, mille eesmärk on parandada nõuetele vastavust, teha kindlaks nõuetele mittevastavad tooted, suurendada teadlikkust ja anda suuniseid teatavaid tootekategooriaid reguleerivate liidu ühtlustamisõigusaktide kohta, eelkõige selliste tootekategooriate kohta, mida peetakse sageli väga ohtlikuks, sealhulgas internetis müügiks pakutavad tooted.

2.   Asjaomane turujärelevalveasutus ja lõikes 1 osutatud osalised tagavad, et ühismeetmete kokkulepe ei loo ettevõtjate vahel ebaausat konkurentsi ega vähenda osaliste objektiivsust, sõltumatust ja erapooletust.

3.   Turujärelevalveasutus võib nõuetele mittevastavuse uurimise käigus võetud ühismeetmete võtmisel saadud teavet kasutada seoses toote nõuetele mittevastavuse uurimisel, mida ta läbi viib.

4.   Asjaomane turujärelevalveasutus teeb ühismeetmete kokkuleppe, sealhulgas leppeosaliste nimed, üldsusele kättesaadavaks ja kannab selle kokkuleppe artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi. Ühismeetmete kokkuleppe teksti aitab liikmesriigi taotluse koostada artikli 29 kohaselt loodud võrgustik.

1.   Liikmesriigid korraldavad ja teevad turujärelevalvet vastavalt käesolevas määruses sätestatule.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks määrab iga liikmesriik ühe või mitu tema territooriumil tegutsevat turujärelevalveasutust. Liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike oma turujärelevalveasutustest ning iga kõnealuse asutuse pädevusvaldkondadest, kasutades artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi.

3.   Iga liikmesriik määrab ühtse kontaktasutuse.

4.   Ühtne kontaktasutus vastutab vähemalt turujärelevalveasutuste ja artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutuste kooskõlastatud seisukoha esindamise ning artiklis 13 sätestatud riiklikest strateegiatest teavitamise eest. Ühtne kontaktasutus aitab ka eri liikmesriikide turujärelevalveasutustel VI peatüki kohaselt koostööd teha.

5.   Et turujärelevalvet saaks ühtmoodi tulemuslikult teha kõigi müügikanalite suhtes nii internetis kui ka mujal kättesaadavaks tehtud toodete üle, tagavad liikmesriigid, et nende turujärelevalveasutustel ja ühtsel kontaktasutusel on ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid, sealhulgas piisavad eelarve- ja muud vahendid, nagu näiteks piisav arv pädevaid töötajaid, eksperditeadmised, menetlused ja muu kord.

6.   Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks turujärelevalveasutus, tagab liikmesriik, et iga asutuse ülesanded on selgelt piiritletud ja loodud on asjakohased teabevahetus- ja kooskõlastusmehhanismid, mis võimaldavad neil asutustel teha tihedat koostööd ja täita ülesandeid tulemuslikult.

1.   Turujärelevalveasutuste tegevuse eesmärk on tagada järgmine:

2.   Turujärelevalveasutused teostavad oma õigusi ja täidavad kohustusi sõltumatult, erapooletult ja eelarvamuseta.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tegevuse raames kontrollivad turujärelevalveasutused piisavalt põhjalikult tooteomadusi, kontrollides dokumente ja tehes vajaduse korral esindusliku valimi alusel füüsilisi või laboratoorseid kontrolle, ning seejuures peavad nad oma vahendite ja meetmete kasutamisel pidama esmatähtsaks tulemuslikku turujärelevalvet ning võtma arvesse artiklis 13 osutatud riiklikku turujärelevalvestrateegiat.

Selle üle otsustamisel mida, milliseid tooteliike ja kui põhjalikult kontrollida, lähtub turujärelevalveasutus ohtudest ja võtab arvesse järgmisi tegureid:

4.   Komisjonil on õigus pärast võrgustikuga konsulteerimist võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks kontrollide ühetaolised tingimused, kontrollide sageduse kindlaksmääramise kriteeriumid ning teatavate toodete või tootekategooriate puhul kontrollitavate tootenäidiste hulk, kui on korduvalt kindlaks tehtud spetsiifiline oht või liidu ühtlustamisõigusaktide ränk rikkumine, selleks et tagada tervise ja ohutuse või muude nimetatud õigusaktidega kaitstud avalike huvide kõrgetasemeline kaitse. Nimetatud rakendusaktid võtetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Kui ettevõtjad esitavad määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt akrediteeritud vastavushindamisasutuse väljastatud katseprotokollid või sertifikaadid, mis tõendavad nende toodete vastavust liidu ühtlustamisõigusaktidele, võtavad turujärelevalveasutused neid protokolle või sertifikaate arvesse.

6.   Tõendeid, mida turujärelevalveasutus kasutab ühes liikmesriigis, võib turujärelevalveasutuse korraldatud uurimise raames kasutada toote nõuetele vastavuse kontrollimiseks ka teises liikmesriigis, ilma et tuleks järgida muid ametlikke nõudeid.

7.   Turujärelevalveasutused kehtestavad toodete jaoks, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusakte, järgmised menetlused:

8.   Et tagada suhtlus ja kooskõlastamine teiste liikmesriikide turujärelevalveasutustega, osalevad turujärelevalveasutused aktiivselt artikli 30 lõikes 2 osutatud haldustegevuse koordineerimisrühmade töös.

9.   Ilma et see piiraks kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide kohast liidu kaitsemeetmete menetlust, peavad tooteid, mida peetakse ühe liikmesriigi turujärelevalveasutuse otsuse alusel nõuetele mittevastavaks, pidama nõuetele mittevastavaks ka teise liikmesriigi turujärelevalveasutused, välja arvatud juhul, kui teise liikmesriigi asjaomane turujärelevalveasutus on omaenda uurimise põhjal ja ettevõtja esitatud teavet (kui teavet on esitatud) arvesse võttes jõudnud vastupidisele järeldusele.

1.   Vastastikuse hindamise korraldavad turujärelevalveasutused, kes soovivad üksteist vastastikku hinnata, et muuta käesoleva määruse järgimiseks tehtav turujärelevalve sidusamaks.

2.   Võrgustik töötab välja metoodika ja graafiku, mille alusel hindamises osalevad turujärelevalveasutused üksteist vastastikku hindavad. Metoodika ja graafiku väljatöötamisel võtab võrgustik arvesse vähemalt liikmesriikides tegutsevate turujärelevalveasutuste arvu ja suurust, kasutada olevate töötajate arvu ja muid hindamiseks vajalikke vahendeid ning muid asjakohaseid kriteeriume.

3.   Vastastikusel hindamisel käsitletakse ühtlasi teatavate turujärelevalveasutuste välja töötatud parimaid tavasid, millest võib olla kasu ka teistele turujärelevalveasutustele, ning muid turujärelevalve tulemuslikkuse seisukohast tähtsaid aspekte.

4.   Vastastikuse hindamise tulemustest antakse võrgustikule teada.

1.   Iga liikmesriik koostab vähemalt iga nelja aasta tagant üldise riikliku turujärelevalvestrateegia. Liikmesriik koostab esimese strateegia hiljemalt 16. juuliks 2022. Riikliku strateegiaga edendatakse liikmeriigi territooriumil liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise ja turujärelevalve järjepidevat, terviklikku ja integreeritud käsitlusviisi. Riikliku turujärelevalvestrateegia koostamisel võetakse arvesse kõiki liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse kuuluvaid sektoreid ja toote tarneahela etappe, sealhulgas importi ja digitaalseid tarneahelaid. Arvesse võib võtta ka prioriteete, mis on seatud võrgustiku töökavas.

2.   Riiklik turujärelevalvestrateegia sisaldab vähemalt järgmisi elemente, tingimusel et see ei takista turujärelevalve tegemist:

3.   Liikmesriigid annavad oma riiklikust turujärelevalvestrateegiast komisjonile ja teistele liikmesriikidele teada artiklis 34 osutatud info- ja teavitamissüsteemi kaudu. Liikmesriigid avaldavad strateegiatest kokkuvõtte.

1.   Liikmesriigid annavad oma turujärelevalveasutustele turujärelevalve, uurimise ja õigusaktide täitmise tagamise õigused, mida on vaja, et kohaldada käesolevat määrust ja liidu ühtlustamisõigusakte.

2.   Turujärelevalveasutused teostavad käesolevas artiklis sätestatud õigusi tõhusalt ja tulemuslikult ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja sellises ulatuses, mis vastab reguleerimisesemele, meetmete otstarbele ning nõuetele mittevastavuse laadile ja üldistele tegelikele või võimalikele tagajärgedele. Õigused antakse ja neid teostatakse kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtetega, riigisiseses õiguses väljendusvabaduse ning meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse kohta sätestatud põhimõtetega, kohaldatavate menetluslike tagatistega ja liidu andmekaitsealaste õigusnormidega, eelkõige määrusega (EL) 2016/679.

3.   Lõikes 1 osutatud õiguste andmisel võivad liikmesriigid sätestada, et õigusi saab asjakohasel juhul kasutada ainult ühel järgmisel viisil:

4.   Lõike 1 kohaselt turujärelevalveasutustele antud õigused hõlmavad vähemalt järgmist:

5.   Turujärelevalveasutused võivad kasutada teavet, dokumenti, tulemust, avaldust ja muud uurimisteavet tõendina oma uurimise otstarbel, olenemata selle säilitamiseks kasutatavast vormingust ja andmekandjast.

1.   Liikmesriigid võivad lubada oma turujärelevalveasutustel nõuda asjaomaselt ettevõtjalt sisse kõik kulud, mida nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks võetud meetmed on neile tekitanud.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kulud võivad hõlmata katsete kulusid, artikli 28 lõigete 1 ja 2 kohaste meetmete kulusid ning kulusid, mis tekivad selliste toodete ladustamisel ja meetmete võtmisel seoses selliste toodetega, mille puhul on tehtud kindlaks nõuetele mittevastavus ja mille puhul tuleb enne nende vabasse ringlusse lubamist või turule laskmist võtta parandusmeetmeid.

1.   Turujärelevalveasutused võtavad vajalikud meetmed, kui liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toode, mida kasutatakse ettenähtud otstarbel või mõistlikult eeldatavate tingimuste kohaselt ning mis on korrektselt paigaldatud ja hooldatud,

2.   Kui turujärelevalveasutused jõuavad lõike 1 punktis a või b osutatud järeldusele, nõuavad nad viivitamata ettevõtjalt asjakohaste ja proportsionaalsete parandusmeetmete võtmist, et nende poolt määratud aja jooksul nõuetele mittevastavus lõpetada või oht kaotada.

3.   Lõike 2 kohaldamisel võib ettevõtjalt nõutav parandusmeede hõlmata muu hulgas:

4.   Lõike 3 punktides e, f ja g osutatud parandusmeetmete võtmist võib nõuda ainult siis, kui toode on ohtlik ainult teatavates tingimustes või teatavatele lõppkasutajatele.

5.   Kui ettevõtja jätab lõikes 3 osutatud parandusmeetmed võtmata või kui lõikes 1 osutatud nõuetele mittevastavus või oht püsib, tagavad turujärelevalveasutused, et toode kõrvaldatakse turult või võetakse tagasi või selle turul kättesaadavaks tegemine keelatakse või seda piiratakse ning sellest teavitatakse üldsust, komisjon ja teisi liikmesriike.

6.   Käesoleva artikli lõike 5 kohane teave esitatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele artiklis 34 ostutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu. Kõnealune teave täidab ka teavitusnõudeid, mis on liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatava kaitsemeetmete menetluse puhul ette nähtud.

7.   Kui riigisisest meedet peetakse kohaldatava kaitsemeetmete menetluse kohaselt põhjendatuks või kui ükski teise liikmesriigi turujärelevalveasutus ei ole artikli 11 lõike 9 kohaselt jõudnud vastupidisele järeldusele, võtavad teiste liikmesriikide pädevad turujärelevalveasutused nõuetele mittevastava toote suhtes meetmeid ja kannavad asjakohase teabe artiklis 34 ostutatud info- ja teavitussüsteemi.

1.   Kõik meetmed, otsused ja korraldused, mille turujärelevalveasutused on võtnud või teinud liidu ühtlustamisõigusaktide või käesoleva määruse kohaselt, peavad sisaldama nende aluseks olevaid täpseid põhjendusi.

2.   Nendest meetmetest, otsustest või korraldustest teatatakse viivitamata asjaomasele ettevõtjale, keda teavitatakse samal ajal ka talle liikmesriigi õiguse alusel kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest ja nende kasutamise ajalistest piirangutest.

3.   Enne lõikes 1 osutatud meetme võtmist või otsuse või korralduse tegemist antakse asjaomasele ettevõtjale võimalus olla ära kuulatud asjakohase ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui kümme tööpäeva, välja arvatud juhul, kui ettevõtjale ei ole võimalik seda võimalust anda võetava meetme või tehtava otsuse või korralduse kiireloomulisuse tõttu, mille aluseks on tervise- või ohutusnõuded või muud põhjused, mis seonduvad asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud avalike huvidega.

Kui meede võetakse või otsus või korraldus tehakse ilma ettevõtjale tema ärakuulamise võimalust andmata, siis antakse ettevõtjale võimalus olla ära kuulatud viivitamata pärast seda ning turujärelevalveasutus vaatab meetme, otsuse või korralduse pärast ettevõtja ärakuulamist viivitamata läbi.

1.   Turujärelevalveasutused tagavad, et väga ohtlikud tooted kõrvaldatakse turult või võetakse tagasi, kui suure ohu kaotamiseks muid mõjusaid vahendeid ei ole, või et nende kättesaadavaks tegemine turul keelatakse. Turujärelevalveasutused teavitavad sellest viivitamata komisjoni kooskõlas artikliga 20.

2.   Otsus selle kohta, kas toode on väga ohtlik või mitte, tehakse riskianalüüsi põhjal, milles on arvesse võetud ohu olemust ja selle realiseerumise tõenäosust. Võimalus ohutust suurendada ja muude, vähemohtlike toodete olemasolu ei ole piisav põhjus pidada toodet väga ohtlikuks.

1.   Kui turujärelevalveasutus võtab või kavatseb artikli 19 kohaselt meetme võtta ja leiab, et meetme võtmise põhjused või meetme mõju ulatuvad liikmesriigi territooriumist kaugemale, annab ta komisjonile kõnealusest meetmest käesoleva artikli lõike 4 kohaselt viivitamata teada. Samuti teatab turujärelevalveasutus komisjonile viivitamata sellise meetme muutmistest või tühistamistest.

2.   Kui turul on tehtud kättesaadavaks väga ohtlik toode, teatavad turujärelevalveasutused viivitamata komisjonile kõigist vabatahtlikest meetmetest, mida ettevõtja on võtnud ja mille võtmisest ta on turujärelevalveasutust teavitanud.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud teave peab sisaldama kõiki kättesaadavaid andmeid, eelkõige andmeid, mida on vaja toote, selle päritolu ja tarneahela kindlakstegemiseks ning andmeid tootega seotud ohu, liikmesriigi võetud meetme olemuse ja kestuse ning ettevõtjate võetud vabatahtlike meetmete kohta.

4.   Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel kasutatakse direktiivi 2001/95/EÜ artiklis 12 sätestatud kiiret teabevahetuse süsteemi (RAPEX). Nimetatud direktiivi artikli 12 lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel.

5.   Komisjon loob RAPEXi ning artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi vahelise andmeliidese ja haldab seda, et andmeid ei oleks vaja esitada kaks korda.

1.   Liidu katserajatiste eesmärk on aidata liidu turujärelevalve huvides suurendada laboratoorset võimekust ning tagada katsete usaldusväärsus ja järjepidevus.

2.   Lõike 1 kohaldamiseks võib komisjon määrata teatavaid tootekategooriaid või mõne tootekategooriaga seotud kindlat ohtu katsetavaks liidu katserajatiseks mõne liikmesriigi avaliku katserajatise.

Komisjon võib teatavaid tootekategooriaid või mõne tootekategooriaga seotud kindlat ohtu või tooteid, mille katsetamiseks võimalusi ei ole või ei ole neid piisavalt, katsetavaks liidu katserajatiseks määrata ka komisjoni katserajatise.

3.   Liidu katserajatised akrediteeritakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008.

4.   Liidu katserajatiste määramine ei mõjuta turujärelevalveasutuste, võrgustiku ja komisjoni õigust valida, millistes rajatistes tooteid katsetatakse.

5.   Määratud liidu katserajatised osutavad teenuseid ainult turujärelevalveasutustele, võrgustikule, komisjonile ning muudele valitsussektori või valitsustevahelistele üksustele.

6.   Liidu katserajatised täidavad oma pädevusvaldkonnas järgmisi ülesandeid:

7.   Käesoleva artikli lõikes 6 ostutatud tegevuste eest makstakse tasu ning neid võib rahastada liit kooskõlas artikli 36 lõikega 2.

8.   Liidu katserajatisi võib rahastada liit kooskõlas artikli 36 lõikega 2, et suurendada nende katsetusvõimalusi või luua võimalus katsetada teatavaid tootekategooriaid või mõne tootekategooriaga seotud kindlat ohtu, mille katsetamiseks võimalusi ei ole või ei ole neid piisavalt.

9.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks liidu katserajatiste määramise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Liikmesriikide turujärelevalveasutuste vahel ning turujärelevalveasutuste, komisjoni ja asjaomaste liidu asutuste vahel peab toimuma tõhus koostöö ja teabevahetus.

2.   Kui turujärelevalveasutus ei saa uurimist lõpule viia seetõttu, et ta ei pääse teabele ligi, kuigi ta on teinud teabe saamiseks kõik vajaliku, võib ta esitada põhjendatud taotluse teise liikmesriigi turujärelevalveasutusele, kus saab tagada juurdepääsu sellele teabele. Sel juhul esitab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusele viivitamata, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul teabe, mida taotluse saanud asutus peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas toode ei vasta nõuetele.

3.   Taotluse saanud asutus korraldab vajaliku uurimise või rakendab muid meetmeid, mis on taotletud teabe kogumiseks kohased. Vajaduse korral kasutatakse uurimise käigus teiste turujärelevalveasutuste abi.

4.   Taotluse esitanud asutus vastutab enda algatatud uurimise eest, välja arvatud juhul, kui taotluse saanud asutus on nõus vastutuse üle võtma.

5.   Taotluse saanud asutus võib keelduda lõike 2 kohase teabetaotluse täitmisest järgmistel põhjendatud juhtudel kui:

1.   Kui toote nõuetele mittevastavuse lõpetamiseks on vaja võtta meetmeid teise liikmesriigi jurisdiktsioonis ja kui need meetmed ei tulene artikli 16 lõikes 7 sätestatud nõuetest, võib taotluse esitanud asutus esitada teises liikmesriigis asuvale taotluse saanud asutusele nõuetekohaselt põhjendatud taotluse õigusaktide täitmise tagamise meetmete rakendamiseks.

2.   Taotluse saanud asutus võtab viivitamata sobilikud ja vajalikud õigusaktide täitmise tagamise meetmed, kasutades talle selleks käesoleva määruse kohaselt antud õigusi, et lõpetada nõuetele mittevastavus, kasutades artiklis 14 sätestatud õigusi ja liikmesriigi õigusega antud õigusi.

3.   Taotluse saanud asutus teavitab taotluse esitanud asutust lõikes 2 osutatud meetmetest, mis on võetud või mida on kavas võtta.

Taotluse saanud asutus võib keelduda õigusaktide täitmise tagamise meetmete taotluse täitmisest kõikidel järgmistel juhtudel:

1.   Enne artikli 22 või 23 kohase taotluse esitamist püüab taotlust esitav asutus teha ise kõik mõistlikud uurimised, mida on võimalik teha.

2.   Taotlust esitav asutus esitab artikli 22 või 23 kohase kogu olemasoleva teabe, et taotluse saanud asutus saaks taotluse rahuldada, kaasa arvatud vajalikud tõendid, mida on võimalik koguda ainult taotluse esitanud asutuse liikmesriigis.

3.   Artiklite 22 ja 23 kohased taotlused saadetakse ja kogu nendega seotud teabevahetus toimub elektrooniliste standardvormide abil, kasutades artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi.

4.   Teabevahetus toimub otse asjaomaste turujärelevalveasutuste vahel või asjaomaste liikmesriikide ühtse kontaktasutuse kaudu.

5.   Asjaomased pädevad turujärelevalveasutused lepivad kokku artiklite 22 ja 23 kohaselt esitatavate taotluste ja kogu nendega seotud teabevahetuse keeltes.

6.   Kui asjaomased turujärelevalveasutused ei jõua keelte asjus kokkuleppele, siis saadetakse artiklite 22 ja 23 kohased taotlused taotluse esitanud asutuse liikmesriigi ametlikus keeles ja vastused neile taotlustele taotluse saanud asutuse liikmesriigi ametlikus keeles. Sellisel juhul korraldavad taotluse esitanud asutus ja taotluse saanud asutus taotluste, vastuste ja teiselt asutuselt saadud muude dokumentide tõlkimise.

7.   Artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteem annab asjaomastele ühtsetele kontaktasutustele vastastikuse abi juhtumite kohta struktureeritud teavet. Seda teavet kasutades pakuvad ühtsed kontaktasutused igakülgset toetust, mida on vaja abi hõlbustamiseks.

1.   Liikmesriigid määravad tolli, ühe või mitu turujärelevalveasutust või muu asutuse oma territooriumil liidu turule tulevate toodete kontrolli eest vastutavaks asutuseks.

Iga liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike esimese lõigu alusel määratud asutustest ja nende pädevusvaldkondadest artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu.

2.   Lõikes 1 osutatud asutustel peavad olema vajalikud õigused ja vahendid, et täita kõnealuses lõikes osutatud ülesandeid korrektselt.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud asutused kontrollivad tooteid, mille suhtes kohaldatakse liidu õigust ja mille suhtes on kavas kohaldada vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri. Asutused tuginevad kõnealuste kontrollide käigus määruse (EL) nr 952/2013 artiklite 46 ja 47 alusel tehtud riskianalüüsile ning asjakohasel juhul käesoleva määruse artikli 11 lõike 3 teises lõigus osutatud riskipõhisele lähenemisviisile.

4.   Teavet riskide kohta vahetatakse järgmiste asutuste vahel:

Kui esimese sissetoomise koha tollil on põhjust kahtlustada, et tooted, mille suhtes kohaldatakse liidu õigust ja mida säilitatakse ajutiselt või mille suhtes kohaldatakse muud tolliprotseduuri kui vabasse ringlusse lubamist, ei ole asjaomase liidu õigusega kooskõlas või on ohtlikud, siis edastavad nad kogu asjakohase teabe pädevale sihttolliasutusele.

5.   Turujärelevalveasutused esitavad lõike 1 kohaselt määratud asutustele teabe nende tootekategooriate kohta või nende ettevõtjate nimed, mille puhul on tehtud kindlaks suurem nõuetele mittevastavuse oht.

6.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. märtsiks üksikasjalikud statistilised andmed, mis käsitlevad lõike 1 kohaselt määratud asutuste poolt eelmisel kalendriaastal tehtud selliste toode kontrolle, mille suhtes kohaldatakse liidu õigust. Statistilised andmed hõlmavad kõnealuste toodete kontrolli, sealhulgas tooteohutuse ja nõuetele vastavuse valdkonnas aset leidnud sekkumiste arvu.

Komisjon koostab iga aasta 30. juuniks aruande, mis sisaldab liikmesriikide poolt eelmise kalendriaasta kohta esitatud teavet ja esitatud andmete analüüsi. Aruanne avaldatakse artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemis.

7.   Kui komisjon saab teada tõsisest ohust, mida põhjustavad kolmandast riigist imporditud tooted, mille suhtes kohaldatakse liidu õigust, siis soovitab ta asjaomasel liikmesriigil võtta asjakohaseid turujärelevalvemeetmeid.

8.   Pärast võrgustikuga konsulteerimist võib komisjon vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse liidu tasandil ühtse riskianalüüsi alusel kontrollide võrdlusalused ja kontrollimisel kasutatavad töövõtted, et tagada liidu õiguse järjekindel täitmine, tugevdada liidu turule tulevate toodete kontrolli ning kindlustada kontrollide tulemuslikkus ja ühtsus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

9.   Komisjon võtab vastu rakendusakte, milles täpsustatakse veelgi üksikasjalikke andmeid, mida tuleb esitada vastavalt käesoleva artikli lõikele 6. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused peatavad toote vabasse ringlusse lubamise, kui artikli 25 lõike 3 kohase kontrolli käigus tehakse kindlaks, et:

2.   Artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused teavitavad viivitamata turujärelevalveasutusi vabasse ringlusse lubamise peatamisest, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

3.   Kui turujärelevalveasutustel on põhjendatult alust arvata, et toode ei vasta selle suhtes kohaldatava liidu õiguse nõuetele või on väga ohtlik, siis taotlevad nad, et artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused peataksid selle vabasse ringlusse lubamise protsessi.

4.   Käesoleva artikli lõike 2 kohased teateid ja lõike 3 kohaseid taotlusi võib esitada artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi abil, sealhulgas selle süsteemi ja tolliasutuste poolt kasutatavate süsteemide vahelisi elektroonilisi liideseid kasutades, kui need on olemas.

1.   Kui turujärelevalveasutused jõuavad järeldusele, et toode on väga ohtlik, siis võtavad nad meetmeid, et keelata toote turule laskmine, ja nõuavad, et artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused ei lubaks seda vabasse ringlusse. Nad nõuavad samuti, et kõnealused asutused sisestaksid tolli andmetöötlussüsteemi ja teeksid vajaduse korral tootega kaasasolevale faktuurarvele ja kõikidele muudele asjakohastele saatedokumentidele järgmise märke:

Turujärelevalveasutused sisestavad selle teabe viivitamata artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi.

2.   Kui turujärelevalveasutused jõuavad järeldusele, et toodet ei või turule lasta, kuna see ei vasta selle suhtes kohaldatavale liidu õigusele, siis võtavad nad meetmeid, et keelata toote turule laskmine, ja nõuavad, et artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused ei lubaks seda vabasse ringlusse. Nad nõuavad samuti, et need asutused sisestaksid tolli andmetöötlussüsteemi ja teeksid vajaduse korral tootega kaasasolevale faktuurarvele ja kõikidele muudele asjakohastele saatedokumentidele järgmise märke:

Turujärelevalveasutused sisestavad selle teabe viivitamata artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi.

3.   Kui lõikes 1 või 2 osutatud toode deklareeritakse seejärel mõneks muuks tolliprotseduuriks kui vabasse ringlusse lubamine, lisatakse lõike 1 või 2 kohaselt nõutav märge lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustel ka kõnealuse muu protseduuriga seotud dokumentidele, tingimusel et turujärelevalveasutustel ei ole vastuväiteid.

4.   Artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutus võib hävitada või muuta muul moel kasutuskõlbmatuks toote, mis ohustab lõppkasutajate tervist ja ohutust, kui see on kõnealuse asutuse hinnangul vajalik ja proportsionaalne. Selle meetme võtmisest tekkiva kulu kannab toote vabasse ringlusse lubamiseks deklareerinud füüsiline või juriidiline isik.

Kohaldatakse määruse (EL) nr 952/2013 artikleid 197 ja 198.

1.   Käesolevaga luuakse liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik („võrgustik“).

2.   Võrgustiku eesmärk on olla liikmesriikide täitevasutuste ja komisjoni struktureeritud kooskõlastamise ja koostöö platvormiks ning ühtlustada liidus turujärelevalvetavasid, et muuta turujärelevalve mõjusamaks.

1.   Võrgustikku kuuluvad kõikide liikmesriikide esindajad, sealhulgas artiklis 10 osutatud iga ühtse kontaktasutuse esindaja ja riiklik ekspert (pole kohustuslik), haldustegevuse koordineerimisrühmade esimehed ning komisjoni esindajad.

2.   Liidu ühtlustamisõigusaktide ühetaoliseks kohaldamiseks luuakse eraldiseisvad või ühised haldustegevuse koordineerimisrühmad. Haldustegevuse koordineerimisrühmad koosnevad riiklike turujärelevalveasutuste esindajatest ning vajaduse korral ühtsete kontaktasutuste esindajatest.

Haldustegevuse koordineerimisrühmade koosolekud on ette nähtud ainult turujärelevalveasutuste ja komisjoni esindajatele.

Sõltuvalt arutusel olevast teemast võib haldustegevuse koordineerimisrühmade koosolekutele kutsuda asjaomaseid sidusrühmi, näiteks organisatsioone, kes esindavad tööstuse, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd), tarbijate, katselaborite, standardimis- ja vastavushindamisasutuste huve liidu tasandil.

3.   Komisjon toetab ja ergutab turujärelevalveasutuste koostööd võrgustiku kaudu ning osaleb võrgustiku, selle allrühmade ja haldustegevuse koordineerimisrühmade koosolekutel.

4.   Võrgustik koguneb korrapäraste ajavahemike järel ja vajaduse korral komisjoni või liikmesriigi põhjendatud taotlusel.

5.   Võrgustik võib luua eriküsimuste ja -ülesannetega tegelevaid alalisi või ajutisi allrühmi.

6.   Võrgustik võib kutsuda eksperte ja teisi kolmandaid isikuid (sealhulgas organisatsioone, kes esindavad tööstuse, VKEde, tarbijate, katselaborite ja standardimis- ja vastavushindamisasutuste huve liidu tasandil) osalema kohtumistel vaatlejatena või paluda neil esitada kirjalikke selgitusi.

7.   Võrgustik teeb kõik endast oleneva, et saavutada konsensus. Võrgustiku tehtud otsused on õiguslikult mittesiduvad soovitused.

8.   Võrgustik kehtestab oma kodukorra.

1.   Lõikes 2 sätestatud ülesandeid täites käsitleb võrgustik turujärelevalve üldisi horisontaalseid küsimusi, et hõlbustada koostööd ühtsete kontaktasutuste ja komisjoni vahel.

2.   Võrgustikul on järgmised ülesanded:

1.   Lõikes 2 sätestatud ülesandeid täites tegelevad haldustegevuse koordineerimisrühmad turujärelevalve teemade ja sektoripõhiste eriküsimustega.

2.   Haldustegevuse koordineerimisrühmade ülesanded on järgmised:

1.   Komisjon arendab edasi ja hooldab info- ja teavitussüsteemi, mille abil kogutakse, töödeldakse ja säilitatakse struktureeritud kujul teavet liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamisega seotud küsimuste kohta, ning hooldab seda, et parandada liikmesriikide vahel teabe jagamist, sealhulgas teabetaotluste tarbeks, ning tagada laiaulatuslik ülevaade turujärelevalvemeetmetest, tulemustest ja suundumustest. Juurdepääs süsteemile on komisjonil, turujärelevalveasutustel, ühtsetel kontaktasutustel ja artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutustel. Komisjon töötab välja süsteemi avaliku kasutajaliidese ja hooldab seda, kui ette on nähtud anda lõppkasutajatele olulist teavet turujärelevalvemeetmete kohta.

2.   Komisjon arendab edasi lõikes 1 osutatud süsteemi ja liikmesriikide turujärelevalvesüsteemide vahelist elektroonilist liidest ja hooldab seda.

3.   Ühtsed kontaktasutused sisestavad info- ja teavitussüsteemi järgmise teabe:

4.   Järelevalveasutused sisestavad oma territooriumil turul kättesaadavaks tehtavate toodete kohta, mille kohta on tehtud põhjalik vastavuskontroll, piiramata direktiivi 2001/95/EÜ artikli 12 ja käesoleva määruse artikli 19 kohaldamist, ning kui see on kohaldatav, liidu turule sisenevate toodete kohta, mille vabasse ringlusse lubamise menetlus on nende territooriumil käesoleva määruse artikli 26 kohaselt peatatud, info- ja teavitussüsteemi järgmise teabe:

5.   Kui turujärelevalveasutused peavad seda kasulikuks, võivad nad info- ja teavitussüsteemi sisestada igasugust lisateavet, mis on seotud nende tehtud kontrollidega ja nende poolt või nende taotlusel tehtud katsete tulemustega.

6.   Kui see on asjakohane, et tagada liidu ühtlustamisõigusaktide täitmine ja minimeerida oht, siis hangib toll riiklikest tollisüsteemidest andmed, mis käsitlevad toodete suhtes vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri kohaldamist seoses liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamisega, ning edastab need info- ja teavitussüsteemi.

7.   Komisjon töötab välja elektroonilise liidese, mis võimaldab edastada andmeid liikmesriikide tollisüsteemide ning info- ja teavitussüsteemi vahel. Liides võetakse kasutusele nelja aasta jooksul pärast lõikes 8 osutatud rakendusakti vastuvõtmise kuupäeva.

8.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõigete 1–7 rakendamise üksikasju, eelkõige seoses andmetöötlusega, mida kohaldatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kogutud andmetele, ning millega määratakse kindlaks käesoleva artikli lõigete 6 ja 7 kohaselt edastatavad andmed. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Komisjon võib turujärelevalve tõhustamiseks liidus teha koostööd kolmandate riikide reguleerivate asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega ning vahetada nendega teavet turujärelevalve kohta liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste kokkulepete raames. Kõik kokkulepped peavad põhinema vastastikkusel, sisaldama konfidentsiaalsussätteid, mis vastavad liidus kohaldatavatele nõuetele, ning tagama, et kogu teabevahetus on kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

2.   Koostöö võib olla muu hulgas seotud järgmisega:

3.   Komisjon võib kiita heaks tootega seotud ekspordieelse kontrolli konkreetse süsteemi, mida kolmas riik kasutab toodete puhul vahetult enne toodete eksportimist liitu, et kontrollida, kas tooted vastavad nende suhtes kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele. Heakskiidu võib anda ühele või enamale tootele, ühele või enamale tootekategooriale või konkreetsete tootjate toodetud toodetele või tootekategooriatele.

4.   Komisjon koostab ja säilitab loetelu nendest toodetest ja tootekategooriatest, millele on antud lõikes 3 osutatud heakskiit, ja teeb selle loetelu üldsusele kättesaadavaks.

5.   Lõike 3 kohase heakskiidu võib kolmandale riigile anda, kui täidetud on järgmised tingimused:

6.   Kui heakskiit on antud, siis hõlmab lõikes 3 osutatud liidu turule sisenevate toodete või tootekategooriate impordikontrollidele kohaldatav riskihindamine antud heakskiitu.

Artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused võivad siiski teha kõnealuste liidu turule sisenevate toodete või tootekategooriate kontrolle, sealhulgas tagamaks, et kolmandate riikide tehtud ekspordieelsete kontrollide abil on võimalik tulemuslikult kindlaks teha vastavus liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele.

7.   Lõikes 3 sätestatud heakskiidus määratletakse kolmanda riigi pädev asutus, kelle vastutusel ekspordieelsed kontrollid tehakse, ja kõnealusest pädevast asutusest saab kõigi liidu kontaktisikute partner.

8.   Lõikes 7 osutatud pädev asutus tagab, et tooteid kontrollitakse ametlikult enne liitu sisenemist.

9.   Kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud liidu turule sisenevate toodete kontrollimise käigus leitakse märkimisväärne nõuetele mittevastavus, siis teavitavad turujärelevalveasutused sellest viivitamata komisjoni artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu ja kohandavad kõnealuste toodete kontrollimise taset.

10.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kiidetakse heaks iga konkreetse tootega seotud ekspordieelse kontrolli süsteem, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 3. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

11.   Komisjon jälgib regulaarselt, kas käesoleva artikli lõike 3 alusel antud heakskiit toimib nõuetekohaselt. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega võetakse heakskiit tagasi, kui selgub, et liidu turule sisenevad tooted ei vasta märkimisväärsel arvul juhtudel liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon teavitab mõjutatud kolmandat riiki viivitamata komisjoni otsuse tulemustest.

12.   Toodetega seotud ekspordieelse kontrolli süsteemi hinnatakse vastavalt artikli 42 lõikele 4.

1.   Liit rahastab artiklis 31 osutatud võrgustiku ülesannete täitmist ja artiklis 12 osutatud eksperdihinnanguid.

2.   Liit võib seoses käesoleva määruse kohaldamisega rahastada järgmisi meetmeid:

3.   Liit rahastab artikli 34 lõikes 7 osutatud elektroonilist liidest, sealhulgas info- ja teavitussüsteemi arendustegevust, mis võimaldab artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemil saada automaatselt liikmesriikide tollisüsteemidest elektroonilisi andmevooge.

4.   Liit rahastab artikli 34 lõikes 2 osutatud elektroonilist liidest, mis võimaldab andmevahetust artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi ja liikmesriikide turujärelevalvesüsteemide vahel.

5.   Käesoleva määruse kohaldamist toetavate meetmete jaoks antavat liidu rahalist abi antakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (52) kas otse või delegeerides eelarve täitmise ülesanded kõnelause määruse artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksustele.

6.   Eelarvepädevad institutsioonid määravad igal aastal kehtiva finantsraamistiku piires kindlaks käesolevas määruses osutatud meetmetele eraldatavad assigneeringud.

7.   Eelarvepädevate institutsioonide poolt turujärelevalvemeetmete jaoks kindlaks määratud assigneeringutest võidakse katta ka ettevalmistavate, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulusid, mis on vajalikud käesolevas määruses sätestatud meetmete haldamiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks. Nende kulude hulka kuuluvad uuringute tegemine, ekspertide kohtumiste korraldamine, teabe- ja kommunikatsioonitegevus, sealhulgas ettevõtjate teavitamine liidu poliitilistest prioriteetidest, niivõrd kui need on seotud turujärelevalve üldeesmärkidega, infotehnoloogia võrgustike kulud teabe töötlemisele ja vahetamisele, koos kõikide muude tehnilise ja haldusabi kuludega, mida komisjon kannab.

1.   Komisjon võtab kõik asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetusmeetmetega, tõhusa kontrolliga ja õigusnormide rikkumise tuvastamise korral alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning asjakohasel juhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2.   Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse alusel liidu vahenditest rahastatud.

3.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (53) ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (54) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja uurimist.

1.   Määrust (EÜ) nr 765/2008 muudetakse järgmiselt:

2.   Viiteid määruse (EÜ) nr 765/2008 välja jäetud sätetele käsitatakse viidetena käesoleva määruse vastavatele sätetele ja neid loetakse vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud vastavustabelile.

1.   Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral ja nende II lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide rikkumise korral, millega pannakse ettevõtjatele kohustusi, ning võtavad vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine vastavalt liikmesriikide õigusele.

2.   Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 16. oktoobrist 2021 nimetatud normidest, kui nad ei ole neist eelnevalt teavitanud, ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

1.   Komisjon hindab käesolevat määrust 31. detsembriks 2026 ja seejärel iga viie aasta järel käesoleva määrusega seatud eesmärkide valguses, ning esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

2.   Aruandes hinnatakse, kas käesolev määrus on saavutanud oma eesmärgid, eelkõige seoses liidu turul olevate nõuetele mittevastavate toodete arvu vähendamisega, liidu ühtlustamisõigusaktide tõhusa ja tulemusliku täitmise tagamisega liidus, pädevate asutuste vahelise koostöö parandamisega ning liidu turule sisenevate toodete kontrolli tugevdamisega, võttes arvesse mõju ettevõtlusele ning eelkõige VKEdele. Lisaks sellele tuleb hindamise käigus ka analüüsida käesoleva määruse kohaldamisala, eksperdihinnangu süsteemi ja liidu rahastatavate turujärelevalvemeetmete tulemuslikkust, võttes arvesse liidu poliitika ja õiguse nõudeid ning turujärelevalveasutuste ja tolliasutuste vahelise koostöö edasise parandamise võimalusi.

3.   Hiljemalt 16. juuliks 2023 koostab komisjon hindamisaruande artikli 4 rakendamise kohta. Aruandes hinnatakse eelkõige nimetatud artikli kohaldamisala, selle mõju ning kulusid ja kasu. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

4.   Nelja aasta jooksul pärast artikli 35 lõikes 3 osutatud toodete ekspordieelse kontrolli süsteemi esmast heakskiitmist hindab komisjon selle mõju ja kulutasuvust.

5.   Käesoleva määruse rakendamise hõlbustamiseks koostab komisjon turujärelevalveasutustele ja ettevõtetele suunised artikli 4 praktiliseks rakendamiseks.

1.   Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon artikli 11 lõikes 4, artikli 21 lõikes 9, artikli 25 lõikes 8, artikli 35 lõikes 10 ja artikli 35 lõikes 11 sätestatud rakendusvolitustega seotud rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.