„IV LISA

KESKKONNAALANE ARUANDLUS

A.   Sissejuhatus

Keskkonnateave esitatakse selgel ja arusaadaval viisil ning see peaks eelistatavalt olema kättesaadav elektroonilises vormis. Organisatsioon määrab kindlaks sobivaima vormi, et kõnealune teave huvitatud isikutele kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks teha.

B.   Keskkonnaaruanne

Keskkonnaaruanne sisaldab vähemalt järgmisi elemente ja vastab järgmistele miinimumnõuetele:

a)	kokkuvõte organisatsiooni tegevusest, toodetest ja teenustest ning vajaduse korral suhe kõikide emaorganisatsioonidega ning EMASi kohase registreerimise valdkonna selge ja ühetähenduslik kirjeldus koos kõnealuse registreerimisega seotud tegevuskohtade loeteluga;

b)	organisatsiooni keskkonnapoliitika ja keskkonnajuhtimissüsteemi toetava juhtimisstruktuuri lühikirjeldus;

c)	organisatsiooni kõikide selliste oluliste otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide kirjeldus, millel on oluline keskkonnamõju, kõnealuste aspektide tähtsuse kindlakstegemiseks kasutatud lähenemisviisi lühikirjeldus ning selgitus nende aspektidega seotud mõju laadi kohta;

d)	tähtsate keskkonnaaspektide ja -mõjuga seotud keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete kirjeldus;

e)

selliste meetmete kirjeldus, mis on võetud või mida kavatsetakse võtta keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamiseks, keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete täitmiseks ning kooskõla tagamiseks keskkonnaalaste õigusaktidega. Võimaluse korral tuleks viidata artikli 46 kohastes sektori võrdlusdokumentides esitatud parimatele keskkonnajuhtimise tavadele;

f)

kokkuvõte olemasolevatest andmetest organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta, võttes arvesse asjaomase organisatsiooni olulisi keskkonnaaspekte. Aruanne peab sisaldama punktis C esitatud keskkonnategevuse tulemuslikkuse põhi- ja erinäitajaid. Keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete olemasolu korral tuleb nende kohta esitada asjakohased andmed.

g)	viited olulisemate õigusaktide sätetele, mida organisatsioon peab kooskõla tagamiseks keskkonnaalaste õigusaktidega arvesse võtma, ning andmed keskkonnaalastele õigusaktidele vastavuse kohta;

h)

kinnitus artikli 25 lõikes 8 sätestatud nõuete täitmise kohta ning tõendaja nimi ja akrediteerimis- või litsentsimisnumber ning kinnitamise kuupäev. Selle asemel võib esitada ka VII lisas osutatud deklaratsiooni, mille tõendaja on allkirjastanud. Ajakohastatud keskkonnaaruanne sisaldab vähemalt nimetatud elemente ja vastab punktides e–h sätestatud miinimumnõuetele. Organisatsioon võib otsustada lisada keskkonnaaruandele täiendavat faktilist teavet oma tegevuse, toodete ja teenuste kohta või erinõuete täitmise kohta oma organisatsioonis. Tõendaja peab kinnitama kogu keskkonnaaruandes esitatud teabe. Organisatsioon võib keskkonnaaruande esitada koos muude aruandedokumentidega (näiteks juhtimisaruanne, kestlikkusaruanne või ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitleva aruanne). Kui aruanne esitatakse koos eespool nimetatud aruandedokumentidega, tuleb kinnitatud ja kinnitamata teabe vahel selgelt vahet teha. Keskkonnaaruanne tuleb selgelt märgistada (selleks võib kasutada näiteks EMASi logo) ning dokumentidele tuleb lisada lühiselgitus EMASi puhul kohaldatava kinnitamismenetluse kohta.

C.   Keskkonnategevuse tulemuslikkusnäitajatel ja kvalitatiivsel teabel põhinev aruandlus

1.   Sissejuhatus

Organisatsioonid esitavad nii keskkonnaaruandes kui ka ajakohastatud keskkonnaaruandes ülevaate organisatsiooni otseste ja kaudsete keskkonnaaspektidega seotud põhinäitajate kohta, kasutades keskkonnategevuse tulemuslikkuse põhi- ja erinäitajaid, mis on esitatud allpool. Kui kvantitatiivsed andmed ei ole kättesaadavad, esitavad organisatsiooni punktis 4 kirjeldatud kvalitatiivse teabe.

Aruandes esitatakse andmed tegelike sisendite ja väljundite kohta. Kui avaldamine kahjustaks organisatsiooni äri- või tööstusteabe konfidentsiaalsust, juhul kui selline konfidentsiaalsus on riikliku või ühenduse õigusega majandushuvide kaitseks ette nähtud, on organisatsioonil lubatud seda teavet aruandes indeksiga siduda, näiteks kehtestades aluseks aasta (indeksinumbriga 100), millest lähtudes näidataks tegeliku sisendi/väljundi arengusuundumusi.

Näitajad peavad:

a)	andma täpse hinnangu organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkusele;

b)	olema lihtsalt arusaadavad ja üheselt mõistetavad;

c)	võimaldama kindlaks teha, kas organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkus on eelmiste aastatega võrreldes suurenenud; selleks peab aruanne hõlmama vähemalt kolme tegevusaastat, tingimusel et andmed on kättesaadavad;

d)	võimaldama vajaduse korral võrdlust valdkondlike, riiklike või piirkondlike võrdlusalustega;

e)	võimaldama vajaduse korral võrdlust õigusaktide nõuetega.

Selleks peab organisatsioon lühidalt kirjeldama iga näitaja kohaldamisvaldkonda (sealhulgas organisatsioonilised ja materiaalsed piirangud, kohaldatavus ja arvutusmetoodika).

2.   Keskkonnategevuse tulemuslikkuse põhinäitajad

a)

Need keskenduvad keskkonnategevuse tulemuslikkusele järgmistes peamistes valdkondades: i) energia; ii) materjal; iii) vesi; iv) jäätmed; v) bioloogilise mitmekesisusega seotud maakasutus ja vi) heited. Aruannete esitamine keskkonnategevuse tulemuslikkuse põhinäitajate kohta on kohustuslik. Siiski võib organisatsioon hinnata nende näitajate asjakohasust oma oluliste keskkonnaaspektide ja mõju seisukohalt. Kui organisatsioon otsustab, et üks või mitu põhinäitajat ei ole organisatsiooni oluliste keskkonnaaspektide osas asjakohased, ei pea ta nende põhinäitajate kohta andmeid esitama. Sel juhul lisab organisatsioon keskkonnaaruandele selge ja põhjendatud selgituse, miks ta otsustas andmed esitamata jätta.

b)

Iga põhinäitaja koosneb järgmistest elementidest: i) arv A, mis tähistab kogu aastast sisendit/mõju asjaomases valdkonnas; ii) arv B, mis tähistab organisatsiooni tegevuse iga-aastast kontrollväärtust, ning iii) arv R, mis tähistab A ja B suhtarvu. Iga organisatsioon esitab aruande iga näitaja kõigi kolme elemendi kohta.

c)

Kogu aastase sisendi/väljundi näitaja asjaomases valdkonnas (arv A) tuleb esitada järgmiselt: i) energia puhul — kogu otsene energiatarbimine, mis näitab organisatsiooni aastast energia kogutarbimist; — taastuvenergia kogutarbimine, mis näitab taastuvatest energiaallikatest pärit energia kogutarbimist organisatsiooni poolt aasta jooksul; — kogu toodetud taastuvenergia, mis näitab kogu taastuvatest energiaallikatest pärit energiat, mille organisatsioon on aasta jooksul tootnud. Viimase punkti kohta esitatakse teavet vaid juhul, kui organisatsiooni poolt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia koguhulk on oluliselt suurem kui organisatsiooni tarbitud taastuvenergia koguhulk, või kui organisatsioon enda toodetud taastuvenergiat ise ei tarbinud. Kui organisatsioon tarbib või (taastuvenergia puhul) toodab eri allikatest pärit energiat (nt elekter, soojus, kütus vms), esitatakse asjaomased andmed aasta jooksul tarbitud või toodetud energia kohta vajaduse korral eraldi. Energiakogused tuleks eelistatavalt esitada kilovatt-tundides (kWh), megavatt-tundides (MWh) või gigadžaulides (GJ) või muudes mõõtühikutes, mida tarbitud või toodetud energialiigi puhul üldiselt kasutatakse; ii) materjali puhul: — põhimaterjalide aastane kulu (v.a energiakandjad ja vesi), väljendatuna eelistatavalt tonnides (nt kilogrammides või tonnides) või mahuühikutes (nt kuupmeetrid (m3)) või mõnes muus asjaomase sektori puhul tavapäraselt kasutatavas mõõtühikus. Eri liiki materjalide kasutamise puhul tuleks nende aastane kulu vajaduse korral esitada eraldi; iii) vee puhul: — kogu aastane veetarbimine, väljendatuna mahuühikutes (nt liitrid või kuupmeetrid (m3)); iv) jäätmete puhul: — kogu aastane tekitatud jäätmekogus liikide kaupa, väljendatuna eelistatavalt kaaluühikutes (nt kilogrammid või tonnid) või mahuühikutes (nt kuupmeetrid (m3)) või mõnes muus asjaomase sektori puhul tavapäraselt kasutatavas mõõtühikus; — kogu aastane tekitatud ohtlike jäätmete kogus liikide kaupa, väljendatuna eelistatavalt kaaluühikutes (nt kilogrammid või tonnid) või kuupmeetrid (m3) või mõnes muus asjaomase sektori puhul tavapäraselt kasutatavas mõõtühikus; v) bioloogilise mitmekesisusega seotud maakasutuse puhul: — bioloogilise mitmekesisusega seotud maakasutuse vormid, väljendatuna pindalaühikutes (nt m2 või ha): — kogu maakasutus; — vettpidava materjaliga kaetud ala suurus kokku; — looduskaitse suunitlusega alad tegevuskohas kokku; — looduskaitse suunitlusega alad väljaspool tegevuskohta kokku. „Looduskaitse suunitlusega ala“ on piirkond, mis on eelkõige ette nähtud looduskeskkonna kaitsmiseks või taastamiseks. Looduskaitse suunitlusega alad võivad asuda tegevuskohas ja hõlmata katuseid, fassaade, äravoolukohti või muid elemente, mis on kavandatud ja kohandatud bioloogilise mitmekesisuse soodustamiseks või mida hallatakse sel eesmärgil. Looduskaitse suunitlusega alad võivad asuda ka väljaspool organisatsiooni tegevuskohta, tingimusel et asjaomane ala kuulub organisatsioonile või et organisatsiooni haldab seda, ja selle peamine eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse soodustamine. Aruandes võib kirjeldada ka bioloogilise mitmekesisuse soodustamiseks ette nähtud alasid, mida hallatakse ühiselt, tingimusel et ühise haldamise ulatus on selgelt piiritletud. „Vettpidava materjaliga kaetud ala“ on ala, kus algne pinnas on kaetud vett mitteläbilaskva materjaliga (nt teed). Pinnase muutmine vett mitteläbilaskvaks võib mõjutada keskkonda; vi) heidete puhul: — kogu aastane kasvuhoonegaaside heitkogus, sealhulgas vähemalt CO2, CH4, N2O, HFC, PFC, NF3 ja SF6 heitkogused, väljendatuna süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides. Organisatsioon peaks kaaluma võimalust kasutada kasvuhoonegaaside heitkogustest teatamiseks mõnda väljakujunenud meetodit, näiteks kasvuhoonegaaside protokolli. — aastane koguheide õhku, sealhulgas vähemalt SO2, NOx ja PM heitkogused, väljendatuna kilogrammides või tonnides.

d)

Organisatsiooni tegevuse iga-aastase kontrollväärtuse (arv B) kindlaksmääramisel ja esitamisel tuleb lähtuda järgmistest nõuetest. Arv B peab olema: i) arusaadav; ii) andma kõige paremini ülevaate organisatsiooni üldisest tegevusest kogu aasta jooksul; iii) võimaldama õigesti kirjeldada organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust, võttes arvesse organisatsiooni iseärasusi ja tegevust; iv) kujutama endast ühist kontrollväärtust sektoris, kus organisatsioon tegutseb, näiteks: — kogu aastane füüsiline väljund; — töötajate koguarv; — ööbimiste koguarv; — piirkonna elanike koguarv (avaliku halduse puhul); — töödeldud jäätmete kogus tonnides (jäätmekäitlussektoris tegutsevate organisatsioonide puhul); — toodetud energia kokku (energiatootmissektoris tegutsevate organisatsioonide puhul); v) tagama esitatud näitajate võrreldavuse aja jooksul. Pärast arvu B kindlaksmääramist võib seda kasutada ka edaspidistes keskkonnaaruannetes. Arvu B muutmise korral tuleb keskkonnaaruandesse lisada asjakohane selgitus. Arvu B muutmise korral peab organisatsioon tagama, et see oleks vähemalt kolme aasta jooksul võrreldav varasemate väärtustega, arvestades varasemate aastate väärtused ümber vastavalt uuele kindlaksmääratud arvule B.

3.   Keskkonnategevuse tulemuslikkuse erinäitajad

Lisaks peavad kõik organisatsioonid igal aastal esitama tulemuslikkusandmeid selliste oluliste otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide ja -mõjude kohta, mis on seotud organisatsiooni põhitegevusega, mis on mõõdetavad ja kontrollitavad ning mida ei ole põhinäitajate puhul arvesse võetud.

Teave nende näitajate kohta esitatakse vastavalt käesoleva punkti sissejuhatuses esitatud nõuetele.

Organisatsioon võtab võimaluse korral arvesse artiklis 46 osutatud sektori võrdlusdokumente, et hõlbustada asjakohaste sektoripõhiste näitajate kindlaksmääramist.

4.   Olulisi keskkonnaaspekte käsitlevate aruannete esitamine kvalitatiivse teabe põhjal

Kui olulisi otseseid või kaudseid keskkonnaaspekte käsitleva aruande koostamiseks ei ole piisavalt kvantitatiivseid andmeid, kasutavad organisatsioonid oma tegevuse tulemuslikkuse kirjeldamiseks kvalitatiivset teavet.

D.   Kohalik vastutus

EMASi kohaselt registreeritud organisatsioonid võivad esitada ühe ühise keskkonnaaruande, mis katab mitu geograafilist tegevuskohta.

Kuna EMASi eesmärk on tagada kohalik vastutus, tagavad organisatsioonid, et iga tegevuskoha oluline keskkonnamõju on selgelt kindlaks tehtud ning ühises keskkonnaaruandes esitatud.

D.   Teabe avalikkus

Organisatsioon tagab, et ta suudab tõendajale näidata, et kõikidel organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkusest huvitatud isikutel on hõlbus ja tasuta juurdepääs punkti B ja punkti C kohaselt nõutavale teabele. Sellise läbipaistvuse tagamiseks peaks keskkonnaaruanne eelistatult olema avalikkusele kättesaadav organisatsiooni veebilehel.

Organisatsioon tagab, et konkreetset tegevuskohta või organisatsiooni käsitlev asjakohane teave on avaldatud selle liikmesriigi või kolmanda riigi ametlikus keeles (või ühes ametlikest keeltest), kus tegevuskoht või organisatsioon asub.

Ühise keskkonnaaruande puhul tagab organisatsioon lisaks, et teave on (registreerimise eesmärgil) kättesaadav selle liikmesriigi ametlikus keeles (või ühes ametlikest keeltest), kus organisatsioon on registreeritud, või nendes liidu ametlikes keeltes (ühes ametlikus keeles), mis on kokku lepitud registreerimise eest vastutava pädeva asutusega.

Keskkonnaaruande võib kättesaadavaks teha ka muudes keeltes, tingimusel et tõlgitud dokumendi sisu on kooskõlas keskkonnaaruande originaaliga, mille tõendaja on kinnitanud, ja et selles on sõnaselgelt märgitud, et tegemist on kinnitatud dokumendi tõlkega.