9.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 147/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 531/2012 (3) on kehtestatud ühine lähenemisviis rändluse reguleerimisele üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires.

(2)

Komisjoni 6. mai 2015. aasta teatises esitatud Euroopa digitaalse ühtse turu strateegias käsitleti telekommunikatsiooni ühtse turu paketti, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2120, (4) kui esimest sammu jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude lõpliku kaotamise suunas, millega toetatakse digitaalse ühtse turu loomist liidus.

(3)

Määrusega (EL) 2015/2120 luuakse uus jaehindade mehhanism terves liidus reguleeritud rändlusteenuste tarvis, et kaotada alates 15. juunist 2017 jaemüügi tasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasud, põhjustamata konkurentsimoonutusi riigisisestel ja külastatud turgudel.

(4)

Määrusega (EL) 2015/2120 kehtestatud jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamine, mida nimetatakse ka „rändle nagu kodus“ (roam-like-at-home, rändlusteenuste osutamise ühtlustatud kord), on vajalik digitaalse ühtse turu loomiseks ja selle toimimise lihtsustamiseks kogu liidus. Rändlusturu nõuetekohase toimimise tagamiseks aga ei piisa ainult sellest määrusest. Seetõttu peaks käesolev määrus aitama kaasa sellele, et jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamisega ei kahjustataks hinnastamismudeleid siseturgudel.

(5)

Rändluse lisatasude kaotamine alates 15. juunist 2017 sõltub komisjoni esitatud seadusandliku akti kohaldatavusest, milles nähakse pärast komisjonipoolset rändluse hulgiturgude läbivaatamist ette asjakohased meetmed.

(6)

Komisjon korraldas rändlusteenuste hulgiturgude ulatusliku läbivaatamise, et hinnata, millised meetmed on vajalikud jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise võimaldamiseks alates 15. juunist 2017.

(7)

Läbivaatamise järelduste põhjal võttis komisjon 15. juunil 2016 vastu oma aruande rändluse hulgiturgude läbivaatamise kohta (edaspidi „komisjoni aruanne“). Komisjoni aruandes leitakse, et tagamaks seda, et jaemüügitasandil osutatavaid rändlusteenuseid saaks osutada riigisiseste jaehindadega, peavad rändluse hulgituru sisendid olema saadaval tasemel, mis võimaldab koduvõrgu operaatoritel osutada rändlusteenuseid ühtlustatud korra kohaselt. Kuigi täielikult konkurentsil põhinevad riigisisesed rändluse hulgiturud, kus hinnad vastavad külastatavate võrkude teenuse osutamise kuludele, oleksid muutnud rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korra selgelt jätkusuutlikumaks, nähtub komisjoni aruande läbivaatamisest, et nii see ei olnud. Samuti nähtub komisjoni aruandest, et pelgalt tulevane jaemüügitasandi rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korraga seotud kohustus ei too suure tõenäosusega kaasa hästi toimivaid rändluse hulgiturge, mis võimaldaksid alates 15. juunist 2017 osutada liidus ühtlustatud korra kohaseid rändlusteenuseid.

(8)

Kuna rändlusteenuste hulgihinnad on lõppkasutajatele kehtestatud jaehindadega võrreldes liiga kõrged, võib rändluse hulgiturgude praegune toimimine mõjutada eelkõige konkurentsi koduvõrgu operaatorite riigisisestel turgudel ja nendesse investeerimist. Eeskätt kehtib see väikeste operaatorite, mobiilse virtuaalvõrgu operaatorite ja selliste operaatorite puhul, kelle väljuv rändlusliiklus on suurem kui sissetulev, muutes rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korra seega struktuurselt jätkusuutmatuks.

(9)

Rändluse hulgituru toimimisega tuleks tagada, et operaatoritel oleks võimalik katta kõik hulgituru reguleeritud rändlusteenuste osutamisega seotud kulud, sealhulgas ühised ja üldkulud. See peaks aitama säilitada stiimulid investeerida külastatavatesse võrkudesse ja vältida külastatavatel turgudel riigisisese konkurentsi moonutamist, mis on põhjustatud nende operaatorite õiguslikust arbitraažist, kes konkureerimiseks riigisisesel külastataval turul kasutavad rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu parandusmeetmeid.

(10)

Tuvastatud probleeme arvesse võttes tuleks muuta rändluse hulgiturgude suhtes praegu kohaldatavaid meetmeid, tagamaks et rändlusteenuste hulgihindade tase võimaldaks jätkusuutlikku ühtlustatud korra kohast rändlusteenuste osutamist liidus.

(11)

Et tõhusam, integreeritum ja konkurentsipõhisem rändlusteenuste turg saaks välja kujuneda, tuleks jaemüügitasandil rändlusteenuste osutamise eesmärgiga peetavatel läbirääkimistel rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu üle anda operaatoritele alternatiivne võimalus pidada läbirääkimisi hulgihinna innovatiivse kujundamise üle, mis ei ole otseselt seotud tegelike tarbitud mahtudega, näiteks kindla summaga maksed, eelnevalt sõlmitud lepingud või läbilaskevõimel põhinevad lepingud või hinnakujunduskavad, mis peegeldavad nõudluse muutumist aasta lõikes. Seetõttu peaks läbirääkimistel osalejatel olema võimalus kokku leppida, et rändluse hulgiteenuse lepingute kestuse jooksul ei kohaldata reguleeritud rändlusteenuste maksimaalseid hulgihindu. Sellega välistataks võimalus, et kumbki pool taotleb seejärel määruses (EL) nr 531/2012 sätestatud, tegelikul tarbimisel põhinevate mahupõhiste maksimaalsete hulgihindade kohaldamist. Selle alternatiiviga ei tohiks piirata kõnealuse määruse kohaseid reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamisega seotud kohustusi.

(12)

Tuleks täpsustada tingimusi, mida tohib standardpakkumistesse lisada, et võimaldada mobiilsideoperaatoritel ära hoida püsivat rändlust või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalset või lubamatut kasutamist. Eelkõige siis, kui külastatava võrgu operaatoril on põhjust arvata, et toimub olulise osa rändlusteenuse osutajate klientide püsiv rändlus või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalne või lubamatu kasutamine, peaks tal olema võimalus nõuda rändlusteenuse osutajalt (koondatult ning liidu ja siseriiklikke andmekaitsenõudeid täielikult järgides) andmeid, mis võimaldaks teha kindlaks, kas toimub püsiv rändlus olulise osa rändlusteenuse osutaja klientide poolt või kas kasutatakse anomaalset või lubamatut juurdepääsu rändlusteenuste hulgiturule, näiteks andmed selliste klientide osakaalu kohta, kelle riigisisene tarbimine on rändlusteenuse tarbimisega võrreldes tähtsusetu. Lisaks sellele tuleks rändluse hulgiteenuse lepingute lõpetamist püsiva rändluse või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalse või lubamatu kasutamise ärahoidmiseks kasutada vaid juhul, kui vähem rangete meetmete abil ei ole õnnestunud olukorda lahendada. Lepingu lõpetamiseks peab eelneva loa andma külastatava võrdu operaatori riigi reguleeriv asutus, kes võtab võimalikult ulatuslikult arvesse Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC) arvamust, kui BERECiga on konsulteeritud. Vähem ranged meetmed võiksid seisneda kõrgemate rändluse hulgihindade kehtestamises, ületamata seejuures käesoleva määrusega kehtestatud maksimaalseid hulgihindu lepingus kindlaks määratud koondmahtu ületava mahu eest.

Kõrgemad rändluse hulgihinnad tuleks kehtestada kas eelnevalt või alates hetkest, mil külastatava võrgu operaator on teinud kindlaks, et objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes toimub olulise osa rändlusteenuse osutajate klientide püsiv rändlus või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalne või lubamatu kasutamine, ning on sellest koduvõrgu operaatorile teada andnud. Vähem ranged meetmed võiksid olla ka sellised, et koduvõrgu operaator kohustub võtma vastavalt määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6d kohaselt vastu võetud üksikasjalikele eeskirjadele vastu oma klientide suhtes kohaldatava mõistliku kasutamise poliitika või seda muutma, või võiks külastatava võrgu operaatoril olla võimalus taotleda rändluse hulgiteenuse lepingu muutmist. Läbipaistvuse huvides peaks riigi reguleeriv asutus tegema avalikkusele kättesaadavaks teabe rändluse hulgiteenuse lepingute lõpetamise loa taotluste kohta, järgides ärisaladuse hoidmise nõudeid.

(13)

Seoses hulgihindu käsitlevate eeskirjadega tuleks liidu tasandil säilitada reguleerivad kohustused, sest iga meede, mis võimaldab osutada rändlusteenuseid ühtlustatud korra kohaselt kogu liidus, aga mille puhul ei ole arvestatud hulgituru rändlusteenuste osutamisega seotud hulgimüügikulude taset, võib häirida rändlusteenuste siseturu toimimist ega aita soodustada konkurentsi. Asjakohasel tasemel hulgihinnad peaksid soodustama püsivat konkurentsi, k.a uute osalejate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning idufirmade osas.

(14)

Maksimaalsed hulgihinnad peaksid toimima kaitsva tasemena ning tagama, et operaatoritel oleks võimalik katta oma kulud, sealhulgas ühised ja üldkulud. Samuti peaksid need võimaldama laialdast jätkusuutlikku rändlusteenuste osutamist ühtlustatud korra kohaselt ning samas jätma ruumi operaatoritevahelisteks kaubandusläbirääkimisteks.

(15)

Hulgituru rändlusteenuste osutamise hinnangulisi kulusid, sealhulgas ühiseid ja üldkulusid, hinnati mitme allika alusel. Üks allikas oli hulgituru rändlusteenuse üldine kulumudel; selles kasutati riigikohaseid andmeid ja see põhines meetodil, mida riigi reguleerivad asutused kasutavad mobiilikõne lõpetamise tasu ülempiiri kindlaksmääramiseks vastavalt liidu õigusele. Teine allikas olid alternatiivsed kuluhinnangud, mis põhinesid riigisiseste mobiilikõne lõpetamise tasu määrade reguleerimise liidu ühtsetel lähenemisviisidel. Samuti tugineti hinnangus praegu liidus tasakaalustamata liikluse puhul kehtivatele rändlusteenuste hulgihindadele ja tõenditele rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu tasude kohta riigisisestel turgudel.

(16)

Kuluhinnangute kaalumisel on võetud arvesse rändlusliikluse hooajalise iseloomu võimalikku mõju hulgimüügitasandil osutatavate rändlusteenuste riigisisese pakkumise kogukuludele. Nendes hinnangutes arvestati tasakaalustavaid mõjusid, mis aitaksid leevendada rändlusliikluse hooajalisusest tulenevat kulude võimalikku suurenemist. Riigisisese nõudluse suurenemine tähendab eelkõige andmesideteenuste puhul, et järgmis(t)el aasta(te)l ületab riigisisene kogunõudlus käesoleva aasta mis tahes hooajalise tippliikluse. Kuna maapealsed avalikud mobiilsidevõrgud on dimensioonitud sellise riigisisesest nõudlusest põhjustatud üldise suurenemissuundumusega toimetulemiseks, ei ole tõenäoline, et hooajalistest rändlusvoogudest tulenev võrgu mis tahes tippnõudluse kogumaht suurendaks mobiilsidevõrgu dimensioonimise kulusid. Mõnes liikmesriigis võivad hooajalised rändluse tippmahud mõjutada võrgu üldisi dimensioonimise kulusid kõnede puhul, kus nõudlus on stabiilsem. Aga ka sellised kohalikud hooajalised liikluse tippmahud tulenevad tõenäoliselt riigisiseste kasutajate liikumisest turismipiirkondadesse ning teatud määral leevendab neid kompenseeriv asjaolu, et suvepuhkuste hooajal kasutavad rändlusteenuse kasutajad vähem läbilaskevõimet linnapiirkondades.

(17)

Andmesideteenuste kasutus kasvab liidus ja kogu maailmas kiiresti. Rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korra kasutuselevõtt alates 15. juunist 2017 peaks seda kasvu toetama rändluse osas, viies edastatud andmemahu ühikukulu märkimisväärselt alla. Et võtta arvesse andmesideteenuste kasutuse suurenemist ja edastatud andmemahu ühikukulu vähenemist, peaks reguleeritud andmeside-rändlusteenuste maksimaalne hulgihind igal aastal vähenema ja see tuleks esitada eurodes gigabaidi kohta selliselt, et üks gigabait vastab 1 000 megabaidile. Reguleeritud andmeside-rändlusteenuste maksimaalse hulgihinna kehtestamisel tuleb võtta arvesse kõiki rändlusteenuste osutamiseks vajalikke juurdepääsukomponente, sealhulgas transiidikulusid, mis tekivad andmesideliikluse edastamisel koduvõrgu operaatori tuvastatud vahetuspunkti.

(18)

Rändlusteenuste hulgihindade kaitsva rolli kaalumisel kahe eesmärgi saavutamisel – tagada, et hulgimüügitasandil osutatavate rändlusteenuste pakkujatel oleks võimalik katta kõik asjaomased kulud ning et jätkusuutmatus rändlusteenuste ühtlustatud korra kohase osutamise puhul oleks erandlik – tuleks võtta arvesse iga hulgimüügitasandil osutatavate rändlusteenuste pakkuja teenustevalikut ja tema eeldatavaid liiklusmahte.

(19)

Seetõttu tuleks kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenustele kehtivaid maksimaalseid hulgihindu märkimisväärselt alandada.

(20)

Ärisaladuse hoidmise tagamiseks ja määruse (EL) nr 531/2012 kohaldamise ning rändluse hulgiturgude edenemise seiramiseks ja järelevalveks tuleks riigi reguleerivatele asutustele anda õigus nõuda teavet nende rändluse hulgiteenuse lepingute kohta, milles ei nähta ette maksimaalsete rändlusteenuste hulgihindade kohaldamist. Samuti peaks kõnealustel asutustel olema õigus nõuda teavet rändluse hulgiteenuse lepingute nende tingimuste vastuvõtmise ja kohaldamise kohta, mille eesmärk on vältida püsivat rändlust ning hulgimüügitasandil osutatavate rändlusteenuste anomaalset või lubamatut kasutamist muudel eesmärkidel kui reguleeritud rändlusteenuste pakkumine liidus reisivatele rändlusteenusepakkujate klientidele.

(21)

Hulgimüügitasandil osutatavate rändlusteenuste suhtes kohaldatav konkreetne hindade reguleerimine tähendab seda, et liidu üldist ülempiiri kohaldatakse liittoodete suhtes, mis võivad hõlmata ka muud juurdepääsu rändluse hulgiturule ja vastastikuse sidumise sisendeid, sealhulgas ja eelkõige neid, mida reguleeritakse riiklikult või potentsiaalselt ka piiriüleselt. Sellega seoses prognoositakse, et nende sisendite reguleerimise erinevused liidus vähenevad, eelkõige tänu tulevastele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ (5) (raamdirektiiv) kohaselt võetavatele võimalikele lisameetmetele, mille eesmärk on tagada reguleerivate lähenemisviiside suurem ühetaolisus. Vahepeal tuleks tegeleda külastatavate võrkude operaatorite ja teiste operaatorite mis tahes vaidlustega määrade üle, mida nende hulgimüügitasandil osutatavate rändlusteenuste pakkumiseks vajalike reguleeritud sisendite suhtes kohaldatakse, võttes arvesse BERECi arvamust, kui BERECiga on konsulteeritud, ja vastavalt rändluse suhtes kohaldatavatele spetsiaalsetele reguleerivatele kohustustele ning ka raamdirektiivile ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2002/19/EÜ (6), 2002/20/EÜ (7) ja 2002/22/EÜ (8).

(22)

Rändluse hulgiturgude toimimist ning nende seotust rändluse jaeturuga on vaja jälgida ja korrapäraselt läbi vaadata, võttes arvesse konkurentsi ja tehnoloogia arengut ning liiklusvooge. Sellel eesmärgil peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 15. detsembriks 2018 vahearuande jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise mõju kokkuvõttega, võttes arvesse BERECi asjakohast aruannet. Seejärel peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta tagant esitatavad aruanded. Esimene aruanne tuleks esitada 15. detsembriks 2019. Komisjon peaks oma iga kahe aasta järel esitatavas aruandes eelkõige hindama, kas rändlusteenuste osutamise ühtlustatud kord avaldab mingit mõju jaeturul kättesaadavate tariifikavade arengule. Ühelt poolt peaks see sisaldama hinnangut selliste tariifikavade tekke kohta, mis sisaldavad üksnes riigisiseseid teenuseid ja välistavad kõik jaerändlusteenused ja mis on seega vastuolus rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korra peamise eesmärgiga, ning teiselt poolt hinnangut kindlasummaliste tariifikavade kättesaadavuse vähenemise kohta, mis võiks samuti tekitada tarbijatele kahju ja kahjustada digitaalse ühtse turu eesmärke. Iga kahe aasta järel esitatavates komisjoni aruannetes tuleks eelkõige analüüsida, millisel määral on riikide reguleerivad asutused lubanud erandkorras kohaldada jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasusid, koduvõrkude operaatorite suutlikkust säilitada oma riigisisesed hinnamudelid ja külastatavate võrkude operaatorite suutlikkust katta kõik hulgimüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenustega seotud tegelikult tekkinud kulud. Võimaldamaks sellist aruandlust, et hinnata, kuidas rändlusturud kohanevad rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korraga, tuleks koguda piisavalt andmeid nende turgude toimimise kohta pärast kõnealuste eeskirjade rakendamist.

(23)

Selleks et hinnata konkurentsi edenemisest kogu liitu hõlmavatel rändlusturgudel ja anda korrapäraselt aru muutustest rändluse tegelikes hulgihindades rändlusteenuste pakkujate vahelises tasakaalustamata liikluses, tuleks BERECile anda ülesanne koguda riikide reguleerivatelt asutustelt andmeid vastavalt tasakaalustatud ja tasakaalustamata liikluse suhtes kohaldatavate tegelike tasude kohta. Samuti peaks BEREC koguma andmeid juhtumite kohta, kui rändluse hulgiteenuse lepingu osalised on otsustanud loobuda maksimaalsete rändlusteenuste hulgihindade kohaldamisest või on hulgimüügitasandil rakendanud meetmeid, mille eesmärk on vältida püsivat rändlust või hulgimüügitasandil osutatavate rändlusteenuste anomaalset või lubamatut kasutamist muudel eesmärkidel kui reguleeritud rändlusteenuste pakkumine rändlusteenusepakkujate klientidele nende regulaarsete reiside ajal liidus. Kogutud andmete põhjal peaks BEREC korrapäraselt aru andma, millised on seosed rändlusteenuste jaehindade, hulgihindade ning hulgimüügikulude vahel.

(24)

Komisjon, BEREC ja kõik asjaomased riikide reguleerivad asutused peaksid määruse (EL) nr 531/2012 kohaldamise läbivaatamise, seire ja järelevalve eesmärgil teabe jagamisel täielikult tagama ärisaladuse hoidmise. Ärisaladuse hoidmise nõuetest kinnipidamine ei tohiks seega takistada riikide reguleerivatel asutustel sellel eesmärgil õigeaegselt konfidentsiaalset teavet jagamast.

(25)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 531/2012 vastavalt muuta.

(26)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest riiklike meetmetega ei suudeta tagada, et rändluse hulgimüügiturge käsitlevad eeskirjad oleksid kooskõlas rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamist käsitlevate liidu eeskirjadega, küll aga saab neid piiriülese mõju tõttu, mida riigisisesed rändluse hulgiturud avaldavad rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamisele liidus, paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest,

1)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 7 punktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Keskmine hulgihind, mida külastatava võrgu operaator võib nõuda rändlusteenuse osutajalt külastatavast võrgust alustatud reguleeritud rändluskõne pakkumise eest (sealhulgas kõne alustamise, transiidi ja lõpetamise kulude eest), ei tohi alates 15. juunist 2017 ületada turvalimiiti 0,032 eurot minuti eest. Ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist, on 0,032 eurot keskmise hulgihinna ülempiiriks kuni 30. juunini 2022.

2.   Lõikes 1 osutatud keskmine hulgihind kehtib kahe operaatori vahel ning seda arvutatakse 12-kuulise ajavahemiku kohta või siis lühema ajavahemiku kohta, kui lõikes 1 sätestatud keskmise hulgihinna ülempiiri kohaldamisaja lõpuni või 30. juunini 2022 jääb vähem kui 12 kuud.“

3)

Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Alates 15. juunist 2017 ei tohi keskmine hulgihind, mida külastatava võrgu operaator võib nõuda rändlusteenuse osutajalt külastatavast võrgust saadetava reguleeritud rändlussõnumi eest, ületada turvalimiiti 0,01 eurot SMSi kohta, ning ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist, on 0,01 eurot turvalimiidiks kuni 30. juunini 2022.“

4)

Artikli 12 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Alates 15. juunist 2017 ei tohi keskmine hulgihind, mida külastatava võrgu operaator võib nõuda rändlusteenuse osutajalt külastatava võrgu vahendusel reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise eest, ületada ühe gigabaidi edastatud andmete eest turvalimiiti 7,70 eurot. Keskmise hulgihinna ülempiir langeb 1. jaanuaril 20186,00 eurole gigabaidi eest, 1. jaanuaril 20194,50 eurole gigabaidi eest, 1. jaanuaril 20203,50 eurole gigabaidi eest, 1. jaanuaril 20213,00 eurole gigabaidi eest ja 1. jaanuaril 20222,50 eurole gigabaidi eest. Ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist, on 2,50 eurot ühe gigabaidi edastatud andmete eest keskmise hulgihinna ülempiiriks kuni 30. juunini 2022.“

5)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

6)

Artikli 17 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Külastatavate võrkude operaatorite ja muude operaatorite vahelised vaidlused hulgituru reguleeritud rändlusteenuste osutamiseks vajalike sisendite suhtes kohaldatavate määrade üle võib esitada lahendamiseks pädevale riigi reguleerivale asutusele või raamdirektiivi artiklites 20 ja 21 sätestatud asutustele. Sellisel juhul võib riigi pädev reguleeriv asutus/võivad riigi pädevad asutused konsulteerida BERECiga meetmete asjus, mida raamdirektiivi, eridirektiivide või käesoleva määruse sätete kohaselt tuleb vaidluse lahendamiseks võtta. Kui BERECiga on konsulteeritud, ootab riigi reguleeriv asutus/ootavad riigi reguleerivad asutused enne vaidluse lahendamiseks meetmete võtmist ära BERECi arvamuse.“

7)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt: