EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32016D0763

Nõukogu otsus (EL) 2016/763, 13. mai 2016, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel riigihankekomitees võetav seisukoht seoses otsuse eelnõuga, mis käsitleb muudetud riigihankelepingu XIX artikli lõike 8 kohaseid vahekohtumenetlusi

ELT L 126, 14.5.2016, p. 71–76 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2016/763/oj

14.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 126/71


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/763,

13. mai 2016,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel riigihankekomitees võetav seisukoht seoses otsuse eelnõuga, mis käsitleb muudetud riigihankelepingu XIX artikli lõike 8 kohaseid vahekohtumenetlusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Muudetud riigihankelepingus, mis jõustus 6. aprillil 2014, on sätestatud uuendatud õigusraamistik, mida muudetud riigihankelepingu osalised peavad lepinguga hõlmatud hangete suhtes kohaldama. Muudetud riigihankeleping annab lepinguosalistele võimaluse kasutada vahekohtumenetlusi juhtudel, kui esitatakse vastuväiteid seoses soovitatud korrigeerimise, hankija ühest lisast teise kandmise, I liite lisadest hankija väljajätmise või muude muudatustega, aga vastuväidet ei ole suudetud lahendada konsultatsioonide käigus.

(2)

Muudetud riigihankelepingu XIX artikli lõike 8 kohaselt peab riigihankekomitee võtma vastu vahekohtumenetlused, et lihtsustada kõnealuste vastuväidete lahendamist.

(3)

Lepinguosalised on selliste vahekohtumenetluste sisu põhjalikult arutanud, kaaludes erinevaid variante, mida kohaldada, kui esitatakse vastuväiteid lepinguosalise hangete kaetuse kavandatava muutmise kohta. Muudetud riigihankelepingu osalised on suutnud leida selles küsimuses üksmeele.

(4)

Kokkulepitud vahekohtumenetlused on esitatud otsuse eelnõus, mis käsitleb muudetud riigihankelepingu XIX artikli lõike 8 kohaseid vahekohtumenetlusi.

(5)

Kõnealuses vahekohtumenetlusi käsitleva otsuse eelnõus on sätestatud tingimused, mida on vaja täita, et saaks kasutada vahekohtumenetlust, ning kehtestatud eeskirjad vahekohtunike nimetamiseks, kolmandate poolte osalemiseks vahekohtumenetluses, menetluste läbiviimiseks ja vahekohtunike otsusteks.

(6)

Eeldatakse, et vahekohtumenetlusi käsitleva otsuse eelnõu vastuvõtmine täiendab positiivsel viisil olemasolevat muudetud riigihankelepingu õigusraamistikku, sest selle eesmärk on lihtsustada selliste vastuväidete lahendamist, mis esitatakse seoses kavandatava korrigeerimise, hankija ühest lisast teise kandmise, I liite lisadest hankija väljajätmise või muude muudatustega.

(7)

Seepärast on asjakohane määrata kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel riigihankekomitees seoses vahekohtumenetlusi käsitleva otsuse eelnõuga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel riigihankekomitees võetav seisukoht toetab muudetud riigihankelepingu XIX artikli lõike 8 kohaseid vahekohtumenetlusi käsitleva otsuse eelnõu vastuvõtmist.

Vahekohtumenetlusi käsitleva otsuse eelnõu tekst lisatakse käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 13. mai 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

E. M. J. PLOUMEN


MUUDETUD RIIGIHANKELEPINGU XIX ARTIKLI LÕIKE 8 KOHASEID VAHEKOHTUMENETLUSI KÄSITLEVA OTSUSE EELNÕU

Riigihankekomitee (edaspidi „komitee“),

märkides, et muudetud riigihankelepingu (edaspidi „leping“) artikli XIX lõikes 8 on nõutud, et komitee töötab välja vahekohtumenetlused lepingu XIX artikli lõike 2 kohaste vastuväidete lahendamise lihtsustamiseks, ning

kinnitades lepingu XIX artikli lõike 8 punktide b ja c olulisust kõnealuste vahekohtumenetluste jaoks ja toonitades lepinguosaliste kindlat tahet võtta vastu lepingu XIX artikli lõike 8 punktide b ja c kohased otsused,

võtab käesolevaga vastu järgmised vahekohtumenetlused lepingu XIX artikli lõike 2 kohaste vastuväidete lahendamise lihtsustamiseks:

Vahekohtumenetluse algatamine

1.

Kui muudatust tegev lepinguosaline ja vastuväidet esitav lepinguosaline ei suuda XIX artikli lõike 1 kohase muudatusettepaneku suhtes esitatud vastuväitele lahendust leida, võib muudatust tegev lepinguosaline või vastuväidet esitav lepinguosaline vastavalt lepingu XIX artikli lõikele 7 anda muudatusettepaneku vahekohtusse, nimetades oma taotluse põhjused ning teatades komiteele mitte varem kui 45 päeva pärast lepingu XIX artikli lõike 1 kohase muudatusettepaneku kohta teate edastamist.

2.

Kui vähemalt kaks lepinguosalist pöörduvad sama muudatusettepaneku pärast vahekohtusse enne vahekohtunike nimetamist, lepivad muudatust tegev lepinguosaline ja vastuväiteid esitavad lepinguosalised kokku ühesainsas vahekohtumenetluses, mille raames käsitletakse kõiki sama muudatusettepaneku kohta esitatud vastuväiteid. Kui sama muudatusettepaneku kohta esitatakse pärast vahekohtunike nimetamist veel taotlusi, lepivad muudatust tegev lepinguosaline ja vastuväiteid esitavad lepinguosalised võimaluse korral alati kokku ühesainsas vahekohtumenetluses.

Vahekohtunike nimetamine

3.

Vahekohtumenetluse viivad läbi vahekohtunikud. Kui vahekohtumenetluse pooled teisiti kokku ei lepi, peab vahekohtunikke olema kolm. Vahekohtunikud peavad vastama nõuetele, mis on vahekohtu liikmetele esitatud vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 8 lõigetes 1, 2 ja 9.

4.

Komitee sekretariaat teeb vahekohtumenetluse poole taotlusel ettepaneku vahekohtunike nimetamiseks. Ilma tungivate põhjusteta ei või vahekohtumenetluse pooled olla nimetamise vastu. Vahekohtumenetluse poolte riigikodanikke ja kolmandate poolte valitsusametnikke ei tohi vahekohtunikeks nimetada, kui vahekohtumenetluse pooled ei lepi kokku teisiti.

5.

Kui vahekohtumenetluse pooled ei jõua kokkuleppele selle üle, kes tuleks vahekohtunikeks nimetada, 20 päeva jooksul pärast muudatusettepaneku andmist vahekohtusse, nimetab peadirektor ühe poole taotlusel vahekohtunikud 10 päeva jooksul pärast vahekohtumenetluse poolte ja komitee esimehega konsulteerimist.

Kolmandate lepinguosaliste osalemine

6.

Iga lepinguosalist, kellel on suur huvi muudatusettepaneku andmiseks vahekohtusse ja kes on teatanud oma huvist komiteele (edaspidi „kolmas pool“) 10 päeva jooksul pärast muudatusettepaneku vahekohtusse andmist, kutsutakse üles koostama kirjalikku esildist, osalema koos vahekohtumenetluse pooltega olulistel istungitel, tegema suulisi avaldusi ning neile antakse õigus vastata vahekohtunike küsimustele.

Menetlused

7.

Vahekohtunikud kohaldavad menetluses lepingu asjakohaseid sätteid, ja kui komitee on võtnud vastu lepingu XIX artikli 8 punkti b kohase otsuse, juhinduvad vahekohtunikud sellest otsusest. Lisaks kohaldatakse järgmist töökorda.

a.

Komitee sekretariaat edastab vahekohtunikele viivitamata lepingu XIX artikli lõigete 1 ja 2 kohase teate ja vastuväite. Kümne päeva jooksul pärast vahekohtunike nimetamist ja pärast vahekohtumenetluse pooltega konsulteerimist võtavad vahekohtunikud vastu vahekohtumenetluse läbiviimise ajakava. Ajakava aluseks peaks olema käesoleva otsuse lisas esitatud ajakava.

b.

Vahekohtunikud korraldavad vahekohtumenetluse pooltega sisulise istungi, kui vahekohtumenetluse pooled ei lepi kokku, et see pole vajalik. Enne sisulist istungit edastavad vahekohtumenetluse pooled vahekohtunikele kirjalikud esildised, milles nad esitavad juhtumiga seotud asjaolud ja oma väited.

c.

Kui vahekohtumenetluse pool esitab vahekohtunikele konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitlevad vahekohtunikud, teised vahekohtumenetluse pooled ja kolmandad pooled seda teavet konfidentsiaalsena. Vahekohtumenetluse poole taotluse korral kehtestavad vahekohtunikud lisamenetlused sellise teabe konfidentsiaalsuse säilitamiseks.

d.

Kui vahekohtumenetluse pool tähistab oma kirjalikus esildises teabe konfidentsiaalsena, esitab kõnealune pool teise poole või kolmanda poole taotluse korral oma esildises sisalduva teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, mida on võimalik avalikustada.

e.

Sisulisel istungil paluvad vahekohtunikud vahekohtumenetlust taotlenud poolel tutvustada oma juhtumit suulise ettekandena. Seejärel palutakse poolel, kelle vastu vahekohtusse mindi, esitada suuliselt oma seisukoht.

f.

Vahekohtunike sisulised istungid on üldsusele avatud, välja arvatud juhul, kui vahekohtumenetluse pool taotleb, et istung kuulutatakse kinniseks, et kaitsta konfidentsiaalsena tähistatud teavet.

g.

Vahekohtunikud võivad igal ajal esitada vahekohtumenetluse pooltele ja kolmandatele pooltele küsimusi ning paluda neilt selgitusi istungi käigus või kirjalikult.

h.

Vahekohtumenetluse poolte kirjalikud esildised, kaasa arvatud vastused vahekohtunike esitatud küsimustele, tehakse kättesaadavaks teis(t)ele vahekohtumenetluse pool(t)ele, samuti kolmandatele pooltele. Vahekohtumenetluse pooled esitavad vahekohtunikega peetud istungil tehtud suulistest avaldustest kirjaliku versiooni vahekohtunikele, teis(t)ele vahekohtumenetluse pool(t)ele ja kolmandatele pooltele.

i.

Kolmandate poolte kirjalikud esildised ja suuliste avalduste kirjalikud versioonid tehakse vahekohtunikele, vahekohtumenetluse pooltele ja muudele kolmandatele pooltele kättesaadavaks ning neid käsitletakse vahekohtunike aruandes.

j.

Vahekohtunike arutelud on konfidentsiaalsed.

k.

Vahekohtunikud võivad nõutada teavet mis tahes asjakohasest allikast ja konsulteerida ekspertidega. Vahekohus esitab vahekohtumenetluse pooltele ja kolmandatele pooltele kogu ekspertidele antud või neilt saadud teabe. Vahekohtumenetluse pooltel on võimalus kommenteerida igasugust ekspertidelt saadud teavet.

l.

Vahekohtunikud määravad kindlaks kõik spetsiaalsed vahekohtu lisamenetlused vahekohtumenetluse pooltega konsulteerides.

m.

Kui punktist 7c ei tulene teisiti, ei takista miski kõnealustes menetlustes vahekohtumenetluse poolt või kolmandat poolt oma seisukohti üldsusele avaldamast.

8.

Vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe käitumiseeskirju kohaldatakse kõnealustes menetlustes kõikide vahekohtunikuna tegutsevate isikute suhtes ning, nagu sätestatud käitumiseeskirjades ja personalieeskirjade asjakohastes sätetes, nende sekretariaadi liikmete suhtes, keda on kutsutud vahekohtunikke abistama.

9.

Kui vahekohtumenetluse pooled jõuavad muudatusettepaneku kohta esitatud vastuväite osas vastastikku kokkulepitud lahenduseni, teatavad nad sellest viivitamata vahekohtunikele. Teate saamisel lõpetavad vahekohtunikud kõnealuste pooltega seotud menetluse. Vastastikku kokkulepitud lahenduse üksikasjad teatatakse komiteele ning iga lepinguosaline võib neid kommenteerida.

Vahekohtunike otsused

10.

Vahekohtunikud otsustavad vastavalt oma pädevusele järgmist:

a.

lepingu XIX artikli lõike 1 punkti a kohaselt hankija I liite lisadest väljajätmise korral seda, kas valitsuse kontroll või mõju selle hankija lepinguga hõlmatud hanke üle, keda kavatsetakse lisadest välja jätta, on tulemuslikult kõrvaldatud, või

b.

mis tahes muu XIX artikli lõike 1 punkti b kohase muudatusettepaneku korral seda, kas muudatusettepanekuga säilib õiguste ja kohustuste tasakaal ja lepingus sätestatud vastastikku kokkulepitud võrreldav hangete kaetus, ning otsustavad vajaduse korral kompenseeriva kohanduse määra.

11.

Vahekohtunikud väljastavad vahekohtumenetluse pooltele põhjendatud otsust sisaldava aruande 90 päeva jooksul või juhul, kui vahekohtunikud muudavad ajakava, mitte hiljem kui 120 päeva jooksul:

a.

pärast vahekohtunike nimetamist, kui vahekohus viiakse läbi punkti 1 kohaselt, või

b.

pärast taotluse esitamist, kui vahekohus viiakse läbi punkti 12 kohaselt.

Käesolevas punktis sätestatud ajavahemikku võib pikendada vahekohtumenetluse poolte vastastikuse kokkuleppega. Komitee sekretariaat edastab aruande lepinguosalistele viivitamata pärast tõlkimist.

12.

Kui vahekohtunikud teevad punkti 10.a alusel negatiivse otsuse ja kui nad ei ole punkti 10.b alusel määranud kindlaks kompenseerivat kohandust, võib iga vahekohtumenetluse pool pärast seda, kui vahekohtunike aruande edastamisest on möödunud vähemalt 30, kuid mitte rohkem kui 60 päeva, taotleda, et samad vahekohtunikud, kui nad on veel kättesaadavad, määraksid kindlaks kompenseeriva kohanduse nii, et hangete kaetus jääb võrreldavaks ja lepingukohaste õiguste ja kohustuste tasakaal säilib. Seejuures juhinduvad vahekohtunikud komitee lepingu XIX artikli 8 punkti c kohasest otsusest, kui see otsus on juba tehtud. Kui mõni algselt nimetatud vahekohtunik pole kättesaadav, nimetatakse kooskõlas punktidega 3–5 tema asendaja.

Otsuste täitmine

13.

Vahekohtumenetluse pooled aktsepteerivad vahekohtuniku otsust kui lõplikku.

14.

Lepingu artikli XIX lõike 7 punkti b alapunkti i kohaldamisel lõpetatakse vahekohtu menetlused järgmistel juhtudel:

a.

kui punkti 11 kohane aruanne, millest ei tulene õigust edasisteks menetlusteks punkti 12 kohaselt, edastatakse lepinguosalistele, või

b.

kui punktis 12 sätestatud ajavahemiku möödudes ei ole vahekohtumenetluse pooled neile kõnealuse punkti kohaselt antud õigust kasutanud.

LISA

VAHEKOHTUMENETLUSE SOOVITUSLIK AJAKAVA

Vahekohtunikud koostavad punkti 7.a alusel vastuvõetud ajakava järgmistel alustel.

a.

Vahekohtumenetluse poolte esildiste laekumine:

 

1.

Taotluse esitanud pool:

- - - - - - - - - - 2 nädalat

2.

Vastav pool:

- - - - - - - - - - 2 nädalat

b.

Kolmandate poolte esildiste laekumine:

- - - - - - - - - - 1 nädal

c.

Sisuline istung vahekohtunikega:

- - - - - - - - - - 1–2 nädalat

d.

Vastused vahekohtumenetluse pooltele ja kolmandatele pooltele esitatud küsimustele:

- - - - - - - - - - 1–2 nädalat

e.

Vahekohtunike otsust käsitleva aruande väljastamine ja edastamine:

- - - - - - - - - - 4 nädalat

Kooskõlas punkti 11 sätetega võivad vahekohtunikud eespool esitatud ajakava muuta ja kavandada vahekohtumenetluse pooltega lisaistungeid pärast nendega konsulteerimist.


Top