25.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/12

(1)

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad peaksid lisaomavahendite kirjete heakskiitmise taotluste ettevalmistamisel tuginema mõistlikkusele ja realistlikkusele.

(2)

Lisaomavahendite kirje taotlemine on riskijuhtimise ja kapitali planeerimisega seotud strateegiline otsus. Võttes arvesse direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 40 sätestatud haldus-, juht- või järelevalveorgani lõplikku vastutust normide täitmise eest, tuleks põhjalikult kaaluda tema osalemist taotlemisega seotud otsustusprotsessis.

(3)

Kindlustus- või edasikindlustusandja peaks lisama kõik järelevalveasutuse hinnanguks vajalikud asjakohased asjaolud, sealhulgas kindlustus- või edasikindlustusandja hinnangu selle kohta, kuidas kirje vastaks lisaomavahendite kirje kriteeriumitele, ning sissenõudmise korral need asjaolud, mis on vajalikud põhiomavahendite kirjeks liigitamiseks, et järelevalveasutus saaks teha asjakohaste tõendite alusel õigeaegseid otsuseid.

(4)

Järelevalveasutuse otsuste ühtsuse tagamiseks tuleks täpsustada teave, mille kindlustus- või edasikindlustusandja peab oma taotlusele lisama.

(5)

Kuna direktiivi 2009/138/EÜ kohased erinevad heakskiitmise taotlused on omavahel seotud, peaks kindlustus- või edasikindlustusandja lisaomavahendite kirje heakskiitmise taotlemisel teavitama järelevalveasutust muudest direktiivi 2009/138/EÜ artikli 308a lõikes 1 nimetatud elemente käsitlevatest taotlustest, mis on menetluses või mida on kavas esitada järgmise kuue kuu jooksul. Selline nõue on vajalik selle tagamiseks, et järelevalveasutuse hinnangud põhineksid läbipaistval ja erapooletul teabel.

(6)

Järelevalveasutuste ning kindlustus- ja edasikindlustusandjate suutlikkust hinnata vastaspoolte rühma kui ühe vastaspoole seisundit peetakse eriti oluliseks, kui vastastikusel või vastastikust tüüpi kindlustusandjal on suur hulk homogeenseid mitteäriühingutest liikmeid, kellelt ta võib nõuda täiendavaid sissemakseid.

(7)

Lisaomavahendite heakskiitmisprotsessiga on ette nähtud järelevalveasutuste ning kindlustus- ja edasikindlustusandjate pidev teabevahetus. See hõlmab teabevahetust terve järelevalvemenetluse vältel, sealhulgas enne ametliku taotluse esitamist järelevalveasutusele ning pärast taotluse heakskiitmist. Pidev teabevahetus on vajalik selle tagamiseks, et järelevalveasutuse hinnangud põhineksid asja- ja ajakohasel teabel.

(8)

Kui järelevalveasutus saab kindlustus- või edasikindlustusandjalt teate, et heakskiidetud lisaomavahendite kirje kahjumi katmise võime on vähenenud, peaks järelevalveasutus heakskiidetud summat allapoole korrigeerima või tühistama meetodi heakskiidu, et tagada selle vastavus vähenenud kahjumi katmise võimele.

(9)

Direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 226 lubatakse kindlustus- või edasikindlustusandjate grupil taotleda lisaomavahendite kirje heakskiitu vahendava kindlustusvaldusettevõtja või vahendava segafinantsvaldusettevõtja suhtes. Sellistel juhtudel tuleks samu eeskirju kohaldada vahendava kindlustusvaldusettevõtja või vahendava segafinantsvaldusettevõtja suhtes, nagu oleks tegemist kindlustus- või edasikindlustusandjaga. Seda tuleks kohaldada ka juhul, kui direktiivi 2009/138/EÜ artikli 235 kohaselt juhib kindlustusgruppi kindlustusvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja.

(10)

Käesolev määrus tugineb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõule.

(11)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult, mis asutati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 37 (2).

(12)

Et suurendada õiguskindlust järelevalvekorra suhtes, mida kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 308a sätestatud järkjärgulise kohaldamise perioodil, mis algab 1. aprillil 2015, on oluline tagada, et käesolev määrus jõustuks nii pea kui võimalik, järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

a)

lisaomavahendite kirjet või seonduvat kokkulepet reguleerivad õiguslikud või lepingulised tingimused on üheselt mõistetavad ja selgelt määratletud;

b)

taotluses sisalduvale lisaomavahendite kirjele omistatav summa vastab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 90 lõikele 2;

c)

taotlus kajastab täielikult lisaomavahendite kirje majanduslikku sisu, sealhulgas seda, kuidas sissenõudmise korral kirje mõjutab põhiomavahendeid;

d)

võttes arvesse tõenäolist edasist arengut ja ka taotluse esitamise kuupäeval kehtinud tingimusi, on kindlustus- või edasikindlustusandja seisukohal, et lisaomavahendite kirje vastab omavahendite liigitamise kriteeriumitele;

e)

välja ei ole jäetud ühtegi asjaolu, mis järelevalveasutuse teada võiksid mõjutada viimase otsust selle kohta, kas lisaomavahendite kirjet heaks kiita, summat, mille puhul antakse kirje heakskiit, või ajavahemikku, mil kohaldatakse heakskiidetud arvutusmeetodit.

a)

meetodi kirjeldus ja selgitus, kuidas see kajastab lisaomavahendite kirje kahjumi katmise võimet;

b)

meetodi aluseks olevate kõigi eelduste kirjeldus ja selgitus, mil viisil on need eeldused mõistlikud ja realistlikud;

c)

kirje eeldatav esialgne summa, mis on arvutatud vastavalt meetodile ja kõnealuse summa põhjendus;

d)

selgitus valideerimisprotsesside [direktiivis 2009/138/EÜ „kinnitamisprotsess”] kohta, mida kindlustus- või edasikindlustusandja rakendab selle tagamiseks, et meetodiga saadud tulemused jätkuvalt kajastaksid jooksvalt kirje kahjumi katmise võimet.

a)

kirje õiguslikud või lepingulised tingimused koos mis tahes seonduva kokkuleppe tingimustega ning tõendid selle kohta, et vastaspool on sõlminud või sõlmib lepingu ja mis tahes seonduva kokkuleppe;

b)

tõendid selle kohta, et leping ja mis tahes seonduvad kokkulepped on õiguslikult siduvad ja jõustatavad kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides, tuginedes õiguslikule arvamusele;

c)

ajavahemik, mille vältel on leping jõus ning kui see on erinev, ajavahemik, mille vältel võib kindlustus- või edasikindlustusandja kirje sisse nõuda;

d)

kinnitus selle kohta, et lisaomavahendite kirjel on pärast seda, kui see on sisse nõutud ja sisse makstud, sellise põhiomavahendite kirje kõik omadused, mis on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artiklile 71 liigitatud esimesse tasemesse, või sellise põhiomavahendite kirje kõik omadused, mis on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artiklile 73 liigitatud teise tasemesse;

e)

kinnitus selle kohta, et kirje lepingulised tingimused ei sisalda sätteid, mis võiksid kindlustus- või edasikindlustusandjat heidutada kirje sissenõudmisel kahjumi katmise eesmärgil või mingil viisil piirata selle sissenõutavust;

f)

kinnitus selle kohta, et lisaomavahendite kirje või selle hüved on kättesaadavad ainult kindlustus- või edasikindlustusandjale ning need ei ole ülekantavad ega omistatavad ühelegi muule osapoolele ja neid ei saa muul viisil koormata;

g)

kõik tegurid, mis piiravad tingimusi, mille alusel võiks kindlustus- või edasikindlustusandja taotleda kirje sissenõudmist, sealhulgas, kuid mitte üksnes kindlustus- ja edasikindlustusandja stressiolukord või halvenenud turutingimused laiemalt;

h)

kas kindlustus- või edasikindlustusandja on kirjega seoses või võib tulevikus olla kohustatud maksma välja vahendeid või pakkuma muid hüvesid vastaspoolele või kolmandale isikule ja seda muul juhul kui põhiomavahendite kirje tagasimaksmise korral, mis vastaks delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 71 lõike 1 punktis h ning artikli 73 lõike 1 punktis d sätestatud omadustele, või võidakse seda eeldada või seda võib nii mõista;

i)

keskpika perioodi kapitali haldamise kava koopia, sealhulgas kirjeldus selle kohta, kuidas kirje mõjutab kindlustus- või edasikindlustusandja olemasolevat kapitali struktuuri, ja selle kohta, kuidas võiks kirje aidata kindlustus- või edasikindlustusandjal täita oma olemasolevaid ja tulevasi kapitalinõudeid.

a)

kõigi vastaspoolte nimed ja kirjeldus, sealhulgas kindlustus- või edasikindlustusandja ja vastaspoole suhte laad;

b)

vastaspoolte makseviivituse riski hinnang, et toetada järelevalveasutuse hinnangut, mis on täpsustatud delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 63 lõikes 2;

c)

vastaspoolte likviidsuspositsiooni hinnang, et toetada järelevalveasutuse hinnangut, mis on täpsustatud delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 63 lõikes 3;

d)

vastaspoolte maksetahte hinnang, et toetada järelevalveasutuse hinnangut, mis on täpsustatud delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 63 lõikes 4;

e)

mitmesuguste olukordade kirjeldus, mille puhul võiks kindlustus- või edasikindlustusandja taotleda kirje sissenõudmist, sealhulgas hetkeootused selle kohta, millal võidakse kirje sisse nõuda enne solventsuskapitalinõude või miinimumkapitalinõude mittetäitmist või mittetäitmise hetkel;

f)

teave mis tahes muude vastaspoolte seisundiga seotud tegurite kohta, et toetada järelevalveasutuse hinnangut, mis on täpsustatud delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 63 lõikes 5.

a)

kirje sissenõutavust suurendada võivate kokkulepete üksikasjad, sealhulgas tagatise kättesaadavus;

b)

üksikasjad selle kohta, kas mis tahes asjaomases jurisdiktsioonis takistab siseriiklik õigus nõude esitamist või rahuldamist, sealhulgas kindlustus- või edasikindlustusandja suhtes algatatud kriisilahendus-, saneerimis- või maksejõuetusmenetluse korral;

c)

üksikasjad kokkulepete või asjaolude kohta, mis võivad takistada nõude esitamist või rahuldamist finantsseisundi halvenemise korral, sealhulgas solventsuskapitalinõude või miinimumkapitalinõude mittetäitmisel.

a)

teave kogemuste kohta, mis on saadud seoses varem esitatud nõuetega või samade või sarnaste vastaspoolte poolt tasumisele kuuluvate muude vahendite kogumisega samade või sarnaste tingimuste korral;

b)

kõik kättesaadavad asjakohased turuandmed, mis seonduvad varem esitatud nõuetega või samade või sarnaste vastaspoolte poolt tasumisele kuuluvate muude vahendite kogumisega samade või sarnaste tingimuste korral;

c)

hinnang punktides a ja b kirjeldatud teabe asjakohasusele ja usaldusväärsusele, pidades silmas kindlustus- või edasikindlustusandja poolt tulevikus esitatavate nõuete eeldatavaid tulemusi.

a)

kuidas kavatseb kindlustus- või edasikindlustusandja tuvastada järgmist:

b)

kuidas kavatseb kindlustus- või edasikindlustusandja teavitada järelevalveasutust tuvastatud muudatustest, sealhulgas kirjeldus selle kohta, millised mehhanismid on kehtestatud selleks, et tuvastada, millal tuleks muudatus edastada kindlustus- või edasikindlustusandja haldus-, juht- või järelevalveorganile ning järelevalveasutusele.

a)

muudatuse tingis järelevalveasutuse nõue lisateabe saamiseks või

b)

järelevalveasutus on veendunud, et muudatus ei mõjuta oluliselt tema hinnangut taotluse kohta.

a)

vähendada lisaomavahendite kirje summat madalama summani või viia see nullini;

b)

tühistada arvutusmeetodi heakskiit.