30.6.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 163/40

---

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1027,

23. juuni 2015,

mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud ekspertide suhtes kohaldatavaid eeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2007/829/EÜ

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 240 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ekspertide lähetamine nõukogu peasekretariaati („peasekretariaat”) võib olla peasekretariaadile kasulik tema ülesande täitmisel, milleks on abistada ELi toimimise lepingu artikli 235 lõike 4 ja artikli 240 lõike 2 kohaselt vastavalt Euroopa Ülemkogu ja nõukogu, kuna see võimaldab peasekretariaadil saada kasu nimetatud ekspertide kõrgetasemelistest teadmistest ja töökogemusest eelkõige valdkondades, kus sellised eksperditeadmised ei ole peasekretariaadis kergesti kättesaadavad.

(2)	Euroopa poliitikat puudutavate töökogemuste ja teadmiste vahetust tuleks toetada peasekretariaadi juurde ajutiselt ekspertide („riiklikud eksperdid”) määramise kaudu liikmesriikide avalikust sektorist või riiklikest valitsustevahelistest organisatsioonidest („valitsustevaheline organisatsioon”).

(3)	Eeldatakse, et riiklikud eksperdid omandavad oma lähetuse käigus peasekretariaadi juurde teadmisi, mis aitavad neil täita oma ülesandeid tulevaste nõukogu eesistumiste ajal.

(4)	Ekspertide õigused ja kohustused peaksid tagama, et nad täidavad oma ülesandeid üksnes peasekretariaadi huvidest lähtuvalt.

(5)	Kuna ekspertide töö on ajutine ja neil on eriline staatus, ei tohiks nad teostada peasekretariaadi nimel toiminguid, mida aluslepingutes määratletud avalikust õigusest tuleneva eesõiguse kohaselt teostab peasekretariaat, välja arvatud käesolevas otsuses sätestatud erandjuhtudel.

(6)	Tuleks kehtestada ekspertide töötingimused ning neid tuleks kohaldada, olenemata asjakohaste kulude katmiseks kasutatavate eelarveassigneeringute päritolust.

(7)	Kuna käesoleva otsusega kehtestatud eeskirjadega tuleks asendada nõukogu otsuses 2007/829/EÜ (1) sätestatud eeskirjad, tuleks nimetatud otsus tunnistada kehtetuks, ilma et see piiraks selle otsuse jätkuvat kohaldamist kõigi lähetuste suhtes, mis on käimas käesoleva otsuse jõustumise ajal.

(8)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1023/2013 (2) muudeti Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi („ametnike personalieeskirjad”) ning eriti selle VII lisas määratletud töötingimusi, puhkuseid ja toetuste arvutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesoleva otsusega kehtestatud eeskirju kohaldatakse artiklis 2 toodud tingimustele vastavate ekspertide suhtes, kes on lähetatud peasekretariaati Euroopa Ülemkogu ja nõukogu huvides ning kes on kas:

a)

lähetatud riiklikud eksperdid („riiklikud eksperdid”), mis hõlmab eksperte, kelle on lähetanud: i) liikmesriikide riikliku või piirkondliku tasandi ametiasutused; ii) tingimusel et peasekretariaat on selleks andnud igal üksikjuhul eraldi loa, muu tööandja kui liikmesriigi riikliku või piirkondliku tasandi ametiasutus, kui peasekretariaadi huvid õigustavad ajutise meetmena konkreetsete eksperditeadmiste sissetoomist, tingimusel et eksperdi tööandja on: — sõltumatu ülikool või teadusorganisatsioon, mille eesmärk ei ole teenida kasumit ümberjagamiseks; või — tegelikult osa avalikust sektorist, nagu see on määratletud kõnealuse tööandja asukohariigi õiguses. Riikliku eksperdi võib lähetada nii, et tema lähetuse kulusid ei kaeta („eksperdid, kelle kulusid ei kaeta”);

b)	riiklike valitsustevaheliste organisatsioonide („valitsustevaheline organisatsioon”) (välja arvatud liidu asutused personalieeskirjade artikli 1a lõike 2 tähenduses) lähetatud eksperdid, kelle kulusid ei kaeta, juhtudel, kus eri- või eksperditeadmiste edasiandmine on vajalik.

2.   Artikleid 18, 19 ja 20 ei kohaldata ekspertide suhtes, kelle kulusid ei kaeta.

Artikkel 2

Lähetuse tingimused

Peasekretariaati lähetamiseks on sobivad eksperdid, kes:

1)	on enne lähetamist töötanud oma tööandja juures alalise või ajutise lepingu alusel vähemalt 12 kuud;

2)	jäävad oma tööandja teenistusse kogu lähetuse ajaks;

3)	omavad vähemalt kolme aastat täistööajaga töökogemust halduse, teaduse, tehnika, nõustamise või järelevalve valdkonnas, mis on neile antud ülesannete täitmise seisukohast asjakohased. Tööandja esitab enne lähetust peasekretariaadile õiendi eksperdi eelneva 12 kuu tööülesannete kohta;

4)

on liikmesriigi kodanikud. Erandina käesoleva punkti esimesest lõigust, võib mitteliikmesriigi kodanikest eksperte lähetada valitsustevaheline organisatsioon; sellistel erandjuhtudel tagab peasekretariaat, et ei esine huvide konflikti ning et tagatud on peasekretariaadi poliitika ja tegevuse sõltumatus ja ühtsus;

5)	valdavad oma ülesannete täitmiseks üht liidu ametlikku keelt põhjalikult ja teist rahuldaval tasemel.

Artikkel 3

Valimise kord

1.   Ekspertide valimiseks kasutatakse avatud ja läbipaistvat menetlust, mille praktilised üksikasjad otsustatakse kooskõlas artikliga 32.

Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 4 kohaldamist, lähetatakse eksperdid liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laias geograafilises ulatuses. Liikmesriigid ja peasekretariaat teevad koostööd võimaluse korral sugupoolte tasakaalustatud esindatuse tagamiseks ja järgivad võrdsete võimaluste põhimõtet.

2.   Osalemiskutse saadetakse liikmesriikide alalistele esindustele või, kui see on asjakohane, valitsustevahelisele organisatsioonile. Kutses esitatakse ametikohtade kirjeldus, valikukriteeriumid ning taotluste esitamise tähtaeg.

3.   Kõik taotlused edastatakse peasekretariaadile liikmesriikide alaliste esinduste kaudu või valitsustevahelise organisatsiooni personaliosakonna kaudu.

4.   Peasekretariaat võib nõuetekohaselt põhjendatud ja erandlikel asjaoludel Euroopa Ülemkogu huvides otsustada, et ekspert valitakse lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud valikumenetlust järgimata.

5.   Ekspertide lähetamise suhtes kohaldatakse peasekretariaadi erinõudeid ja eelarve võimalusi.

6.   Peasekretariaat loob eksperti käsitleva isikliku toimiku. Kõnealune toimik sisaldab asjakohast haldusalast teavet.

Artikkel 4

Lähetuse haldusmenetlus

1.   Lähetus lepitakse kokku peasekretariaadi haldusküsimuste peadirektori ning asjaomase liikmesriigi alalise esinduse või, kui see on asjakohane, valitsustevahelise organisatsiooni vahelise kirjavahetuse teel. Alalist esindust teavitatakse samuti kõigist oma liikmesriigi kodanikest, kes lähetatakse valitsustevahelistest organisatsioonidest. Kirjavahetuses märgitakse ära lähetuskoht ja eksperdi tegevusüksus (AD või AST, nagu on määratletud ametnike personalieeskirjades). Kirjavahetuses mainitakse samuti eksperdi ülemust peadirektoraadis, direktoraadis, üksuses või osakonnas, kuhu ekspert lähetatakse, ning esitatakse eksperdi täidetavate ülesannete üksikasjalik kirjeldus. Kirjavahetusele lisatakse eksperdi suhtes kohaldatavate eeskirjade tekst.

2.   IV peatükis osutatud lühiajaliste ekspertide, kelle lähetuse kulusid ei kaeta („lühiajalised eksperdid, kelle kulusid ei kaeta”), lähetamiseks võidakse anda luba igal üksikjuhul eraldi. Loa andmisel tuleks arvesse võtta eksperdi värbamiskohta, peadirektoraati, kuhu ekspert lähetatakse, artikli 3 lõikes 1 osutatud geograafilist tasakaalu ja kavandatud ülesandeid.

Artikkel 5

Lähetuse kestus

1.   Lähetuse kestus on minimaalselt kuus kuud ja maksimaalselt kaks aastat. Seda võib järjestikku pikendada nii, et kogukestus ei ületaks nelja aastat.

Erandjuhtudel võib peasekretariaadi haldusküsimuste peadirektor anda peasekretariaadi asjaomase peadirektori taotlusel ning pärast eksperdi tööandjalt eelneva nõusoleku saamist loa pikendada lähetust ühe korra või mitu korda veel lisaks kuni kahe aasta võrra pärast esimeses lõigus osutatud nelja-aastast maksimumkestust.

2.   Lähetuse kestus määratakse kindlaks artikli 4 lõikes 1 sätestatud kirjavahetuse alguses. Lähetuse igal uuendamisel või pikendamisel kasutatakse sama menetlust.

3.   Eksperti, keda on varem peadirektoraati lähetatud, võib lähetada uuesti vastavalt järgmistele tingimustele:

a)	ekspert vastab endiselt artiklis 2 osutatud lähetuse tingimustele;

b)

eelmise lähetuse lõppemisest on möödas vähemalt kuus aastat, mis hõlmab kõiki lähetuse uuendamisi ja pikendamisi või kõiki järgnevaid töölepinguid peasekretariaadiga. Käesolev säte ei takista peasekretariaadil aktsepteerimast enne kuueaastase ajavahemiku möödumist eelmise lähetuse lõpust sellise eksperdi lähetust, kelle eelmine lähetus koos uuendamise ja pikendamisega kestis vähem kui kuus aastat, kuid sellisel juhul ei või uus lähetus kesta kauem kui nimetatud kuueaastasest ajavahemikust varem kasutamata jäänud osa.

Artikkel 6

Tööandja kohustused

Kogu lähetuse aja jooksul eksperdi tööandja:

1)	maksab eksperdile endiselt palka;

2)	vastutab endiselt kõigi eksperdi sotsiaalõiguste eest, eelkõige sotsiaalkindlustus-, kindlustus- ja pensioniõiguste eest, ning

3)	arvestades artikli 10 lõike 2 punkti d, säilitab eksperdi tööalase staatuse alalise ametniku või lepingulise töötajana ning teavitab peasekretariaadi haldusküsimuste peadirektoraati kõigist muudatustest eksperdi tööalases staatuses kas alalise ametnikuna või lepingulise töötajana.

Artikkel 7

Ülesanded

1.   Ekspert abistab peasekretariaadi ametnikke ja muid töötajaid ning täidab talle antud ülesandeid.

Eksperdi täidetavad ülesanded määratakse kindlaks peasekretariaadi ja tööandja vastastikuse kokkuleppega:

a)	lähtuvalt peasekretariaadi talituse huvidest, kuhu ekspert on lähetatud, ning

b)	arvestades eksperdi kvalifikatsioone.

2.   Eksperdile antavad ülesanded võivad muu hulgas hõlmata analüüside ja uuringute tegemist, teadmiste vahetamist haldusüksuste vahel, projektijuhtimist ning nõukogu rühmade ja ettevalmistavate komiteede sekretariaadi abistamist.

Erandina lõike 1 esimesest lõigust ja käesoleva lõike esimesest lõigust võib peasekretär talituse (kuhu ekspert on määratud) peadirektori ettepanekul anda eksperdile eriülesandeid ja teha talle ülesandeks ühe või enama erimissiooni läbiviimise pärast huvide konflikti puudumise kontrollimist.

3.   Ekspert osaleb missioonide koosseisus ja koosolekutel ainult

a)	koos peasekretariaadi ametniku või muu töötajaga, või

b)	kui ta on üksi, vaatlejana või üksnes teabe saamise eesmärgil.

Ekspert ei või võtta peasekretariaadi nimel kolmandate isikute ees kohustusi, välja arvatud juhul, kui ta on saanud peasekretariaadi asjaomase talituse peadirektorilt kooskõlas käesoleva otsuse rakenduskorraga selleks erivolituse.

4.   Eksperdi täidetud ülesannete heakskiitmise eest vastutab üksnes peasekretariaat.

5.   Peasekretariaadi asjaomased talitused, eksperdi tööandja ja ekspert püüavad igati vältida mis tahes tegelikku või võimalikku huvide konflikti seoses eksperdi ülesannete täitmisega tema lähetuse ajal. Sel eesmärgil teavitab peasekretariaat aegsasti eksperti ja tööandjat kavandatavatest ülesannetest ja palub mõlemalt kirjalikku kinnitust selle kohta, et neile ei ole teada põhjuseid, miks ekspert ei võiks kõnealuseid ülesandeid täita.

Eksperdil palutakse eelkõige teatada igast võimalikust huvide konfliktist tema perekondliku olukorra (eelkõige lähi- või laiendatud perekonna liikmete kutsetegevuse või tema enda või pereliikmete oluliste finantshuvide) ja talle lähetuse ajaks antavate ülesannete vahel.

Tööandja ja ekspert kohustuvad teavitama peasekretariaati kõigist lähetuse ajal ilmnenud asjaolude muutustest, mis võiksid huvide konflikti põhjustada.

6.   Kui peasekretariaat leiab, et eksperdile määratud ülesannete laad eeldab eriliste ettevaatusabinõude rakendamist, viiakse eksperdi suhtes enne tema värbamist läbi julgeolekukontroll.

7.   Kui käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 5 sätteid ei täideta, on peasekretariaadil õigus lõpetada tööle lähetatud eksperdi lähetus vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile c.

Artikkel 8

Ekspertide õigused ja kohustused

1.   Lähetuse ajal käitub ekspert ausalt. Täpsemalt:

a)

täidab ekspert talle antud ülesandeid ning tegutseb üksnes Euroopa Ülemkogu ja nõukogu huvidest lähtuvalt. Eelkõige ei võta ekspert oma ülesannete täitmisel vastu korraldusi oma tööandjalt, üheltki valitsustelt või muult isikult, eraettevõttelt ega avalik-õiguslikult asutuselt ega tee nende heaks mingeid toiminguid;

b)	väldib ekspert igasugust tegevust ja eriti arvamuse sellist avalikku avaldamist, mis võib mõjutada tema seisundit peasekretariaadis;

c)	ekspert teavitab oma ülemust, kui tal tuleb oma ülesannete täitmise käigus teha otsus sellise küsimuse käsitlemise või tulemuse kohta, mille suhtes tal on tema sõltumatust mõjutada võiv isiklik huvi;

d)	ekspert ei või üksi ega teistega koos avaldada või avaldamiseks anda ühtki liidu tegevust käsitlevat teksti ilma peasekretariaadis kehtivate tingimuste ja eeskirjade kohaselt antud loata. Luba ei anta ainult juhul, kui kavandatav avaldamine võib kahjustada liidu huve;

e)	kõik õigused tööle, mida ekspert on teinud oma ülesandeid täites, kuuluvad peasekretariaadile;

f)	elab ekspert lähetuskohas või sellest niisuguses kauguses, mis ei takista talle antud ülesannete nõuetekohast täitmist;

g)	abistab ja nõustab ekspert ülemust, kelle juurde ta on määratud, ning vastutab oma ülemuste ees talle antud ülesannete täitmise eest;

2.   Nii lähetuse ajal kui pärast seda käsitleb ekspert suurima diskreetsusega kõiki asjaolusid ja teavet, millest ta saab teadlikuks oma ülesannete täitmise käigus või seoses nende täitmisega. Ekspert ei avalda ühelegi kõrvalisele isikule mitte mingis vormis varem seaduslikul viisil avalikustamata dokumente ega teavet, samuti ei kasuta ta neid isikliku kasu saamise eesmärgil.

3.   Ekspert on lähetuse lõppedes endiselt kohustatud käituma ausalt ja diskreetselt uusi ülesandeid täites ning teatavaid ametikohti või soodustusi vastu võttes.

Sel eesmärgil teavitab ekspert kolme aasta jooksul pärast lähetuse lõppu peasekretariaati viivitamata kõikidest kohustustest ja ülesannetest, mis võivad põhjustada huvide konflikti eksperdi poolt lähetuse ajal täidetud kohustustega.

4.   Ekspert täidab peasekretariaadis kehtivaid julgeolekueeskirju, sealhulgas andmekaitse-eeskirju ning peasekretariaadi võrkude kaitse eeskirju. Ekspert täidab samuti liidu finantshuvide kaitset reguleerivaid eeskirju.

5.   Kui ekspert lähetuse ajal käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 4 sätteid ei täida, on peasekretariaadil õigus lõpetada tema lähetus kooskõlas artikli 10 lõike 2 punktiga c.

6.   Ekspert teavitab viivitamata oma ülemust kirjalikult, kui talle saavad tema lähetuse käigus teatavaks asjaolud, mille alusel võib eeldada:

a)	võimalikku ebaseaduslikku tegevust, mis kahjustab liidu huvisid, sealhulgas pettuse- või korruptsioonijuhtumid, või

b)	raskeid olukordi seoses ametikohustuste täitmisega, mis võivad endast kujutada liidu ametnike või ekspertide kohustuste olulist täitmata jätmist.

Käesolevat lõiget kohaldatakse ka sel juhul, kui institutsiooni ametnik, muu institutsiooni teenistuses olev või institutsiooni heaks töid tegev isik on jätnud oma kohustused täitmata.

7.   Kui ülemust teavitatakse vastavalt käesoleva artikli lõikes 6 osutatule, võtab ülemus ametnike personalieeskirjade artikli 22a lõikes 2 ette nähtud meetmed. Ametnike personalieeskirjade artikleid 22a, 22b ja 22c kohaldatakse ülemuse suhtes vastavalt käesoleva otsuse artikli 4 lõikele 1. Neid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis ka asjaomase eksperdi suhtes, et tagada tema õiguste austamine.

Artikkel 9

Lähetuse peatamine

1.   Peasekretariaat võib lubada lähetuse peatamist eksperdi või tööandja kirjalikul taotlusel ning tööandja nõusolekul ning määrata kindlaks sellistel juhtudel kohaldatavad tingimused. Peatamise ajal:

a)	ei maksta artiklis 19 nimetatud toetusi;

b)	hüvitatakse artiklis 20 nimetatud kulud üksnes juhul, kui peatamine toimus peasekretariaadi taotlusel.

2.   Peasekretariaat teavitab peatamisest tööandjat ja asjaomase liikmesriigi alalist esindust.

Artikkel 10

Lähetuse lõpetamine

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, võib lähetuse lõpetada peasekretariaadi või tööandja taotlusel, tingimusel et sellest teatatakse kolm kuud ette. Lähetuse võib lõpetada ka eksperdi taotlusel sama etteteatamisajaga ning tööandja ja peasekretariaadi nõusolekul.

2.   Teatavatel erandlikel asjaoludel võib lähetuse ette teatamata lõpetada:

a)	tööandja, kui tema olulised huvid seda nõuavad;

b)	peasekretariaadi ja tööandja vastastikuse kokkuleppega, kui ekspert on esitanud mõlemale asjakohase taotluse ja kui eksperdi olulised isiklikud või ametialased huvid seda nõuavad;

c)	peasekretariaat, kui ekspert ei ole täitnud käesolevas otsuses sätestatud kohustusi. Eksperdile antakse kõigepealt võimalus esitada selgitusi;

d)	peasekretariaat, kui eksperdi tööalane staatus tööandja juures alalise ametniku või lepingulise töötajana lõpeb või muutub. Eksperdile antakse kõigepealt võimalus esitada selgitusi.

3.   Kui lõpetamine toimub lõike 2 punkti c kohaselt, teatab peasekretariaat sellest viivitamata tööandjale ja asjaomase liikmesriigi alalisele esindusele.

II PEATÜKK

TÖÖTINGIMUSED

Artikkel 11

Sotsiaalkindlustus

1.   Enne lähetuse algust kinnitab tööandja peasekretariaadile, et eksperdi suhtes kehtivad kogu lähetuse ajal need sotsiaalkindlustusalased õigusaktid, mida kohaldatakse selle liikmesriigi ametiasutuse või valitsustevahelise organisatsiooni suhtes, kus riiklik ekspert töötab. Selleks esitab liikmesriigi ametiasutus peasekretariaadile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EÜ) nr 987/2009 (3) artikli 19 lõikes 2 osutatud tõendi („porditav dokument A1”). Valitsustevaheline organisatsioon esitab peasekretariaadile porditava dokumendiga A1'' samaväärse tõendi, millega tõendatakse, et kohaldatavate sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega nähakse ette välismaal tekkinud tervishoiukulude hüvitamine.

2.   Peasekretariaat kindlustab eksperdi õnnetusjuhtumite vastu alates lähetuse esimesest päevast. Peasekretariaat annab eksperdile kõnealuse kindlustuskaitse tingimused kirjalikult päeval, mil ekspert pöördub haldusküsimuste peadirektoraadi asjaomasesse talitusse lähetusega seotud haldusformaalsuste täitmiseks.

3.   Kui missioonil, millel ekspert osaleb artikli 7 lõike 3 ja artikli 29 kohaselt, on vaja lisa- või erikindlustust, katab asjakohased kulud peasekretariaat.

Artikkel 12

Tööaeg

1.   Ekspert täidab peasekretariaadis kehtivaid tööaja ja paindliku tööaja eeskirju, sõltuvalt nõudmistest ametikohale, kuhu ekspert peasekretariaadis määratud on.

2.   Ekspert töötab kogu lähetuse jooksul täistööajaga. Peadirektoraadi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel ja kooskõlas peasekretariaadi huvidega võib peasekretariaat lubada eksperdil töötada osalise tööajaga, kui viimase tööandja on selleks nõusoleku andnud.

3.   Kui eksperdil on lubatud töötada osalise tööajaga, töötab ta vähemalt poole tavalisest tööajast.

4.   Eksperdile võib maksta peasekretariaadis vahetustega töö ja valveaja korral kohaldatavaid hüvitisi.

Artikkel 13

Töölt puudumine haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu

1.   Kui ekspert puudub töölt haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu, teavitab ta oma ülemust sellest niipea kui võimalik ning teatab oma kehtiva aadressi. Kui ekspert on puudunud rohkem kui kolm järjestikust päeva, esitab ta arstitõendi ning talt võib nõuda peasekretariaadi korraldatud tervisekontrolli läbimist.

2.   Kui ekspert puudub 12 kuulise ajavahemiku jooksul töölt haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu kuni kolme päeva kaupa kokku rohkem kui kaksteist päeva, esitab ta edaspidi haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu puudumise kohta arstitõendi.

3.   Kui puudumine haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu on pikem kui üks kuu või ületab riikliku eksperdi lähetamise raames töötatud aja (olenevalt sellest, kumb on pikem), peatatakse automaatselt artikli 19 lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitiste maksmine. Seda lõiget ei kohaldata rasedusega seotud haiguse korral. Haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu puudumine ei saa jätkuda pärast asjaomase isiku lähetuse lõppu.

4.   Kui aga ekspert saab lähetuse ajal tööõnnetuse tagajärjel vigastada, makstakse eksperdile artikli 19 lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitisi täies ulatuses ja kogu selle aja jooksul, mil ta ei ole töövõimeline, seda kuni lähetuse lõpuni.

Artikkel 14

Põhipuhkus, eripuhkus ja puhkepäevad

1.   Ilma et see piiraks käesoleva otsuse konkreetsete sätete kohaldamist, täidab ekspert peasekretariaadis kehtivaid eeskirju põhipuhkuse, eripuhkuse ja puhkepäevade osas.

2.   Puhkusele jäämiseks saadakse luba talituselt, kuhu ekspert on määratud.

3.   Tööandja nõuetekohaselt põhjendatud avalduse alusel võib peasekretariaat anda eksperdile täiendavat eripuhkust kuni kaks päeva 12 kuulise ajavahemiku kohta. Iga taotlust menetletakse igal üksikjuhul eraldi.

4.   Lähetuse lõppemisel kasutamata jäänud põhipuhkuse päevade eest hüvitist ei maksta.

5.   Ekspert, kelle lähetus kestab vähem kui kuus kuud, võib saada eripuhkust põhjendatud avalduse alusel ning talituse, kuhu ta on määratud, peadirektori otsuse alusel. Nimetatud eripuhkus ei või terve lähetuse ajavahemiku jooksul ületada kolme päeva. Talituse peadirektor peab enne sellise puhkuse andmist konsulteerima haldusküsimuste peadirektoriga.

Artikkel 15

Eripuhkus koolituse jaoks

Käesolevat artiklit kohaldatakse nende ekspertide suhtes, kelle lähetus kestab kuus kuud või kauem.

Erandina artikli 14 lõikest 3 võib peasekretariaat anda eksperdile täiendavat eripuhkust tööandaja pakutava koolituse jaoks viimase põhjendatud avalduse alusel, kui eesmärgiks on eksperdi taasintegreerimine. Sellise täiendava eripuhuse ajal ei maksta artiklis 19 nimetatud hüvitisi.

Artikkel 16

Rasedus- ja sünnituspuhkus ning isapuhkus

1.   Eksperdi suhtes kohaldatakse peasekretariaadis kehtivaid rasedus- ja sünnituspuhkuse ning isapuhkuse eeskirju.

2.   Kui tööandja suhtes kehtivate siseriiklike õigusaktidega on ette nähtud pikem rasedus- ja sünnituspuhkus, peatatakse eksperdi taotlusel ja pärast tööandjaga eelnevalt kokku leppimist lähetus ajaks, mis ületab peasekretariaadi määratud puhkuse. Sellisel juhul pikendatakse lähetust selle peatatud ajavahemiku võrra, kui see on peasekretariaadi huvides.

3.   Olenemata lõikest 1 võib ekspert pärast tööandjaga eelnevalt kokku leppimist ka ise taotleda lähetuse peatamist kogu rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks. Sellisel juhul pikendatakse lähetust selle peatatud ajavahemiku võrra, kui see on peasekretariaadi huvides.

4.   Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse ka adopteerimise puhul.

Artikkel 17

Korraldus ja kontroll

Tööaja ja puudumiste korraldamine ja kontrollimine on peasekretariaadi haldusküsimuste peadirektoraadi ning selle peadirektoraadi või talituse ülesanne, kuhu riiklik ekspert on määratud, kooskõlas peasekretariaadis kehtivate eeskirjade ja menetlustega.

III PEATÜKK

HÜVITISED JA KULUD

Artikkel 18

Hüvitiste ja sõidukulude arvutamine

1.   Riikliku eksperdi värbamis-, lähetus- ja tagasitulekukoha laius- ja pikkuskraadidel põhineva geograafilise asukoha, mis on kehtestatud peasekretariaadi ametisse nimetava asutuse poolt asjakohases andmebaasis, määrab käesoleva otsuse kohaldamisel kindlaks peasekretariaat.

2.   Käesoleva otsuse artiklites 19 ja 20 osutatud geograafiline kaugus ühelt poolt lähetuskoha ja teiselt poolt värbamiskoha või tagasitulekukoha vahel määratakse kindlaks nende kahe punkti laius- ja pikkusraadide vahelise kaugusena mööda suurringjoont, võttes aluseks 1984. aasta rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84.

3.   Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „värbamiskoht”– koht, kus riiklik ekspert täitis oma töökohuseid enne lähetust;

b)   „lähetuskoht”– Brüssel;

c)   „tagasitulekukoht”– koht, kus riiklik ekspert töötab oma peamisel töökohal pärast lähetuse lõppu.

Värbamiskoht määratakse kindlaks artikli 4 lõikes 1 osutatud kirjavahetuses. Tagasitulekukoht määratakse kindlaks tööandja avalduse alusel.

4.   Käesoleva artikli kohaldamisel ei võeta arvesse olukorda, mis on seotud riiklike ekspertide tööga muus kui lähetuskoha liikmesriigis või valitsustevahelises organisatsioonis.

Artikkel 19

Hüvitised

1.   Päevaraha makstakse kogu lähetuse kestel samade kriteeriumide alusel kui personalieeskirjade VII lisa artiklis 4 osutatud ametnikele makstavat kodumaalt lahkumise toetust. Kui need kriteeriumid on täidetud, on päevaraha 128,67 eurot. Muudel juhtudel on päevaraha 32,18 eurot.

2.   Riiklikul eksperdil on õigus kogu lähetuse aja jooksul saada igakuist täiendavat hüvitist, mida makstakse järgmise tabeli alusel:

Lähetuskoha geograafiline kaugus päritolukohast (kilomeetrites)	Summa eurodes
0 – 150	0,00
> 150	82,70
> 300	147,03
> 500	238,95
> 800	385,98
> 1 300	606,55
> 2 000	726,04

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud hüvitistega kaetakse ka riikliku eksperdi kolimiskulud ja mis tahes iga-aastased sõidukulud lähetuse jooksul. Neid makstakse missiooni koosseisus osalemise, põhipuhkuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, isapuhkuse või adopteerimispuhkuse, eripuhkuse ja peasekretariaadi antud puhkepäevade eest, ilma et see piiraks artiklite 14, 15 ja 16 kohaldamist. Kui riiklikul eksperdil on lubatud töötada osalise tööajaga, makstakse talle proportsionaalselt vähendatud hüvitisi.

4.   Kui riiklik ekspert alustab lähetuses oma tegevust, makstakse talle ettemaksena 75 päeva päevaraha ning selle ajavahemiku jooksul ei ole tal õigust muud seda laadi toetust saada. Kui lähetus peasekretariaadis lõpeb enne ettemaksu aluseks oleva ajavahemiku lõppu, on riiklik ekspert kohustatud ülejäänud ajavahemikule vastava summa tagastama.

5.   Artikli 4 lõikes 1 osutatud kirjavahetuses teatab tööandja peasekretariaadile kõikidest käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitistega samalaadsetest hüvitistest, mida riiklik ekspert on saanud. Kõik asjakohased summad arvatakse maha peasekretariaadi poolt riiklikule eksperdile makstavatest toetustest.

6.   Personalieeskirjade artikli 65 ja XI lisa kohast töötasude ja hüvitiste ajakohastamist kohaldatakse automaatselt igakuiste hüvitiste ja päevarahade suhtes nende vastuvõtmisele järgneval kuul ilma tagasiulatuva mõjuta. Pärast kohandamist avaldatakse uued summad Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 20

Sõidukulud

1.   Riiklikul eksperdil on õigus saada lähetuse alguses oma sõidukulude eest kindlasummalist hüvitist.

2.   Kindlasummaline hüvitis põhineb värbamiskoha ja lähetuskoha geograafilise vahemaa kilomeetrite põhjal makstaval toetusel. Kilomeetrite põhjal makstav toetus määratakse kindlaks kooskõlas personalieeskirjade VII lisa artikliga 7.

3.   Riiklikul eksperdil on lähetuse lõppedes õigus saada oma sõidukulude hüvitist sõiduks tagasitulekukohta. See hüvitis ei või olla suurem summast, millele riiklikul eksperdil oleks olnud õigus oma värbamiskohta naasmisel.

4.   Riikliku eksperdi pereliikmete sõidukulusid ei hüvitata.

Artikkel 21

Missioonid ja missioonide kulud

1.   Eksperdi võib arvata missiooni koosseisu vastavalt artikli 7 lõigetele 2 ja 3.

2.   Missiooni kulud hüvitatakse peasekretariaadis kehtivate eeskirjade kohaselt.

Artikkel 22

Koolitus

Eksperdil on õigus osaleda peasekretariaadi korraldatavatel koolituskursustel, kui see on peasekretariaadi huvides. Eksperdi koolituskursustel osalemise üle otsustamisel võetakse arvesse tema põhjendatud huve, eelkõige tema ametialast karjääri pärast lähetuse lõppemist.

Artikkel 23

Haldussätted

1.   Ekspert ilmub lähetuse esimesel päeval haldusküsimuste peadirektoraadi asjaomasesse talitusse lähetusega seotud haldusformaalsuste täitmiseks. Ta asub tööle kas kuu esimesel või 16. kuupäeval.

2.   Peasekretariaat kannab maksed eurodes liidus asuvas pangas avatud arvelduskontole.

IV PEATÜKK

LÜHIKESEKS AJAKS LÄHETATUD EKSPERDID, KELLE KULUSID EI KAETA

Artikkel 24

Lühikeseks ajaks lähetatud eksperdid, kelle kulusid ei kaeta

1.   Kõrgelt spetsialiseerunud ekspert võidakse lähetada peasekretariaadi juurde lühiajalise eksperdina, kelle kulusid ei kaeta, täitma konkreetseid ülesandeid kõige rohkem kuuekuuliseks ajavahemikuks, mida võib pikendada kooskõlas artikli 25 lõikega 1.

Ilma et see piiraks peasekretariaadi ja lühiajalise eksperdi, kelle kulusid ei kaeta, lähetanud asutuse teistsuguse kokkuleppe kohaldamist, ei too selline lähetus peasekretariaadi jaoks kaasa hüvitiste ja kulude maksmist, välja arvatud vajaduse korral artiklis 29 sätestatud juhtudel.

2.   Kui artiklitest 25–29 ei tulene teisiti, kehtivad artiklites 1–17 ja 21–23 ja 30–32 kehtestatud eeskirjad ka lühiajalise eksperdi puhul, kelle kulusid ei kaeta.

3.   Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, peab lühiajalise eksperdi, kelle kulusid ei kaeta, tegevus olema alati kooskõlas asjaoluga, et ta on lähetatud peasekretariaadi juurde ega tohi kunagi negatiivselt mõjutada tema seisundit peasekretariaadis.

Artikkel 25

Lühiajaliste ekspertide, kelle kulusid ei kaeta, lähetuse uuendamine või pikendamine

1.   Artikli 24 lõikes 1 osutatud ajavahemikku võib pikendada üks kord ja kõige rohkem kuue kuu võrra. Erandjuhtudel võib peasekretariaat siiski otsustada lähetust pikendada rohkem kui kuue kuu võrra.

2.   Kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud eeskirjadega võib lühiajalise eksperdi, kelle kulusid ei kaeta, lähetada uuesti peasekretariaadi juurde tingimusel, et eelmise lähetuse lõpust on enne uut lähetust möödunud vähemalt üks aasta.

3.   Erandjuhtudel võib lõikes 2 osutatud üheaastast ajavahemikku lühendada.

Artikkel 26

Ülesannete kirjeldus

1.   Artikli 4 lõikes 1 osutatud kirjavahetuses viidatakse vastutavale isikule selles peadirektoraadis või direktoraadis, üksuses või muus talituses, kuhu lühiajaline ekspert, kelle kulusid ei kaeta, lähetatakse, ning kirjeldatakse üksikasjalikult viimase täidetavaid ülesandeid.

2.   Konkreetsete ülesannete täitmise juhised saab lühiajaline ekspert, kelle kulusid ei kaeta, lõikes 1 osutatud vastutavalt isikult.

Artikkel 27

Kindlustus

Ilma et see piiraks artikli 29 kohaldamist ja erandina artikli 11 lõigetest 2 ja 3, kindlustab peasekretariaat lühiajalise eksperdi, kelle kulusid ei kaeta, õnnetusjuhtumite vastu juhul, kui ta ei ole sama ohu vastu kindlustatud tööandja poolt.

Artikkel 28

Töötingimused

1.   Erandina artikli 12 lõike 2 teisest lausest töötab lühiajaline ekspert, kelle kulusid ei kaeta, oma lähetuse ajal üksnes täistööajaga.

2.   Artikli 12 lõiget 4 ei kohaldata lühiajalise eksperdi suhtes, kelle kulusid ei kaeta.

3.   Artikli 14 lõikeid 3 ja 5 ei kohaldata lühiajalise eksperdi suhtes, kelle kulusid ei kaeta. Lühiajaline ekspert, kelle kulusid ei kaeta, võib aga saada eripuhkust põhjendatud avalduse alusel ning selle talituse peadirektori otsuse alusel, kuhu lühiajaline ekspert, kelle kulusid ei kaeta, on määratud. Selline puhkus ei või terve lähetuse ajavahemiku jooksul ületada kolme päeva. Talituse peadirektor konsulteerib eelnevalt haldusküsimuste peadirektoriga.

Artikkel 29

Missioonid

1.   Kui lühiajaline ekspert, kelle kulusid ei kaeta, osaleb mujal kui tema lähetuskohas toimuvatel missioonidel, makstakse lühiajalisele eksperdile, kelle kulusid ei kaeta, hüvitist kooskõlas ametnikke kaasavate missioonide hüvitamise kohta kehtivate eeskirjadega, välja arvatud juhul, kui peasekretariaadi ja tööandja vahel on kokku lepitud teistsugune kord.

2.   Kui peasekretariaat näeb seoses missiooni kõrge riskitasemega ette ametnike lisakindlustamise, kehtib sama ka sellest missioonist osavõtva lühiajalise eksperdi suhtes, kelle kulusid ei kaeta.

3.   Väljaspool ELi territooriumi toimuval missioonil osalev lühiajaline ekspert, kelle kulusid ei kaeta, täidab peasekretariaadis selliste missioonide kohta kehtivaid julgeolekueeskirju.

V PEATÜKK

KAEBUSED

Artikkel 30

Kaebused

Ilma et see piiraks pärast ametisse asumist menetluse algatamise võimalusi ELi toimimise lepingu artiklis 263 sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul, võib iga ekspert esitada kaebuse haldusküsimuste peadirektoraadi üksusele, kes vastavalt personalieeskirjadele vastutab kaebuste ja taotluste eest, käesoleval otsusel põhineva nõukogu peasekretariaadi õigusakti kohta, millel on eksperdi jaoks kahjulik mõju, välja arvatud õigusaktid, mis tulenevad vahetult tööandja tehtud otsustest.

Kaebus tuleb esitada kahe kuu jooksul. Ajavahemikku arvestatakse asjaomasele isikule otsuse teatamise kuupäevast, kuid hiljemalt kuupäevast, millal nimetatud isik selle teate kätte sai. Haldusküsimuste peadirektoraat teatab asjaomasele isikule põhjendatud otsuse nelja kuu jooksul pärast kaebuse esitamise kuupäeva. Kui ekspert selle ajavahemiku lõpuks oma kaebusele vastust ei saa, loetakse kaebus vaikimisi tagasilükatuks.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Teavitamine

Kõikide liikmesriikide alalisi esindusi teavitatakse igal aastal ekspertide arvust peasekretariaadis. Kõnealune teave hõlmab ka järgmist:

a)	valitsustevahelistest organisatsioonidest lähetatud ekspertide kodakondsus vastavalt artikli 2 lõikes 4 sätestatule;

b)	mis tahes erandid artikli 3 lõike 4 kohasest valikumenetlusest;

c)	kõikide ekspertide määramine;

d)	eksperdi lähetuse peatamine ja varane lõpetamine vastavalt artiklites 9 ja 10 sätestatule;

e)	riiklike ekspertide hüvitiste iga-aastane ajakohastamine kooskõlas artikliga 19.

Artikkel 32

Volituste delegeerimine

Kõiki käesoleva otsuse alusel peasekretariaadile antud volitusi täidab nõukogu peasekretär. Nõukogu peasekretäril on õigus delegeerida mõned või kõik kõnealused volitused peasekretariaadi haldusküsimuste peadirektorile.

Artikkel 33

Kehtetuks tunnistamine

Nõukogu otsus 2007/829/EÜ tunnistatakse kehtetuks. Otsuse artikli 2 lõige 1 ning artiklid 15–19 jäävad siiski kehtima kõigi lähetuste suhtes, mis on käimas käesoleva otsuse jõustumise ajal, ilma et see piiraks artikli 34 kohaldamist.

Artikkel 34

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Otsust kohaldatakse selle jõustumise päevale järgneva kuu esimesest päevast alates kõikide uute lähetuste, samuti lähetuste uuendamise või pikendamise suhtes.

---

(1)  Nõukogu 5. detsembri 2007. aasta otsus 2007/829/EÜ, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2003/479/EÜ (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (ELT L 287, 29.10.2013, lk 15).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

---