27.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/80

(1)

2005. aasta oktoobris kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1631/2005 (2) (edaspidi „esialgne määrus”) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV”) pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Tollimaksu määrad ulatusid 7,3 % kuni 42,6 %.

(2)

Rakendusmäärusega (EL) nr 855/2010 (3) muutis nõukogu esialgset määrust ja alandas dumpinguvastase tollimaksumäära ühe eksportiva tootja jaoks 3,2 %.

(3)

Pärast aegumise läbivaatamist algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1389/2011 (4) Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed, mis koosnesid individuaalsest tollimaksust alates 3,2 % kuni 40,5 % ja jääktollimaksust 42,6 %.

(4)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) sai 3. mail 2013 taotluse algmääruse artikli 11 lõike 4 kohase uue eksportijaga seotud läbivaatamise algatamiseks. Taotluse esitas ettevõtja Liaocheng City Zhonglian Industry Co. Ltd. (edaspidi „taotluse esitaja”), Hiina RVs registreeritud eksportiv tootja.

(5)

Taotluse esitaja väitis, et esialgse uurimisperioodi jooksul, s.o perioodil 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004 (edaspidi „esialgne uurimisperiood”), ei eksportinud ta trikloroisotsüanuurhapet liitu.

(6)

Peale selle väitis taotluse esitaja, et ta ei ole seotud ühegi eksportiva tootjaga, kes toodab trikloroisotsüanuurhapet ja kelle suhtes on kehtestatud eespool nimetatud dumpinguvastased meetmed.

(7)

Taotluse esitaja väitis veel, et ta alustas trikloroisotsüanuurhappe eksportimist liitu pärast esialgse uurimisperioodi lõppu.

(8)

Komisjon tutvus taotluse esitaja edastatud esmapilgul usutavate tõenditega, mida ta pidas piisavaks, et algatada läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja liidu tootmisharule märkuste esitamiseks võimaluse andmist algatas komisjon määrusega (EL) nr 809/2013 (5) taotluse esitaja suhtes rakendusmääruse (EL) nr 1389/2011 läbivaatamise.

(9)

Määruse (EL) nr 809/2013 kohaselt tunnistati kehtetuks rakendusmäärusega (EL) nr 1389/2011 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks taotluse esitaja toodetud ja liitu eksportimiseks müüdud trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes. Samal ajal anti tolliasutustele vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 korraldus astuda samme asjaomase impordi registreerimiseks.

(10)

Käesolevas läbivaatamises vaadeldav toode on sama, mida on kirjeldatud esialgses määruses, st Hiina Rahvavabariigist pärit CN-koodide ex 2933 69 80 ja ex 3808 94 20 alla kuuluv trikloroisotsüanuurhape ja sellest valmistatud tooted (tuntakse ka rahvusvahelise mittekaubandusliku nimetuse „sümkloseen” all) (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(11)

Trikloroisotsüanuurhape on keemiatoode, mida kasutatakse laialdaselt orgaanilise kloori baasil desinfektsioonivahendina ja pleegitusvahendina, eelkõige vee desinfitseerimiseks basseinides. Seda müüakse pulbrina, graanulitena, tablettidena ja laastudena. Kõikidel trikloroisotsüanuurhappe vormidel ja sellest valmistatud toodetel on samad põhitunnused (keemiline koostis) ja omadused (desinfektsioonivahend) ning need on kõik nähtud ette sarnaseks kasutuseks, mistõttu neid käsitletakse ühe tootena.

(12)

Komisjon teavitas läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajat, liidu tootmisharu ning eksportiva riigi esindajaid. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult ja suuliselt teatavaks teha.

(13)

Uurimiseks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon taotluse esitajale turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ja küsimustiku ning sai ettenähtud tähtaja jooksul vastused. Komisjon soovis kontrollida kõiki uue eksportija staatuse ja dumpingumarginaali kindlakstegemiseks vajalikke andmeid. Taotluse esitaja valdustesse Hiina RVs tehti kontrollkäik.

(14)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. augustist 2012 kuni 31. juulini 2013 (edaspidi „uurimisperiood”).

(15)

Uurimine kinnitas, et taotluse esitaja ei olnud eksportinud vaatlusalust toodet esialgse uurimisperioodi jooksul ja et ta oli alustanud vaatlusaluse toote liitu eksportimist pärast nimetatud ajavahemikku.

(16)

Muude uue eksportija staatuse saamiseks vajalike tingimuste osas suutis taotluse esitaja tõendada, et tal ei olnud otseseid ega kaudseid sidemeid Hiina eksportivate tootjatega, kelle suhtes kohaldatakse vaatlusaluse toote osas kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid.

(17)

Sellest tulenevalt kinnitatakse, et taotluse esitajat tuleks käsitada uue eksportijana vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4 ja seega tuleks tema jaoks määrata kindlaks individuaalne dumpingumarginaal.

(18)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiina RVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 1–6 selliste eksportivate tootjate puhul, kes täidavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c kehtestatud tingimusi, st kelle puhul samasuguse toote valmistamine ja müük toimuvad tõestatult turumajanduse tingimustes.

(19)

Need tingimused on kokkuvõtlikult järgmised:

(20)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et taotluse esitaja raamatupidamisdokumendid ei olnud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ja et seetõttu ei vasta tema raamatupidamistavad teisele tingimusele. Eelkõige ei kajastanud taotluse esitaja raamatupidamises juhtkonnale mõeldud soodustuste kava rakendamist kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega.

(21)

Selle tagajärjel ei kajastanud bilanss äriühingu finantsseisundit tõeselt ning kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne sisaldasid põhjendamata finantseerimiskulusid.

(22)

Nendele kaalutlustele tuginedes ei saa taotluse esitajale võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(23)

Taotluse esitajale ja teistele huvitatud isikutele anti võimalus eespool esitatud järeldusi kommenteerida.

(24)

Taotluse esitaja märkis, et soodustuste kava hakatakse kajastama 2013. aastal, et sellel ei ole seost 2012. aasta bilansiga ja et 2012. aastal ei olnud veel selge, milline see kava olema saab. Taotluse esitaja väitis, et soodustuste kava sisu määratakse kindlaks vastavalt audiitorite soovitustele, kes tegelevad praegu 2013. aasta raamatupidamise auditeerimisega, ja et soodustused võivad olla tasu, laenu pealt makstava intressi või kvaasi-osaluse kujul.

(25)

Soodustuste kava loodi lepinguga äriühingu ja selle juhtkonna vahel 2012. aastal. Seda ei mainitud aga 2012. aasta auditeeritud raamatupidamisaruandes, isegi mitte finantsaruande lisades. Ka 2013. majandusaasta jooksul ei tehtud soodustuste kava kohta raamatupidamiskannet kuni uurimise alguseni (2013. aasta novembris).

(26)

Soodustuste kava raamatupidamisaruandes kajastamata jätmine on tõsine probleem. Näiteks uurimisperioodi lõpus, 31. juulil 2013 koostatud proovibilansis olid kohustused oluliselt alakajastatud, kuna juhtkonna liikmete lubatud laenude summa oleks kohustuste kogumahtu suurendanud 14 % võrra. Lisaks sisaldab 2013. aasta kasumiaruanne finantseerimiskulusid, millel ei ole õiguslikku alust, kuna soodustuste kavale vastavat sissetulevat rahavoogu ei olnud ja sellest hoolimata maksti 2013. aastal tegelikult intressi. Selle tagajärjel on 2013. aasta finantseerimiskulud üheksa korda suuremad kui 2012. aasta aruandes kajastatud kulud. See tähendab, et raamatupidamisaruandes esitatud finantsteave ei andnud äriühingu finantsseisundist usaldusväärset ja tõest ülevaadet.

(27)

Samuti tuleks märkida, et soodustuste kava sisu ja selle kajastamine raamatupidamisaruandes ei saa sõltuda sellest, millisena audiitor seda määratleb, ning et selle kirjendamine peaks toimuma nõuetekohaselt ja õigeaegselt, mitte tagantjärele. Seetõttu tuleb soodustuste kavaga seotud finantsseisundi ja voogude ebakorrektne kajastamine lugeda rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega vastuolus olevaks.

(28)

Vastusena komisjoni järelduste teatavakstegemisele kordas taotluse esitaja oma taotlust, et talle võimaldataks turumajanduslikku kohtlemist, ilma ühtegi uut argumenti esitamata. Seepärast kinnitatakse turumajandusliku kohtlemise määramise käigus tehtud järeldused.

(29)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuleb mitteturumajanduslike riikide puhul ning ulatuses, mil turumajanduslikku kohtlemist ei saa kohaldada, siirderiikide puhul normaalväärtus määrata võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku väärtuse põhjal.

(30)

Määruses (EL) nr 809/2013 on märgitud, et juhul, kui taotluse esitajale ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist, kavatses komisjon kasutada tema puhul normaalväärtuse määramiseks võrdlusriigina Jaapanit, nagu seda tehti ka uurimise käigus, mille tulemusena kehtestati esialgse määrusega meetmed.

(31)

Huvitatud isikutel paluti esitada oma märkused Jaapani sobivuse kohta võrdlusriigina ja nad ei esitanud märkusi. Komisjon võttis ühendust ka tootjatega Ameerika Ühendriikides, kuid neid ei õnnestunud koostöösse kaasata. Seetõttu loetakse Jaapan võrdlusriigina sobivaks. Üks tootja Jaapanis nõustus koostööd tegema ja esitas taotletud teabe.

(32)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon kõigepealt, kas Jaapani tootja omamaine trikloroisotsüanuurhappe müük sõltumatutele klientidele on representatiivne. Seoses sellega leiti, et niisuguse müügi kogumaht võrdub vähemalt 5 % taotluse esitaja liitu suunatud eksportmüügi kogumahust.

(33)

Seejärel uuris komisjon, kas koostööd tegeva Jaapani tootja oma riigis müüdava trikloroisotsüanuurhappe mõned liigid on taotluse esitaja poolt liitu ekspordiks müüdava trikloroisotsüanuurhappe liikidega piisavalt võrreldavad. Komisjon tegi kindlaks trikloroisotsüanuurhappe liigid, mis olid identsed või otseselt võrreldavad liikidega, mida taotluse esitaja müüs ekspordiks liitu. Kindlaks tehti ka asjaolu, et Jaapani äriühing müüb neid trikloroisotsüanuurhappe liike tulutoovalt tavapärase äritegevuse käigus ja et nende omamaiseid müügihindu võib normaalväärtuse kindlakstegemisel arvesse võtta.

(34)

Seetõttu tugines normaalväärtus võrreldavaks loetud trikloroisotsüanuurhappe toote liikide tegeliku omamaise müügihinna kaalutud keskmisele.

(35)

Kuna vaatlusalust toodet eksporditi otse liidu sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8, st tegelikult liitu eksportimisel makstud või makstava hinna alusel.

(36)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil ja samal kaubandustasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti algmääruse artikli 2 lõike 10 järgi arvesse tegurite erinevust, mis mõjutab hindade võrreldavust. Selleks jäeti nii Hiina ekspordihindadest kui ka koostööd tegeva Jaapani tootja omamaistest müügihindadest välja transpordi- ja pakendamiskulud.

(37)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11, määrati dumpingumarginaal kindlaks vaatlusaluse toote liikide kaupa kaalutud keskmise normaalväärtuse ja vastava tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlemise teel. Võrdlus näitas dumpingu esinemist.

(38)

Taotluse esitaja dumpingumarginaal, väljendatud protsendina vabast netohinnast liidu piiril oli 32,8 %.

(39)

Uurimise järeldusi silmas pidades ja väiksema tollimaksu reeglit arvesse võttes leitakse, et taotluse esitaja suhtes tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane meede, mis vastaks tuvastatud dumpingumarginaali tasemele, mis on käesoleval juhul madalam kui esialgse uurimise käigus tuvastatud kahjumarginaal.

(40)

Eespool nimetatud uurimistulemustest lähtudes kehtestatakse taotluse esitajale tagasiulatuva jõuga dumpinguvastane tollimaks sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis kuulus registreerimisele vastavalt määruse (EL) nr 809/2013 artiklile 3.

(41)

Asjaomastele isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti taotluse esitajalt pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes kehtestada muudetud lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõuda see tollimaks registreeritud impordilt tagasiulatuvalt sisse. Taotluse esitaja esitas oma märkused, kuid nagu eespool selgitatud, ei olnud need eelkirjeldatud järelduste muutmiseks asjakohased.

(42)

Käesolev läbivaatamine ei mõjuta kuupäeva, mil rakendusmäärusega (EL) nr 1389/2011 kehtestatud meetmed kaotavad kehtivuse.

(43)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas algmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,