Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32014D0746

    2014/746/EL: Komisjoni otsus, 27. oktoober 2014 , millega määratakse ajavahemikuks 2015–2019 kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks (teatavaks tehtud numbri C(2014) 7809 all) EMPs kohaldatav tekst

    ELT L 308, 29.10.2014, p. 114–124 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/746/oj

    29.10.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 308/114


    KOMISJONI OTSUS,

    27. oktoober 2014,

    millega määratakse ajavahemikuks 2015–2019 kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks

    (teatavaks tehtud numbri C(2014) 7809 all)

    (EMPs kohaldatav tekst)

    (2014/746/EL)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) eriti selle artikli 10a lõiget 13,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Direktiiviga 2003/87/EÜ nähakse ette, et alates 2013. aastast peaksid liidu heitkogustega kauplemise süsteemis (ELi HKS) osalevate käitiste käitajatele lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) eraldamise peamiseks meetodiks olema enampakkumised. Tingimustele vastavad käitajad saavad siiski jätkuvalt LHÜsid tasuta ajavahemikul 2013–2020 kooskõlas direktiivis 2003/87/EÜ ja komisjoni otsuses 2011/278/EL (2) sätestatud eeskirjadega.

    (2)

    Kuna puudub kaugeleulatuv rahvusvaheline kliimakokkulepe, millega tagada, et maakera keskmine temperatuur ei tõuseks rohkem kui 2 °C, võib see vähendada Euroopa Liidu meetmetest tulenevat kasu. Siduvate meetmete puudumine rahvusvahelisel tasandil võib põhjustada kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist kolmandates riikides, kus tööstussektori suhtes ei kohaldata võrreldavaid CO2-heite piiranguid (edaspidi „kasvuhoonegaaside heite ülekandumine”). Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vähendamiseks nähakse direktiiviga 2003/87/EÜ ette, et vastavalt rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemustele teeb komisjon kindlaks nende sektorite ja allsektorite loetelu, kus on märkimisväärne kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht (edaspidi „sektorite ja allsektorite loetelu”). Nimetatud sektoritele ja allsektoritele tuleks eraldada tasuta 100 % LHÜde kogusest, mis on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ ja otsuse 2011/278/EL alusel ning mille suhtes on kohaldatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 5 osutatud ja komisjoni otsuse 2013/448/EL (3) II lisas sätestatud sektoriülest paranduskoefitsienti.

    (3)

    Sellega seoses analüüsis komisjon seda, mil määral kolmandad riigid, kelle toodang moodustab määrava osa maailma kogutoodangust kasvuhoonegaaside heite ülekandumise loetelus olevates sektorites ja allsektorites, võtavad kindlaid kohustusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks asjaomastes sektorites ning kas need kohustused on võrreldavad ELi omadega ja kas neid rakendatakse samas ajavahemikus. Lisaks uuriti, mil määral kõnealustes riikides asuvate käitiste tõhusus on võrreldav Euroopa Liidus asuvate käitistega. Komisjon jõudis järeldusele, et kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustus ei ole piisavalt võrreldav ja seega ei ole CO2-tõhususe võrreldavus asjakohane.

    (4)

    Märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite ja allsektorite esimene loetelu kehtestati 2009. aastal komisjoni otsusega 2010/2/EL (4) 2013. ja 2014. aastaks.

    (5)

    Hindamine peaks põhinema mitmel kvantitatiivsel ja kvalitatiivsel kriteeriumil ning viimase kolme aasta andmetel. Sellega seoses kasutas komisjon aastate 2009, 2010 ja 2011 andmeid, kuna 2012. aasta andmed olid kättesaadavad ainult mõne parameetri puhul.

    (6)

    Selleks et määrata kindlaks sektorite ja allsektorite loetelu, hindas komisjon sektorite ja allsektorite kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori NACE 4. tasandil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (5). NACE 4. tasandil on andmete kättesaadavus optimaalne ning sektorid täpselt määratletud. Sektor on NACE klassifikaatori neljanumbrilisel tasandil ja allsektor CPA (kuuenumbriline) või Prodcomi (kaheksanumbriline) tasandil, st kaupade klassifikatsioonis, mida kasutatakse liidu tööstusliku tootmise statistikas ja mis tuleneb NACE klassifikaatorist.

    (7)

    Sektoreid hinnati esmalt lähtudes direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõigetes 15 ja 16 sätestatud kvantitatiivsetest kriteeriumidest. Nimetatud kvantitatiivsete kriteeriumide kohaldamiseks pidi komisjon määrama kindlaks direktiivi 2003/87/EÜ rakendamisest tingitud otsesed ja kaudsed lisakulud.

    (8)

    Otsesed lisakulud, mis on tingitud LHÜde kogusest, mida sektor peaks ostma, kui ei ole kindlaks tehtud märkimisväärset kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, on arvutatud sektori tasandi otsese CO2-heite andmete põhjal. Euroopa Liidu tehingulogi („ELi tehingulogi”) andmeid peetakse kõige täpsemaks ja läbipaistvamaks CO2-heite andmete allikaks käitise tasandil ja seepärast on neid andmeid kasutatud sektorite otseste kulude arvutamiseks. Alates 1. jaanuarist 2013 ELi HKSiga hõlmatud sektorite ja kasvuhoonegaaside kohta ei ole ELi tehingulogis heiteandmeid. Seetõttu kasutas komisjon otsese CO2-heite andmeid, mille liikmesriigid esitasid neil juhtudel riiklikes rakendusmeetmetes vastavalt otsusele 2011/278/EL.

    (9)

    Kaudsete lisakulude määramiseks kogus komisjon liikmesriikidelt andmeid elektritarbimise kohta sektori tasandil, tagades, et liikmesriikide tarbitud elektrienergiat ei arvestataks topelt eri NACE koodide all. Selleks et määrata otsuses 2010/2/EL sätestatud sektorite ja allsektorite loetelu jaoks kindlaks eri sektorites tarbitava elektri tootmisega seotud heitkogused, kasutas komisjon keskmist heitekoefitsienti, mis tuletati elektrienergia tootmiseks vajaliku kogu kütusekasutuse struktuuri põhjal, sest arvati, et see põhineb kõige täpsematel andmetel. Sama keskmist heitekoefitsienti on kasutatud käesoleva otsuse aluseks olevates hinnangutes.

    (10)

    Lisaks pidi komisjon otseste ja kaudsete lisakulude määramiseks hindama keskmist CO2-hinda. Sektorite ja allsektorite esimese loetelu koostamiseks kasutati hindamisel eeldatavat CO2-hinda, 30 eurot ühe CO2-ekvivalenttonni kohta. Otsuse 2010/2/EL kohaldamisajal on olnud märkimisväärne erinevus hindamisel kasutatud eeldatava CO2-hinna ja tegeliku hinna vahel, kusjuures viimane on oluliselt madalam. Komisjon tegi siiski oma teatises „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikul 2020–2030” (6) ettepaneku seada eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga tingimusteta 40 % ning püstitada eesmärk seoses taastuvenergiaallikatega. Samuti on komisjon teinud ettepaneku luua ELi HKSis turustabiilsusreserv. Sellistel tingimustel eeldatakse, et tulevikus mõjutab CO2-hinda tugevamini heite vähendamine keskmise ja pika aja jooksul. Seetõttu peetakse põhjendatuks kasutada ka edaspidi käesoleva otsuse aluseks olevate hinnangute tegemisel eeldatavat CO2-hinda 30 eurot ühe CO2-ekvivalenttonni kohta.

    (11)

    Otseseid ja kaudseid lisakulusid tuleks arvutada osana kogulisandväärtusest. Kogulisandväärtuse hindamisel sektorite tasandil on kasutatud Eurostati koostatud ettevõtluse struktuurstatistika andmeid.

    (12)

    Lisaks hindas komisjon iga sektori ja allsektori kaubavahetuse intensiivsust Eurostati Comexti andmebaasist saadud andmete põhjal.

    (13)

    Kokku hindas komisjon 245 tööstussektorit ja 24 allsektorit, mis on klassifitseeritud NACE klassifikaatori jagude „Kaevandamine” ja „Tootmine” alla. Käesoleva otsuse lisa punktis 1 loetletud sektorid ja allsektorid vastavad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõigetes 15 ja 16 sätestatud kriteeriumidele ning neid tuleks pidada märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektoriteks.

    (14)

    Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 17 sätestatud kvalitatiivsetel kriteeriumidel põhinevaid hindamisi on tehtud paljudes sektorites, mida ei peetud artikli 10a lõigetes 15 ja 16 sätestatud kvantitatiivsete kriteeriumide põhjal kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektoriteks. Kvalitatiivne hindamine korraldati juhtudel, mis vastasid varasema loetelu koostamise kvalitatiivsetele kriteeriumidele, piiripealsete sektorite puhul ja tööstusharu esindajate taotluse korral.

    (15)

    Sektorite „Tekstiili viimistlemine” (NACE kood 1330) „Põletatud savist telliste, kivide ja muude ehitustoodete tootmine” (NACE kood 2332), „Kipsist ehitustoodete tootmine” (NACE kood 2362), „Malmivalu” (NACE kood 2451) ja „Kergmetallide valu” (2453) puhul on ajakohastatud kvalitatiivseid hindamisi, mis korraldati 2013. ja 2014. aastal kehtiva sektorite ja allsektorite varasema loetelu koostamisel. Jõuti järeldusele, et asjaolud, mis õigustavad nende sektorite lisamist sektorite ja allsektorite loetellu, on endiselt ülekaalus. Seega tuleks nimetatud sektoreid pidada märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektoriteks ka ajavahemikul 2015–2019.

    (16)

    Sektori „Linnasetootmine” (NACE kood 1106) puhul tehti kvalitatiivne hindamine, kuna nimetatud sektor on piiripealne juhtum seoses direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 16b. Võttes arvesse direktiivi 2003/87/EÜ rakendamisest tulenevaid suurenenud kulusid, selgus hindamisel, et kaubavahetuse intensiivsus on suur ja sektori tulusus on liidus märkimisväärselt langenud. Väikesed kasumimarginaalid piiravad käitiste suutlikkust teha investeeringuid ja vähendada heitkoguseid. Nimetatud tegurite koosmõju põhjal tuleks kõnealuse sektori puhul pidada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu märkimisväärseks.

    (17)

    Lisa punktis 2 loetletud sektoreid tuleks kvalitatiivsete kriteeriumide põhjal pidada märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektoriteks.

    (18)

    Kuna märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite ja allsektorite loetelu, mis sätestatakse lisas, kehtib ajavahemikul 2015–2019, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2015.

    (19)

    Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks otsus 2010/2/EL tunnistada kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.

    (20)

    Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Lisas loetletud sektorite ja allsektorite puhul peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu märkimisväärseks.

    Artikkel 2

    Otsus 2010/2/EL tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.

    Artikkel 3

    Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

    Artikkel 4

    Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

    Brüssel, 27. oktoober 2014

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Connie HEDEGAARD


    (1)  ELT L 275, 25.10.2013, lk 32.

    (2)  Komisjoni otsus 2011/278/EL, 27. aprill 2011, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks (ELT L 130, 17.5.2011, lk 1).

    (3)  Komisjoni otsus 2013/448/EL, 5. september 2013, milles käsitletakse riiklikke rakendusmeetmeid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks üleminekuperioodil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikega 3 (ELT L 240, 7.9.2013, lk 27).

    (4)  Komisjoni otsus 2010/2/EL, 24. detsember 2009, millega määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks (ELT L 1, 5.1.2010, lk 10).

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

    (6)  COM(2014)15 (final/2), 28. jaanuar 2014.


    LISA

    Sektorid ja allsektorid, mille puhul vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 13 peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu märkimisväärseks

    1.   DIREKTIIVI 2003/87/EÜ ARTIKLI 10a LÕIGETES 15 JA 16 SÄTESTATUD KRITEERIUMIDE PÕHJAL

    1.1.   NACE neljanumbrilise klassifikatsiooni tasandil

    NACE kood

    Kirjeldus

    Kriteerium

    0510

    Kivisöe kaevandamine

    C

    0610

    Toornafta tootmine

    C

    0620

    Maagaasi tootmine

    C

    0710

    Rauamaagi kaevandamine

    C

    0729

    Muude mitteraudmetallide maakide kaevandamine

    C

    0891

    Kemikaalide ja mineraalväetiste toorme kaevandamine

    C

    0893

    Soola kaevandamine

    A

    0899

    Muu mujal liigitamata kaevandamine

    A, C

    1020

    Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine

    C

    1041

    Õli ja rasva tootmine

    C

    1062

    Tärklise ja tärklisetoodete tootmine

    A

    1081

    Suhkrutootmine

    A

    1086

    Homogeenitud toiduainete ja dieettoitude tootmine

    C

    1101

    Kange alkoholi destilleerimine, rektifitseerimine ja segamine

    C

    1102

    Viinamarjaveini tootmine

    C

    1104

    Muude destilleerimata kääritatud jookide tootmine

    A

    1310

    Tekstiilkiudude ettevalmistamine ja ketramine

    C

    1320

    Riidekudumine

    C

    1391

    Silmkoe- ja heegelkanga (trikookanga) tootmine

    C

    1392

    Valmis tekstiiltoodete tootmine, v.a rõivad

    C

    1393

    Vaipade ja vaipkatete tootmine

    C

    1394

    Nööri-, köie- ja võrgulina tootmine

    C

    1395

    Lausriide ja lausriidest toodete tootmine, v.a rõivad

    C

    1396

    Tehnilise ja tööstusliku otstarbega tekstiilide tootmine

    C

    1399

    Mujal liigitamata tekstiilitootmine

    C

    1411

    Nahkrõivaste tootmine

    C

    1412

    Töörõivaste tootmine

    C

    1413

    Muude pealisrõivaste tootmine

    C

    1414

    Alusrõivaste tootmine

    C

    1419

    Muude rõivaste ja rõivalisandite tootmine

    C

    1420

    Karusnahatoodete tootmine

    C

    1431

    Suka- ja sokitootmine

    C

    1439

    Muude silmkoe- ja heegelrõivaste tootmine

    C

    1511

    Nahatöötlemine ja -parkimine; karusnaha töötlemine ja värvimine

    C

    1512

    Kohvrite, käekottide jms, sadulsepatoodete ja rakmete tootmine

    C

    1520

    Jalatsitootmine

    C

    1622

    Kilpparketi tootmine

    C

    1629

    Muude puittoodete tootmine; korgist, õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine

    C

    1711

    Paberimassi tootmine

    A, C

    1712

    Paberi- ja papitootmine

    A

    1724

    Tapeeditootmine

    C

    1910

    Koksitootmine

    A, C

    1920

    Puhastatud naftatoodete tootmine

    A

    2012

    Värvainete ja pigmentide tootmine

    C

    2013

    Muude anorgaaniliste põhikemikaalide tootmine

    A, C

    2014

    Muude orgaaniliste põhikemikaalide tootmine

    A, C

    2015

    Väetiste ja lämmastikuühendite tootmine

    A, B

    2016

    Plasti tootmine algkujul

    C

    2017

    Sünteeskautšuki (toorkummi) tootmine algkujul

    C

    2020

    Taimekaitsevahendite ja muude agrokeemiatoodete tootmine

    C

    2042

    Parfüümide ja tualetitarvete tootmine

    C

    2053

    Eeterlike õlide tootmine

    C

    2059

    Mujal liigitamata keemiatoodete tootmine

    C

    2060

    Keemilise kiu tootmine

    C

    2110

    Põhifarmaatsiatoodete tootmine

    C

    2120

    Ravimpreparaatide tootmine

    C

    2211

    Kummirehvide ja sisekummide tootmine; kummirehvide protekteerimine ja taastamine

    C

    2219

    Muude kummitoodete tootmine

    C

    2311

    Lehtklaasi tootmine

    A

    2313

    Klaasanumate tootmine

    A

    2314

    Klaaskiutootmine

    A/C (1)

    2319

    Muu klaasi tootmine ja töötlemine, sh tehniline klaas

    C

    2320

    Tulekindlate toodete tootmine

    C

    2331

    Keraamiliste kivide ja plaatide tootmine

    A, C

    2341

    Kodu- ja ehiskeraamika tootmine

    C

    2342

    Keraamiliste sanitaarseadmete tootmine

    C

    2343

    Keraamiliste isolaatorite ja isolatsioonielementide tootmine

    C

    2344

    Muu tehnilise keraamika tootmine

    C

    2349

    Muu keraamika tootmine

    C

    2351

    Tsemenditootmine

    B

    2352

    Lubja- ja kipsitootmine

    B

    2370

    Kivilõikamine, -vormimine ja -viimistlus

    C

    2391

    Abrasiivtoodete tootmine

    C

    2410

    Raua, terase ja ferrosulamite tootmine

    A

    2420

    Terastorude, -õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine

    C

    2431

    Külmtõmbamine lattideks

    C

    2441

    Väärismetallitootmine

    C

    2442

    Alumiiniumitootmine

    A, C

    2443

    Plii-, tsingi- ja tinatootmine

    A

    2444

    Vasetootmine

    C

    2445

    Muude mitteraudmetallide tootmine

    C

    2446

    Tuumkütuse töötlemine

    A, C

    2540

    Relva- ja laskemoonatootmine

    C

    2571

    Lõike- ja söögiriistade tootmine

    C

    2572

    Lukkude ja hingede tootmine

    C

    2573

    Tööriistade tootmine

    C

    2594

    Kinnituselementide ja keermestatud toodete tootmine

    C

    2599

    Mujal liigitamata metalltoodete tootmine

    C

    2611

    Elektronkomponentide tootmine

    C

    2612

    Trükkplaatide tootmine

    C

    2620

    Arvutite ja arvuti välisseadmete tootmine

    C

    2630

    Sideseadmete tootmine

    C

    2640

    Tarbeelektroonika tootmine

    C

    2651

    Mõõte-, katse- ja navigatsiooniseadmete tootmine

    C

    2652

    Ajanäitajate tootmine

    C

    2660

    Kiiritus-, elektromeditsiini- ja elektroteraapiaseadmete tootmine

    C

    2670

    Optikainstrumentide ja -seadmete tootmine

    C

    2680

    Magnet- ja optilise andmekandjate tootmine

    C

    2711

    Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine

    C

    2712

    Elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine

    C

    2720

    Patareide ja akude tootmine

    C

    2731

    Kiudoptilise kaabli tootmine

    C

    2732

    Muu elektroonika- ja elektrijuhtmete või -kaabli tootmine

    C

    2733

    Juhtmestiku tarvikute tootmine

    C

    2740

    Elektriliste valgustusseadmete tootmine

    C

    2751

    Elektriliste kodumasinate tootmine

    C

    2752

    Mitteelektriliste kodumasinate tootmine

    C

    2790

    Muude elektriseadmete tootmine

    C

    2811

    Mootorite ja turbiinide tootmine, v.a õhusõidukite, mootorsõidukite ja mootorrataste mootorid

    C

    2812

    Hüdrauliliste ja pneumaatiliste jõuseadmete tootmine

    C

    2813

    Muude pumpade ja kompressorite tootmine

    C

    2814

    Muude kraanide ja ventiilide tootmine

    C

    2815

    Laagrite, ajamite, hammasülekannete ja ülekandeelementide tootmine

    C

    2821

    Ahjude, tööstusahjude ja ahjupõletite tootmine

    C

    2822

    Tõste- ja teisaldusseadmete tootmine

    C

    2823

    Kontorimasinate ja -seadmete tootmine, v.a arvutid ja arvuti välisseadmed

    C

    2824

    Ajamiga käsi-tööriistade tootmine

    C

    2825

    Tööstuslike külmutus- ja ventilatsiooniseadmete tootmine

    C

    2829

    Mujal liigitamata üldmasinate ja mehhanismide tootmine

    C

    2830

    Põllu- ja metsamajandusmasinate tootmine

    C

    2841

    Metallistantside tootmine

    C

    2849

    Muude tööpinkide tootmine

    C

    2891

    Metallurgiamasinate tootmine

    C

    2892

    Kaevandus-, karjääri- ja ehitusmasinate tootmine

    C

    2893

    Toiduaine-, joogi- ja tubakatööstusmasinate tootmine

    C

    2894

    Tekstiili-, rõiva- ja nahatööstusmasinate tootmine

    C

    2895

    Paberi- ja papitööstusmasinate tootmine

    C

    2896

    Plasti- ja kummitööstusmasinate tootmine

    C

    2899

    Mujal liigitamata erimasinate tootmine

    C

    2910

    Mootorsõidukite tootmine

    C

    2931

    Mootorsõidukite elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine

    C

    3011

    Laevade ja ujuvkonstruktsioonide ehitus

    C

    3012

    Lõbusõidu- ja sportpaatide ehitus

    C

    3030

    Õhu- ja kosmosesõidukite jms tootmine

    C

    3091

    Mootorrataste tootmine

    C

    3092

    Jalgrataste ja invasõidukite tootmine

    C

    3099

    Muude mujal liigitamata transpordivahendite tootmine

    C

    3109

    Muu mööbli tootmine

    C

    3211

    Müntide vermimine

    C

    3212

    Väärisesemete jms toodete tootmine

    C

    3213

    Juveeltoodete imitatsioonide jms tootmine

    C

    3220

    Muusikariistade tootmine

    C

    3230

    Sporditarvete tootmine

    C

    3240

    Mängude ja mänguasjade tootmine

    C

    3250

    Meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine

    C

    3291

    Harja-, pintsli- ja luuatootmine

    C

    3299

    Muu mujal liigitamata tootmine

    C

    1.2.   Tegevusaladel põhineva statistilise klassifikaatori (CPA) või Prodcomi tasandil

    CPA või Prodcom

    Kirjeldus

    Kriteerium

    081221

    Kaoliin ja muu kaoliinsavi

    C

    08122250

    Tavalised savid ja kildad ehitustes kasutamiseks (v.a bentoniit, tulekindlad paisuvad savid, kaoliin ja kaoliinsavid); andalusiit, küaniit ja sillimaniit; mulliit; šamott- ja dinasmullad

    C

    10311130

    Toiduks valmistatud või konserveeritud kartulid külmutatult (sh täielikult või osaliselt õlis keedetud ja seejärel külmutatud) (v.a äädikaga või äädikhappega töödeldud)

    A

    10311300

    Kuivatatud kartulid pulbrina, jahuna, helvestena, graanulitena ja teradena

    A

    10391725

    Kontsentreeritud tomatipüree ja -pasta

    C

    105121

    Lõssipulber

    C

    105122

    Täispiimapulber

    C

    105153

    Kaseiin

    C

    105154

    Laktoos ja laktoosisiirup

    C

    10515530

    Vadak ja töödeldud vadak pulbrina, graanulitena või muus tahkes vormis, kontsentreeritud või kontsentreerimata, lisatud magusainet sisaldav või mittesisaldav

    A, C

    108211

    Rasvatustatud või rasvatustamata kakaopasta

    C

    108212

    Kakaovõi, -rasv ja -õli

    C

    108213

    Suhkruta või muu magusainelisandita kakaopulber

    C

    10891334

    Pagaripärm

    C

    20111150

    Vesinik

    B

    20111160

    Lämmastik

    B

    20111170

    Hapnik

    B

    203021

    Valmis pigmendid, hägustid ja värvid, klaasjad emailid ja glasuurid, angoobid, vedelad läikelakid jms; klaasfritt

    C

    239914

    Tehisgrafiit; kolloidne või poolkolloidne grafiit; grafiidil või muul süsinikul põhinevad tooted pooltoodetena

    C

    23991910

    Räbuvill, kivivill jms mineraalvillad ja nende omavahelised segud puistena, lehtedena või rullides

    A

    23991920

    Paisutatud vermikuliit, kergkruus, vahtšlakk jms paisutatud mineraalmaterjalid ja nende omavahelised segud

    A

    25501134

    Vabasepistatud raudosad ülekandevõllide, nukkvõllide, väntvõllide ja väntade jms jaoks

    A, C

    Sektorid, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, on määratletud järgmiste kriteeriumidega:

    A

    :

    direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 15 sätestatud kriteeriumid;

    B

    :

    direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 16 punktis a sätestatud kriteerium;

    C

    :

    direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 16 punktis b sätestatud kriteerium.

    2.   DIREKTIIVI 2003/87/EÜ ARTIKLI 10a LÕIKES 17 SÄTESTATUD KRITEERIUMIDE PÕHJAL

    NACE kood

    Kirjeldus

    1106

    Linnasetootmine

    1330

    Tekstiili viimistlemine

    2332

    Põletatud savist telliste, kivide ja muude ehitustoodete tootmine

    2362

    Kipsist ehitustoodete tootmine

    2451

    Malmivalu

    2453

    Kergmetallide valu


    (1)  Sektorit „Klaaskiutootmine” kirjeldatakse kahe statistilise klassifikaatori (CPA) koodiga: „231411 Klaaskiust kamm- või kraaslindid, heie, lõng ja tükeldatud kiud” ja „231412 Klaaskiust vuaal, villak, matid, madratsid, plaadid jm tooted, v.a riie”. NACE neljanumbrilise klassifikatsiooni tasandil hinnatuna ei vasta sektor direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõigetes 15 ja 16 sätestatud kriteeriumidele. Siiski vastab allsektor 231411 artikli 10a lõike 16 punktis b sätestatud kriteeriumidele ja allsektor 231412 vastab artikli 10a lõikes 15 sätestatud kriteeriumidele. Kuna kaks CPA koodi hõlmavad kogu sektorit „Klaaskiutootmine”, on sektor lisatud selguse huvides NACE neljanumbrilise klassifikatsiooni tasandi loetellu.


    Top