30.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 284/53

(1)

7. novembri 2011. aasta kirjas teatas Belgia komisjonile, et on võtnud kasutusele tagatisskeemi (edaspidi „ühistute tagatisskeem” või „meede”), mis kaitseb füüsilisest isikust partnerite osalusi sellistes tegevusloa saanud ühistutes, mille usaldatavusnõuete täitmise üle teostab järelevalvet Belgia keskpank või mis on investeerinud vähemalt poole oma varast sellise järelevalve all olevasse asutusse (edaspidi „rahandusühistud”).

(2)

6. detsembri 2011. aasta kirjas teatas komisjon Belgiale, et meede võib kujutada ebaseaduslikku riigiabi (2) ning palus Belgial peatada kogu tegevus, millega asjaomast meedet ellu viidi. Komisjon palus Belgial esitada märkused nimetatud esialgsete järelduste kohta, mida viimane tegi 22. detsembri 2011. aasta kirjas.

(3)

3. aprilli 2012. aasta otsusega (edaspidi „menetluse algatamise otsus”) teatas komisjon Belgiale Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetluse algatamisest seoses eespool nimetatud meetmega ning kehtestas Belgiale kohustuse peatada meede nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (3) artikli 11 lõike 1 alusel senikauaks, kui komisjon võtab vastu otsuse viimase kokkusobivuse kohta siseturuga. Komisjon palus Belgial peatada viivitamata kogu ühistute tagatisskeemi elluviimisega seotud tegevus ning hoiduda kõigist meetme alusel tehtavatest väljamaksetest. Komisjoni menetluse algatamise otsus, milles viimane kutsus huvitatud isikuid esitama oma märkused meetme kohta, avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (4).

(4)

24. aprilli 2012. aasta ja 31. mai 2012. aasta kirjades palus Belgia ajapikendust menetluse algatamise otsusele vastamiseks ning komisjon ei esitanud selle kohta vastuväiteid. 18. juuni 2012. aasta kirjas saatis Belgia oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta, millele oli lisatud Belgia keskpanga juhi 7. oktoobri 2011. aasta kiri Belgia rahandusministrile.

(5)

17. augustil 2012 esitas oma märkused menetluse algatamise kohta ka Arco kontsern (edaspidi „Arco”) (5). 29. augustil 2012 esitas komisjon asjaomase dokumendi Belgiale, andes nõnda kõnealusele liikmesriigile võimaluse vastata Arco märkustele. 16. oktoobril 2012 teatas Belgia aga, et ei soovi seda võimalust kasutada.

(6)

Komisjon esitas meetme kohta täiendavaid küsimusi eeskätt 17. septembri 2012. aasta ja 24. juuli 2013. aasta kirjades, millele Belgia vastas vastavalt 5. detsembril 2012 ja 20. septembril 2013.

(7)

Ühistute tagatisskeemi kasutuselevõtmine oli seotud ühe muu riigiabijuhtumi raames võetud toetusmeetmetega.

(8)

30. septembril 2008 oli Dexia teatanud kapitali suurendamisest 6,4 miljardi euro võrra, milles osalesid olemasolevad äriühingu aktsionärid (sealhulgas Arco) ning Belgia, Prantsusmaa ja Luksemburgi ametiasutused. Dexiale 2008. aastal riigiabi andmise küsimuses pädev tollane Belgia rahandusminister on Dexia pankroti asjaolusid uuriva Belgia parlamendi erikomisjoni (edaspidi „Dexia erikomisjon”) ees selgitanud, et pärast seda, kui oli taotletud meetme võtmist Arco kasuks, tehti 2008. aasta septembris/oktoobris poliitiline otsus võtta kasutusele ühistute tagatisskeem. Tema selgituste kohaselt oli valitsus sunnitud võtma Dexia suhtes kokkuleppe saavutamiseks vastu otsused Arco ja Ethiase kohta (6). Ühtlasi nähtub Belgia praeguse rahandusministri avaldustest, et 2008. aasta kohustus võeti eesmärgiga saada vastutasuks Arco nõusolek osaleda Dexia päästmises (7).

(9)

10. oktoobril 2008 teatas Belgia valitsus rahandusministri pressiteate vormis, et oli teinud järgmise otsuse:

(10)

21. jaanuaril 2009 kinnitasid peaminister ja rahandusminister ühises pressiteates, et eelmine valitsus (10) oli võtnud kohustuse võtta kasutusele ühistute tagatismehhanism (11). Samal päeva avaldas Arco Belgia valitsuse pressiteate oma veebisaidil. See-eest muud rahandusühistud hoidusid paralleelide tõmbamisest hoiuste ning ühistute osakute vahel, millel tagatismehhanism põhines (12).

(11)

15. oktoobril 2008 kiideti Belgia parlamendis heaks seadus, millega anti Belgia valitsusele õigus võtta meetmeid finantsstabiilsuse edendamiseks (13). 14. novembril 2008 avaldas Belgia kuningas dekreedi, (14) millega suurendati krediidiasutuste hoiuste tagamise skeemiga tagatud summat 100 000 eurole ning võeti kasutusele samasugune tagatisskeem 21. kategooria elukindlustustoodete suhtes. 29. oktoobril 2008 oli finantsstabiilsuse komisjon eelnevalt andnud nimetatud kuninga dekreedi eelnõu kohta pooldava arvamuse (15).

(12)

14. aprillil 2009 muutis Belgia 15. oktoobri 2008. aasta seadust, (16) millega võimaldati valitsusel võtta kuninga dekreediga kasutusele skeem, et kaitsta rahandusühistutes füüsilisest isikust partnerite sissemakstud kapitali. 10. oktoobri 2011. aasta kuninga dekreediga (17) muutis Belgia 14. novembri 2008. aasta kuninga dekreeti. 10. oktoobri 2011. aasta kuninga dekreet sisaldab täiendavaid tehnilisi üksikasju ühistute tagatisskeemi kohta.

(13)

7. oktoobril 2011 saatis Belgia keskpanga juht tollasele rahandusministrile kirja, milles väljendas oma arvamust 10. oktoobri 2011. aasta kuninga dekreedi (eelnõu) kohta. Tegemist on menetlusega, mis on ette nähtud Belgia keskpanga põhikirja käsitlevas seaduses (18). Kirjas märgib keskpanga juht, et valitsusel on seaduslik õigus võtta vastu ühistute tagatisskeemi käsitlev kuninga dekreet „finantsturu äkilise kriisi või tõsise süsteemse kriisi tekkimise ohu korral”. Keskpanga juhi järelduse kohaselt tunduvad asjaolud nimetatud tingimustele vastavat ning ühistute tagatisskeem võimaldaks piirata sellise kriisi tagajärgi (19). Samas hoidub keskpanga juht ilmselgelt seisukoha võtmisest küsimuses, kas rahandusühistute füüsilisest isikust partnerite osakuid saab sisuliselt käsitleda hoiustena (20). Ühtlasi märgib ta, et meede võib osutuda probleemseks selle kokkusobivuse pärast riigiabieeskirjadega (21) ning väljendab muret ühistute tagatisskeemi vabatahtlikkuse üle, mis võib tekitada kahjuliku valiku probleeme (22).

(14)

13. oktoobril 2011 esitasid Arco kolm ühistut (Arcofin, Arcopar ja Arcoplus) taotluse liitumiseks ühistute tagatisskeemiga. Belgia valitsus rahuldas taotluse 7. novembri 2011. aasta kuninga dekreediga (23). Taotluse kohaselt maksis Arco ka sisse kokku 2,05 miljonit eurot (24).

(15)

8. detsembril 2011 toimunud Arcofini, Arcopari ja Arcoplusi üldkoosolekutel kinnitati nende juhtkondade ettepanek alustada äriühingute vabatahtlikku likvideerimist.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/19/EÜ (25) artiklis 3 kehtestatakse igale liikmesriigile järgmine kohustus:

„Iga liikmesriik tagab ühe või mitme hoiuste tagamise skeemi sisseseadmise ja ametliku tunnustamise oma territooriumil.Ükski [---] asjaomases liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus (26) ei või vastu võtta hoiuseid, (27) kui ta ei kuulu mõnda sellisesse skeemi [---]”.

(17)

Belgia võttis direktiivi 94/19/EÜ oma õigusesse üle 1998. aastal ning kehtestas hoiuste tagamise skeemi, millega tagati hoiuste peatamise korral sama hoiustaja kõik hoiused. Belgia hoiuste tagamise skeem usaldati hoiuste tagamise fondile. 14. novembri 2008. aasta kuninga dekreediga asutas Belgia seejärel hoiuste kaitsmise erifondi, mis hõlmab Belgia hilisemad algatused (28).

(18)

Direktiivi 94/19/EÜ artikli 7 kohaselt tuli iga hoiustaja hoiused kokku tagada 20 000 euro ulatuses. 7. oktoobri 2008. aasta koosolekul nõustus majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu direktiivis 94/19/EÜ ette nähtud tagatisi suurendama. Oma pressiteates teatas ta järgmist.

„Nõukogu leppis kokku, et kõik liikmesriigid tagavad esialgu vähemalt ühe aasta jooksul üksikisikute hoiused vähemalt 50 000 euro ulatuses, tunnustades, et paljud liikmesriigid on otsustanud seda miinimumi suurendada vähemalt 100 000 eurole. Nõukogu tervitab komisjoni kavatsust esitada kiiresti asjakohane ettepanek hoiuste tagamise süsteemide lähendamise soodustamiseks” (29).

(19)

Tagatise kohta on direktiivi 94/19/EÜ artiklis 2 sätestatud, et hoiuste tagamise skeemid ei paku kaitset krediidiasutuste omavahenditele (30).

(20)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/14/EÜ (31) suurendati hoiuste tagamise skeemide tagatiskatet (esialgu vähemalt 50 000 eurole ja seejärel põhimõtteliselt vähemalt 100 000 eurole ja hiljemalt 31. detsembriks 2010).

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivis 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta (32) on nähtud ette investeeringute tagamise süsteem juhuks, kui investeerimisettevõte ei suuda investori vara tagastada. Investeeringud tagatakse näiteks pettuse või hooletuse korral ettevõttes või selle süsteemides tekkinud vigade või probleemide korral. Investeeringute tagamise süsteemidega ei kaeta siiski investeeringuriske (näiteks kui investor on ostnud aktsiaid, mille väärtus langeb).

(22)

Belgia äriseadustikus, (33) eeskätt selle artiklites 350–436, on määratud ühistuid käsitlev õigusraamistik. Selles on sätestatud, et ühistu valib oma põhikirjas tegevusvormiks osaühingu (osanike kahjum ei saa olla suurem nende osakapitalist) või piiramatu vastutusega äriühingu (osanikud on isiklikult vastutavad äriühingu sotsiaalmaksuvõlgade eest ning võivad seega kanda oma kapitaliinvesteeringust suuremat kahjumit).

(23)

Belgia äriseadustikus (eriti selle artiklites 362, 364, 366, 367 ja 374) lubatakse teatavaid piiranguid ühistute osakute võõrandatavuse osas. Ühistu osakuid võib vabalt võõrandada ühistu teistele osanikele, kuid ühistu põhikiri võib sisaldada nimetatud tehingut reguleerivaid tingimusi. Osakute võõrandamine kolmandatele isikutele on lubatud üksnes Belgia äriseadustiku artiklis 366 osutatud tingimustel ja määratletud isikutele.

(24)

Belgia äriseadustikus (artiklis 367) on ühtlasi nähtud ette, et ühistu osanikel on õigus ühistust lahkuda üksnes majandusaasta kuue esimese kuu jooksul. Nimetatud õiguse kasutamisel on Belgia äriseadustiku artiklis 374 nähtud lisaks ette, et osanikule kuulub väljamaksmisele tema osakute väärtus sellisena, nagu see on esitatud majandusaasta aruandes.

(25)

Kui Belgia äriseadustikus on kehtestatud ühistute üldraamistik, siis 8. jaanuari 1962. aasta kuninga dekreedis (34) on sätestatud tingimused tegevusloa saanud ühistutele (35). Täpsemalt ei ole tegevusloaga ühistul õigust keelduda spekulatiivsetel eesmärkidel uutest osanikest ega jätta kõrvale olemasolevaid; osakapitali kõik osad tagavad väärtusest olenemata ühesugused õigused; kõigil osanikel on iga-aastastel üldkoosolekutel samaväärne hääl; juhtkonna ja järelevalveorgani määrab üldkoosolek; tegevuskasumit (pärast kõigi kulude mahaarvamist) on lubatud jaotada osanikele üksnes proportsionaalselt (pro rata) nende tehingutele äriühingus ning osakapitali eest makstud dividendid ei tohi olla kuninga dekreedis sätestatud teatavast protsendimäärast suuremad.

(26)

Belgia maksuseadustiku artiklis 21 on sätestatud, et tegevusloaga ühistute dividendide suhtes kehtib teatav maksuvaba miinimum (36).

(27)

Ühistute tagatisskeem hõlmab ühistute füüsilisest isikust partnerite sissemakstud kapitali (ja mitte võimalikku kapitalikasumit) maksimaalselt 100 000 euro ulatuses.

(28)

Vastupidiselt krediidiasutuste hoiuste tagamise skeemile on ühistute tagatisskeemiga liitumine vabatahtlik.

(29)

Rahandusühistud, kes soovivad ühistute tagatisskeemis osaleda, peavad esitama vastava taotluse rahandusministrile. Ministrite nõukogul on seejärel taotluse kohta otsuse langetamiseks aega üks kuu ning vajaduse korral õigus kehtestada liitumiseks teatavaid tingimusi. Nimetatud tingimused võivad hõlmata järgmist:

(30)

Tagatisskeemiga liitumise taotluse esitanud rahandusühistu peab jääma skeemi vähemalt üheks aastaks. Nimetatud tähtaja möödudes võib ühistu osaluse lõpetada, teatades sellest kolm kuud ette. Skeemi tehtud osamakseid ei ole õigus mingil kujul tagasi saada. Kui ühistu on tagatissüsteemist lahkunud, on tal võimalik sellega uuesti liituda kõige varem kolm aastat pärast lahkumist.

(31)

Meede hõlmab üksnes ühistute selliseid aktsiaid, mis on emiteeritud enne 10. oktoobri 2011. aasta kuninga dekreedi jõustumist.

(32)

Ühistute tagatisskeem kehtib üksnes ühistute füüsilisest isikust partnerite ja mitte institutsiooniliste aktsionäride suhtes.

(33)

Hoiuste kaitsmise erifondi rahastatakse järgmiselt:

(34)

Lisaks võib rahandusühistutel olla kohustus tasuda hoiuste kaitsmise erifondi ka kapitalitulul põhinevat maksu, mis on seotud nende börsil noteeritud aktsiatega. Asjaomane maks võib moodustada kuni 10 % nimetatud aktsiate müügihinna (või kui kolme aasta jooksul pärast kaitsesüsteemi lõppemist ei ole müüki toimunud, siis asjaomase aktsia keskmise sulgemishinna (30 kalendripäeva vältel enne kolmeaastase ajavahemiku möödumist)) ning võrdlushinna vahel, mille kehtestab valitsus ajal, mil rahandusühistu liitub ühistute tagatisskeemiga.

(35)

Hoiuste kaitsmise erifond alustab väljamaksete tegemist juhul, kui rahandusühistu on pankrotistunud või kui finantsjärelevalveasutus on fondile teatanud, et rahandusühistu ei ole enam suuteline hüvitama lahkuvate osanike varasid.

(36)

Kui hoiuste kaitsmise erifondil puuduvad sekkumiseks piisavad vahendid, tagab vajalikud vahendid Caisse des Dépôts et consignations, mis on juriidilise staatuseta avaliku sektori asutus. Vastavalt sellele, kas maksejõuetu asutus on kohustuslik osaleja või on tegemist rahandusühistuga, tuleb nimetatud ettemakse hiljem hüvitada järgmiselt:

(37)

Hoiuste kaitsmise erifond võtab sekkumise korral üle ühistu füüsilisest isikust partnerite õigused ning saab teiste osanikega võrdse staatuse. See on erinev krediidiasutuste hoiuste tagamise skeemist, mille puhul antakse fondile võrdne staatus asjaomase ettevõtte võlausaldajatega.

(38)

Arco oli algselt Artesia Banking Corporation NV (edaspidi „Artesia”) aktsionär, kusjuures Artesia ise omas 100 % panga BACOB ja 82 % kindlustusandja DVV aktsiatest. Pärast Artesia ja Dexia ühinemist 2001. aastal sai Arcost Dexia suurim aktsionär, kelle osalus ulatus ligi 15 %-ni (37).

(39)

Arco on tegevusloaga ühistutest Arcopar, Arcoplus ja Arcofin (38) moodustatud kontserni nimi. Arcol oli rohkem kui 800 000 liiget, kellest 99 % olid eraisikud. Füüsilisest isikust partnerite kapital Arcoparis, Arcoplusis ja Arcofinis moodustas vastavalt 1,3 miljardit eurot, 46 miljonit eurot ja 140 miljonit eurot.

(40)

Arcopari, Arcoplusi ja Arcofini põhikirjades on sätestatud, et nimetatud kolm organit on osaühingud (39).

(41)

Lisaks sisaldavad nimetatud kolme ettevõtte põhikirjad sätteid lahkuda soovivate partnerite kohta.

(42)

Arcopari põhikirja kohaselt võib ühistu näiteks piirata lahkumist juhul, kui ühe majandusaasta vältel soovitakse võtta välja üle 10 % kapitalist või soovib lahkuda üle 10 % osanikest (40). Arcoparist lahkuda sooviv osanik saab oma kapitali tagasi. Arcopari A-, B- ja C-kategooria osakute omanikel (41) on ühtlasi õigus saada vahendeid boonusreservist (42).

(43)

Arcopari põhikirja artiklis 35 kirjeldatakse osanike õigusi likvideerimise korral. Põhimõtteliselt on selles sätestatud, et kui pärast võlgade ja sotsiaalmaksude tasumist on saldo positiivne, makstakse osanikele hüvitist (43).

(44)

Arco osakutesse investeerimise ohtusid on näiteks kirjeldatud Arcopari prospektis, mille Belgia pädevad asutused on kiitnud heaks 2008. aasta juunis ning avaldanud ajavahemikus 7. juulist 2008 kuni 30. septembrini 2008 toimunud kapitalituru tehingu raames. Asjaomases prospektis on selgelt välja toodud, et aastatel 2005/2006, 2006/2007 ja 2007/2008 moodustas Dexia kasum rohkem kui 69 % Arcopari puhaskasumist. Ülevaates viidati ka massilise osakute väljavõtmise riskile ning rõhutati, et osanikud võivad likvideerimise korral kõik kaotada. Samal ajal teatati äriühingu aastaaruannetes selgelt, et Arco oli suurendanud oma võlataset, võttes investeerimiseks laenu (44).

(45)

Menetluse algatamise otsuses sisalduvate komisjoni esialgsete järelduste kohaselt vastas teatatud meede neljale (kumulatiivsele) riigiabi kriteeriumile ning komisjon avaldas kahtlust, kas meedet saab pidada siseturuga kokkusobivaks.

(46)

Komisjoni arvamuse kohaselt oli meede seostatav Belgia riigiga, kuna seda rahastati hoiuste kaitsmise erifondist. Seoses sellega täheldas komisjon, et Belgia hoiuste kaitsmise erifondi sissemaksed ning fondi vahendite kasutamine olid sätestatud Belgia õigusaktides. Muu hulgas märkis komisjon, et Caisse des dépôts et consignations võis teha vajaduse korral erifondi kapitalimakseid. Komisjonil tekkis küsimus selle kohta, kuidas toimub nimetatud vahendite hüvitamine asutusele Caisse des dépôts et consignations, kuna ei olnud kindel, kas rahandusühistutel jätkub selleks piisavalt rahalisi vahendeid. Samuti avaldas komisjon kahtlust, et rahandusühistute vabatahtlik osalemine võib takistada hoiuste kaitsmise erifondi tõhusat refinantseerimist.

(47)

Komisjon järeldas, et rahandusühistuid võib käsitada ettevõtetena ning et meede andis neile valikulise eelise. Seoses valikulise eelisega tundub, et ühistute tagatisskeem aitas ühistutel meelitada ligi uut või säilitada olemasolevat kapitali, veendes olemasolevaid osanikke rahandusühistust mitte lahkuma. Selline kaitse oli eriti mõjuv finantsiliselt ebakindlal perioodil, nagu aeg, mis jäi vahemikku 2008. aasta augustist kuni kuninga dekreedi vastuvõtmiseni, mil rahandusühistud olid tõhusalt kaitstud riskide vastu, mis tulenesid lahkumistega seotud olulistest väljamaksetest.

(48)

Ühtlasi täheldas komisjon, et kaitset laiendati ning et Belgia ei võtnud rahandusühistute lubamisel ühistute tagatisskeemi arvesse nende finantsolukorda. Arco puhul anti luba rahandusühistute ühinemiseks tagatisskeemiga, kuigi ühistud olid juba maksejõuetud ning kuulusid veidi aega hiljem likvideerimisele.

(49)

Samuti järeldas komisjon, et meetmega moonutati konkurentsi, sest rahandusühistud olid jaeinvesteerimistoodete turul konkurendid ning vaadeldavad rahandusühistud said valikulise eelise, mida teistel sarnaseid tooteid pakkuvatel turuosalistel ei olnud.

(50)

Muu hulgas leidis komisjon, et ühistute tagatisskeem mõjutas liidusisest kaubavahetust. Belgia turul tegutses arvukalt rahvusvahelisi investeerimistoodete pakkujaid, kel ei olnud võimalik saada juurdepääsu turuosale, mille rahandusühistud tänu meetmele säilitasid.

(51)

Komisjon avaldas kahtlust selle üle, kas rahandusühistuid saab pidada finantsasutuseks ning kas asjaomane tegur mõjutas 2008. aasta pangandusteatise kohaldatavust (45). Komisjoni järelduse kohaselt ei näi rahandusühistud olevat finantsasutused 2008. aasta pangandusteatise tähenduses ning seepärast tuleb abi vaadelda vahetult aluslepingu taustal.

(52)

Et olla aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel kokkusobiv siseturuga, peab meede olema vajalik, asjakohane ja proportsionaalne. Komisjonil oli kahtlusi seoses meetme vastavusega nimetatud kolmele kumulatiivsele kriteeriumile. Komisjon ei olnud veendunud, et rahandusühistute osanike kaitsmine oli vajalik tõsise häire ärahoidmiseks Belgia majanduses. Mis puutub võimalikku ülekanduvasse mõjusse, on komisjon märkinud, et Belgia oli juba võtnud mitu meedet (näiteks suurendanud hoiuste tagamise skeemi tagatist 100 000 eurole ja lubanud eri kujul riigiabi (kapitali suurendamine, likviidsussüstid, langenud väärtusega varade toetusmeetmed ja muud ad hoc meetmed) mitmele pangale). Seepärast ei näinud komisjon vajadust pakkuda lisaks kõigile nimetatud meetmetele kaitset rahandusühistute osanikele.

(53)

Komisjon avaldas kahtlust selle üle, kas rahandusühistute kaitsmine oli asjakohane. Ta märkis, et rahandusühistud ei ole finantsasutused ning oma suuruse tõttu ei tundu neil olevat süsteemset rolli. Ta kutsus Belgiat esitama selgitust selle kohta, mil viisil oleks investeerimiskahjum (mida kandsid ka näiteks eriotsatarbeliste investeerimisfondide investorid) avaldanud märkimisväärset halba ülekanduvat mõju Belgia majandusele.

(54)

Lõpuks avaldas komisjon kahtlust meetme proportsionaalsuse üle. Esmalt ei olnud komisjon veendunud, et rahandusühistud tegid tagatise vastu võrreldava hüvitismakse. Teiseks täheldas komisjon, et skeemiga liitumise vabatahtlikkus ning Belgia valik mitte kontrollida liitujate elujõulisust viitab sellele, et rahandusühistutel oli huvi skeemiga liituda alles pärast kindluse saamist, et tagatis realiseeritakse. See võis tuua kaasa olukordi, kus abisaajad võisid kasutada tagatist, kuid vältida suures osas selle eest maksmist. Lõpuks avaldas komisjon kahtlust, et ühistute tagatisskeem võis moonutada konkurentsi, sest konkureerivate ettevõtete aktsionärid ei olnud kaitstud. Kaitse hõlbustas aga rahandusühistute juurdepääsu kapitalile ja suurendas nende üldist turuosa jaeinvesteeringute turul.

(55)

Arco teatel võtsid Belgia pädevad asutused vastu otsuse ühistute tagatisskeemi kohta ja avaldasid teabe 10. oktoobril 2008 laiema paketi raames (krediidiasutuste hoiuste tagamise skeemi tagatissumma suurendamine 100 000 eurole, tagatisskeemi laiendamine 21. kategooria elukindlustustoodetele ja rahandusühistute füüsilisest isikust partneritele). Arco väitel kohaldati 10. oktoobri 2008. aasta otsust järgmiste õigusaktide alusel: 21. kategooria tooted — 15. oktoobri 2008. aasta seadus ja 14. novembri 2008. aasta kuninga dekreet; rahandusühistute väljastatud aktsiatunnistused — 14. aprilli 2009. aasta seadus ja 10. oktoobri 2011. aasta kuninga dekreet.

(56)

Arco väitel ei kujuta ühistute tagatisskeem riigiabi, kuna see ei anna rahandusühistutele mingil moel valikulist eelist. Samuti märkis Arco, et komisjoni järelduse kohaselt ei sisaldanud 21. kategooria toodete tagamise skeem riigiabi tunnuseid, kuna see oli avatud kõigile kindlustusandjatele ega ole seega valikuline (46). Muu hulgas juhib Arco tähelepanu asjaolule, et ühistute tagatisskeem on avatud kõigile rahandusühistutele ühesugustel tingimustel ega ole seega valikuline.

(57)

Belgia märkustega sarnaselt väitis Arco, et rahandusühistute osakute kõik aspektid tõendavad, et need vastavad kliendivajaduste seisukohast hoiustega samadele tingimustele ning et sellisena käsitleb neid seadusandja. Arco rõhutas, et Belgia kartis nn lumepalliefekti. Kui Belgia ei oleks ühistute tagatisskeemi kasutusele võtnud, oleks see vähendanud investorite usaldust ja võinud viia kõigi hoiuste massilise väljavõtmiseni.

(58)

Belgia väitel ei vasta ühistute tagatisskeem kõigile aluslepingu artikli 107 lõikes 1 osutatud kumulatiivsetele riigiabikriteeriumidele ega kujutanud seega riigiabi. Täpsemalt sedastas Belgia, et täidetud ei olnud kolm riigiabikriteeriumi. Kõigepealt kaitses Belgia seisukohta, et meede kujutas eraisikutele ja mitte äriühingutele antud abi. Hiljem väitis Belgia, et meetmega ei antud mingil moel valikulist eelist rahandusühistutele, ja seejärel kaitses seisukohta, et meetmega ei moonutatud konkurentsi.

(59)

Väidet, et meetmest ei saanud kasu äriühingud, selgitas Belgia, et tavaline krediidiasutuse hoiuste tagamise skeem ja sealhulgas selle laiendamine (st ühistute tagatisskeem) võeti kasutusele kooskõlas majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu otsustega ning muudetud direktiivi 94/19/EÜ ja direktiivi 97/9/EÜ alusel.

(60)

Belgia seisukoha järgi olid rahandusühistute füüsilisest isikust partnerite osakutel kõik hoiuste tunnused ning ka nende soetamine käib samamoodi. Esile tõsteti järgmiseid aspekte:

(61)

Valikulise eelise puudumise kohta märkis Belgia, et ühistute tagatisskeem hõlmab üksnes enne 10. oktoobrit 2011 emiteeritud rahandusühistute osakuid. Belgia väite kohaselt ei saanud rahandusühistud pärast nimetatud kuupäeva kasutada ühistute tagatisskeemi turule tulemiseks. Samuti täpsustati, et Arco ei ole alates 2008. aasta septembrist uusi osakuid emiteerinud.

(62)

Samuti eitas Belgia asjaolu, nagu oleks ühistute tagatisskeem aidanud rahandusühistutel oma olemasolevat kapitali säilitada. Selle toetuseks teatas Belgia, et 10. oktoobri 2008. aasta pressiteade ei olnud muud kui strateegilise algatuse ettepanek, milles nimetati rahandusühistuid möödaminnes. Belgia väite kohaselt ei kujutanud 10. oktoobri 2008. aasta pressiteade üksikasjalikku kokkulepet, mis oleks avaldatud koordineeritult rahandusühistute samaaegsete pressiteadetega. Belgia eristab nimetatud pressiteadet Lloydsi juhtumis Suurbritannia ja Lloydi avaldatud pressiteadetest, (49) millele komisjon viitas menetluse algatamise otsuses. Belgia järelduse kohaselt ei kujuta 10. oktoobri 2008. aasta pressiteade rahandusühistutele valikulist eelist andvat meedet. Mis puutub järgmisesse, 21. jaanuari 2009. aasta pressiteatesse, siis leidis Belgia, et pädevate asutuste pressiteate kiire avaldamine Arco veebisaidil oli täiesti normaalne, sest kõik rahandusühistud (sealhulgas Arco) jälgisid teemat sel ajal tähelepanelikult.

(63)

Belgia rõhutas asjaolu, et komisjon peaks võtma sama seisukoha, mis võeti Ethiase juhtumis, ning järeldama, et ühistute tagatisskeem ei olnud valikuline. Belgia tõi ka välja, et Euroopa Kohus on juba tunnustanud ühistute kui selliste eristaatust kohtuasjas Paint Graphos (50). Eelkõige viitas Belgia asjaomase kohtuotsuse punktile 61, millest nähtub selgelt, et võttes arvesse ühistute eriomaseid tunnuseid, ei saa nende olukorda põhimõtteliselt pidada õiguslikult ja faktiliselt sarnaseks äriühingute olukorraga.

(64)

Belgia esitas ka teavet pärast kriisi puhkemist Arcost lahkunud osanike kohta. Vabatahtlikule likvideerimisele eelnenud majandusaastatel oli kapitali hüvitamist taotlenud Arco partnerite hulk järgmine: 2007/2008 — 9 764, 2008/2009 — 21 150 ja 2010/2011 — 23 762.

(65)

Mis puutub meetme konkurentsi moonutavasse mõjusse, siis teatas Belgia, et komisjon oleks pidanud mõistlikul määral selgitama, millised finantstooted täpselt rahandusühistute osakutega konkureerisid, olgugi et Belgia tunnistab, et komisjon ei ole riigiabimenetluse raames kohustatud turgu üksikasjalikult kirjeldama. Sisuliselt väitis Belgia, et rahandusühistute füüsilisest isikust partneritele anti sama kaitse kõigi sarnastesse hoiustesse/säästutoodetesse investeerinud isikutega.

(66)

Samuti selgitas Belgia, et ühistute tagatisskeemi eesmärk on kooskõlas direktiivi 94/19/EÜ eesmärgiga kaitsta eraisikute hoiuseid, säilitada hoiustajate usaldus ja parandada finantsturgude stabiilsust. Belgia väite kohaselt hõlmavad ka muude liikmesriikide hoiuste tagamise skeemid mõnikord mitteklassikalisi hoiusetooteid ning komisjon peaks seda arvesse võtma (51).

(67)

Belgia rõhutas ka asjaolu, et kui komisjon peaks järeldama, et ühistute tagatisskeem kujutab riigiabi, tuleks abi käsitada siseturuga kokkusobivana aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses. Ta leidis, et puudus vajadus määratleda, kas Arco on finantsasutus 2008. aasta pangandusteatise tähenduses. Belgia arvates seisneb põhiküsimus, millele komisjon peaks vastuse leidma, selles, kas ühistute tagatisskeem oli asjakohane ja vajalik meede tõsise majandushäire ärahoidmiseks.

(68)

Belgia kaitses seisukohta, mille kohaselt on meede vajalik, piirdub vajaliku miinimumiga ning on olemas koormusjaotusmehhanismid.

(69)

Esiteks kaitses Belgia seisukohta, et ühistute tagatisskeem oli asjakohane ja vajalik Belgia hoiustajate rahustamiseks.

(70)

Belgia tunnistas, et teoreetiliselt oli võimalik, et nende bilansis tagatud hoiuseid omavad asutused võisid saada tänu selliste tagatisskeemide olemasolule kaudse eelise, kuna skeemid aitasid hoida ära hoiuste pankadest väljavõtmise tormijooksu. Siiski selgitas ta, et hoiuste tagamise skeemid olid vajalikud panganduspaanika ja finantsturu kriisi ärahoidmiseks. Samuti väitis Belgia, et ühistute tagatisskeem oli vajalik üldsuse usalduse säilitamiseks Belgia finantssüsteemi vastu. Asjaolu, et ühistute osakutel on hoiusetoodete põhitunnused ning et enam kui pool ühistute rahalistest vahenditest investeeritakse pankadesse, suurendab nende ühisosa hoiustega ja tõendab olulisust Belgia pangandussüsteemi jaoks. Rahandusühistute kontrollimatud makseraskused oleksid avaldanud lumepalliefekti kõigile finantseerimisasutustele ja Belgia majandusele. Kui rahandusühistute osakutele ei oleks antud klassikaliste hoiustega samaväärset tagatist, oleks see toonud kaasa hoiuste tagamata jätmisega samasuguse riski. See oleks andnud tugeva hoobi üldsuse usaldusele kõigi Belgia hoiusetoodete vastu ja tekitanud süsteemse riski. Oma argumente kaitses Belgia asjaoluga, et rahandusühistute (füüsilisest isikust) partnerite arv oli Belgia rahvaarvuga võrreldes suur (52).

(71)

Belgia avaldas ühtlasi elavat vastuseisu terminoloogia suhtes, mida komisjon kasutas uurimismenetluse algatamise otsuses. Eriti seati kahtluse alla terminid „capital instruments” (kapitaliinstrumendid) ja „risk capital” (riskikapital), mida kasutati vastavalt põhjenduses 62 ja joonealuses märkuses 35.

(72)

Ühistute tagatisskeemi vajalikkuse tõendamiseks esitas Belgia komisjonile ka finantsstabiilsuse komisjoni ja Belgia keskpanga juhi kirjad tollasele rahandusministrile, mis kandsid vastavalt kuupäeva 29. oktoober 2008 (53) ja 7. oktoober 2011 (54).

(73)

Mis puutub meetme kokkusobivusse riigiabieeskirjadega, siis viitab Belgia ennekõike komisjoni otsusele Ethiase kohta. Belgia väite kohaselt andis komisjon loa võtta Ethiase kasuks meede ja eeskätt laiendada hoiuste tagamise skeemi 21. kategooria toodetele, pidades seda asjakohaseks ja vajalikuks Belgia majanduse tõsise häirimise ärahoidmiseks.

(74)

Teiseks kordas Belgia oma seisukohta, et meede oli proportsionaalne. Rahandusühistud jagavad koormust eelkõige oma rahaliste sissemaksete näol hoiuste kaitsmise erifondi. Belgia arvates oli tagatise hüvitistase mõistlik ja sarnanes muude kaitstud asutuste tagatisskeemide sissemaksetega. Belgia vaidlustas asjaolu, et ühistute tagatisskeemide vabatahtlik olemus võib muuta meetme ebaproportsionaalseks.

(75)

Belgia lisas, et kui komisjon jõuab siiski järeldusele, et meede kujutab endast riigiabi, tuleks seda käsitada kui likvideerimisabi, mis on kokkusobiv riigiabieeskirjadega. Belgia meenutas, et 7. novembri 2011. aasta kuninga dekreedis on selgelt sätestatud, et ühistu likvideerimise korral kasutatakse hoiuste kaitsmise erifondivahendeid üksnes pärast seda, kui asjaomaste ettevõtete üldkoosolekul on tehtud lõplik likvideerimisotsus ja see heaks kiidetud.

(76)

Samuti kaitses Belgia seisukohta, et kuna füüsilised isikud ei ole ettevõtted, ei hõlmanud komisjoni korraldus peatada väljamaksed pärast Arco likvideerimist üksikisikutele hüvitise maksmist.

(77)

Lisaks esitas Belgia pärast ettenähtud tähtaega lisamärkusi oma 18. märtsi 2014. aasta kirjas komisjonile.

(78)

Belgia leidis, et komisjon ei saa keelustada tagatise andmist füüsilisest isikust partneritele. Seega ei saa komisjon sundida liikmesriiki ühistute tagatisskeemi alusel füüsilisest isikust partnerite kasuks tehtud makseid peatama ega tagasi nõudma.

(79)

Füüsilisest isikust partnerid ei ole ettevõtted aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mistõttu ei avalda tagatise realiseerimine füüsilisest isikust partnerite kasuks mingit mõju Arcole ega Belgia riigi võimalustele nõuda sisse asjaomastele äriühingutele antud abi.

(80)

Alustuseks tuletab komisjon meelde, et menetluse algatamise otsuse põhjenduses 18 sedastas ta, et ühistute tagatisskeemist said kasu rahandusühistud. Kuid olles põhjalikult uurinud meetme kulgemist selle ajalises järjestuses ja selle tunnuseid, leiab komisjon, et selle tegelik abisaaja oli üksnes Arco, nagu on kirjeldatud eelmises jaos.

(81)

Seepärast märgib komisjon, et Arco ja ühistute tagatisskeemi võimalike muude abikõlblike rahandusühistute vahel on suur erinevus.

(82)

Asjaolude kirjeldusest (55) nähtub selgelt, et ühistute tagatisskeem oli algusest peale kujundatud spetsiaalselt Arco jaoks, keda tabasid raskused investeeringute tõttu Dexiasse. Lõpuks oli Arco ainus rahandusühistu, kes esitas taotluse meetmes osaleda.

83)

Muude rahandusühistute kohta märgib komisjon, et ühistute tagatisskeemiga liitumine oli vabatahtlik, et ministrite nõukogul oli õigus otsustada kindla ühistu liitumise heakskiitmise või tagasilükkamise ning vajaduse korral liitumise tingimuste üle, et mitte ükski muu rahandusühistu tagatisskeemiga liitumist ei taotlenud ning et osa neist distantseerus sellest otsustavalt. Samuti täheldab komisjon, et mitte ühelgi muul rahandusühistul ei tekkinud niivõrd ulatuslikke investeeringutega seotud probleeme kui Arcol Dexiaga.

(84)

Sellest tulenevalt järeldab komisjon, et ainus majandustegevusega tegelev üksus, kes sai reaalselt kasu ühistute tagatisskeemist, oli Arco.

(85)

Komisjon märgib, et valitsus tegi otsuse meetme võtmise kohta ja avaldas selle 10. oktoobril 2008 (56). Ilmselgelt võttis Belgia valitsus otsuse pakkuda ühistute tagatisskeemist tulenevaid eeliseid Arcole samal ajal, kui töötati välja Dexiaga seotud 2008. aasta meedet (57). Meetme kohta saab üksikasjalikumat teavet 21. jaanuari 2009. aasta pressiteatest. Alles pärast seda algas valitsuse võetud kohustuse õiguslik jõustamine.

(86)

Komisjon märgib, et 10. oktoobri 2008. aasta ja 21. jaanuari 2009. aasta pressiteadetes kasutatud sõnastused „otsustas” ja „kohustus” viitavad ilma igasuguse kahtluseta võetud kohustusele ja annavad aluse õigustatult uskuda, et meedet asuti ellu viima.

(87)

Ühtlasi avaldati pressiteated ametlike kanalite kaudu: 10. oktoobri 2008. aasta pressiteate saatsid välja rahandusministri talitused ning 10. jaanuari 2009. aasta pressiteade saadeti välja peaministri ja rahandusministri nimel. Nimetatud pressiteadete korduvus tugevdas nendega edastatavat sõnumit.

(88)

Komisjoni arvamuse kohaselt oli juba 10. oktoobri 2008. aasta pressiteate avaldamise ajal selge, et ühistute tagatisskeem kujutab hoiuste tagamise skeemi laiendamist. 21. jaanuari 2009. aasta pressiteade sisaldas tehnilisi täpsustusi. Kohe pärast viimase teate avaldamist avaldas Arco selle oma veebisaidil, ilmselge eesmärgiga rahustada oma füüsilisest isikust partnereid. Muu hulgas täheldab komisjon meetme ajalist sidusust, kuna alates selle esmasest avaldamisest 10. oktoobril 2008 kuni kuninga dekreedi väljakuulutamiseni meede oluliselt ei muutunud.

(89)

Euroopa Kohus kinnitas oma 19. märtsi 2013. aasta otsuses liidetud kohtuasjades C-399/10 P ja C-401/10 P, (58) et meetme väljakuulutamist ja selle tegelikku elluviimist võib käsitada ühe sekkumisena, kui seda õigustab nende ajaline järjekord, eesmärk ja ettevõtja olukord sekkumise hetkel. Lisaks seoses vaadeldava meetmega võttis Belgia 10. oktoobril 2008 vastu otsuse (mille ta ka samal päeval avaldas) veel ühe meetme kohta, mis viidi ellu hiljem ja millel oli algsele abisaajale suunatud samasugune eesmärk. Ka komisjon on oma otsustes käsitlenud meetme väljakuulutamist ja elluviimist ühe sekkumisena ning leiab, et see kujutas eelise andmist kohe selle avaldamise kuupäevast alates (59). Ning lõpetuseks liigitas 2014. aasta mais ametis olev rahandusminister meetme 2008. aastal võetud kohustuseks (60).

(90)

Lähtudes põhjendustes 85–89 esitatud teabest, teeb komisjon järelduse, et ühistute tagatisskeemist teatamist ja skeemi elluviimist tuleb käsitada ühe meetmena.

(91)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud järgmist: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

(92)

Nii Belgia kui ka Arco väitel peaks komisjon uurima asjaolu, kas Arco suhtes võetud meede kujutab riigiabi, oma muude otsuste, s.o Ethiase kohta vastu võetud otsuse alusel (61). Riigiabi mõiste on aga objektiivne ning määratletud aluslepingus. Riigiabina on käsitatav meede, mis vastab järgmisele neljale (kumulatiivsele) riigiabi kriteeriumile: see peab olema i) antud riigi poolt või riigi vahenditest; ii) andma abisaajale valikulise eelise; iii) moonutama (tõenäoliselt) konkurentsi ja iv) kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust.

(93)

Komisjon peab hindama meedet asjaomase nelja kriteeriumi alusel (vt põhjendused 94–110).

(94)

Komisjon peab andma hinnangu selle kohta, kas ühistute tagatisskeemi rahastati riigi vahenditest ja kas see on seostatav riigiga.

(95)

Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, (62) et aluslepingu artikli 107 lõige 1 hõlmab kõiki rahalisi vahendeid, mida avalik-õiguslikud asutused võivad reaalselt ettevõtjate toetamiseks kasutada, ilma et oleks oluline, kas need vahendid kuuluvad või ei kuulu püsivalt riigi vahendite hulka, tingimusel, et need on pidevalt avaliku kontrolli all ja seega pädevatele riigiasutustele kättesaadavad.

(96)

Eelkõige on riigiabiga tegemist juhul, kui vahendid pärinevad riigi seadustega kehtestatud sissemaksetest, mida hallatakse ja jaotatakse nimetatud seaduste kohaselt, olenemata sellest, et haldamist teostavad muud kui riigiasutused. Vaadeldavat abi andnud üksuse või ettevõtte staatust ei käsitata otsustava tegurina riigiabieeskirjade kohaldamisel.

(97)

Ühistute tagatisskeemi korralduse kohta märgib komisjon, et osalejate osamaksud ja vahendite kasutamise viis on määratud Belgia seadustega. Seepärast käsitletakse erifondi tehtavaid sissemakseid riigiabina isegi juhul, kui need pärinevad eraallikatest.

(98)

Muu hulgas rahastab erifondi väljamakseid vajaduse korral avaliku sektori üksus — Caisse des dépôts et consignations. Igal juhul tekitab ühistute tagatisskeemi nimetatud aspekt piisavalt selge majandusliku riski liikmesriigi riigieelarvele, et järeldada, kas tegemist on riigi vahendite kasutamisega aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (63).

(99)

Mis puutub meetme seostamisse Belgia riigiga, siis on selge, et ühistute tagatisskeemi ei saa käsitada direktiivi 94/19/EÜ ülevõtmisena. Asjaomase direktiiviga on liikmesriikidelt nõutud üksnes krediidiasutuste hoiuste tagamise skeemi kasutuselevõtmist ning selle artiklis 2 on selgelt sätestatud, et hoiuste tagamise skeemidega ei hüvitata vahendeid, mis on määratletud omavahenditena. Kui liikmesriik otsustab kehtestada muid hüvitisskeeme, mis tagavad muid finantstooteid, ei tulene asjaomane otsus liidu õigusest, vaid kujutab liikmesriigi enda algatust (64). Ühtlasi märgib komisjon, et Belgia viitab küll investeeringute tagamise skeemidele, kuid see võrdlus ei ole asjakohane põhjusel, et viidatud skeemide eesmärk ei ole katta investeeringuriske. Nagu põhjenduses 21 on juba kirjeldatud, on asjaomaste skeemidega nähtud investoritele ette hüvitis juhuks, kui investeerimisettevõte ei suuda investori vara tagastada näiteks pettuse või ettevõtte süsteemides tekkinud probleemide tõttu.

(100)

Komisjoni järelduse kohaselt andis ühistute tagatisskeem Arcole eelise. Euroopa Kohus on nõustunud, et ettevõtetele võib anda eelise kapitalile suurema juurdepääsu vormis, kui liikmesriigis investorite kasuks võetud meede suurendab viimaste soovi paigutada oma raha sihipärastesse investeerimisprojektidesse (65). Käesoleval juhul aitas meede Arco kontsernil säilitada olemasoleva kapitali, veendes ühistu osanikke mitte lahkuma — võttes arvesse Lehman Brothersi pankroti järgset erilist närvilisust turul, kujutas see eriti märkimisväärset eelist (66). 21. jaanuaril 2009 avaldas Arco oma veebisaidil Belgia valitsuse pressiteate, mille eesmärk oli oma osanikke rahustada. See näitab selgelt, et võimalus rahustada investoreid kujutas endast Arco jaoks olulist eelist. Seoses sellega märgib komisjon, et Arcopari 2008. aasta suvel avaldatud prospektis (67) juhiti tähelepanu ka riskile, mida rahandusühistust lahkuvad füüsilisest isikust partnerid võivad endaga kaasa tuua (68)  (69).

(101)

Ka on meede selgelt valikuline. Esiteks kehtib see üksnes ühe rahandusühistu osanike ja mitte konkureerivate ettevõtete investeerimistoodete omanike suhtes. Ettevõtted, kes pakkusid konservatiivseid võlakirju, või rahaturufondid või kapitaligarantiiga investeerimisfondid ei saanud seega pakkuda oma klientidele sarnast tagatist. Belgia sõnul on rahandusühistute eraisikutest osanike osakud sisuliselt samastatavad hoiustega (70). Mitu Belgia esitatud asjaolu viitab aga ühistutele üldiselt ja mitte rahandusühistutele. Lisaks ei sisalda Belgia esitatud rahandusühistute osakute kirjeldus ühtegi viidet asjakohasele teabele, nagu riskid, millega on seotud nimetatud vahenditesse (71) investeerimine, mida hoiuste puhul ei ole.

(102)

Meetme valikuline olemus väljendub ka siis, kui võrdleme rahandusühistute kohtlemist muude tegevusloaga mitterahanduslike ühistute kohtlemisega. Belgia tugineb rahandusühistute füüsilisest isikust partnerite erikohtlemise õigustamiseks Paint Graphose kohtuotsusele. Paint Graphose puhul on tegemist eelotsusetaotlusega, mille esitas Itaalia kohtuasutus, kes soovis teada, kas tootja- ja tööühistute maksusoodustused on samastatavad riigiabiga aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Otsuses järeldas kohus, et maksusoodustust tuleb hinnata riigiabi nelja kumulatiivse kriteeriumi valguses ning andis üksikasjalikumaid juhiseid eriti selle kohta, mil viisil tuleb hinnata valikulise eelise olemasolu maksusoodustuse puhul (72). Kohus kinnitas, et vaja on teha kindlaks järgmine: i) kas maksusoodustus võib olla õigustatud maksusüsteemi eriliste tunnustega, (73) ii) kas on olemas asjakohased kontrolli- ja järelevalvemenetlused, (74) iii) kas maksusoodustus oli proportsionaalne ega ole läinud vajalikust kaugemale (75).

(103)

Komisjoni arvates ei ole Belgia argumentatsioon vastuvõetav, kuna antud eelise olemus on sisuliselt erinev kohtu uuritud eelisest Paint Graphose kohtuasjas. Belgia võetud meede sisaldab eelise andmist, mitte maksu- ega lõivuvabastust. Seepärast ei saa kolmeetapilist analüüsi, millest kohus lähtus maksusoodustuse või -vabastuse valikulisuse hindamisel, käesoleval juhul kasutada.

(104)

Kuid isegi kui Paint Graphose kohtuotsust saaks vaadeldava meetme puhul kasutada, on viimane oma eriomastest tunnustest lähtuvalt valikuline.

(105)

Esmalt märgib komisjon, et Paint Graphose juhtumis käsitletakse kõiki tootmis- ja töö ühistuid, mitte vaid ühte üsna piiratud allsektorit, nagu seda on rahandusühistute sektor. Kui „päris” ühistutele tuleks näha ette erikohtlemine (nagu väidab Belgia), siis peaks see kehtima kõigi tegevusloaga ühistute suhtes. Pelgast asjaolust, et meede piirdub rahandusühistutega, piisab meetme käsitamiseks valikulisena.

(106)

Teiseks märgib komisjon, et Belgia arvates olid justkui õigustatud rahandusühistute täiendavad eelised alates 10. oktoobrist 2008. Komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et enne nimetatud kuupäeva kehtis tunnustatud ühistute suhtes sooduskohtlemine, mis tulenes nende eristaatusest ja mis seisnes maksuvabastuses (76). Komisjon ei võta käesolevas otsuses seisukohta selle kohta, kas maksusoodustus oli proportsionaalne või mitte, vaid leiab, et mitte miski ei õigusta seda, et äkki — 10. oktoobril 2008 — kehtestati rahandusühistute staatusega äriühingutele täiendav hüvitis või kaitse.

(107)

Viimaks kui komisjon analüüsikski olukorda Paint Graphose kohtuotsusest lähtuvalt, nagu seda soovib Belgia, siis leiab ta, et mitte miski ei õigusta 100 % tagatise andmist Arco (mis koosnes osaühingutest) füüsilisest isikust partneritele (Paint Graphose kohtuotsuse i osa). Belgia äriühinguõiguse üldeeskirjade taustal oleksid Arco füüsilisest isikust partnerid osaühingu staatust arvestades pidanud olema teadlikud asjaolust, et likvideerimise korral võivad nad kaotada kogu oma kapitali (77). Muu hulgas ei ole rahandusühistu füüsilisest isikust partnerite märgitud kapitali sajaprotsendiline kaitsmine proportsionaalne meede (Paint Graphose kohtuotsuse analüüsi iii osa) niivõrd, kuivõrd tegemist oli osanike kaitsmisega kõigi ohtude eest. Sellega tekitati põhjendamatu eelis ettevõtetele, mille osanikud oldi (78).

(108)

Ühistute tagatisskeem annab rahandusühistutele eelise, mida jaeinvesteerimistoodete pakkujatel ega mitterahandusühistutest tegevusloaga ühistutel ei olnud. Tänu sellele sai Arco oma turuosa kauem säilitada. Arco ei kannatanud kapitali väljavoolu käes — kui, siis hiljem ja väiksemas ulatuses, kui oleks toimunud meetme puudumisel. Seepärast võib väita, et teised ettevõtted, kes pidid saama konkurentsitingimustes hakkama oma jõududega ega saanud loota ühistute tagatisskeemi eelistele, jäid ilma kapitalist, mida oleks saanud investeerida. Seega moonutas ühistute tagatisskeem konkurentsi (79).

(109)

Kui liikmesriik annab mõnele ettevõttele abi, võib ettevõttesisene tegevus püsida või edasi areneda viisil, mis vähendab muude liikmesriikide ettevõtete võimalusi turule (tugevamalt) siseneda (80). Võttes arvesse investeerimistoodete rahvusvaheliste pakkujate rohkust Belgia turul, võib väita, et meede avaldas ilmselgelt mõju kogu liidu kaubandusele.

(110)

Lähtuvalt põhjendustes 91–109 esitatud analüüsist järeldab komisjon, et riigi vahendeid hõlmav ühistute tagatisskeem kujutab valikulist eelist Arco jaoks, moonutab konkurentsi ja avaldab mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Seega on täidetud kõik riigiabi kriteeriumid. Kõik nimetatud tegurid olid olemas hiljemalt kuninga dekreedi vastuvõtmise päeval 10. oktoobril 2011. Meetmega loodud eelis oli aga olemas alates meetme väljakuulutamisest 10. oktoobril 2008. Riigiabi kokkusobivuse analüüsimiseks ning vajaduse korral abi abisaajatelt tagasinõudmiseks tuleb võtta arvesse eelise kogusummat.

(111)

Olles sätestanud, et ühistute tagatisskeem kujutab riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleb komisjonil kindlaks teha, kas abi võib pidada siseturuga kokkusobivaks.

(112)

Aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune riigiabi siseturuga kokkusobimatu ning seega keelatud, v.a aluslepinguga ette nähtud erandid. Lõigetes 2 ja 3 määratletakse seejärel siseturuga kokkusobivad abiliigid.

(113)

Artikli 107 lõikes 2 on loetletud riigiabikategooriad, mille puhul kehtib keelupõhimõttest automaatne erand; ühistute tagatisskeem ei kuulu ühessegi loetletud kategooriasse.

(114)

Artikli 107 lõikes 3 on loetletud mitmed riigiabikategooriad, mida võib pidada siseturuga kokkusobivaks. Teoreetiliselt võiks olla kohaldatav selle punkt b või c.

(115)

Seoses artikli 107 lõike 3 punktiga c on komisjon vastavates suunistes selgitanud, mil viisil kavatsetakse asjaomase sätte erandit teatavate abikategooriate suhtes kohaldada. Samas märgib komisjon, et meede ei kuulu ühessegi suunistega hõlmatud abikategooriasse. Lisaks ei ole ei Belgia ega Arco esitanud ühtki viidet ühishuvi pakkuvale eesmärgile, mis võimaldaks asjaomasele sättele tugineda. Seega peaks komisjon uurima meetme võimalikku kokkusobivust üksnes aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel.

(116)

Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohta märgib komisjon, et Belgia rõhutas, et kui komisjon peaks järeldama, et ühistute tagatisskeem kujutab riigiabi, tuleks abi käsitada siseturuga kokkusobivana nimetatud sätte tähenduses. Viimane võimaldab pidada abi siseturuga kokkusobivaks, kui see on vajalik mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks.

(117)

Samal ajal eeldab aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkt b liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamise küsimuse piiravat tõlgendamist. Häire peab mõjutama liikmesriigi majandust tervikuna, mitte üksnes teatavat piirkonda või piirkonna osa (81).

(118)

Finantskriisi esimese kulminatsioonihetke ajal 2008. aasta augustis otsustas komisjon 2008. aasta pangandusteatises, et aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b võib võtta aluseks finantsasutuste probleemide lahendamiseks võetud meetmete hindamisel (82).

(119)

Finantssektoriväliselt töötas komisjon ühtlasi aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile b toetudes välja ühenduse riigiabi meetmete ajutise raamistiku praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks (83). Nimetatud raamistik ei ole käesoleva meetme puhul paraku kohaldatav. Selles käsitletakse reaalmajandust, võimaldades liikmesriikidel võtta asjakohaseid meetmeid selliste ettevõtete juurdepääsu parandamiseks rahastamisele, kes soovivad investeerida finantskriisi ajal (see on ajal, kui pankadest rahastamine oli raskendatud). Arco probleemid ei ole seotud rahaliste vahendite saamisega pangandussektorist, vaid varadega (Dexia aktsiad), mille väärtust tuli hinnata väiksemaks. Lisaks ei kuulu ühistute tagatisskeem, millega tagatakse võlainstrument 100 % ulatuses, mitte ühessegi selle punktis 4.3 nimetatud abikategooriasse.

(120)

Et rahandusühistud ei ole finantsasutused 2008. aasta pangandusteatise tähenduses, (84) tuleb abi hinnata vahetult aluslepingu valguses. Aluslepingu artikli 107 lõikes 3 määratletud üldiste kokkusobivuskriteeriumide täitmiseks peab meede olema kooskõlas järgmiste tingimustega (85):

a)    asjakohasus : abi peab olema sihipärane, et saavutada tõhusalt püsiv eesmärk kõrvaldada liikmesriigi majanduses tõsine häire; sellega ei ole tegemist, kui meede ei ole häire kõrvaldamiseks asjakohane;

b)    vajalikkus : meede peab nii suuruse kui ka vormi mõistes olema eesmärgi saavutamiseks vajalik. Seega peab abisumma piirduma eesmärgi saavutamiseks minimaalse vajaliku suurusega ning vorm peab olema häire kõrvaldamiseks sobivaim;

c)    proportsionaalsus : meetme kasulik mõju peab piisaval määral hüvitama konkurentsimoonutuse, et viimane piirduks meetme eesmärkide saavutamiseks minimaalselt vajalikuga.

(121)

Mis puutub meetme asjakohasusse, siis märgib komisjon, et rahandusühistute mõju majandusele tervikuna on täielikult erinev klassikaliste pankade omast, kes puutuvad kokku hoiuste väljavooluga. Olukorras, kus panga kõik hoiustajad otsustavad oma raha ühel ajal välja võtta, on pank sunnitud lühikese aja jooksul kogu oma mittelikviidse vara (kiirmüügi korras) võõrandama ning sellel oleksid väga tõsised tagajärjed reaalmajandusse laenamisele ning lumepalliefektina võib tekkida varade hindade vähenemine. Rahandusühistud aga reaalmajandusele laenamisega ei tegele. Samuti on neil õigus partnerite lahkumist põhikirja alusel piirata, (86) tänu millele on põhimõtteliselt võimalik vältida igasugust aktivate korrapäratut võõrandamist. Viimati nimetatud tegur tõstab esile olulise erinevuse hoiuste ja osanike osakute vahel nende mõju seisukohast süsteemile.

(122)

Samuti on selge, et õiguslikust seisukohast on rahandusühistute partnerid osaühingute osanikud. Nimetatud staatusest tulenevalt on rahandusühistute füüsilisest isikust partneritel õiguslikult sätestatud risk oma investeeringust osaliselt või täielikult ilma jääda. Seoses sellega juhib komisjon tähelepanu ka asjaolule, et Belgia keskpanga juht ei kinnitanud rahandusühistute osakute samastatavust krediidiasutuse hoiustega (87).

(123)

Ühtlasi märgib komisjon, et üksuste pankroti või likvideerimise korral on rahandusühistute füüsilisest isikust partnerite (88) nn kaskaadstruktuur krediidiasutuse hoiuseomanike omast väga erinev. Krediidiasutused on reguleeritud üksused ning teatava kapitalihulga olemasolu jälgib vastav järelevalveasutus. Asjaomane kapital täidab pankroti või likvideerimise korral nn esimese puhvri ülesannet. Rahandusühistute osanikel ei ole ühtegi sellelaadset kaitsesüsteemi. Pankroti või likvideerimise korral on nemad esimesed ohvrid.

(124)

Lähtudes põhjendustes 121–123 esitatud põhjustest, teeb komisjon järelduse, et ühistute tagatisskeem kaitseb üksnes rahandusühistuid ja nende füüsilisest isikust partnereid tehtud investeeringute kaotamise eest. Tegemist ei ole aga asjakohase meetmega Belgia majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks.

(125)

Mis puutub meetme vajalikkusesse, siis meenutab komisjon, et Belgia oli juba võtnud olulisi meetmeid tõsise häire ärahoidmiseks oma majanduses. Kehtestatud oli juba muid meetmeid finantsstabiilsuse ja eriti pankade ja teiste finantseerimisasutuste stabiilsuse säilitamiseks, millesse rahandusühistud investeerisid. Belgia hoiuste tagamise skeem kaitses hoiuseid kuni 100 000 euro ulatuses, samuti oli Belgia andnud abi Fortise, KBC, Dexia ja Ethiase rekapitaliseerimiseks, teinud likviidsussüste, võtnud allahinnatud vara suhtes toetus- ja ad hoc meetmeid. Komisjon järeldab, et puudub vajadus kaitsta rahandusühistute, mis on lõppkokkuvõttes osaühingud, teatavaid füüsilisest isikust partnereid.

(126)

Seoses Belgia keskpanga juhi kirjaga, millele Belgia tähelepanu juhtis, märgib komisjon, et see on saadetud 2011. aasta oktoobris ehk meetme väljakuulutamisest oluliselt hiljem (10. oktoober 2008) ning selles ei ole öeldud, et meede oli vajalik tõsise häire ärahoidmiseks Belgia majanduses, vaid üksnes seda, et see võimaldaks piirata (süsteemse) kriisi halbu tagajärgi (89). Finantsstabiilsuse komisjoni kirja kohta märgib komisjon, et selles käsitletakse üksnes hoiuste tagamise skeemi tagatiskatte suurendamist ja tagatisskeemi kasutuselevõtmist 21. kategooria kindlustustoodetele.

(127)

Meetme proportsionaalsuse kohta märgib komisjon, et meetme ülesehitus ei paku piisavat kaitset kahjuliku valiku eest (90). Ühistute tagatisskeemi vabatahtlikkus kombineerituna elujõulisuse testi ilmselge puudumisega loob stiimuli, et liituda skeemiga niipea, kui ollakse veendunud tagatise realiseerimises. Asjaomase stsenaariumi puhul võib abisaaja kasutada tagatist, kuid vältida enamiku tagatistasude maksmisest kuni viimase hetkeni enne likvideerimist.

(128)

Samuti leiab komisjon, et ühistute tagatisskeem moonutab põhjendamatult turu normaalset toimimist. Meede võimaldas Arcol kaitsta oma turupositsiooni jaefinantstoodete pakkujana, mis mõjutas või oleks võinud mõjutada negatiivselt Arco konkurentide turuosasid ja kasumilikkust, sest nemad ei saanud ühistute tagatisskeemist kasu.

(129)

Kokkuvõttes ei saa pidada meedet siseturuga kokkusobivaks, sest see ei ole asjakohane, vajalik ega proportsionaalne aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses ega kuulu ühegi muu sätte alla, millega reguleeritakse riigiabi kokkusobivust siseturuga.

(130)

Selleks et arvutada välja eelis, mis tuleb Arcolt tagasi nõuda, võtab komisjon arvesse järgmiseid parameetreid ja asjaolusid (91):

(131)

Arco saadud eelis seisnes kaitses kapitali väljavoolu eest, mida ta ei oleks suutnud vastasel korral teisiti peatada, kui kohaldades oma põhikirja sätteid, mis piiravad kapitali väljaviimist 10 % ja osanike lahkumist 10 % (93). Kapitali väljavool või osanike lahkumine sellises ulatuses oleks olnud võimalik, kui Arco oleks sattunud ülemäärasesse võlgnevusse või alustanud likvideerimis- või pankrotimenetlust, olgu siis objektiivsetel põhjustel või subjektiivsematel põhjustel, nagu teatavatel muudel hoiuste massilise väljavõtmise juhtudel (94). See oleks võinud juhtuda niipea, kui osanike arvates ei oleks enam tegemist olnud usaldusväärsete investeeringutega, näiteks Arco liigsete finantsraskuste või Dexia turuväärtuse tõttu.

(132)

Arco saadud eelise väljaarvutamisel kasutab komisjon konservatiivset lähenemist, (95) võttes arvesse võimalikku kapitali väljavoolu vaid ühel ja mitte mitmel perioodil aastas. Tulemus peaks kajastama ühistute tagatisskeemi minimaalset mõju, ehkki tegelikkuses võis tagatis hoida ära mitut kapitali väljavoolulainet või lahkumist kuni lubatud maksimummäärani. Arco põhikirjas on lubatud keelata kapitali väljavool, kui on juba välja võetud 10 % kapitalist või lahkunud 10 % osanikest. Abisumma väljaarvutamisel eeldab komisjon, et Arco oleks teinud tõhusaima valiku ehk valiku, mis oleks võimaldanud säilitada võimalikult palju kapitali. Osanike lahkumise puhul võtab komisjon aluseks kõige väiksema füüsilisest isikust partnerite arvu eelise andmise ajal (algusega 10. oktoobrist 2008), mis on omakorda konservatiivne hüpotees, ning arvutab iga osaniku keskmise kapitali vastaval aastal. Kapitali väljavoolu puhul võtab komisjon samuti aluseks aasta, mil kapitali tase oli madalaim.

(133)

Samuti võtab komisjon arvesse asjaolu, et meetmega antud eelis vähenes osaliselt seepärast, et kolmest õiguslikust üksusest (Arcopar, Arcofin ja Arcoplus) koosnev Arco pidi maksma ühekordse liitumistasu ja aastase tagatistasu, olenemata asjaolust, et need tehti alles 2011. aasta sügisel vahetult enne Arco vabatahtlikku likvideerimist.

(134)

Seega võrdub meetmega antud eelis järgmiste arvutuste põhjal saadud väiksema summaga: a) 10 % selle aasta kapitalist, mil kapitali tase oli kõige väiksem ajavahemikus 10. oktoobrist 2008 kuni 8. detsembrini 2011, millest arvestatakse maha tasude kogusumma; b) 10 % kõige väiksemast osanike arvust ajavahemikus 10. oktoobrist 2008 kuni 8. detsembrini 2011, mis korrutatakse iga osaniku keskmise kapitaliga samal aastal, miinus makstud tasude kogusumma.

(135)

Kuna investorite kapitali väljavõtmise tõenäosus absoluutarvudes kasvab ajaga, muudab see saadud eelise eest intressi arvutamise raskemaks. Et tagada Arco saadud eelise täielik kõrvaldamine ning liikmesriikide võimalus kasutada operatiivset meetodit sissenõudmise suhtes kohaldatava intressimäära arvutamiseks, (96) leiab komisjon, et eelis oli tervikuna kättesaadav vähemalt alates 8. detsembrist 2011 ning palub seega arvestada sissenõutavatelt summadelt intresse alates 8. detsembrist 2011 kuni nende tegeliku tagasisaamiseni.

(136)

Abi arvutamise kontrollimiseks palub komisjon Belgial esitada nimekiri Arcopari, Arcofini ja Arcoplusi vastavate osanike arvu kohta (registreerituna iga aasta lõpus) ajavahemikus 10. oktoobrist 2008 kuni 8. detsembrini 2011.

(137)

Lisamärkustes, mille Belgia pädevad asutused esitasid rohkem kui poolteist aastat pärast menetluse algatamise otsuste kohta märkuste esitamise tähtpäeva, ei esitata uusi sisulisi tegureid. Nendes rõhutatakse, et komisjon ei saa keelata füüsilisest isikust partneritele antud tagatise realiseerimist. Nende sõnul ei saa komisjon sundida liikmesriiki ühistute tagatisskeemi alusel tehtud makseid peatama ega füüsilisest isikust partneritele tehtud makseid tagasi nõudma.

(138)

Oma märkuste toetamiseks väidavad Belgia pädevad asutused, et füüsilisest isikust partnerid ei ole ettevõtted aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mistõttu ei avalda tagatise realiseerimine füüsilisest isikust partnerite kasuks mingit mõju Arcole ega Belgia riigi võimalustele abi tagasi nõuda.

(139)

Vastuseks märgib komisjon, et käesoleva otsuse alusel sissenõudmisele kuuluvate summade näol on tegemist Arcole antud abiga.

(140)

Komisjon toob välja, et riigi kohustamiseks abi tühistada piisab pelgalt asjaolust, et riigi antud abi ei ole kokkusobiv siseturuga aluslepingu artikli 108 lõike 2 tähenduses (97). Seega ei saa Belgia pädevad asutused väita, et keeld realiseerida tagatist, mida käsitatakse siseturuga kokkusobimatuna, on vastuolus liidu õigusega.

(141)

Seega pidid nad järgima menetluse algatamise otsuses sätestatud kohustust peatada vaadeldava meetme igasugune elluviimine, st kõik väljamaksed.

(142)

Seepärast on ühtlasi õigustatud, et Belgia peaks jätkuvalt hoiduma mis tahes väljamaksete tegemisest selle meetme alusel.

(143)

Komisjon leiab, et ühistute tagatisskeem kujutab endast riigiabi äriühingutele Arcopar, Arcofin ja Arcoplus, mida Belgia on andnud ebaseaduslikult ning ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3 rikkudes. Seega tuleb Belgial tühistada õigusakt, millel ühistute tagatisskeem põhineb (eeskätt 14. aprilli 2009. aasta seadus ja 10. oktoobri 2011. aasta kuninga dekreet) ning nõuda Arcoparile, Arcofinile ja Arcoplusile antud eelis tagasi,

a)

10 % selle aasta kapitalist, mil kapitali tase oli kõige madalam ajavahemikus 10. oktoobrist 2008 kuni 8. detsembrini 2011, millest arvestatakse maha juba makstud tasude kogusumma, või

b)

10 % kõige väiksemast osanike arvust ajavahemikus 10. oktoobrist 2008 kuni 8. detsembrini 2011, mis korrutatakse igale osanikule kuuluva keskmise kapitaliga samal aastal, miinus juba makstud tasude kogusumma.

a)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

b)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.

—

kõik vahendid, mida määratletakse krediidiasutuste omavahendeid käsitleva nõukogu 17. aprilli 1989. aasta direktiivis 89/299/EMÜ artiklis 2 „omavahenditena”.