20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/1

(1)

Euroopa satelliitnavigatsioonipoliitika eesmärk on anda liidule kaks satelliitnavigatsioonisüsteemi: EGNOS ja programmi Galileo raames loodud süsteem („süsteemid”). Need süsteemid on seotud vastavate programmidega Galileo ja EGNOS. Mõlemad infrastruktuurid koosnevad satelliitidest ja maapealsete jaamade võrgust.

(2)

Programmi Galileo eesmärk on rajada maailma esimene spetsiaalselt tsiviilotstarbeks ettenähtud satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise infrastruktuur, mida saaksid kasutada erinevad avaliku ja erasektori esindajad nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Programmi Galileo raames loodud süsteem toimib sõltumatult teistest olemasolevatest või potentsiaalselt loodavatest süsteemidest, aidates seeläbi muu hulgas kaasa liidu strateegilisele sõltumatusele, mida on rõhutanud Euroopa Parlament ja nõukogu.

(3)

Programmi EGNOS eesmärk on parandada nii olemasolevate ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide („GNSS” – Global Navigation Satellite Systems) avatud signaali kvaliteeti kui ka programmi Galileo raames loodud süsteemi pakutavate teenuste kvaliteeti, kui need teenused muutuvad kättesaadavaks. Programmi EGNOS pakutav teenus peaks hõlmama esmajärjekorras liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvat territooriumi, sel otstarbel sealhulgas Assoore, Kanaari saari ja Madeirat.

(4)

Euroopa Parlament, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee on programme Galileo ja EGNOS pidevalt ja täielikult toetanud.

(5)

Kuna programmide Galileo ja EGNOS arendamine on jõudmas lõppjärku ning kasutusetapis süsteemideni, on vajalik kehtestada konkreetne õigusakt, mis vastaks eelkõige juhtimise ja turvalisuse osas nende vajadustele ning usaldusväärse finantsjuhtimise nõudele, ja edendaks süsteemide kasutamist.

(6)

Süsteemid on üleeuroopaliste võrkudena loodud infrastruktuurid, mille kasutamine ulatub liikmesriikide piiridest palju kaugemale. Peale selle edendavad kõnealuste süsteemide kaudu osutatavad teenused mitmesuguseid majanduslikke ja ühiskondlikke tegevusi, arendades sealhulgas üleeuroopalisi võrke transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas.

(7)

Programmid Galileo ja EGNOS on tööstuspoliitika elluviimise vahendid ning moodustavad osa strateegiast „Euroopa 2020”, nagu nähtub komisjoni 17. novembri 2010. aasta teatisest „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale”. Samuti on neid nimetatud komisjoni 4. aprilli 2011. aasta teatises „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine”. Programmid annavad liidu majandusele ja kodanikele palju eeliseid, mille koguväärtust on hinnatud umbes 130 miljardile eurole ajavahemikul 2014–2034.

(8)

Üha suurem arv majandussektoreid, eelkõige transpordi-, telekommunikatsiooni-, põllumajandus- ja energiasektor kasutavad järjest rohkem satelliitnavigatsioonisüsteeme. Samuti saavad ametiasutused neid süsteeme tulemuslikult kasutada eri valdkondades, nagu hädaabiteenus, politsei, kriisiohjamine või piirihaldus. Satelliitnavigatsioonisüsteemide kasutamise arendamine annab majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale tohutut kasu. Sotsiaal-majandusliku kasu saab jagada kolme põhikategooriasse: kosmoseturu kasvust tulenev otsene kasu, GNSSi-põhiste seadmete ja teenuste järelturu kasvust tulenev otsene kasu ja kaudne kasu, mis tuleneb uute rakenduste väljatöötamisest muudes valdkondades või tehnosiirdest muudesse sektoritesse, mis tekitavad uusi turuvõimalusi teistes sektorites, tootlikkuse suurenemist kogu tööstusharus ning kasu ühiskonnale saaste vähendamise ja kõrgema ohutuse ja julgeoleku kaudu.

(9)

Seetõttu on oluline, et liit toetaks nendel süsteemidel põhinevate rakenduste ja teenuste arendamist. See võimaldaks liidu kodanikel saada süsteemist kasu ja tagada üldsuse usaldus programmide Galileo ja EGNOS vastu. Asjakohane vahend GNSSi-põhiste rakenduste arendamise alase teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastamiseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (2) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020 (programm „Horisont 2020”). Siiski tuleks käesoleva määruse alusel programmidele Galileo ja EGNOS eraldatud eelarvest rahastada teadus- ja arendustegevuse väga spetsiifilist alusosa, mis puudutab põhielemente, nagu Galileo-põhised kiipseadmed või vastuvõtjad, mis võimaldavad arendada rakendusi erinevates majandussektorites. Kõnealuse rahastamisega ei tohiks aga ohustada programmide raames rajatud infrastruktuuri kasutuselevõtmist ja kasutamist.

(10)

Arvestades satelliitnavigatsiooni üha suuremat kasutamist paljudes tegevusvaldkondades, võib teenuste katkemine tekitada tänapäeva ühiskonnas olulist kahju ja tuua paljudele majandustegevuses osalejatele kahjumit. Peale selle on satelliitnavigatsioonisüsteemid oma strateegilisuse tõttu tundlikud infrastruktuurid, mida võidakse kasutada pahatahtlikel eesmärkidel. Need asjaolud võivad ohustada liidu ja liikmesriikide ning nende kodanike julgeolekut. Seetõttu peaks programmide Galileo ja EGNOS raames loodud infrastruktuuride kavandamisel, arendamisel, kasutuselevõtmisel ja kasutamisel kooskõlas standardtavadega võtma arvesse julgeolekunõudeid.

(11)

Programm Galileo hõlmab määratlemisetappi, mis on lõpule viidud, arendus- ja valideerimisetappi, mis peaks viidama lõpule 2013. aastal, kasutuselevõtuetappi, mis algas 2008. aastal ja peaks lõpule jõudma 2020. aastal, ja kasutusetappi, mis peaks algama järk-järgult aastatel 2014–2015, et kogu süsteem 2020. aastal täielikult toimiks. Esimesed neli toimivat satelliiti on ehitatud ja käivitatud arendus- ja valideerimisetapis, kuid täieliku satelliitide rühma moodustamine tuleks viia lõpule kasutuselevõtuetapis ning täiendamisega tuleks tegeleda kasutusetapis. Süsteemiga seotud maapealset infrastruktuuri tuleks vastavalt arendada ja käitada.

(12)

Programm EGNOS on kasutusetapis alates selle „avatud teenuse” ja „ohutusteenuse” („Safety of Life”) toimivaks kuulutamisest vastavalt 2009. aasta oktoobris ja 2011. aasta märtsis. Süsteemi EGNOS teenuste geograafilist ulatust laiendataks tehniliste ja finantsiliste piirangute raames ning rahvusvaheliste lepingute alusel muudele piirkondadele maailmas, eelkõige kandidaatriikide territooriumitele või ühtse Euroopa taevaga hõlmatud kolmandatele riikidele ja Euroopa naabruspoliitika riikidele. Siiski ei tohiks laienemist muudesse maailma piirkondadesse rahastada programmidele Galileo ja EGNOS nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (3) alusel eraldatavatest eelarveassigneeringutest ning see ei tohiks põhjustada viivitusi kohaldamisala laiendamisel kogu liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvale territooriumile.

(13)

Galileo ohutusteenuse algset kuju, mis nähti ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 683/2008 (4), on muudetud, et tagada koostalitlusvõime muude GNSSi süsteemidega, vastata tulemuslikult ohutusteenuse kasutajate vajadustele ning vähendada vajaliku infrastruktuuri keerukust, riske ja kulusid.

(14)

Programmi EGNOS ohutusteenuse võimalikult ulatuslikuks kasutuselevõtuks tuleks seda pakkuda ilma otsese kasutajatasuta. Programmi Galileo avalikku reguleeritud teenust tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1104/2011/EL (5) artikli 2 tähenduses pakkuda tasuta järgmistele avaliku reguleeritud teenuse kasutajatele: liikmesriigid, nõukogu, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõuetekohaselt volitatud liidu ametid. Tasuta pakkumist ei tohiks käsitleda otsuses nr 1104/2011/EL sätestatud pädeva avaliku reguleeritud teenuse ameti tegevuskulude sätete kohaldamist mõjutavana.

(15)

Et optimeerida osutatavate teenuste kasutamist, peaksid programmidega Galileo ja EGNOS seotud süsteemid, võrgud ja teenused olema ühilduvad ja koostalitlusvõimelised nii omavahel kui võimaluse korral ka teiste satelliitnavigatsioonisüsteemide ja tavapäraste satelliitnavigatsioonivahenditega, kui ühilduvus ja koostalitusvõime on sätestatud rahvusvahelises lepingus, mis ei piira strateegilise autonoomsuse eesmärgi järgimist.

(16)

Kuivõrd programme Galileo ja EGNOS rahastab täielikult liit, tuleks sätestada, et liit on kogu nende programmide raames loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik. Selleks et oleks täielikult tagatud kõikidest omandiga seotud põhiõigustest kinnipidamine, tuleks jõuda vajalike kokkulepeteni praeguste omanikega, eriti nendes osades, mis on infrastruktuuride ja nende turvalisuse jaoks kõige olulisemad. Immateriaalse vara omandiõigusega seotud käesoleva määruse sätted ei hõlma immateriaalseid õigusi, mis ei ole asjaomase siseriikliku õiguse alusel üleantavad. Liidu omandiõigus ei mõjuta liidu võimalust teha need varad kättesaadavaks kolmandatele isikutele või need võõrandada kooskõlas käesoleva määrusega juhul, kui seda peetakse iga üksikjuhtumi kohta koostatava hinnangu põhjal asjakohaseks. Eelkõige peaks liidul olema võimalik programmide Galileo ja EGNOS raames tehtud tööst tulenevaid intellektuaalomandiõigusi kolmandatele isikutele loovutada või litsentsida. Et hõlbustada satelliitnavigatsiooni vastuvõttu turgudel, tuleks tagada, et kolmandatel isikutel oleks optimaalsed võimalused kasutada eelkõige programmidest Galileo ja EGNOS tulenevaid ja liidule kuuluvaid intellektuaalomandi õigusi, sealhulgas sotsiaal-majanduslikul tasandil.

(17)

Väljaspool programme Galileo ja EGNOS loodud või arendatud vara käesolevas määruses sätestatud omandisätted ei puuduta. Kuid niisugune vara võib olla programmide toimimiseks oluline. Et ergutada uue tehnoloogia arendamist väljaspool programme Galileo ja EGNOS, peaks komisjon julgustama kolmandaid isikuid pöörama tähelepanu niisugustele olulistele immateriaalsetele varadele ja kui see oleks programmide jaoks kasulik, kokku leppima nende asjakohase kasutamise tingimustes.

(18)

Programmi Galileo kasutuselevõtuetappi ja kasutusetappi ning programmi EGNOS kasutusetappi peaks täielikult rahastama liit. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (6), peaksid liikmesriigid saama anda asjakohaste lepingute alusel programmidesse Galileo ja EGNOS täiendava rahalise või mitterahalise panuse, et rahastada täiendavaid programmielemente, mis on seotud asjaomaste liikmesriikide võimalike erieesmärkidega. Samuti peaksid saama programmidesse panustada kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid.

(19)

Selleks et tagada programmide Galileo ja EGNOS järjepidevus ja stabiilsus ning võtta arvesse nende Euroopa mõõdet ja olulist Euroopa lisandväärtust, on vaja piisavat ja järjepidevat rahastamist finantsplaneerimise perioodide lõikes. Samuti tuleb ära näidata ajavahemikul 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020 vajaminev summa programmi Galileo kasutuselevõtuetapi ning programmide Galiloe ja EGNOS kasutusetapi lõpuleviimise rahastamiseks.

(20)

Määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 eraldatakse maksimaalselt 7 071,73 miljonit eurot (jooksevhindades) programmidega Galileo ja EGNOS seotud tegevuste rahastamiseks ajavahemikul 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020. Selguse huvides ja kulude kontrolli all hoidmise lihtsustamiseks tuleks see üldine summa jaotada eri kategooriateks. Paindlikkuse säilitamiseks ja programmide sujuva elluviimise tagamiseks peaks komisjonil siiski olema võimalik vahendeid ühest kategooriast teise üle kanda. Programmis kätketud tegevused peaksid hõlmama ka süsteemide ja nende toimimise kaitset, sealhulgas satelliitide orbiidile saatmise ajal. Seega võiks teenuste kasutamist ja nende kaitse tagamist rahastada võimalikult suures ulatuses programmidele Galileo ja EGNOS eraldatud eelarvevahenditest, järgides kulude range haldamise põhimõtet ja määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 kehtestatud summat. Rahastada tuleks ainult andmete ja teenuste pakkumist ning mitte infrastruktuuri ostmist. Käesoleva määrusega kehtestatakse programmide Galileo ja EGNOS jätkamiseks rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsember 2013 eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (7) punkti 17 tähenduses

(21)

Käesolevas määruses tuleks täpsustada tegevused, mida rahastatakse ajavahemikuks 2014–2020 liidu eelarvest programmidele Galileo ja EGNOS määratud assigneeringutest. Kõnealustest assigneeringutest tuleks rahastada peamiselt tegevusi, mis on seotud programmi Galileo kasutuselevõtuetapiga, sh selle etapi haldamise ja järelevalvega, ning tegevusi, mis on seotud programmi Galileo raames loodud süsteemi kasutamisega, sh kõnealuse programmi kasutusetapile eelnevate või seda ettevalmistavate tegevustega, ning samuti tegevustega, mis on seotud süsteemi EGNOS kasutamisega. Assigneeringutest tuleks rahastada ka teatavaid muid tegevusi, mis on vajalikud programmide Galileo ja EGNOS juhtimiseks või nende eesmärkide saavutamiseks, eelkõige põhielementide alase teadus- ja arendustegevuse toetamine, näiteks programmi Galileo-põhiste kiipseadmete ja vastuvõtjate, sealhulgas asjakohasel juhul ka positsioneerimise ja töökindluse järelevalve tarkvaramoodulid. Need elemendid ühendavad infrastruktuuri pakutavad teenused ja järelrakendused ning lihtsustavad rakenduste väljatöötamist erinevates majandussektorites. Nende väljatöötamine aitab kiirendada sotsiaal-majandusliku kasu maksimeerimist, sest sellega hõlbustatakse pakutavate teenuste turuleviimist. Komisjon peaks esitama igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kasutatava kulude juhtimise strateegia kohta.

(22)

Oluline on märkida, et süsteemide investeeringu- ja kasutuskulude hinnangus ajavahemikuks 2014–2020 ei ole arvesse võetud liidu võimalikke ettenägematuid rahalisi kohustusi, eeskätt selliseid kohustusi, mis on seotud teenuste osutamisest või liidu omandiõigusest süsteemidele tuleneva vastutusega, eelkõige süsteemide häirete puhul. Komisjon koostab nende kohustuste kohta omaette analüüsi.

(23)

Tuleb ka esile tuua, et käesoleva määrusega ette nähtud eelarvevahenditest ei kaeta töid, mida rahastatakse programmile „Horisont 2020” eraldatud vahenditest, näiteks süsteemide rakenduste arendamisega seotud töid. Need tööd võimaldavad optimeerida programmide Galileo ja EGNOS raames pakutavate teenuste kasutamist, tagada liidu tehtud investeeringute sotsiaal-majandusliku tasuvuse ja suurendada liidu ettevõtjate oskusteavet satelliitnavigatsioonitehnoloogia vallas. Komisjon peaks tagama programmi eri aspektide erinevate rahastamisallikate läbipaistvuse ja selguse.

(24)

Lisaks eeltoodule peaks olema liit sellise süsteemide loodud tulu saaja, mis on saadud eelkõige programmi Galileo raames loodud süsteemi osutatavalt äriteenuselt, et liidu eelnevalt tehtud investeeringud saaksid osaliselt hüvitatud, ning kõnealust tulu tuleks kasutada programmide Galileo ja EGNOS eesmärkide toetamiseks. Peale selle võiks kõikides erasektori üksustega sõlmitud lepingutes sätestada tulude jagamise mehhanismi.

(25)

Et vältida varem programmide Galileo ja EGNOS kulgu mõjutanud ülekulusid ja viivitusi, tuleb teha rohkem jõupingutusi ülekulusid ja/või viivitusi tekitada võivate riskide maandamiseks, nagu nõudis Euroopa Parlament oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide vahekokkuvõtte kohta: hinnang rakendamise kohta, eesseisvad probleemid ja finantsperspektiivid (8), ja nõukogu oma 31. märtsi 2011. aasta järeldustes ning mida on mainitud komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”.

(26)

Programmide Galileo ja EGNOS nõuetekohane avalik haldamine nõuab esiteks ranget vastutuse ja ülesannete jaotust eelkõige komisjoni, Euroopa GNSSi Agentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) vahel ning teiseks programmide haldamise järkjärgulist kohandamist süsteemide kasutamisega seotud vajadustele.

(27)

Komisjon, kes esindab liitu – põhimõtteliselt programmide ainsat rahastajat ja süsteemide omanikku –, peaks vastutama programmide Galileo ja EGNOS toimimise eest ja teostama nende üle üldist järelevalvet. Ta peaks haldama käesoleva määrusega programmidele eraldatud rahalisi vahendeid, kontrollima kõikide programmi tegevuste elluviimist ja tagama selge vastutuse ja ülesannete jaotuse eelkõige komisjoni ja Euroopa GNSSi Agentuuri ja ESA vahel. Seega tuleks anda komisjonile lisaks nendele ülesannetele, mis on seotud tema üldiste kohustustega või mis on talle pandud käesoleva määrusega, ka teatavad eriülesanded. Et kasutada optimaalselt erinevate sidusrühmade vahendeid ja oskusteavet, peaks komisjonil olema õigus delegeerida teatavaid ülesandeid delegeerimiskokkulepetega kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(28)

Arvestades süsteemide maapealse infrastruktuuri tähtsust programmide Galileo ja EGNOS rakendamise jaoks ja selle mõju nende turvalisusele, peaks selle infrastruktuuri asukoha määramine olema üks komisjonile antavatest eriülesannetest. Süsteemide maapealse infrastruktuuri kasutuselevõtt peaks jätkuma avatud ja läbipaistva protsessi alusel. Infrastruktuuri asukoha kindlaksmääramisel tuleks arvestada geograafilisi ja tehnilisi piiranguid, mis on seotud selle maapealse infrastruktuuri optimaalse geograafilise paigutusega ja asjaomasteks ülesanneteks sobivate rajatiste ja seadmete võimaliku olemasoluga, ning samuti tagada kooskõla iga maapealse jaama julgeolekualaste vajadustega ja iga liikmesriigi siseriiklike julgeolekunõuetega.

(29)

Euroopa GNSSi Agentuur loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 912/2010 (9), et see tagaks programmide Galileo ja EGNOS eesmärkide saavutamise ja täidaks teatavaid ülesandeid, mis on seotud programmide nõuetekohase täitmisega. See on liidu asutus, mis määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohase asutusena peab täitma liidu asutuste suhtes kehtivaid kohustusi. Agentuurile tuleks usaldada teatavad ülesanded, mis on seotud programmi julgeolekuga ja agentuuri võimaliku määramisega avaliku reguleeritud teenuse eest vastutavaks asutuseks. Ühtlasi peaks agentuur toetama süsteemide edendamist ja turustamist, luues selleks muu hulgas tihedad sidemed programmide Galileo ja EGNOS raames pakutavate teenuste kasutajate ja potentsiaalsete kasutajatega ning ta peaks koguma teavet nende nõudmiste ja satelliitnavigatsioonituru arengu kohta. Agentuur võiks peale selle täita ülesandeid, mida komisjon usaldab talle ühe või mitme delegeerimiskokkuleppe raames, mis hõlmavad mitmesuguseid muid programmidega seotud eriülesandeid, eelkõige ülesandeid, mis on seotud süsteemide kasutamisega, sealhulgas programmide operatiivjuhtimine, rakenduste ja teenuste müügi edendamine satelliitraadionavigatsiooni turul ning programmi põhielementide arendamise edendamine. Selleks et komisjon saaks liidu esindajana täiel määral oma kontrollivolitusi täita, peaksid delegeerimiskokkulepped sisaldama Euroopa GNSSi Agentuurile eraldatud vahendite haldamise üldtingimusi.

Programmide Galileo ja EGNOS operatiivjuhtimisega ja kasutamisega seotud ülesannete alase vastutuse ülekandmine Euroopa GNSSi Agentuurile peaks toimuma järk-järgult ning sõltuma nii asjakohase vastutuse ülekandmise alase läbivaatamise edukast lõpuleviimisest kui ka Euroopa GNSSi Agentuuri valmisolekust nimetatud ülesannete võtmiseks, et tagada programmide järjepidevus. Programmi EGNOS alase vastutuse ülevõtmine peaks toimuma 1. jaanuaril 2014, programmi Galileo puhul peaks see toimuma 2016. aastal.

(30)

Programmi Galileo kasutuselevõtuetapi ajaks peaks liit sõlmima ESA-ga delegeerimiskokkuleppe, milles määrataks kindlaks agentuuri ülesanded selles etapis. Komisjon kui liidu esindaja peaks tegema kõik endast sõltuva, et sõlmida delegeerimiskokkulepe kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast. Et komisjon saaks täiel määral oma kontrollivolitusi täita, peaksid delegeerimiskokkulepped sisaldama ESA-le eraldatud vahendite haldamise üldtingimusi. Kuivõrd tegemist on täielikult liidu rahastatud tegevustega, peaksid need tingimused tagama sama ulatusliku kontrolli, nagu oleks nõutav juhul, kui ESA oleks liidu asutus.

(31)

Programmide Galileo ja EGNOS kasutusetapiks peaks Euroopa GNSSi Agentuur sõlmima ESA-ga töökokkulepped, milles määrataks kindlaks viimase ülesanded süsteemide uue põlvkonna väljatöötamisel ning tehnilise abi andmisel seoses olemasolevate süsteemide põlvkonnaga. Eelnimetatud kokkulepped peaksid vastama määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012. Töökokkulepetes ei peaks käsitlema ESA rolli teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud tegevustes ega programmide Galileo ja EGNOS raames rajatud infrastruktuuride arendamise ja nendega seotud teadusuuringute varastes etappides. Neid tegevusi tuleks rahastada programmidele eraldatud eelarvest eraldi, näiteks programmile „Horisont 2020” eraldatud vahenditest.

(32)

Programmide Galileo ja EGNOS toimimise eest vastutamine hõlmab eelkõige vastutust programmide, süsteemide ja viimaste kasutamise julgeoleku eest. Muudel juhtudel kui nõukogu ühismeetme 2004/552/ÜVJP (10) kohaldamise korral, mis on vaja läbi vaadata, võttes arvesse programmide Galileo ja EGNOS arengut, nende haldamist ja Lissaboni lepingust tulenevaid muudatusi Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus, vastutab julgeoleku eest komisjon, seda vaatamata sellele, et teatavad julgeolekuga seotud ülesanded antakse Euroopa GNSSi Agentuurile. Eelkõige peab komisjon seadma sisse mehhanismid erinevate julgeolekuga tegelevate üksuste adekvaatseks kooskõlastamiseks.

(33)

Käesoleva määruse kohaldamisel esile kerkivate julgeolekuküsimuste puhul peaks komisjon konsulteerima liikmesriikide asjaomaste julgeolekuekspertidega.

(34)

Võttes arvesse Euroopa välisteenistuse eksperditeadmisi ning korrapäraseid sidemeid kolmandate riikide valitsusasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, on selle puhul kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL (11), eelkõige selle artikli 2 lõikega 2, tegemist pädeva asutusega, et aidata komisjonil täita teatavaid ülesandeid, mis on seotud kõnealuste süsteemide ja programmide Galileo ja EGNOS julgeolekut käsitlevate välissuhetega. Komisjon peaks tagama, et Euroopa välisteenistus on täielikult kaasatud tema tegevustesse, mis on seotud julgeolekuga seonduvate ülesannete täitmisega välissuhete valdkonnas. Selleks tuleks anda Euroopa välisteenistusele kogu vajalikku tehnilist abi.

(35)

Et tagada teabe turvaline ringlus käesoleva määruse reguleerimisala ulatuses, tuleks asjakohastes julgeolekueeskirjades sätestada ELi salastatud teabe kaitsetase, mis on komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (12) lisas kehtestatud julgeolekueeskirjades ning nõukogu otsuse 2013/488/EL (13) lisas kehtestatud nõukogu julgeolekueeskirjades sätestatud kaitsetasemega samaväärne. Kõik liikmesriigid peaksid tagama, et nende siseriiklikke julgeolekueeskirju kohaldatakse kõigi nende territooriumil elavate füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes tegelevad programme Galileo ja EGNOS käsitleva ELi salastatud teabega. ESA julgeolekueeskirju ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 15. juuni 2011. aasta otsust (14) tuleks pidada otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas ja otsuse 2013/488/EL lisades sätestatud julgeolekueeskirjadega samaväärseteks.

(36)

Käesolev määrus ei mõjuta kehtivaid või tulevikus kehtestatavaid eeskirju, milles käsitletakse juurdepääsu dokumentidele, mis võetakse vastu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 15 lõikele 3. Lisaks sellele ei tuleks käesolevat määrust käsitada kohustusena liikmesriikidele eirata oma põhiseaduslikke norme seoses juurdepääsuga dokumentidele.

(37)

Programmidele Galileo ja EGNOS eraldatud liidu vahendite eraldamiseks ülempiiri raames, mida komisjon ei tohiks ületada, tuleks läbi viia tulemuslikud hankemenetlused, eelkõige sõlmida leping tingimustel, mis tagab vahendite optimaalne kasutamise, kvaliteetsed teenused, programmide tõrgeteta eluviimise, riskide tulemusliku maandamise ning ettenähtud ajakavast kinnipidamise. Asjaomane hankija peaks tegema kõik võimaliku, et neid nõudeid täita.

(38)

Kuna programme Galileo ja EGNOS rahastab liit, peaksid programmide raames tehtavad riigihanked vastama riigihangete suhtes kehtivatele liidu eeskirjadele ja nende eesmärk peaks olema eeskätt tagada kulutuste otstarbekus, hoida kulusid kontrolli all, leevendada riske, suurendada tõhusust ja vähendada sõltumist üksikutest tarnijatest. Kõikides liikmesriikides tuleks püüda tagada avatud ja õiglane konkurents kogu tööstustarnete ahelas ning tasakaalustatud osalemisvõimaluste pakkumine kõikide tasandite ettevõtjatele erinevates tegevusvaldkondades, eelkõige uutele turuletulijatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele („VKEd”). Vältida tuleks võimalikku turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ja pikaajalist sõltumist üksikutest tarnijatest. Programmi riskide leevendamiseks, üksikutest tarnijatest sõltumise vältimiseks ja parema kontrolli tagamiseks programmide ja nende kulude ning ajakavade üle tuleks vajaduse piires kasutada mitut tarnijat. Lisaks tuleks kaitsta ja edendada Euroopa tööstuse arengut kõikides satelliitnavigatsiooniga seotud valdkondades vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, milles liit on osaline. Lepingu rikkumise või täitmata jätmise riski tuleks võimalikult suurel määral maandada. Selleks peaksid töövõtjad tõendama oma suutlikkust täita lepingut seoses võetud kohustuste ja lepingu kestusega. Seetõttu peaks hankija asjakohasel juhul täpsustama tarnete sooritamise ja teenuste osutamise garanteerimisega seotud nõuded.

Lisaks sellele võib hankija tundliku loomuga kaupade ja teenuste ostu korral kohaldada sellise ostu suhtes erinõudeid, eelkõige teabeturbe tagamise osas. Liidu ettevõtjatel peaks olema lubatud kasutada teatavate komponentide ja teenuste puhul liiduväliseid allikaid, kui on tõendatud nende olulised eelised kvaliteedi ja kulude osas, võttes siiski arvesse programmide strateegilisust ja liidu turva- ja ekspordikontrollinõudeid. Programmidesse tehtud avaliku sektori investeeringud ning tööstuslikud kogemused ja oskused, sealhulgas programmide määratlemis- ning arendus- ja valideerimisetappidel saadud kogemused ja oskused, tuleks maksimaalselt ära kasutada, kindlustades samas, et ei rikuta konkureeriva pakkumise eeskirju.

(39)

Hangitava toote, teenuse või töö kogumaksumuse, sealhulgas nendega seotud pikaajalise tegevuskulu paremaks hindamiseks tuleks majanduslikult soodsaimast pakkumisest lähtuva hanke korral võtta hankemenetluse käigus asjakohasel juhul arvesse hangitava toote, teenuse või töö kasuliku kasutusea jooksul tekkivat kulu, kasutades kulutõhususel põhinevat lähenemisviisi, nagu kasutustsükli kulude arvestus. Selleks peaks hankija tagama, et toote, teenuse või töö kasuliku kasutusea kulude arvutamiseks kasutatav meetod on hanketeates või pakkumisteatises selgelt kirjeldatud ning et see võimaldab kontrollida pakkujate esitatud teabe täpsust.

(40)

Satelliitnavigatsioon on keerukas ja pidevalt arenev tehnoloogia. See toob programmide Galileo ja EGNOS raames tehtavate riigihangetega seoses kaasa ebakindlust ja riske, eriti kuna hangete objektiks võivad olla seadmed või pikaajaliste teenuste osutamine. Nende eripärade tõttu tuleb riigihangete puhul ette näha spetsiaalsed meetmed, mida rakendatakse lisaks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 sätetele. Nii peaks hankija saama taastada võrdsed tingimused olukorras, kus ühel või mitmel ettevõtjal on enne pakkumismenetluse väljakuulutamist hanke objektiks olevate tegevuste kohta siseteavet. Samuti peaks tellija saama sõlmida tingimuslike osadega lepinguid, lisada lepingu täitmise käigus sellele teatavatel tingimustel lisaklausleid või piirata allhangete määra. Kuna programmide Galileo ja EGNOS tehnoloogiline külg ei ole selgelt määratletud, ei ole hangete hinda alati võimalik täpselt hinnata ning sellisel juhul oleks hea sõlmida spetsiaalset laadi lepingud, milles ei kehtestata kindlat ja lõplikku hinda, kuid mis samas sisaldavad liidu rahalisi huve kaitsvaid klausleid.

(41)

Tuleks märkida, et kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 4 lõikega 3 peaksid liikmesriigid hoiduma selliste meetmete võtmisest, mis võivad kahjustada programme Galileo ja EGNOS või teenuseid. Samuti tuleks selgitada, et asjaomased liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada oma territooriumile rajatud maapealsete jaamade kaitse. Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema koostööd omavahel ja asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning reguleerivate asutustega, et tagada programmi Galileo raames rajatud süsteemi jaoks vajaliku raadiospektri kättesaadavus ja kaitse, et võimaldada süsteemipõhiste rakenduste täielikku väljaarendamist ja rakendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 243/2012/EL (15).

(42)

Süsteemide ülemaailmse tähtsuse tõttu on hädavajalik, et liit sõlmiks programmide Galileo ja EGNOS raames lepinguid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218, tagades seeläbi eelkõige programmide nõuetekohase täitmise, lahendades teatavaid julgeoleku- ja hinnapoliitika küsimusi, optimeerides liidu kodanikele osutatavaid teenuseid ning rahuldades kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vajadusi. Samuti võib osutuda vajalikuks kehtivate lepingute kohandamine vastavalt programmide Galileo ja EGNOS arengule. Kõnealuste lepingute ettevalmistamisel ja rakendamisel võib komisjon küsida abi Euroopa välisteenistuselt, ESA-lt ja Euroopa GNSSi Agentuurilt, lähtudes neile käesoleva määrusega antud ülesannetest.

(43)

Tuleks kinnitada, et teatavate mitteregulatiivsete ülesannete täitmiseks võib komisjon küsida vajaduse korral ja vajalikus ulatuses tehnilist abi teatavatelt välispartneritelt. Muud programmi Galileo ja EGNOS avaliku haldamisega tegelevad üksused võivad samuti kasutada kõnealust tehnilist abi neile käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel.

(44)

Liit põhineb põhiõiguste austamisel ning eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 on sõnaselgelt tunnustatud õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitset. Programmi Galileo ja EGNOS raames tuleks tagada isikuandmete ja eraelu kaitse.

(45)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ennetamist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(46)

On vaja tagada, et Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse korrapäraselt programmide Galileo ja EGNOS elluviimisest, eelkõige seoses riskihaldamise, kulude, ajakava ja tulemuslikkusega. Lisaks sellele tulevad Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajad kokku Galileo institutsioonidevahelises toimkonnas vastavalt ühisavaldusele Galileo institutsioonidevahelise toimkonna kohta, mis avaldatakse koos käesoleva määrusega.

(47)

Komisjon peaks teostama hindamisi programmide Galileo ja EGNOS eesmärkide täitmiseks võetud meetmete tõhususe ja tulemuslikkuse kohta, võttes aluseks kokkulepitud näitajad.

(48)

Selleks et tagada süsteemide julgeolek ja toimimine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte süsteemide turvalisuse ja toimimise tagamiseks vajalike kõrgetasemeliste eesmärkide kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(49)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Nimetatud volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (16).

(50)

Programmide Galileo ja EGNOS nõuetekohane avalik haldamine eeldab programmide ühetaolist juhtimist, kiiremat otsustusprotsessi ja võrdset juurdepääsu teabele, mistõttu Euroopa GNSSi Agentuuri ja ESA esindajad peaksid saama osaleda vaatlejatena komisjoni abistamiseks loodud Euroopa GNSSi programmide komitee („komitee”) töös. Samadel põhjustel peaks liiduga rahvusvahelise kokkuleppe sõlminud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel olema õigus osaleda komitee tegevuses julgeolekupiirangute raames ja sellise kokkuleppe tingimuste kohaselt. Euroopa GNSSi Agentuuri, ESA, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel ei ole õigust komitees hääletada.

(51)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt rajada satelliitnavigatsioonisüsteemid ja neid kasutada, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest see ületab üksi tegutseva liikmesriigi rahalised ja tehnilised võimalused ning seetõttu saab seda ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(52)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 876/2002 (17) loodud ühisettevõte Galileo lõpetas tegevuse 31. detsembril 2006. Sellest tulenevalt tuleb tunnistada kehtetuks määrus (EÜ) nr 876/2002.

(53)

Võttes arvesse programmide Galileo ja EGNOS hindamise vajadust ja määruses (EÜ) nr 683/2008 tehtavate muudatuste olulisust, tuleks määrus (EÜ) nr 683/2008 selguse ja õiguskindluse huvides kehtetuks tunnistada,

a)

pakkuda avatud teenust (Open Service, OS), mis on kasutajale tasuta ja annab positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet, mis on mõeldud peamiselt satelliitnavigatsioonirakenduste massiturule;

b)

toetada Galileo avatud teenuse signaalide abil ja/või koostöös muude satelliitnavigatsioonisüsteemidega töökindluse seire teenuseid, mis on suunatud ohutusrakenduste kasutajatele, kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

c)

pakkuda äriteenust (Commercial Service, CS), mis võimaldab töötada välja kutse- või majandustegevuses kasutatavaid rakendusi, mis on paremate töötulemuste ja andmete tõttu suurema lisandväärtusega kui avatud teenus;

d)

pakkuda avalikku reguleeritud teenust (Public Regulated Service, PRS), mis on ette nähtud üksnes valitsuselt loa saanud kasutajatele ning kasutamiseks eeskätt selliste tundlike rakenduste puhul, kus on oluline tagada katkematu teenus, tasuta liikmesriikidele, nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele ja vajaduse korral nõuetekohaselt volitatud liidu ametitele; need teenused kasutavad tugevaid ja krüpteeritud signaale. Muude kõnealuse teenuse otsuse nr 1104/2011/EL artiklis 2 osutatud kasutajatelt tasu nõudmine määratakse kindlaks juhtumipõhiselt ja asjakohased sätted kehtestatakse eelnimetatud otsuse artikli 3 lõike 5 kohaselt sõlmitud lepingutes;

e)

aidata kaasa süsteemi COSPAS-SARSAT otsingu- ja päästeteenistuse tegevusele (Search and Rescue Support Service, SAR), võttes vastu radarimajakate edastatavaid hädasignaale ja edastades neile sõnumeid.

a)

pakkuda avatud teenust (OS), mis on kasutajale tasuta ja suunatud peamiselt satelliitnavigatsioonirakenduste massiturule ning varustab positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteabega EGNOS süsteemiga hõlmatud alal;

b)

pakkuda äriandmete levitamise teenust, nimelt EGNOS andmete levitamise teenust (EDAS), mis võimaldab töötada välja kutse- ja majandustegevuses kasutatavaid rakendusi, mis on paremate töötulemuste ja andmete tõttu suurema lisandväärtusega kui EDASi avatud teenus;

c)

pakkuda ohutusteenust (safety-of-life service, SoL), mis on suunatud kasutajatele, kelle jaoks ohutus on elulise tähtsusega. See teenus, mida osutatakse kasutajatele otsese kasutustasuta, rahuldab eelkõige teatavates sektorites tekkivaid vajadusi seoses katkematuse, kättesaadavuse ja täpsusega ning sisaldab funktsiooni, mis võimaldab teavitada kasutajat süsteemis esinevast häirest levialal või lubatud hälbe piire ületavast signaalist süsteemides, mida süsteem EGNOS täiendab.

a)

määratlemisetapp, mille käigus kavandati süsteemi struktuur ja määrati kindlaks selle koostisosad ning mis jõudis lõpule 2001. aastal;

b)

arendus- ja valideerimisetapp, mis hõlmab esimeste satelliitide valmistamist ja orbiidile saatmist, esimest maapealsete infrastruktuuride paigaldamist ning kõiki töid, mis on vajalikud süsteemi hindamiseks orbiidil, ja mis peaks jõudma lõpule 31. detsembriks 2013. aastal;

c)

kasutuselevõtuetapp, mis peaks jõudma lõpule 31. detsembriks 2020. aastaks ja mis hõlmab järgmist:

d)

kasutusetapp, mis hõlmab järgmist:

a)

kosmose infrastruktuuri haldamine, hooldus, pidev täiendamine, arendamine ja kaitse, sealhulgas uuendamine ja iganenud vahendite haldamine;

b)

maapealse infrastruktuuri, eelkõige võrkude, tegevuskohtade ja toetusrajatiste haldamine, hooldus, pidev täiendamine, arendamine ja kaitse, sealhulgas uuendamine ja iganenud vahendite haldamine;

c)

süsteemi tulevaste põlvkondade väljatöötamine ja artikli 2 lõikes 5 osutatud teenuste edasiarendamine;

d)

programmiga seotud sertifitseerimis- ja standardimistoimingud;

e)

artikli 2 lõikes 5 osutatud teenuste osutamine ja turustamine;

f)

kõik süsteemi usaldusväärsuse ja selle kasutatavuse tagamisega seonduv;

g)

tegevuse kooskõlastamine artikli 2 lõike 5 teise ja kolmanda lõigu kohaste erieesmärkide saavutamiseks.

a)

programmi Galileo kasutuselevõtuetapi lõpuleviimisega, millele on osutatud artikli 3 punktis c;

b)

programmi Galileo kasutusetapiga, millele on osutatud artikli 3 punktis d;

c)

programmi EGNOS kasutusetapiga, millele on osutatud artiklis 4;

d)

programmide Galileo ja EGNOS haldamise ja järelevalvega.

a)

ekspertide uuringud ja koosolekud;

b)

teabe- ja kommunikatsioonitegevus, sealhulgas institutsioonide teavitustegevus liidu poliitiliste prioriteetide teemal, kui need on otseselt seotud käesoleva määruse eesmärkidega, pidades eelkõige silmas koostoime loomist muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondadega;

c)

infotehnoloogilised võrgud, mille eesmärgiks on infotöötlus või -vahetus;

d)

igasugune muu komisjonile osutatud tehniline ja halduslik abi programmide haldamiseks.

a)

artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud tegevuse jaoks 1 930 miljonit eurot;

b)

artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud tegevuse jaoks 3 000 miljonit eurot;

c)

artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud tegevuse jaoks 1 580 miljonit eurot;

d)

artikli 7 lõike 1 punktis d ja artikli 7 lõikes 3 osutatud tegevuse jaoks 561,73 miljonit eurot.

a)

ülesannete ja vastutuse selge jaotamine asjaomaste üksuste, eelkõige komisjoni, Euroopa GNSSi Agentuuri ja ESA vahel komisjoni üldisel vastutusel;

b)

siiras koostöö punktis a osutatud üksuste ja liikmesriikide vahel;

c)

tugev programmide kontroll, sealhulgas range kulude ja ajakava järgimine kõigi asjaomaste üksuste poolt oma vastutusalas seoses programmide Galileo ja EGNOS eesmärkidega;

d)

olemasolevate struktuuride kasutamise optimeerimine ja ratsionaliseerimine, et vältida tehnilise oskusteabe dubleerimist;

e)

projektijuhtimise süsteemide ja tehnikate parimate tavade kasutamine programmide Galileo ja EGNOS rakendamise järelevalves eriomaseid nõudeid arvestades ja valdkondlike ekspertide toetusel.

a)

tagada ülesannete selge jaotus programmidega Galileo ja EGNOS seotud eri üksuste vahel ja jagada sel eesmärgil artikli 14 lõikes 2 ja artiklis 15 nimetatud ülesannete täitmine (eelkõige delegeerimiskokkulepete kaudu) Euroopa GNSSi Agentuurile ja ESA-le;

b)

tagada programmide Galileo ja EGNOS õigeaegne elluviimine neile eraldatud vahendite piires ja kooskõlas artiklis 2 osutatud eesmärkidega.

Selleks kehtestab ta asjakohased vahendid ja struktuurimeetmed programmidega Galileo ja EGNOS seotud riskide kindlakstegemiseks, kontrollimiseks, leevendamiseks ja järelevalveks ning rakendab neid;

c)

korraldada liidu nimel ja oma pädevusvaldkonnas suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

d)

anda liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile õigeaegselt kogu asjakohane teave programmide Galileo ja EGNOS kohta, eelkõige seoses riskijuhtimise, üldiste kulude, iga Galileo infrastruktuuri olulise elemendi iga-aastaste tegevuskulude, tulude, ajakava ja tulemuslikkusega, ning ülevaade artikli 11 punktis e osutatud projektijuhtimise süsteemide ja tehnikate rakendamisest;

e)

hinnata võimalust edendada ja tagada Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide kasutamine erinevates majandussektorites, analüüsides muu hulgas süsteemide tekitatava kasu ärakasutamist.

a)

hallata ja vähendada programmide Galileo ja EGNOS täitmisega kaasnevaid riske;

b)

teha kindlaks oluliste otsuste tegemise etapid programmide elluviimise seireks ja hindamiseks;

c)

määrata kindlaks süsteemide maapealse infrastruktuuri paiknemine kooskõlas turvanõuetega, järgides avatud ja läbipaistvat menetlust, ja tagada nende toimimine;

d)

määrata kindlaks tehnilised ja operatiivnõuded, mis on vajalikud artikli 2 lõike 4 punktides b ja c osutatud funktsioonide täitmiseks ja süsteemiarenduste rakendamiseks.

a)

võtab arvesse järelevalve ja programmide turvanõuete ja -normide integreerimise vajadust;

b)

tagab, et nende nõuete ja normide üldine mõju toetab programmide edenemist, eelkõige kulude, riskihalduse ja ajakava osas;

c)

loob erinevate asjaomaste asutuste vahelise kooskõlastusmehhanismi;

d)

võtab arvesse kehtivaid turvanorme ja -nõudeid, et mitte vähendada turvalisuse üldist taset ega takistada nendel normidel ja nõuetel põhineva kehtiva süsteemi toimimist.

a)

tagab seoses programmide Galileo ja EGNOS julgeolekuga ja ilma et see piiraks artiklite 13 ja 16 kohaldamist:

b)

täidab otsuse nr 1104/2011/EL artiklis 5 sätestatud ülesandeid ja abistab komisjoni vastavalt selle otsuse artikli 8 lõikele 6;

c)

aitab programmi Galileo kasutuselevõtu- ja kasutusetapi ja programmi EGNOS kasutusetapi raames kaasa artikli 2 lõigetes 4 ja 5 osutatud teenuste edendamisele ja turustamisele, viies selleks muu hulgas läbi vajaliku turuanalüüsi, eelkõige Euroopa GNSSi Agentuuri igal aastal rakenduste ja teenuste turu kohta koostatava turuaruande kaudu, luues tihedaid kontakte süsteemide kasutajate ja potentsiaalsete kasutajatega, et koguda teavet nende vajaduste kohta, jälgides arenguid satelliidinavigatsiooni järelturul ning koostades tegevuskava artikli 2 lõigetes 4 ja 5 osutatud teenuste vastuvõtmiseks kasutajaskonna poolt, mis hõlmaks eelkõige asjaomaseid standardimise ja sertifitseerimisega seotud tegevusi.

a)

põhitegevused, kaasa arvatud infrastruktuuri haldamine, süsteemi hooldamine ja pidev täiustamine, sertifitseerimis- ja standardimistoimingud ning artikli 2 lõigetes 4 ja 5 nimetatud teenuste osutamine;

b)

süsteemide edasiarendamise ja tulevaste põlvkondadega seotud arendus- ja kasutuselevõtutegevusele ning teenuste edasiarendamise määratlemisele kaasaaitamine, sealhulgas hanked;

c)

süsteemipõhiste rakenduste ja teenuste arendamise edendamine ning nendealase teadlikkuse suurendamine, mis hõlmab Euroopa GNSSi rakendustele ja teenustele spetsialiseerunud Euroopa tippkeskuste võrgu tuvastamist, ühendamist ja kooskõlastamist, võttes aluseks avaliku ja erasektori eksperditeadmised ning hinnates sellise edendamise ja teadlikkuse suurendamisega seotud meetmeid;

d)

selliste põhielementide nagu Galileo-põhiste kiipseadmete ja vastuvõtjate arendamise edendamine.

a)

kontseptsiooni loomine, kavandamine, järelevalve, hanked ja valideerimine süsteemide tulevaste põlvkondade arendamise raamistikus;

b)

tehniline tugi süsteemide hetkel kasutuses oleva põlvkonna kasutamise ja haldamise raames.

a)

tagab iga liikmesriik, et tema siseriiklike julgeolekueeskirjadega tagatakse ELi salastatud teabe selline kaitsetase, mis on otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas kehtestatud julgeolekueeskirjades ning otsuse 2013/488/EL lisas kehtestatud nõukogu julgeolekueeskirjades sätestatud kaitsetasemega samaväärne;

b)

liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamatult punktis a osutatud siseriiklike julgeolekueeskirjade vastuvõtmisest;

c)

kolmandate riikide territooriumil elavad füüsilised isikud või seal asutatud juriidilised isikud võivad töödelda programmidega Galileo ja EGNOS seotud ELi salastatud teavet ainult siis, kui nende suhtes kohaldatakse asjaomastes riikides julgeolekueeskirju, millega tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud komisjoni julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas ja nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuse 2013/488/EL lisades. Kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatavate julgeolekueeskirjade samaväärsus tehakse kindlaks liidu ja selle kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusega sõlmitud teabeturbe lepingu alusel ning otsuse 2013/488/EL artiklit 13 arvesse võttes;

d)

füüsilisele isikule või juriidilisele isikule või kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile võib anda juurdepääsu ELi salastatud teabele, kui seda peetakse konkreetsel juhul vajalikuks tulenevalt teabe olemusest ja sisust, teabe saaja teadmisvajadusest ning liidule tuleneva kasu ulatusest, ning ilma et see mõjutaks nõukogu otsuse 2013/488/EL artikli 13 ning otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas sätestatud tööstusjulgeolekut reguleerivate eeskirjade kohaldamist.

a)

edendada kogu liidus kõikide ettevõtjate, eriti uute turuletulijate ning VKEde võimalikult ulatuslikku ja avatud osalemist, soodustades selleks muu hulgas pakkujate poolsete allhangete rakendamist;

b)

vältida turgu valitseva seisundi võimalikku kuritarvitamist ja üksikutele tarnijatele tuginemist;

c)

kasutada ära eelnevaid avaliku sektori investeeringuid ja saadud õppetunde, tööstuskogemusi ja -pädevust, sealhulgas programmide Galileo ja EGNOS määratlemis- ning arendus-, valideerimis- ja kasutuselevõtuetappidel õpitut, tagades samas, et ei mõjutata konkureeriva pakkumise eeskirju;

d)

asjakohasel juhul hankida mitmelt pakkujalt, et tagada parem üldine kontroll programmide Galileo ja EGNOS, kulude ja ajakava üle;

e)

võimaluse korral arvestada kogukulu hangitava toote, teenuse või töö kogu kasuliku kasutusea jooksul.

a)

võib anda sellele ettevõtjale olulise eelise seoses piiratud juurdepääsuga teabega ning tekitada seega kahtlusi võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise osas või

b)

mõjutab konkurentsi tavatingimusi või lepingute sõlmimise või täitmise erapooletust ning objektiivsust.

a)

sest leping hõlmab väga keerulisi osi või uut tehnoloogiat ning seega olulisi tehnilisi ohte, või

b)

seetõttu, et lepingu esemeks olevate tegevustega tuleb operatiivsetel põhjustel alustada viivitamatult, kuigi ei ole veel võimalik fikseeritud ja lõplikku hinda täies ulatuses kindlaks määrata, sest on olemas olulised ohud või lepingu täitmine sõltub osaliselt muude lepingute täitmisest.

a)

lepingu liik, st kas see on tervenisti või osaliselt kontrollitud kulutustega leping maksimumhinna piires;

b)

kontrollitud kulutuste alusel osaliselt hüvitatava lepingu puhul need lepingu osad, mis hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel;

c)

maksimumhinna summa;

d)

määramiskriteeriumid, mis peavad võimaldama hinnata esialgse eelarve, hüvitatavate kulude, nende kulude määramise mehhanismide ja pakkumises nimetatud kasumi tõenäosust;

e)

otsestele kuludele lisanduva tasu liik, millele on viidatud lõikes 1;

f)

eeskirjad ja menetlused pakkuja poolt lepingu täitmiseks kavandatud kulude abikõlblikkuse kindlakstegemiseks vastavalt lõikes 5 esitatud põhimõtetele;

g)

raamatupidamiseeskirjad, mida pakkujad peavad täitma;

h)

juhul kui kontrollitud kulutuste alusel osaliselt hüvitatav leping muudetakse fikseeritud ja lõpliku hinnaga lepinguks, siis selle muudatuse näitajad.

a)

on tegelikult tekkinud lepingu täitmise ajal, välja arvatud lepingu täitmiseks vajalike seadmete, infrastruktuuri ja immateriaalse varaga seotud kulud, mida võidakse käsitleda abikõlblikena kogu nende ostuhinna ulatuses;

b)

on esitatud esialgses eelarves, mis on vajaduse korral läbi vaadatud esialgsesse lepingusse hiljem lisatud muudatustega;

c)

on vajalikud lepingu täitmiseks;

d)

tulenevad lepingu täitmisest ja on sellega seotud;

e)

on kindlakstehtavad, kontrollitavad, kirjendatud töövõtja raamatupidamises ning kindlaks määratud vastavalt spetsifikatsioonis ja lepingus viidatud raamatupidamisstandarditele;

f)

on kooskõlas kohaldatava maksu- ja sotsiaalvaldkonda õigusega;

g)

ei ole vastuolus lepingutingimustega;

h)

on mõistlikud, õigustatud ja vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise nõuetele, eelkõige säästlikkuse ja tõhususe poolest.

a)

määrab kindlaks võimalikult realistliku maksimumhinna, mis võimaldab vajalikku paindlikkust tehniliste ohtude arvessevõtmiseks;

b)

muudab lepingu, mis osaliselt hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel, täies ulatuses fikseeritud ja lõpliku hinnaga lepinguks selle täitmise ajal kohe, kui on võimalik kindlaks määrata fikseeritud ja lõplik hind. Selleks määrab ta kindlaks, kuidas toimub kontrollitud kulutuste alusel hüvitatava lepingu muutmine fikseeritud ja lõpliku hinnaga lepinguks;

c)

kehtestab järelevalve- ja kontrollimeetmed, millega nähakse eelkõige ette süsteem kulude eelhindamiseks;

d)

määrab kindlaks põhimõtted, vahendid ja nõuetekohased menetlused lepingu täitmiseks, eelkõige lepingu täitmise ajal töövõtjale ja alltöövõtjatele tekkinud kulude kindlakstegemiseks ja abikõlblikkuse kontrollimiseks ning lepingu muutmiseks;

e)

kontrollib, et töövõtja ja alltöövõtjad täidavad lepingus sätestatud raamatupidamisstandardeid ja kohustust esitada tõendavad raamatupidamisdokumendid;

f)

tagab järjekindlalt lepingu täitmise ajal punktis d viidatud põhimõtete, vahendite ja menetluste tõhususe.

a)

sellega ei muudeta lepingu sisu;

b)

see ei kahjusta lepingu majanduslikku tasakaalu;

c)

sellega ei sätestata tingimusi, mis juhul, kui need oleksid algselt olnud hankedokumentides, oleksid võimaldanud osaleda ka teistel pakkujatel peale nende, kes esialgses menetluses tunnistati nõudeid täitnuks, või oleksid võimaldanud tunnistada edukaks mõne muu pakkumuse kui see, mis esialgu välja valiti.

a)

ülevaade programmidele eraldatud vahenditest ja nende kasutamisest vastavalt artikli 7 lõikele 4;

b)

teave komisjoni järgitava kulude haldusstrateegia kohta vastavalt artikli 9 lõikele 6;

c)

hinnang intellektuaalomandi õiguste teostamise kohta;

d)

ülevaade projektihaldussüsteemide ja - tehnikate, sealhulgas riskihaldussüsteemide ja -tehnikate rakendamisest vastavalt artikli 12 lõike 2 punktile d;

e)

hinnang programmide sotsiaalmajandusliku kasu maksimeerimiseks võetud meetmete kohta.

a)

artikli 9 lõike 3 alusel tehtud kulude ümberpaigutustest kulukategooriate vahel;

b)

artikli 8 lõike 2 kohaldamisest tulenevast mõjust programmidele Galileo ja EGNOS.

a)

nende meetmete eesmärkide täitmist nii tulemuste kui ka mõju aspektist,

b)

vahendite kasutamise tõhusust,

c)

Euroopa lisandväärtust.

a)

programmi Galileo puhul:

b)

programmi EGNOS puhul: