1.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm hõlmab eelkõige järgmisi tegevusvaldkondi:

2.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2015.

3.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendavad Eesti, Hispaania, Iirimaa, Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik (edaspidi „asjaomased liikmesriigid”).

1.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm tagab artiklis 1 osutatud varude suhtes kohaldatavate kaitse- ja kontrollimeetmete ühtse ja tulemusliku rakendamise.

2.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi raames teostatavate kontrolli- ja inspekteerimistoimingute eesmärk on eelkõige tagada järgmiste sätete järgimine:

1.   Liikmesriigid kontrollivad ja inspekteerivad kalalaevade püügitegevust ja muude ettevõtjate kalapüügiga seonduvat tegevust riskijuhtimisstrateegia põhjal vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punktile 18 ja rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artiklile 98.

2.   Iga kalalaeva, kalalaevade rühma, püügivahendi kategooriat, ettevõtjat ja/või kalapüügiga seonduvat tegevust kontrollitakse ja inspekteeritakse iga artiklis 1 osutatud kalavaru puhul vastavalt lõike 3 kohaselt määratud prioriteeditasemele.

3.   Asjaomased liikmesriigid määravad prioriteeditaseme artiklis 5 sätestatud korra kohaselt läbiviidud riskianalüüsi tulemuste põhjal.

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse asjaomaste liikmesriikide suhtes ning üksnes lõike 4 kohaldamisel kõigi teiste liikmesriikide suhtes.

2.   Liikmesriigid analüüsivad hõlmatud varude ja piirkonnaga (piirkondadega) seotud riske I lisas esitatud tabeli alusel.

3.   Liikmesriikide riskianalüüsi puhul hinnatakse varasemate kogemuste ning kogu kättesaadava ja asjakohase teabe põhjal nõuetele mittevastavuse tõenäosust ning selle võimalikke tagajärgi. Nimetatud elemente kombineerides hindavad liikmesriigid riskitaset ( „väga madal”, „madal”, „keskmine”, „kõrge” või „väga kõrge” ) iga artikli 4 lõikes 2 osutatud inspekteeritava kategooria puhul.

4.   Kui artiklis 1 osutatud piirkonnas (piirkondades) tegutseb mõne muu liikmesriigi kui asjaomase liikmesriigi lipu all sõitev kalalaev või kolmanda riigi kalalaev, määratakse sellele riskitase lõike 3 kohaselt. Kõnealust kalalaeva peetakse „väga kõrge” riskitasemega kalalaevaks, kui puudub teave ning kui selle lipuriigi ametiasutused ei esita artikli 9 kohaselt vastavalt artikli 4 lõikele 2 ja käesoleva artikli lõikele 3 läbiviidud riskianalüüsi tulemusi, mis viitaksid teistsugusele riskitasemele.

1.   Asjaomased liikmesriigid määravad oma riskianalüüsi põhjal kindlaks nõuetele vastavuse tagamisele suunatud riskijuhtimisstrateegia. Selline strateegia hõlmab asjakohaste kulutasuvate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite määratlust, kirjeldust ja jaotust vastavalt iga riski iseloomule ja hinnangulisele tasemele ning sihtkriteeriumide täitmist.

2.   Lõikes 1 osutatud riskijuhtimisstrateegiat koordineeritakse piirkondlikul tasandil määruse (EÜ) nr 768/2005 artikli 2 punktis c määratletud ühiskasutuskava kaudu.

1.   Asjaomased liikmesriigid esitavad ühiskasutuskava raames EFCA-le vajaduse korral artikli 5 lõike 3 kohaselt läbiviidud riskianalüüsi tulemused ja eelkõige loetelu hinnangulistest riskitasemetest ning vastavatest inspekteerimiseesmärkidest.

2.   Lõikes 1 osutatud riskitasemete ja eesmärkide loetelusid ajakohastatakse vajaduse korral, kasutades ühiste inspekteerimis- ja järelevalvetoimingute raames kogutud teavet. EFCAt teavitatakse viivitamata pärast iga ajakohastuse lõpule viimist.

3.   EFCA kasutab asjaomastelt liikmesriikidelt saadud teavet riskijuhtimisstrateegia koordineerimiseks piirkondlikul tasandil artikli 6 lõike 2 kohaselt.

1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 9 lõikes 1 määratletud sihtkriteeriumide kohaldamist, on liidu tasandi sihtkriteeriumid riskitasemega „kõrge” ja „väga kõrge” kalalaevade ja/või teiste ettevõtjate puhul määratletud II lisas.

2.   Riskitasemega „väga madal”, „madal” ja „keskmine” kalalaevade ja/või teiste ettevõtjate puhul määravad asjaomased liikmesriigid sihtkriteeriumid kindlaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 46 osutatud riiklike kontrollimeetmete programmide ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 lõikes 4 osutatud riiklike meetmete kaudu.

3.   Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kohaldada teistsuguseid sihtkriteeriume, mis on väljendatud parandatud nõuete täitmise tasemetena, tingimusel et:

4.   Kõiki sihtkriteeriumeid hinnatakse igal aastal artikli 13 lõikes 1 osutatud hindamisaruannete põhjal ning vajaduse korral vaadatakse need üle artikli 13 lõikes 4 osutatud hindamise käigus.

5.   Vajaduse korral jõustatakse käesolevas artiklis osutatud sihtkriteeriumid ühiskasutuskava kaudu.

1.   Asjaomased liikmesriigid teevad koostööd kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamiseks.

2.   Vajaduse korral teevad kõik muud liikmesriigid koostööd asjaomaste liikmesriikidega.

3.   Liikmesriigid võivad kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamiseks teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutustega.

1.   Riiklike kalanduskontrollisüsteemide tõhususe ja mõjususe suurendamiseks teostavad asjaomased liikmesriigid ühist inspekteerimist ja järelevalvet oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ja vajaduse korral oma territooriumil. Vajaduse korral viiakse kõnealused toimingud läbi määruse (EÜ) nr 768/2005 artikli 9 lõikes 1 osutatud ühiskasutuskavade raames.

2.   Ühise inspekteerimise ja järelevalve eesmärgil teevad asjaomased liikmesriigid järgmist:

3.   Ametnikud ja liidu inspektorid võivad osaleda ühises inspekteerimises ja järelevalves.

1.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamiseks tagavad asjaomased liikmesriigid määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 111 ja rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XII lisas osutatud andmete vahetu ja elektroonilise vahetuse teiste asjaomaste liikmesriikide ja EFCAga.

2.   Lõikes 1 osutatud andmed seonduvad kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammiga hõlmatud piirkonnas (piirkondades) toimuva püügitegevuse ja kalapüügiga seonduva tegevusega.

1.   Kuni määruse (EÜ) nr 1224/2009 XII jaotise III peatüki täies mahus rakendamiseni edastavad asjaomased liikmesriigid vastavalt käesoleva otsuse III lisas sätestatud vormile komisjonile ja EFCA-le igale kvartalile järgnevaks 10. päevaks elektrooniliselt järgmise teabe eelnenud kvartali kohta:

2.   Lõikes 1 osutatud teave esitatakse iga kontrolli ja/või inspekteerimise puhul ning kantakse igasse aruandesse ja seda ajakohastatakse kuni meetmete lõpetamiseni asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt. Kui pärast tõsise rikkumise avastamist ei ole meetmeid võetud, tuleb lisada selgitus.

1.   Asjaomased liikmesriigid saadavad komisjonile ja EFCA-le asjaomasele kalendriaastale järgneva aasta 31. märtsiks hindamisaruande kõnealuse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi raames tehtud kontrolli- ja inspekteerimistoimingute tõhususe kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud hindamisaruanne hõlmab vähemalt IV lisas loetletud teavet. Asjaomased liikmesriigid võivad lisada oma hindamisaruandele ka muid meetmeid, nagu näiteks koolitus- või teabetunde, mille eesmärk on parandada eeskirjade järgimist kalalaevade ja muude ettevõtjate puhul.

3.   EFCA võtab määruse (EÜ) nr 768/2005 artiklis 14 osutatud ühiskasutuskavade tõhususe iga-aastase hindamise puhul arvesse lõikes 1 osutatud hindamisaruandeid.

4.   Komisjon kutsub kord aastas kokku kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee koosoleku, et hinnata lõikes 1 osutatud hindamisaruannete põhjal kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi sobivust, asjakohasust ja tõhusust ning seda, kuidas see üldiselt mõjutab eeskirjade järgimist kalalaevade ja muude ettevõtjate puhul. II lisas sätestatud sihtkriteeriumid võidakse sellest lähtuvalt läbi vaadata.