22.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 216/1

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (1) mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust.

(4)

Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(5)

Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike 25. märtsil 2011 üles esitama õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse. Portugal ei ole 2011. aasta konkreetseid kohustusi ja meetmeid sõnaselgelt edastanud riiklikus reformikavas, aga esitab need eeldatavasti Euroopa Ülemkogule.

(6)

23. märtsil 2011 esitas Portugali valitsus stabiilsusprogrammi aastateks 2011–2014 oma parlamendile, kes lükkas selle tagasi. 19. aprillil 2011 esitas Portugali valitsus riikliku reformikava. Kavandatud makromajanduslikud ja eelarvestsenaariumid ning poliitikasoovitused on võetud üle 17. mail 2011 allakirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumisse.

(7)

17. mail 2011 võttis nõukogu vastu rakendusotsuse 2011/344/EL, et anda Portugalile kolmeks aastaks (2011–2014) keskmise tähtajaga finantsabi vastavalt nõukogu 11. mai 2010. aasta määrusele (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (2). Samal päeval alla kirjutatud ja otsusele lisatud vastastikuse mõistmise memorandumis ja selle hilisemates lisades on ette nähtud majanduspoliitilised tingimused, mille alusel finantsabi antakse.

(8)

2010. aastal oli Portugali SKP kasv 1,3 %. Lisaks suurele ekspordi kasvule olid hea kasvunäitaja taga ka erakorralised tegurid, mis suurendasid eratarbimist. Hindade ja kulude muutused olid selgelt ebapiisavad, et edendada konkurentsivõimet piisavalt kiiresti, et parandada jooksevkonto puudujääki, mis 2010. aastal ulatus koguni 10 %-ni SKPst. Nõrk majandus tervikuna ja töötuse järsk tõus (11,2 % 2010. aasta lõpus) tõid kaasa valitsemissektori eelarve suure puudujäägi, mis ületas 2009. aastal 10 % SKPst ja 2010. aastal 9 % SKPst, võrreldes 3,5 %-ga SKPst 2008. aastal. Riigi rahanduse ebasoodne areng koos viletsa väljavaatega majanduskasvule on viimasel ajal viinud usalduse vähenemisele ja tõstnud survet riigivõlakirjade turul, mis suurendab muret riigi rahanduse jätkusuutlikkuse pärast. Pärast seda, kui reitinguagentuurid langetasid mitmel korral Portugali võlakirjade reitingut, ei suutnud riik enam refinantseerida laene intressimääraga, mis tagaks eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse. Samas on välisrahastamisest äärmiselt sõltuv pangandussüsteem olnud järjest enam ära lõigatud rahvusvahelistest kapitaliturgudest.

(9)

Portugal võttis endale kohustuse täita majandusliku ja rahandusliku kohandamise programmi, et taastada usaldus valitsemis- ja pangandussektori vastu ning toetada majanduskasvu ja tööhõivet. Programmiga on ette nähtud laiaulatuslikud meetmed kolmel suunal: i) usaldusväärne ja tasakaalustatud eelarve konsolideerimise strateegia, mida toetavad struktuursed eelarvemeetmed ja parem fiskaalkontroll; ii) laiaulatuslikud struktuurireformid, mis hõlmavad töö- ja kaubaturgu, ja iii) turupõhised mehhanismid koos toetusmeetmetega, et kaitsta finantssektorit finantsvõimenduse korratu vähendamise eest.

(10)

Komisjon on hinnanud riiklikku reformikava. Komisjon on võtnud arvesse mitte üksnes nende asjakohasust Portugali fiskaal- ja sotsiaal-majandusliku poliitika jätkusuutlikkuse, vaid ka nende ELi eeskirjadele ja suunistele vastavuse seisukohast, pidades silmas vajadust tugevdada ELi majanduse üldjuhtimist ELi tasandi panuse lisamise kaudu tulevastesse siseriiklikesse otsustesse. Seda silmas pidades rõhutab komisjon tungivat vajadust rakendada kavandatud meetmeid vastavalt rakendusotsusele nr 2011/344/EL,