horvaadikeelne eriväljaanne: Peatükk 02 Köide 016 Lk 132 - 148
EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Need more search options? Use the
Advanced search
You are here
Document 32009R1216
Council Regulation (EC) No 1216/2009 of 30 November 2009 laying down the trade arrangements applicable to certain goods resulting from the processing of agricultural products (Codified version)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1216/2009, 30. november 2009 , millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord (kodifitseeritud versioon)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1216/2009, 30. november 2009 , millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord (kodifitseeritud versioon)
ELT L 328, 15.12.2009, p. 10–26
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
No longer in force, Date of end of validity: 08/06/2014; kehtetuks tunnistatud 32014R0510
Language
HTML
PDF
Official Journal
|
15.12.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 328/10 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1216/2009,
30. november 2009,
millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord
(kodifitseeritud versioon)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 37 ja 133,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu 6. detsembri 1993. aasta määrust (EÜ) nr 3448/93, millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida. |
|
(2) |
Asutamislepingus nähakse ette ühise põllumajanduspoliitika kehtestamine, mis hõlmab asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandussaadusi ja tooteid. |
|
(3) |
Teatavaid põllumajandussaadusi kasutatakse paljude asutamislepingu I lisaga hõlmamata kaupade valmistamiseks. |
|
(4) |
Et põllumajandussaaduste hankekulud ühenduse piires ja väljaspool on erinevad ning erinevad on ka põllumajandussaaduste hinnad, on vaja ühise põllumajanduspoliitika ning ühise kaubanduspoliitika alusel ette näha meetmed, mis arvestaksid selliste kaupadega kauplemise mõju asutamislepingu artikli 33 eesmärkide saavutamisele ning asutamislepingu artikli 37 rakendamiseks võetud meetmete mõju selliste kaupade majanduslikule seisundile. |
|
(5) |
Asutamisleping näeb ette, et põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika on ühenduse poliitika osa. Selleks et saavutada asutamislepinguga seatud eesmärgid, on vaja kehtestada teatavatele põllumajandussaaduste töötlemisel saadud kaupadega kauplemise kohta üldised ja terviklikud eeskirjad, mis on kohaldatavad kogu ühenduses. |
|
(6) |
Tuleks võtta arvesse mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingust tulenevaid piiranguid (4). |
|
(7) |
Teatavad koondnomenklatuuri 1. kuni 24. gruppi kuuluvad kaubad on saadud ühise põllumajanduspoliitikaga hõlmatud põllumajandussaadustest. Seepärast peavad selliste kaupade impordile rakendatavad maksud katma nende kaupade tootmiseks kasutatud põllumajandussaaduste maailma- ja ühenduse turu hinnavahe ning tagama asjassepuutuva töötleva tööstuse kaitse. |
|
(8) |
Ühendusel tuleb sõlmitud lepingute alusel piirata makse, et kõnealuste kaupade tootmiseks kasutatavate põllumajandussaaduste hinnavahe täielikult või osaliselt katta. Järelikult on vaja kehtestada nendele kaupadele kogumaksu see osa, mis katab arvessevõetud põllumajandussaaduste hinnavahe. |
|
(9) |
On vaja omavahel tihedalt siduda ühelt poolt kaupade ja teiselt poolt töötlemata kujul imporditud põhisaaduste suhtes kohaldatava maksu põllumajanduskomponendi arvestamine. |
|
(10) |
Selleks, et vältida liigseid haldusformaalsusi, ei tohiks tähtsusetuid summasid arvesse võtta ja liikmesriikidele peaks võimaldama hoiduda tehinguga seotud summade täpsustamisest, kui asjassepuutuvate summade bilanss iseenesest on tähtsusetu. |
|
(11) |
Sooduslepingute rakendamine ei tohiks raskendada protseduure, mida kohaldatakse kauplemisel kolmandate riikidega. Seepärast peavad rakenduseeskirjad tagama, et sooduskorras ekspordiks deklareeritavaid kaupu ei eksporditaks üldises korras ega vastupidi. |
|
(12) |
Ühenduse kaubanduspoliitika raames võimaldatakse teatavate sooduslepingute alusel maksu põllumajanduskomponendi vähendamist. Vähenduste kehtestamisel võetakse arvesse soodusrežiimita kaubavahetuse korral rakendatavaid maksu põllumajanduskomponente. Kõnealused vähendatud summad tuleb seepärast riigi omavääringuks ümber arvestada sama vahetuskursiga, mida kasutatakse vähendamata summade suhtes. |
|
(13) |
Teatavate sooduslepingute alusel antakse kvoodi piires soodustusi nii põllumajandustoodete kui ka mittepõllumajandustoodete kaitseks või vähendatakse selliste lepingute põhjal mittepõllumajandustoodete kaitsemehhanisme. On oluline, et muude toodete ja põllumajandustoodete kaitse korraldamisel kehtiksid samad eeskirjad. |
|
(14) |
Tuleb kehtestada kord selliste põllumajandussaaduste ekspordi toetamiseks, mida kasutatakse asutamislepingu I lisaga hõlmamata kaupade tootmiseks, et hinnad, millega mainitud kaupade tootjad ühise põllumajanduspoliitika tulemusena on sunnitud oma tarneid hankima, ei toimiks karistusena. Sellised toetused võivad katta ainult ühenduse ja maailmaturu põllumajandussaaduste hinnavahe. Järelikult tuleks see kord kehtestada asjassepuutuvate turgude ühise korralduse osana. |
|
(15) |
Selliste toetuste andmine on sätestatud nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (5) artiklites 162, 163 ja 164. Rakenduseeskirjad tuleks vastu võtta määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 195 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt. Toetuste summad tuleks kindlaks määrata sama protseduuriga nagu töötlemata põllumajandussaaduste ekspordi toetuste summad. Tuleb kehtestada mainitud protseduuri rakenduseeskirjad, võttes iseäranis arvesse asjassepuutuvate kaupade tootmisprotsessi. Seega tuleks rakenduseeskirjad kehtestada ühel ja samal alusel. |
|
(16) |
Eelkõige tuleks sertifikaatide väljaandmisega kontrollida kohustuste alusel kulusid. Sertifikaadi või sertifikaatidega hõlmamata kulude üle peetakse jätkuvalt arvet toetuse maksete, vajaduse korral ettemaksete põhjal. |
|
(17) |
Komisjon võtab arvesse kõiki põllumajandussaaduste töötlemisettevõtteid tervikuna, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete olukorda, arvestades eksporditoetuste säästudega seotud sihtmeetmete mõju. Pidades silmas väikeeksportijate erihuvisid, tuleks nad vabastada sertifikaatide esitamisest eksporditoetuse korra alusel. |
|
(18) |
Käesoleva määrusega ettenähtud põllumajanduse kaitsemehhanism võib erandjuhtudel puudulikuks osutuda. See oht võib kujuneda ka sooduslepingute kontekstis. Selleks, et vältida ühenduse turu kaitsetuks jäämist häirete suhtes, mis võivad mainitud asjaoludel tekkida, on asjakohane ette näha kõigi vajalike meetmete kiire rakendamine. |
|
(19) |
Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) tuleks teha kohaldatavaks käesoleva määrusega hõlmatud kaubanduse suhtes. |
|
(20) |
Vahetegemine asutamislepingu I lisaga hõlmatud põllumajandussaaduste ja sama lisaga hõlmamata kaupade vahel on ühendusele iseloomulik, põhinedes ühenduse põllumajanduse ja toiduainetetööstuse olukorral. Teatavates kolmandates riikides, kellega ühendus sõlmib lepinguid, võib olukord tunduvalt erineda. Seepärast tuleb sellistes lepingutes ette näha, et üldisi eeskirju, mida kohaldatakse asutamislepingu I lisaga hõlmamata töödeldud põllumajandussaaduste suhtes, on võimalik mutatis mutandis laiendada ka teatavatele asutamislepingu I lisaga hõlmatud põllumajandussaadustele. |
|
(21) |
Vastavalt asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud kokkulepetele on võimalik, et töötlevale tööstusele esitatavad põllumajandussaadustega seotud nõuded võib konkurentsitingimustes jätta osaliselt ühenduse saaduste puhul täitmata. Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 117 punktiga c arvatakse kaubad seestöötlemise korra alla tingimusel, et komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (7) määratletud majandustingimused on täidetud. Eespool nimetatud kokkuleppeid arvesse võttes tuleks samuti ette näha kõnealuste majandustingimuste täidetuks pidamine teatavate põllumajandustoodete teatavate koguste arvamiseks töötlemiskorra alla. |
|
(22) |
Põllumajandussaaduste tootjate huvide kaitseks järjestikustel majandusaastatel tuleks muuta kättesaadavaks vajalikud assigneeringud, et asutamislepingu I lisaga hõlmamata kaupade puhul oleks võimalik saada täiel määral kasu kehtiva WTO ülemmäära täielikust kasutamisest. Kuigi sätestatud kord peaks olema paindlik, tuleks korrapäraselt ülevaadatava eelhinnangu põhjal teha ka üldkontrolle nende koguste puhul, mis on arvatud seestöötlemise korra alla ilma eelneva majandustingimuste kontrollita (välja arvatud kogused, mida kasutatakse töötlemiseks, tavapärasteks toiminguteks või selliste kaupade tootmiseks, mille jaoks toetust ei anta) ning kooskõlas seestöötlemise korra muude üldiste tingimustega. Kõnealuste koguste nõuetekohaseks haldamiseks tuleks arvesse võtta ka olukorda asjaomaste kaupade ühenduse turul. |
|
(23) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus (8), |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
SISU, MÕISTED JA REGULEERIMISALA
Artikkel 1
Käesoleva määrusega kehtestatakse teatavate II lisas määratletud kaupade suhtes kohaldatav kauplemise kord.
Artikkel 2
1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „põllumajandussaadused”– asutamislepingu I lisaga hõlmatud saadused;
b) „kaubad”– asutamislepingu I lisaga hõlmamata saadused, mis on loetletud käesoleva määruse II lisas.
Siiski, III peatükis ja artiklis 12 kasutatud mõiste „kaubad” viitab asutamislepingu I lisaga hõlmamata saadustele, mis on esitatud ühise turukorralduse ühtse määruse XX lisas.
2. Teatavate sooduslepingute kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „põllumajanduskomponent”– maksu osa, mis vastab I lisas loetletud põllumajandussaaduste suhtes kohaldatavatele ühenduse tollitariifistiku järgsetele tollimaksudele või vajaduse korral asjaomastest maadest pärit põllumajandussaaduste suhtes kohaldatavad tollimaksud sellise kõnealuste põllumajandussaaduste koguse osas, mida käsitletakse kasutatuna artikli 14 kohaselt;
b) „mittepõllumajanduskomponent”– maksu osa, mis vastab ühise tollitariifistiku järgsetele tollimaksudele, millest on lahutatud punktis a määratletud põllumajanduskomponent;
c) „põhisaadused”– teatavad käesoleva määruse I lisaga hõlmatud põllumajandussaadused või nendega samalaadsed saadused või nende põllumajandussaaduste töötlemisel saadud tooted, mille puhul kasutatakse ühise tollitariifistiku järgseid tollimakse, et kindlaks määrata kaupade suhtes kohaldatava maksu põllumajanduskomponenti.
Artikkel 3
Käesolevat määrust võib kaubavahetuse soodusrežiimi raames kohaldada ka teatavate põllumajandussaaduste suhtes.
Põllumajandussaaduste nimekiri, mille kohta kehtivad kauplemist reguleerivad eeskirjad, kehtestatakse sellisel juhul asjaomase lepinguga.
II PEATÜKK
IMPORT
I JAGU
Kaubandus kolmandate riikidega
Artikkel 4
1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse ühise tollitariifistiku järgseid tollimakse II lisas loetletud kaupade suhtes.
II lisa tabelis 1 loetletud kaupade puhul on kõnealuse maksu komponentideks väärtuseline tollimaks, edaspidi „püsikomponent”, ja eurodes määratud erisumma, edaspidi „põllumajanduskomponent”.
II lisa tabelis 2 loetletud kaupade puhul on maksu põllumajanduskomponent selliste kaupade impordile rakendatav maksu osa.
2. Vastavalt artiklitele 10 ja 11 on mis tahes tollimaksud või samamõjulised maksud keelatud, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 ettenähtud maksud.
3. Koondnomenklatuuri tõlgendamise üldreegleid ja koondnomenklatuuri kohaldamise erireegleid rakendatakse käesoleva määrusega hõlmatud saaduste ja toodete liigitamiseks; käesoleva määruse kohaldamisest tulenev tariifide nomenklatuur lülitatakse ühisesse tollitariifistikku.
4. Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 5
1. Kui ühises tollitariifistikus on sätestatud maksu ülemmäär, ei tohi artiklis 4 ettenähtud maks seda ülemmäära ületada.
Kui eelmises lõikes nimetatud maksu ülemmäära võib kohaldada ainult eritingimustel, peavad need tingimused olema määratud kooskõlas nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (9) artikli 10 lõikes 2 sätestatud menetlusega.
2. Kui maksu ülemmäär sisaldab väärtuselist tollimaksu ja täiendavat tollimaksu sahharoosi ekvivalentkoguses väljendatavate mitut liiki suhkrute (AD S/Z) või jahu (AD F/M) impordilt, vastab kõnealune täiendav tollimaks ühises tollitariifistikus sätestatud täiendavale tollimaksule.
II JAGU
Kaubavahetuse soodusrežiim
Artikkel 6
1. Kaubavahetuse soodusrežiimi raames kohaldatav maksu põllumajanduskomponent on ühises tollitariifistikus kindlaksmääratud erisumma.
Kui asjaomane riik või asjaomased riigid täidavad ühenduse õigusaktide nõudmisi töödeldud toodete kohta, võtavad kasutusele samad põhisaadused, kaitsevad samu kaupu ja kasutavad samu koefitsiente kui ühendus:
|
a) |
võib määrata kõnealuse põllumajanduskomponendi tegelikult kasutatavate põhisaaduste koguste põhjal, kui ühendus on sõlminud selliste koguste määramist käsitleva tollikoostöö lepingu; |
|
b) |
võib asendada põhisaaduste importimisel kohaldatava tollimaksu summaga, mis määratakse ühenduse ja asjaomase riigi või piirkonna põllumajandussaaduste hinnavahede põhjal, või asjaomase piirkonna jaoks ühiselt kehtestatud hinda hüvitava summaga; |
|
c) |
võib, kui punkti b kohaldamisel saadakse vahed, mis mõjutavad asjaomaseid kaupu vähe, selle korra asendada kindlate summade või ühtsete määrade süsteemiga. |
2. Sooduslepingu alusel toimuva impordi suhtes kohaldatav ja vajaduse korral vähendatud põllumajanduskomponent tuleb riigi omavääringuks ümber arvestada sama vahetuskursiga, mida kasutatakse sooduslepinguta kauplemise korral.
3. II lisa tabelis 2 loetletud kaupade suhtes kehtiva maksu põllumajanduskomponendile vastava väärtuselise tollimaksu võib asendada mõne muu põllumajanduskomponendiga, kui nii on sooduslepinguga ette nähtud.
4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Vajaduse korral käsitlevad kõnealused üksikasjalikud eeskirjad eelkõige:
|
a) |
käesoleva artikli 1 ja 3 lõikes ette nähtud korra järgimiseks vajalike dokumentide koostamist ja ringlust; |
|
b) |
kauplemise kõrvalesuunamist ärahoidvaid meetmeid; |
|
c) |
põhisaaduste nimekirja. |
5. Kui kaupade valmistamiseks kasutatud põllumajandussaadusi on vaja analüüsida, rakendatakse meetodeid, mis on ette nähtud eksporditoetuseks kõnealuste põllumajandussaaduste kolmandatesse riikidesse eksportimisel.
6. Komisjon avaldab lõigetes 2 ja 3 osutatud lepingute kohaldamisest tulenevad maksud.
Artikkel 7
1. Kui soodusleping näeb ette mittepõllumajanduskomponendi vähendamist või järkjärgulist kaotamist, siis on see osa maksust II lisa tabelis 1 loetletud kaupade puhul maksu püsikomponent.
2. Kui soodusleping näeb ette maksu põllumajanduskomponendi vähendamist tariifikvoodi piires või väljaspool seda, võetakse selliste vähendatud põllumajanduskomponentide üksikasjalikud määramis- ja käsitlemiseeskirjad vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele, juhul kui sooduslepingus on piiritletud:
|
a) |
sellise vähendamise tingimustele vastavad saadused; |
|
b) |
kaubakogused ja kvoodi suurused, mille suhtes vähendamist kohaldatakse, või kõnealuste kaubakoguste ja kvoodi suuruste arvutamise meetod; |
|
c) |
maksu põllumajanduskomponendi vähendamist määravad tegurid. |
3. Üksikasjalikud eeskirjad, kuidas maksu mittepõllumajanduskomponentide vähendamist algatada ja korraldada, võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.
4. Komisjon avaldab lõigetes 1 ja 2 nimetatud sooduslepingute kohaldamisest tulenevad maksud.
III PEATÜKK
EKSPORT
Artikkel 8
1. Kui eksporditakse kaupu, mille valmistamiseks on kasutatud asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavaid põllumajandussaadusi, võib nende põllumajandussaaduste suhtes kohaldada toetusi, mis on kehtestatud asjassepuutuvates sektorites vastavalt ühise turukorralduse ühtsele määrusele.
Kaupadeks asjastatud põllumajandussaaduste eksporti ei tohi toetada, kui need kaubad ei ole hõlmatud ühise turukorraldusega, mis nimetatud kaupade koostises eksporditavate saaduste puhul näeb ette toetusi.
2. Kehtestatakse nimekiri kaupadest, mille eksporti toetatakse, võttes arvesse:
|
a) |
mõju, mida avaldab nende kaupade valmistamiseks kasutatud põllumajandussaaduste puhul ühenduse ja maailmaturu hinnavahe; |
|
b) |
vajadust katta see vahe täielikult või osaliselt võimaldamaks eksportida kaupadeks asjastatud põllumajandussaadusi nende kaupade koostises. |
Nimekiri koostatakse vastavalt põllumajanduse ühise turukorralduse ühtsele määrusele.
3. Käesolevas artiklis osutatud toetamise korda käsitlevad ühised rakenduseeskirjad võetakse vastu vastavalt 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Toetuste summad määratakse kindlaks samas korras kui asjassepuutuvate töötlemata põllumajandussaaduste eksporditoetused.
4. Kui sooduslepingu raames on kehtestatud artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud otsese toetamise kord, määratakse sooduslepinguga hõlmatud riiki või riikidesse toimuva ekspordi puhul makstavad summad ühiselt ja samal alusel kui sooduslepingu tingimustega ettenähtud maksu põllumajanduskomponent.
Need summad kehtestatakse vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele. Rakenduseeskirjad, mis võivad olla vajalikud vastavalt käesolevale lõikele, ja eriti meetmed tagamaks, et sooduslepingu alusel ekspordiks deklareeritud kaupu tegelikult ei eksporditaks muud tüüpi lepingu alusel või vastupidi, võetakse vastu vastavalt samale menetlusele.
Kui läheb vaja meetodeid kaupade valmistamiseks kasutatud põllumajandussaaduste analüüsiks, rakendatakse meetodeid, mis on ette nähtud kõnealuste põllumajandussaaduste ekspordi toetamise puhul kolmandatesse riikidesse.
5. Asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud kokkulepetest tulenevate piirangute järgimine tagatakse sertifikaatide alusel, mis antakse välja sätestatud võrdlusperioodideks ja millele lisatakse täiendavalt väikeeksportijate jaoks ettenähtud summa.
6. Summaks, millest väiksema summa puhul võib väikeeksportijad vabastada sertifikaadi esitamisest eksporditoetuse korra raames, määratakse 50 000 eurot aasta kohta. Seda ülemmäära võib kohandada artikli 16 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.
Artikkel 9
Kui ühise turukorralduse ühtse määruse teatavas valdkonnas kohaldamisel otsustatakse kohaldada I lisas nimetatud põllumajandussaaduste ekspordimakse, muid makse või teisi meetmeid, võib vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele ning töötleva tööstuse erihuve asjakohaselt arvesse võttes vastu võtta otsuse sobivate meetmete võtmiseks teatavate kaupade suhtes, mille eksport asjassepuutuva põllumajandussaaduste kõrge sisalduse ja nende kaupade kasutamisvõimaluste tõttu tõenäoliselt takistab eesmärgi saavutamist kõnealuses põllumajandussektoris.
IV PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 10
Kui on oht, et sooduslepingu alusel toimuvale kaupade impordile kohaldatava põllumajanduskomponendi vähendamine võiks häirida põllumajandusturgusid või asjassepuutuvate kaupade turgusid, rakendatakse asjassepuutuvate põllumajandussaaduste impordile kohaldatavaid kaitseklausleid ka II lisas loetletud kaupadele.
Selleks et hinnata kõnealuseid häireid, võetakse arvesse sooduslepingute alusel tegelikult imporditavate kaupade omadusi võrrelduna sooduslepingueelselt traditsioonilisel viisil imporditud kaupade omadustega.
Artikkel 11
1. Et vältida või takistada ühenduse turul kahjulikke mõjusid, mis võivad tuleneda põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate III lisas loetletud kaupade impordist, kohaldatakse ühe või mitme sellise kauba impordi puhul ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksumäärade alusel täiendavat imporditollimaksu, kui põllumajanduslepingu artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud juhul, kui import usutavasti ei häiri ühenduse turu toimimist või kui toime oleks kavatsetava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.
2. Käivitushinnad, millest madalamal võib kehtestada täiendava imporditollimaksu, edastab ühendus Maailma Kaubandusorganisatsioonile.
Käivituskogused, mille ületamise korral kohaldatakse täiendavat imporditollimaksu, kinnitatakse eelkõige ühenduse impordi alusel kolme aasta jooksul, mis eelnevad aastale, kui tekivad või võivad tekkida lõikes 1 nimetatud kahjulikud mõjud.
3. Impordihinnad, mida arvestatakse täiendava imporditollimaksu määramisel, tehakse kindlaks asjaomase kaubasaadetise CIF-impordihinna alusel.
4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Need eeskirjad käsitlevad eelkõige:
|
a) |
tooteid, mille puhul vastavalt põllumajanduslepingu artiklile 5 kohaldatakse täiendavaid imporditollimakse; |
|
b) |
muid kriteeriume, mis on vajalikud lõike 1 kohaldamiseks vastavalt põllumajanduslepingu artiklile 5. |
Artikkel 12
1. Põllumajandussaadused arvatakse seestöötlemise korra alla tingimusel, et nende vastavust määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 117 punktis c osutatud majandustingimustele on eelnevalt kontrollitud. Kõnealuseid tingimusi käsitatakse täidetuna vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 552.
Lisaks sellele, vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2454/93 käsitatakse määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 117 punktis c osutatud majandustingimusi täidetuna ka teatavate põhisaaduste koguste puhul, mida kasutatakse kaupade tootmiseks. Kõnealused kogused määratakse kindlaks bilansi abil, mille on koostanud komisjon vajalike kasutusel olevate vahendite ja prognoositava vahendite vajaduse võrdlemisel, võttes arvesse eelkõige asjaomaste kaupade ekspordi hinnangulist mahtu ning asjaomaste põhisaaduste sise- ja välisturu olukorda. Kõnealune bilanss ja seega kõnealused kogused vaadatakse üle korrapäraselt, et võtta arvesse majanduslikke ja seadusandlikke tegureid.
Seestöötlemise korra alla arvatavate põhisaaduste kindlaksmääramist ja nende koguste kontrollimist ja kavandamist võimaldava teise lõigu üksikasjalike rakenduseeskirjadega tagatakse ettevõtjatele suurem selgus iga ühise turukorraldusega seotud soovituslike impordikoguste eelneva avaldamise teel. Kõnealused kogused avaldatakse korrapäraselt, olenevalt nende kasutamisest. Üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Käesolevas artiklis kasutatav mõiste „põhisaadus” viitab I lisas esitatud tabelis CN-koodide järgi loetletud saadustele, võttes arvesse üksnes esitatud joonealust märkust 1 teravilja kohta.
2. Kaubakogus, mis on arvatud muu korra kui lõike 1 teises lõigus osutatud seestöötlemise korra alla ja mille suhtes seetõttu ei kohaldata artiklis 4 sätestatud maksu muude kaupade eksportimise eesmärgil või selle tulemusel, on võrdne kogusega, mida kasutatakse tegelikult nende kaupade valmistamisel.
Artikkel 13
1. II lisa tabeli 2 kohandamiseks ühenduse poolt sõlmitavate lepingutega võib seda tabelit muuta vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.
2. Komisjon kohandab käesolevat määrust või sellekohaselt vastuvõetud määrusi kõigi koondnomenklatuuris tehtud muudatustega.
Artikkel 14
Käesolevat artiklit kohaldatakse kogu kaubavahetuse soodusrežiimi suhtes, mille puhul maksu põllumajanduskomponenti (mis võib artiklis 7 ettenähtud tingimustel olla vähendatud) ei määrata kindlaks artikli 6 lõike 1 punktis a nimetatud tegeliku koostise põhjal ja/või mille puhul põhisummad ei põhine artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud hinnavahel.
Põhisaaduste omadused ja arvessevõetavate põhisaaduste kogused on sätestatud komisjoni 25. juuli 1996. aasta määruses (EÜ) nr 1460/96 (sooduskorra üksikasjalike rakenduseeskirjade kehtestamise kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 3448/93 artiklis 7 ettenähtud kauplemiseks põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega) (10).
Kõik käesolevasse määrusesse tehtavad muudatused võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 15
1. Künnise või künnised, millest madalamad vastavalt artiklitele 6 ja 7 kehtestatud maksu põllumajanduskomponendid moodustavad nulltaseme, võib kindlaks määrata vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele. Selleks et ära hoida kunstlikke kaubavoogusid, võib vastavalt samale menetlusele kehtestada eritingimused, mille puhul maksu põllumajanduskomponente ei kohaldata.
2. Vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele võib kehtestada künnise, millest allpool võivad liikmesriigid teatavate majandustehingute puhul käesolevas määruses sätestatud toetusi ja makse mitte kohaldada, kui nende summade bilanss on sellest künnisest madalam.
Artikkel 16
1. Komisjoni abistab I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemist puudutavaid horisontaalküsimusi käsitlev komitee (edaspidi „komitee”).
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 tähenduses kehtestatakse üks kuu.
3. Komitee eesistuja algatusel või liikmesriigi taotlusel võib komitee läbi vaadata ka muid eesistujalt komiteele suunatud küsimusi.
Artikkel 17
Meetmed, mis on vajalikud, et kohandada käesolevat määrust nende muudatustega, mis on olemasoleva korra säilitamiseks tehtud ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse, võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 18
Kaupade kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi meetodid ja teised kaupade identifitseerimiseks ja nende koostise määramiseks vajalikud tehnilised normid kehtestatakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2658/87 artikli 10 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 19
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikku teavet ühelt poolt kaupade impordi, ekspordi ja vajaduse korral kaupade tootmise kohta ning teiselt poolt võetud rakenduslike haldusmeetmete kohta. Selle teabe edastamise üksikasjalikud eeskirjad kehtestatakse vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 20
Määrus (EÜ) nr 3448/93 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 21
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Käesoleva määruse kohaldamine kaseiinidele CN-koodiga 3501 10 ja kaseinaatidele ning teistele kaseiini derivaatidele CN-koodiga 3501 90 90 lükatakse edasi kuni nõukogu edasise otsuseni.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. november 2009
Nõukogu nimel
eesistuja
S. O. LITTORIN
(1) 22. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18.
(3) Vt IV lisa.
(4) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.
(5) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(6) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
(7) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.
(8) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(9) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.
(10) EÜT L 187, 26.7.1996, lk 18.
I LISA
Põllumajandussaadused, mille maailma- ja ühenduse turu hinnavahesid võib importimisel hüvitada (1)
|
CN-kood |
Põllumajandussaaduste kirjeldus |
|
0401 |
Piim ja rõõsk koor, kondenseerimata või suhkru- vm magusainelisandita |
|
0402 |
Piim ja rõõsk koor, kondenseeritud või suhkru- vm magusainelisandiga |
|
ex 0403 |
Petipiim, hapupiim ja hapukoor, jogurt, kefiir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru-, muu magusainelisandiga või ilma, lõhna- ja maitselisanditeta ning puuvilja-, pähkli- ja kakaolisandita |
|
0404 |
Vadak, kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru-, muu magusainelisandiga või ilma; tooted naturaalse piima komponentidest, suhkru-, muu magusainelisandiga või ilma, mujal määratlemata või nimetamata |
|
ex 0405 |
Või jm piimarasvad |
|
0709 90 60 |
Suhkrumais, värske või jahutatud |
|
0712 90 19 |
Kuivatatud suhkrumais, terve, tükeldatud või viilutatud, purustatud või pulbrina, muul viisil töötlemata, v.a hübriidsuhkrumaisi seeme |
|
10. grupp |
Teravili (2) |
|
1701 |
Tahke roo- ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos |
|
1703 |
Suhkru ekstraheerimisel või puhastamisel saadud melass |
(1) Arvesse on võetud need põllumajandussaadused, mida kasutatakse töötlemata või töödeldud kujul või mida kasutatakse II lisa tabelis 1 loetletud kaupade valmistamisel.
(2) V.a spelta nisu seemne CN-koodiga 1001 90 10, nisu (harilik nisu ja meslin seemneks) CN koodiga 1001 90 91, odraseeme CN-koodiga 1003 00 10, maisi seeme CN-koodiga 1005 10 11 kuni 1005 10 90, riisiseeme CN-koodiga 1007 00 10 ja hübriidsorgo seeme CN 1006 10 10.
II LISA
Tabel 1
|
CN-kood |
Kirjeldus |
|
ex 0403 |
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, kefiir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või mitte, suhkru- vm magusainelisandi või lõhna- ja maitselisandi või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma: |
|
0403 10 51 – 0403 10 99 |
– jogurt, lõhna- ja maitselisanditega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |
|
0403 90 71 –0403 90 99 |
– muud, lõhna- ja maitselisanditega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |
|
0405 20 10 –0405 20 30 |
Piimarasvavõided rasvasisaldusega vähemalt 39, kuid mitte üle 75 massiprotsendi |
|
0710 40 00 |
Suhkrumais (kuumtöötlemata või aurutatud või keedetud), külmutatud |
|
0711 90 30 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud suhkrumais (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees vm konserveerivas lahuses), koheseks tarvitamiseks kõlbmatu |
|
ex 1517 |
Margariin; toidusegud ja tooted taimsetest ja loomsetest rasvadest või õlidest või 15. kaubagruppi kuuluvate mitmesuguste rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriiki 1516 kuuluvad toidurasvad ja -õlid ning nende fraktsioonid: |
|
1517 10 10 |
– margariin, v.a vedel margariin piimarasvasisaldusega üle 10, kuid mitte üle 15 massiprotsendi |
|
1517 90 10 |
– muud, piimarasvasisaldusega üle 10, kuid mitte üle 15 massiprotsendi |
|
1702 50 00 |
Keemiliselt puhas fruktoos |
|
ex 1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod, v.a CN-koodi 1704 90 10 alla kuuluv lagritsaekstrakt, mis sisaldab üle 10 massiprotsendi sahharoosi, kuid ei sisalda muid lisaaineid |
|
1806 |
Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduained |
|
1901 |
Linnaseekstrakt; tangudest, püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavabalt, ning mida pole mujal nimetatud; rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt |
|
ex 1902 |
Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte: v.a CN-koodide 1902 20 10 ja 1902 20 30 alla kuuluvad täidisega pastatooted; |
|
1903 00 00 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helveste, terade, kruupide, sõelmete vms kujul |
|
1904 |
Teravilja või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad: |
|
1905 |
Leiva-, saia- ja kondiitritooted (koogid, küpsised jne), kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, ravimikapslid, pitseroblaadid, riispaber jms |
|
2001 90 30 |
Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega |
|
2001 90 40 |
Jamss, maguskartul jms taimede söödavad osad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 massiprotsenti, töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega |
|
2004 10 91 |
Kartul jahu, pulbri või helvestena, töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted |
|
2004 90 10 |
Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted |
|
2005 20 10 |
Kartul jahu, pulbri või helvestena, töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted |
|
2005 80 00 |
Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), töödeldud või konserveeritud äädika ja äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted |
|
2008 99 85 |
Mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata), muul viisil töödeldud või konserveeritud, ilma piirituse- ja suhkrulisandita |
|
2008 99 91 |
Jamss, maguskartul jms taimede söödavad osad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 massiprotsenti, muul viisil töödeldud või konserveeritud, ilma piirituse- ja suhkrulisandita |
|
2101 12 98 |
Tooted kohvist |
|
2101 20 98 |
Tooted teest või matest |
|
2101 30 19 |
Röstitud kohviasendajad, v.a röstitud sigur |
|
2101 30 99 |
Röstitud kohviasendajate (v.a röstitud siguri) ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid |
|
2102 10 31 ja 2102 10 39 |
Pagaripärm, kuivatatud või mitte |
|
2105 00 |
Jäätis, kakaoga või ilma |
|
ex 2106 |
Mujal nimetamata toiduained, v.a CN-koodide 2106 10 20, 2106 90 20 ja 2106 90 92 alla kuuluvad tooted ja lõhna-, maitse- või värvilisandiga suhkrusiirupid |
|
2202 90 91, 2202 90 95 ja 2202 90 99 |
Muud karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad, mis sisaldavad rubriikidesse 0401–0404 kuuluvaid tooteid või rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest saadud rasvu |
|
2905 43 00 |
Mannitool |
|
2905 44 |
D-glütsitool (sorbitool) |
|
ex 3302 |
Lõhnaainete segud ja ühe või mitme sellise aine segud (sh alkoholilahused), kasutamiseks toorainena tööstuses; muud lõhnaainetel põhinevad preparaadid, mida kasutatakse jookide valmistamiseks: |
|
3302 10 29 |
Muud joogitööstuses kasutatavad preparaadid, mis sisaldavad kõiki joogile omaseid lõhna- ja maitseaineid, ning mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides ei ületa 0,5 %, v.a CN-koodi 3302 10 21 alla kuuluvad tooted |
|
ex 3501 |
Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid |
|
ex 3505 10 |
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised, v.a CN-koodi 3505 10 50 alla kuuluvad esterdatud või eeterdatud tärklised |
|
3505 20 |
Tärklistel, dekstriinidel vm modifitseeritud tärklistel põhinevad liimid |
|
3809 10 |
Tärklisainetel põhinevad viimistlusained, värvimise kiirendajad ja värvifiksaatorid jm tekstiili-, paberi-, naha- vms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (nt apretid ja peitsid) |
|
3824 60 |
Sorbitool, v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv sorbitool |
Tabel 2
|
CN-kood |
Kirjeldus |
|
ex 0505 |
Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled ja sulgede osad (kärbitud või kärpimata servadega) ja udusuled, puhastatud, desinfitseeritud või säilitamise eesmärgil töödeldud, muul viisil töötlemata; sulepulber, sulgede osad ja jäätmed: |
|
0505 10 90 |
– suled täite- ja polstrimaterjalideks; udusuled, v.a töötlemata |
|
0505 90 |
– muud |
|
0511 99 39 |
looduslikud loomsed käsnad, välja arvatud töötlemata |
|
1212 20 00 |
Merevetikad jm vetikad, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või mitte, välja arvatud need, mida kasutatakse ravimites või inimtoiduks |
|
ex 1302 |
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: |
|
1302 12 00 |
lagritsast |
|
1302 13 00 |
humalast |
|
1302 19 80 |
Taimemahlad ja –ekstraktid, välja arvatud lagritsast, humalast, vanilje õlivaigust ja oopiumist |
|
ex 1302 20 |
Pektiidid |
|
1302 31 00 |
Agar-agar, modifitseeritud või mitte |
|
1302 32 10 |
Jaanileivapuu kaunadest või seemnetest saadud taimeliimid ja paksendid, modifitseeritud või mitte |
|
1505 |
Villarasv ja sellest saadud rasvained (sh lanoliin) |
|
1506 |
Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või mitte, kuid keemiliselt modifitseerimata |
|
ex 1515 90 11 |
Jojoobiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või mitte, kuid keemiliselt modifitseerimata |
|
1516 20 10 |
Hüdrogeenitud kastoorõli (nn opaalvaha) |
|
1517 90 93 |
Toidusegud või preparaadid, mida kasutatakse vormimäärdena |
|
1518 |
Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid (sulatatud, oksüdeeritud, dehüdratiseeritud, väävelhappesoolaga töödeldud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud), v.a rubriiki 1516 kuuluvad tooted; mittesöödavad segud ja ained looma- ja taimerasvadest või -õlidest või käesolevasse kaubagruppi kuuluvate eri rasvade ja õlide fraktsioonidest, mujal nimetamata; v.a CN-koodide 1518 00 31 ja 1518 00 39 alla kuuluvad õlid |
|
1520 00 00 |
Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised |
|
1521 |
Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), mesilasvaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või mitte, värvitud või mitte |
|
1522 00 10 |
Degraa |
|
1702 90 10 |
Keemiliselt puhas maltoos |
|
1704 90 10 |
Lagritsaekstrakt, mis sisaldab üle 10 massiprotsendi sahharoosi, kuid ei sisalda muid lisandeid |
|
1803 |
Kakaopasta, rasvatustatud või mitte |
|
1804 00 00 |
Kakaovõi, -rasv ja -õli |
|
1805 00 00 |
Kakaopulber, suhkru- ja muu magusainelisandita |
|
2001 90 60 |
Palmipungad, töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega |
|
ex 2008 |
Puuvili, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil töödeldud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata: |
|
2008 11 10 |
– maapähklivõi |
|
2008 91 00 |
– palmipungad |
|
ex 2101 |
Kohvi-, tee ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nende alusel või kohvi, tee või mate alusel valmistatud tooted; röstitud sigur, selle ekstraktid, essentsid või kontsentraadid, v.a CN-koodide 2101 12 98, 2101 20 98, 2101 30 19 ja 2101 30 99 alla kuuluvad tooted |
|
2102 10 |
Aktiivpärmid: |
|
2102 10 10 |
– kultuurpärm |
|
2102 10 90 |
– muud, v.a pagaripärm |
|
2102 20 |
Mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid |
|
2102 30 00 |
Valmis küpsetuspulbrid |
|
2103 |
Kastmed ning pooltooted nende valmistamiseks; maitseainesegud; sinepipulber ja -jahu ning valmissinep |
|
2104 |
Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks; homogeniseeritud toidusegud |
|
ex 2106 |
Mujal nimetamata toiduained: |
|
2106 10 |
– valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained: |
|
2106 10 20 |
– – mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad vähem kui 1,5 massiprotsenti piimarasvu, 5 massiprotsenti sahharoosi või isoglükoosi, 5 massiprotsenti glükoosi või tärklist |
|
2106 90 |
– muud: |
|
2106 90 20 |
– – alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks |
|
2106 90 92 |
– – muud tooted, mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad vähem kui 1,5 massiprotsenti piimarasvu, 5 massiprotsenti sahharoosi või isoglükoosi, 5 massiprotsenti glükoosi või tärklist |
|
2201 10 |
Vesi, sh looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või lõhna- või maitselisandita |
|
2202 10 00 |
Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või lõhna- või maitselisandiga |
|
2202 90 10 |
Muud karastusjoogid (v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad), mis ei sisalda rubriikidesse 0401–0404 kuuluvaid tooteid ega rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest saadud rasva |
|
2203 00 |
Linnaseõlu |
|
2205 |
Vermut jm taimede või muude aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest |
|
ex 2207 |
Denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega 80 mahuprotsenti või rohkem; denatureeritud etüülalkohol ja muud alkohoolsed joogid, mis tahes alkoholisisaldusega, v.a EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodetest valmistatud joogid |
|
ex 2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähem kui 80 mahuprotsenti, v.a asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodetest valmistatud joogid; piiritused, liköörid jm kanged alkohoolsed joogid |
|
2402 |
Tubakast või tubakaasendajatest valmistatud sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid |
|
2403 |
Muu töödeldud tubakas ja tubakaasendajad; „homogeenitud” ja „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid |
|
3301 90 21 |
Lagritsast ja humalast ekstraheeritud õlivaigud |
|
3301 90 30 |
õlivaiguekstraktid, välja arvatud lagritsast ja humalast |
|
ex 3302 |
Lõhnaainete segud ja ühe või mitme sellise aine segud (sh alkoholilahused), kasutamiseks toorainena tööstuses; muud lõhnaainetel põhinevad preparaadid, mida kasutatakse jookide valmistamiseks: |
|
3302 10 10 |
– kasutamiseks jookide tootmisel, kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised, tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust |
|
3302 10 21 |
– Muud joogitööstuses kasutatavad preparaadid, mis sisaldavad kõiki joogile omaseid lõhna- ja maitseaineid, ning mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides ei ületa 0,5 %, mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad vähem kui 1,5 massiprotsenti piimarasvu, 5 massiprotsenti sahharoosi või isoglükoosi, 5 massiprotsenti glükoosi või tärklist |
|
3823 |
Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid |
III LISA
|
CN-kood |
Kaupade kirjeldus |
|
0403 10 51–0403 10 99 |
Jogurt, lõhna- ja maitselisandiga või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |
|
0403 90 71–0403 90 99 |
Petipiim, hapupiim ja hapukoor, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim, lõhna- või maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |
|
0710 40 00 |
Suhkrumais (kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud), külmutatud |
|
0711 90 30 |
Suhkrumais, lühikeseks ajaks konserveeritud (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees vm konserveerivas lahuses), ei ole kõlblik koheseks tarvitamiseks |
|
1517 10 10 |
Margariin, v.a vedel margariin, mis sisaldab piimarasva enam kui 10 %, kuid mitte üle 15 % massist |
|
1517 90 10 |
Muud toidusegud või tooted loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või 15 grupi mitmesuguste rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a need, mis on valmistatud toidurasvadest ja -õlidest või nende fraktsioonidest rubriiginumbriga 1516, piimarasvade sisaldusega 10 %–15 % massist |
|
1702 50 00 |
Keemiliselt puhas fruktoos |
|
2005 80 00 |
Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), valmistatud või hoidistatud veiniäädika või äädikhappeta, külmutamata välja arvatud rubriigi 2006 tooted |
|
2905 43 00 |
Mannitool: |
|
2905 44 |
D-glütsitool (sorbitool): |
|
|
– vesilahuses: |
|
2905 44 11 |
– – mis sisaldab mannitooli kuni 2 massiprotsenti D-glütsitoolist |
|
2905 44 19 |
– – muu |
|
|
– muu: |
|
2905 44 91 |
– – mis sisaldab mannitooli kuni 2 massiprotsenti D-glütsitoolist |
|
2905 44 99 |
– – muu |
|
3505 10 10 |
Dekstriin |
|
3505 10 90 |
Muud modifitseeritud tärklised, välja arvatud esterdatud ja eeterdatud tärklised, |
|
|
Tärkliste, dekstriinide või muude modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid: |
|
3505 20 10 |
– sisaldavad massist alla 25 % tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi |
|
3505 20 30 |
– sisaldavad massist 25 % ja rohkem, kuid alla 55 % tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi |
|
3505 20 50 |
– sisaldavad massist 55 % ja rohkem, kuid alla 80 % tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi |
|
3505 20 90 |
– sisaldavad massist 80 % või rohkem tärklisi, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi |
|
3809 10 |
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid), tärklisainete baasil: |
|
3824 60 |
Sorbitool, muu kui CN-koodiga 2905 44: |
IV LISA
Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 3448/93 |
|
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1097/98 |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2491/98 |
|
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2580/2000 |
V LISA
Vastavustabel
|
Määrus (EÜ) nr 3448/93 |
Käesolev määrus |
|
Artikli 1 lõige 1 |
Artikkel 1 |
|
Artikli 1 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatus |
Artikli 2 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatus |
|
Artikli 1 lõike 2 esimese lõigu esimene ja teine taane |
Artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punktid a ja b |
|
Artikli 1 lõike 2 teine lõik |
Artikli 2 lõike 1 teine lõik |
|
Artikli 1 lõige 2a |
Artikli 2 lõige 2 |
|
Artikli 1 lõige 3 |
Artikkel 3 |
|
Artikkel 2 |
Artikkel 4 |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 5 |
|
Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3 |
Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3 |
|
Artikli 6 lõike 4 esimene lõik |
Artikli 6 lõike 4 esimene lõik |
|
Artikli 6 lõike 4 teise lõigu sissejuhatus |
Artikli 6 lõike 4 teise lõigu sissejuhatus |
|
Artikli 6 lõike 4 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane |
Artikli 6 lõike 4 teise lõigu punktid a, b ja c |
|
Artikli 6 lõiked 5 ja 6 |
Artikli 6 lõiked 5 ja 6 |
|
Artikli 7 lõige 1 |
Artikli 7 lõige 1 |
|
Artikli 7 lõike 2 sissejuhatus |
Artikli 7 lõike 2 sissejuhatus |
|
Artikli 7 lõike 2 esimene, teine ja kolmas taane |
Artikli 7 lõike 2 punktid a, b ja c |
|
Artikli 7 lõiked 3 ja 4 |
Artikli 7 lõiked 3 ja 4 |
|
Artikli 8 lõige 1 |
Artikli 8 lõige 1 |
|
Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatus |
Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatus |
|
Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu esimene ja teine taane |
Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu punktid a ja b |
|
Artikli 8 lõike 2 teine lõik |
Artikli 8 lõike 2 teine lõik |
|
Artikli 8 lõiked 3 kuni 6 |
Artikli 8 lõiked 3 kuni 6 |
|
Artiklid 9 ja 10 |
Artiklid 9 ja 10 |
|
Artikkel 10a |
Artikkel 11 |
|
Artikkel 11 |
Artikkel 12 |
|
Artikli 12 lõige 2 |
Artikli 13 lõige 1 |
|
Artikli 12 lõige 3 |
Artikli 13 lõige 2 |
|
Artikli 13 lõige 1 |
Artikli 14 esimene lõik |
|
Artikli 13 lõige 2 |
Artikli 14 teine ja kolmas lõik |
|
Artikkel 14 |
Artikkel 15 |
|
Artikli 16 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 16 lõiked 1 ja 2 |
|
Artikli 16 lõige 3 |
— |
|
Artikkel 17 |
Artikli 16 lõige 3 |
|
Artikkel 18 |
Artikkel 17 |
|
Artikkel 19 |
Artikkel 18 |
|
Artikkel 20 |
Artikkel 19 |
|
Artikkel 21 |
— |
|
— |
Artikkel 20 |
|
Artikkel 22 |
Artikkel 21 |
|
A lisa |
I lisa |
|
B lisa |
II lisa |
|
C lisa |
III lisa |
|
— |
IV lisa |
|
— |
V lisa |