10.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 6/1

(1)

Nõukogu kehtestas 1999. aasta detsembris määrusega (EÜ) nr 2597/1999 (2) CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluva Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile, edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Määruse vastuvõtmiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „esialgseks uurimiseks”. Meetmetena kehtestati väärtuseline tasakaalustav tollimaks vahemikus 3,8 % kuni 19,1 % eraldi nimetatud eksportijate impordi suhtes, kusjuures kõikide teiste äriühingute vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldati jääktollimaksumäära 19,1 %. Esialgne uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 1997 kuni 30. septembrini 1998.

(2)

Pärast aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artiklile 18 säilitas nõukogu 2006. aasta märtsis oma määrusega (EÜ) nr 367/2006 (3) Indiast pärit PET-kile impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu, mis oli kehtestatud määrusega (EÜ) nr 2597/1999. Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2003 kuni 30. septembrini 2004.

(3)

Pärast vahepealset läbivaatamist seoses ühe India PET-kile tootja, Garware Polyester Limited’i (edaspidi „Garware”) subsideerimisega muutis nõukogu 2006. aasta augustis oma määrusega (EÜ) nr 1288/2006 (4) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli Garware suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

(4)

Pärast vahepealset läbivaatamist seoses ühe teise India PET-kile tootja, Jindal Poly Films, Limited’i (varasem nimetus Jindal Polyester Ltd, edaspidi „Jindal”) subsideerimisega muutis nõukogu 2007. aasta septembris oma määrusega (EÜ) nr 1124/2007 (5) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli Jindali suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

(5)

Määrusega (EÜ) nr 1676/2001 (6) kehtestas nõukogu 2001. aasta augustis dumpinguvastased tollimaksud muu hulgas Indiast pärit PET-kile impordi suhtes. Meetmed koosnesid 0–62,6 % väärtuselisest dumpinguvastasest tollimaksust individuaalselt nimetatud eksportijate impordi suhtes, kusjuures kõikide teiste äriühingute impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 53,3 %.

(6)

Nõukogu muutis 2006. aasta märtsis määrusega (EÜ) nr 366/2006 (7) määruse (EÜ) nr 1676/2001 alusel arvutatud dumpingumarginaalide taset. Uued dumpingumarginaalid on 3,2 % – 29,3 % ja uus dumpinguvastane tollimaksumäär on 0 % – 18 %, selleks et võtta arvesse Indiast pärit samadele toodetele kehtestatud ekspordisubsiidiumidest tulenevaid tasakaalustavaid tollimakse, mida on muudetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 367/2006, mis on vastu võetud pärast põhjenduses 1 osutatud määruse (EÜ) nr 2579/1999 aegumisega seotud läbivaatust. Pärast vahepealset läbivaatamist seoses India PET-kile tootja, Garware Polyester Limited’i (edaspidi „Garware”) subsideerimisega muutis nõukogu 2006. aasta augustis oma määrusega (EÜ) nr 1288/2006 lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli Garware suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1676/2001.

(7)

Pärast eksportivalt tootjalt uue taotluse saamist muutis nõukogu 2006. aasta septembris määrusega (EÜ) nr 1424/2006 (8) määrust (EÜ) nr 1676/2001 seoses äriühinguga SRF Limited. Määrusega asjaomase äriühingu suhtes kehtestatud dumpingumarginaal on 15,5 % ja dumpinguvastane tollimaksumäär on 3,5 %, selleks et võtta arvesse äriühingu suhtes subsiidiumidevastase uurimise käigus kehtestatud ekspordisubsiidiumi määra, millest tulenevalt võeti vastu eespool osutatud määrus (EÜ) nr 367/2006. Kuna äriühingu suhtes ei ole kehtestatud individuaalset tasakaalustavat tollimaksumäära, kohaldati tema suhtes kõigi teiste äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

(8)

Pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamist nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (9) (edaspidi „dumpinguvastane algmäärus”) artikli 11 lõike 2 alusel kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1292/2007 (10) Indiast pärit PET-kile impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Sama määrusega lõpetati kõnealuse impordi osaline vahepealne läbivaatamine, mis piirdus ühe India eksportijaga vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(9)

Pärast lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtivusaja pikendamist 2006. aasta märtsis esitas India valitsus avalduse, et asjaolud seoses kahe subsiidiumikavaga (imporditollimaksude hüvituskava ja tulumaksuseaduse jao 80 HHC kohane tulumaksuvabastus) on muutunud ja need muutused on püsivad. Kokkuvõttes väideti, et subsideerimise ulatus on vähenenud ja seega tuleks meetmed, mis on kehtestatud osaliselt nende kavade alusel, läbi vaadata.

(10)

Komisjon kontrollis India valitsuse esitatud tõendeid ja leidis, et läbivaatamise algatamine vastavalt algmääruse artikli 19 sätetele on tõenditega piisavalt põhjendatud. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas12. oktoobril 2007 (11) avaldatud algatamisteatega ex officio osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdub Indiast pärit PET-kile impordi suhtes kehtiva tasakaalustava tollimaksu subsideerimise tasemega.

(11)

Osalise vahepealse läbivaatamise eesmärk on hinnata, kas kehtivaid meetmeid on vaja jätkata, muuta või lõpetada äriühingute suhtes, kes said toetusi kas ühe või mõlema kõnealuse väidetavalt muudetud subsiidiumikava alusel, mille kohta esitati kooskõlas algatamisteates esitatud asjakohaste sätetega piisavalt tõendeid. Osalise vahepealse läbivaatamise käigus hinnataks ka seda, kas läbivaatamise tulemuste põhjal tuleks läbi vaadata kehtivate meetmete kindlaksmääramiseni viinud uurimise raames koostööd teinud äriühingute suhtes kohaldatavad meetmed ja/või kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavad jääkmeetmed.

(12)

Läbivaatamine piirdus algatamisteates loetletud äriühingute subsideerimise ulatusega ja selliste eksportijate subsideerimise ulatusega, kellel paluti endast teada anda algatamisteates sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul.

(13)

Subsideerimise ulatuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2006 kuni 30. septembrini 2007 (edaspidi „läbivaatamise uurimisperiood”).

(14)

Komisjon teatas osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest ametlikult India valitsusele, varasema uurimise käigus koostööd teinud India eksportivatele tootjatele, keda on nimetatud määruses (EÜ) nr 367/2006 ja kes on loetletud osalise vahepealse läbivaatamise algatamise teate lisas ning kelle kohta leiti, et nende suhtes kohaldatakse mõnda väidetavalt muudetud subsiidiumikava, ning äriühingutele Du Pont Tejin Films (Luksemburg), Mitsubishi Polyester Film (Saksamaa), Toray Plastics Europe (Prantsusmaa) ja Nurell (Itaalia), kelle toodang moodustab enamiku ühenduse polüetüleentereftalaatkile toodangust (edaspidi „ühenduse tootmisharu”). Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(15)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(16)

Huvitatud isikute esitatud kirjalikud ja suulised märkused vaadati läbi ja neid võeti vajaduse korral arvesse.

(17)

Pidades silmas kõnealusesse läbivaatamismenetlusse kaasatud isikute hulka, nähti ette, et subsideerimise uurimiseks korraldatakse väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 27. Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks, paluti eksportivatel tootjatel vastavalt algmääruse artiklile 27 endast 15 päeva jooksul pärast osalise vahepealse läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(18)

Pärast esitatud teabe uurimist ning arvestades nende India tootjate arvu, kes andsid märku oma valmisolekust koostööd teha, otsustati, et väljavõttelise uuringu korraldamine ei ole kõnealusel juhul vajalik.

(19)

Üks äriühing, SRF Limited, keda ei ole loetletud algatamisteate lisas, andis endast teada ja esitas tõendid selle kohta, et ta vastab valimisse kaasamise tingimustele, mis on kehtestatud seoses osalise vahepealse läbivaatamise kohaldamisalaga algatamisteate punktis 4. Sellest tulenevalt kaasatakse see äriühing kõnealusesse läbivaatamisse.

(20)

Üks äriühing, Flex Industries Limited, kelle suhtes kohaldati tasakaalustavat tollimaksu (määrus (EÜ) nr 367/2006) ja dumpinguvastast tollimaksu (määrus (EÜ) nr 1292/2007), on muutnud oma nime ning teda tuntakse nüüd nime Uflex Limited all. Kõnealune nimemuutus ei mõjuta varasema uurimise tulemusi.

(21)

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon küsimustikud eksportivatele tootjatele, kes vastasid algatamisteates kehtestatud tingimustele. Lisaks sellele saadeti küsimustik ka India valitsusele.

(22)

Küsimustikule vastasid viis India eksportivat tootjat ja India valitsus.

(23)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas subsiidiumi määramise seisukohast vajalikuks. Kontrollkäike tehti Delhis India valitsuse, Mumbais Maharashtra valitsuse ja India Reservpanga ruumidesse ning järgmiste äriühingute ruumidesse:

(24)

India valitsusele ja teistele huvitatud isikutele teatati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille kohaselt oli kavas teha ettepanek muuta koostööd teinud India eksportivate tootjate suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid ja pikendada kehtivaid meetmeid teiste äriühingute suhtes, kes ei teinud kõnealuse osalise läbivaatamise käigus koostööd. Neile anti ka piisavalt aega märkuste esitamiseks. Kõiki ettepanekuid ja märkusi võeti arvesse, nagu on esitatud allpool.

(25)

Kõnealuses uurimises käsitletav toode on sama toode, mida käsitletakse määruses (EÜ) nr 367/2006, nimelt CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluv Indiast pärit PET-kile.

(26)

India valitsuse ja koostööd tegevate India eksportivate tootjate esitatud teabe ning komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist:

g)

(27)

Eespool punktides a–d nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (1992. aasta, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel väljastada ekspordi-impordipoliitikat käsitlevaid teateid. Need on kokku võetud „Ekspordi- ja impordipoliitika” dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab korrapäraselt. Kõnealuse juhtumi puhul on läbivaatamise uurimisperioodi jaoks oluline üks ekspordi- ja impordipoliitika dokument, s.o viie aasta plaan ajavahemikuks 1. septembrist 2004 kuni 31. märtsini 2009 (edaspidi „EXIM-poliitika 04–09”). Lisaks sellele kirjeldab India valitsus EXIM-poliitikat 04–09 reguleerivat korda ka väljaandes „Menetlusjuhend – 1. september 2004 kuni 31. märts 2009, I köide” (edaspidi „HOP I 04–09”). Menetlusjuhendit ajakohastatakse regulaarselt.

(28)

Punktis e nimetatud tulumaksuvabastuse kava põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(29)

Punktis f nimetatud ekspordi krediteerimise kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35 A, mis lubavad India Reservpangal juhtida kommertspankade ekspordi krediteerimist.

(30)

Eespool punktis g nimetatud kava haldavad India ametiasutused.

(31)

Algmääruse artikli 11 lõike 10 kohaselt palus komisjon India valitsuselt täiendavaid konsultatsioone nii muudetud kui ka muutmata kavade kohta eesmärgiga selgitada tegelikku olukorda seoses väidetavate kavadega ja selleks, et jõuda vastastikusel kokkuleppel põhinevale lahendusele. Pärast neid konsultatsioone ja põhjusel, et nende kavade suhtes ei jõutud üksmeelsele lahendusele, lisas komisjon kõik need kavad subsideerimise uurimisse.

(32)

Pärast avalikustamist väitsid India valitsus ja üks eksportiv tootja, et ei ole kindlaks tehtud, et uuritud kavad toovad nende kasutajatele kasu. Vastuseks sellele väitele tuleks märkida, et iga uuritava kava puhul tehti kindlaks, kas mis tahes soodustus on subsiidium algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a ja artikli 2 lõike 2 tähenduses, st India valitsuse antud rahaline toetus, millest uuritud eksportivad tootjad kasu saavad. Lisaks sellele selgitati, miks peetakse erinevate kavade alusel saadavaid toetusi tasakaalustatavateks. Samuti on kõik koostööd teinud eksportivad tootjad saanud üksikasjalikud arvutused selle kohta, kuidas iga kava puhul saadud toetuse suurus kindlaks määrati. Järelikult tuleb väide tagasi lükata.

(33)

Kava üksikasjalik kirjeldus on toodud EXIM-poliitika 04–09 lõigetes 4.1.1–4.1.14 ja HOP I 04–09 peatükkides 4.1–4.30. Varasema läbivaatamise ajal oli kava nimetus Advance Licence Scheme ning selle alusel kehtestati määrusega (EÜ) nr 367/2006 praegu kehtiv lõplik tasakaalustav tollimaks.

(34)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 35. Need allkavad erinevad muu hulgas abikõlblikkuse tingimuste ulatuse poolest. Toetavate tootjatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad vastavad tegeliku ekspordi eellubade kava ja aastanõuete eellubade kava tingimustele. Lõppeksportijat varustavad tootjad-eksportijad saavad taotleda vahetarnete eellubade kava kohaldamist. Peatöövõtjad, kelle tarned kuuluvad ekspordiga samaväärsete toimingute kategooriatesse, mida on mainitud EXIM-poliitika 04–09 lõikes 8.2, näiteks ekspordisuunitlusega üksusele tarnijad, saavad taotleda eellubade kava alusel soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad taotleda ka tootjate-eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel.

(35)

Eellube väljastatakse:

(36)

Kolm koostööd teinud eksportivat tootjat said seoses vaatlusaluse tootega eellubade kava raames läbivaatamise uurimisperioodil soodustusi. Kaks nendest äriühingutest kasutasid kaht allkava, s.o i) tegeliku ekspordi eellubade kava ja iii) vahetarnete eellubade kava. Kolmas äriühing kasutas ii) aastanõuete eellubade kava. Seetõttu pole vaja tõendada tasakaalustavate meetmete vajalikkust ülejäänud allkavade puhul.

(37)

India asutused nõuavad kontrollimise eesmärgil, et eelloa omanik peab „tõest ja nõuetekohast arvestust tollimaksuvabalt imporditud/kodumaalt hangitud kauba kulu ja kasutamise kohta” kindlaksmääratud vormis (menetlusjuhendi HOP I 04–09 peatükid 4.26, 4.30 ja 23. lisa), st tegelikku tarbimisregistrit. Seda registrit kontrollib sõltumatu vannutatud audiitor/kuluraamatupidaja, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et registri kandeid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ning lisas 23 nõutud teave vastab tõele ja on õige. Eelnimetatud sätteid kohaldatakse siiski ainult eellubade suhtes, mis on välja antud 13. mail 2005 või pärast seda. Kõigi varem välja antud eellubade puhul peavad loa omanikud järgima varem kehtinud kontrolli eeskirju, st pidama tõest ja nõuetekohast arvestust importkaupade kulu ja kasutamise kohta litsentside lõikes ja lisas 18 ettenähtud vormis (peatükk 4.30 ja HOP I 02–07, 18. lisa).

(38)

Seoses läbivaatamise uurimisperioodil kahe koostööd teinud eksportiva tootja suhtes kohaldatud allkavadega, st tegeliku ekspordi ja vahetarnete allkavadega, määras India valitsus kauba koguse ja väärtuse ulatuses imporditoetused ja ekspordikohustused ning väljastas nende kohta load. Lisaks peavad valitsusametnikud dokumenteerima loal impordi- ja eksporditehingud. Eellubade kava raames lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardsete sisend- ja väljundnormide (standard input-output norms – SIONid) alusel. SIONid on olemas enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote kohta, ja need on avaldatud dokumendis HOP II 04–09. Kõige hilisemad PET-kile ja vahetoote PET-laastude SIONide muudatused vaadati läbi 2005. aasta septembris.

(39)

Seoses eespool nimetatud allkavaga ii (aastanõuete eellubade kava), mida kasutas teine eksportija, on loal dokumenteeritud ainult imporditoetus. Loa omanik on kohustatud dokumenteerima seosed sisendite ja lõpptoote vahel (HOP I 04–09, lõige 4.24 A, alapunkt c).

(40)

Imporditud sisendmaterjal ei ole edasiantav ja seda tuleb kasutada eksporditava lõpptoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud aja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(41)

Kontrollimine näitas, et asjaomaste äriühingute põhitooraine vajadus ühe kilogrammi PET-kile tootmiseks oli väiksem kui vastav SION. See oli selgelt nii vana PET-kile SIONi puhul ning on seda väiksemas ulatuses ka 2005. aasta septembris jõustunud läbivaadatud SIONi puhul.

(42)

Kontrollimise käigus tehti ka kindlaks, et ükski asjaomastest äriühingutest ei pidanud põhjenduses 37 osutatud ja seadusega ette nähtud tarbimisregistrit. Sellest tulenevalt järeldatakse, et India asutuste kehtestatud kontrollinõudeid ei täidetud.

(43)

Imporditollimaksudest vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 mõistes, st India valitsuse finantstoetus uurimisalustele eksportijatele.

(44)

Lisaks sellele sõltuvad tegeliku ekspordi eellubade kava, vahetarnete eellubade kava ja aastanõuete eellubade kava juriidiliselt ekspordijõudlusest ja seepärast loetakse neid vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a eristavateks ja tasakaalustatavateks. Ilma ekspordikohustuseta ei saa äriühingud nende kavade alusel toetust.

(45)

Ühtegi praegusel juhul kasutatud kolmest allkavast ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Need ei vasta eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise mõiste ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise mõiste ja eeskirjad). India valitsus ei rakendanud efektiivselt ei oma uut ega vana kontrollisüsteemi ega -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide korral III lisa II osa punkt 2). SIONid vaatlusaluse toote kohta ei olnud piisavalt täpsed. Sellega on tõestatud, et SIONeid ei saa pidada tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna ükski asjaomastest äriühingutest ei pidanud nõutavat tarbimisregistrit, et võimaldada India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid kasutati ära eksporditavas toodangus. Samuti ei viinud India valitsus läbi tegelikult kasutatud sisendeil põhinevaid edasisi uurimisi, kuigi need tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt läbi viia (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3).

(46)

Seepärast on need kolm allkava tasakaalustatavad.

(47)

Lubatavate tollimaksu tagastamise süsteemide või asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav toetus kogu tagastatud imporditollimaks, mis oleks tavaliselt tulnud sisendite importimisel tasuda. Seoses sellega märgitakse, et algmäärusega nähakse ette mitte üksnes „ülemäärase” tollimaksu tagastamise tasakaalustamine. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa punktile i võidakse tollimaksude liigset tagastamist tasakaalustada ainult siis, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Kõnealusel juhul ei olnud need tingimused täidetud. Seega, kui adekvaatse kontrollmenetluse rakendamist ei ole kinnitatud, pole ülaltoodud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavaline maksmata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetavate ülemääraste tagastamiste reegel. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II osas ja III lisa II osas, ei kuulu uurimise korraldaja ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise korraldaja ainult leidma piisavalt tõendeid väidetava kontrollisüsteemi sobivuse ümberlükkamiseks.

(48)

Subsiidiumisummad kolmele eksportijale, kes kasutasid eellubade kava raames antavaid toetusi, arvutati läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kasutatud kolme allkava raames imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal (lugeja). Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi saamiseks makstud tasud põhjendatud nõuete esitamisel subsiidiumisummast maha. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma asjakohase nimetajana läbivaatamise uurimisperioodi ekspordikäibega, kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(49)

Kolm koostööd teinud eksportivat tootjat said läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kõnealuse kava raames toetusi vahemikus 0,5 % kuni 2,1 %.

(50)

Imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook Scheme – DEPB-kava) üksikasjalik kirjeldus on toodud EXIM-poliitika 04–09 lõikes 4.3 ja HOP I 04–09 peatükis 4.

(51)

Selle kava tingimustele vastavad kõik tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad.

(52)

Tingimustele vastav eksportija võib taotleda DEPB-krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete väärtusest. India asutused on kehtestanud sellised DEPB-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Need määratakse kindlaks SIONide alusel, võttes arvesse eksporditava toote tootmiseks kasutatava imporditud sisendite eeldatavat kogust ja tollimaksu kohaldamist kõnealuse eeldatava impordi puhul, hoolimata sellest, kas imporditollimakse on tegelikult makstud või mitte.

(53)

Et selle kava raames toetusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu ajal peab eksportija esitama India asutustele deklaratsiooni, milles on märgitud, et eksport toimub DEPB-kava raames. Et kaupu saaks eksportida, väljastavad India tolliasutused eksportimise ajal ekspordi saatearve. Selles dokumendis märgitakse muu hulgas kõnealuse eksporditehingu puhul antava DEPB-krediidi summa. Sellel ajahetkel saab eksportija teada saadava toetuse suuruse. Kui tolliasutused on esitanud ekspordi saatearve, ei ole India valitsusel enam DEPB-krediidi andmise üle otsustusõigust. Toetuse arvutamiseks on asjakohane kasutada seda DEPB-määra, mida kohaldati ekspordideklaratsiooni koostamise ajal. Seepärast puudub võimalus tagasiulatuvalt toetuse taset muuta.

(54)

DEPB-krediit on vabalt ülekantav ja kehtib 12 kuud alates väljastamise kuupäevast. Seda krediiti võib piiramatult kasutada tollimaksude tasumiseks imporditavate toodete, välja arvatud kapitalikaupade edasise impordi puhul. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa siseturul (kui nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil.

(55)

DEPB-krediidi taotlus täidetakse elektrooniliselt ja see võib sisaldada piiramatul arvul eksporditehinguid. DEPB-krediidi kohaldamiseks ei ole de facto mingeid konkreetseid tähtaegu. DEPB-kava haldamiseks kasutatav elektrooniline süsteem ei välista automaatselt eksporditehinguid, mille puhul HOP I 04–09 peatükis 4.47 nimetatud taotluste esitamise tähtaega on ületatud. Enamgi veel, HOP I 04–09 peatükis 9.3 on selgelt sätestatud, et taotluste puhul, mis saabuvad pärast taotluse esitamise tähtaja möödumist, võidakse kehtestada väike trahv (s.o 10 % ettenähtud summast).

(56)

DEPB-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. DEPB-krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõppkokkuvõttes imporditollimaksude korvamiseks, ning seetõttu laekub India valitsusele vähem tollimaksu. Lisaks on DEPB-krediit kasulik eksportijale, kuna see parandab tema likviidsust.

(57)

Lisaks sõltub DEPB-kava juriidiliselt ekspordijõudlusest ja seepärast loetakse seda vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a eristavaks ja tasakaalustatavaks.

(58)

Seda kava ei saa lugeda lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis kasutama ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmise protsessis kasutatakse või kas imporditollimakse on makstud ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lõpuks on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel toetusi sõltumata sellest, kas ta üldse sisendeid impordib. Toetuste saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjali importimist. Seega on DEPB-kava alusel õigus toetusi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi sisenditena kasutatavaid kaupu.

(59)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 ja artikli 5 kohaselt ning vastavalt arvutusmeetoditele, mida kasutati selle kava puhul määruses (EÜ) nr 367/2006, lähtuti tasakaalustatavate subsiidiumide summa arvutamisel läbivaatamise uurimisperioodi jooksul saadud toetustest. Võeti arvesse, et toetust saadakse selle kava raames toimuva eksporditehingu ajal. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui toll väljastab ekspordi saatekirja, milles on märgitud muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava DEPB-krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte. Lisaks sellele kandis ainus koostööd teinud eksportiv tootja DEPB-krediidi eksporditehingu sooritamisel tekkepõhiselt tuludesse.

(60)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati subsiidiumisummast (lugeja) maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma jagatud läbivaatamise uurimisperioodi vältel toimunud asjaomase ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(61)

Neli koostööd teinud eksportivat tootjat said läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kõnealuse kava raames toetusi vahemikus 2,7 % kuni 5,9 %.

(62)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme – EPCG-kava) üksikasjalik kirjeldus on toodud EXIM-poliitika 04–09 peatükis 5 ja HOP I 04–09 peatükis 5.

(63)

Selle kava tingimustele vastavad toetavate tootjate ja teenusepakkujatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad.

(64)

Tingimusel, et kehtib ekspordikohustus, on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uued ja 2003. aasta aprillist alates ka kuni kümne aasta vanused kasutatud kapitalikaubad) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab India valitsus vastavalt taotlusele ja lõivu tasumisel EPCG-litsentsi. Alates 2000. aasta aprillist nähakse kavaga kõigile selle raames imporditud kapitalikaupadele ette viieprotsendiline vähendatud imporditollimaks. Kuni 31. märtsini 2000 kohaldati 11 % tollimaksumäära (sealhulgas 10 % lisamaks) ja suure väärtusega importkaupade puhul nullprotsendilist tollimaksu. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksporditavate toodete tootmiseks.

(65)

EPCG-litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ära kasutada selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importimist. Alternatiivselt võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega EPCG-litsentsi omanikule.

(66)

Pärast avalikustamist märkis üks eksportiv tootja, et kõnealuse kava raames imporditud kapitalikaupu kasutati selliste toodete tootmiseks, mida kõnealune uurimine ei hõlmanud, ning et subsiidiumimarginaali kindlaksmääramisel tuleks kindlakstehtud ja läbivaatamise uurimisperioodil kehtiv subsiidiumisumma jagada mitte ainult vaatlusaluse toote ekspordiga. Leiti, et see väide on õigustatud, ning kõnealuse kava raames sellele äriühingule arvutatud toetuse summat kohandati vastavalt.

(67)

EPCG-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna see vähendab India valitsusele muidu tollimaksudena laekuma pidavat tulu. Lisaks on tollimaksu vähendamine kasulik eksportijale, kuna importimisel säästetud tollimaksud parandavad tema likviidsust.

(68)

Lisaks sõltub EPCG-kava juriidiliselt ekspordijõudlusest, kuna neid litsentse ei väljastata ilma ekspordikohustuseta. Seepärast loetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(69)

Seda kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatavate süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei kasutata ära eksporditavate toodete tootmisel.

(70)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutati subsiidiumisummad imporditud kapitalikaupade maksmata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tööstusharus. Vastavalt kehtestatud tavale on läbivaatamise uurimisperioodi kohta selliselt arvutatud summale lisatud sel perioodil kohaldatud intress, mis kajastab toetuse väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks Indias läbivaatamise uurimisperioodil kehtinud turuintressimäära. Põhjendatud nõuete esitamisel arvati subsiidiumi saamiseks makstud tasud algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumi summa jagatud kogu läbivaatamise uurimisperioodi vältel toimunud asjaomase ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(71)

Neli koostööd teinud eksportivat tootjat said läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kõnealuse kava raames toetusi vahemikus 1,0 % kuni 1,9 %.

(72)

Leiti, et ühelgi koostööd teinud eksportival tootjal ei olnud ekspordisuunitlusega üksuse staatust ja ükski neist ei asunud eksportkauba tootmise eritsoonis. Üks koostööd teinud eksportiv tootja asus siiski erimajandustsoonis ja sai läbivaatamise uurimisperioodil tasakaalustatavaid subsiidiume. Allpool esitatud kirjeldus ja hinnang hõlmab seega vaid erimajandustsoonide kava (Special Economic Zones Scheme – SEZ-kava).

(73)

SEZ-kavale osutatakse EXIM-poliitika 04–09 peatükis 7 ja HOP I 04–09 peatükis 7. Eeskirjade ja sätete üksikasjad ei sisaldu enam EXIM-poliitikat käsitlevas dokumendis ega menetlusjuhendis. Asjakohased poliitika ja rakendamise sätted sisalduvad erimajandustsoone käsitlevas seaduses (Special Economic Zones Act, nr 28, 2005) ja 2006. aastal avaldatud erimajandustsoone käsitlevates eeskirjades (10. veebruari 2006. aasta teade).

(74)

Kõik äriühingud, mis põhimõtteliselt ekspordivad kogu oma toodangu või kõik teenused, võib asutada SEZ-kava kohaselt. See tingimus hõlmab ka ainult kaubandusega tegelevaid äriühinguid. Erinevalt ekspordisuunitlusega üksuste kavast (Export Oriented Units Scheme – EOU-kava) ei pea äriühingud investeerima põhivarasse teatud miinimumsummat, et saada SEZ-kava alusel soodustusi.

(75)

SEZ-kava on järg eelnevale eksportkauba tootmise eritsoonide kavale. Erimajandustsoonid on konkreetselt piiritletud maksuvabad enklaavid ja neid peetakse kaubandustehingute, tollimaksude ja maksude eesmärgil võõrterritooriumiks. SEZ-kava üksused peavad asuma kindlaks määratud tsoonides, mis on sel eesmärgil välja arendatud. Praegu kasutatakse 17 SEZ-kava, mille India asutused on heaks kiitnud.

(76)

Taotlus erimajandustsooni staatuse saamiseks peab sisaldama üksikasjalikke andmeid järgmise viie aasta kohta ning käsitlema muu hulgas kavandatavaid tootmismahte, ekspordi arvestuslikku väärtust ning impordi- ja omamaiseid nõudeid. Kui asutused kiidavad äriühingu taotluse heaks, edastatakse kõnealusele nõusolekule lisatud tingimused äriühingule. SEZ-kava staatus kehtib viis aastat. Lepingut võib pikendada.

(77)

Erimajandustsoone käsitlevates 2006. aasta eeskirjades sätestatud SEZ-kava üksuste kohta kehtiv oluline kohustus on saavutada netotulu välisvaluutas, st võrdlusperioodil (viis aastat alates kaubandusliku tootmise alustamisest) peab ekspordi koguväärtus ületama imporditud kaupade koguväärtuse.

(78)

SEZ-kava üksustel on õigus järgmistele soodustustele:

(79)

SEZ-kava alusel tegutsevad üksused on tolliseaduse asjakohaste sätete kohaselt tolli järelevalve all.

(80)

Kõnealustel üksustel on seaduse järgi kohustus rakendada asjakohast arvepidamise süsteemi, milles on märgitud siseturult imporditud või hangitud kaupade väärtus, kaupade tarbimine ja kasutamine, tootmine ja kaupade eksport, müük siseturul jne vastavalt erimajandustsoone käsitlevate 2006. aasta eeskirjade reegli nr 22 lõikele 2.

(81)

Siiski ei pea erimajandustsooni üksus vastavalt erimajandustsoone käsitlevate 2006. aasta eeskirjade reeglile nr 35 seostama iga impordisaadetist ekspordi, teistele üksustele edastamise või omamaise müügiga.

(82)

Tooraine ja kapitalikaupade importi ning omamaist hanget hinnatakse ettevõtte enda kinnituse alusel. Sama kehtib ka eksportmüügi puhul. Seega tolliasutused ei kontrolli rutiinselt erimajandustsooni üksuse selliseid saadetisi.

(83)

Kõnealusel juhul kasutas koostööd teinud eksportiv tootja kõnealust kava, et importida toorainet ja kapitalikaupu imporditollimaksuvabalt, et hankida kaupu omamaiselt turult aktsiisimaksuvabalt ja ilma müügimaksu tasumata ning et saada vabastus teenusemaksust. Uurimine näitas, et asjaomased eksportivad tootjad ei saanud toetusi SEZ-kava tulumaksusoodustustest.

(84)

Pärast avalikustamist tegi erimajandustsoonis asuv eksportiv tootja mitu märkust selle kohta, et äriühingu kasutatud allkavad on lubatavad tollimaksust vabastamise kavad (tollimaksu tagastamise süsteem) ning et kasutatud allkavad ei ole subsiidium, kuna nendest ei saadud kasu. Selle eksportiva tootja väiteid käsitletakse allpool.

(85)

Kodumaalt hangitud kaupade puhul aktsiisimaksust vabastamise korral leiti, et SEZ-kava alla mittekuuluva äriühingu ostude pealt makstavat tollimaksu võib kasutada krediidina tema tulevaste maksukohustuste jaoks, nt aktsiisimaksu maksmisel omamaiselt müügilt (nn CENVAT-mehhanism). Seepärast ei ole ostude pealt makstav aktsiisimaks lõplik. CENVAT-krediidi abil on lõplik tollimaks ainult lisandväärtusel, mitte sisendmaterjalil. Seega ei jää SEZ-kava üksuste ostude pealt makstava aktsiisimaksu vabastuse tõttu riigil saamata tulusid ning sellest tulenevalt ei saa SEZ-kava üksus lisatoetusi. Võttes arvesse neid asjaolusid ja kuna SEZ-kava üksus ei saa lisasoodustusi, ei ole selle allkava edasine analüüs kõnealuse uurimise käigus vajalik.

(86)

SEZ-kava üksuste vabastamine kahte liiki imporditollimaksudest (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks, mida tavaliselt makstakse tooraine ja kapitalikaupade impordilt), müügimaksust, mida makstakse kodumaalt hangitud kaupadelt, ja teenusemaksust on subsideerimine algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Riigi tulu, mis oleks saadud selle kava puudumisel, jääb saamata ning sellest tulenevalt saab SEZ-kava üksus kasu algmääruse artikli 2 lõike 2 mõistes, kuna see parandab tema likviidsust. Juriidiliselt sõltuvad need subsiidiumid ekspordijõudlusest ning seepärast loetakse neid algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseteks ja tasakaalustatavateks. SEZ-kava ekspordieesmärgi täitmine, nagu on sätestatud erimajandustsoone käsitlevate 2006. aasta eeskirjade reeglis nr 2, on soodustuste saamise oluline eeltingimus.

(87)

Eksportiv tootja väitis, et äriühingu kasutatud allkavad on algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja I lisa kohaselt lubatavad tollimaksust vabastamise kavad (tollimaksu tagastamise süsteem) ning ei ole seega tasakaalustatavad. Äriühing väitis, et algmääruse lisa punkti i kohaselt on ekspordisubsiidium ainult impordimaksudest vabastamine ning nende osaline või täielik tagastamine suuremal määral kui eksporttoodete tootmisel tarbitud imporditud sisenditele määratud maksud. Teisisõnu tähendab see, et kuni osaline tagastamine või vabastamine ei ole ülemäärane, ei saa eksporttoote tootmiseks või töötlemiseks vajaliku sisendi puhul imporditollimaksust vabastamist pidada tasakaalustatavaks subsiidiumiks.

(88)

Vastuseks kõnealusele väitele tuleks esiteks märkida, et SEZ-kava üksuse saadud toetused sõltuvad kõik juriidiliselt ekspordijõudlusest. Lisaks sellele ei saa kõnealuseid kavasid lugeda lubatavateks tollimaksu tagastamise süsteemideks ega asendamise puhul kasutatavateks tagastussüsteemideks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Need ei vasta rangetele reeglitele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktides h ja i, II lisas (tagastamise määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendava tagastamise määratlus ja eeskirjad). Juhul kui müügimaksu- ja imporditollimaksuvabastust kasutatakse kapitalikaupade hankimiseks, ei vasta nad lubatavate tagastamissüsteemide eeskirjadele, kuna neid kaupu ei tarbita tootmisprotsessis, nagu nõutakse I lisa punktis h (müügimaksu tagastamine) ja punktis i (imporditollimaksu soodustused). Lisaks leidis kinnitust, et India valitsusel ei ole tõhusat kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel impordi- ja müügimaksuvabu sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide korral III lisa II osa punkt 2). Tegelikult peab SEZ-kava üksus saavutama netotulu välisvaluutas, kuid puudub kontrollisüsteem, mille eesmärk on jälgida impordi kasutamist eksporditud toodete tootmisel.

(89)

Lisaks märkis eksportiv tootja, et äriühingu kasutatud allkavad ei ole subsiidiumid, kuna kõnealune äriühing ei saanud kasu. Seoses omamaise müügiga märkisid eksportivad tootjad, et kuna SEZ-kava üksust ei peeta osaks India maksu- ja/või tolliterritooriumist, tuleb valmistoote müümisel omamaisele turule tasuda täielikud tollimaksud. Väidetavalt kasu ei saadud, kuna tollimaksud, mille maksmisest vabastatakse omamaisel turul müüdud toodete tootmisel kasutatavate sisendite puhul, on väiksemad kui tollimaksud, mida äriühing peab maksma omamaiselt müügilt.

(90)

Vastuseks kõnealusele väitele tuleb märkida, et kuigi SEZ-kava üksuse eesmärk on saavutada netotulu välisvaluutas, on SEZ-kava üksusel võimalik osa oma toodangust müüa omamaisel turul. SEZ-kava kohaselt käsitletakse erimajandustsoonist omamaisele turule lubatud tooteid imporditud kaubana. Sellisena ei ole SEZ-kava üksus teistest omamaisel turul tegutsevatest äriühingutest erinevas olukorras, st kaupade ostmisel tuleb maksta kohaldatavad tollimaksud ja maksud. Selles kontekstis peaks olema selge, et valitsuse otsus maksustada kaupade tarbimist omamaisel turul ei tähenda, et SEZ-kava üksuse vabastamine imporditolli- ja müügimaksudest ei ole toetus vaatlusaluse toote eksportmüüki arvesse võttes. Lisaks sellele ei mõjuta omamaine müük üldisemat hinnangut selle kohta, kas on olemas asjakohane kontrollisüsteem.

(91)

Seoses eksportmüügiga märkis eksportiv tootja, et imporditollimaksudest vabastamine ei ole tasakaalustatav subsiidium, kuni tollimaksu ei ole tagastatud ülemäära. Lisaks sellele märkis äriühing, et SEZ-kava üksus on tolli järelevalve all ning et sisendeid ei saa omamaisel turul müüa või ilma kohaldatavaid tollimakse tasumata neid sisendeid kasutada toodetes, mida müüakse omamaisel turul. Eksportiva tootja arvates ei saa tagastamine seega olla ülemäärane.

(92)

Vastuseks sellele tuleks meelde tuletada, et puudub süsteem või menetluskord, mis võimaldaks kindlaks teha, milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmise protsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I, II ja III lisa tähenduses. SEZ-kava üksus ei pea õigusaktide kohaselt seostama iga imporditud sisendit vastava lõpptootega. Ainult selliste kontrollide rakendamisel saaksid India ametiasutused piisavat teavet sisendite lõpliku kasutamise kohta, et võimaldada tõhusalt kontrollida, et tolli-/müügimaksuvabastused ei ületaks eksporttoodangu sisendeid. Äriühingusisesed süsteemid ei oleks piisavad, kuna tollimaksu tagastamise kontrollisüsteemi peaks välja töötama ja jõustama valitsus. Sellest tulenevalt kinnitas uurimine, et SEZ-kava üksuselt ei nõuta SEZ-kava õiguslike eeskirjade ja sätete kohaselt imporditud materjalide ja valmistoote vahelise seose üksikasjalikku näitamist ning et India valitsusel ei ole tõhusat kontrollimehhanismi tegemaks kindlaks, milliseid sisendeid tarvitati eksporttoodangus ja millistes kogustes.

(93)

Samuti ei viinud India valitsus läbi tegelikult kasutatud sisenditel põhinevaid edasisi uurimisi, kuigi seda tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3). India valitsus ei esitanud ka tõendeid tõestamaks, et ülemäärast tagastamist ei ole toimunud.

(94)

Lubatava tollimaksu tagastamise süsteemi ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi puudumise korral on tasakaalustatav toetus tollimaksude tagastamine (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks), vabastamine müügimaksust, mida makstakse kodumaalt hangitud kaupadelt, ja teenusemaksust läbivaatamise uurimisperioodil.

(95)

Põhitollimaksudest, müügimaksust, mida makstakse kodumaalt hangitud kaupadelt, ja teenusemaksust vabastamise korral arvutati lugeja (subsiidiumisumma) läbivaatamise uurimisperioodi maksuvabade summade alusel. Subsiidiumi saamiseks makstud tasud arvati sellest summast algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha – nii saadi lugeja.

(96)

Erinevalt toorainest ei sisaldu kapitalikaubad füüsiliselt valmiskaupades. Sellest tulenevalt ning võttes arvesse kapitalikaupade ostudelt makstavatest maksudest vabastamist, arvutati subsiidiumisumma vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tööstusharus. Vastavalt kehtestatud tavadele on läbivaatamise uurimisperioodi kohta selliselt arvutatud summale lisatud sel perioodil kohaldatud intress, mis kajastab soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks peeti asjakohaseks Indias läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kehtinud turuintressimäära. Põhjendatud nõuete esitamisel arvati subsiidiumi saamiseks makstud tasud algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha.

(97)

Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need põhjenduste 95 ja 96 kohaselt arvutatud subsiidiumisummad läbivaatamise uurimisperioodi asjakohase ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel. Sel viisil saadud subsiidiumimarginaal oli 5,4 %.

(98)

Selle kava alusel võivad eksportijad saada toetust eksportmüügist saadava tulu osalise tulumaksuvabastuse kujul. Selle maksuvabastuse õiguslik alus on sätestatud tulumaksuseaduse (Income Tax Act – ITA) jaos 80HHC.

(99)

Kõnealune ITA säte tühistati alates maksuaastast 2005–2006 (st finantsaasta alates 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005) ja seega ei anta ITA jao 80HHC alusel pärast 31. märtsi 2004 mingeid toetusi. Läbivaatamise uurimisperioodi ajal ei saanud koostööd teinud eksportivad tootjad selle kava alusel mingeid toetusi. Kuna seda kava enam ei kasutata, ei tasakaalustata selle raames antavaid soodustusi vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 1.

(100)

Kava üksikasjad on sätestatud India Reservpanga koondringkirjades DBOD nr DIR.(Exp).BC 02/04.02.02/2007-08 (ekspordikrediit välisvaluutas) ja DBOD nr DIR.(Exp).BC 01/04.02.02/2007-08 (ekspordikrediit ruupiates), mis on adresseeritud kõikidele India kommertspankadele.

(101)

Selle kava raames saavad toetusi taotleda tootvad eksportijad ning vahendavad eksportijad. Tehti kindlaks, et kolm eksportivat tootjat said ECS raames toetusi.

(102)

Selle kava raames sätestab India Reservpank nii India ruupiates kui ka välisvaluutas ekspordikrediidi suhtes kohaldatava maksimaalse kohustusliku piirintressimäära, mida kommertspangad võivad eksportijatelt nõuda. Ekspordikrediidi kava (Export Credit Scheme – ECS) koosneb kahest allkavast: veoeelse ekspordikrediidi kava („pakkimislaen”), mis hõlmab eksportijale antavaid laene kaupade ostmise, töötlemise, tootmise, pakkimise ja/või veo finantseerimiseks enne eksportimist, ning veojärgse ekspordikrediidi kava, milles nähakse ette käibekapitalilaenud, et rahastada ekspordiga seotud debitoorset võlgnevust. Ka suunab India Reservpank pankasid andma teatava osa laenude kogusummast ekspordi rahastamiseks.

(103)

India Reservpanga koondringkirjadest lähtuvalt võivad eksportijad saada ekspordilaene soodsa intressimääraga võrreldes tavapäraste kommertslaenude (sularahalaenud) intressimääradega, mille suuruse määrab selgelt turu olukord. Intressimäärade erinevused võivad olla väiksemad hea krediidireitinguga äriühingute puhul. Tegelikult võivad kõrge krediidireitinguga äriühingud saada ekspordikrediiti ja sularahalaene samadel tingimustel.

(104)

Põhjenduses 100 nimetatud India Reservpanga koondringkirjades kehtestatud ECS-krediidi soodusintressimäär aitab turutingimuste alusel sätestatud laenukuludega võrreldes vähendada eksportija intressikulusid ning on seega algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses eksportijale kasulik. Ekspordi finantseerimine ei ole iseenesest vähem riskantne omamaiste tehingute finantseerimisest. Tegelikult peetakse seda tavaliselt isegi riskantsemaks ning tagatise määr sellise laenu võtmisel põhineb hoolimata finantseerimisobjektist asjaomase kommertspanga ärilisel otsusel. Pankade intressimäärade erinevused tulenevad India Reservpanga meetodist kehtestada maksimaalsed laenumäärad igale kommertspangale individuaalselt. Kommertspangad ei oleks muidu kohustatud pakkuma eksporti rahastavatele laenuvõtjatele välisvaluutas antavale ekspordikrediidile soodsamat intressimäära.

(105)

Hoolimata asjaolust, et ECS raames annavad sooduslaenu kommertspangad, on sellise soodustuse näol tegemist valitsuse rahalise toetusega määruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Selles kontekstis peab märkima, et ei algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt iv ega WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus ei nõuta, et subsiidium peaks kajastuma riigieelarves (nt India valitsuse poolse kommertspankade kulude hüvitamise näol), nõutakse vaid valitsuse korraldust algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii või iii sätestatud funktsioonide täitmiseks. India Reservpank on avalik-õiguslik asutus ning kuulub algmääruse artikli 1 lõikes 3 „valitsuse” määratluse alla. Ta on sajaprotsendiliselt riiklikus alluvuses ning täidab riikliku poliitika (rahanduspoliitika) eesmärke ning India Reservpanga juhtkonna nimetab ametisse India valitsus. India Reservpangal on algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti iv teise taande tähenduses õigus anda korraldusi eraasutustele, sest kommertspangad on seotud India Reservpanga määratud tingimustega, muu hulgas nendega, mis kehtestatakse ekspordikrediidi intressi ülemmäärade suhtes, mis on kohustuslikuks tehtud India Reservpanga koondringkirjadega ning India Reservpanga korraldustega selle kohta, et kommertspangad peavad suunama teatava summa kogulaenudest ekspordi finantseerimiseks. See ettekirjutus kohustab kommertspankasid täitma neid ülesandeid, mida on nimetatud algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i, käesoleval juhul andma laenu ekspordi soodusfinantseerimiseks. Selline otsene rahaline ülekanne teatavatel tingimustel antava laenu kujul kuuluks tavatingimustes valitsuse pädevusse ja siin kirjeldatud menetlus ei erine palju valitsuste tavalistest menetlustest algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Kõnealust subsiidiumi loetakse konkreetseks ja tasakaalustatavaks, sest soodusintressimäärasid kohaldatakse üksnes eksporditehingute finantseerimise suhtes ning need määrad sõltuvad seetõttu ekspordijõudlusest, nagu on nimetatud algmääruse artikli 3 lõike 4 punktis a.

(106)

Subsiidiumisumma on arvutatud läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kasutatud ekspordikrediidilt makstud intresside ja selle summa vahe alusel, mis oleks kuulunud tasumisele, kui koostööd teinud eksportivate tootjate suhtes oleks kohaldatud tavalise kommertskrediidi puhul kehtinud intressimäärasid. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma (nimetaja) jaotatud läbivaatamise uurimisperioodi vältel toimunud ekspordikäibele, kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(107)

Kolm koostööd teinud eksportivat tootjat said läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kõnealuse kava alusel toetusi vahemikus 0,3 % kuni 0,4 %.

(108)

Varasemate PET-kilet käsitlevate uurimiste käigus, sealhulgas läbivaatamisel, mille tulemusel kehtestati määrusega (EÜ) nr 367/2006 praegu kehtiv lõplik tasakaalustav tollimaks, uuriti mitut India riigikava, mille alusel pakuti kohalikele äriühingutele soodustusi. Riigikavasid nimetatakse ergutussüsteemiks, sest need võivad hõlmata erinevaid soodustusi. Uurimise käigus tehti kindlaks, et äriühingu õigus saada toetusi selle süsteemi alusel on kehtestatud toetusesaaja tunnistuses. Uurimise käigus selgus, et kaks koostööd teinud tootjat vabastati ergutussüsteemi alusel ettevõtlusmaksu (müügimaks) tasumisest läbivaatamise uurimisperioodil vastavalt Uttar Pradeshi osariigi valitsuse ettevõtlusmaksu seadusele. Selle maksusätte alusel vabastatakse äriühing omamaiselt müügilt müügimaksu tasumisest (nii kohalik kui ka riiklik müügimaks).

(109)

Tingimustele vastamiseks peavad äriühingud üldreeglina investeerima riigi vähem arenenud piirkondadesse, rajades selleks kas uue tööstusettevõtte või tehes suuremahulise kapitaliinvesteeringu olemasoleva tööstusettevõtte laiendamiseks või mitmekesistamiseks. Toetussumma kindlaksmääramise peamine kriteerium on piirkond, kus ettevõte asub või kuhu see rajatakse, ja investeeringu suurus.

(110)

Müügimaksuvabastuse kava raames ei pea määratud üksused oma müügitehingute pealt müügimaksu arvestama. Samamoodi vabastati määratud üksused müügimaksu tasumisest kaupade ostmisel tarnijalt, kes vastab kava tingimustele. Ehkki arvatakse, et müügitehinguga seotud vabastus ei too määratud müügiüksustele mingit kasu, toob ostutehingutega seotud vabastus kasu kindlaksmääratud ostuüksustele.

(111)

Pärast avalikustamist märkis üks eksportiv tootja, et kõnealuse kava raames saadud kasu kindlaks määrates on arvesse võetud seda, et asjaomase toote tootmisel kasutatava peamise tooraine tarnijad olid vabastatud müügimaksu tasumisest. Arvetelt siiski nähtus, et asjaomased äriühingud maksid kõnealustele tarnijatele müügimaksu. Kuna äriühing maksis müügimaksu, ei saanud eksportivad tootjad kõnealuse müügi alusel tasakaalustatavat toetust ning subsiidiumisummat kohandati vastavalt.

(112)

Ergutussüsteemi raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Ostudelt tasutavast müügimaksust vabastamine on rahaline toetus, kuna see vähendab valitsusele muidu laekuma pidavat tulu. Lisaks toob see vabastus äriühingutele kasu, kuna see parandab nende likviidsust.

(113)

Ergutussüsteemis võivad osaleda üksnes äriühingud, mis on investeerinud teatavatesse India osariigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse määratud geograafilistesse piirkondadesse. Kavas ei saa osaleda väljaspool neid piirkondi asuvad äriühingud. Toetuse määr erineb piirkonniti. See kava on algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a ja artikli 3 lõike 3 kohaselt konkreetne ja seega tasakaalustatav.

(114)

Müügimaksu vabastuse puhul arvutati subsiidiumisumma selle müügimaksusumma alusel, mis oleks tavapäraselt pidanud läbivaatamise uurimisperioodil laekuma, kuid jäi maksmata.

(115)

Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma (lugeja) läbivaatamise uurimisperioodil ekspordist ja omamaisest müügist tulenevale kogukäibele (nimetaja), kuna subsiidium ei sõltu ekspordist ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(116)

Kaks koostööd teinud eksportivat tootjat said läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kõnealuse kava alusel subsiidiume vastavalt 0,3 % kuni 1,4 %.

(117)

Tuletatakse meelde, et määruses (EÜ) nr 367/2006 ja põhjendustes 2, 3 ja 4 osutatud hilisemate muudatuste kohaselt leiti, et tasakaalustatavate subsiidiumide ad valorem summa on praeguse osalise vahepealse läbivaatamise käigus koostööd teinud asjaomaste eksportivate tootjate puhul vahemikus 12 % kuni 19,1 %.

(118)

Praeguse osalise vahepealse läbivaatamise käigus määrati tasakaalustatava subsiidiumi summaks ad valorem 5,4 % kuni 8,6 %, nagu on kirjeldatud allpool:

(119)

Kooskõlas algmääruse artikli 19 sätetes ja käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise põhjenduses 3 nimetatud põhjendustega on kindlaks tehtud, et koostööd teinud eksportivate tootjate suhtes kohaldatava subsiidiumi tase on vähenenud ja seega tuleks nende eksportivate tootjate suhtes määrusega (EÜ) nr 367/2006 kehtestatud tasakaalustavaid tollimaksumäärasid vastavalt muuta.

(120)

Muudetud tasakaalustavad tollimaksumäärad tuleks kehtestada käesoleva vahepealse läbivaatamise käigus leitud uute subsiidiumimäärade põhjal, kuna esialgse subsiidiumidevastase uurimise käigus arvutatud kahjumarginaalid jäävad kõrgemaks.

(121)

Kõikide teiste äriühingute osas, keda käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise käigus ei käsitletud, leitakse, et uuritud kavade tegelik kord ja nende tasakaalustatavus ei ole varasema uurimisega võrreldes muutunud. Seega ei ole põhjust nende äriühingute suhtes kehtivaid subsiidiumi- ja tollimaksumäärasid ümber arvutada. Sellest tulenevalt ei muudeta tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes, välja arvatud praeguse läbivaatamise käigus koostööd teinud viis eksportivat tootjat.

(122)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed tasakaalustavad tollimaksumäärad kajastavad läbivaatamise käigus kindlaks tehtud olukorda. Seega on need määrad kohaldatavad ainult nende äriühingute vaatlusaluse toote impordi suhtes. Käesoleva määruse regulatiivosas nimetamata teiste äriühingute, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud äriühingute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes neid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja nende suhtes kohaldatakse tollimaksumäärasid, mida kohaldatakse „kõigi teiste äriühingute” suhtes.

(123)

Komisjonile tuleb esitada kõik nõuded, milles taotletakse individuaalse tasakaalustava tollimaksumäära kohaldamist (nt pärast üksuse nime muutust või pärast uue tootmis- või müügiüksuse rajamist), (13) koos kogu asjaomase informatsiooniga, eelkõige kui tegemist on muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises ja eksportmüügis (näiteks seoses nime muutmisega või uue tootmis- või müügiüksuse rajamisega). Vajaduse korral ja pärast nõuandekomiteega konsulteerimist muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(124)

Vastavalt algatamisteate punkti 3 viimasele lõigule on tasakaalustava tollimaksumäära muutmisel mõju määrusega (EÜ) nr 1292/2007 kehtestatud lõplikule dumpinguvastasele tollimaksule, kuna seda kohandati varasemas dumpinguvastases uurimises, et vältida ekspordisubsiidiumidest tuleneva kasu mõju topeltarvestamist (tuletatakse meelde, et lõplik dumpinguvastane tollimaks põhineb dumpingumarginaalil, kuna leiti, et see on madalam kui kahju kõrvaldamist võimaldav tase). Vastavalt algmääruse artikli 24 lõikele 1 ja määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 14 lõikele 1 ei või ühegi toote kohta korraga kehtida dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed, et korrigeerida üht ja sama dumpingust või ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Esialgse uurimise käigus leiti, et teatavad tasakaalustatavad subsideerimiskavad, mida uuriti, olid ekspordisubsiidiumid algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses. Sellistena mõjutasid subsiidiumid India eksportivate tootjate ekspordihinda, suurendades seega dumpingumarginaale. Seepärast kohandati lõplikke dumpinguvastaseid tollimakse vastavalt algmääruse artikli 24 lõikele 1, et kajastada tegelikku dumpingumarginaali pärast ekspordisubsiidiumide mõju, mis tulenes lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamisest (vt määruse (EÜ) nr 366/2006 põhjendus 59 ja määruse (EÜ) nr 1424/2006 põhjendus 11).

(125)

Seepärast tuleb nüüd kohandada eksportivate tootjate suhtes kehtivaid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrasid, et võtta arvesse kõnealuse subsiidiumidevastase uurimise läbivaatamise uurimisperioodil ekspordisubsiidiumidest tuleneva läbivaadatud kasu taset, et kajastada tegelikku dumpingumarginaali pärast ekspordisubsiidiumide mõju, mis tulenes kohandatud lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamisest.

(126)

Eelnevalt äriühingute Ester Industries Limited, Garware Polyester Limited, Polyplex Corporation Limited ja Uflex Limited (sel ajal tunti äriühingut nime Flex Industries Limited all) (14) suhtes määruses (EÜ) nr 366/2006 (vt põhjendus 50) kehtestatud dumpingumarginaalid on vastavalt 29,3 %, 20,1 %, 3,7 % ja 3,2 %. Äriühingu SRF Limited suhtes määruses (EÜ) nr 1424/2006 kehtestatud dumpingumarginaal on 15,5 %.

(127)

Võttes arvesse läbivaatamise uurimisperioodil kindlaks tehtud ekspordisubsiidiumidest tulenevat kasu ja eelnevalt kehtestatud dumpingumarginaali, tuleks asjaomaste äriühingute suhtes kehtivad marginaalid ja tollimaksumäärad arvutada nii, nagu on esitatud tabelis allpool:

(128)

Et arvesse võtta viie asjaomase eksportiva tootja suhtes kehtiva dumpinguvastase tollimaksu läbivaadatud taset, tuleks määrust (EÜ) nr 1292/2007 vastavalt muuta,