4.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/10

(1)

Audiovisuaalsektor aitab kaasa Lissaboni tegevuskava eesmärkide saavutamisele, toetades konkurentsivõimet, oskusi, majanduskasvu ja tööhõivet teadmistepõhises majanduses. Lissaboni tegevuskava raames on sellel sektoril väga oluline osa Euroopa infoühiskonna ja meediapoliitika poliitilise raamistiku ehk algatuse i2010 kontekstis.

(2)

Euroopa Parlament on järjepidevalt rõhutanud, et audiovisuaalsektori panus Euroopa teadmistepõhisesse ja loomemajandusse on märkimisväärne ning sellel on keskne roll kultuurilise mitmekesisuse ja paljususe edendamisel, samuti on see oluline sõnavabaduse platvorm.

(3)

Euroopa kultuuri- ja loomesektor annab olulise panuse Euroopa kultuurimajandusse ning 2004. aastal andis loomesektor tööd vähemalt 5,8 miljonile inimesele, mis moodustab 3,1 % Euroopa Liidu 25 liikmesriigi (EL 25) töötajaskonnast.

(4)

Audiovisuaalsektori toetamisel ühenduse vahenditega võetakse arvesse asutamislepingu artiklit 151, mille kohaselt ühendus ja liikmesriigid soosivad kultuurialast koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, ning seda, et ühendus võtab oma tegevuses arvesse kultuurilisi aspekte, eelkõige eesmärgiga austada ja edendada oma kultuurilist mitmekesisust.

(5)

Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava käsitlevas 16. novembri 2007. aasta nõukogu resolutsioonis (4) tõdeti, et kultuur on üks rahvusvaheliste suhete olulisemaid elemente, ning rõhutati vajadust suurendada selle osa ELi välissuhetes ja arengupoliitikas. Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava üleilmastuvas maailmas käsitlevas 10. aprilli 2008. aasta resolutsioonis rõhutas Euroopa Parlament seoses Unesco kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga ka seda, et oluline on integreerida kultuurimõõde kõikidesse poliitikatesse ja programmidesse, sealhulgas välis- ja arengupoliitikasse.

(6)

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad võtsid 21. novembril 2008 vastu järeldused kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide välissuhetes (5).

(7)

Komisjoni 8. juuni 2006. aasta teatises „Euroopa maailmas” toonitatakse ELi sise- ja välispoliitika lahutamatut seotust ning Euroopa potentsiaali osaleda tekkivate turgude ja üleilmastumisega kaasnevate uute võimaluste kasutamises tänu oma ühiskonna avatusele, mis suudab omaks võtta inimesi, ideid ja uusi tehnoloogiaid.

(8)

Euroopa Liit oli üks põhiosalisi protsessis, mille tulemusel võeti vastu 18. märtsil 2007 jõustunud Unesco kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon, mille Euroopa Ühendus ja 13 liikmesriiki 18. detsembril 2006 ratifitseerisid. Konventsiooni eesmärk on tugevdada rahvusvahelist koostööd ja solidaarsust, et soodustada kõigi riikide kultuurilisi väljendusvõimalusi. Konventsiooni artikli 12 punkti e kohaselt „toetavad konventsiooni osalised ühistootmist ja ühislevitamist käsitlevate lepingute sõlmimist”.

(9)

Palju liikmesriikide meetmetest, nagu rahvusvahelised ühistootmisfondid ja -lepingud, on suunatud koostöö tihendamisele Euroopa Liidu ja kolmandate riikide audiovisuaaltööstuse vahel. Selliseid meetmeid täiendatakse ühenduse toetusega.

(10)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 tunnustatakse väljendusvabaduse ja meediakanalite paljususe olulisust.

(11)

Programmi MEDIA Plus hindamisaruandes märgiti rahvusvaheliste turgude olulisust Euroopa audiovisuaaltööstuse probleemide ületamisel.

(12)

Rahvusvaheline audiovisuaalmaastik on viimase kahe kümnendi jooksul tunduvalt muutunud ning seisab nüüd silmitsi uute väljakutsetega just tehnoloogilise arengu tõttu, mille näiteks on digitaalne kinoprojektsioon, nõudevideoteenus (VoD) ja paljude kanalitega digitaaltelevisioon. Sellega on kaasnenud tugev finantskasv ja paljulubavad investeeringud ning seega ka kasvav nõudlus audiovisuaalsisu järele, mis pakub ettevõtjatele rohkeid võimalusi. Seetõttu tuntakse erinevate digitaalsete rakendustega seotud projektide vastu üha suurenevat huvi. Samuti on olemas selge seos projektide elluviimiseks toimuva rahvusvahelise koostöö ja liidu suutlikkuse vahel edendada maailmas oma õiguslikku mudelit, mis käsitleb audiovisuaalküsimusi ning audiovisuaalse ja elektroonilise side lähenemist.

(13)

Arvestades audiovisuaalpoliitika rahvusvahelise mõõtme kasvavat olulisust võttis Euroopa Parlament 13. detsembril 2007. aastal vastu 2008. aasta eelarve raames ettevalmistava meetme MEDIA International, mis keskendub liidu suhete arendamisele audiovisuaaltoodangu turgudega kolmandates riikides ning annab sellega võimaluse struktureerida ning tugevdada suhteid ja võrgustikke Euroopa ja kolmandate riikide audiovisuaalvaldkonna asjatundjate vahel nii Euroopa kui ka asjaomaste kolmandate riikide tööstusharu huvides. Sellele järgnenud projektikonkurss äratas elavat huvi nii Euroopa kui ka kolmandate riikide valdkondlike asjatundjate hulgas. Rahastamiseks valiti välja 18 projekti. Ettevalmistava meetme MEDIA International esimene tegevusaasta kinnitas niisiis sektori huvi ja vajadusi rahvusvahelisel areenil ning ka vajadust ühenduse meetme järele.

(14)

Euroopa Parlament pikendas ettevalmistava meetme MEDIA International rakendusaega ning suurendas 2009. aasta eelarvet.

(15)

Mitme liikmesriigi audiovisuaalvaldkonna eest vastutavad ministrid tervitasid 19. mail 2008. aastal Cannes’is toimunud mitteametlikul kohtumisel Euroopa Parlamendi algatust seoses ettevalmistava meetmega MEDIA International ning julgustasid komisjoni „seda algatust edasi arendama ning kaaluma, kuivõrd oleks soovitav ja võimalik teha enne aasta lõppu ettepanek toetusprogrammi koostamiseks, et edendada koostööd Euroopa ja kolmandate riikide audiovisuaalvaldkonna asjatundjate vahel kõigi osaliste huvides”.

(16)

Avalik arutelu näitas tugevat toetust tihedamale koostööle Euroopa ja kolmandate riikide audiovisuaalsektori asjatundjate vahel, eelkõige koolituse, audiovisuaalteoste (sealhulgas uued platvormid, nagu nõudevideo ja internetiprotokollipõhine televisioon („IP-põhine televisioon”) ühistootmise, turustamise ja levitamise hõlbustamise ning filmipädevusega seoses.

(17)

Juurdepääsu kolmandate riikide audiovisuaaltoodangu turgudele tuleks hõlbustada nendel turgudel tegutsevatele asjatundjatele turuteadmiste jagamise ja asjatundjatevaheliste võrgustike loomise abil. Selleks tuleks programmi raames toetada koolitust pakkuvaid projekte.

(18)

Pakutavate audiovisuaalteoste mitmekesisuse ja tarbijate valikud määrab turustussektor. Euroopa levifirmad on väikesed ning turu struktuuri ja killustatuse tõttu on neil oma suurte vertikaalselt integreeritud konkurentidega võrreldes vähem võimalusi pääseda suurtele rahvusvahelistele turgudele. Lisaks on tekkinud uusi turul osalejaid ja leviplatvorme, millega võimendatakse audiovisuaalsisu või nõutakse selle täiendamist. Seetõttu on asjakohane võtta meetmeid Euroopa teoste kolmandates riikides ning kolmandate riikide teoste Euroopas turustamise, levitamise ja esitamise täiustamiseks.

(19)

Sellest tuleneb ka vajadus kehtestada audiovisuaalsektoris ühenduse programm, mis aitaks rahastada projekte teabevahetuse, koolituse ja konkurentsivõime ning audiovisuaalsisu turustamise, levitamise ja esitamise vallas.

(20)

Et tagada mõlemapoolne võimalikult suur kasu ja lihtsustada haldamist, peaksid Euroopa Liidu ja kolmandate riikide asjatundjad esitama programmi raames teostatavate projektide ettepanekuid ühiselt ja projektid ka ühiselt ellu viima ning kõnealused projektid peaksid edendama rahvusvahelist võrgustikes osalemist. Projektide juhtimise lihtsustamiseks peaksid nende koordinaatoriteks olema asjatundjad, kes on registreeritud programmis osalevas riigis.

(21)

Tuleks välja töötada ja rakendada asjakohaseid meetmeid, et vältida rikkumisi ja pettusi ning nõuda tagasi kadumaläinud, valesti ülekantud või valesti kasutatud vahendid.

(22)

Asjakohane on sätestada kogu programmi kestuse ajaks rahastamispakett, mis oleks eelarvepädevate institutsioonide jaoks edaspidi peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (6) punkti 37 tähenduses.

(23)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud teatavad meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (7).

(24)

Programmi järelevalve ja hindamise meetmete kord peaks hõlmama üksikasjalikke aastaaruandeid ning spetsiifilisi, mõõdetavaid, saavutatavaid, asjakohaseid ja tähtajalisi eesmärke ning näitajaid.

(25)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid kavandatud meetmete riikide- ja rahvusvahelist iseloomu arvestades piisavalt saavutada ning meetmete ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

i)

ELi liikmesriigi kodanik või

ii)

vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu VI osa sätetele Euroopa Majanduspiirkonna liikmeks oleva EFTA riigi kodanik või

iii)

otsuse nr 1718/2006/EÜ (8) artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud riigi, mida ei ole nimetatud punktis ii, kodanik, kui kõnealune riik

a)

parandades asjatundjate arusaamist eelkõige omamaiste audiovisuaaltoodangu turgude toimimistingimustest, õigusraamistikust (sealhulgas intellektuaalomandi õiguste valdkonnas), rahastamissüsteemidest ja koostöövõimalustest;

b)

kindlustades ja soodustades asjatundjatevahelist koostööd audiovisuaalvaldkonnas, parandades nende teadmiste taset audiovisuaalturgude kohta;

c)

soodustades võrgustike ja pikaajaliste tööalaste suhete tekkimist eelkõige stipendiumite abil või

d)

toetades algastme kutseõpet ja jätkukoolitust.

a)

hõlbustada kolmandatest riikidest partnerite leidmist Euroopa teoste jaoks. Programmiga toetatakse ühistoodangu turgude kujunemist ja ürituste korraldamist partnerite leidmiseks (pitching) eesmärgiga potentsiaalsed partnerid kokku viia (nt stsenaristid, režissöörid, näitlejad, tootjad ja levitajad);

b)

ergutada Euroopa teoste rahvusvahelist müüki ja reklaami kolmandate riikide turgudel ning kolmandate riikide teoste müüki ja reklaami Euroopas. Programmiga toetatakse lepingute sõlmimist selliste koosluste vahel nagu õiguste omajad/müügiesindajad/levitajad, et tagada toodangu levik (nt kinodes, tavatelevisioonis, IP-põhises televisioonis, veebitelevisioonis ja nõudevideo platvormide abil) ning selle reklaamimine.

a)

ergutada Euroopa ja kolmandate riikide kinoettevõtjaid vastastikku suurendama audiovisuaalteoste esilinastuste lülitamist oma kavadesse ning parandama linastamistingimusi (kestus, meediakajastus ja linastuste arv). Programmiga toetatakse projekte, mis pärinevad kinovõrkudest, kellel on linastamisvõimalused nii Euroopas kui ka kolmandates riikides ning kes kavandavad näidata märkimisväärsel arvul audiovisuaalteoseid oma partneri(te) territooriumil (territooriumitel);

b)

suurendada audiovisuaalsisu tootmist ning parandada kolmandatest riikidest pärit audiovisuaalteoste edastamis- ja levitamistingimusi Euroopa levikanalites (nt tavatelevisioon, IP-põhine televisioon, veebitelevisioon, nõudevideo platvormid) ning Euroopa teoste edastamis- ja levitamistingimusi rahvusvahelistes edastuskanalites. Programmiga toetatakse ringhäälinguettevõtjate (või nõudevideo platvormide) ja õiguste omajate vahelisi partnerlussuhteid, mis on suunatud teosekogumite edastamisele või nõudevideo platvormidel teoste kataloogide levitamisele;

c)

aidata korraldada üritusi ja filmipädevusega seotud algatusi, mis on suunatud eelkõige noortele ning mõeldud audiovisuaalteoste mitmekesistamise edendamiseks ja nõudluse suurendamiseks kultuuriliselt mitmepalgelise audiovisuaalsisu järele rahvusvahelisel tasandil.

a)

iga-aastane tööplaan, sealhulgas prioriteedid;

b)

programmi rahaliste vahendite sisemine jaotus aastate kaupa, sealhulgas jaotus erinevate valdkondlike meetmete kaupa;

c)

programmi rakendamise üldsuunised;

d)

projektikonkursside sisu, projektide valikukriteeriumide ja korra määratlus;

e)

selliste projektiettepanekute väljavalimine, mis saavad ühenduse rahalisi vahendeid:

a)

panustades aruteludesse ja teabesse liidu kui rahu, heaolu ja turvalisust esindava piirkonna kohta;

b)

edendades väljendusvabaduse põhimõtet;

c)

kujundades teadlikkust kultuurilise mitmekesisuse, ühiste väärtuste, kultuuridevahelise dialoogi ja mitmekeelsuse olulisuse kohta maailmas;

d)

laiendades Euroopa majanduse teadmistebaasi ja aidates kaasa liidu ülemaailmse konkurentsivõime tugevdamisele ja

e)

aidates võidelda igasuguse diskrimineerimise vastu soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

a)

31. jaanuariks 2012 teatise programmi võimaliku jätkamise kohta;

b)

31. detsembriks 2015 järelhindamise aruande.