1.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 171/17

(1)

Nõukogu kiitis otsusega 2002/648/EÜ (2) heaks Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingu (edaspidi „leping”) sõlmimise.

(2)

Lepingu artikli 11 punktis b on sätestatud, et käesolev leping sõlmitakse esialgu viieks aastaks ning seda võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada pärast iga järjestikuse perioodi viimasel aastal teostatud hindamist.

(3)

Euroopa Ühenduse ja India teadus- ja tehnikaalase koostöö juhtkomitee koosolekul 15. ja 16. novembril 2006 Brüsselis väljendasid mõlemad lepinguosalised huvi lepingu pikendamise vastu veel viieks aastaks.

(4)

Pikendatud lepingu sisu on sama kui 14. oktoobril 2007 aegunud lepingul. Lepinguosalised leiavad, et lepingu kiire pikendamine on nende mõlema huvides.

(5)

Lepingu aluseks on tasakaalustatud vastastikuse kasu nimel loodud partnerluse, vastastikkuse, teabe õigeaegse vahetamise ja intellektuaalomandi õiguste nõuetekohase kaitse põhimõtted.

(6)

20. detsembril 1993. aastal alla kirjutatud Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahelises koostöölepingus partnerluse ja arengu kohta (3) on sätestatud, et lepinguosalised kohustuvad sisse seadma asjakohased menetlused selleks, et hõlbustada oma teadlaste ja uurimiskeskuste võimalikult suures ulatuses osalemist teadus- ja tehnikaalases koostöös.

(7)

Ühtlasi on teadus- ja tehnikaalane koostöö üks valdkondadest, millele on viidatud 7. septembri 2005. aasta India ja ELi strateegilise partnerluse ühises tegevuskavas, mis muu hulgas on suunatud India ja Euroopa vahelisele teadlaste liikuvuse suurendamisele, vahetuste kasvule ja juurdepääsu parandamisele.

(8)

Nõukogu otsustas oma 26. novembri 2007. aasta otsusega lubada Euroopa Ühenduse nimel kirjutada alla leping, millega pikendatakse lepingut (edaspidi „pikendamisleping”).

(9)

Pikendamisleping kirjutati alla 30. novembril 2007.

(10)

Pikendamisleping tuleks heaks kiita,

1.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 171/19

a)

„koostöö” – käesoleva lepingu alusel toimuv tegevus, mida lepinguosalised teevad või toetavad, sealhulgas ühised teadusuuringud;

b)

„teave” – teaduslikud või tehnilised andmed ning teadus- ja arendustegevuse tulemused või meetodid, mis tulenevad käesoleva lepingu alusel tehtud ühistest teadusuuringutest, samuti kõik muud andmed, mida peavad vajalikuks koostöös osalejad, sealhulgas vajaduse korral ka lepinguosalised ise;

c)

„intellektuaalomand” – Stockholmis 14. juulil 1967 sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud intellektuaalomand;

d)

„ühised teadusuuringud” – ühe või mõlema lepinguosalise rahaliselt toetatav teadusuuringu, tehnoloogiaarenduse või -tutvustamise projekt, mis hõlmab koostööd nii ühendusest kui ka Indiast pärit osalejate vahel ning mille lepinguosalised või rakendusasutused on kirjalikult määratlenud ühise teadustööna. Kui rahastajaks on ainult üks lepinguosaline, on määratlejaks see lepinguosaline ja projektis osaleja;

e)

„osaleja” või „teadusüksus” – iga isik, kõrgharidusasutus, teadusasutus või iga muu ühenduses või Indias asuv juriidiline isik, ettevõtja või äriühing, kes osaleb koostöös, sealhulgas lepinguosalised ise.

a)

partnerlus tasakaalustatud vastastikuse kasu nimel;

b)

vastastikune juurdepääs kummagi lepinguosalise teadus- ja tehnoloogiaarendustegevusele;

c)

koostööd mõjutada võiva teabe õigeaegne vahetamine;

d)

intellektuaalomandi õiguste nõuetekohane kaitse.

—

India teadusüksuste osalemine raamprogrammiga hõlmatud TTA-projektides ning ühenduses asuvate teadusüksuste osalemine India samalaadsete TTA-sektorite projektides. Osalemine toimub kummaski lepinguosalises kohaldatavate eeskirjade ja korra kohaselt;

—

ühised TTA-projektid; ühiseid TTA-projekte rakendatakse siis, kui osalejad on koostanud lisas esitatud tehnoloogiahalduskava (milles käsitletakse teabe levitamist ja kasutamist ning teabele juurdepääsu õigusi);

—

juba rakendatavate TTA-projektide ühendamine kummagi lepinguosalise TTA-programmide suhtes kohaldatava korra kohaselt;

—

teadlaste ja tehniliste ekspertide külastused ja vahetused;

—

teadusseminaride, konverentside, sümpoosionide ja õpikodade ühine korraldamine ning ekspertide osalemine nendes;

—

kooskõlastatud meetmed rahastatud TTA-ühisprojektide tulemuste levitamiseks ja kogemuste vahetamiseks;

—

seadmete ja materjalide vahetamine ning ühiskasutamine, sealhulgas kõrgtasemel teadusrajatiste ühine kasutamine;

—

käesoleva lepingu kohase koostööga seotud tavasid, õigusnorme ja programme käsitlev teabevahetus;

—

iga muu juhtkomitee soovitatud vorm, mida loetakse vastavaks kummagi lepinguosalise kohaldatavatele tegevuspõhimõtetele ja korrale.

a)

Käesoleva lepingu kohase koostöö kooskõlastamist ja hõlbustamist korraldavad India poolt teadus- ja tehnoloogiaministeerium (teaduse ja tehnoloogia osakond) ning ühenduse poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni talitused, kes tegutsevad rakendusasutustena.

b)

Rakendusasutused moodustavad käesoleva lepingu haldamiseks teadus- ja tehnoloogiakoostöö juhtkomitee (edaspidi „juhtkomitee”); sellesse komiteesse kuulub võrdne arv kummagi lepinguosalise ametlikke esindajaid ning selle kaaseesistujad on mõlema lepinguosalise esindajad; juhtkomitee kehtestab oma töökorra.

c)

Juhtkomitee ülesanded on järgmised:

d)

Juhtkomitee tuleb üldreeglina kokku kord aastas, eelistatavalt enne Euroopa Ühenduse ja India vahelise partnerlus- ja arengualase koostöö lepingu raames moodustatud ühiskomisjoni koosolekut, ning vastavalt ühiselt kokku lepitud ajakavale; koosolekuid tuleks pidada vaheldumisi ühenduses ja Indias. Kummagi lepinguosalise taotluse alusel võib korraldada erakorralisi koosolekuid.

e)

Juhtkomitee võtab otsused vastu konsensuse alusel. Igal koosolekul koostatakse protokoll, milles esitatakse otsused ja põhilised arutatud küsimused. Protokolli kooskõlastavad juhtkomitee määratud kaaseesistujad.

f)

Juhtkomitee koosolekute puhul kannab osalejate reisi- ja majutuskulud see osapool, keda osaleja esindab. Kõik muud juhtkomitee koosolekuga seotud kulud kannab vastuvõttev lepinguosaline.

a)

Koostöö sõltub vajalike rahaliste vahendite olemasolust ning kummagi lepinguosalise territooriumil kohaldatavatest õigusnormidest (sealhulgas maksu- ja tollimaksuvabastusi käsitlevatest õigusnormidest) ning toimub vastavalt lepinguosaliste tegevuspõhimõtetele ja programmidele.

b)

Osalejad jagavad väljavalitud koostööprojektidega seotud kulud ilma vahendite ülekandmiseta ühelt lepinguosaliselt teisele.

c)

Koostöö täpsed haldus- ja finantseeskirjad täpsustatakse üksikasjalikumalt rakenduskorras.

d)

India osalusega TTA-projektide suhtes, mida ühendus rahastab muude meetmete kui raamprogrammi kaudu, ei kohaldata punktides b ja c nimetatud sätteid.

a)

Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teineteisele kirjalikult teatavad, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused.

b)

Käesolev leping sõlmitakse viieks aastaks ning seda võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada pärast nimetatud ajavahemiku viimasel aastal tehtud hindamist.

c)

Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kokkuleppel. Muudatused jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teineteisele kirjalikult teatavad, et nad on lõpetanud lepingu muutmiseks vajalikud siseriiklikud menetlused.

d)

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest kirjalikult kuus kuud ette. Käesoleva lepingu tähtaja möödumine või lepingu lõpetamine ei mõjuta ühegi selle alusel sõlmitud kokkuleppe kehtivust ega kehtivusaega ega lepingu lisa kohaselt tekkinud eriõigusi ega -kohustusi.

e)

Lepinguosalised lahendavad kõik käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimused või vaidlused vastastikusel kokkuleppel.

1.

Käesolevas lisas kasutatakse lepingu artikli 2 punktis c esitatud intellektuaalomandi määratlust.

2.

Käesolevas lisas käsitletakse õiguste ja soodustuste jaotamist lepinguosaliste ja nende osalejate vahel. Kumbki lepinguosaline ja tema osalejad tagavad, et teine lepinguosaline ja tema osalejad võivad omandada neile käesoleva lisa kohaselt kuuluvad intellektuaalomandi õigused. Käesoleva lisaga ei muudeta ega piirata muul viisil lepinguosalise ja tema kodanike või osalejate omavahelist õiguste, soodustuste ja autoritasude jagamist, mis määratakse kindlaks kummagi lepinguosalise seaduste ja tavadega.

3.

Lepinguosalised lähtuvad ka järgmistest põhimõtetest, mis tuleks sätestada kokkulepetes:

4.

Osalejad koostavad ühiselt tehnoloogiahalduskava (THK). THK on ühistes teadusuuringutes osalejate vaheline erikokkulepe, milles määratakse kindlaks nende vastavad õigused ja kohustused, sealhulgas ühiste teadusuuringute käigus tekkiva teabe ja intellektuaalomandi omandilise kuuluvuse ja kasutamisega, sealhulgas avaldamisega seotud õigused ja kohustused. Intellektuaalomandi suhtes sätestatakse THKs tavaliselt muu hulgas omandiline kuuluvus, kaitse, kasutajaõigused teadus- ja arendustööks, kasutamine ja levitamine, sealhulgas ühise avaldamise kord, külalisteadlaste õigused ja kohustused ning vaidluste lahendamise kord. THKs käsitletakse ka eel- ja taustteavet, litsentsimist ja lõpptulemusi. THK koostatakse kummagi lepinguosalise kehtivate eeskirjade raames, võttes arvesse ühiste teadusuuringute eesmärke, lepinguosaliste ja osalejate suhtelist rahalist ning muud panust, territoriaalse või kasutusvaldkonniti litsentsimise häid ja halbu külgi, kohaldatavate õigusaktidega kehtestatud nõudeid, vajadust vaidluste lahendamise korra järele ning muid tegureid, mida osalejad peavad vajalikuks. Ühistes tehnoloogiahalduskavades käsitletakse ka külalisteadlaste (st väljastpoolt lepinguosalisi ja osalejaid pärit teadlased) tehtavate teadusuuringutega seotud intellektuaalomandi õigusi ja kohustusi. Teadusuuringute rahastamises osaleva lepinguosalise vastutav rahastamisasutus või -amet kinnitab THKd enne konkreetsete teadus- ja arengukoostöölepingute sõlmimist, millele need lisatakse.

5.

Ühiste teadusuuringute käigus tekkinud teave või intellektuaalomand, mida THKs ei käsitleta, jagatakse vastavalt THKs sätestatud põhimõtetele. Kui tekib vaidlus, mida ei ole võimalik kokkulepitud vaidluste lahendamise korra kohaselt lahendada, kuulub see teave või intellektuaalomand kõigi sellistes ühistes teadusuuringutes osalejate ühisomandisse, mille käigus teave või intellektuaalomand tekkis. Igal osalejal, kelle suhtes seda sätet kohaldatakse, on õigus kasutada sellist teavet või intellektuaalomandit oma ärilistel eesmärkidel ja geograafiliste piiranguteta.

6.

Kumbki lepinguosaline tagab kooskõlas kohaldatavate seadustega, et teine lepinguosaline ja tema osalejad võivad omandada neile jagatud õigused intellektuaalomandile.

7.

Säilitades käesoleva lepinguga mõjutatud valdkondades konkurentsitingimused, püüab kumbki lepinguosaline tagada, et käesoleva lepingu ja selle kohaselt sõlmitud kokkulepete alusel omandatud õigusi teostatakse nii, et soodustatakse eelkõige

8.

Käesoleva lepingu lõpetamine või selle tähtaja möödumine ei mõjuta osalejate käesoleva lisa kohaseid õigusi ega kohustusi, mis on seotud heakskiidetud käimasolevate projektide alusel saadud intellektuaalomandiga.

1.

Kui lepinguosaline või tema avalikud asutused avaldavad käesoleva lepingu kohastest ühistest teadusuuringutest tulenevaid teaduslikke ja tehnilisi ajakirju, artikleid, aruandeid või raamatuid, sealhulgas videolinte ja tarkvara, on teisel lepinguosalisel õigus saada ülemaailmne tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents selliste tööde tõlkimiseks, paljundamiseks, kohandamiseks, edastamiseks ja avalikuks levitamiseks.

2.

Lepinguosalised püüavad võimalikult laialdaselt levitada teaduskirjandust, mis tuleneb käesoleva lepingu kohastest ühistest teadusuuringutest ja mida avaldavad sõltumatud kirjastajad.

3.

Kõigil autoriõigusega kaitstavate teoste eksemplaridel, mida levitatakse avalikult ja mis valmistatakse käesolevate sätete alusel, esitatakse teose autori või autorite nimi või nimed, välja arvatud juhul, kui autor on sõnaselgelt keelanud oma nime nimetada. Samuti on eksemplaridel selgelt näha märge lepinguosaliste koostööpanuse kohta.

1.

Mõlemad lepinguosalised või, kui see on asjakohane, nende asutused või osalejad määravad võimalikult kiirelt ja eelistatavalt THKs kindlaks teabe, mille avalikustamist nad seoses käesoleva lepinguga ei soovi, võttes muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:

2.

Kumbki lepinguosaline tagab, et ta ise ja tema osalejad märgistavad avalikustamata teabe selgelt, näiteks kohase märke või piirava seletuskirja abil. See kehtib ka nimetatud teabe täieliku või osalise taasesitamise puhul. Käesoleva lepingu kohaselt avalikustamata teavet saav lepinguosaline võtab arvesse selle piiratud juurdepääsetavust. Need piirangud lõpevad automaatselt, kui teabe omanik avaldab teabe üldsusele.

3.

Vastuvõttev lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaselt edastatud avalikustamata teavet levitada oma koosseisus olevatele isikutele või oma töötajatele ning oma muudele asjaomastele ametitele või asutustele, kellel on käimasolevate ühiste teadusuuringutega eriotstarvetega seotud volitused, tingimusel et sellisel viisil levitatud avalikustamata teabe suhtes kohaldatakse kirjalikku konfidentsiaalsuslepingut ja et see teave on kooskõlas eespool sätestatuga kergesti äratuntav kui avalikustamata teave.

4.

Käesoleva lepingu kohaselt avalikustamata teavet esitava lepinguosalise eelneval kirjalikul nõusolekul võib vastuvõttev lepinguosaline levitada sellist avalikustamata teavet laiemalt, kui on lubatud lõikes 3. Lepinguosalised teevad koostööd sellist laiemat levitamist käsitleva eelneva kirjaliku nõusoleku taotlemise ja andmise korra väljatöötamiseks ja kumbki lepinguosaline annab sellise nõusoleku oma riigi tegevuspõhimõtete ja õigusnormidega lubatud ulatuses.