21.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 365/26

(1)

Nõukogu kehtestas 23. septembril 2000 määrusega (EÜ) nr 1995/2000 (2) lõplikud dumpinguvastased meetmed Alžeeriast, Ukrainast, Valgevenest, Venemaalt ja Leedust pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste (“UAN”) impordi suhtes. UANi Leedust importimise suhtes kehtestatud meetmed aegusid pärast Euroopa Liidu laienemist 1. mail 2004. Nende meetmeteni viinud uurimisele viidates kasutatakse edaspidi nimetust “esialgne uurimine”.

(2)

Kõnealuse impordi suhtes kohaldatavad meetmed koosnesid koguselistest tollimaksudest, välja arvatud import ühelt eksportivalt Alžeeria tootjalt, kelle hinnakohustus heaks kiideti.

(3)

Pärast seda kui 17. detsembril 2004 avaldati teadaanne kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, (3) esitati 20. juunil 2005 taotlus aegumise läbivaatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. Taotluse esitas Euroopa väetisetootjate ühendus (EFMA, edaspidi “taotleja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab suure osa, käesoleval juhul rohkem kui 50 % Euroopa Ühenduse UANi kogutoodangust.

(4)

Taotleja väitis ning esitas piisavalt prima facie tõendeid selle kohta, et tõenäoliselt jätkub või kordub dumping ja ühenduse tootmisharule kahju tekitamine Alžeeriast, Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt (edaspidi “asjaomased riigid”) pärit UANi importimisel.

(5)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 22. septembril 2005Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (4) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(6)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise suhtes asjakohaste suundumuste läbivaatamine hõlmas ajavahemikku alates 2002. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusperiood”).

(7)

Komisjon saatis ametlikud teated aegumise läbivaatamise algatamise kohta teadaolevatele asjaomastele eksportivatele tootjatele, importijatele ja kasutajatele ning nende ühendustele, ekspordiriikide esindajatele, kaebuse esitajale ning ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates märgitud tähtaja jooksul.

(8)

Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja oma ärakuulamistaotlust konkreetselt põhjendasid.

(9)

Arvestades nende ühenduse tootjate ja ühendusse importijate rohkust, kes ei ole seotud ühegi eksportiva tootjaga üheski asjaomases riigis, peeti kooskõlas algmääruse artikliga 17 asjakohaseks kaaluda väljavõttelise uuringu korraldamist. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on tõepoolest vajalik, ning selle vajalikkuse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 anda endast teada 15 päeva jooksul pärast uurimise algatamist ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(10)

Pärast esitatud teabe läbivaatamist ning arvestades koostöösoovi ilmutanud ühenduse tootjate rohkust, otsustati, et ühenduse tootjate suhtes on vaja rakendada väljavõttelist uuringut. Kuivõrd ainult üks importija andis algatamisteates nõutud teabe ning väljendas valmisolekut teha komisjoni teenistustega edaspidi koostööd, otsustati, et importijate suhtes ei ole väljavõttelist uuringut vaja rakendada.

(11)

Neljale valimisse kaasatud ühenduse tootjale ning kõikidele teadaolevatele eksportivatele tootjatele saadeti küsimustikud.

(12)

Vastused küsimustikule saadi neljalt valimisse kaasatud ühenduse tootjalt ja kuuelt asjaomaste riikide eksportivalt tootjalt, samuti nende sidusettevõtjatelt.

(13)

Küsimustikule esitas täielikud vastused üks võrdlusriigi tootja.

(14)

Komisjon otsis ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks, et määrata kindlaks dumpingu ja sellest tulenevalt ühenduse huvidele tekitatava kahju tõenäoline jätkumine või kordumine. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(15)

Kümme ühenduse tootjat täitsid valimi küsimustiku nõuetekohaselt ja õigeaegselt ning andsid oma ametliku nõusoleku uurimises edaspidi koostööd teha. Nende kümne ühenduse tootja hulgast moodustas komisjon vastavalt algmääruse artiklile 17 valimi, mis põhines ühenduses UANi tootmise ja müügi suurimal tüüpilisel mahul, mida oli mõistlik kasutada oleva aja jooksul uurida. Neli valimisse kaasatud ühenduse tootjat esindasid uurimisperioodi ajal 63 % ühenduse kogu tööstustootmisest ning eespool nimetatud kümme ühenduse tootjat esindasid uurimisperioodi ajal 75 % ühenduse kogutoodangust.

(16)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti moodustatud valimi suhtes asjaomaste isikutega, kes ei esitanud selles suhtes vastuväiteid.

(17)

Vaatlusalune toode on sama mis esialgses uurimises, s.t asjaomastest riikidest pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahus, mis on põllumajanduses levinud vedelväetis. See koosneb uurea, ammooniumnitraadi ja vee segust. Toote kõige olulisem omadus on selle lämmastikusisaldus (N), mis võib varieeruda vahemikus 28–32 %. Sellist varieeruvust on võimalik saavutada lahusesse rohkem või vähem vett lisades. Suurem osa imporditud UANist oli lämmastikusisaldusega 32 %, mis on kontsentreeritum ja sellepärast odavam transportida. Uurimise otstarbel käsitletakse kõiki uurea ja ammooniumnitraadi lahuseid hoolimata lämmastikusisaldusest kui lahuseid, millel on ühed ja samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning mis sellepärast kujutavad endast ühte ja sama toodet. Vaatlusalune toode kuulub CN-koodi 3102 80 00 alla.

(18)

Kõnealune kordusuurimine kinnitas esialgse uurimise järeldusi, et UAN on puhas tooraine ning selle kvaliteet ja füüsikalised põhiomadused on identsed, olenemata päritoluriigist. Seega on kindlaks tehtud, et vaatlusalusel tootel ning toodetel, mida valmistavad ja müüvad eksportivad tootjad asjaomaste riikide siseturul, aga ka nendel, mida valmistavad ja müüvad ühenduse tootja ühenduse turul ja võrdlusriigi tootja võrdlusriigi siseturul, on ühed ja samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning sisuliselt sama kasutusala, ning sellest tulenevalt käsitletakse neid kui samasuguseid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(19)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas meetmete aegumise tõttu võiks dumping tõenäoliselt jätkuda või korduda.

(20)

Uurimisperioodi vältel eksporditi ühendusse asjaomastest maadest pärit UANi üksnes Alžeeriast. Seega tehti dumpingu jätkumise tõenäosuse uurimiseks arvutused kahe koostööd teinud Alžeeria eksportiva tootja põhjal. Teiste koostööd tegevate Ukraina, Valgevene ja Venemaa eksportivate tootjate puhul keskenduti uurimisel üksnes dumpingu kordumise tõenäosusele.

(21)

Uurimisel tegid koostööd Alžeeria kaks ainsat UANi tootjat – Fertalge ja Fertial. Need kaks tootjat esindasid uurimisperioodi vältel kogu Alžeeriast pärit UANi eksporti ühendusse, mis oli 177 383 tonni. Alžeeriast pärit vaatlusaluse toote import ühendusse moodustas 4,8 % ühenduse tarbimisest, mis oli uurimisperioodi vältel 3 694 531 tonni. Seega suurenes import Alžeeriast 52 % võrreldes 116 461 tonniga esialgsel uurimisperioodil.

(22)

Sellepärast käsitleti nende kahe koostööd teinud eksportiva tootja antud teabe põhjal tehtud dumpingu uurimist kui kogu kõnealust riiki esindavat.

(23)

Kõigepealt tehti kindlaks, kas mõlema koostööd tegeva eksportiva tootja UANi müük omamaisel turul on tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, s.t kas kõnealuse müügi maht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote kogu eksportmüügist ühendusse. Uurimisel ilmnes, et mõlemad äriühingud müüsid ühendusse ainult ühte liiki UANi ning seda liiki ei müüdud omamaisel turul tüüpilistes kogustes.

(24)

Sellepärast ei saanud kummagi eksportiva tootja normaalväärtuse aluseks võtta müüki omamaisel turul ning normaalväärtus tuli arvutada vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3, lisades iga eksportija ühendusse eksporditava toote tootmiskuludele põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ja mõistliku kasumi.

(25)

Tootmiskuludega seoses tuleb märkida, et energiakulud, nagu elektri- ja gaasikulud, kujutavad endast tootmiskulude suurimat osa ning olulist osa toodangu kogumaksumusest. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 kontrolliti, kas vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulud olid asjaomaste isikute raamatupidamises mõistlikult kajastatud.

(26)

Uurimisel ei ilmnenud, et elektrikulud ei oleks olnud eksportivate tootjate raamatupidamises mõistlikult kajastatud. Sellega seoses märgitakse muu hulgas, et Alžeeria tootjate poolt uurimisperioodil tasutud elektrihinnad olid teiste riikide, näiteks Kanada ja Norra hindadega võrdlemisel kooskõlas rahvusvaheliste turuhindadega. Siiski ei saa öelda sama gaasihindade kohta.

(27)

Gaasitarnete suhtes tehti energiaturgudele spetsialiseerunud rahvusvaheliselt tunnustatud allikate avaldatud andmete põhjal kindlaks, et tegelikult maksis Alžeeria tootja gaasi eest vähem kui viiendiku Alžeeria maagaasi ekspordihinnast. Lisaks viitavad kõik saadaval olevad andmed sellele, et Alžeeria siseturu gaasihindu reguleeriti ja need olid palju väiksemad maagaasi turuhindadest näiteks Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Jaapanis ja Euroopa Liidus. Need neli turgu esindavad kokku 46 % maailma gaasitarbimisest ja nende siseturgudel valitsev hinnatase kajastab kulusid mõistlikul määral. Peale selle oli kõnealuste äriühingute tasutud gaasihind oluliselt väiksem ühenduse tootjate makstavast gaasihinnast.

(28)

Eespool kirjeldatut arvestades võeti seisukoht, et Alžeerias uurimisperioodi ajal tasutud gaasihinnad ei saanud mõistlikult kajastada gaasi tootmise ja turustamisega seotud kulusid. Sellepärast korrigeeriti ühe koostööd tegeva eksportiva tootja, nimelt Fertiali gaasikulusid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 muudelt tüüpilistelt turgudelt saadud andmete põhjal. Korrigeeritud hinna aluseks võeti uurimisperioodi vältel kehtinud Alžeeria veeldatud maagaasi keskmine ekspordihind Prantsuse piiril ilma mereveo- ja veeldamiskuludeta, kuivõrd seda peeti kõige asjakohasemaks aluseks, sest avalikus teabes viidatakse eranditult Alžeeria päritolu gaasile. Prantsusmaad, mis on suurim Alžeeria gaasi turg ja kus kulud hinnas mõistlikult kajastuvad, võib pidada tüüpiliseks turuks algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses. Teine koostööd tegev äriühing, Fertalge, ei kasutanud tooraineks maagaasi, sest ta toodab UANi kohapeal toodetavast ammooniumnitraadist ja uureast. Kuivõrd kohalikult toodetud ammooniumnitraadi maksumuses kajastus Alžeeria siseturu gaasihind, mida on mainitud eespool põhjenduses 27, korrigeeriti kõnealuse äriühingu kulusid vastavalt.

(29)

Sellepärast kasutati korrigeeritud gaasihindade arvesse võtmiseks kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul nende esitatud tootmiskulude ümberarvutamisel maagaasi hinda Prantsuse piiril ilma mereveo- ja veeldamiskuludeta. Selliselt ümber arvutatud tootmiskuludele lisati mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ja mõistlik kasum vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 ja artikli 2 lõikele 6.

(30)

Müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit ei olnud võimalik algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatava lõigu kohaselt kindlaks teha, sest kõnealuse kahe koostööd tegeva äriühingu tavapärane kaubandustegevus ei hõlmanud vaatlusaluse toote tüüpilist müüki omamaisel turul. Algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a ei saanud kohaldada, sest kõnealused kaks koostööd tegevat tootjat on ainsad UANi tootjad Alžeerias. Ka artikli 2 lõike 6 punkti b ei saanud kohaldada, sest eespool põhjenduses 28 märgitud põhjusel oleks tulnud samasse kaupade üldkategooriasse kuuluvate toodete tootmiskulusid gaasikulude arvessevõtmiseks samuti korrigeerida. Ilmnes, et oli võimatu kindlaks määrata, kui palju peaks kõigi samasse kaupade üldkategooriasse kuuluvate omamaisel turul müüdud toodete tootmiskulusid korrigeerima, mistõttu oli võimatu kindlaks määrata ka kasumimarginaali. Sellepärast määrati müügi-, üld- ja halduskulud ja kasum kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c.

(31)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c määrati müügi-, üld- ja halduskulud ja kasum kindlaks mõistlikul meetodil. Kuivõrd sama üldkategooria toodete siseturg on Alžeerias äärmiselt väike, tuli hankida teavet teistelt tüüpilistelt turgudelt. Kaaluti avalikult kättesaadavat teavet lämmastikväetiste ärisektoris tegutsevate suuremate äriühingute kohta. Leiti, et käesolevas uurimises on kõige asjakohasem kasutada vastavaid andmeid Põhja-Ameerika (Ameerika Ühendriikide ja Kanada) tootjatelt, sest kõnealuses piirkonnas on börsinimekirjadesse kantud äriühingute kohta laialdaselt saadaval usaldusväärset ja täielikku avalikku finantsteavet. Lisaks oli Põhja-Ameerikas arvestatav siseturu müügimaht ja küllaltki tugev konkurents nii omamaiste kui ka välisriikide äriühingute vahel. Sellepärast võeti müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi kindlaksmääramisel aluseks kolme sellise Põhja-Ameerika tootja kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ja kasum, kes leiti kuuluvat väetisesektori suurimate äriühingute hulka, arvestades nende sama kategooria toodete (lämmastikväetised) müügikäivet Põhja-Ameerikas. Neid kolme tootjat käsitleti kui lämmastikväetiseäri tüüpilisi tootjaid (keskmiselt üle 80 % äriühingu/ärisegmendi käibest) ning nende müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit käsitleti kui kõnealuses ärisegmendis edukalt tegutsevate tootjate puhul tüüpilisi. Müügi-, üld- ja halduskulude määr oli 6,9 % käibest. Arvutatud keskmine kasumimäär oli 9,1 % käibest. Lisaks ei viita miski sellele, et nii määratud kasumisumma ületaks Alžeeria tootjate tavalist kasumit sama üldkategooria toodete müügist Alžeeria turul.

(32)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 võeti ekspordihinna määramisel aluseks ühendusse ekspordiks müüdud toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(33)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti kohanduste näol vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 nõuetekohaselt arvesse neid tegurite erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Sellele vastavalt tehti kohandusi veo-, käitlus-, laadimis- ja lisakulude erinevuste arvestamiseks, kui see oli asjakohane ja kui kontrollitud tõendid seda toetasid.

(34)

Iga eksportiva tootja dumpingumarginaali määramisel võeti algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt aluseks kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlus kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(35)

Uurimisel ilmnes, et uurimisperioodil esines dumpingut võrreldes esialgsel uurimisel tuvastatuga koguni suuremal määral. Dumpingumarginaalid väljendatult CIF-hinnas ühenduse piiril on vahemikus 50–60 %.

(36)

Kõnealused kaks koostööd teinud Alžeeria tootjat esindavad vaatlusaluse toote kogu importi sellest riigist ühendusse. Sellepärast uuriti seda, kas Alžeeria suhtes meetmete kehtetuks tunnistamisel dumping tõenäoliselt jätkub, teabe põhjal, mida need kaks koostööd teinud eksportivat tootjat andsid.

(37)

Koostööd teinud Alžeeria tootjatel õnnestus vaatlusperioodil oma tootmismahtu kahekordistada, samal ajal suurendades tootmist umbes 20 %. Sellepärast on nende kasutamata tootmisvõimsus oluliselt kasvanud: vähem kui 100 000 tonnilt 300 000 – 350 000 tonnini.

(38)

Et Alžeeria siseturg on praegu ja tõenäoliselt ka tulevikus väike, saab tootmine kasvada ekspordi arvel. Kasutamata tootmisvõimsust rakendades võiksid kõnealused kaks koostööd teinud eksportijat tarnida 10–20 % ühenduse tarbimisest.

(39)

Arvestades seda, et dumping uurimisperioodil jätkus, ning koostööd teinud Alžeeria tootjate tekitatud kasutamata tootmisvõimsust, on tõenäoline, et meetmete aegumise korral suureneb dumpinguhindadega ekspordi maht Alžeeriast ühendusse.

(40)

Eespool kirjeldatu põhjal on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumpinguga eksport ühendusse jätkub.

(41)

Leiti, et mõlema äriühingu normaalväärtus uurimisperioodil oluliselt ületas ELi turuhindu. Ei saa välistada, et tõenäoliselt jätkavad Alžeeria eksportivad tootjad müüki ühendusse dumpinguhindadega, hoolimata sellest, kas nad peavad tasuma tollimakse või mitte.

(42)

UANi müügihindu Ukraina ja Valgevene siseturul võrreldi kolmandatesse riikidesse eksportimise hindadega. Sellega seoses tuleb märkida, et kuivõrd Valgevenet käsitletakse kui mitteturumajanduslikku riiki ning Ukrainat ei peetud aegumise läbivaatamise taotluse (5) esitamise ajal turumajandusriigiks, tuli nende kahe riigi normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määrata andmete põhjal, mis saadi kolmanda turumajandusriigi tootjatelt. Algatamisteates nimetati Ameerika Ühendriike kui sobivat võrdlusriiki, kus on avatud konkurentsivõimeline turg ja kus tootjad seisavad silmitsi impordist tingitud arvestatava konkurentsiga.

(43)

Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi seoses võrdlusriigi valikuga.

(44)

Euroopa väetiseimportijate ühendus (EFIA) pakkus välja Alžeeria või Venemaa kui paremad kandidaadid, arvestades nende soodsamat juurdepääsu peamisele toorainele ehk gaasile ning samuti seda, et tegu on sama uurimise käigus vaadeldavate turumajandusriikidega. Sellega seoses tuleks märkida, et artikli 2 lõike 7 punktis a nõutakse enne muude kaalutluste arvestamist “sobiva” kolmanda turumajandusriigi valimist. Ehkki juurdepääs toorainele on võrdlusriigi valikul oluline tegur, tuleks samuti märkida, et need riigid olid oma kahesuguse gaasihinna tõttu tegelikult võrdlusriigiks sobimatud. Nendes kahes riigis ei kajasta siseturuklientidelt nõutav hind tõepoolest gaasi turuväärtust.

(45)

Mõned huvitatud isikud väitsid, samas oma väidet põhjendamata, et Vene ja Alžeeria tootmisprotsessid sarnanevad rohkem tootmisprotsessidega Ukrainas ja Valgevenes. Alžeeriat soovitati ka selle põhjendusega, et sealne tootmistase on sarnasem Ukraina omaga. Sellega seoses tuleb rõhutada, et nii Ukrainas, Valgevenes kui ka Ameerika Ühendriikides on kõigis vertikaalselt integreeritud tootjaid, kuid Alžeerias kindlasti mitte.

(46)

Koostööd teinud Ukraina tootja pakkus Ameerika Ühendriikide asemel välja Bulgaaria või Rumeenia. Seda ettepanekut siiski ei põhjendatud. Lisaks on oluline Bulgaaria või Rumeenia vastu rääkiv tegur see, et erinevalt Ameerika Ühendriikidest on nende riikide siseturud väikesed ja tootjate arv piiratud.

(47)

Sellepärast kinnitati uurimisel, et Ameerika Ühendriigid on sobiv võrdlusriik. Võeti ühendust mitmete eri tootjate ja tootjate ühendustega Ameerika Ühendriikides ning kutsuti neid tegema koostööd, mis seisnes küsimustiku täitmises. Üks Ameerika Ühendriikide tootja tegi uurimisel täielikku koostööd. Sellest tulenevalt võeti arvutustes aluseks kontrollitud teave sellelt ainsalt koostööd teinud Ameerika Ühendriikide tootjalt, kes esitas täielikult vastatud küsimustiku.

(48)

Ainus koostööd teinud Valgevene tootja oli ka ainus sellest riigist eksportiv tootja, kuid uurimisperioodil polnud tal ühendusse eksportimisest tulenevat käivet.

(49)

Kuivõrd uurimisperioodil puudus eksport ühendusse ja ei saanud teha dumpingu kohta põhjendatud järeldusi, uuriti selleks, et teha kindlaks, kas meetmete kehtetuks tunnistamise korral võib dumping tõenäoliselt korduda, koostööd teinud Ameerika Ühendriikide tootja hinnakäitumist, tema ainsat eksporditurgu ning tootmismahtu ja varusid. Analüüsi aluseks võeti teave, mida esitas koostööd teinud eksportiv tootja, kellele on viidatud põhjenduses 48.

(50)

Koostööd teinud eksportiva tootja esitatud andmetest ilmnes, et kolmandatesse riikidesse (Ameerika Ühendriigid) eksportimise hinnad jäid allapoole Valgevene puhul arvutatud normaalväärtuse. Uurimisel tehti kindlaks, et uurimisperioodil oli see hinnaerinevus üldiselt vahemikus 10-15 %. See võib viidata tõenäolisusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral kordub dumpinguhindadega eksport ühendusse. Varusid ja tootmismahtu, aga ka ekspordihindade võrdlust ühenduse hinnatasemega käsitletakse käesolevas tekstis edaspidi.

(51)

Uurimisel tegid koostööd kaks eksportivat tootjat, kuid kummalgi ei olnud uurimisperioodil ühendusse eksportimisest tulenevat käivet. Puuduvad viited selle kohta, et Ukrainas oleks rohkem eksportivaid tootjaid.

(52)

Kuivõrd uurimisperioodil puudus eksport ühendusse ja ei saanud teha dumpingu kohta põhjendatud järeldusi, uuriti selleks, et teha kindlaks, kas meetmete kehtetuks tunnistamise korral võib dumping tõenäoliselt korduda, koostööd teinud Ameerika Ühendriikide tootja hinnakäitumist, tema ainsat eksporditurgu ning tootmismahtu ja varusid. Analüüsi aluseks võeti teave, mida esitasid kaks koostööd teinud eksportivat tootjat, kellele on viidatud põhjenduses 51.

(53)

Kõnealused kaks koostööd teinud tootjat esindasid uurimisperioodil 48 % Ukrainast pärit vaatlusaluse toote impordist Ameerika Ühendriikidesse. Ülejäänud Ameerika Ühendriikidesse imporditud UANi tootis samuti üks koostööd teinud tootjatest, kuid selle eksportis mitteseotud Ukraina äriühing, kes ei tooda UANi.

(54)

Koostööd teinud eksportivate tootjate esitatud andmetest ilmnes, et kolmandatesse riikidesse eksportimise hinnad jäid allapoole Ukraina puhul arvutatud normaalväärtuse. Uurimisel tehti kindlaks, et uurimisperioodil oli see hinnaerinevus üldiselt vahemikus 20-30 %. See võib viidata tõenäolisusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral kordub dumpinguhindadega eksport ühendusse. Varusid ja tootmismahtu, aga ka nende ekspordihindade võrdlust ühenduse hinnatasemega käsitletakse käesolevas tekstis edaspidi.

(55)

Uurimisel tegid koostööd kaks ühte ja samasse kontserni kuuluvat eksportivat tootjat, kuid kummalgi ei olnud uurimisperioodil ühendusse eksportimisest tulenevat käivet.

(56)

On teada, et uurimisperioodil oli Venemaal üks tootja, kes ei osalenud uurimises. Selliste koostööd mitte teinud tootjate puhul analüüsiti Eurostatist ja muudest allikatest saadud teavet. Selle põhjal tehti kindlaks, et ühendusse ei eksporditud UANi muudest allikatest kui koostööd teinud tootjatelt. Siiski ei olnud võimalik hankida usaldusväärset teavet koostööd mitte teinud äriühingu tootmisvõimsuse ja tootmismahu, varude ja käibe kohta. Vastupidisele viitava materjali puudumisel eeldati, et koostööd mitte teinud äriühingu kohta tehtud järeldused on kooskõlas nende järeldustega, mida tehakse koostööd teinud äriühingute kohta.

(57)

Kuivõrd uurimisperioodil puudus eksport ühendusse ja ei saanud teha dumpingu kohta põhjendatud järeldusi, uuriti selleks, et teha kindlaks, kas meetmete kehtetuks tunnistamise korral võib dumping tõenäoliselt korduda, koostööd teinud tootjate hinnakäitumist teistel eksporditurgudel ning nende tootmismahtu ja varusid. Analüüsi aluseks võeti teave, mida esitasid koostööd teinud eksportivad tootjad, kellele on viidatud põhjenduses 55.

(58)

Uuriti, kas vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulud kajastusid mõistlikult asjaomaste isikute raamatupidamisdokumentides. Tehti kindlaks, et Vene tootjate poolt siseturul tasutud gaasihind oli ligikaudu üks viiendik Vene maagaasi ekspordihinnast. Kõik kättesaadavad andmed viitavad sellele, et Vene siseturu gaasihindu reguleeriti ja need on palju väiksemad reguleerimata turgudel makstavatest maagaasihindadest. Seetõttu korrigeeriti Vene tootjate gaasikulusid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 muudelt tüüpilistelt turgudelt saadud andmete põhjal. Korrigeeritud hinna aluseks võeti Vene gaasi keskmine ekspordihind Saksa-Tšehhi piiril (“Waidhaus”) ilma veokuludeta. Waidhausi – peamist sõlmpunkti Vene gaasi müügil Euroopa Liitu, mis on suurim Vene gaasi turg ja mille hindades kulud mõistlikult kajastuvad – võib käsitleda kui tüüpilist turgu algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses.

(59)

Normaalväärtus arvutati eksporditava tooteliigi tootmiskulude põhjal pärast põhjenduses 58 nimetatud gaasikulu korrigeerimist; lisati ka mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ja kasum vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 ja artikli 2 lõikele 6.

(60)

Nagu Alžeeriagi puhul ei olnud müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit võimalik algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavas lõigu kohaselt kindlaks teha, sest seotud tootjate tavapärane kaubandustegevus ei sisaldanud vaatlusaluse toote tüüpilist müüki omamaisel turul. Ka artikli 2 lõike 6 punkti a ei saanud kohaldada, sest uurimisse olid kaasatud ainult need kaks tootjat. Samuti ei saanud kohaldada artikli 2 lõike 6 punkti b, sest eespool põhjenduses 58 märgitud põhjustel oleks tulnud samasse kaupade üldkategooriasse kuuluvate toodete tootmiskulusid gaasikulude arvesse võtmiseks samuti korrigeerida. Ilmnes, et oli võimatu kindlaks määrata, kui palju peaks kõigi samasse kaupade üldkategooriasse kuuluvate omamaisel turul müüdud toodete tootmiskulusid korrigeerima, mistõttu oli võimatu kindlaks määrata ka kasumimarginaali. Sellepärast määrati müügi-, üld- ja halduskulud ja kasum vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c.

(61)

Nagu Alžeeria puhul ja nagu on selgitatud eespool põhjenduses 31, võeti müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi määramisel aluseks nimetatud kolme Põhja-Ameerika tootja kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ja kasum. Tuleb märkida, et selliselt määratud kasumisumma ei ületanud kõnealuste Vene tootjate kasumit sama üldkategooria toodete müügist nende siseturul.

(62)

Tehti kindlaks, et kahe koostööd teinud tootja eksport toimus agendilepingu alusel kahe sidusettevõtja kaudu, kellest ühe asukoht oli Šveitsis ja teise asukoht Briti Neitsisaartel. Nimetatud teine ettevõtja lõpetas oma tegevuse 2005. aasta algul. Ekspordihinna määramisel võeti aluseks ekspordihinnad, mida tegelikult maksti või tuli maksta esimesele sõltumatule kliendile nende peamisel eksporditurul Ameerika Ühendriikides.

(63)

Kahe koostööd teinud sidusettevõtja esitatud andmetest ilmnes, et kolmandatesse riikidesse eksportimise hinnad jäid allapoole Venemaa kohta arvutatud normaalväärtuse. Uurimisel tehti kindlaks, et uurimisperioodil oli see hinnaerinevus üldiselt vahemikus 2–6 %. See võib viidata tõenäolisusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral kordub dumpinguhindadega eksport ühendusse.

(64)

Uuriti ka olemasoleva kasutamata tootmisvõimsuse võimalikku mõju. Ei Venemaal ega Ukrainas ei ole märkimisväärset UANi siseturgu. Vaatlusaluse toote siseturgu Valgevenes peetakse seevastu oluliseks.

(65)

Valgevene ainutootja suurendas vaatlusperioodi jooksul oma tootmismahtu 14 % võrra ning tootis uurimisperioodil peaaegu täisvõimsusel. Tema tootmisvõimsus jäi sama perioodi jooksul stabiilseks. Ta müüs 60 % oma toodangust siseturul ning ülejääk eksporditi Ameerika Ühendriikidesse. Sellest võib järeldada, et kõnealusel tootjal ei ole vaba kasutamata tootmisvõimsust.

(66)

Ainus koostööd teinud Vene tootja suurendas vaatlusperioodi jooksul oma tootmismahtu 78 % võrra. Tema tootmisvõimsus jäi sama perioodi jooksul stabiilseks. Esitatud teabe kohaselt on sellel tootjal siiski olulisel määral ehk ligikaudu 600 000–700 000 tonni kasutamata tootmisvõimsust UANi-toodangu suurendamiseks ning ta võiks meetmete kehtetuks tunnistamise korral kasutada seda vaba tootmisvõimsust selleks, et suurendada eksporti ühenduse turule. Kõnealuse äriühingu poolt selle perioodi jooksul tehtud investeeringud viitavad võimalusele, et tootmisvõimsus veelgi kasvab. Hinnangute kohaselt on kogu Venemaal kasutamata tootmisvõimsust vähemalt 600 000–700 000 tonni, mis vastab ligikaudu 20 protsendile ühenduse tarbimisest. Vaatlusperioodi jooksul kasvas eksport kolmandatesse riikidesse 79 % võrra.

(67)

Samal ajal jäi ainsa koostööd teinud Vene tootja siseturukäive väikeseks, moodustades vähem kui 5 % kogu müügikäibest. Kuivõrd omamaine turg ei suuda suurenenud toodangut ära tarbida, läheb tootmismahu suurendamisel tekkiv toodang tõenäoliselt ekspordiks.

(68)

Ukrainas suurendasid kaks koostööd teinud tootjat oma tootmismahu uurimisperioodi vältel kaheteistkordseks. Tootmisvõimsus suurenes samal perioodil ligi viis korda. Samuti on neil olulisel määral kasutamata tootmisvõimsust, mille arvel saaks meetmete kehtetuks tunnistamise korral suurendada eksporti ühenduse turule. Hinnangute kohaselt on kogu Ukrainas kasutamata tootmisvõimsust vähemalt 700 000–800 000 tonni, mis vastab ligikaudu 20 protsendile ühenduse tarbimisest. Vaatlusperioodi jooksul kasvas eksport kolmandatesse riikidesse kaheksakordseks.

(69)

Ukraina siseturukäive jäi vaatlusperioodil väikeseks, moodustades keskmiselt vähem kui 2 % kogukäibest. Tuleks märkida, et sealse siseturu kasv ei suuda pidada sammu tootmismahu kasvuga ja seetõttu läheb tootmismahu suurendamisel tekkiv toodang tõenäoliselt ekspordiks.

(70)

Eespool kirjeldatu põhjal võib järeldada, et koostööd teinud tootjatel, välja arvatud Valgevene tootja, on olulisel määral kasutamata tootmisvõimsust, mille arvel saaks meetmete kehtetuks tunnistamise korral suurendada eksporti ühenduse turule.

(71)

Tuleb märkida, et uurimisperioodil oli ühenduse tootjate üldine hinnatase ühenduses madalam kui kolmandatesse riikidesse, eriti Ameerika Ühendriikidesse eksportivate tootjate keskmine ekspordihindade tase. See on seletatav tõsiasjaga, et gaasihindade (mis moodustavad rohkem kui 50 % tootmiskuludest) ja seega ka UANi hindade tase oli Ameerika Ühendriikides kõrgem kui Euroopas, st UANi eest maksti Ameerika Ühendriikides kõrgemat hinda.

(72)

Tuleb märkida, et asjaomastest riikidest Ameerika Ühendriikidesse eksportimise hindade tase oli keskmiselt madalam vastavatest normaalväärtustest, ehkki hinnatase oli Ameerika Ühendriikides kõrgem kui ühenduses. Sellepärast võib järeldada, et mis tahes müük EÜ turule toimuks tõenäoliselt dumpinguhindadega.

(73)

Valgevenes on kiiresti kasvav siseturg, kus ainutootja müüb kaks kolmandikku oma toodangust. Arvestades, et uurimisperioodil oli sealne siseturuhind rohkem kui poole madalamal ühenduse hinnatasemest, suunab Valgevene tootja ratsionaalse majandusliku otsuse põhjal tõenäoliselt olulisi koguseid, mida praegu müüakse omamaisel turul, ühenduse turule dumpinguhindadega.

(74)

Sellega seoses tuleb samuti märkida, et Valgevene tootjal, kes praegu ekspordib ülejäänud kolmandiku oma toodangust teistele turgudele, oleksid ühendusse eksportimisel, arvestades tema paiknemist ühenduse piiri lähedal, olulised transpordikuludega seotud eelised võrreldes selle Valgevene tootja teiste potentsiaalsete eksporditurgudega näiteks Ameerika Ühendriikides, Argentiinas või Austraalias.

(75)

Eespool kirjeldatu põhjal võib järeldada, et tõenäoliselt võib Valgevene tootja meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunata olulise osa oma müügist dumpinguhindadega ümber ühenduse turule, sest selleks on olemas tugevad majanduslikud stiimulid.

(76)

Kuivõrd uurimisperioodil puudus eksport Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt ühendusse, ei olnud võimalik kindlaks teha dumpingut nendest riikidest ühendusse eksportimisel, nagu on juba selgitatud eespool põhjenduses 20. Sellest hoolimata, nagu on selgitatud eespool 2. punktis, on uurimine näidanud, et vastavalt arvutustele, mis põhinevad andmetel tegeliku ekspordi kohta nendest riikidest nende peamisele eksporditurule Ameerika Ühendriikides, on olemas dumpingu kordumise tõenäolisus.

(77)

Eespool punktides 1–5 esitatud analüüsi põhjal järeldatakse, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on tõenäoline, et lisatoodang eksporditakse ühendusse või praegu ühendusevälistesse riikidesse eksporditav või siseturul müüdav toodang suunatakse ühenduse turule olulistes kogustes. On tõenäoline, et sellisel ekspordil ühendusse kasutatakse dumpinguhindu, eriti selleks, et võita tagasi kaotatud turuosasid ühenduses. Sellest saab järeldada, et kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, hakatakse tulevikus ühendusse eksportima suuremaid koguseid dumpinguhindadega. Lisaks tuleks märkida, et ülemereturgude puhul on transpordikulud suuremad kui ühenduse turu puhul, nimelt kui pidada silmas müüki naaberriikidest, nagu Ukrainast ja Valgevenest Ida-Euroopasse või Alžeeriast Lõuna-Euroopasse.

(78)

Mis puudutab Alžeeriast pärit toodangu importi ühendusse, kuivõrd see leiab siiani aset dumpinguhindadega, ning samuti arvestades eespool esitatud analüüsi seoses vabade mahtude ja hinnatasemete võrdlusega, siis tulevikus dumping Alžeeriast tõenäoliselt jätkub. Arvestades seda, et uurimisperioodil oli ühendus Alžeeria ainus eksporditurg, on väga tõenäoline, et Alžeeria tootjad suunaksid oma suurendatud ekspordimahu peamiselt sellele turule.

(79)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldatakse, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumping tõenäoliselt jätkub (Alžeeriast) ja kordub (Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt).

(80)

Ühenduses toodab vaatlusalust toodet 12 tootjat, kelle toodang moodustab ühenduse kogutoodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(81)

Tuleb märkida, et võrreldes olukorraga esialgsel uurimisel, on Hydro Agri äriühingud saanud uue nimetuse Yara. Euroopa Liidu 2004. aasta laienemise tulemusel on viis äriühingut saanud ühenduse tootmisharu osaks.

(82)

Ühenduse 12 tootja seast tegid 10 äriühingut uurimisel koostööd ning üheksat nimetati läbivaatamistaotluses. Ülejäänud kaks tootjat (edaspidi “teised ühenduse tootjad”) ei andnud endast märku. Seega nõustusid koostööd tegema järgmised 10 tootjat:

(83)

Et need 10 ühenduse tootjat andsid uurimisperioodil 75 % ühenduse kogutoodangust, leitakse, et eespool loetletud 10 tootjat esindavad põhiosa ühenduse samasuguse toote kogutoodangust. Sellepärast käsitletakse neid kui ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning neid nimetatakse edaspidi “ühenduse tootmisharuks”.

(84)

Nagu eespool põhjendustes 10, 15 ja 16 märgitud, moodustati neljast äriühingust koosnev valim. Kõik valimisse arvatud ühenduse tootjad tegid koostööd ja saatsid õigeaegselt vastused küsimustikule. Lisaks esitasid ülejäänud kaebuse esitanud tootjad ning uurimist toetavad tootjad nõuetekohaselt teatavaid kahju analüüsimiseks vajalikke üldandmeid.

(85)

Ühenduse tarbimise kindlakstegemisel võeti aluseks ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul, teiste ühenduse tootjate müügimaht ühenduse turul ning Eurostati andmed kogu Euroopa Liidu impordi kohta. Arvestades Euroopa Liidu laienemist 2004. aastal, määrati tarbimine kogu arvestusperioodi suhtes analüüsi selguse ja järjepidevuse huvides EL 25 turu põhjal.

(86)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahel kasvas ühenduse tarbimine mõõdukalt, 8 % võrra. 2004. aastal registreeritud kasv omistatakse peamiselt ühise põllumajanduspoliitika rakendamisele uutes liikmesriikides pärast nende ühinemist Euroopa Liiduga. Alates 2004. aastast said põllumajandustootjad uutes liikmesriikides kasutada lisafinantseerimist, mille tulemusel väetiste kasutamine kasvas.

(87)

Esialgses uurimises hinnati kõnealuse Alžeeriast, Ukrainast, Valgevenest või Venemaalt pärit toote importi kumulatiivselt vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4. Kontrolliti, kas kumulatiivne hindamine on asjakohane ka käesolevas uurimises.

(88)

Sellega seoses tehti kindlaks, et kogu vaatlusperioodi jooksul ei imporditud vaatlusalust toodet Ukrainast ning 2004. aastal ja uurimisperioodil ei imporditud vaatlusalust toodet Valgevenest ega Venemaalt. Sellepärast ei olnud täidetud algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused nendest riikidest pärit vaatlusaluse toote impordi ja Alžeeriast pärit vaatlusaluse toote impordi hindamiseks kumulatiivselt.

(89)

Eespool kirjeldatu põhjal asuti seisukohale, et kõiki nelja riiki tuleks uurida eraldi.

(90)

Järgmises tabelis on näidatud iga ühendusse eksportimisega seotud riigi mahtude, turuosade ja keskmiste hindade areng vaatlusperioodil. Näidatud koguse- ja hinnasuundumused põhinevad Eurostati andmetel.

(91)

Vaatlusperioodi jooksul suurenes Alžeeria impordimahu turuosa, mis oli alates 2003. aastast pisut kahanenud, veel 2 protsendipunkti võrra, samal ajal kui hinnad tõusid 96 eurolt 131 eurole tonni eest. Valgevene ja Vene vastav impordimaht kahanes oluliselt ning import lakkas täielikult alates 2004. aastast.

(92)

Uurimisel ilmnes, et import Alžeeriast ei vähendanud uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hindu. Ka ülejäänud riikide puhul, kust import uurimisperioodil puudus, ei näidanud kolmandatesse riikidesse eksportimise hindade võrdlus ühenduse tootmisharu hindadega, et ühenduse turuhinnad oleksid uurimisperioodil vähenenud.

(93)

Järgmises tabelis on näidatud kolmandatest riikidest pärit impordi maht vaatlusperioodil. Siin esitatud koguse- ja hinnasuundumused põhinevad samuti Eurostati andmetel.

(94)

Rumeenia puhul registreeriti 2004. aastal impordi oluline kasv 6,9 % suuruse turuosani, mis uurimisperioodil siiski vähenes 3,9 protsendini hoolimata soodsatest tingimustest ühenduse turul. Selle arengu puhul tuleks arvestada, et järsult kasvas Ameerika Ühendriikide turule suunatud Rumeenia eksport, mille maht ületas uurimisperioodil rohkem kui kolm korda Rumeenia ekspordi ühenduse turule. Hinnad kasvasid vaatlusperioodi jooksul stabiilselt ning olid järjepidevalt kõrgemal tasemel kui valimisse kaasatud ühenduse tootjate hinnad 2004. aastal ja uurimisperioodil. Seetõttu ei leita, et Rumeenia eksportivad tootjad võiksid ühenduse tootmisharule olulist kahju põhjustada. Import Ameerika Ühendriikidest, millel oli 2002. aastal kõigest 0,7 % suurune turuosa, vähenes uurimisperioodil järsult 6 tonnini. See suundumus kajastab tõsiasja, et müügihindade tase Ameerika Ühendriikides oli kuni uurimisperioodi lõpuni kõrgem kui EÜs ja seega puudusid Ameerika Ühendriikide tootjatel stiimulid EÜsse eksportimiseks.

(95)

Euroopa väetiseimportijate ühendus väitis, et kuna Rumeenia eksport ei põhjusta olulist kahju ühenduse tootmisharule, kuigi nende ekspordimaht on kasvanud rohkem kui Alžeeria ekspordi maht ning hinnad jäänud Alžeeria eksportijate hindadest madalamaks, võib järeldada, et ka Alžeeria eksport ei põhjusta olulist kahju ühenduse tootmisharule. Sellega seoses tuleb märkida, et nagu väideti põhjenduses 92, ei vähendanud import Alžeeriast tõepoolest uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hindu ega ka tekitanud kahju ühenduse tootmisharule. Siiski võib punktis 4 esitatud Alžeeriat käsitleva analüüsi põhjal prognoosida, et kahju kordumine on tõenäoline. Kõrvutamiseks tuleb rõhutada asjaolu, et Rumeenia puhul ei viidud läbi algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast kahju kordumise tõenäosuse hindamist, sest Rumeeniast pärit UANi impordi suhtes dumpinguvastaseid tollimakse ei kohaldatud. Eespool öeldu põhjal lükati kõnealune väide tagasi.

(96)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid ühenduse tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(97)

Arvestades asjaolu, et ühenduse tootmisharu puhul kasutati väljavõttelist uuringut, on kahju hindamise aluseks võetud nii kogu ühenduse tootmisharu tasandil kogutud teave (tabelites edaspidi “ÜT”) kui ka valimisse kaasatud ühenduse tootjate tasandil kogutud teave (tabelites edaspidi “VT”).

(98)

Kui kasutatakse väljavõttelist uuringut, analüüsitakse vastavalt kujunenud tavale teatavaid kahjunäitajaid (toodang, tootmisvõimsus, varud, müügikäive, turuosa, kasv ja tööhõive) ühenduse tootmisharu kui terviku suhtes, samal ajal kui üksikute äriühingute majandustulemustega seotud kahjunäitajaid, s.o hindu, tootmiskulusid, kulutasuvust, palku, investeeringuid, investeeringutasuvust, rahavoogusid ja kapitali kaasamise võimet, uuritakse valimisse kaasatud ühenduse tootjate tasandil kogutud teabe põhjal.

(99)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes ühenduse tootmisharu toodang 5 %, st ligikaudu 2,8 miljonilt tonnilt 2002. aastal ligikaudu 3 miljoni tonnini uurimisperioodil. Nimelt kahanes toodang 2003. aastal 3 % võrra ning seejärel kasvas 2004. aastal 2 protsendipunkti võrra ja uurimisperioodil veel 7 protsendipunkti võrra.

(100)

Vaatlusperioodi jooksul jäi tootmisvõimsus praktiliselt stabiilseks. Tootmise kasvu arvestades kasvas sellest tulenev tootmisvõimsuse ärakasutamine 57 protsendilt 2002. aastal 60 protsendini uurimisperioodil. Nagu esialgsel uurimisel juba märgiti, võib sedalaadi toodangu ja tootmisharu puhul tootmisvõimsuse ärakasutamist mõjutada samade seadmetega toodetavate muude toodete valmistamine.

(101)

Lõppvarude tase ühenduse tootmisharus suurenes järk-järgult kogu arvestusperioodi jooksul. Uurimisperioodi lõpul (30. juunil 2005) oli lõppvarude tase suhteliselt madal, kuid see oli tingitud sellest, et sedalaadi toodete puhul on varude tase suvel alati madalam kui talvel, sest müügi tipphooaeg on kevadel ja varasuvel. 2004. aasta lõpuks oli varude tase 13 % kõrgem kui 2002. aasta lõpuks.

(102)

Ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul kahanes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 3 % võrra. See suundumus on vastupidine ühenduse turu tarbimisele, mis suurenes samal ajavahemikul 8 % võrra (vt põhjendust 86 eespool). Tootmismahtude üldine kasv on seletatav ühenduse tootmisharu heade eksporditulemustega samas ajavahemikus. Järgmises tabelis on näidatud valimisse kaasatud ühenduse tootjate ekspordimahud; peamine sihtturg oli Ameerika Ühendriikide turg.

(103)

Ühenduse tootmisharu turuosa kahanes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal oluliselt. Ühenduse tootmisharu kaotas arvestusperioodil 8 protsendipunkti oma turuosast, Alžeeria tootjad aga kasvatasid oma turuosa samal ajavahemikul 2,8 protsendilt 4,8 protsendini.

(104)

Ühenduse tootmisharu kaotas märkimisväärselt oma turuosa Alžeeria, Rumeenia ja teistele ühenduse tootjatele, kes oma turuosa samal ajavahemikul suurendasid.

(105)

Turuosa kaotust võib seletada ka ühenduse tootmisharu ratsionaalse otsusega suurendada eksporti Ameerika Ühendriikide turule, et saada kasu sealsetest palju kõrgematest UANi hindadest. Samas ei suutnud ühenduse tootmisharu suure kasutamata tootmisvõimsuse tingimustes saada kasu vaatlusperioodil täheldatud kasvust ühenduse turul.

(106)

Ühenduse tootmisharu tööhõive tase kasvas 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 5 % võrra. See suhteliselt väike kasv tuleneb peamiselt ühenduse tootmisharu paranenud eksporditulemustest.

(107)

Ühenduse tootmisharu tööjõu tootlikkus väljendatult toodangus töötaja kohta aastas jäi 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal enam-vähem samaks.

(108)

Tegeliku dumpingumarginaali suurusjärgu mõju ühenduse tootmisharule, arvestades impordimahtu Alžeeriast (kuni 6,7 % ühenduse turust vaatlusalusel perioodil), ei saa pidada tühiseks, eriti suure hinnakõikumissoodumusega turul, nagu vaatlusaluse toote turg seda on. Ukraina, Valgevene ja Venemaa kohta ei saa selles suhtes järeldusi teha, sest import nendest riikidest lakkas 2003. aastal.

(109)

Valimisse kaasatud ühenduse tootmisharu tootjate keskmine netomüügihind suurenes 2004. aastal ja uurimisperioodil oluliselt, seega kajastades sama ajavahemiku valdavalt soodsaid tingimusi rahvusvahelisel vaatlusaluse toote turul. Seda kasvutrendi tuleks vaadelda seoses põhitooraine, s.o gaasi maksumuse samalaadse arenguga, nagu on näidatud järgmises tabelis.

(110)

Aasta 2002 ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvas keskmine palk töötaja kohta 9 % võrra, nagu järgmises tabelis näidatud.

(111)

Nelja valimisse kaasatud tootja poolt vaatlusalusesse tootesse tehtud investeeringute voog aastas arenes arvestusperioodil positiivses suunas. Enamasti tähendasid need investeeringud vanade masinate väljavahetamist. See annab tunnistust ühenduse tootmisharu jõupingutustest oma tootlikkuse ja konkurentsivõime pidevaks parendamiseks. Siiski ei nähtu selle tulemused tootlikkuse arengust, mis jäi samas ajavahemikus üsna stabiilseks (vt põhjendust 107 eespool) ja kajastab seega ühenduse tootmisharu raskusi tootmise hoogustamisel.

(112)

Valimisse kaasatud tootjate kulutasuvus on järk-järgult paranenud, eriti alates 2003. aastast, ning jõudis uurimisperioodil 13,8 % tasemele. Kulutasuvus jõudis sellel tsükliliste hindadega turul oma tipp-punkti vaatlusperioodi lõpul. UANi ja teiste lämmastikväetiste maailmaturuhindu võivad tõepoolest mõjutada paljud tegurid, sealhulgas välised. Selliste tegurite mõjul võib nende toodete pakkumine suureneda või nõudlus väheneda, mõjutades toote hinna kujunemist. Vaatlusperioodi jooksul kõrgenes maailmaturuhindade tase vähese pakkumise tõttu. Aastatel 2002 ja 2003 registreeritud kulutasuvuse tasemed olid siiski mõõdukad ja jäid ühenduse tootmisharus mõistlikuks peetavast tasemest allapoole, arvestades kõnealuse tootmisharu suurt kapitalimahukust. Investeeringutasuvus väljendatult kasumi protsendimääras investeeringute arvestuslikust netoväärtusest vastas kogu arvestusperioodi jooksul üldiselt eespool kirjeldatud kulutasuvuse trendile.

(113)

Vaatlusperioodi jooksul kasvasid rahavood oluliselt. See vastab kogu kulutasuvuse arengule vaatlusperioodil.

(114)

Uurimisel ei ilmnenud, et valimisse kaasatud tootjatel oleks olnud raskusi kapitali kaasamisel. Sellega seoses tuleb märkida, et kuivõrd mitmed nendest äriühingutest kuuluvad suurtesse kontsernidesse, rahastatakse nende tegevust vastava kontserni piires kas rahaliste vahendite koondamise süsteemide või emaühingute antavate kontsernisiseste laenude kaudu.

(115)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal arenesid positiivses suunas järgmised näitajad: ühenduse tootmisharu tootmismaht kasvas, ühenduse tootmisharu müügihindade tase ühiku kohta tõusis ning kulutasuvus kasvas oluliselt koos hindadega. Positiivses suunas arenesid ka investeeringutasuvus ja rahavood. Palgad arenesid mõõdukalt ning ühenduse tootmisharu jätkas investeerimist.

(116)

Negatiivses suunas liikusid aga järgmised näitajad: müügimaht ühenduse turul vähenes 3 % võrra, ehkki turg ise kasvas. Sellele vastavalt vähenes ühenduse tootmisharu turuosa arvestusperioodil oluliselt, täpsemalt 8 protsendipunkti võrra. Tootlikkus jäi küllaltki stabiilseks, hoolimata ühenduse tootmisharu jõupingutustest seda investeeringute kaudu suurendada.

(117)

Üldiselt on ühenduse tootmisharu olukord oluliselt paranenud võrreldes olukorraga, mis valitses enne kõnealustest riikidest UANi impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2000. aastal. Sellepärast on selge, et need meetmed on avaldanud ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale soodsat mõju. Sellest hoolimata tuleks rõhutada, et teatavate näitajate soodne areng võib olla osaliselt tingitud ka samasuguse toote turust, mis tänu tugevale ülemaailmsele nõudlusele oli vaatlusperioodi kahe viimase aasta jooksul väga soodsas seisukorras. Lisaks on ühenduse tootmisharu eksporditulemuste soodne areng aidanud kaasa ühenduse tootmisharu üldisele positiivsele arengule, teataval määral tasakaalustades turuosa kahanemist ühenduses.

(118)

Sellest järeldatakse, et meetmete kehtestamisele eelnenud perioodiga võrreldes on ühenduse tootmisharu olukord paranenud, kuid jätkuvalt haavatav.

(119)

Kuivõrd neljast kõnealusest riigist pärit impordist põhjustatav kahju ei jätku, keskenduti analüüsis kahju kordumise tõenäosusele. Analüüsiti kahte põhinäitajat: i) gaasi maksumust asjaomastes riikides ja selle mõju UANi tootmiskuludele ning ii) asjaomastest riikidest ühendusse jõudva ekspordi eeldatava mahu mõju ühenduse tootmisharule, arvestades konkurentsi tingimusi.

(120)

Kahju kordumise tõenäosus sõltub vägagi UANi hinna tõenäolisest arengust. Gaas on kaugelt kõige olulisem kuluelement, mis maailmaturuhindadega ostetult moodustab rohkem kui 50 % UANi tootmismaksumusest ning on seetõttu määrav tegur UANi müügihinna kujunemisel. Gaasi maksumus UANi tootmisel sõltub gaasi kasutamise tõhususest ja ühiku hinnast. Analüüsitud on neid kahte parameetrit UANi tootmiskuludes nii ühenduse tootmisharu puhul kui ka Venemaa ja Alžeeria puhul.

(121)

Selles analüüsis ilmnes kõigepealt, et gaasi kasutamise tõhusus on oluline tegur gaasikuludes, mis tekivad toodetud UANi tonni kohta. Selles suhtes tehti kindlaks, et gaasi kasutamise tõhusus oli ühenduse tootmisharus suhteliselt suur – võrreldes Venemaa ja Alžeeria tootjatega kasutati ühe UANi tonni tootmiseks kuni 15 % vähem gaasi. See tuleneb ühenduse tootmisharu jõupingutustest pidevalt suurendada oma tootlikkust ja konkurentsivõimet asjakohaste investeeringute kaudu, mis eeldavad aastast kapitali sissevoogu keskmiselt ligikaudu ühe kolmandiku ulatuses tootmisharu koguvarade arvestuslikust netoväärtusest. See eelis peaks tooma kasu ühenduse tootmisharule ja võimaldama väiksemaid UANi tootmiskulusid.

(122)

Tõhususest hoolimata on ühenduse tootmisharus gaasihindade erinevuse tõttu ikkagi ligikaudu kolm korda suuremad gaasikulud toodetud UANi tonni kohta kui Venemaal ja Alžeerias. See hinnaerinevus on täielikult seletatav kunstlikult madala gaasihindade tasemega nendes kahes riigis. On ebatõenäoline, et nende kahe riigi ja maailmaturuhindadega gaasi ostvate tootjate UANi hinna vaheline erinevus lähitulevikus väheneb. Kui gaasi maailmaturuhinnad jäävad lähiaastatel praegusele tasemele, võib see lõhe veelgi laieneda. Selle põhjal ollakse seisukohal, et Vene ja Alžeeria tootjad säilitavad selle kunstliku kuludega seotud eelise, mis paljuski korvab UANi kaalust tingitud suured transpordikulud. See muudab ühenduse turu atraktiivseks isegi kõnealuste riikide kaugetes piirkondades asuvatele tootjatele, kelle transpordikulud ületavad 20 % hinnast.

(123)

Seda madalat gaasihindade taset arvestades on eksportivatel Vene ja Alžeeria tootjatel seega väga tõenäoliselt olemas võimalus eksportida vaatlusalust toodet ühendusse hindadega, mis on väiksemad tootmiskuludest ühenduse tootmisharus. Sellepärast on väga tõenäoline, et selline import alandaks oluliselt ühenduse tootmisharu hindu.

(124)

Valgevene ja Ukraina ei ole sellesse analüüsi hõlmatud, sest kõnealuses uurimises käsitleti neid mõlemaid kui mitteturumajanduslikke riike ning sellest tulenevalt ei küsitud andmeid nende tootmiskulude kohta. Siiski hangiti konkreetseid andmeid gaasihindade kohta nendes kahes riigis ja uurimisel ilmnes, et uurimisperioodil tarniti nendes riikides tootjatele gaasi oluliselt madalamate hindadega kui need, mida nõutakse ühenduse tootmisharult. Sellepärast ollakse seisukohal, et mõlemal kõnealusel riigil on võimalus eksportida vaatlusalust toodet ühenduse tootmisharu tootmiskuludest madalamate hindadega, ning samuti võib järeldada, et tõenäoliselt alandavad need hinnad ühenduse tootmisharu hindu.

(125)

See, et meetmete aegumise korral on Ukraina, Valgevene ja Vene eksportijatel vaja end ühenduse turul uuesti sisse seada ning Alžeeria eksportijatel vaja oma turupositsiooni tugevdada, võib samuti toetada väljavaadet, et need tootjad hoiavad oma hindade taset ühenduse tootmisharu omast madalamal eesmärgiga võita tagasi kaotatud turuosa või laiendada oma kliendibaasi.

(126)

Importijate ühendus ja mõned eksportivad tootjad väitsid, et väiksemaid tootmiskulusid ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, mille alusel prognoosida kahju kordumise tõenäosust. Väideti ka seda, et hindade allalöömise tõenäosus ei ole iseenesest asjakohane kriteerium võimaliku kahju kordumise üle otsustamiseks. Alžeeria hinnad olid näiteks ühenduse tootmisharu hindadest kõrgemad ning Valgevene, Venemaa ja Ukraina ei eksportinud 2004. aastal ja uurimisperioodil ühendusse üldse, kusjuures nende hinnad kolmandates riikides olid ühenduse hindadest kõrgemad, millist olukorda peetakse mittekahjustavaks. See on Euroopa väetiseimportijate ühenduse sõnul tõestuseks, et eksportivad tootjad ei kehtesta väiksemate gaasikulude tõttu mitte madalamaid hindu, vaid – otse vastupidi – kõrgemaid hindu, püüdes pigem oma kasumimarginaali maksimeerida.

(127)

Kahju kordumise tõenäosuse uurimise eesmärk on tõepoolest välja selgitada, kas meetmete kehtivuse lõppedes tekiks kahju kordumist soodustav olukord. Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, nagu ka osapooled ise tunnistavad, et asjaomaste riikide eksportivatele tootjatele on madalad gaasihinnad soodsad, mis annab neile võimaluse ühenduse hindu alla lüüa. Teisest küljest näitas ka uurimine, et nende eksport toimus dumpinguhindadega. Nende hinnakäitumist uuriti nii eksportijate märkimisväärsete vabade ekspordivõimsuste seisukohast kui ka nende oluliselt väiksemate tootmiskulude seisukohast. Esimene viitab eksportijate tugevale motivatsioonile leida turgu oma toodangu turustamiseks ja teine viitab nende võimele lüüa ühenduse tootmisharu hinnad tugevasti alla, et täita oma kohustusi müügimahtude osas.

(128)

Hindadega seoses tuleb meenutada, et vaatlusealuse perioodi viimasel kahel aastal püsisid hinnad hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest tänu soodsatele turutingimustele väga kõrgel. Sel perioodil toetas tugev ülemaailmse nõudmise ja pakkumise tasakaal kõigi lämmastikväetiste kõrget hinnataset. UAN on sarnaselt teiste lämmastikväetistega sedalaadi kaup, mille hind sõltub paljudest asjaoludest, alates kõikuvatest gaasihindadest ja nende mõjust tarnekuludele kui kõige olulisemale kuluelemendile, ilmastikutingimustest, põllukultuuride ja teraviljavarude suurusest, mis toob kaasa kas vähenenud või suurenenud nõudmise. Lähiaastatel on ühenduse turul oodata mõningast lämmastikväetiste nõudluse langust. (7) Seega sõltub sellise kõrge hinnataseme säilitamine tugevast nõudlusest, mis – nagu uurimine näitas – on iseenesest vähe tõenäoline, tulenevalt asjaomaste riikide vabast ekspordivõimsusest ja nende ekspordi võimalikust osalisest ümbersuunamisest kolmandatesse riikidesse vaatlusalusel perioodil, juhul kui meetmed kaotavad kehtivuse. Kirjeldatud sündmuste areng toob tõenäoliselt kaasa hindade alandamise ja ühenduse tootmisharu hindade allalöömise eksportivate tootjate poolt, et võita turgu ja täita oma kohustusi ekspordimahtude osas. Sellises olukorras on ühenduse tootmisharu sunnitud kas samuti hindu alandama – jätkuvalt kõrgete gaasihindade juures – tootmiskuludega võrdsele või madalamale tasemele või kaotama oluliselt turgu ja seega ka tulu, või nii seda kui teist. Ekspordi suurendamine Ameerika Ühendriikidesse on äärmiselt vähe tõenäoline põhjenduses 135 esitatud põhjustel. Seepärast on meetmete kehtivuse lõppemise vältimatuks tagajärjeks ühenduse tootmisharu üldise olukorra halvenemine.

(129)

Kasumi maksimeerimise väitega seoses tuleb märkida, et see põhineb vaatlusalusel perioodil tuvastatud Ameerika Ühendriikide ja ühenduse turu positiivsel hinnavahel, mida ei saa võtta hinnasuundumuste hindamise pädevaks aluseks sellise varieeruva loomuga hinnaga toote puhul nagu UAN. Eespool öeldu põhjal jõuti järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks kahju kordumise tõenäosus väga suur, ning seetõttu lükati väide tagasi.

(130)

UAN on vedelväetis, millega antakse põllukultuuridele lämmastikku. Seda kasutatakse peamiselt istutus- või külvieelseks väetiseks põllukultuuridele, mis vajavad UANi harilikult kevadel. UANi asendatavus teiste lämmastikväetistega on piiratud, kuivõrd põllumajandustootjad kasutavad UANi andmiseks eri seadmeid ning seda saab segada teiste lahustega, näiteks üheks kasutusotstarbeks ette nähtud pestitsiididega. Sellepärast iseloomustab nõudlust hooajalisus ja suhteline jäikus.

(131)

Ehkki UANi tarbimine on üldiselt hooajaline, toodetakse seda aasta ringi, mis on tõhusam tootmise peatamisest. Selle tulemusel on ühenduse tootjate varud kõige suuremad sügisel ja talvel. Vaatlusalust toodet iseloomustab suur muutlikkus ja selle hindu määratakse iganädalaselt ning tõenäoliselt avaldaks massiline ja alandatud hindadega import kevadel ja suvel märkimisväärselt ebasoodsat mõju ühenduse tootmisharu hindadele.

(132)

Arvestades seda, et uurimisperioodil puudus eksport kõnealustest riikidest, välja arvatud Alžeeriast, keskendutakse analüüsis sellele, kui tõenäoline on uurimisperioodil teistesse riikidesse suunatud ekspordi ümbersuunamine ühenduse turule lähemas tulevikus. Lisaks tuleb analüüsida UANi müügihindade tõenäolist arengut.

(133)

Seoses ühenduse turule suunatud ekspordi tõenäolise arenguga tuleb märkida, et Ameerika Ühendriikide turule suunatud Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt pärit UANi impordi suhtes rakendati dumpinguvastaseid meetmeid, mis tunnistati kehtetuks aprillis 2003. Järgmises tabelis on näidatud kõnealusest kolmest riigist pärit toodangu Ameerika Ühendriikidesse eksportimise dünaamika alates 2003. aastast.

(134)

Siit nähtub, et ajavahemikul 2003–2004 suurendasid need riigid oluliselt oma ekspordimahtu. Eriti tegi seda Venemaa, kelle ekspordi maht suurenes üle kolme korra: 180 000 tonnilt 2003. aastal ligikaudu 600 000 tonnile 2004. aastal, s.o rohkem kui kolm korda. Statistika näitab ka seda, et kõnealuste riikide tugev ja äkiline eksport Ameerika Ühendriikidesse seiskus uurimisperioodil, mil kasv võrreldes 2004. aastaga ei olnud nii silmatorkav (11 %). Uurimisperioodile järgneva ajavahemiku andmetest selgub, et nende maade kogueksport Ameerika Ühendriikidesse jäi püsima ligikaudu 1 miljoni tonni juurde.

(135)

Kõnealuse stabiliseerumise põhjusi kirjeldatakse üksikasjalikult Valgevenest, Venemaalt ja Ukrainast pärit UANi impordi suhtes Ameerika Ühendriikides läbi viidud dumpinguvastase uurimise lõpparuandes. (10) Selles aruandes rõhutatakse eriliselt, et sisemaiste vedude suured kulud tingivad selle, et tegelikult on importida võimalik üksnes rannikualadele ning et imporditud UANi lõppmüügi hinnad on võrreldes omamaise UANiga ülemäära kõrged paljudes piirkondades, kaasa arvatud olulistes UANi tarbivates põllumajandusega tegelevates osariikides. Lühidalt öeldes on Ameerika Ühendriikides piiratud suurusega imporditurg ja kõige olulisemate tarbimisturgudeni ei jõua import nende asukoha tõttu. Seoses Valgevenest, Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi täheldatud stabiliseerumisega (vt põhjendus 134) järeldatakse, et Ameerika Ühendriikide turg ei suuda vastu võtta uurimisperioodil registreeritud impordikogustest olulisemalt suuremaid koguseid.

(136)

Seoses eespool kirjeldatuga ning arvestades kõnealuste riikide paiknemist suhteliselt ühenduse turu lähedal, saab järeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunataks nende oluline müügimaht või kasutamata tootmisvõimsus väga tõenäoliselt ühenduse turule. Kui arvestada transpordikulude madalamat taset (võrreldes ekspordiga Ameerika Ühendriikide turule), hakkavad nende ekspordihinnad olema oluliselt madalamad kui Ameerika Ühendriikide turul. Lisaks, nagu on näidatud eespool põhjendustes 50, 54 ja 63, tehti kindlaks, et koostööd teinud eksportivate tootjate toodangut müüdi Ameerika Ühendriikide turul vastavatest normaalväärtustest väiksema hinnaga.

(137)

Meenutame, et vaatlusaluse toote siseturg Alžeerias on tähtsusetult väike ning peaaegu kogu tootmisvõimsus on orienteeritud ekspordile. Peale selle ilmnes uurimisel, et Alžeeria tootjate praegune kasutamata tootmisvõimsus moodustab 10–20 % tarbimisest ühenduse turul. Praegust kasutamata tootmisvõimsust hinnatakse kokku ligikaudu 300 000–350 000 tonnile.

(138)

Eriti ühenduse turu lähedust arvestades on väga tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, kasutatakse seda vaba tootmisvõimsust vaatlusaluse toote tootmiseks ühendusse eksportimise eesmärgil (Alžeeria turuosa on ainult 4,8 %). Kõnealused eeldatavad suured kogused müüdaks tõenäoliselt dumpinguhindadega ja sellest tekiks tõenäoliselt kahju ühenduse tootjatele.

(139)

Tehti kindlaks, et Valgevenes on kiiresti kasvav siseturg, kus ainutootja müüs uurimisperioodil kaks kolmandikku oma toodangust. Peale selle puudus eksport ühendusse 2004. aastal ja uurimisperioodil ning eksport Ameerika Ühendriikide turule on vähenenud, hoolimata dumpinguvastaste meetmete puudumisest ja soodsatest turutingimustest.

(140)

Kui meetmetel lastakse aeguda, muutuks olukord seoses Valgevenega tõenäoliselt tunduvalt. Arvestades, et uurimisperioodil oli seal omamaine hind rohkem kui poole väiksem ühenduse valdavast turuhinnast, võiks Valgevene tootja ratsionaalse majandusliku otsuse põhjal suunata olulisi koguseid, mida praegu müüakse omamaisel turul, ühenduse turule dumpinguhindadega. Selle tulemusel tõenäoliselt korduks kahju, mida põhjustab suures mahus ja madala hinnaga import Valgevenest.

(141)

Vene siseturg on suhteliselt väike võrreldes kasutamata tootmisvõimsusega, mis, nagu juba märgitud eespool põhjenduses 66, ulatub 600 000–700 000 tonnini ja mida võib oluliselt suurendada, kui lisada koostööd mitte teinud ettevõtjate tootmisvõimsused või praegu kahe teise lämmastikväetise ehk uurea ja ammooniumnitraadi tootmiseks ja eksportimiseks kasutatavad võimsused.

(142)

Samuti väärib mainimist asjaolu, et praegu on jõus ühenduse kaubanduskaitsemeetmed koostistoodete, nimelt tahke uurea ja ammooniumnitraadi impordi suhtes Venemaalt. (11) Uurea suhtes võetud meetmeid uuritakse praegu seoses aegumise läbivaatamisega. (12) Lisaks on pooleli ühe suurema eksportiva tootja suhtes algatatud dumpinguvastaste tollimaksude kehtimisvajaduse selgitamise kontrollmenetlus seoses ammooniumnitraati käsitlevate meetmetega. (13) Sellepärast on nende uurimistulemuste selgumiseni olemas oht, et kõnealuste toodete asemel hakatakse tootma UANi, mille tulemusel võib Vene tootjate hinnanguline kasutamata tootmisvõimsus veelgi oluliselt suureneda.

(143)

Eespool kirjeldatut arvestades on olemas suur tõenäolisus, et kui meetmetel lastakse aeguda, algab eksport ühendusse uuesti. Sellise impordi maht võib tagasihoidliku hinnangu kohaselt ulatuda 20 protsendini ühenduse turust, arvestades tarbimist sellel turul (vaata põhjendust 86) ja tegelikke vabasid mahtusid Venemaal. Arvestades Venemaa tootjate makstavaid äärmiselt madalaid gaasihindu ja nendest tingitud eelist vaatlusaluse toote hinna kujundamisel, tekitaks selline import tõenäoliselt ränka kahju ühenduse tootmisharule.

(144)

Asjaomaste riikide seast on Ukrainas praegu kõige suurem kasutamata tootmisvõimsus, mida hinnatakse 700 000–800 000 tonnile. Ainuüksi praegune kasutamata tootmisvõimsus vastab ligikaudu 20 protsendile ühenduse tarbimisest.

(145)

Arvestatava siseturu puudumisel ning pidades silmas ühenduse turu lähedust, on tõenäoline, et meetmete aegumise korral suunataks ulatuslikult eksporti ühenduse turule. Nagu eespool näidatud, toimuks selline eksport tõenäoliselt dumpinguhindadega ja tekitaks seetõttu suurt kahju ühenduse tootmisharule.

(146)

Arvestades kunstlikult madalaid hindu, mida tootjad asjaomastes riikides põhitooraine, s.o gaasi eest maksavad, ning selle mõju UANi tootmiskuludele, on tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, on tootjatel nendes riikides võimalus eksportida vaatlusalust toodet hinnaga, mis on väiksem ühenduse tootmisharu tootmiskuludest.

(147)

Kõikidel kõnealustel riikidel, välja arvatud Valgevene, on olemas lisavõimsus, mis võidakse meetmete aegumise korral suunata ühenduse turule. Valgevene puhul, arvestades sealse siseturu suurt müügimahtu uurimisperioodil ühenduse turu valdavatest hindadest palju madalamate hindadega, on väga tõenäoline, et vähemalt osa sellest müügimahust suunatakse meetmete aegumise korral ümber ühenduse turule. Müügi ümbersuunamist ühenduse turule võiks stimuleerida ka ühendusse müümisega seotud transpordikulude madalam tase võrreldes müügiga Ameerika Ühendriikidesse. Lisaks on kõigi nelja riigi puhul tõenäoline, et osa nende praegusest ekspordist kolmandatesse riikidesse suunatakse ümber ühendusse, kui praegused meetmed kehtetuks tunnistatakse (vt põhjendused 132–136).

(148)

Euroopa väetiseimportijate ühendus ja teatavad eksportivad tootjad väitsid, et oletus uurea ja ammooniumnitraadi tootmise UANi tootmisega asendamise kohta ei arvesta sellist peamist majanduslikku tõde, et tootjad ei saa teise toote tootmisele üle minna ilma lisainvesteeringuid tegemata. Lisaks väitsid nad, et väiksema kasumlikkusega toodete suhtes dumpinguvastaste meetmete kohaldamise lõpetamine ei mõjuta tootjaid peatama suurema kasumlikkusega toodete tootmist.

(149)

Lisainvesteeringutega seoses tuleb märkida, et enamik peamisi lämmastikväetiste tootjaid on integreeritud tootjad ja seepärast nende otsused toota või eksportida üht või teist toodet sõltuvad peamiselt turutingimustest. Tootjad püüavad loomulikult toota võimalikult tulutoovaid tooteid. Seega on dumpinguvastased meetmed selliste otsuste tegemisel suure tähtsusega, mida näitab ka dumpinguhindadega UANi ekspordi kasv Ameerika Ühendriikide turul 2004. aastal ja uurimisperioodil, pärast sealsete dumpinguvastaste meetmete tühistamist 2003. aastal. Seepärast järeldatakse, et suure tõenäosusega lähevad eksportivad tootjad mõistlike majanduslike otsuste tegemise tulemusena ühe toote tootmiselt üle teise toote tootmisele, et säilitada või suurendada oma lämmastikväetiste müügi taset ja sellest saadavat kasumit. Seepärast lükati kõnealused väited tagasi.

(150)

Eespool kirjeldatu viib järeldusele, et väga tõenäoliselt eksporditakse meetmete aegumise korral asjaomastest riikidest toodangut arvestatavas mahus ja hindadega, mis oma moonutatud ja kunstlikult madalal hoitud tootmismaksumuse tõttu alandaksid ühenduse tootmisharu hindu. Selle mõjul tugevneks turul ülima tõenäosusega hindu alla suruv trend, mis eeldatavasti avaldaks kahjulikku mõju ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale. Eriti pärsiks see 2004. aastal ja uurimisperioodil saavutatud finantstaastumist ning viiks kahju tõenäolise kordumiseni. Teisisõnu, mida rohkem turg hinnalanguse suunas liigub, seda teravamat hindade allasurumist on oodata asjaomastelt riikidelt, arvestades nende tootmismaksumuse olulist erinevust ja kasutamata tootmisvõimsust.

(151)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus ühenduse kui terviku huvidega. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõikide asjaomaste eri huvide hindamisel.

(152)

Tuleks meenutada, et esialgsel uurimisel oldi seisukohal, et meetmete vastuvõtmine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Käesoleva uurimise näol on tegu läbivaatamisega ja seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on juba kehtinud, ning tänu sellele on võimalik hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes kahjulikku mõju asjaomastele isikutele.

(153)

Selle põhjal uuriti, kas hoolimata kahjuliku dumpingu kordumise tõenäolisuse kohta tehtud järeldustest on olemas veenvaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete säilitamine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides.

(154)

Ühenduse tootmisharu on end tõestanud struktuuriliselt elujõulisena. Seda kinnitas kõnealuse tootmisharu majandusolukorra soodne areng alates dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest 2000. aastal. Eriti parandas ühenduse tootmisharu oma kasumiolukorda 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal.

(155)

Võib õigustatult eeldada, et ühenduse tootmisharu saab jätkuvalt kasu praeguseks kehtestatud meetmetest ning jätkab toibumist, muutes oma turuosa vähenemise trendi vastupidiseks ja parandades veelgi kulutasuvust. Kui meetmeid ei säilitata, on tõenäoline, et tekib suurenenud, dumpinguhindadega import asjaomastest riikidest, millega tekitatakse kahju ühenduse tootmisharule; tekib müügihindasid langetav surve, mis ohustab ühenduse tootmisharu praegust soodsat, kuid siiski habrast finantsolukorda.

(156)

Nagu eespool põhjenduses 10 mainitud, väljendas ainult üks importija valmisolekut enda kaasamiseks valimisse ja andis väljavõttelise uurimise küsimustikus nõutud põhiteavet. Pärast seda kui kõnealusele importijale oli saadetud terviklik küsimustik, teatas see importija siiski komisjonile, et ta ei soovi enam uurimises koostööd teha.

(157)

Tuletatakse meelde, et esialgse uurimise tulemuste kohaselt ei ole meetmete kehtestamisel olulist mõju niivõrd, kui import jätkub, ehkki mittekahjulike hindadega, ning harilikult ei tegele importijad üksnes UANiga, vaid olulisel määral ka teiste väetistega. Eeldust, et import jätkub, kinnitas üksnes import Alžeeriast, mille ühe eksportiva tootja suhtes on jõus hinnakohustus. See viib järeldusele, et meetmete kehtestamine võib tõepoolest olla avaldanud kahjulikku mõju mõnele importijale, nagu on märgitud komisjoni määruse (EÜ) nr 617/2000 (14) põhjenduses 66. Siiski ei ilmnenud uurimisel, et mõne importija tegevus oleks täielikult lakanud: selle asemel ilmnes, et keskenduti teistsugustele väetistele, nagu ka eeldati. Sellest nähtub, et meetmete kehtestamise üldine mõju enamikule importijatele/ettevõtjatele on olnud küllaltki väike.

(158)

Importijate koostöö puudumisel ei ole võimalik saada ka usaldusväärset teavet, mis näitaks, et meetmete säilitamine avaldaks olulist kahjulikku mõju importijatele või ettevõtjatele.

(159)

Euroopa väetiseimportijate ühendus väitis, et importijate koostööst hoidumist ei tuleks võtta kui huvipuudust, vaid kui ebaõiglasest olukorrast tingitud loobumist: osalemine dumpinguvastases uurimises oleks nõudnud nendelt kui piiratud ressurssidega väikese ja keskmise suurusega ettevõtetelt märkimisväärseid kulutusi. Lisaks väitsid nad, et uurimisel jäeti arvesse võtmata erinevate dumpinguvastaste meetmete kumulatiivset mõju väetiseimportijatele, mille tõttu meetmete mõju analüüs ei olnud importijate ja talupidajate suhtes õiglane.

(160)

Siinkohal tuleb märkida, et erinevate väetistega, sealhulgas ka UANiga tegelevatel importijatel on olemas võimalus hankida lämmastikväetisi allikatest, mida dumpinguvastased meetmed praegu ei hõlma. Selle põhjal jõuti järeldusele, et meetmete jätkuva kohaldamise negatiivne mõju importijatele ei ole nii tungiv põhjus, et meetmete kohaldamine lõpetada.

(161)

UANi kasutajad on ühenduse põllumajandustootjad. Nõudlus lämmastikväetiste järele on suhteliselt jäik ning põllumajandustootjad kalduvad ostma kõige odavamast allikast. Uurides meetmete kehtestamise võimalikku mõju kasutajatele, tehti esialgsel uurimisel järeldus, et arvestades UANi maksumuse väikest mõju põllumajandustootjatele, ei tulene selle maksumuse suurenemisest neile olulist kahju. Et ükski kasutaja ega kasutajate ühendus ei esitanud käesoleva kordusuurimise raames teavet, mis oleks viidanud eespool mainitud järelduse suhtes vastupidisele, näib see kinnitavat, et i) UAN moodustab väga väikese osa nende põllumajandustootjate tootmiskuludest; ii) praegu kehtivad meetmed ei ole nende majanduslikku olukorda kahjulikult mõjutanud; iii) meetmete jätkumine ei kahjustaks kasutajate finantshuvisid.

(162)

Eespool kirjeldatut arvestades järeldatakse, et puuduvad veenvad põhjused, mis räägiksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(163)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati põhilistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada olemasolevad meetmed säilitada. Lisaks anti pärast sellist teavitamist kõikidele pooltele võimalus teha avaldusi.

(164)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldatakse, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks säilitada Alžeeriast, Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt pärit UANi impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed. Tuletatakse meelde, et need meetmed hõlmavad koguselisi tollimakse, mida erandina ei kohaldata ühe heakskiidetud hinnakohustuse sõlminud Alžeeria äriühingu poolt ühendusse eksportimiseks valmistatava ja müüdava vaatlusaluse toote impordi suhtes,