“LISA

Valitsusväline organisatsioon, kes on ühenduse abi saaja (edaspidi “valitsusväline organisatsioon”), peab määruse (EÜ) nr 1292/96 kohaselt ühenduse toiduabina tarnitavate toodete varumiseks vastutama järgmiste eeskirjade täitmise eest, ilma et see piiraks võimalust lisada abisaajaga toiduabipoliitika rakendamiseks sõlmitud lepingutesse finantsjuhtimise lisanõudeid.

1.   KAUPADE OSTMISE KOHT

Olenevalt igale tarnele ettenähtud tingimustest ostetakse toode sihtriigist või arengumaalt, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1292/96 lisasse ja kuulub võimaluse korral samasse geograafilisse piirkonda, või Euroopa Ühenduse liikmesriigist.

Tarnete ja materjalide päritolu määratakse kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2110/2005 (1) sätestatud päritolu eeskirjadega ja nende eranditega.

Erandlikel asjaoludel ja määruse (EÜ) nr 1292/96 artikli 11 lõikes 2 kehtestatud korras võib komisjon anda loa osta tooteid mujalt kui määruse (EÜ) nr 1292/96 lisas loetletud riikide või Euroopa Ühenduse liikmesriikide turgudelt.

2.   TOODETE OMADUSED

Tooted peavad võimalikult palju vastama abi saava riigi elanikkonna toitumisharjumustele. Võimaluse korral tuleks seetõttu eelistada meetme sihtriiki või naaberriiki.

Toodete omadused ja nende pakendid peavad vastama päritoluriigi ja/või sihtriigi õiguses sätestatud kvaliteedinõuetele vastavalt sellele, millise riigi kvaliteedinõuded on rangemad. Juhul kui kohaliku õiguse sätted puuduvad, tuleb võimalusel kinni pidada rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest, nagu näiteks Codex Alimentarius.

Juhul kui tooted ostetakse Euroopa Ühendusest, peavad toodete omadused vastama nõuetele, mis on esitatud komisjoni teatises ühenduse toiduabina tarnitavate toodete omaduste kohta. (2) Samuti peavad pakendid vastama nõuetele, mis on esitatud komisjoni teatises ühenduse toiduabina tarnitavate toodete pakendite kohta. (3)

3.   PÄRITOLUEESKIRJAD

Pakkumismenetluses osalemise sobivus määratakse kindlaks kooskõlas määruses (EÜ) nr 2110/2005 sätestatud abikõlblikkuse eeskirjadega ja nende eranditega.

Pakkuja peab olema seaduslikult registreeritud ja nõudmise korral selle kohta tõendi esitama.

4.   HANKEMENETLUSTEST JA LEPINGUTE SÕLMIMISEST KÕRVALEJÄTMISE PÕHJUSED

4.1.   Hankemenetlustest kõrvalejätmise põhjused

Hankemenetlustest jäetakse kõrvale pakkujad,

a)

kes on pankrotis või likvideerimisel, kellele kohus on määranud halduri, kes on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, kes on peatanud äritegevuse, kelle suhtes on kõnealustes küsimustes algatatud menetlus või kes on riiklikes õigusnormides sätestatud samalaadsest menetlusest tulenevalt samalaadses olukorras;

b)	kes on res judicata jõudu omava kohtuotsusega ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos süüdi mõistetud;

c)	kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, kui abisaaja suudab seda mis tahes viisil tõendada;

d)	kes on jätnud täitmata sotsiaalkindlustusmaksetega seonduvad kohustused või maksukohustused, mis tulenevad asukohariigi või abi saava riigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusaktidest;

e)	kes on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab ühenduste finantshuve;

f)	kelle puhul on pärast mõnda muud ühenduse eelarvest rahastatavat pakkumismenetlust või toetuse andmise menetlust leitud, et nad on lepingut tõsiselt rikkunud, kuna on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata.

Pakkujad peavad tõendama, et ükski eespool loetletud olukord nende puhul ei kehti.

4.2.   Lepingu sõlmimisest kõrvalejätmine

Lepingut ei või sõlmida pakkujaga, kes on hankemenetluse käigus

a)	olukorras, kus tal on huvide konflikt;

b)	abisaaja poolt hankemenetluses osalemise tingimusena nõutavate andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud.

5.   LEPINGU SÕLMIMISE KORD

5.1.   Üldsätted

Valitsusväline organisatsioon algatab rahvusvahelise avatud pakkumismenetluse tarnelepingute sõlmimiseks, mille väärtus on 150 000 eurot või enam. Teadaanne rahvusvahelise avatud pakkumismenetluse kohta avaldatakse kõigis sobivates meediakanalites, eelkõige valitsusvälise organisatsiooni veebilehel, rahvusvahelises ajakirjanduses ja meetme täitmise riigi ajakirjanduses või erialaajakirjades.

Tarnelepingud väärtusega 30 000–150 000 eurot sõlmitakse kohalikul tasandil avaldatud avaliku pakkumismenetluse kaudu. Sellisel juhul avaldatakse pakkumismenetluse teadaanne kõigis sobivates meediakanalites, kuid ainult selles riigis, kus meede täitmisele kuulub. Kõikidel teistel tingimustele vastavatel tarnijatel peavad olema samad võimalused kui kohalikel ettevõtetel.

Tarnelepingud väärtusega alla 30 000 euro sõlmitakse ilma teadaande avaldamiseta konkureeriva läbirääkimismenetluse teel, mille käigus valitsusväline organisatsioon konsulteerib vähemalt kolme tarnijaga omal valikul ja lepib kokku lepingutingimustes ühe või mitmega neist.

Tarnelepinguid väärtusega alla 5 000 euro võib sõlmida läbirääkimismenetluse teel ühe pakkumise alusel.

Pakkumiste ja osalemistaotluste vastuvõtmise tähtajad peavad olema piisavalt pikad, et huvitatud pooltele jääks pakkumiste ettevalmistamiseks ja esitamiseks piisavalt aega.

Juhul kui valitsusväline organisatsioon kasutab kooskõlas IV lisa “Abisaaja hanked Euroopa ühenduse välistegevuse raames” punktiga 8.4 teenuse osutajana keskset ostubürood, valib valitsusväline organisatsioon selle kooskõlas kõnealuse lisa punktides 4.1 ja 4.2 sätestatud menetlusega teenuslepingute puhul. Keskne ostubüroo on kohustatud toiduabina kasutatavate kaupade turult ostmisel järgima käesolevas otsuses ja lisas sätestatud eeskirju ja tingimusi.

5.2.   Läbirääkimismenetlus ühe pakkumise alusel

Abisaaja võib kasutada läbirääkimismenetlust ühe pakkumise alusel järgmistel juhtudel:

a)

punktis 5.1 ettenähtud menetluste tähtaegadest ei ole võimalik kinni pidada äärmiselt kiireloomulise olukorra tõttu, mis on tekkinud abisaajast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel. Äärmiselt kiireloomulise olukorra põhjenduseks toodud asjaolud ei tohi olla abisaajast tingitud. Komisjoni määratletud kriisiolukordades võetud meetmed loetakse äärmiselt kiireloomulisele olukorrale vastavaks. Komisjon teavitab abisaajat kriisiolukorrast ning selle lõppemisest;

b)

esialgselt tarnijalt tellitakse lisatarned, mis on mõeldud olemasolevate toodete või seadmete osaliseks asendamiseks või olemasolevate toodete või seadmete täiendamiseks, kui tarnija vahetamine sunniks abisaajat muretsema teistsuguste tehniliste omadustega seadmeid, mis tooks kaasa ühildamatuse või ebaproportsionaalsed tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel;

c)

pakkumismenetlus ei ole andnud soovitud tulemust, st et ei ole saadud kvaliteedi või hinna seisukohast sobivat pakkumist. Sellisel juhul võib abisaaja pärast pakkumismenetluse tühistamist alustada läbirääkimisi ühe või mitme pakkumismenetluses osalenud pakkujaga omal valikul, tingimusel et pakkumismenetluse esialgseid tingimusi ei ole oluliselt muudetud;

d)	asjaomane leping sõlmitakse asutustega, mis on de jure või de facto monopolid, ja seda on komisjoni toetuse andmise otsuses nõuetekohaselt põhjendatud;

e)	hankekonkursi välise lepingu võib sõlmida siis, kui see on tarne eritingimuste tõttu põhjendatud, eelkõige katselist laadi tarne puhul.

5.3.   Pakkumise esitamise tingimused

Pakkumismenetluse teadaandes tuleb kindlaks määrata pakkumiste esitamise vorm ja tähtaeg.

Hindamiskomisjon hindab ja järjestab kõik nõuetele vastavaks kuulutatud osalemistaotlused eelnevalt teatavaks tehtud kõrvalejätmis-, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumide alusel. Komisjoni peab kuuluma paaritu arv liikmeid (vähemalt kolm), kellel on pakkumiste hindamiseks vajalik tehniline ja halduskompetents.

Iga partii kohta võib esitada ühe pakkumise. Pakkumine kehtib ainult juhul, kui see on esitatud terve partii kohta. Kui partii on jagatud osadeks, esitatakse pakkumine selle keskmisena. Kui pakkumiskutse hõlmab mitut partiid, esitatakse iga partii kohta eraldi pakkumine. Pakkuja ei ole kohustatud esitama pakkumist kõikide partiide kohta.

Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid:

—	pakkuja nimi ja aadress,

—	pakkumiskutse, partii ja meetme viitenumbrid,

—	partii netokaal või pakkumisega seotud rahasumma,

—	pakutav ühe tonni toote hind kindlaksmääratud tarnekohas ja kooskõlas võistupakkumise kutses sätestatud tingimustega või pakutavate toodete netokogus, kui pakkumiskutse esitatakse teatava toote maksimumkoguse tarnimise kohta kindla rahasumma eest,

—	transpordikulud laadimiskohast tarnekohta kindlaksmääratud tarnimisetapi kohta,

—	tarnetähtaeg või -ajavahemik.

Pakkumine kehtib ainult siis, kui sellele on lisatud tõend pakkumistagatise esitamise kohta. Pakkumistagatise summa (väljendatuna maksevääringus) ja kehtivusaeg määratakse kindlaks pakkumismenetluse teadaandes. Garantii suurus peab olema vähemalt 1 % pakkumise kogusummast ning kehtivusaja pikkus vähemalt üks kuu.

Tagatis esitatakse valitsusvälise organisatsiooni kasuks liikmesriigi või valitsusvälise organisatsiooni poolt tunnustatud krediidiasutuse tagatisena. Tagatist ei saa tagasi võtta ja see tuleb maksta esimesel nõudmisel.

Kui tooteid hangitakse riigis, mis on ise toiduabi saaja, võib valitsusväline organisatsioon sätestada pakkumiskutses muud tagatistingimused, võttes arvesse selle riigi tavasid.

Tagatis vabastatakse

—	valitsusvälise organisatsiooni kirja või faksi teel edastatud teatega, kui pakkumine on kehtetu või tagasi lükatud või lepingut ei ole sõlmitud,

—	juhul, kui pakkuja, kes on määratud tarnijaks, on esitanud tarnetagatise.

Tagatist ei tagastata, kui tarnija ei esita tarnetagatist mõistliku tähtaja jooksul alates lepingu sõlmimisest või kui pakkuja võtab oma pakkumise pärast selle laekumist tagasi.

Pakkumine, mida ei esitata kooskõlas käesolevate sätetega või mis sisaldab reservatsioone või tingimusi, mida pakkumiskutses ei nimetata, lükatakse tagasi.

Pärast laekumist ei saa pakkumist enam muuta ega tagasi võtta.

Leping sõlmitakse pakkujaga, kes tegi kõige madalama pakkumise, arvestades pakkumiskutse tingimusi ja eelkõige varutavate toodete omadusi. Kui kõige madalama pakkumise on korraga esitanud mitu pakkujat, tehakse otsus liisuheitmise teel.

Lepingu sõlmimisest teavitatakse nõuetekohasel viisil kirja või faksi teel nii tarnijat kui ka pakkujaid, kelle pakkumine ei osutunud valituks.

Valitsusväline organisatsioon võib otsustada mitte sõlmida lepingut esimese või teise tähtaja möödumisel, eriti siis, kui esitatud pakkumised on tavalistest turuhindadest kõrgemad. Valitsusväline organisatsioon ei pea oma otsust põhjendama. Pakkujaid teavitatakse lepingu sõlmimata jätmise otsusest kirjalikult kolme tööpäeva jooksul.

6.   TARNIJA KOHUSTUSED JA TARNETINGIMUSED

Pakkumismenetluse teadaandes määratakse kindlaks lepingulised rahvusvahelised tarnetingimused, mis on kõnealuse tarnelepingu puhul asjakohased, ja teadaanne sisaldab rahvusvaheliste tarnetingimuste kohaldatavat versiooni. Pakkumise võitnud tarnija täidab oma kohustusi kooskõlas pakkumismenetluse teadaandes kindlaksmääratud tingimustele, sealhulgas tingimused, mis tulenevad rahvusvahelistest tarnetingimustest ja tema enda pakkumisest.

Tarnijale (müüja) ja valitsusvälisele organisatsioonile (ostja) kehtivad rahvusvahelised tarnetingimused, välja arvatud juhul, kui pakkumismenetluse teadaandes või lepingus on sätestatud teisiti.

Juhul kui pakkumismenetluse teadaandes kindlaksmääratud rahvusvahelistes tarnetingimustes on sätestatud tarnija kohustus sõlmida transpordi kindlustuspoliis, peab kindlustussumma olema vähemalt sama suur kui pakkumise summa ning katma kõik vedamise ja tarnimisega seotud riskid kuni lepingus kindlaksmääratud tarneetapini. Kindlustus peab katma ka kõik defektse kauba sortimise, kõrvaldamise või hävitamisega seotud kulud ning selliste kaupade ümberpakkimise, kontrollimise ja analüüsiga seotud kulud, mille vead ei takista abisaajal neid vastu võtmast.

Meretranspordiga veo või tarne korral ei või kaupu valitsusvälise organisatsiooni nõusolekuta saata osasaadetistena rohkem kui ühe laevaga.

Maismaatranspordiga veo või tarne korral ei või kaupu valitsusvälise organisatsiooni nõusolekuta saata muul viisil kui lepingus kokku lepitud.

Juhul kui tarnija taotleb valitsusväliselt organisatsioonilt lepingu muutmist transpordiliigi või tarne ajakava puhul, seab valitsusväline organisatsioon nõusoleku andmise tingimuseks täiendavate kulude, eriti täiendavate kontrollimiste ja analüüsiga seotud kulud kandmise tarnija poolt.

Pakkumismenetluse teadaandes võib vajaduse korral ette näha kuupäeva, millest varasem tarnimine loetakse enneaegseks.

Tarnija kannab kõik toodete tarnimisega seotud riskid, sealhulgas toodete kadumine või kahjustumine, kuni tarnimine on lõpetatud ja kontrollija on selle kohta teinud märkuse lõplikku vastavustunnistusse (vt punkt 7).

Kui pakkumismenetluse teadaandes ei ole sätestatud teisiti, annab tarnija abisaajale ja kontrollijale viivitamata kirjalikult teada kasutatava transpordivahendi, lastimiskuupäevad, lepingus sätestatud sihtkohta eeldatava saabumise kuupäeva ja kõik kaupade vedamise ajal toimunud vahejuhtumid.

Kui pakkumismenetluse teadaandes ei ole sätestatud teisiti ja vastavalt lepingu suhtes kohaldatavatele rahvusvahelistele tarnetingimustele täidab tarnija ekspordilitsentsi saamise, kaubaveo ajal vajalike tollieeskirjade ja impordiga seotud tolliformaalsused ning tasub vastavad kulud ja maksud.

Tarnija esitab oma kohustuste täitmise tagamiseks tarnetagatise mõistliku tähtaja jooksul alates lepingu sõlmimise teate saamisest. Nimetatud tagatise suurus (väljendatuna maksevääringus) on 5–10 % pakkumise kogusummast. Tagatise kehtivusaeg lõpeb üks kuu pärast viimase tarne toimumist. Tarnetagatis esitatakse samal viisil kui pakkumistagatis.

Tarnetagatis vabastatakse täielikult valitsusvälise organisatsiooni kirja või faksi teel edastatud teatega, kui tarnija

—	on teinud tarne kooskõlas kõikide kohustustega või

—	on kohustustest vabastatud või

—	ei saanud tarnet teha valitsusvälise organisatsiooni poolt aktsepteeritud vääramatu jõu tõttu.

7.   JÄRELEVALVE

Valitsusväline organisatsioon sõlmib lepingu järelevalveasutusega (rahvusvaheliselt tunnustatud kontrollimisettevõtja või selliste ettevõtjate rahvusvaheliselt tunnustatud ühendus, kellel on soovitavalt standardile ISO 45004 – ISO/IEC 17020 vastav akrediteering toiduainete sektoris). Niipea kui leping on sõlmitud, teavitab valitsusväline organisatsioon tarnijat kirjalikult valitud järelevalveasutusest. Pakkumismenetluse teadaandes sätestatakse tarnija kohustus anda järelevalveasutusele kirjalikult teada tarnitavate kaupade tootja, pakendaja või ladustaja nimi ja aadress ning valmistamise või pakendamise ligikaudne kuupäev, samuti tarnekohal oleva esindaja nimi.

Järelevalveasutus vastutab iga tarne raames tarnitavate kaupade kvaliteedi, koguse, pakendamise ja märgistamise kontrollimise ja sertifitseerimise eest ning annab välja ajutise vastavussertifikaadi ja lepingus sätestatud tarnekohal vastavussertifikaadi. Selleks võtab järelevalveasutus arvesse käesoleva lisa punktis 2 sätestatud toodete erinevad omadused.

Valitsusväline organisatsioon tagab lepingus, et järelevalveamet kohustub

—	säilitama täielikku sõltumatust,

—	keelduma kõikidest teistest juhistest (välja arvatud ostva valitsusvälise organisatsiooni või tema esindajate juhised), eriti kui juhiseid annavad tarnija, kaubasaaja või nende esindaja, rahastaja esindajad või teised kõnealuste tegevustega seotud vahendajad,

—	takistama huvide konflikti tekkimist valitsusvälise organisatsiooniga sõlmitud lepingule vastava tegevuse ja teiste tegevuste vahel, mille teostamine hõlmab kõnealuste tegevustega seotud poolt.

Järelevalveasutus teostab vähemalt kaks kontrolli, mis toetuvad rahvusvahelise järelevalvestandardiga kooskõlas olevatele suunistele:

a)	esialgne kvaliteedile vastavuse kontroll teostatakse enne lastimist ja kvantiteedi kontroll pärast kaupade lastimist. Lõppkontroll teostatakse pärast kaupade maha laadimist tarnelepingus sätestatud tarnekohas;

b)	kui esialgne kontroll on lõpetatud, annab järelevalveasutus tarnijale esialgse vastavussertifikaadi, millesse võib vajaduse korral teha reservatsioone. Transport lastimiskohast võib alata alles pärast esialgse vastavussertifikaadi väljaandmist;

c)	kui lõplik kontroll lepingus sätestatud tarnekohas on tehtud, annab järelevalveasutus välja lõpliku vastavussertifikaadi, kus on eelkõige täpsustatud tarnimise lõpetamise kuupäev ja tarnitud netokogus. Sellesse sertifikaati võib vajaduse korral teha reservatsioone;

d)

kui järelevalveasutus teeb pärast lepingus sätestatud tarnekohas tehtud lõplikku kontrolli põhjendatud reservatsiooniteatise, peab ta sellest tarnijat ja ostvat valitsusvälist organisatsiooni võimalikult kiiresti teavitama. Tarnija võib vaidlustada otsused järelevalveasutuse ja ostva valitsusvälise organisatsiooniga kahe tööpäeva jooksul alates kõnealuse teatise saatmisest.

Eespool nimetatud kontrollide kulude kohta esitatakse arve valitsusvälisele organisatsioonile, kes need tasub, kuid tegemist on ühenduse jaoks abikõlblike kuludega juhul, kui need sisalduvad toetuslepingu eelarves. Tarnija vastutab kõikide finantstagajärgede eest, mis tulenevad toodete kvaliteedi puudustest või toodete hilisest esitamisest kontrollimiseks.

Kui tarnija või abisaaja vaidlustab kontrolli tulemused, organiseerib järelevalveasutus pärast valitsusväliselt organisatsioonilt loa saamist teise kontrolli, mille hulka kuulub vastavalt vaidlustamise laadile teine proovivõtmine, teine analüüs ning pakendi teine kaalumine või teine kontroll. Teise kontrolli teostab asutus või laboratoorium, kes on määratud tarnija, lõpliku abisaaja ja järelevalveasutuse kokkuleppel.

Teise kontrolli kulud kannab kaotaja pool.

Kui lõplikku vastavussertifikaati pärast esimest või teist kontrolli välja ei anta, on tarnija kohustatud kaubad välja vahetama.

Kaupade väljavahetamise ja sellega seotud kontrollimise kulud kannab tarnija.

Järelevalveasutus kutsub tarnija ja lõpliku abisaaja esindajad kirjalikult kontrollitoimingute juurde, eriti analüüside tegemiseks vajalike proovide võtmise juurde. Proove võetakse ametitavade kohaselt. Proovide võtmisel võtab järelevalveasutus kaks lisaproovi, mida hoitakse pitseeritult valitsusvälisele organisatsioonile kättesaadavana võimaliku teise kontrolli jaoks või juhuks, kui abisaaja või tarnija esitab vastuväiteid.

Proovideks võetud kaupade eest maksab tarnija.

Kaubasaaja/vastuvõtja allkirjastab kaupade kättesaamisel lepingus sätestatud tarnekohas transpordi saatekirja ja kirjutab üles kaupade ja pakendite vaatlemisel kindlaks tehtud füüsilise seisukorra. Ostev valitsusväline organisatsioon või selle esindaja väljastab tarnijale vastuvõtusertifikaadi viivitamata pärast seda, kui kaubad on tarnitud lepingus sätestatud tarnekohta ning tarnija on ostvale valitsusvälisele organisatsioonile üle andnud järelevalveasutuse väljastatud lõpliku vastavussertifikaadi originaali ja vormikohase arve kaupade väärtuse ja nende abisaajale tasuta üleandmise kohta.

Lepingutingimustes sätestatakse lubatud hälve lepingus sätestatud tarnekohta tarnitud kaalu või koguse puhul.

Tarnija ei saa nõuda tasu lepingus sätestatud koguseid ületavate tarnitud koguste kohta.

8.   TARNE- JA MAKSETINGIMUSED

Kaupade tarnimine toimub vastavalt ühele järgmistest rahvusvahelistest tarnetingimustest:

—	EXW: hangitud tehasest (… kokkulepitud koht)

—	FCA: franko vedaja (… kokkulepitud koht)

—	FAS: franko laeva kõrval (… kokkulepitud lastimissadam)

—	FOB: franko laeva pardal (… kokkulepitud lastimissadam)

—	CFR: hind ja prahiraha makstud (... kokkulepitud sihtsadam)

—	CIF: hind, kindlustus ja prahiraha makstud (... kokkulepitud sihtsadam)

—	CPT: vedu makstud kuni (… kokkulepitud sihtsadam)

—	CIP: vedu ja kindlustus makstud kuni (… kokkulepitud sihtsadam)

—	DAF: tarnitud piiril (… kokkulepitud koht)

—	DES: tarnitud laevalt (... kokkulepitud sihtsadam)

—	DEQ: tarnitud kailt (... kokkulepitud sihtsadam)

—	DDU: tarnitud, toll tasumata (… kokkulepitud sihtsadam)

—	DDP: tarnitud, toll tasutud (… kokkulepitud sihtsadam).

Summa, mille kaupa ostev valitsusväline organisatsioon maksab tarnijale, ei ületa pakkumise hinda ja sellele lisanduvaid kulusid, mille suhtes kohaldatakse allpool nimetatud mahaarvamisi.

Kui lastimiskohas ja pakkumises sätestatud tarnekohas kaupade kvaliteet, pakendamine või märgistamine ei vasta lepingu tingimustele, kuigi see ei ole takistanud esialgse vastuvõtusertifikaadi või ülevõtmissertifikaadi väljaandmist, võib valitsusväline organisatsioon makstava summa arvutamisel kohaldada mahaarvamisi.

Lepingu tingimustes sätestatakse kvaliteedist kõrvalekaldumise korral kohaldatava mahaarvamise ja tarneajavahemikust või -tähtajast hilisema tarne korral kohaldatava mahaarvamise kindlaksmääramise menetlus.

Tarnijale makstakse netosumma, mille saamiseks kohaldatakse tarnija esitatud arvel oleva summa suhtes mahaarvamisi. Juhul kui makse suhtes ei saa kohaldada selliseid mahaarvamisi, nõutakse täielikult või osaliselt sisse tarnetagatis.

Valitsusväline organisatsioon võib hüvitada tarnijale tema kirjalikul taotlusel teatavad täiendavad sularahakulud (nt ladustamis- või kindlustuskulud, mida tarnija tegelikult on maksnud, välja arvatud halduskulud), mida valitsusväline organisatsioon arvestab asjakohaste tõendavate dokumentide alusel, kui vastuvõtusertifikaat või tarnesertifikaat on välja antud ilma kuludega seotud reservatsioonideta ja samuti järgmistel juhtudel:

—	vastuvõtja taotlusel antud tarneaja pikendamise korral või

—	viivituse korral, mil tarnekuupäeva ning vastuvõtusertifikaadi või lõpliku vastavussertifikaadi väljaandmise vaheline aeg on olnud üle 30 päeva.

Makstav summa tasutakse tarnija kahes eksemplaris esitatud taotluse alusel.

Pakkumise kogusumma või selle ülejäänud osa maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

—	arve taotletud summa kohta,

—	vastuvõtusertifikaadi originaal,

—	tarnija allkirjastatud ja tõestatud lõpliku vastavussertifikaadi koopia.

Kui 50 % pakkumismenetluse teadaandes ette nähtud üldkogusest on kohale toimetatud, võib tarnija taotleda ettemaksu; taotlusele tuleb lisada arve taotletava summa kohta ja esialgse vastavussertifikaadi koopia.

Taotlused pakkumise kogusumma või selle ülejäänud osa väljamaksmiseks esitatakse valitsusvälisele organisatsioonile pärast vastuvõtusertifikaadi väljastamist. Kõik maksed tehakse 60 päeva jooksul pärast seda, kui valitsusväline organisatsioon on saanud täieliku ja täpse maksetaotluse. Põhjendamatute viivituste puhul lisatakse viiviseintress Euroopa Keskpanga poolt kohaldatava igakuise kursi alusel (intressimäär, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimisoperatsioonide puhul).

9.   LÕPPSÄTTED

Valitsusväline organisatsioon otsustab, kas vääramatu jõud võib olla põhjuseks, et tarnija ei tarninud kaupu või ei täitnud mõnda oma kohustust. Valitsusvälise organisatsiooni kannab ise tema poolt aktsepteeritud vääramatust jõust tulenevad kulud. Komisjoni tuleb teavitada põhjustest, miks valitsusväline organisatsioon otsustas aktsepteerid seda, et tegemist oli vääramatu jõuga. Siiski ei saa väita sellise olukorra olemasolu juhul, kui tegemist on valitsusvälise organisatsiooni ja/või tema alltöövõtjate puudustega.

Nõuetekohaselt põhjendatud ja komisjoni poolt aktsepteeritud kulusid, mis tekkisid vääramatu jõu tõttu, võib pidada otsesteks abikõlblikeks kuludeks ja neid võib tagasi nõuda meetme eelarves sellisteks juhtudeks ettenähtud summa piires.”