25.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/31

(1)

Alpide kaitse konventsioon (edaspidi “Alpi konventsioon”) sõlmiti Euroopa Ühenduse nimel nõukogu otsusega 96/191/EÜ. (2)

(2)

Nõukogu otsustas Alpi konventsiooni pinnasekaitseprotokolli, energeetikaprotokolli ja turismiprotokolli (edaspidi “protokollid”) Euroopa Ühenduse nimel allkirjastada nõukogu otsusega 2005/923/EÜ. (3)

(3)

Protokollid on oluliseks sammuks Alpi konventsiooni täitmisel ja Euroopa Ühendus on kohustunud nimetatud konventsiooni eesmärke täitma.

(4)

Alpide piiriülesed majanduslikud, sotsiaalsed ja ökoloogilised probleemid jäävad oluliseks väljakutseks, millega tuleb selles ülimalt tundlikus piirkonnas tegeleda.

(5)

Alpide piirkonnas tuleks edendada ja tugevdada ühenduse poliitikavaldkondi, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuses nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, (4) määratletud esmatähtsaid valdkondi.

(6)

Üks pinnasekaitseprotokolli peamisi eesmärke on säilitada säästva arengu ideele tuginedes pinnase multifunktsionaalset rolli. Seepärast tuleb tagada pinnase jätkusuutlik tootlikkus nii oma looduslike funktsioonide täitjana ning looduse ja kultuuri ajaloo talletajana kui ka selleks, et tagada selle kasutamine põllumajanduses ja metsanduses, linnaehituses ja turismitööstuses ning muudes majandusvaldkondades, transpordi ja infrastruktuuri vallas ning tooraineallikana.

(7)

Mis tahes lähenemisel pinnasekaitsele tuleks arvestada Alpi piirkonna regionaalsete ja kohalike tingimuste märkimisväärsete erinevustega. Pinnasekaitseprotokolli abil on võimalik aidata kohaldada asjakohaseid meetmeid riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

(8)

Mitmed protokolli nõuded (näiteks pinnaseseire, erosiooni-, üleujutus- ja maalihkeohtlike vööndite väljaselgitamine, saastunud maa-alade inventeerimine ja ühtsete andmebaaside loomine) võiksid olla olulised elemendid ühenduse pinnasekaitsepoliitika väljatöötamisel, nagu ilmneb muuhulgas nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivist 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, (5) nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiivist 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses, (6) nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivist 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, (7) nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivist 99/31/EÜ prügilate kohta, (8) nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusest (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivist 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. (10)

(9)

Energeetikaprotokollis on ette nähtud asjakohaste meetmete vastuvõtmine energia säästmiseks, tootmiseks (sealhulgas taastuvenergia propageerimiseks), edastamiseks, jaotamiseks ja kasutamiseks, et tugevdada sellega säästvaks arenguks vajalikke tingimusi.

(10)

Energeetikaprotokolli sätted on kooskõlas kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga, mille eesmärk on võidelda kliimamuutustega ning edendada loodusvarade säästlikku kasutamist ja majandamist. Protokolli sätted on samuti kooskõlas ühenduse energeetikapoliitikaga nagu see on esitatud ühenduse strateegiat ja tegevuskava käsitlevas valges raamatus, rohelises raamatus “Energia varustuskindluse Euroopa strateegia poole”, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivis 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul, (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivis 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta otsuses nr 1230/2003/EÜ, millega võetakse vastu energeetika mitmeaastane tegevusprogramm Arukas energeetika – Euroopa (2003–2006). (13)

(11)

Protokolli ratifitseerimine tugevdaks piiriülest koostööd Liechtensteini, Monaco ja Šveitsiga. See aitaks tagada, et piirkondlikud partnerid jagavad Euroopa Ühenduse eesmärke ja et niisugused algatused hõlmavad kogu Alpide ökoloogilist piirkonda.

(12)

Üleeuroopalisi energiavõrke tuleks käsitleda prioriteedina ning üleeuroopaliste energiavõrkude suunistes ettenähtud koordineerimis- ja kohaldamismeetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta otsuses nr 1229/2003/EÜ üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise kohta (14) tuleks rakendada uute piiriüleste ühenduste, eriti kõrgepingeliinide, väljaarendamisel.

(13)

Euroopa Ühendus, selle liikmesriigid, Liechtenstein, Monaco ja Šveits on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli lepinguosalised. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja Kyoto protokolliga kohustatakse kõiki lepinguosalisi sõnastama, rakendama, avaldama ja regulaarselt ajakohastama üleriigilisi ja piirkondlikke programme, mis sisaldavad kliimamuutuste leevendamise meetmeid, keskendudes kõikide Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside inimtekkelistele heitmetele allikate kaupa ja nende kõrvaldamisele neeldajate abil.

(14)

Energeetikaprotokoll aitab täita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni nõuet võtta meetmeid kliimamuutustega kohanemise lihtsustamiseks.

(15)

Turism on enamikes Alpide piirkondades väga oluline sektor ning tihedalt seotud ja sõltuv keskkonna- ja sotsiaalsetest mõjudest.

(16)

Kuna mägipiirkond on unikaalne ja ökoloogiliselt väga tundlik ala, on seal säästva arengu seisukohalt äärmiselt tähtis leida tasakaal majanduslike huvide, kohaliku elanikkonna vajaduste ja keskkonnaküsimuste vahel.

(17)

Turism muutub üha enam üleilmseks nähtuseks, jäädes samal ajal peamiselt kohaliku ja piirkondliku vastutusega valdkonnaks. Ühenduse jaoks on selles kontekstis muuhulgas olulised direktiiv 85/337/EMÜ, direktiiv 92/43/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1980/2000 ühenduse muudetud ökomärgise andmise süsteemi kohta, (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (16) ning nõukogu 21. mai 2002. aasta resolutsioon Euroopa turismi tuleviku kohta. (17) Alpi konventsioon ja selle turismiprotokoll, koos teiste protokollidega, mis võivad turismisektorit mõjutada, on raaminstrument piirkondliku ja kohaliku tasandi huvirühmade panuse stimuleerimiseks ja koordineerimiseks, et muuta säästlikkus peamiseks Alpi piirkonna turisminduse kvaliteedi parandamise tõukejõuks.

(18)

Turismiprotokolli üldine eesmärk on edendada säästvat turismi, eelkõige tagades, et turismi arendatakse ja juhitakse, võttes arvesse selle mõju keskkonnale. Sel eesmärgil sätestatakse turismiprotokollis konkreetsed meetmed ja soovitused, mida saab kasutada keskkonnaga arvestavate aspektide tugevdamiseks turismi ja eriti selle kvalitatiivse arenguga seotud innovatsioonis ja teadusuuringutes, seires ja koolituses, juhtimismehhanismides ja –strateegiates, planeerimis- ja lubade väljastamise menetlustes.

(19)

Kõnealuse kolme protokolli lepinguosalised peaksid edendama asjakohast haridust ja koolitust ning propageerivad avalikkuse teavitamist kõigi kolme protokolli eesmärkidest, meetmetest ja kohaldamisest.

(20)

On asjakohane, et Euroopa Ühendus kiidab kõnealused protokollid heaks,