Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32005L0019

    Nõukogu direktiiv 2005/19/EÜ, 17. veebruar 2005, millega muudetakse direktiivi 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jagunemise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta

    ELT L 58, 4.3.2005, p. 19–27 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
    ELT L 159M, 13.6.2006, p. 164–172 (MT)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (BG, RO)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 14/12/2009

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2005/19/oj

    4.3.2005   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 58/19


    NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/19/EÜ,

    17. veebruar 2005,

    millega muudetakse direktiivi 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jagunemise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 94,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

    võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Direktiiviga 90/434/EMÜ (3) kehtestati konkurentsi seisukohalt neutraalsed ühiseeskirjad, mida kohaldatakse äriühingute tegevuse ümberkorraldamise suhtes.

    (2)

    Direktiivi 90/434/EMÜ eesmärgiks on edasi lükata majandustegevuse reorganiseerimisest saadud tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamine ja kaitsta liikmesriigi maksustamisõigust.

    (3)

    Direktiivi 90/434/EMÜ üheks eesmärgiks on kõrvaldada siseturu toimimise takistused, näiteks topeltmaksustamine. Kui nimetatud eesmärki ei saavutata täiel määral nimetatud direktiivi sätete kohaldamisega, peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed selle eesmärgi saavutamiseks.

    (4)

    Kogemused, mis saadi pärast direktiivi 90/434/EMÜ rakendamist 1992. aasta jaanuaris, on osutanud erinevatele võimalustele, kuidas direktiivi saaks paremaks muuta ja kuidas 1990. aastal vastu võetud ühiseeskirjade kasulikku mõju saaks laiendada.

    (5)

    Nõukogu võttis 8. oktoobril 2001 vastu määruse (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (4) ja direktiivi 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes. (5) Samuti võttis nõukogu 22. juulil 2003 vastu määruse (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (6) ja direktiivi 2003/72/EÜ, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas. (7) Nimetatud õigusaktide üheks kõige olulisemaks omaduseks on see, et nii SE kui ka SCE võivad oma registrijärgse asukoha tegevuse lõpetamiseta ja likvideerimismenetluseta teise liikmesriiki üle viia.

    (6)

    Registrijärgse asukoha üleviimine kujutab endast asutamislepingu artiklites 43 ja 48 sätestatud asutamisvabaduse kasutamist. Vara üleandmist ei toimu ning äriühing ja selle osanikud või aktsionärid ei saa sellest tulu, kasumit ega kapitali kasvutulu. Äriühingu otsust reorganiseerida oma tegevus registrijärgse asukoha üleviimise teel ei tohiks takistada diskrimineerivad maksustamiseeskirjad või siseriiklikest maksualastest õigusaktidest tulenevad piirangud, halvemus ega moonutused, mis on vastuolus ühenduse õigusega. SE või SCE registrijärgse asukoha ühest liikmesriigist teise üleviimise tulemusel ei pruugi alati lõppeda SE või SCE residentsus esimeses liikmesriigis. SE või SCE maksuresidentsust määratakse jätkuvalt siseriiklike õigusaktide ja maksulepingute alusel.

    (7)

    Äriühingu registrijärgse asukoha üleviimine või sellise üleviimisega seotud sündmus, mille tulemusena muutub maksuresidentsus, võib kaasa tuua mõnda liiki maksustamise liikmesriigis, millest asukoht üle viidi. Maksustamine võib toimuda ka juhul, kui registrijärgse asukoha üleviimise või sellise üleviimisega seotud sündmuse tulemusena maksuresidentsus ei muutu. Selliste võimalike juhtumite käsitlemiseks seoses SE või SCEga on direktiivi 90/434/EMÜ lisatud mitmeid uusi eeskirju. Juhul kui pärast registrijärgse asukoha üleviimist jääb SE või SCE vara seotuks SE-le või SCE-le kuuluva püsiva tegevuskohaga, mis asub liikmesriigis, millest registrijärgne asukoht üle viidi, peaks nimetatud püsiv tegevuskoht saama sarnaseid soodustusi, nagu on sätestatud direktiivi 90/434/EMÜ artiklites 4, 5 ja 6. Nimetatud artiklid käsitlevad maksuvabasid varusid ja reserve ning kahjumi ülevõtmist. Lisaks tuleks kooskõlas asutamislepingu põhimõtetega välistada osanike või aktsionäride maksustamine registrijärgse asukoha üleviimise korral. Võttes arvesse, et liikmesriigid on asutamislepingu alusel kohustatud võtma kõik vajalikud meetmed topeltmaksustamise kaotamiseks, ei ole käesoleval etapil vajalik kehtestada ühiseid eeskirju SE või SCE maksuresidentsuse kohta.

    (8)

    Direktiivis 90/434/EMÜ ei käsitleta SE või SCE püsiva tegevuskoha poolt teises liikmesriigis saadud kahjumit, mida võtab arvesse liikmesriik, mille resident SE või SCE on. Eelkõige juhul, kui SE või SCE registrijärgne asukoht viiakse üle teise liikmesriiki, ei takista selline üleviimine liikmesriiki, mille resident SE või SCE eelnevalt oli, õigeaegselt arvesse võtmast püsiva tegevuskoha kahjumit.

    (9)

    Direktiiv 90/434/EMÜ ei hõlma sellist liiki jagunemist, mille puhul ettevõtteid üleandva äriühingu tegevust ei lõpetata. Kõnealuse direktiivi artikli 4 sätteid tuleks seetõttu laiendada ka sellistele juhtumitele.

    (10)

    Direktiivi 90/434/EMÜ artiklis 3 määratletakse äriühingud, mis kuuluvad selle reguleerimisalasse, ning direktiivi lisas on loetletud äriühingute vormid, mille suhtes direktiivi kohaldatakse. Teatavad äriühingute vormid ei ole siiski selles lisas loetletud, kuigi nad on liikmesriigi maksuresidendid ning neid maksustatakse seal äriühingu tulumaksuga. Kogemustest lähtudes on tegemist ilmselt õigustamatu lüngaga ja direktiivi reguleerimisala tuleks seetõttu laiendada, et see hõlmaks ka üksuseid, kes saavad tegeleda ühenduses piiriülese tegevusega ning vastavad kõikidele asjakohastele nõuetele.

    (11)

    Kuna SE on aktsiaselts ning SCE on ühistu, mis mõlemad on oma olemuselt sarnased direktiivi 90/434/EMÜ reguleerimisalasse juba kuuluvate äriühingute vormidega, tuleks SE ja SCE seega lisada direktiivi 90/434/EMÜ lisas sätestatud loetellu.

    (12)

    Teisi uusi käesoleva direktiivi lisa loetellu lisatud äriühinguid maksustatakse äriühingu tulumaksuga liikmesriigis, mille residendid nad on, kuid osad nendest loetakse teistes liikmesriikides maksustamise mõttes läbipaistvateks. Direktiivi 90/434/EMÜ soodustuste tõhususe tagamiseks peaksid liikmesriigid, mis käsitlevad mitteresidentidest äriühingu tulumaksu maksjaid maksustamise mõttes läbipaistvatena, kohaldama nende suhtes direktiivi soodustusi. Ent arvestades nimetatud eriliste äriühingu tulumaksu maksjate maksustamise erinevust liikmesriikides, peaks liikmesriikidele jääma võimalus mitte kohaldada direktiivi vastavasisulisi sätteid nendes maksumaksjates otseste või kaudset osalust omava isiku maksustamisel.

    (13)

    Juhul kui direktiivi 90/434/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvaid tehinguid tegevate äriühingute osanikke või aktsionäre käsitletakse maksustamise mõttes läbipaistvatena, ei tohiks osanikus või aktsionäris osalust omavaid isikuid tegevuse ümberkorraldamisega seotud tehingute puhul maksustada.

    (14)

    Direktiivi 90/434/EMÜ kohaldamise kohta püsivate tegevuskohtade tütarettevõtjateks ümberkujundamise suhtes esineb mõningaid kahtlusi. Kõnealuste tehingute puhul antakse püsiva tegevuskohaga seotud ja direktiivi 90/434/EMÜ artikli 2 punkti i kohaselt “ettevõttena” määratletud vara üle uuele äriühingule, millest saab üleandva äriühingu tütarettevõtja, ning tuleks selgelt näidata, et kuna selle tehingu näol on tegemist ühe liikmesriigi äriühingult teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha vara üleandmisega viimatinimetatud liikmesriigi äriühingule, reguleerib seda kõnealune direktiiv.

    (15)

    Praegune “osade või aktsiate vahetamise” määratlus direktiivi 90/434/EMÜ artikli 2 punktis d ei ütle, kas see mõiste hõlmab täiendavaid omandamisi lisaks lihthäälteenamuse omandamisele. Äriühingute põhikirjad ja hääletamiskorrad on tihti koostatud selliselt, et enne kui omandav äriühing saab täieliku kontrolli omandatava äriühingu üle, on vajalikud täiendavad omandamised. Seetõttu tuleks “osade või aktsiate vahetamise” määratlust muuta selliselt, et see mõiste hõlmaks ka kõiki selliseid täiendavaid omandamisi.

    (16)

    Ühinemise ja jagunemise puhul võib ülevõttev äriühing saada kasu ülevõetud vara ja kohustuste väärtuse ning osade või aktsiate, mida ta võis üleandvas äriühingus omada ning mis pärast nimetatud tehinguid tühistatakse, väärtuse vahest. Direktiivi 90/434/EMÜ artikkel 7 näeb ette sellise kapitali kasvutulu maksudest vabastamise, kuna nimetatud kasu võib saada sama lihtsalt üleandva äriühingu kasumijaotisena, mis vastavalt nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivile 90/435/EMÜ (eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta) (8) oleks maksuvaba. Nii direktiivi 90/434/EMÜ kui ka direktiivi 90/435/EMÜ eesmärgid kattuvad selles konkreetses küsimuses, kuid nõutavad tingimused ei ole samad. Direktiivi 90/434/EMÜ tuleks seetõttu muuta, et ühtlustada selle nõuded direktiivi 90/435/EMÜ nõuetega ning võtta arvesse selles direktiivis sätestatud madalamat osaluse alampiiri.

    (17)

    Tulenevalt direktiivi 90/434/EMÜ laiendamisest, nii et see hõlmaks eraldumist ja SE või SCE registrijärgse asukoha üleviimist, tuleks vastavalt muuta maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemist käsitleva sätte reguleerimisala.

    (18)

    Seetõttu tuleks direktiivi 90/434/EMÜ vastavalt muuta,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

    Artikkel 1

    Direktiivi 90/434/EMÜ muudetakse järgmiselt.

    1)

    Pealkiri asendatakse järgmisega:

    2)

    Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

    “Artikkel 1

    Iga liikmesriik kohaldab käesolevat direktiivi:

    a)

    ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise puhul, milles osalevad kahe või enama liikmesriigi äriühingud,

    b)

    nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 2157/2001 (Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta) (9) sätestatud Euroopa äriühingute (Societas Europaea ehk SE) ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta) (10) sätestatud Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha ühest liikmesriigist teise üleviimise puhul.”

    3)

    Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

    a)

    Lisatakse järgmine punkt:

    “b a)

    “eraldumine” tehingut, mille käigus äriühing annab tegevuse lõpetamiseta ühe või mitu ettevõtet üle ühele või mitmele olemasolevale või uuele äriühingule, jättes vähemalt ühe ettevõtte üleandvasse äriühingusse, kusjuures tema osanikele või aktsionäridele väljastatakse proportsionaalselt vara ja kohustusi ülevõtvate äriühingute kapitali esindavaid osasid või aktsiaid ja, kui see on kohaldatav, tehakse rahaline juurdemakse, mille summa ei ületa 10 % nende osade või aktsiate nimiväärtusest või viimase puudumisel nende raamatupidamislikust väärtusest;”.

    b)

    Punkt d asendatakse järgmisega:

    “d)

    “osade või aktsiate vahetamine” tehingut, mille käigus äriühing omandab teises äriühingus sellise osaluse, mis annab talle selles äriühingus häälteenamuse, või kui ta nimetatud häälteenamust omades omandab täiendava osaluse, väljastades viimasena nimetatud äriühingu osanikele või aktsionäridele omandava äriühingu kapitali esindavaid osasid või aktsiaid ja, kui see on kohaldatav, teeb ka rahalise juurdemakse, mille summa ei ületa 10 % vahetuseks väljastatavate osade või aktsiate nimiväärtusest või viimase puudumisel nende raamatupidamislikust väärtusest;”.

    c)

    Lisatakse järgmine punkt:

    “j)

    “registrijärgse asukoha üleviimine” tehingut, mille puhul SE või SCE viib oma registrijärgse asukoha üle ühest liikmesriigist teise tegevuse lõpetamiseta või uut juriidilist isikut asutamata.”

    4)

    Artikli 3 punkti c kaheksas taane Itaalia kohta asendatakse järgmisega:

    “—

    imposta sul reddito delle società Itaalias,”.

    5)

    II jao pealkiri asendatakse järgmisega:

    6)

    Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

    “Artikkel 4

    1.   Ühinemine, jaotumine ja eraldumine ei põhjusta üleantud vara ja kohustuste tegeliku väärtuse ja maksustatava väärtuse vahe alusel arvutatud kapitali kasvutulu maksustamist.

    Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)

    “maksustatav väärtus” – väärtus, mille alusel oleks arvutatud üleandva äriühingu poolt saadav kasu või kahju tema tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamisel, kui nimetatud vara või kohustused oleksid müüdud ühinemise, jaotumise või eraldumise ajal, kuid sellest sõltumatult,

    b)

    “üleantud vara ja kohustused” – üleandva äriühingu vara ja kohustused, mis ühinemise, jaotumise või eraldumise tagajärjel seotakse ülevõtva äriühingu püsiva tegevuskohaga, mis asub üleandva äriühingu liikmesriigis, ja mis osalevad maksustamisel arvesse võetava kasumi või kahjumi tekkimises.

    2.   Lõike 1 kohaldamisel ja juhul, kui liikmesriik käsitleb mitteresidendist üleandvat äriühingut maksustamise mõttes läbipaistvana vastavalt selle liikmesriigi poolt antud hinnangule äriühingu õiguslikele omadustele, mis tulenevad äriühingu asutamise aluseks olnud õigusest, ning maksustab seega osanike või aktsionäride osa üleandva äriühingu kasumis nimetatud kasumi tekkimisel, ei maksusta see liikmesriik üleantud vara ja kohustuste tegeliku väärtuse ja maksustatava väärtuse vahe alusel arvutatud mis tahes tulu, kasumit või kapitali kasvutulu.

    3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ainult juhul, kui ülevõttev äriühing arvestab seoses üleantud vara ja kohustustega uut amortisatsiooni ning kasu ja kahju samade eeskirjade järgi, mida oleks kohaldatud üleandva äriühingu või äriühingute suhtes juhul, kui ühinemist, jaotumist või eraldumist poleks toimunud.

    4.   Kui üleandva äriühingu liikmesriigi õigusaktide kohaselt on ülevõtval äriühingul õigus arvestada seoses üleantavate vara ja kohustustega uut amortisatsiooni, kasu või kahju lõikes 3 sätestatust erineval alusel, ei kohaldata lõiget 1 varale ja kohustustele, mille suhtes seda võimalust kasutatakse.”

    7)

    Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

    “Artikkel 6

    Juhul kui artikli 1 punktis a loetletud tehingute puhul, mis toimuvad üleandva äriühingu liikmesriigi äriühingute vahel, kohaldab see liikmesriik sätteid, mis lubavad ülevõtval äriühingul võtta üle üleandva äriühingu seda kahjumit, mida pole maksustamisel veel arvesse võetud, kohaldab nimetatud liikmesriik neid sätteid oma territooriumil asuvate ülevõtva äriühingu püsivate tegevuskohtade poolt ülevõetava kahjumi suhtes.”

    8)

    Artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    “2.   Liikmesriigid võivad lõike 1 kohaldamisest kõrvale kalduda juhul, kui ülevõtva äriühingu osalus üleandvas äriühingus on väiksem kui 20 %.

    Alates 1. jaanuarist 2007 on sellise osaluse miinimummäär 15 %. Alates 1. jaanuarist 2009 on sellise osaluse miinimummäär 10 %.”

    9)

    Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

    “Artikkel 8

    1.   Seoses ühinemise, jagunemise või osade või aktsiate vahetamisega ei põhjusta ülevõtva või omandava äriühingu kapitali esindavate osade või aktsiate üleandmine üleandva või omandatava äriühingu osanikule või aktsionärile vahetuseks osade või aktsiate eest, mis esindavad viimasena nimetatud äriühingu kapitali, iseenesest nimetatud osaniku või aktsionäri tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamist.

    2.   Seoses eraldumisega ei põhjusta ülevõtva äriühingu kapitali esindavate osade või aktsiate üleandmine üleandva äriühingu osanikule või aktsionärile iseenesest nimetatud osaniku või aktsionäri tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamist.

    3.   Juhul kui liikmesriik käsitleb osanikku või aktsionäri maksustamise mõttes läbipaistvana vastavalt selle liikmesriigi poolt antud hinnangule osaniku või aktsionäri õiguslikele omadustele, mis tulenevad äriühingu asutamise aluseks olnud õigusest, ning maksustab seetõttu nende osanikes või aktsionärides osalust omavate isikute osa osaniku või aktsionäri kasumist nimetatud kasumi tekkimisel, ei maksusta see liikmesriik neid isikuid ülevõtva või omandava äriühingu kapitali esindavate osade või aktsiate osanikule või aktsionärile üleandmisest saadud tulu, kasumi või kapitali kasvutulu osas.

    4.   Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ainult juhul, kui osanik või aktsionär ei omista saadud osadele või aktsiatele kõrgemat maksustatavat väärtust, kui oli vahetatud osadel või aktsiatel vahetult enne ühinemist, jaotumist või osade või aktsiate vahetamist.

    5.   Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse ainult juhul, kui osanik või aktsionär ei omista saadud osade või aktsiate ning nende osade või aktsiate summale, mida ta omab üleandvas äriühingus, kõrgemat maksustatavat väärtust, kui oli osadel või aktsiatel, mida ta omab üleandvas äriühingus, vahetult enne eraldumist.

    6.   Lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamine ei takista liikmesriike maksustamast saadud osade või aktsiate hilisemast üleandmisest tulenevat kasu samal viisil nagu enne omandamist olemas olnud osade või aktsiate üleandmisest tulenevat kasu.

    7.   “Maksustatav väärtus” tähendab käesolevas artiklis väärtust, mille alusel arvutatakse äriühingu osaniku või aktsionäri kasu või kahju tema tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamiseks.

    8.   Kui selle liikmesriigi õiguse kohaselt, mille resident äriühingu osanik või aktsionär on, võib ta valida lõigetes 4 ja 5 sätestatust erineva maksustamisviisi, ei kohaldata lõikeid 1, 2 ja 3 osadele või aktsiatele mille suhtes seda võimalust kasutatakse.

    9.   Lõiked 1, 2 ja 3 ei takista liikmesriiki võtmast osaniku või aktsionäri maksustamisel arvesse rahalisi juurdemakseid, mida võidakse teha ühinemisel, jaotumisel, eraldumisel või osade või aktsiate vahetamisel.”

    10)

    Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

    “Artikkel 10

    1.   Kui ühinemisel, jaotumisel, eraldumisel või varade üleandmisel üleantud vara hulka kuulub üleandva äriühingu püsiv tegevuskoht, mis asub teises liikmesriigis kui üleandev äriühing, siis loobub üleandva äriühingu liikmesriik õigusest maksustada seda püsivat tegevuskohta.

    Üleandva äriühingu liikmesriik võib selle äriühingu maksustatava kasumi hulka tagasi arvata sellise püsiva tegevuskoha kahjumi, mida võidi varem kasutada selles riigis äriühingu maksustatava kasumi vähendamiseks ja mida pole arvesse võetud.

    Liikmesriik, kus asub püsiv tegevuskoht, ja ülevõtva äriühingu liikmesriik kohaldavad käesoleva direktiivi sätteid sellise varade üleandmise puhul nii, nagu liikmesriik, kus püsiv tegevuskoht asub, oleks üleandva äriühingu liikmesriik.

    Neid sätteid kohaldatakse ka juhul, kui püsiv tegevuskoht asub samas liikmesriigis, mille resident on ülevõttev äriühing.

    2.   Erandina lõikest 1 on üleandva äriühingu liikmesriigil, kui ta kohaldab ülemaailmselt teenitud kasumi maksustamise süsteemi, õigus maksustada püsiva tegevuskoha kasumit või kapitali kasvutulu, mis on tekkinud seoses ühinemise, jaotumisel, eraldumise või varade üleandmisega, tingimusel et nimetatud riik annab vabastuse sellest maksust, mis oleks käesoleva direktiivita kuulunud tasumisele sellelt kasumilt või kapitali kasvutulult püsiva tegevuskoha liikmesriigis, samal viisil ja samas ulatuses, nagu seda oleks tehtud juhul, kui see maks oleks tegelikult määratud ja makstud.”

    11)

    Lisatakse järgmine jagu:

    “IVa JAGU

    Maksustamise mõttes läbipaistvate üksuste erijuhtum

    Artikkel 10a

    1.   Kui liikmesriik käsitleb mitteresidendist üleandvat või omandatavat äriühingut maksustamise mõttes läbipaistvana vastavalt selle liikmesriigi poolt antud hinnangule äriühingu õiguslikele omadustele, mis tulenevad äriühingu asutamise aluseks olnud õigusest, on liikmesriigil õigus mitte kohaldada käesoleva direktiivi sätteid selles äriühingus otsest või kaudset osalust omava isiku maksustamisel selle äriühingu tulu, kasumi või kapitali kasvutulu osas.

    2.   Lõikes 1 sätestatud õigust kasutav liikmesriik annab vabastuse sellest maksust, mis oleks käesoleva direktiivita kuulunud tasumisele maksustamise mõttes läbipaistva äriühingu tulult, kasumilt või kapitali kasvutulult, samal viisil ja samas ulatuses, nagu seda oleks tehtud juhul, kui see maks oleks tegelikult määratud ja makstud.

    3.   Kui liikmesriik käsitleb mitteresidendist ülevõtvat või omandavat äriühingut maksustamise mõttes läbipaistvana vastavalt selle liikmesriigi poolt antud hinnangule äriühingu õiguslikele omadustele, mis tulenevad äriühingu asutamise aluseks olnud õigusest, on liikmesriigil õigus artikli 8 lõikeid 1, 2 ja 3 mitte kohaldada.

    4.   Kui liikmesriik käsitleb mitteresidendist ülevõtvat äriühingut maksustamise mõttes läbipaistvana vastavalt selle liikmesriigi poolt antud hinnangule äriühingu õiguslikele omadustele, mis tulenevad äriühingu asutamise aluseks olnud õigusest, võib see liikmesriik kohelda kõiki otsest või kaudset osalust omavaid isikuid maksustamisel samamoodi nagu juhul kui ülevõttev äriühing oleks selle liikmesriigi resident.”

    12)

    Lisatakse järgmine jagu:

    “IVb JAGU

    SE või SCE registrijärgse asukoha üleviimise eeskirjad

    Artikkel 10b

    1.   Kui

    a)

    SE või SCE viib oma registrijärgse asukoha üle ühest liikmesriigist teise, või

    b)

    seoses oma registrijärgse asukoha üleviimisega ühest liikmesriigist teise liikmesriiki lõppeb esimese liikmesriigi residendist SE või SCE residentsus selles liikmesriigis ning temast saab teise liikmesriigi resident,

    ei too see registrijärgse asukoha üleviimine või residentsuse lõppemine kaasa vastavalt artikli 4 lõikele 1 arvutatud kapitali kasvutulu maksustamist liikmesriigis, millest registrijärgne asukoht on üle viidud, kui nimetatud kapitali kasvutulu on saadud SE või SCE varast ja kohustustest, mis üleviimise tagajärjel jäävad tegelikult seotuks SE või SCE püsiva tegevuskohaga liikmesriigis, millest registrijärgne asukoht on üle viidud, ja mis osalevad maksustamisel arvesse võetava kasumi või kahjumi tekkimises.

    2.   Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui SE või SCE arvestab seoses kõnealuse püsiva tegevuskohaga seotuks jääva vara ja kohustustega uut amortisatsiooni ning kasu ja kahju, nagu registrijärgse asukoha üleviimist poleks toimunud või SE või SCE maksuresidentsus poleks lõppenud.

    3.   Kui kõnealuse liikmesriigi õigusaktide kohaselt on SE-l või SCE-l õigus arvestada seoses sellesse liikmesriiki jäävate vara ja kohustustega uut amortisatsiooni ning kasu ja kahju lõikes 2 sätestatust erineval alusel, ei kohaldata lõiget 1 varale ja kohustustele, mille suhtes seda võimalust kasutatakse.

    Artikkel 10c

    1.   Kui

    a)

    SE või SCE viib oma registrijärgse asukoha üle ühest liikmesriigist teise liikmesriiki, või

    b)

    seoses oma registrijärgse asukoha üleviimisega ühest liikmesriigist teise liikmesriiki lõppeb esimese liikmesriigi residendist SE või SCE residentsus selles liikmesriigis ning temast saab teise liikmesriigi resident, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et SE või SCE püsiv tegevuskoht, mis asub liikmesriigis,

    millest registrijärgne asukoht üle viidi, võiks üle anda SE või SCE poolt enne registrijärgse asukoha üleviimist nõuetekohaselt moodustatud, osaliselt või täielikult maksuvabad varud ja reservid, mis ei pärine välismaal asuvatest püsivatest tegevuskohtadest, säilitades sama maksuvabastuse.

    2.   Ulatuses, milles lubataks maksustamisel veel arvesse võtmata kahjumit edasi või tagasi kanda äriühingul, mis viib oma registrijärgse asukoha teise kohta üle sama liikmesriigi territooriumil, lubab kõnealune liikmesriik oma territooriumil asuval oma registrijärgset asukohta üle viiva SE või SCE püsival tegevuskohal, üle võtta seda SE või SC kahjumit, mida pole maksustamisel veel arvesse võetud, eeldusel et kahjumi edasi- või tagasikandmist oleks saanud sarnastel tingimustel kasutada äriühing, mille registrijärgne asukoht oli jätkuvalt kõnealuses liikmesriigis või mis oli jätkuvalt selle liikmesriigi maksuresident.

    Artikkel 10d

    1.   SE või SCE registrijärgse asukoha üleviimine iseenesest ei too kaasa osanike või aktsionäride tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamist.

    2.   Lõike 1 kohaldamine ei takista liikmesriike maksustamast oma registrijärgset asukohta üle viiva SE või SCE kapitali esindavate osade või aktsiate hilisemast üleandmisest tulenevat kasu.”

    13)

    Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    “1.   Liikmesriik võib täielikult või osaliselt keelduda II, III, IV ja IVb jaos sätestatud soodustuste kohaldamisest või need täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise või osade või aktsiate vahetamise või SE või SCE registrijärgse asukoha üleviimise:

    a)

    peamiseks eesmärgiks või üheks peamiseks eesmärgiks on maksustamise vältimine või maksudest kõrvalehoidumine; asjaolu, et üks artiklis 1 nimetatud tehingutest ei põhine paikapidavatel majanduslikel põhjendustel, nagu näiteks tehingus osalevate äriühingute tegevuse ümberkorraldamine või ratsionaliseerimine, võib anda alust eeldada, et tehingu peamiseks või üheks peamiseks eesmärgiks on maksustamise vältimine või maksudest kõrvalehoidumine;

    b)

    tagajärjeks on see, et tehingus osalenud või mitteosalenud äriühing ei täida enam tingimusi, mis on seatud töötajate esindatusele selle äriühingu organites vastavalt korrale, mis oli jõus enne nimetatud tehingut.”

    14)

    Lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisas esitatud tekstiga.

    Artikkel 2

    1.   Liikmesriigid võtavad vastu käesolevas direktiivis sätestatud SE või SCE registrijärgse asukoha üleviimist käsitlevate sätete ja direktiivi lisa punkti a järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 2006. Liikmesriigid edastavad viivitamata komisjonile nende normide tekstid ning nende normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

    Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile.

    2.   Liikmesriigid võtavad neile käesoleva direktiivi sätete, välja arvatud artiklis 1 osutatud sätete, järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu 1. jaanuariks 2007. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

    Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

    3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga korraldatavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

    Artikkel 3

    Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

    Brüssel, 17. veebruar 2005

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    J.-C. JUNCKER


    (1)  Arvamus on esitatud 10. märtsil 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

    (2)  ELT C 110, 30.4.2004, lk 30.

    (3)  EÜT L 225, 20.8.1990, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

    (4)  EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

    (5)  EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22.

    (6)  ELT L 207, 18.8.2003, lk 1. Määrust on muudetud EMP Ühiskomitee otsusega nr 15/2004 (ELT L 116, 22.4.2004, lk 68).

    (7)  ELT L 207, 18.8.2003, lk 1.

    (8)  EÜT L 225, 20.8.1990, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/123/EÜ (ELT L 7, 13.1.2004, lk 41).

    (9)  EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

    (10)  ELT L 207, 18.8.2003, lk 1. Määrust on muudetud EMP Ühiskomitee otsusega nr 15/2004 (ELT L 116, 22.4.2004, lk 68).


    LISA

    “LISA

    Artikli 3 punktis a osutatud äriühingute nimekiri

    a)

    Nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2157/2001 (Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta) ja nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/86/EÜ (millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes) alusel asutatud äriühingud ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta) ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiivi 2003/72/EÜ (millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas) alusel asutatud ühistud.

    b)

    Belgia õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “société anonyme”/“naamloze vennootschap”, “société en commandite par actions”/“commanditaire vennootschap op aandelen”, “société privée à responsabilité limitée”/“besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid”“société coopérative à responsabilité limitée”/“coöperatieve vennootschap met beperkte aansprakelijkheid”, “société coopérative à responsabilité illimitée”/“coöperatieve vennootschap met onbeperkte aansprakelijkheid”, “société en nom collectif”/“vennootschap onder firma”, “société en commandite simple”/“gewone commanditaire vennootschap”, avalik-õiguslikud äriühingud, mille õiguslik vorm on üks eespool nimetatutest, ja teised Belgia õiguse alusel asutatud ning Belgia äriühingu tulumaksuga maksustatavad äriühingud;

    c)

    Tšehhi õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “akciová společnost”, “společnost s ručením omezeným”;

    d)

    Taani õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “aktieselskab” ja “anpartsselskab”. Teised äriühingu tulumaksu seaduse alusel maksustatavad äriühingud, tingimusel et nende maksustatavat tulu arvutatakse ja maksustatakse vastavalt maksuõiguse üldnormidele, mida kohaldatakse “aktieselskaber” suhtes;

    e)

    Saksa õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “Aktiengesellschaft”, “Kommanditgesellschaft auf Aktien”, “Gesellschaft mit beschränkter Haftung”, “Versicherungsverein auf Gegenseitigkeit”, “Erwerbs- und Wirtschaftsgenossenschaft”, “Betriebe gewerblicher Art von juristischen Personen des öffentlichen Rechts”, ja teised Saksa õiguse alusel asutatud ja Saksa äriühingu tulumaksuga maksustatavad äriühingud;

    f)

    Eesti õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “täisühing”, “usaldusühing”, “osaühing”, “aktsiaselts”, “tulundusühistu”;

    g)

    Kreeka õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “αvώvυμη εταιρεία”, “εταιρεία περιoρισμέvης ευθύvης (Ε.Π.Ε.)”;

    h)

    Hispaania õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “sociedad anónima”, “sociedad comanditaria por acciones”, “sociedad de responsabilidad limitada”, ja eraõiguse alusel tegutsevad avalik-õiguslikud äriühingud;

    i)

    Prantsuse õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “société anonyme”, “société en commandite par actions”, “société à responsabilité limitée”, “sociétés par actions simplifiées”, “sociétés d’assurances mutuelles”, “caisses d’épargne et de prévoyance”, “sociétés civiles”, mida maksustatakse automaatselt äriühingu tulumaksuga, “coopératives”, “unions de coopératives”, ning avalik-õiguslikud tööstus- ja kaubandusettevõtted ja -ühingud ja teised Prantsuse õiguse alusel asutatud ja Prantsuse äriühingu tulumaksuga maksustatavad äriühingud;

    j)

    Iiri õiguse alusel asutatud või tegutsevad äriühingud, “Industrial and Provident Societies Act’i” alusel registreeritud ühingud, “Building Societies Acts’i” alusel asutatud “building societies” ja “trustee savings banks” 1989. aasta “Trustee Savings Banks Act’i” tähenduses;

    k)

    Itaalia õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “società per azioni”, “società in accomandita per azioni”, “società a responsabilità limitata”, “società cooperative”, “società di mutua assicurazione”, ning täielikult või peamiselt äritegevusega tegelevad avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud üksused;

    l)

    Küprose õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “εταιρείες”, nagu need on määratletud tulumaksu reguleerivates seadustes;

    m)

    Läti õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “akciju sabiedrība”, “sabiedrība ar ierobežotu atbildību”;

    n)

    Leedu õiguse alusel asutatud äriühingud;

    o)

    Luksemburgi õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “société anonyme”, “société en commandite par actions”, “société à responsabilité limitée”, “société coopérative”, “société coopérative organisée comme une société anonyme”, “association d’assurances mutuelles”, “association d’épargne-pension”, “entreprise de nature commerciale, industrielle ou minière de l’État, des communes, des syndicats de communes, des établissements publics et des autres personnes morales de droit public”, ja teised Luksemburgi õiguse alusel asutatud ja Luksemburgi äriühingu tulumaksuga maksustatavad äriühingud;

    p)

    Ungari õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “közkereseti társaság”, “betéti társaság”, “közös vállalat”, “korlátolt felelősségű társaság”, “részvénytársaság”, “egyesülés”, “közhasznú társaság”, “szövetkezet”;

    q)

    Malta õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “Kumpaniji ta’ Responsabilita Limitata”, “Soċjetajiet en commandite li l-kapital tagħhom maqsum f’azzjonijiet”;

    (r)

    Hollandi õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “naamloze vennootschap”, “besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid”, “Open commanditaire vennootschap”, “Coöperatie”, “onderlinge waarborgmaatschappij”, “Fonds voor gemene rekening”, “vereniging op coöperatieve grondslag” and “vereniging welke op onderlinge grondslag als verzekeraar of kredietinstelling optreedt”, ja teised Hollandi õiguse alusel asutatud ja Hollandi äriühingu tulumaksuga maksustatavad äriühingud;

    s)

    Austria õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “Aktiengesellschaft”, “Gesellschaft mit beschränkter Haftung”, “Erwerbs- und Wirtschaftsgenossenschaften”;

    t)

    Poola õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “spółka akcyjna”, “spółka z ograniczoną odpowiedzialnością”;

    u)

    Portugali õiguse alusel asutatud äriühingud või äriõiguslikus vormis tegutsevad tsiviilõiguslikud ühingud ja muud kaubanduse või tööstusega tegelevad juriidilised isikud;

    v)

    Sloveenia õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “delniška družba”, “komanditna družba”, “družba z omejeno odgovornostjo”;

    w)

    Slovaki õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “akciová spoločnosť ”, “spoločnosť s ručením obmedzeným”, “komanditná spoločnosť ”.

    x)

    Soome õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “osakeyhtiö”/“aktiebolag”, “osuuskunta”/“andelslag”, “säästöpankki”/“sparbank” ja “vakuutusyhtiö”/“försäkringsbolag”;

    y)

    Rootsi õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “aktiebolag”, “försäkringsaktiebolag”, “ekonomiska föreningar”, “sparbanker”, “ömsesidiga försäkringsbolag”;

    z)

    Ühendkuningriigi õiguse alusel asutatud äriühingud.”


    Top