LISA

ELi toetus IAEA tegevusele tuumajulgeoleku programmi ja vastavustõendamise alal ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames

1.   Kirjeldus

Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri (IAEA) juhatajate nõukogu kiitis 2002. aasta märtsis heaks tuumaterrorismi vastase kaitse tegevuskava (GOV/2002/10). Dokument “Rahvusvahelise tuumaohutuse, kiirguskaitse, transpordiohutuse ja tuumajäätmete käitlemise alase koostöö tugevdamise meetmed: radiatsiooniallikate kontrollimise tõhusa ja jätkusuutliku siseriikliku regulatiivse infrastruktuuri edendamine” (GOV/2004/52–GC(48)/15) sisaldab osasid, mis on olulised massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia alusel toimuvale IAEA–EL koostööle. Dokumendis esitatakse terviklik lähenemine tuumajulgeolekule, käsitledes sealhulgas regulatiivset kontrolli, kasutatavate, ladustatavate ja transporditavate tuumamaterjalide ning muude radioaktiivsete ainete ja tuumarajatiste üle arvestuse pidamist ja kaitset “hällist hauani” nii lähemas kui ka pikemas perspektiivis. Kui kaitse ei toimi või kui teatud materjali suhtes selle asukohas veel kaitsemeetmeid ei võeta, tuleb kehtestada meetmed materjali varguse või salakaubaveo katsete avastamiseks.

IAEA rakendatavad rahvusvahelised kaitsemeetmed on põhimeetmed, millega kontrollitakse, kuidas liikmesriigid täidavad lubadust mitte kasutada tuumamaterjali või -tehnoloogiat tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete arendamiseks. Üldise kaitsemeetmete lepingu järeldus (1) ja lepingu lisaprotokoll (2) on liikmesriigi oluline panus seoses tuumamaterjali ja tuumaenergiaalase materjali ning tema territooriumil, tema jurisdiktsiooni või kontrolli all ükskõik kus teostatud tegevuse julgeoleku ja kontrolliga. Seetõttu on äärmiselt oluline, et nõutavad siseriiklikud rakendusaktid on vastu võetud, kuna need võimaldavad volitatud valitsusüksustel täita juhtimisfunktsiooni ja korraldada reguleeritud valdkonnas tegutsevate kõikide isikute käitumist.

Nimetatud jõupingutuste toetamise vajadus on suur nii kõigis IAEA liikmesriikides kui ka riikides, mis ei ole veel IAEA liikmed. Tuumajulgeoleku tugevdamisega seotud projektide keskmes on siiski eelkõige Kagu-Euroopa riigid: Bulgaaria, Türgi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Serbia ja Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Moldova ja Rumeenia; Kesk-Aasia piirkond: Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan, Tadžikistan ja Türkmenistan; Kaukaasia piirkond: Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia; Põhja-Aafrika: Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus; ning Vahemere piirkond ja Lähis-Ida: Liibanon, Süüria, Iisrael ja Jordaania. Kaitsemeetmete lepingu ja selle lisaprotokolliga seotud siseriiklike õigusaktide arendamiseks osutatavat abi käsitleva projekti (Projekt 4) tegevusi rakendatakse ELi poliitiliste prioriteetide seadmisel määratletud riikides.

Kõigepealt hinnatakse käesoleva ELi ühismeetmega hõlmatud uutes riikides tuumajulgeoleku tõhustamise vajadust, et määrata prioriteedid abi andmisel. Selleks hindab rühm tunnustatud eksperte nimetatud riikides juba rakendatud tuumajulgeoleku meetmete hetkeseisu ning annab soovitusi nende tõhustamiseks. Nende soovituste alusel määratletakse hilisem abi; seejuures antakse ülevaade nii hetkeseisust kui ka tõhustamise vajadusest tuumamaterjalide ja muude radioaktiivsete ainete, sealhulgas tuumavaldkonnaga mitteseotud aladel kasutatavate ainete, ja tuumarajatistega seotud kuritahtlike tegude vältimise, avastamise ja nendele reageerimise valdkondades.

Kõnealuse hindamise tulemusel kehtestatakse prioriteedid, mille alusel valitakse igasse EL toetuste raames eraldatud eelarvest rahastatavasse projekti maksimumarv riike.

Valitud riikides viiakse seejärel projektid ellu neljas valdkonnas:

1.   Kasutatavate, ladustatavate ja transporditavate tuumamaterjalide ning muude radioaktiivsete ainete füüsilise kaitse ja tuumarajatiste füüsilise kaitse tõhustamine

Varguse ja sabotaaži vältimiseks peab tuumarajatistes ja -aladel kasutatavate ja ladustatavate materjalide üle adekvaatset arvestust pidama ja neid piisavalt kaitsma. Tõhusat reguleerimissüsteemi kasutades tuleks kindlaks määrata, millised projekti elemendid viiakse ellu vastavalt riigi ja operaatori tasandil.

Projekti 1 jaoks valitakse maksimaalselt kuus riiki.

2.   Radioaktiivsete ainete kaitse tugevdamine tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel

Käesolevas projektis on kaks erinevat tegevusala: esiteks regulatiivse infrastruktuuri loomine ja täiendamine ning teiseks kiirgusallikate demonteerimine ja kasutusest kõrvaldamine.

Radioaktiivseid materjale kasutatakse sageli tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel, nt meditsiinis või tööstuses. Mõned kõnealustest kiirgusallikatest on suure aktiivsusega ja kuuluvad kategooriatesse 1–3, nagu on määratletud IAEA dokumendis “Radioaktiivsete kiirgusallikate liigitus”. Need kiirgusallikad võivad, juhul kui neid piisavalt ei kontrollita ja kaitsta, sattuda valedesse kätesse ning neid võidakse kasutada kuritegelikel eesmärkidel. Radiatsiooniohutus ja radioaktiivsete kiirgusallikate kaitstus ning regulatiivne infrastruktuur peavad olema tõhusad ja toimima vastavalt rahvusvahelistele standarditele, kiirgusallikate ohutuse ja julgeoleku juhendile ja headele tavadele. Projekti 2 tegevusvaldkonna jaoks valitakse maksimaalselt kuus riiki.

On väga oluline, et vähekaitstud võimsad kiirgusallikad on nende kasutamisel ja ladustamisel kuritahtliku tegevuse eest füüsiliselt kaitstud ning kui neid enam ei vajata, tuleb need demonteerida ja radioaktiivsete jäätmetena turvalisse ja ohutusse hoidlasse viia. Projekti 2 selle tegevusvaldkonna jaoks valitakse maksimaalselt kuus riiki.

3.   Riikide suutlikkuse tugevdamine salakaubaveo avastamise ja sellele reageerimise alal

Salakaubavedu on olukord, mis on seotud tuumamaterjali ja muude radioaktiivsete ainete tahtliku või tahtmatu ja rahvusvahelisi piire ületava või mitte ületava ilma loata omandamise, vahendamise, kasutamise, üleandmise või kõrvaldamisega.

Terroristid ei saa valmistada algelisi tuumalõhkeseadmeid või radioaktiivse aine laialipaiskamise seadmeid ilma selleks salakaubaveo teel materjali saamata. Lisaks võivad ka tundlikud seadmed ja tehnoloogia algeliste tuumalõhkeseadmete valmistamiseks või neis kasutatavate tundlike materjalide tootmiseks olla saadud salakaubaveo teel. Võib eeldada, et materjali või tehnoloogia sihtkohta jõudmiseks on vajalik selle liikumine üle piiride. Ebaseadusliku käitlemise tõkestamiseks nõuavad riigid seega, et oleks kehtestatud vajalikud reguleerimissüsteemid ning piiripunktides olemas tehnilised süsteemid (kaasa arvatud kasutajasõbralikud instrumendid) ja töökord ning informatsioon radioaktiivsete ainete (sealhulgas radioaktiivsete lõhustuvate materjalide) salakaubaveo või tundlike seadmete ja tehnoloogiaga ebaseadusliku kauplemise katsete avastamiseks.

Samuti peavad olema kehtestatud tõhusad meetmed kõnealusele tegevusele reageerimiseks ning radioaktiivsete ainete konfiskeerimiseks. Korrakaitseorganite (tolli, politsei jne) ametnikud ei ole sageli saanud detektorite kasutamise alast koolitust ja seega võivad tundlikud seadmed ja tehnoloogia olla neile võõrad. Seetõttu on nende ametnike koolitamine salakaubaveo avastamiseks kehtestatud meetmete edukaks rakendamiseks äärmiselt oluline. Erinevate kategooriate ametnikke tuleks koolitada nii detektorite kasutamise kui ka näitude lugemise alal, et nad oleksid võimelised edasise tegevuse üle otsustama.

4.   Õigusloomealane abi IAEA kaitsemeetmete lepingutest ja lisaprotokollidest tulenevate riikide kohustuste rakendamisel

IAEAga sõlmitud kaitsemeetmete lepingute kokkuvõte ja lisaprotokollid on tõhusad meetmed, mis edendavad ranget siseriiklikku ja rahvusvahelist kontrolli tuumamaterjali ja sellega seotud tehnoloogiate üle. Riikidel on tuumamaterjali ja tuumaenergiaalase materjali ja tegevuse julgeoleku ja kontrolliga seotud kaitsemeetmete osas kohustus rakendada siseriiklikus õiguses mõned põhilised kohustused ja elemendid, kuid on olemas ka muud lisakohustused, mida riigid peavad sätestama oma kaitsemeetmete kohaste rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Seetõttu peavad siseriiklikud rakendusaktid tegelikult looma põhimõtete ja üldsätete raamistiku, et volitatud valitsusüksused saaksid täita juhtimisfunktsiooni ja korraldada reguleeritud valdkonnas tegutsevate kõikide isikute käitumist.

Oluline on, et siseriiklikes rakendusaktides määratletakse selgelt tuumaenergiaalased toimingud, installatsioonid, rajatised ja materjalid, mille suhtes kaitsemeetmeid kohaldatakse. Lisaks peavad lisaprotokolli sõlminud riigid tagama nende siseriiklike rakendusaktide täiendamise selliselt, et neil oleks võimalik täita lisaprotokollist tulenevaid lisakohustusi. Eelkõige tuleb siseriiklikud õigusaktid üle vaadata eesmärgiga laiendada sõlmitud kaitsemeetmete lepingute rakendamiseks ja kohaldamiseks määratud regulatiivse organi volitusi ja suurendada selle võimu.

Projekti kasusaajateks on valitud sihtriigid.

2.   Eesmärgid

Üldeesmärk: valitud riikide tuumajulgeoleku suurendamine.

2.1.   Hindamisetapp: rahvusvaheliste tuumajulgeoleku missioonide rahastamine

Hindamise korraldab IAEA eesmärgiga määrata tuumajulgeoleku suurendamise vajadus punktis 1 märgitud riikides, kus sellist hindamist ei ole tehtud. Hindamine hõlmab vastavalt vajadusele füüsilist kaitset ja julgeolekut tuumavaldkonnaga seotud ja mitteseotud kasutusaladel, tuumajulgeoleku ja radioaktiivsete kiirgusallikate kaitse regulatiivse infrastruktuuri ja ka salakaubaveo tõkestamiseks juba kehtestatud meetmeid. Üldhinnangu tulemused võetakse aluseks nende riikide valimisel, kus projekte rakendatakse.

Projektid, mis on osa eespool nimetatud laiahaardelisest tuumajulgeoleku missioonist, hõlmavad:

—

tuumamaterjali ja muude radioaktiivsete ainete füüsilise kaitse ning tuuma- või uurimisrajatiste või -alade, kus neid materjale kasutatakse või ladustatakse, kaitset hindamist ning nende seast valitakse järgnevaks moderniseerimiseks ja toetamiseks välja osa nimetatud materjale sisaldavaid rajatisi ja alasid,

—

igas riigis radioaktiivsete kiirgusallikate kaitse tõhustamisega seotud vajaduste hindamist. Määratakse kindlaks kõik nõrgad küljed ja puudused rahvusvaheliste standardite ja toimimisjuhendi rakendamisel, mis nõuavad regulatiivse infrastruktuuri täiendamist, samuti määratakse kindlaks vähekaitstud, võimsate kiirgusallikate kaitse vajadus. Hinnangu tulemusena määratakse kindlaks ka kaitse tagamiseks vajalik erivarustus,

—	salakaubaveo tõkestamise suutlikkuse hetkeseisu hindamist igas riigis ja nõutavate täienduste tegemise vajaduse määramist.

2.2.   Hindamise tulemusel prioriteetidena määratletud konkreetsete meetmete rakendamine

Projekt 1

Kasutatavate, ladustatavate ja transporditavate tuumamaterjalide ning muude radioaktiivsete ainete füüsilise kaitse ja tuumarajatiste füüsilise kaitse tõhustamine

Projekti eesmärk: tõhustada valitud riikides tuumamaterjalide ja muude radioaktiivsete ainete füüsilist kaitset.

Projekti tulemused:

—	valitud rajatiste ja prioriteetsete alade füüsiline kaitse on muudetud tõhusamaks,

—	füüsilist kaitset käsitlev siseriiklik regulatiivne infrastruktuur on eksperdi abil paremaks muudetud,

—	valitud riikides on läbi viidud ametnike koolitus.

Projekt 2

Radioaktiivsete ainete kaitstuse tugevdamine tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel

Projekti eesmärk: tugevdada radioaktiivsete ainete kaitstust valitud riikides tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel.

Projekti tulemused:

—

radioaktiivsete ainete ohutuse ja radioaktiivsete kiirgusallikate kaitse riiklik regulatiivne infrastruktuur on loodud/seda on muudetud tõhustamaks tuumajulgeoleku ja radioaktiivsete kiirgusallikate kaitse tugevdamise, infrastruktuuri hindamise (RaSSIA), nõuandeteenistuste, koolituse osutamise ja seadmete hankimise abil vastavalt rahvusvahelistele standarditele, kiirgusallikate ohutuse ja julgeoleku juhendile ja heale tavale,

—	valitud riikides on vähekaitstud kiirgusallikad kaitstud või vastavalt vajadusele demonteeritud või kasutusest kõrvaldatud.

Projekt 3

Riikide suutlikkuse tugevdamine salakaubaveo avastamise ja sellele reageerimise alal

Projekti eesmärk: tugevdada valitud riikide suutlikkust avastada salakaubavedu ja sellele reageerida.

Projekti tulemused:

—

tuumamaterjalide salakaubaveoga seotud teadmiste täiendamiseks on avalikest allikatest ja riikide kontaktasutustest kogutud põhjalik teave tuumamaterjalide salakaubaveo kohta ning seda analüüsitud. See informatsioon on abiks ka erinevate salakaubaveo vastase võitluse eesmärgil läbiviidavate tegevuste tähtsuse järjekorda seadmisel,

—	valitud riikides on ekspertabi kasutades kehtestatud siseriiklikud raamistikud salakaubaveo tõkestamiseks ning radioaktiivsete ainete, tundlike tuumaseadmete ja -tehnoloogia piiriülese liikumise kontrollimise siseriikliku koordineerimise tõhustamiseks,

—	valitud piiripunktides on piirikontrolli seadmeid täiendatud,

—	korrakaitseorganite ametnike koolitus on läbi viidud.

Projekt 4

Õigusloomealane abi IAEA kaitsemeetmete lepingutest ja lisaprotokollidest tulenevate riikide kohustuste rakendamisel

Projekti eesmärk: tugevdada siseriiklikku õigusloomealast raamistikku riikide ja IAEA vahel sõlmitud kaitsemeetmete lepingute ja lisaprotokollide rakendamisel.

Projektil on kaks etappi, nimelt ettevalmistusetapp ja rakendusetapp:

—

ettevalmistusetapis määratakse kindlaks riigid, kes ei ole IAEAga sõlmitud kaitsemeetmete lepingute ja lisaprotokollide kohaseid rakendusakte vastu võtnud. Nimetatud kindlaksmääramisega tegeleb EL. Lisaks koostatakse üldine materjal (st “õigusloomealased alustalad”), mis on tuletatud mitmete riikide kehtivatest siseriiklikest õigusaktidest ja mis on aluseks nende näidete kohandamisel sihtriikide vajaduste ja tingimustega,

—	rakendusetapis antakse sihtriikidele kahepoolset õigusloomealast abi siseriiklike õigusaktide koostamisel ja/või täiendamisel, kasutades selleks ettevalmistusetapis välja töötatud alustalasid.

Projekti tulemused:

—	IAEA kaitsemeetmete lepingutest ja lisaprotokollidest tulenevate kohustuste täitmise võimaldamiseks on siseriiklikud õigusaktid koostatud ja vastu võetud riigikeeles.

3.   Kestus

Hindamine viiakse läbi kolme kuu jooksul pärast komisjoni ja IAEA vahelise EL toetuse lepingu jõustumist. Kõnealused neli projekti viiakse ellu paralleelselt järgneva 12 kuu jooksul.

Käesoleva ühismeetme rakendamise arvatav kogukestus on 15 kuud.

4.   Kasusaajad

Kasusaajad on riigid, milles viiakse läbi hindamine ja viiakse ellu hindamisele järgnevad projektid. Nende riikide ametivõime abistatakse nõrkade kohtade kindlaksmääramisel ja neile antakse toetust lahenduste leidmiseks ja julgeoleku tugevdamiseks.

5.   Rakendusüksus

Projektide rakendamine tehakse ülesandeks IAEAle. Rahvusvahelised tuumajulgeolekumissioonid viiakse läbi vastavalt IAEA liikmesriikide ekspertide poolt teostatavate IAEA missioonide standardreeglitele. Kõnealuse nelja projekti elluviimisel osalevad vahetult IAEA personal, IAEA liikmesriikide valitud eksperdid või töövõtjad. Töövõtjate kasutamise puhul korraldab IAEA käesoleva ühismeetme raames teostatavad kaupade, tööde või teenuste hanked vastavalt kehtivatele IAEA eeskirjadele ja menetlustele, mis on üksikasjalikult sätestatud IAEAga sõlmitud EL toetuse lepingus.

6.   Kolmandatest isikutest osalejad

Projekte rahastatakse 100 % ulatuses käesoleva ühismeetme alusel. IAEA liikmesriikide eksperte võib lugeda kolmandatest isikutest osalejateks. Nad töötavad vastavalt IAEA ekspertide tegevuse standardreeglitele.

7.   Vajalike vahendite hinnanguline suurus

ELi toetusest rahastatakse hindamist ja punktis 2.2 kirjeldatud nelja projekti. Eeldatavad kulud on järgmised:

tuumajulgeoleku hindamine, sealhulgas missioonid	140 000 EUR
Projekt 1	1 100 000 EUR
Projekt 2	1 250 000 EUR
Projekt 3	1 114 000 EUR
Projekt 4	200 000 EUR

Lisaks on projekti sisse arvestatud ettenägematute kulude reserv 3 % abi saamise tingimustele vastavatest kuludest (kogusummas 110 000 EUR).

8.   Projekti kulusid kattev lähtesumma

Projekti kogumaksumus on 3 914 000 EUR.

---

(1)  1972. aastal IAEA juhatajate nõukogu poolt vastu võetud Agreements Between the Agency and States Required in Connection with the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons (INFCIRC/153 (Corr.)), – struktuur ja sisu.

(2)  1997. aastal IAEA juhatajate nõukogu poolt heaks kiidetud Model Protocol Additional to the Agreement(s) between State(s) and the International Atomic Energy Agency for the Application of Safeguards (INFCIRC/540 (Corr.)).