27.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 344/47

(1)

Nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta direktiiv 90/544/EMÜ sagedusribade kohta, mis on eraldatud üleeuroopalise üldkasutatava maismaa kaugotsingu teenuse kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses (ERMES-direktiiv), (2) tühistati 27. detsembril 2005. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/82/EÜ. (3) Selle direktiiviga nõuti, et liikmesriigid eraldaksid raadiosagedusalas 169,4–169,8 MHz neli kanalit üle-euroopalise üldkasutatava maapealse isikuotsingu teenuse jaoks (edaspidi “ERMES”) ja tagaksid, et ERMESi teenused hõivaksid vastavalt kaubanduslikele nõudmistele võimalikult kiiresti kogu raadiosagedusala vahemikus 169,4–169,8 MHz.

(2)

Raadiosagedusala 169,4–169,8 MHz kasutamine ühenduses ERMESi jaoks on oluliselt vähenenud või isegi täielikult lõppenud, nii et ERMES ei kasuta kõnealust sagedusala tõhusalt, mistõttu seda võiks pigem rakendada teiste ühenduse poliitikast tulenevate vajaduste täitmiseks.

(3)

Raadiospektrit käsitleva otsuse artikli 4 lõike 2 kohaselt volitas komisjon 7. juulil 2003. aastal Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsi (edaspidi “CEPT”) koguma teavet sagedusala 169,4–169,8 MHz praeguse ja tulevase võimaliku kasutamise kohta, et koostada loetelu raadiosagedusala muude rakenduste kohta ning eriti selliste võimaluste kohta, mis ei ole seotud ainult tavapäraste elektrooniliste sideteenustega. CEPTil paluti iga rakenduse puhul hinnata erinevate rakenduste kooseksisteerimise võimalust ning võimalust kasutada alternatiivseid raadiosagedusalasid kooskõlas raamdirektiivi põhimõtetega. Juba osaliselt ühtlustatud raadiosagedusala sobib teatavate siseturu rajamise ja toimimisega seotud rakenduste puhul mitmetes ühenduse poliitikavaldkondades, millest mõningatest oleks tõenäoliselt kasu puuetega inimestele või Euroopa Liidus justiits- ja siseküsimustes tehtavale koostööle.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)) (4) artikli 8 lõikes 4 on sätestatud, et liikmesriigid toetavad Euroopa Liidu kodanike huve, käsitledes muu hulgas teatavate sotsiaalsete rühmade, eelkõige kuulmispuudega isikute ja kiiret abi vajavate isikute vajadusi.

(5)

Tehniliste uuringute ja kogutud teabe põhjal kinnitas CEPT, et direktiivi 90/544/EMÜ vastuvõtmisest hoolimata on kõnealust raadiosagedusala kasutatud ERMESi jaoks väga vähe ning et vajadus isikuotsingusüsteemide järele on Euroopas muutunud, sest kõnealused süsteemid on asendatud muude tehnoloogiatega, näiteks GSMi kaudu toimivate lühisõnumisüsteemidega.

(6)

Seega tuleb ühenduses muuta raadiosagedusalas 169,4–169,8 MHz ERMESi jaoks määratud ala kasutusotstarvet, et tagada sagedusala tõhusam kasutamine, samal ajal säilitades kõnealuse sagedusala kasutuse ühtluse.

(7)

Vastavalt volitustele koostas CEPT uue sagedusplaani ja kanalijaotuse, mis võimaldab ühenduse vajaduste täitmiseks jagada sagedusala 169,4–169,8125 MHz kuut liiki eelisrakenduste vahel. Kõnealused vajadused hõlmavad järgmist: kuuldeaparaatide näol antav abi kuulmispuudega inimestele, kelle jaoks parandaks ühtlustatud raadiosagedusala kasutamine ühenduses liikmesriikide vahel reisimise tingimusi ja vähendaks seadmete hinda mastaabisäästu kaudu; siseturu arendamine sotsiaalhäiresüsteemide jaoks, mis võimaldavad vanuritel või puudega inimestel saata häiresõnumeid, vara jälgimis- või jälitamisseadmed, mis aitaksid jälgida ja leida varastatud kaupu ühenduses, vee- ja elektrivarustusettevõtetes kasutatavad näidikulugemissüsteemid; ning sellised olemasolevad isikuotsingusüsteemid nagu ERMES ja ajutiselt kasutatavad PMR raadiosüsteemid, mida kasutatakse mõnest päevast kuni mõne kuuni kestvate erakordsete sündmuste puhul.

(8)

Komisjoni loeb CEPTi töö tulemused rahuldavaks, neid tuleks kohaldada ühenduses ning liikmesriigid peaksid neid rakendama. Kehtivad ERMESi ja/või PMR-load, mis ei ole kooskõlas uue sagedusplaani ja kanalijaotusega, peaksid jääma jõusse kuni kehtivusaja lõpuni või kuni ERMES ja/või PMR rakendused saab ilma liigsete kuludeta üle viia asjakohastesse raadiosagedusaladesse.

(9)

Raadiosagedusala kasutuselevõtmisel tuleks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivile 2002/20/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv)) (5) kasutada võimalikult lihtsat loasüsteemi ilma individuaalseid kasutusõigusi andmata.

(10)

Kuigi mõnes poliitikavaldkonnas kehtivate sageduskasutusnõuetega võidakse ette näha sageduse kasutamise ainuõiguse määramine, on üldiselt asjakohane kehtestada võimalikult üldised sagedusala kasutamistingimused, nii et sagedusala kasutamisel juhindutaks ainult kindlatest töötsükli ja võimsustaseme piirangutest, ning tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiiviga 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) (6) liituvate harmoneeritud standarditega, et eraldatud sagedusel töötavad seadmed põhjustaksid võimalikult vähe raadiohäireid.

(11)

Sagedusala 169,4–169,8125 MHz suurevõimsuslikus osas asuvate kanalite kooskõlastamine naaberriikide vahel tagatakse kahe- või mitmepoolsete lepinguga.

(12)

Et tagada sagedusala 169,4–169,8125 MHz tõhus kasutamine ka edaspidi, peaksid administratsioonid jätkama sageduskasutuse tõhususe uuringuid, eriti kaitsevahemiku osas.

(13)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

a)

kuuldeaparaat – raadioside süsteem, mis tavaliselt sisaldab üht või mitut raadiosaatjat ning üht või mitut raadiovastuvõtjat, mis võimaldavad parandada kuulmispuudega isikute kuulmisvõimet;

b)

sotsiaalhäiresüsteem – usaldusväärne teisaldatavate seadmetega raadiosidesüsteem ja -võrk, mis võimaldab hädasoleval isikul piiratud alal lihtsalt edastada hädaabiteateid;

c)

näidikute lugemise süsteem – kaugjuhitav süsteem, mis võimaldab kaugjälgimist ja -mõõtmist ning töökäskluste edastamist raadiosideseadmete abil;

d)

vara jälgimis- ja jälitamissüsteem – süsteem, mis võimaldab jälgida, jälitada ning üles leida kaupu ning mis koosneb peamiselt kaitstavale esemele asetatud raadiosaatjast ja vastuvõtjast ning võib sisaldada ka häireseadet;

e)

isikuotsingusüsteem – süsteem, mis võimaldab ühesuunalist raadiosidet saatja ja vastuvõtja vahel, kasutades baasjaama ja liikuvat vastuvõtjat;

f)

PMR raadioside – maismaale sobiv sidelahendus, mis kasutab simpleks-, pooldupleks- ja võimaluse korral dupleksedastusrežiimi lõppseadme tasemel piiratud kasutajarühmade omavahelise side tagamiseks.

a)

kuuldeaparaatide ainukasutus;

b)

sotsiaalhäiresüsteemi ainukasutus;

c)

näidikute lugemise süsteemide ühiskasutus;

d)

väikesevõimsuslike jälgimis- ja jälitamissüsteemide ühiskasutus.

a)

suure võimsusega jälgimis- või jälitamisseadmete süsteemid;

b)

olemasolevad isikuotsingusüsteemid või raadiosagedusala teistest kanalitest ümberpaigutatud isikuotsingusüsteemid.

a)

kuuldeaparaadid ühiskasutusega ja väikesevõimsuslikus osas;

b)

jälgimis- ja isikuotsingusüsteemid, ajutine kasutus ning PMR raadiosüsteemid, mida kasutatakse siseriiklikul tasandil sagedusala suurevõimsuslikus osas.