32004R0435

Nõukogu määrus (EÜ) nr 435/2004,

8. märts 2004,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed [1] (edaspidi "algmäärus"), eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

(1) Komisjon kehtestas 18. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1627/2003 [2] Hiina Rahvavabariigist ("Hiina") ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes ühendusse ajutise dumpinguvastase tollimaksu ("ajutine määrus").

(2) Tuleks meenutada, et dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2001 kuni 30. septembrini 2002 ("uurimisperiood"). Kahjuanalüüsi seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1999 kuni uurimisperioodi lõpuni ("käsitletud periood").

B. JÄRGNENUD MENETLUS

(3) Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Hiinast ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes, esitasid mõned huvitatud isikud kirjalikult oma märkused. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

(4) Nagu selgitatakse ajutise määruse põhjenduses 5, katkestati SARSi tõttu kehtestatud reisipiirangute tagajärjel dumpingu kontrollkäigud Hiinasse ja Indoneesiasse, mis tavaliselt viiakse läbi enne esialgsete järelduste tegemist. Teade selle kohta, milliseid tagajärgi tõi SARSi levik kaasa dumpingu- ja subsiidiumivastasele uurimisele, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas [3].

(5) Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Pärast SARS-i tõttu kehtestatud reisipiirangute tühistamist tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

a) Eksportivad tootjad ja nende sidusettevõtted Hiinas ja Hongkongis,

- Zhong Hua Fang Da (H.K.) Limited, Hongkong,

- Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited, Shenzhen, Hiina,

- Shanghai Shumi Co. Ltd., Shanghai, Hiina,

- Rainbow Rich Industrial Ltd., Hongkong,

- Golden Time Enterprise (Shenzhen) Co. Ltd., Shenzhen, Hiina,

b) Indoneesia eksportiv tootja

- PT. Golden Sari (Chemical Industry), Bandar Lampung, Indoneesia.

(6) Pärast esialgseid järeldusi puudutavate märkuste esitamise tähtpäeva ja kontrollkäikude tegemist andis endast teada veel üks Indoneesia äriühing, kes soovis omapoolsete vastuste esitamiseks saada eksportivate tootjate küsimustikku. Äriühingule teatati, et ta oleks pidanud endast teada andma ja küsimustikku taotlema siis, kui uurimine algatati. Samuti teatati kõnealusele äriühingule, et nii hilises uurimisjärgus uut teavet ei käsitleta ning järeldused tehakse olemasolevate faktide põhjal. Sellegipoolest anti võimalus märkuste tegemiseks ning neid märkusi võeti ka arvesse, kuid see ei muutnud eespool mainitud järeldust.

(7) Kõigile isikutele tehti teatavaks olulisemad faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Lisaks sellele anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused. Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi, ning kus asjakohane, võeti neid lõplike järelduste tegemisel arvesse.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMAVÄÄRNE TOODE

(8) Vaatlusaluse toote ja samaväärse toote kohta ei esitatud ühtegi märkust ning sellest tulenevalt kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 7–13 esitatud järeldused.

D. DUMPING

1. ÜLDINE METOODIKA

(9) Käesolevas jaotises esitatakse üldine metoodika, mida kasutades määrati kindlaks, kas vaatlusaluse toote import ühendusse toimus dumpinguga. Asjaomaseid maid puudutavad uurimise käigus tekkinud eriküsimused on kirjeldatud põhjendustes 23–49.

1.1. Normaalväärtus

Koostööd teinud Indoneesia eksportivatele tootjatele ja Hiina eksportivatele tootjatele, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist

1.1.1. Siseturu müügi representatiivsus

(10) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti kõigepealt, kas iga eksportiva tootja naatriumtsüklamaadi müük sõltumatutele klientidele siseturul on representatiivne, st kas kõnealuse müügi maht on vähemalt 5 % kogu selle tootja vastavast ekspordimüügi mahust ühendusse.

1.1.2. Tootepõhine representatiivsus

(11) Järgnevalt uuriti, kas eksporditava tootetüübi müüki kodumaisel turul võib pidada representatiivseks. Selleks tehti kõigepealt kindlaks kodumaisel turul müüdavad võrreldavad tooteliigid. Uurimisel käsitleti kodumaisel turul müüdud naatriumtsüklamaadi tooteid ühendusse eksporditavate toodetega identsetena või otseselt võrreldavatena, kui need olid samas vormis kui määratletud ajutise määruse põhjenduses 8.

(12) Kindla tootetüübi kodumaist müüki käsitleti küllaldaselt representatiivsena, kui tooteliigi kodumaise turu müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustas uurimisperioodi jooksul 5 % või rohkem kogu vastava tootetüübi ühendusse eksporditud müügimahust.

1.1.3. Tavapärase kaubandustegevuse hindamine

(13) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4 uuriti, kas iga eksportiva tootja kodumaist müüki võib käsitleda tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuvana.

(14) Selleks määrati kindlaks kõigi sõltumatutele klientidele uurimisperioodi jooksul tavapärase kaubandustegevuse käigus kodumaisel turul mittekahjumlikult müüdud eksporditavate tootetüüpide osakaal.

a) Tootetüüpide korral, mille kodumaise turu müügimahust moodustas vähemalt 80 % müük hinnaga mitte alla ühikuhinna, ja mille kaalutud keskmine müügihind oli võrdne kaalutud keskmise omahinnaga või sellest kõrgem, loeti vastava tootetüübi normaalväärtuseks uurimisperioodi jooksul sõltumatute klientide makstud või makstavat kodumaise turu kaalutud keskmist müügihinda, olenemata sellest, kas kõnealune müük oli kasumlik või mitte.

b) Tootetüüpide korral, mille kodumaise turu müügimahust vähemalt 10 %, kuid mitte üle 80 % moodustas müük hinnaga mitte alla tootetüübi ühikuhinna, loeti vastava tootetüübi normaalväärtuseks toote kodumaist kaalutud keskmist müügihinda sellise müügi korral, kus müügihind oli vastava tootetüübi ühikuhinnaga võrdne või sellest kõrgem.

1.1.4. Normaalväärtus kodumaise turu tegeliku hinna alusel

(15) Kui põhjendustes 10–14b esitatud tingimused olid täidetud, põhines vastava tootetüübi normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 uurimisperioodi jooksul eksportiva maa kodumaise turu sõltumatute klientide makstud või makstaval tegelikul hinnal.

Hiina eksportivatele tootjatele, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist

(16) Algmääruse artikli 2 lõige 7 punktis a on sätestatud, et eksportivatele tootjatele, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, määratakse normaalväärtus kindlaks kolmanda turumajandusriigi (võrdlusmaa) samasuguse toote hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

1.2. Ekspordihind

(17) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 on ekspordihind eksportivast riigist ühendusse ekspordiks müüdava toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

1.3. Võrdlus

(18) Selleks, et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse väidetavalt ja tõestatult hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Sellest lähtuvalt võeti võrdlemisel arvesse transpordi-, mereveo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, samuti kaubandusliku tasandi, pakendi- ja laenukulude, vahendustasude, allahindluste ning pangateenuste maksumuse erinevusi, kui see oli otstarbekas ja põhjendatud.

(19) Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil ning samal kaubanduslikul tasandil.

1.4. Dumpingumarginaal

Koostööd teinud Indoneesia eksportivatele tootjatele ja Hiina eksportivatele tootjatele, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist

(20) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11, võrreldi põhjendustes 10–15 kindlaksmääratud korrigeeritud kaalutud keskmist normaalväärtust tootetüübi kaupa põhjenduses 17 kindlaksmääratud korrigeeritud kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

Koostööst keeldunud äriühingute jaoks

(21) Vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 kehtestati neile eksportivatele tootjatele, kes ei esitanud täidetud küsimustikke ega andnud endast teada muul viisil, dumpingumarginaal olemasolevate faktide põhjal. Eespool nimetatud korda peeti vajalikuks ka selleks, et vältida olukorda, kus koostööst keeldunud eksportivad tootjad saaksid koostööst keeldumisest kasu.

(22) Kui üldine koostöötase oli madal, peeti asjakohaseks määrata koostööst keeldunud äriühingute jaoks üleriigiline dumpingumarginaal, mis on kõrgem kui koostööd teinud äriühingute jaoks kehtestatud kõrgeim dumpingumarginaal. On tõepoolest alust uskuda, et vähese koostöö taseme põhjustas see, et kõnealuse maa koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumäär on üldiselt kõrgem kui koostööd teinud sama maa mis tahes eksportival tootjal.

2. IGA ASJAOMASE RIIGI SUHTES DUMPINGUMARGINAALI MÄÄRAMIST PUUDUTAVAD UURIMISE KÄIGUS TEKKINUD ERIKÜSIMUSED

2.1. Indoneesia

(23) Uurimise käigus tegi koostööd üks eksportiv tootja.

2.1.1. Normaalväärtus

(24) Kõigepealt tehti kindlaks, et ainsa koostööd teinud eksportiva tootja naatriumtsüklamaadi müük kodumaisel turul oli uurimisperioodi jooksul representatiivne (vt eespool esitatud põhjendust 10). Lisaks tehti kindlaks, et ainus naatriumtsüklamaadi tootetüüp, mida koostööd teinud eksportiv tootja kodumaisel turul müüb, on identne ainsa tootetüübiga, mida ta ekspordib ühendusse.

(25) Arvestades, et selle tootetüübi korral oli kodumaisel turul kahjumit saamata müüdud üle 80 % mahust ning selle kaalutud keskmine müügihind oli kõrgem kui selle kaalutud keskmine omahind, loeti selle tootetüübi normaalväärtuseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 uurimisperioodi jooksul toimunud omamaise müügi eest saadud sõltumatute klientide makstud või makstavat kaalutud keskmist hinda.

2.1.2. Ekspordihind

(26) Eksport toimus ainult ühenduse sõltumatutele klientidele ning seega kehtestati vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 ekspordihind uurimisperioodi jooksul tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade alusel.

2.1.3. Võrdlus

(27) Selleks, et tagada õiglane võrdlus, võeti arvesse transpordi-, mereveo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja abikulude ning kaubandusliku tasandi, pakendi- ja laenukulude, vahendustasude, allahindluste ja pangateenuste hindade erinevusi, kui see oli otstarbekas ja põhjendatud.

(28) Eksportiv tootja taotles, et normaalväärtust kohandataks samasuguse toote või selles füüsiliselt sisalduvate materjalide eest tasutava impordimaksu, kaudsete maksude ja tulumaksu ulatuses, kui toode on ette nähtud Indoneesias tarbimiseks, ja mida ei nõuta sisse või ei tagastata, kui toode eksporditakse ühendusse. Samas ei suutnud kõnealune äriühing tõendada, et ühendusse eksporditud toote korral neid makse tegelikult ei makstud või ei tagastatud, ega ka, et kõnealused maksud sisalduksid kodumaises müügihinnas. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

(29) Pärast seda, kui olid avaldatud olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, taotles kõnealune eksportiv tootja kohandamist teatavate reklaamikulutuste ja teatavate kodumaises müügis osalevate müügiesinduste kulutuste osas. Kuid tehti kindlaks, et kõnealune eksportiv tootja oli need kulutused juba lisanud kaubandusliku tasandi kohandustesse, mida ta taotles varem. Lisaks sellele hõlmas tehtud kaubandusliku tasandi kohandus ka kõiki hinnaerinevusi, mis tekkisid erinevate kanalite kaudu müümisel vastavalt erinevatele funktsioonidele, sealhulgas ka reklaami ja müügiesindusi puudutavaid kulutusi. Sellest tulenevalt ja vältimaks kohanduste dubleerimist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10, ei peetud kõnealuste kulude osas lisakohanduste tegemist asjakohaseks. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

2.1.4. Dumpingumarginaal

(30) Lõplik dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril, millest pole tollimaksu maha arvatud, on PT. Golden Sari (Chemical Industry) jaoks 16,3 %.

(31) Indoneesia lõplikuks dumpingu jääkmarginaaliks määrati kõrgem marginaal kui koostööd teinud äriühingute jaoks, sest üldine koostöö tase Indoneesias oli madal. Et määrata kindlaks üldine koostööst keeldumise tase, võrreldi koostööd teinud eksportiva tootja esitatud ekspordimahtusid ühendusse Eurostati vastava impordistatistikaga. Tulemuseks saadi, et koostööst keeldumise tase on umbes 40 % impordi kogumahust.

(32) Et arvutada lõplik dumpingu jääkmarginaal, võttes muu hulgas arvesse, et koostööd teinud eksportiv tootja eksportis vaid ühte tootetüüpi, võrreldi Indoneesiast ühendusse importimise keskmist hinda Eurostati statistilise aruande põhjal, kohandatuna mereveo- ja kindlustuskulude osas, eksportiva tootja jaoks arvutatud ning veo- ja pakendikulude võrra kohandatud normaalväärtusega. Nii saadi lõplikuks dumpingu jääkmarginaaliks 18,1 %.

2.2. Hiina Rahvavabariik

(33) Uurimise käigus tegid koostööd kokku kolm eksportivat tootjat.

2.2.1. Turumajanduslik kohtlemine

(34) Nagu ajutise määruse põhjendustes 21–25 kirjeldatud, rakendati kõigi kolme seda taotlenud Hiina eksportiva tootja suhtes turumajanduslikku kohtlemist.

2.2.2. Normaalväärtus eksportivatele tootjatele, kelle suhtes rakendati turumajanduslikku kohtlemist

(35) Kontrollkäigu ajal äriühingusse Rainbow Rich Industrial Ltd, mis on Golden Time Enterprise (Shenzhen) Co. Ltd emaettevõte, tuvastati, et ühe teise, Hiinas Nanjingis [4] asuva tootva sidusettevõtte – San Lian Industrial – naatriumtsüklamaadi toodangust ja müügist uurimisperioodi jooksul ei oldud teatatud ei küsimustiku vastustes ega uurimise edasises käigus. Ka ei taotletud selle sidusettevõtte suhtes turumajandusliku kohtlemise rakendamist. Seetõttu ei olnud kohapealsel kontrollkäigul võimalik kontrollida kõnealuse äriühingu kodumaise turu müügiandmeid ega tootmiskulusid. Leiti, et kõnealune kodumaine müük, mille kohta andmeid ei esitatud, oli märkimisväärne, s.o umbes 45 % kogu asjaomaste sidusettevõtete kodumaisest müügist.

(36) Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või muul viisil ei esita vajalikku teavet algmäärusega ettenähtud tähtaja jooksul, siis võib vastavalt algmääruse artiklile 18 esialgsed või lõplikud järeldused teha olemasolevate faktide põhjal. Märgitakse, et äriühingu San Lian Industrial tootmiskulusid ja kodumaise turu müügiandmeid puudutav teave on vajalik selleks, et määrata normaalväärtus, millega võrrelda äriühingu Golden Time Enterprise (Shenzhen) Co. Ltd. jaoks kehtestatud ekspordihindu. Et San Lian Industrial suhtes ei rakendatud turumajanduslikku kohtlemist, ei esitatud ja seega ka ei kontrollitud uurimisperioodil tema kodumaise turu müüki ja tootmiskulusid puudutavat teavet, siis määratakse normaalväärtus Golden Time Enterprise (Shenzhen) Co. Ltd. jaoks olemasolevate faktide põhjal. Kõnealust isikut teavitati koostööst osalise keeldumise tagajärgedest ja talle anti võimalus esitada omapoolsed märkused. Märkustest saadi kinnitust, et San Lian Industrial tootis ja müüs naatriumtsüklamaati uurimisperioodi jooksul kodumaisel turul emaettevõtte Rainbow Rich Industrial Ltd. nimel, kuid andmeid selle kohta olid esitamata. Seetõttu kinnitatakse järeldus määrata normaalväärtus kindlaks olemasolevate faktide põhjal.

(37) Tavaliselt sisaldaks Golden Time Enterprise (Shenzhen) Co. Ltd. jaoks määratud normaalväärtus sidusettevõtete kogu kodumaist müüki, ja et üks sidusettevõte ei teinud koostööd ning tema suhtes ei rakendatud turumajanduslikku kohtlemist, siis otsustati normaalväärtuse määramiseks vajalike olemasolevate faktide parimaks saamiseks valida võrdlusmaa. Märgitakse, et pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei saadud märkusi, mis oleksid puudutanud Indoneesia võrdlusmaaks valimist, nagu sätestatud ajutise määruse põhjenduses 28. Seetõttu leiti, et Hiina hindade asemel on mõistlik kasutada Indoneesia hindu. Sellest tulenevalt kasutati Hiina eksportiva tootja Golden Time Enterprise (Shenzhen) Co. Ltd. jaoks normaalväärtuse kindlaksmääramisel koostööd teinud Indoneesia eksportiva tootja kohapealse kontrolli käigus kontrollitud keskmisi kodumaise turu hindu.

(38) Pärast seda, kui olid avaldatud olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, väitsid koostööd teinud Indoneesia eksportiv tootja ja Indoneesia valitsus, et Golden Time Enterprise (Shenzhen) Co. Ltd. ja kõigi teiste koostööst keeldunud Hiina eksportivate tootjate (vt põhjendus 49) jaoks määratud normaalväärtus ei tohiks põhineda teabel, mis on saadud ainsalt koostööd teinud Indoneesia eksportivalt tootjalt, vaid peaks põhinema kaebuses esitatud teabel. Nad väitsid ka, et koostööst keeldunud Hiina eksportivate tootjate jaoks normaalväärtuse arvutamine koostööd teinud Indoneesia eksportiva tootja andmete põhjal on diskrimineeriv, sest leiti, et ühe uurimise käigus osaliselt koostööd teinud Hiina eksportiva tootja dumpingumarginaal oli väiksem kui koostööd teinud Indoneesia eksportival tootjal. Kõigepealt märgitakse, et dumpingumarginaal saadi normaalväärtuse võrdlusel ekspordihinnaga. Seega oleneb dumpingumarginaal kahest parameetrist (normaalväärtus ja ekspordihind) ja järeldusi, sealhulgas eespool nimetatud diskrimineerimise suhtes, ei saa teha ainult ühe parameetri, st normaalväärtuse võrdlemisel. Lisaks, kui otsused, k.a normaalväärtuse määramisega seotud otsused tuginevad olemasolevatele faktidele, siis tuleb vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 5 seda teavet, sealhulgas ka kaebuses sisalduvat teavet kontrollida ametliku impordistatistika või muudelt huvitatud isikutelt uurimise ajal saadud teabe alusel. Seetõttu, kuigi olid olemas Indoneesia ainsalt koostööd teinud eksportivalt tootjalt saadud kontrollitud andmed normaalväärtuse kohta, peeti asjakohaseks kõnealune teave tähelepanuta jätta ning kasutada selle asemel kaebuses esitatud andmeid olemasolevate faktidena.

(39) Uurimaks, kas eksportiva tootja Fang Da Food Additives, millel on tootmisüksused nii Shenzhenis kui Yang Quanis, kodumaine müük toimus algmääruse artikli 2 lõike 4 mõistes tavapärase kaubandustegevuse käigus, tehti Fang Da Food Additives ja tema sidusettevõtete esitatud andmete põhjal kodumaise müügi korral müügi-, üld- ja halduskulude osas kohandusi, et arvestada kulutusi, mida kajastati Hongkongis asuva sidusettevõtte Zhong Hua Fang Da Ltd. raamatupidamises. Kontrolli käigus saadi kinnitust, et kõnealused kulud olid seotud tegutsemisega kodumaisel turul, mitte eksporttegevusega, nagu äriühing esialgu väitis.

(40) Et üle vaadata, kas kodumaist müüki teostati tavakaubandustegevuse kohaselt või mitte, määrati kindlaks kummagi esindatud tootetüübi osakaal uurimisperioodil kodumaisel turul sõltumatutele klientidele mittekahjumlikult müüdud mahust.

(41) Tootetüüpide korral, mille müügimahust moodustas üle 80 % mittekahjumliku hinnaga müük kodumaisel turul, ja mille kaalutud keskmine müügihind oli võrdne kaalutud keskmise omahinnaga või sellest kõrgem, loeti vastava tootetüübi normaalväärtuseks uurimisperioodi jooksul sõltumatute klientide makstud või makstavat kodumaise turu kaalutud keskmist müügihinda.

(42) Tootetüüpide korral, mille kodumaise turu müügimahust vähemalt 10 %, kuid mitte üle 80 % moodustas müük hinnaga mitte alla ühikuhinna, loetakse vastava tootetüübi normaalväärtuseks vastava toote kodumaise turu kaalutud keskmist müügihinda sellise müügi korral, kus müügihind oli võrdne või suurem kui vastava tootetüübi ühikuhind.

2.2.3. Ekspordihinnad eksportivatele tootjatele, kelle suhtes rakendati turumajanduslikku kohtlemist

(43) Kõigi koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate ekspordimüük ühendusse teostati ühenduse sõltumatutele klientidele Hongkongi sidusettevõtete kaudu. Uurimine tuvastas, et kõik Hiina eksportivate tootjate eksportmüügiga seotud funktsioonid teostati Hongkongi sidusettevõtete kaudu. Seetõttu määrati ekspordihind Hongkongi sidusettevõtetele tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal, vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

2.2.4. Eksportivate tootjate võrdlus, kelle suhtes rakendati turumajanduslikku kohtlemist

(44) Selleks, et tagada õiglane võrdlus, võeti arvesse transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja abikulude ning laenu- ja pakendikulude, allahindluste ja pangateenuste hindade erinevusi, kui see oli otstarbekas ja põhjendatud.

(45) Kõigi koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate eksportmüük ühendusse teostati Hongkongi sidusettevõtete kaudu ja seetõttu tehti ekspordihindades kohandusi, nagu kirjeldatud põhjenduses 44, et tuua hinnad Hiinas tehasehindade tasandile.

(46) Koostööd teinud eksportivad tootjad ja nende kodumaise turu sidusettevõtted taotlesid kodumaise turu müügihinnale (normaalväärtusele) kohandusi laenukulude osas. Taotlus lükati tagasi, sest ettevõtted ei esitanud mingit kirjalikku tõendusmaterjali müügikuupäeval kehtinud kokkulepitud maksetingimuste kohta, st nende kodumaiseid müügiarveid või muud kirjavahetust.

2.2.5. Dumpingumarginaal eksportivatele tootjatele, kelle suhtes rakendati turumajanduslikku kohtlemist

(47) Põhjenduses 19 viidatud normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus ei näidanud Fang Da Food Additive Shenzhenis ja Yang Quanis asuvate ettevõtete osas dumpingut. Seetõttu tuleks uurimine kõnealuste äriühingute osas lõpetada ilma meetmeid kehtestamata.

(48) Nagu öeldud põhjenduses 37, määrati Golden Time Enterprise (Shenzhen) Co. Ltd. jaoks normaalväärtus, kasutades võrdlusmaa Indoneesia hindu. Põhjenduses 19 kirjeldatud normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus näitas dumpingumarginaali 6,9 %.

2.2.6. Dumpingumarginaal eksportivatele tootjatele, kelle suhtes ei rakendatud turumajanduslikku kohtlemist

(49) Nagu kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 34, oli Hiina tootjate koostööst keeldumise tase märkimisväärne (Eurostati andmete kohaselt umbes 47 % kogu impordist). Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei esitatud ühtegi selleteemalist märkust. Võttes arvesse, et Hiina majandus on üleminekujärgus, kasutati normaalväärtuse määramisel üleriigilise dumpingumarginaali arvutamiseks võrdlusmaa hindu. Põhjenduses 37 esitatud põhjustel kasutati selleks sobiva võrdlusmaana Indoneesiat.

(50) Lõplikuks üleriigiliseks dumpingumarginaaliks Hiina tootjatele, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, sätestati 17,6 % vastavalt erinevusele olemasolevate faktide põhjal arvutatud ekspordihinna, mis tugines Eurostati andmete kohasele impordihinnale ja mida oli kohandatud mereveo- ja kindlustuskulude osas, ja Indoneesia jaoks kehtestatud ning põhjenduses 32 mainitud normaalväärtuse vahel.

(51) Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, on Hiina jaoks kokkuvõtlikult järgmised:

Hiina eksportivad tootjad | (%) |

Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited | 0 % |

Fang da Food Additive (Yang Quan) Limited | 0 % |

Golden Time Enterprise (Shenzhen) Co. Ltd. | 6,9 % |

Kõik ülejäänud äriühingud | 17,6 % |

E. ÜHENDUSE TOOTMISHARU

(52) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei esitatud ühtegi ühenduse tootmisharu koosseisu puudutavat märkust. Seetõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 37 esitatud järeldused.

F. KAHJU

(53) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei esitatud ühtegi ühenduse tarbimise analüüsi puudutavat märkust ja sellest tulenevalt kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 38 ja 39 esitatud järeldused.

(54) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei esitatud ka ühtegi kõnealuse impordi mõju kumulatiivset hindamist puudutavat märkust. Muudatused lõplikes dumpingumarginaalides ei mõjuta ajutise määruse põhjendustes 40–44 esitatud järeldusi. Pärast seda, kui olid avaldatud olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, väitis Indoneesia valitsus siiski, et Indoneesia ja Hiina ekspordi kumuleeruv arvestus ei ole põhjendatud, sest uurimisperioodi jooksul vähenes Indoneesia eksport oluliselt, samas kui Hiina eksport oluliselt suurenes. Selles osas näitas uurimine, et kuigi 2001. aastast kuni uurimisperioodini dumpinguhinnaga import Indoneesiast vähenes, siis üldiselt see käsitletud perioodil suurenes. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 sätetele ei ole asjaolu, et käsitletud perioodil suurenes dumpinguhinnaga import Hiinast kiiremini kui dumpinguhinnaga import Indoneesiast, piisavaks põhjenduseks, et hinnata uuritavatest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mõju mittekumulatiivselt. Kuna ajutise määruse põhjendustes 40–44 toodud järelduste osas muid märkusi ei esitatud, lükati väide tagasi ja järeldused kinnitatakse.

(55) Arvestades, et kahe omavahel seotud Hiina eksportiva tootja (vt põhjendus 47) korral dumpingut ei avastatud, hinnati dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa siiski ümber. Dumpinguhinnata import arvati ajutise määruse põhjendustes 45–46 sätestatud impordist maha. Hiinast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa areng käsitletud perioodil on seega järgmine:

Dumpinghinnaga import kokku (tonnides) | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 65 | 147 | 315 |

Dumpinguhinnaga impordi turuosa | 1999 | 2000 | 2001 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 62 | 125 | 210 |

(56) Dumpinguhinnaga import suurenes käsitletud perioodi jooksul 215 %. Suuremat tõusu täheldati pärast 2000. aastat. Aastast 2001 kuni uurimisperioodini suurenes dumpinguhinnaga import 114 %.

(57) Dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenes käsitletud perioodil 110 %. Ka siin oli olulisem suurenemine pärast 2000. aastat. Aastast 2001 kuni uurimisperioodini täheldati suurenemist 68 % võrra. Tuleks märkida, et uurimisperioodil toimunud dumpinguhinnaga impordi turuosa oli väga tähelepanuväärne. Konfidentsiaalsuse kaalutlustel ei saa siiski täpseid numbreid avaldada.

(58) Arvestades, et koostööd teinud eksportivate tootjate esitatud ekspordihinnad olid üldiselt kooskõlas Eurostati impordihindadega, ja et pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei esitatud ühtegi märkust, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 47 esitatud järeldused.

(59) Hinna allalöömise kindlaksmääramisel uurimisperioodil kasutati ajutise määruse põhjenduses 48 kirjeldatud metoodikat. Arvutamisel kasutati koostööd teinud Indoneesia eksportiva tootja keskmist impordihinda. Koostööst keeldunud Hiina ja Indoneesia eksportivate tootjate jaoks hinna allalöömise arvutamiseks kasutati Eurostati andmeid nende maade impordihindade kohta. Need olid CIF-hinnad ning tehti kohandus arvestamaks tavalisi imporditollimakse.

(60) Selle põhjal tehti kindlaks hinna allalöömine Hiinast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi korral. Hinna allalöömise tase väljendatuna protsendina ühenduse tootmisharu keskmisest müügihinnast oli Hiina puhul 11–15 % ja Indoneesia puhul umbes 20 %.

(61) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei esitatud ühtegi kirjalikku märkust, mis oleksid puudutanud ühenduse tootmisharu olukorda või järeldusi kahju kohta. Siiski väitis üks Hiina eksportiv tootja ärakuulamise käigus, et ühenduse tootmisharu ei ole materiaalset kahju kannatanud, sest käsitletud perioodil jäid ühenduse tootmisharu toodang ja hinnad suhteliselt muutumatuks ning müük ühenduses ja tööhõive suurenesid.

(62) Märgitakse, et kõnealune eksportiv tootja ei esitanud mingit tõendusmaterjali kinnitamaks, et ajutises määruses esitatud järeldused ei ole õiged. Kõnealuste kontrollitud järelduste põhjal vähenesid ühenduse tootmisharu tootmine ja hinnad käsitletava perioodi jooksul vastavalt 10 % ja 3 %. Lisaks peab seda käsitlema koos tarbimise arenguga. Käsitletaval perioodil ühenduse tarbimine küll suurenes 50 %, kuid ühenduse tootmisharu müük suurenes vaid 1 %. Seega ei saanud ühenduse tootmisharu laienevast turust kasu, vaid vastupidi, tema turuosa vähenes. Tööhõive osas märgitakse, et ajavahemikul 1999–2000 kasvas see 7 %, kuid seejärel kuni uurimisperioodini ning uurimisperioodi jooksul tööhõive ei muutunud. Niisiis ei toimunud uurimisperioodi jooksul töötajate arvu suurenemist, mis oleks võinud ühenduse tootmisharu olukorda mõjutada. Lisaks sellele suurenesid käsitletava perioodi jooksul üldised kulutused ühe töötaja kohta vastavalt inflatsiooni tõusule. Seetõttu järeldati, et nende väidete põhjal ei saa öelda, et ühenduse tootmisharu ei oleks uurimisperioodi jooksul materiaalset kahju kannatanud.

(63) Vastavalt sellele kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 50–69 esitatud järeldused selle kohta, et ühenduse tootmisharu kannatas materiaalset kahju, seda peamiselt rahalise kahjuna.

G. KAHJU TEKKE PÕHJUSLIKUD SEOSED

(64) Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas Hiinast ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(65) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei esitatud ühtegi kahju põhjustamist puudutavat kirjalikku märkust. Siiski väitis üks Hiina eksportiv tootja ärakuulamise käigus, et Hiinast pärit import kahju ei põhjustanud, sest enne naatriumtsüklamaadi eksportimist Hiinast ja Indoneesiast oli ühenduse tootmisharul monopolilähedane seisund, käsitletava perioodi jooksul tõusid Hiinast pärit impordi hinnad, samal ajal ei vähenenud ühenduse tootmisharu müük ja ühenduse tootmisharu säilitas oma ülekaaluka turuosa.

(66) Nendel väidetel ei ole faktilist alust. Uurimine näitas, et käsitletava perioodi alguses, st 1999. aastal oli impordi turuosa ühenduses üle 35 %. Seega ei olnud ühenduse tootmisharul monopolilähedast seisundit. Lisaks langesid dumpinguhinnaga impordi hinnad käsitletava perioodi jooksul 8 %, nagu kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 47. Seoses ühenduse tootmisharu müügi arenguga on põhjenduses 62 selgitatud, et müük suurenes vaid 1 %, samal ajal kui tarbimine suurenes 50 %. Nagu eespool põhjendustes 55 ja 56 öeldud, kasvas dumpinguhinnaga import samal ajavahemikul 215 %. Lisaks leiti, et dumpinguhinnaga impordi turuosa oli uurimisperioodil suurem kui ühenduse tootmisharu turuosa. Sellest tulenevalt ei saa nende väidetega nõustuda ja ajutise määruse põhjendustes 71 ja 72 esitatud järeldused kinnitatakse.

(67) Lisaks väitis kõnealune eksportiv tootja, et kahju põhjustasid muud tegurid, st et ühenduse tootmisharu ei olnud kodu- ega välisturul konkureerimiseks piisavalt ettevalmistatud ja et kasumlikkust mõjutasid ühenduse tootmisharu investeerimisotsused, mis tehti tootmisüksuste kõrgetasemelise tehnoloogia säilitamiseks ja õiguslike nõuete täitmiseks (ranged keskkonnanormid), samuti et ühenduse tootmisharu on esindatud ainult kallimate toodete turulõigus, mis ainult kaudselt konkureerib odavamate toodete turulõiguga, mille vajadusi rahuldab Hiinast pärit import, ning et teatavatel Hiina tootjatel on suhtelisi konkurentsieeliseid, mistõttu on nad ka ühenduse tootmisharust konkurentsivõimelisemad.

(68) Märgiti, et ei esitatud mingisugust tõendusmaterjali, mis toetaks väidet, et ühenduse tootmisharu ei olnud kodu- või välisturul konkureerimiseks valmis. Ka ei tulnud ühtegi sellist põhjust ilmsiks uurimise käigus. Ajutise määruse põhjenduses 73 selgitatakse, miks ühenduse tootmisharu ekspordijõudlus ei saanud olla tekkinud kahju põhjuseks. Vastupidi, dumpinguhinnaga impordi märkimisväärselt allalöödud hind (vt põhjendus 60) näitab selgelt, et peamine ühenduse tootmisharule kahju põhjustaja oli uuritav import ja seega ei saa nimetatud väitega nõustuda.

(69) Investeeringute osas on märgitud, et ühenduse tootmisharu tegi investeeringud ajal, kui ta oli kasumis. Kui uurimisperioodi jooksul tekkis kahjum, langesid investeeringud järsult – 13 korda võrreldes eelnenud kasumliku aastaga (vt ajutise määruse põhjendust 57). Seega ei ole tõendust väitele, et investeeringud, sh keskkonnakaitse eesmärkidel tehtud investeeringud oleksid uurimisperioodil kahju põhjustanud, ning väide lükati tagasi.

(70) Ühenduse tootmisharu ja Hiinast pärit impordi vähese otsese konkurentsi osas tuvastas uurimine, et uurimisperioodi jooksul eksporditi mõlemaid naatriumtsüklamaadi vorme Hiinast ühendusse, ning et ühenduse tootmisharu tootis ja müüs ühenduse turul samuti mõlemaid vorme. Seega oli olemas otsene konkurents. Kui võtta arvesse, et need kaks naatriumtsüklamaadi vormi teineteist mõneti asendavad, oli olemas ka kaudne konkurents. Seetõttu ei saa kõnealuse väitega nõustuda.

(71) Märgitakse, et mingeid täpsemaid üksikasju väidete kohta, et teatavatel Hiina tootjatel on suhtelisi konkurentsieeliseid, mis teevad nad ühenduse tootmisharust konkurentsivõimelisemaks, ei esitatud. Arvati ka seda, et kõnealune eksportiv tootja võib saada kasu võimalikest suhtelistest konkurentsieelistest seni, kuni ta ei müü kõnealust toodet dumpinguhinnaga algmääruse tähenduses.

(72) Lisaks tuvastas uurimine, et Hiinast pärit dumpinguhinnata import ei põhjustanud uurimisperioodi jooksul ühenduse tootmisharu hindade allalöömist, seega ei tekitanud see ka kahju, mida ühenduse tootmisharu kannatas.

(73) Sellest tulenevalt kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 73–77 esitatud järeldused selle kohta, et ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju peamine põhjus oli dumpinguhinnaga import.

H. ÜHENDUSE HUVID

1. ÜLDISED MÄRKUSED

(74) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei esitatud ühtegi märkust ühenduse huvide kohta tehtud järelduste osas. Vahetult enne ajutiste meetmete kehtestamist saadetud kirjas väitsid üks tooraine tarnija ja kaks importijat siiski, et koostööd teinud Indoneesia eksportivale tootja suhtes meetmete kehtestamine ei oleks ühenduse huvides. Vaatamata sellele, et lõplik järeldus kahjuliku dumpingu olemasolu kohta oli tehtud, vaatas komisjon uuesti läbi, kas on ümberlükkamatuid põhjendusi, millele tuginedes võiks öelda, et kõnealusel juhul on meetmete kehtestamine vastuolus ühenduse huvidega. Selleks uuriti kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 1 kõikide esitatud tõendite põhjal nii võimalike meetmete mõju kõikidele kõnealuse menetluse osalistele kui ka meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

2. ÜHENDUSE TARNIJATE HUVID

(75) Tarnija, kes andis endast teada vahetult enne ajutiste meetmete kehtestamist, st keda ei ole nimetatud ajutise määruse põhjendustes 83 ja 84, väitis, et ta müüb peamiselt tsükloheksüülamiini (naatriumtsüklamaadi tootmise põhitooraine) Kaug-Idasse, eelkõige Indoneesiasse. Ta väitis ka, et kuna ainus koostööd teinud Indoneesia eksportiv tootja on tema peamine klient, siis võib tema müügimaht dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise tõttu oluliselt väheneda. Sellel oleks kaudne toime ka teistele tarneahela osalistele.

(76) Märgiti, et peale algatamisteates kehtestatud tähtpäeva möödumist saadetud lühikese kirja ei esitanud kõnealune tarnija mingisuguseid väidet toetavaid tõendusmaterjale, nagu ette nähtud algmääruse artikli 21 lõikes 7. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ja oluliste faktide ja kaalutluste avaldamist, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, ei esitatud ühtegi märkust. Lisaks leiti, et kõnealune tarnija varustas tsükloheksüülamiiniga ka ühenduse tootmisharu. Seetõttu jõuti järeldusele, et lõplike meetmete kehtestamine ei saa tema äritegevusele olulist negatiivset mõju avaldada.

(77) Rohkem tarnijate huvisid puudutavaid märkusi ei esitatud ja seetõttu kiideti heaks ajutise määruse põhjendustes 83 ja 84 tehtud järeldused.

3. IMPORTIJATE HUVID

(78) Kaks importijat, kes andsid endast teada vahetult enne ajutiste meetmete kehtestamist, väitsid, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine Indoneesiale ei ole õigustatud, sest nende tarnija – ainus koostööd teinud Indoneesia eksportiv tootja, on üles näidanud tahet "hoida hindu majanduslikult põhjendatud tasemel". Nad väitsid ka, et "Indoneesia tootja hinnad on olnud kõrgemad kui Hiinas, mistõttu lõpptarbijani jõudis toode mõistliku turuhinnaga".

(79) Algatamisteates selleks ettenähtud tähtaja jooksul ei andnud kõnealused importijad endast teada ega esitanud vajalikku teavet. Väiteid toetavat tõendusmaterjali ei esitatud. Pealegi ei olnud toimikus asjakohast teavet, mis oleks neid väiteid toetanud. Vastupidi, uurimise käigus tuvastati, et kõnealuse Indoneesia eksportiva tootja hinnad olid madalamad kui Hiina hinnad (vt põhjendus 60). Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 7 ei võeta neid väiteid arvesse, sest tõendusmaterjali ei esitatud.

(80) Ei esitatud ühtegi täiendavat importijate huvisid puudutavat põhjendatud märkust ja sellest tulenevalt kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 85–87 esitatud järeldused.

4. KASUTAJATE HUVID

(81) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei esitatud ühtegi kasutajate huvisid puudutavat märkust ja sellest tulenevalt kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 88–93 esitatud järeldused.

5. ÜHENDUSE TOOTMISHARU HUVID

(82) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei esitatud ühtegi ühenduse tootmisharu huvisid puudutavat märkust ja sellest tulenevalt kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 93–95 esitatud järeldused.

6. KONKURENTS JA KAUPLEMIST MOONUTAVAD MÕJUD

(83) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei esitatud ühtegi kirjalikku märkust konkurentsi ja kauplemist moonutavate mõjude kohta. Kuigi vastavalt algmääruse artiklile 21 ei käsitleta eksportivaid tootjaid ühenduse huvide analüüsimisel huvitatud osapooltena, väitis üks Hiina eksportiv tootja ärakuulamise käigus, et ühenduse huvid meetmeid ei õigusta, sest arvestades, et ajutiste meetmete kehtestamine piiras ühenduse turuosaliste/ühenduse turule eksportijate arvu, kusjuures tarnimine kõnealustest maadest ei vähenenud, ei suuda ühenduse tootmisharu nõudlust rahuldada ja lõplike meetmete kehtestamine tugevdab ühenduse tootmisharu valitsevat positsiooni.

(84) Märgiti, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole eksportijate ühenduse turult kõrvaldamine, vaid õiglaste kaubandustingimuste taastamine. Asjaolu, et ühenduse tootmisharu toodang ei suuda käesoleval hetkel rahuldada ühenduse turu nõudlust, ei ole veel põhjus, et lubada ebaõiglaste kaubandustingimuste jätkumist. Lisaks märgiti, et ühenduse tootmisharu ei ole turgu valitsev, sest uurimisperioodil oli tema turuosa alla 50 %. Kuigi on tõsi, et ainsad naatriumtsüklamaadi tootjad peale ühenduse on Indoneesias ja Hiinas, oli olulisi Hiina tootjaid, kelle osas dumpingut ei tuvastatud, ning need tootjad saavad jätkata ühenduse turu varustamist endistviisi. Seetõttu ei saa nende väidetega nõustuda ja ajutise määruse põhjendustes 96–99 esitatud järeldused kinnitatakse.

7. KOKKUVÕTE ÜHENDUSE HUVIDE KOHTA

(85) Eespool toodud andmete põhjal järeldati, et lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei oleks vastuolus ühenduse huvidega.

I. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

1. KAHJU KÕRVALDAMIST VÕIMALDAV TASE

(86) Ajutise määruse põhjendustes 101–104 kirjeldatud metoodika alusel on arvutatud kahju kõrvaldamist võimaldav tase, et määrata kindlaks lõplikult kehtestatavate meetmete tase. Kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamise metoodika kinnitatakse, sest selle kohta märkusi ei esitatud. Siiski vaadati uuesti üle keskmised impordihinnad, mida kasutati põhjenduses 59 esitatud lõplikus hinna allalöömise arvestuses.

2. LÕPLIKUD MEETMED

(87) Arvestades, et kahju kõrvaldamist võimaldav tase on kõikide huvitatud isikute kindlakstehtud dumpingumarginaalist kõrgem, peaksid lõplikud meetmed põhinema viimasel.

(88) Märgiti, et toimikus oleva teabe põhjal võib oletada, et üks koostööd teinud eksportiv tootja kavatseb maksude absorbeerimiseks hindu langetada. Juhitakse tähelepanu algmääruse artiklile 12, mis sätestab, et juhul, kui on piisavalt tõendusmaterjali selle kohta, et meetmete rakendamine ei ole viinud piisavate hinnamuutusteni ühenduses, võib uurimist taasalustada ja dumpingumarginaali ümber arvutada. Juurdlusorganite eesmärk on kiirelt läbi viia kordusuurimine, kui esitatakse piisavalt teavet maksude absorbeerimise kohta. Lisaks peetakse asjakohaseks meetmete tõhususe tagamiseks ja hinnamanipulatsioonide vältimiseks kehtestada tollimaks konkreetse summana kilo kohta.

(89) On ka märgitud, et Eurostati impordistatistika kohaselt toimub vaatlusaluse toote import ka riikidest, kus naatriumtsüklamaati ei toodeta (näiteks Hongkong). Olemasoleva registreeritud teabe kohaselt toodetakse naatriumtsüklamaati ainult Hispaanias, Indoneesias ja Hiinas. Kui esitatakse piisavalt teavet meetmetest kõrvalehoidmise kohta, on juurdlusorgan kohe valmis algatama kordusuurimise vastavalt algmääruse artiklile 13.

(90) Eespool toodu põhjal kehtestatakse tollimaksu määr kindla summana naatriumtsüklamaadi kilo kohta, vt tabel allpool:

| Dumpingumarginaal | Lõpliku tollimaksu määr (1 kilo kohta) |

Hiina:

Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited, Gong Le Industrial Estate, Xixian County, Bao An, Shenzhen, 518102, Hiina | 0 % | 0 EUR |

Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited, Da Lian Dong Lu, Economic and Technology Zone, Yangquan City, Shanxi 045000, Hiina | 0 % | 0 EUR |

Golden Time Enterprise (Shenzhen) Co. Ltd, Shanglilang, Cha Shan Industrial Area, Buji Town, Shenzhen City, Guangdong Province, Hiina | 6,9 % | 0,11 EUR |

Kõik teised äriühingud | 17,6 % | 0,26 EUR |

Indoneesia:

PT. Golden Sari (Chemical Industry), Mitra Bahari Blok D1-D2, Jalan Pakin No. 1, Sunda Kelapa, Jakarta 14440, Indoneesia: | 16,3 % | 0,24 EUR |

Kõik teised äriühingud | 18,1 % | 0,27 EUR |

(91) Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt "kõigi teiste äriühingute" suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi korral, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressiga mainimata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib "kõigi teiste äriühingute" suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(92) Taotlused kõnealuste äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamiseks (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile [5] koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmis- või müügiüksustega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, kodumaises või eksportmüügis. Vajadusel muudetakse määrust vastavalt, uuendades äriühingute nimekirja, kelle suhtes on kehtestatud individuaalsed tollimaksumäärad.

3. AJUTISE TOLLIMAKSU KOGUMINE

(93) Eksportivate tootjate korral kindlakstehtud dumpingumarginaalide suurusjärku ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju suurust silmas pidades peetakse vajalikuks, et määrusega (EÜ) nr 1627/2003 kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda käesoleva määrusega lõplikult kehtestatud tollimaksu määra ulatuses, kui nimetatud maksusumma on võrdne ajutise tollimaksuga või sellest väiksem. Vastasel juhul tuleks lõplikult sisse nõuda ainult ajutise tollimaksu summa. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, vabastatakse.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiinast ja Indoneesiast pärit ning praegu CN-koodi ex29299000 (TARIC-kood 2929900010) alla klassifitseeritava naatriumtsüklamaadi impordi suhtes.

2. Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine:

| Tollimaksumäär (eurodes 1 kilo kohta) | TARICi lisakood |

Hiina Rahvavabariik:

Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited, Gong Le Industrial Estate, Xixian County, Bao An, Shenzhen, 518102, Hiina Rahvavabariik | 0 | A471 |

Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited, Da Lian Dong Lu, Economic and Technology Zone, Yangquan City, Shanxi 045000, Hiina Rahvavabariik | 0 | A472 |

Golden Time Enterprise (Shenzhen) Co. Ltd, Shanglilang, Cha Shan Industrial Area, Buji Town, Shenzhen City, Guangdong Province, Hiina Rahvavabariik | 0,11 | A473 |

Kõik teised äriühingud | 0,26 | A999 |

Indoneesia:

PT. Golden Sari (Chemical Industry), Mitra Bahari Blok D1-D2, Jalan Pakin No. 1, Sunda Kelapa, Jakarta 14440, Indoneesia | 0,24 | A502 |

Kõik teised äriühingud | 0,27 | A999 |

3. Kui tooted on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning sellest tingituna jagatakse tegelikult makstud või makstav hind tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik [6], artiklile 145, vähendatakse eespool, lõikes 2 sätestatud summade alusel arvutatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendi võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna jagamisele.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1627/2003 kohaselt praegu CN-koodi ex29299000 (TARIC-kood 2929900010) alla klassifitseeritava Hiinast ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summa tuleks lõplikult sisse nõuda vastavalt allpool sätestatud eeskirjadele:

Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, vabastatakse. Kui lõpliku dumpinguvastase tollimaksu summa on ajutisest dumpinguvastasest tollimaksust suurem, nõutakse lõplikult sisse ainult ajutise tollimaksu ulatuses tagatiseks antud summa.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. märts 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Ahern

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1972/2002 (EÜT L 305, 7.11.2002, lk 1)

[2] ELT L 232, 18.9.2003, lk 12.

[3] ELT C 191, 13.8.2003, lk 2.

[4] Alates oktoobrist 2002 on selle äriühingu nimi Jintian Enterprises Nanjing Co. Ltd.

[5] Euroopa Komisjon, kaubanduse peadirektoraat, B-direktoraat, J-79 5/17, Rue de la Loi/Wetstraat 200, B-1049 Brüssel.

[6] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2286/2003 (ELT L 343, 31.12.2003, lk 1).

--------------------------------------------------