32004R0028

Komisjoni määrus (EÜ) nr 28/2004,

5. jaanuar 2004,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses kvaliteedi vahe- ja lõpparuande üksikasjalik sisuga

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1177/2003 tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta, [1] eriti selle artikli 15 lõike 2 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1) Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada ühine raamistik tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (edaspidi EU-SILC) süstemaatiliseks tootmiseks, mis hõlmab võrdlevaid ja päevakohaseid läbilõike- ja kestevandmeid tulu ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse taseme ja struktuuri kohta siseriiklikul ja Euroopa tasandil.

(2) Määruse (EÜ) nr 1177/2003 artikli 15 lõike 2 punktist b lähtuvalt tuleb kehtestada rakendusmeetmed, et kindlaks määrata EU-SILC läbilõikeosal põhinevate EL ühiste läbilõikenäitajate vahearuande ning nii läbilõike- kui kestevosa hõlmava ja sisemisele täpsusele keskenduva kvaliteedi lõpparuande üksikasjalik sisu.

(3) Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas statistikaprogrammi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kvaliteedi vahe- ja lõpparuannete suhtes kohaldatavad mõisted on sätestatud I lisas.

Artikkel 2

Liikmesriikide koostatavad, EU-SILC läbilõikeosal põhinevate EL ühiste läbilõikenäitajate kvaliteedi hindamise kriteeriumid ja kvaliteedi vahearuande üksikasjalik sisu on sätestatud II lisas.

Artikkel 3

Liikmesriikide koostatava, EU-SILC läbilõike- ja kestevosi hõlmava ja sisemisele täpsusele keskenduva kvaliteedi lõpparuande üksikasjalik sisu on sätestatud III lisas.

Artikkel 4

Komisjoni (Eurostat) koostatavate võrdlevate kvaliteedi vahe- ja lõpparuannete sisu on sätestatud IV lisas.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. jaanuar 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Pedro Solbes Mira

[1] ELT L 165, 3.7.2003, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

MÕISTED

a) Asendamine – algüksuste asendamine muude üksustega, kui algüksused ei anna vajalikku teavet, sest adressaadi asukoht on teadmata või aadressile on võimatu pääseda, terve leibkond on ajutiselt ära või leibkond on võimetu vastama.

b) Kaudne arvestamine – arvestusviis, mille puhul kasutatakse puuduvate väärtuste asemel tõenäolisi (kuid kunstlikke) asendusväärtusi.

c) Ekvivalentne kasutada jääv tuluosa – leibkonna kogu kasutada jääv tuluosa jagatuna selle "ekvivalentse suurusega".

d) Ekvivalentne suurus – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) modifitseeritud skaala (esimene täisealine – 1,0 kaaluühikut, teised leibkonnas elavad 14-aastased või vanemad isikud – 0,5 kaaluühikut ning iga alla 14-aastane laps – 0,3 kaaluühikut).

e) Valikuraam – üksuste üldkogum, mille põhjal saab moodustada valimi.

f) Mõõtetäpsus – arvutuste või hinnangväärtuste lähedus täpsetele või tegelikele väärtustele.

g) Valikuvead – korrapäratult tekkiv variaablus juhul, kui ei kasutata kõikset vaatlust, vaid valimit.

h) Valikust sõltumatud vead – vead, mis tekivad andmete kogumis- ja tootmisprotsessi kõigis järkudes.

Valikust sõltumatud vead jagunevad põhiliselt nelja liiki:

- katvusvead – sihtkogumi ja valikuraami erisustest tulenevad vead. Katvusvigade hulka loetakse üle- ja alakaetus ja klassifikatsioonivead:

- ülekaetus – valesti liigitatud üksused, mis tegelikult jäävad sihtkogumist välja, või üksused, mida tegelikult ei ole olemas;

- alakaetus – üksused, mis ei kuulu valikuraami;

- klassifikatsioonivead – sihtkogumisse kuuluvate üksuste ebaõige liigitamine;

- mõõtmisvead – andmete kogumise ajal tekkivad vead. Kõnealuste vigade tekkeallikaid võib olla mitu, näiteks mõõtevahend, infosüsteem, küsitletav ja kogumisviis;

- töötlemisvead – vead, mis tekivad pärast andmekogumist andmete töötlemisel, näiteks andmete sisestamisel, toimetamisel ja paranduskoefitsiendi rakendamisel;

- vastamiskao põhjustatud vead – vead, mis tekivad ebaõnnestunud katse tõttu saada andmekõlblikult üksuselt soovitud teavet. Vastamiskao põhjustatud vigade kaks peamist liiki:

- täieliku vastamiskao põhjustatud viga – tervete valimisse võetud üksuste (leibkonnad ja/või isikud) kohta puuduv teave;

- osalise vastamiskao põhjustatud viga – olukord, kui valimiüksust on edukalt küsitletud, kuid ei ole saadud kogu nõutavat teavet.

i) Asjakohasus – statistika vastavuse aste kasutajate olemasolevatele ja potentsiaalsetele vajadustele. See tähendab, kas toodetakse kogu vajalikku statistikat ning kas kasutatavate kontseptsioonide (mõisted, klassifikaatorid jne) ulatus kajastab kasutajate vajadusi.

j) Õigeaegsus ja täpsus

- andmete õigeaegsus – ajavahemik teabe kättesaadavuse ja kirjeldatava sündmuse või nähtuse vahel;

- täpsus – ajaline vahe Eurostati tegeliku andmete edastamise tähtaja ja kuupäeva vahel, mis on andmete edastamiseks kindlaks määratud, näiteks teatavates ametlikes kalendrites väljakuulutatud, määrustega sätestatud või lepinguosaliste poolt varem kokkulepitud kuupäevad.

k) Kättesaadavus ja selgus:

- kättesaadavus – füüsilised tingimused, mille kohaselt kasutajad saavad andmeid; need on järgmised: kuhu minna, kuidas tellida, edastamisaeg, selge hinnakujundus, mugavad turustamistingimused (autoriõigus jne), mikro- ja makroandmete kättesaadavus, mitmesugused formaadid (paber, fail, CD-ROM, Internet jne;

- selgus – andmete teabekeskkond, kas andmetega kaasnevad asjakohased metaandmed, illustratsioonid graafikute ja kaartidena, kas teave nende kvaliteedi kohta on samuti kättesaadav (kaasa arvatud kasutuspiirangud) ning kui ulatuslik on täiendav abi liikmesriikide statistikaasutustelt.

--------------------------------------------------

II LISA

Liikmesriikide esitatavad kvaliteedi hindamise kriteeriumid ja kvaliteedi vahearuande sisu

1. EUROOPA LIIDU ÜHISED LÄBILÕIKENÄITAJAD

1.1. EU-SILC läbilõikeosal põhinevad EL ühised läbilõikenäitajad

Liikmesriigid esitavad aasta N läbilõikevalimil põhinevad EL ühised läbilõikenäitajad, mis lülitatakse Euroopa Ülemkogule esitatavasse iga-aastasesse (aasta N + 2) kevadaruandesse.

EL ühised läbilõikenäitajad on nõukogu poolt kooskõlastusmeetodi raames vastu võetud näitajad, mis on kindlaksmääratavad EU-SILC vahendi alusel.

1.2. Muud näitajad

1.2.1. Ekvivalentne kasutada jääv tuluosa

1.2.2. Korrigeerimata sooline palgaerinevus

Selle näitaja esitavad need liikmesriigid, kes arvutavad soolise palgaerinevuse näitaja EU-SILC alusel.

2. MÕÕTETÄPSUS

2.1. Valikukava

Esitatakse järgmine teave:

2.1.1. Valikukava tüüp (stratifitseeritud/kihistatud, mitmeetapiline, rühmitatud)

2.1.2. Valimiüksused (üks etapp, kaks etappi)

2.1.3. Stratifitseerimine ja alamstratifitseerimise kriteeriumid

2.1.4. Valimimaht ja jaotamise kriteeriumid

2.1.5. Valimi moodustamise skeemid

2.1.6. Valimi ajaline jaotumine

2.1.7. Valimi uuendamine: roteeruvad rühmad

2.1.8. Paranduskoefitsiendid

2.1.8.1. Kujundustegur

2.1.8.2. Vastamiskao põhjustatud korrigeerimised

2.1.8.3. Välisandmete (aste, kasutatud muutujad ja allikad) korrigeerimised

2.1.8.4. Lõplik läbilõikekaal

2.1.9. Asendamised

Liikmesriigid, kes täieliku vastamatajätmise korral rakendavad asendamist, esitavad järgmise teabe:

2.1.9.1. Asendajate valimise viis

2.1.9.2. Asendatud üksuste põhiomadused võrreldes algüksustega, võimaluse korral piirkondade kaupa (NUTS 2)

2.1.9.3. Asendatud üksuste jaotumine aadressiga kontakti saamise (DB120), leibkonnaküsimustiku tulemuse (DB130) ja algüksuste leibkonnaküsimustiku vastuvõtmise (DB135) järgi

2.2. Valikuvead

2.2.1. Standardviga ja tõhus valimimaht

Esitatakse järgmine teave:

- tõhus valimimaht EU-SILC läbilõikeosal põhinevate EL ühiste läbilõikenäitajate, ekvivalentse kasutada jääva tuluosa ja korrigeerimata soolise palgaerinevuse (vajaduse korral) osas,

- standardvead EU-SILC läbilõikeosal põhinevate EL ühiste läbilõikenäitajate, ekvivalentse kasutada jääva tuluosa ja korrigeerimata soolise palgaerinevuse (vajaduse korral) osas.

2.3. Valikust sõltumatud vead

2.3.1. Valikuraam ja katvusvead

Olemasolu korral esitatakse valikuraami kirjeldus (koos teabega raami ajakohastamise korra, sageduse ja koopiate kohta) ning peamiste katvusprobleemide kirjeldus (klassifikatsioonivead, ala- ja ülekatvus).

Roteeruvat kava kasutavate liikmesriikide puhul esitatakse valikuraamiga seotud teave ainult uute korduste kohta.

2.3.2. Mõõtmis- ja töötlemisvead

2.3.2.1. Mõõtmisvead

Esitatakse järgmine teave:

- vaatluses tõenäoliselt leiduvate mõõtmisvigade eri allikate kirjeldus,

- küsimustiku moodustamisviisi kirjeldus, kognitiivse labori kasutamine (vajaduse korral), küsimustiku kohapealne katsetamine, küsimustiku ülesehituse, sisu ja sõnastuse toime,

- teave küsitlusega seotud väljaõppe intensiivsuse ja tõhususe kohta: koolituspäevade arv, tööoskuste katsetamine enne välitööde algust (edukuse määr jne),

- teave uuringute kohta, nagu kordusküsitlused, andmete kontrollimisega seotud uuringud või eksperimendid seoses valimi jagamisega (kui sellised andmed on olemas),

- mudelite kasutamise tulemused, näiteks hinnata kalendriaasta asemel majandusaasta kasutamise mõju, kui sellised andmed on olemas.

2.3.2.2. Töötlemisvead

Esitatakse järgmine teave:

- andmesisestuse kontrolli, kodeerimiskontrolli ja andmete redigeerimise süsteemi kirjeldus. Pärast andmete kogumisele järgnenud töötlemisel avastatud tähtsamad vead,

- tulumuutujatega seotud andmete toimetamisvigade protsent.

2.3.3. Vastamiskao põhjustatud vead

Esitatakse järgmine teave:

2.3.3.1. Saavutatud valimimaht

- leibkondade arv, kelle küsimustik võetakse vastu andmebaasi jaoks. Roteeruvateks rühmadeks jaotatuna (vajaduse korral) ja kogu rühmana,

- 16-aastaste ja vanemate isikute arv, kes on selle leibkonna liikmed, kelle küsimustik võetakse vastu andmebaasi jaoks ning kellelt on saadud isikuküsitlus. Roteeruvateks rühmadeks jaotatuna (vajaduse korral) ja kogu rühmana,

- valitud andmeesitajate arv (olemasolu korral), kes on nende leibkondade liikmed, kelle küsimustik võetakse vastu andmebaasi jaoks ning kellelt on saadud isikuküsitlus. Roteeruvateks rühmadeks jaotatuna (vajaduse korral) ja kogu rühmana.

2.3.3.2. Täieliku vastamatajätmise määr

Roteeruvat kava kasutavate liikmesriikide puhul esitatakse täieliku vastamatajätmisega seotud teave uute korduste osas allpool kirjeldatud valemite järgi.

Kogu valimi puhul eemaldatakse täieliku vastamatajätmise määra arvutamisel allpool kirjeldatud valemite lugejast ja nimetajast need üksused, mis jälgimiseeskirjade kohaselt ei ole vajalikud.

- Leibkonna vastamatajätmise määr (NRh) arvutatakse järgmiselt:

NRh = (1-(Ra * Rh)) * 100

kus

Ra =

=

Σ

-

Ra on aadressiga kontaktisaamise määr

Rh =

=

Σ

Σ

Rh on täidetud ja andmebaasi jaoks vastuvõetud küsimustike suhtarv

DB120 on aadressiga kontakti saamine

DB130 on leibkonnaküsimustiku tulemus, ning

DB135 on leibkonnaküsimustiku vastuvõtmise tulemus.

Nende liikmesriikide puhul, kes kasutavad asendamisi täieliku vastamatajätmise korral, arvutatakse vastamatajätmise määrad välja enne ja pärast asendamisi.

- Üksikisiku vastamatajätmise määr (NRp) arvutatakse järgmiselt:

NRp = (1-(Rp)) * 100

kus

Ra =

=

Σ

Σ

Rp on täidetud isikuküsimustike ja leibkondade küsimustike suhtarv, mis on vastu võetud andmebaasi jaoks

RB245 on andmeesitaja staatus, ja

RB250 on andmestaatus.

- Üksikisiku vastamatajätmise üldmäär (*NRp) arvutatakse järgmiselt:

* NRp = (1-(Ra * Rh * Rp)) * 100

Nende liikmesriikide puhul, kes kasutavad asendamisi täieliku vastamatajätmise korral, arvutatakse vastamatajätmise määrad välja enne ja pärast asendamisi.

Nende liikmesriikide puhul, kes kasutasid üksikisiku, mitte leibkondade valimit (aadressid), arvutatakse üksikisiku vastamatajäämise määrad "valitud andmeesitaja" kohta (RB245 = 2) kõigi 16-aastaste või vanemate üksikisikute (RB245 = 2 + 3) ja valimata andmeesitaja (RB243 = 3) kohta.

2.3.3.3. Leibkondade jaotumine (algüksused) "aadressiga kontakti saamise" (DB120), "leibkonnaküsimustiku tulemuse" (DB130) ja "leibkonnaküsimustiku vastuvõtmise" (DB135) järgi iga roteeruva rühma (olemasolu korral) ja terviku puhul.

2.3.3.4. Asendatud üksuste jaotumine (olemasolu korral) "aadressiga kontakti saamise" (DB120), "leibkonnaküsimustiku tulemuse" (DB130) ja "leibkonnaküsimustiku vastuvõtmise" (DB135) järgi iga roteeruva rühma (olemasolu korral) ja terviku puhul.

2.3.3.5. Osaline vastamatajätmine

Tulumuutujate osas esitatakse järgmine teave:

- leibkondade (leibkonna tasandil kogutud või koostatud tuluosade kohta) või isikute (isiku tasandil kogutud või koostatud tuluosade kohta) protsent, kes on saanud tulu igast tuluosast,

- puuduvate väärtuste protsent leibkonna/isiku tasandil kogutud või koostatud iga tuluosa kohta,

- osalise teabe protsent leibkonna/isiku tasandil kogutud või koostatud iga tuluosa kohta.

+++++ TIFF +++++

2.3.3.6. Kogu osalise vastamatajätmise määr ja valimivaatluste arv üksuse tasandil EU-SILC läbilõikeosal põhinevate EL ühiste läbilõikenäitajate, ekvivalentse kasutada jääva sissetulekuosa ja korrigeerimata soolise palgaerinevuse (vajaduse korral) osas.

2.4. Andmete kogumise viis

Liikmesriigid, kes kasutavad aadresside/leibkondade valimit, esitavad andmed 16-aastaste või vanemate leibkonnaliikmete jaotumise kohta "andmestaatuse" (RB250) ja "küsimustiku tüübi" (RB260) järgi iga roteeruva rühma (olemasolu korral) ja terviku puhul.

Liikmesriigid, kes kasutavad isikute valimit, esitavad andmed "valitud andmeesitaja" jaotumise, "16-aastaste või vanemate leibkonnaliikmete" ja "valimata andmeesitaja" jaotumise kohta "andmestaatuse" (RB250) ja "küsimustiku tüübi" (RB260) järgi iga roteeruva rühma (olemasolu korral) ja terviku puhul.

2.5. Küsitluse kestus

Esitatakse leibkonnaküsitluse keskmine pikkus.

Küsitluse keskmise pikkuse arvutamisel leibkonna kohta liidetakse kõigi leibkonnaküsitluste pikkused ja kõigi isikuküsitluste pikkused ning saadud summa jagatakse lõpetatud ja andmebaasi jaoks vastu võetud leibkonnaküsimustike arvuga.

3. VÕRRELDAVUS

3.1. Põhimõisted ja määratlused

Kasutatud siseriiklikud mõisted, erisused siseriiklike mõistete ja standardsete EU-SILC mõistete vahel ning mainitud erisuste tagajärgede iseloomustus (olemasolu korral) esitatakse järgmistes valdkondades:

- vaadeldav üldkogum,

- tavaleibkonna mõiste,

- leibkonna koosseis,

- tulude võrdlusperiood(id),

- tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete periood,

- omandimaksude võrdlusperiood,

- tulude võrdlusperioodi ja jooksvate muutujate vaheline ajavahemik,

- valimi kohta andmete kogumise kogupikkus,

- alusandmed tegevuse staatuse kohta tulude võrdlusperioodil.

3.2. Tuluosad

3.2.1. Erisused siseriiklike mõistete ja standardsete EU-SILC mõistete vahel, ning mainitud erisuste tagajärgede iseloomustus (kui on teada) esitatakse järgmiste sihtmuutujate osas:

- leibkonna kogu brutotulu,

- leibkonna kogu kasutada jääv tuluosa,

- leibkonna kasutada jääv kogutulu enne muude sotsiaalsiirete kui vanadus- ja toitjakaotushüvitiste tegemist,

- leibkonna kasutada jääv kogutulu enne sotsiaalsiirete, sealhulgas vanadus- ja toitjakaotushüvitiste tegemist,

- kaudne üür, [1]

- vara või maa rentimise eest saadav tulu,

- pere- ja lapsetoetused,

- mujal nimetamata sotsiaaltoetused,

- eluasemetoetused,

- saadud korrapärased leibkondadevahelised rahasiirded,

- intressid, dividendid ning juriidilise isiku õigusteta üksuste ettevõtlusesse investeeritud kapitali kasvutulud,

- hüpoteeklaenude intressid, [2]

- alla 16-aastaste isikute saadud tulu,

- korrapärased omandimaksud,

- makstud korrapärased leibkondadevahelised rahasiirded,

- tulumaks ja sotsiaalkindlustusmaksed,

- maksukohandustest tulenevad tagasimaksed/sissenõuded,

- töötaja tulu rahas või näivrahas,

- töötaja mitterahaline tulu, [3]

- tööandja sotsiaalkindlustusmaksed, [4]

- füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisest tulenenud rahaline kasum või kahjum (sealhulgas kasutustasud),

- oma tarbeks toodetud kaupade maksumus, [5]

- töötushüvitised,

- vanadushüvitised,

- toitjakaotushüvitised,

- haigushüvitised,

- invaliidsushüvitised,

- õppetoetused,

- töötajate kuupalgad brutosummas. [6]

3.2.2. Tulumuutujate kogumisel kasutatavad allikad või menetlus

3.2.3. Vorm, milles tulumuutujad osatasandil registreeritakse (näiteks brutosumma, netosumma pärast tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete kinnipidamist, netosumma pärast tulumaksu kinnipidamist, netosumma pärast sotsiaalkindlustusmakseid).

3.2.4. Meetod, mida kasutatakse tulu sihtmuutujate saamiseks nõutavas vormis (st brutoväärtustes).

4. SEOSTATUS

4.1. Tulu sihtmuutujate ja igast "tuluosast" tulu saavate isikute arvu võrdlemine välisallikatega.

Kõik tulu sihtmuutujate ja igast "tuluosast" tulu saavate isikute arvu välisallikatega võrdlemist käsitlev teave tehakse kättesaadavaks, kui asjaomased liikmesriigid käsitavad selliseid andmeid usaldusväärsetena.

[1] Kohustuslik alates 2007. aastast.

[2] Kohustuslik alates 2007. aastast.

[3] See muutuja (välja arvatud ametiauto) kogutakse alates 2007. aastast.

[4] See muutuja registreeritakse üksnes alates 2007. aastast juhul, kui see on otstarbekusuuringute kohaselt võimalik.

[5] Kohustuslik alates 2007. aastast.

[6] Kohustuslik üksnes liikmesriikidele, kellel ei ole soolise palgaerinevuse arvutamiseks muid allikaid kui EU-SILC.

--------------------------------------------------

III LISA

Liikmesriikide esitatavad kvaliteedi hindamise kriteeriumid ja kvaliteedi lõpparuande sisu

1. EU-SILC KESTEVOSAL PÕHINEVAD EUROOPA LIIDU ÜHISED KESTEVNÄITAJAD

Liikmesriigid esitavad EU-SILC kestevnäitajate valimil põhinevad Euroopa Liidu ühised kestevnäitajad.

EL ühised kestevnäitajad on nõukogu poolt kooskõlastusmeetodi raames vastu võetud näitajad, mis on kindlaksmääratavad EU-SILC vahendi alusel.

2. MÕÕTETÄPSUS

2.1. Valikukava

EU-SILC kestevosa esimeses küsitluslaines esitatakse järgmine teave:

2.1.1. Valikukava tüüp (kihistatud, mitmeetapiline, rühmitatud).

2.1.2. Valimiüksused (üks etapp, kaks etappi).

2.1.3. Stratifitseerimine ja alamstratifitseerimise kriteeriumid.

2.1.4. Valimimaht ja jaotamise kriteeriumid.

2.1.5. Valimi moodustamise skeemid.

2.1.6. Valimi ajaline jaotumine.

2.1.7. Valimi uuendamine: roteeruvad rühmad.

2.1.8. Paranduskoefitsiendid

2.1.8.1. Kujundustegur

2.1.8.2. Vastamiskao põhjustatud korrigeerimised.

2.1.8.3. Välisandmete (aste, kasutatud muutujad ja allikad) korrigeerimine.

2.1.8.4. Lõplik kestevnäitajate kaal.

EU-SILC kestevosa teises ja järgmistes küsitluslainetes esitatakse järgmine teave:

2.1.8.5. vastamiskao põhjustatud korrigeerimised;

2.1.8.6. välisandmete (aste, kasutatud muutujad ja allikad) korrigeerimised;

2.1.8.7. õplik kestevosa kaal;

2.1.8.8. leibkonna lõplik läbilõikeline kaal.

Liikmesriigid, kes kasutavad asendusi täieliku vastamatajätmise juhtudel, esitavad EU-SILC kestevosa esimeses küsitluslaines järgmise teabe.

2.1.9. Asendused

2.1.9.1. Asendajate valimise viis.

2.1.9.2. Asendatud üksuste põhiomadused võrreldes algüksustega, võimaluse korral piirkondade kaupa (NUTS 2).

2.1.9.3. Asendatud üksuste jaotumine aadressiga kontakti saamise (DB120), leibkonnaküsimustiku tulemuse (DB130) ja algüksuste leibkonnaküsimustiku vastuvõtmise (DB135) järgi.

2.2. Valikuvead

EU-SILC läbilõikeosa ja EU-SILC kestevosa igas küsitluslaines esitatakse järgmine teave:

- järgmiste tuluosade keskmine väärtus, vaatluste üldarv (enne ja pärast kaudset arvestamist) ning standardvead:

+++++ TIFF +++++

- ekvivalentse kasutada jääva tuluosa keskmine väärtus, vaatluste üldarv (enne ja pärast kaudset arvestamist) ning standardvead jaotatuna soo, vanuserühmade ja leibkonna suuruse järgi:

+++++ TIFF +++++

2.3. Valikust sõltumatud vead.

2.3.1. Valikuraam ja katvusvead.

EU-SILC kestevosa esimeses küsitluslaines esitatakse teave käesoleva määruse II lisa punktis 2.3.1 määratletud valikuraami ja katvusvigade kohta.

2.3.2. Mõõtmis- ja töötlemisvead.

EU-SILC kestevosa igas küsitluslaines esitatakse teave käesoleva määruse II lisa punktis 2.3.2 määratletud mõõtmis- ja töötlemisvigade kohta.

2.3.3. Vastamiskao põhjustatud vead.

2.3.3.1. Saavutatud valimimaht.

EU-SILC kestevosa igas küsitluslaines esitatakse järgmine teave:

- leibkondade arv, kelle küsimustik võetakse vastu andmebaasi jaoks;

- 16-aastaste ja vanemate isikute arv, valimisse võetud isikute arv ja kaaselanike arv, kes on nende leibkondade liikmed, kelle küsimustik võetakse vastu andmebaasi jaoks ning kellelt on saadud isikuküsitlus.

2.3.3.2. Täieliku vastamatajätmise määr.

EU-SILC kestevosa esimeses küsitluslaines esitatakse järgmine teave:

- leibkonna vastamatajätmise määrad (NRh), nagu on määratletud käesoleva määruse II lisa punktis 2.3.3.2,

- üksikisiku vastamatajätmise määrad (NRp), nagu on määratletud käesoleva määruse II lisa punktis 2.3.3.2,

- üksikisiku vastamatajätmise üldmäärad (*NRp), nagu on määratletud käesoleva määruse II lisa punktis 2.3.3.2.

EU-SILC kestevosa teises ja järgmistes küsitluslainetes esitatakse järgmine teave:

- Leibkondade vastamise määr.

- Küsitluslaine vastamise määr.

Edukalt küsitletud leibkondade protsent (DB135 = 1), mis kanti edasi küsitluslainesse t (küsitluslainest t-1) või keda äsja küsitleti või kes lisati küsitluslaine t kestel, välja arvatud need, kes jäävad sihtkogumist välja (jälgimiseeskirjade alusel) või mida ei ole olemas.

- Kestevosa jälgimismäär.

Leibkondade protsent, mis kanti edasi küsitluslainesse t + 1 jälgimiseks leibkondade hulgas, mis võeti küsitluslainest t-1 küsitluslainesse t, välja arvatud need, mis jäävad (jälgimiseeskirjade alusel) sihtkogumist välja või mida ei ole olemas.

- Jälgimise suhtarv

Küsitluslainest t lainesse t + 1 ülekantud leibkondade arv võrreldes leibkondade arvuga, kes kanti üle küsitluslainest t-1 jälgimiseks küsitluslaines t.

- Saavutatud valimimahu suhtarv.

Küsitluslaines t andmebaasi vastuvõetud leibkondade (DB135 = 1) arvu ja küsitluslaines t-1 andmebaasi vastuvõetud leibkondade (DB135) arvu suhe.

- Isikute vastamismäär.

- Küsitluslaine vastamismäär.

Edukalt küsitletud isikute protsent (RB250 = 11, 12, 13) nende hulgast, kelle küsitlemine kanti edasi küsitluslainesse t (küsitluslained t–l) või keda äsja küsitleti või kes lisati küsitlusse küsitluslaine t kestel, välja arvatud need, kes jäävad (jälgimiseeskirjade alusel) sihtkogumist välja.

Küsitluslainesse 1 valitud ja edukalt küsitletud kaaselanike (RB = 11, 12, 13) protsent nende hulgast, kes kanti üle küsitluslainesse t (küsitluslainest t-1).

- Kestevosa jälgimismäär.

Küsitluslaines t edukalt küsitletud valimiisikute (RB250 = 11, 12, 13) protsent kõigist valitud valimiisikutest, välja arvatud need, kes on surnud või tunnistatud andmekõlbmatuteks (jäävad sihtkogumist välja), jaotatuna vastavalt vastamatajätmise põhjustele.

- Saavutatud valimimahu suhtarv.

Küsitluslaines t lõpetatud isikuküsitluste (RB250 = 11, 12, 13) arvu ja küsitluslaines t-1 lõpetatud isikuküsitluste arvu suhe.

See suhe määratakse kindlaks valimiisikute ja kõigi isikute, nende hulgas valimisse mittekuuluvate isikute puhul, kes on 16-aastased või vanemad ning kaaselanike puhul, kes on 16-aastased või vanemad ja välja valitud esimeses küsitluslaines.

- Valimisse mittekuuluvate isikute vastamismäär.

Küsitluslaines t saadud 16-aastaste ja vanemate valimisse mittekuuluvate isikute isikuküsitluste (RB250 = 11, 12, 13) arvu ja kõigi nende 16-aastaste ja vanemate valimisse mittekuuluvate isikute arvu suhe, kes kuuluvad küsitluslaines t loetletud andmebaasidesse vastuvõetud leibkondadesse (DB135 = 1) või hiljuti tehtud leibkonnaküsimustikesse leibkondade jaoks, mis kanti jälgimise eesmärgil üle küsitluslainest t-1 küsitluslainesse t, kuid mis jäid küsitluslaines t edukalt küsitlemata.

2.3.3.3. Leibkondade jaotumine leibkonna staatuse (DB110), aadressiga kontakti saamise (DB120), leibkonnaküsimustiku tulemuse (DB130) ja leibkonnaküsimustiku vastuvõtmise (DB135) järgi.

EU-SILC kestevosa iga küsitluslaine puhul esitatakse teave leibkondade jaotumise kohta leibkonna staatuse, aadressiga kontakti saamise, leibkonnaküsimustiku tulemuse ja leibkonnaküsimustiku vastuvõtmise järgi.

2.3.3.4. Isikute jaotumine staatuse järgi leibkonnas (RB110)

EU-SILC kestevosa teises ja järgmistes küsitluslainetes esitatakse isikute jaotumine staatuse järgi leibkonnas.

2.3.3.5. Osaliselt saamata jäänud vastuste määr.

Tulumuutujate osas esitatakse EU-SILC kestevosa igas küsitluslaines järgmine teave:

- leibkondade (leibkonna tasandil kogutud või koostatud tuluosade kohta) või isikute (isiku tasandil kogutud või koostatud tuluosade kohta) protsent, kes on saanud tulu igast tuluosast,

- puuduvate väärtuste protsent leibkonna/isiku tasandil kogutud või koostatud iga tuluosa kohta,

- osalise teabe protsent leibkonna/isiku tasandil kogutud või koostatud iga tuluosa kohta.

2.4. Andmete kogumise viis.

EU-SILC kestevosa igas küsitluslaines esitatakse 16-aastaste või vanemate leibkonnaliikmete jaotumine "andmestaatuse" (RB250) ja "küsimustiku tüübi" (RB260) põhjal iga valimiisiku, kaaselaniku ja terviku osas.

2.5. Kaudse arvestuse menetlus

EU-SILC läbilõikeosa ja EU-SILC kestevosa igas küsitluslaines esitatakse järgmine teave: osaliselt vastamata jäänud vastuste kaudsel arvestamisel kasutatud menetluse kirjeldus, kui see erineb Eurostati meetodist, kaudsel arvestusel saadud muutujad ja kaudse arvestuse protsent vaatluste arvust sihtmuutuja kohta.

2.6. Kaudne üür

EU-SILC läbilõikeosa ja EU-SILC kestevosa igas küsitluslaines esitatakse kaudse üüri arvestamisel kasutatud meetodi kirjeldus, kui see erineb Eurostati meetodist.

2.7. Ametiautod

EU-SILC läbilõikeosa ja EU-SILC kestevosa igas küsitluslaines esitatakse "ametiauto" isikliku kasutamise maksumuse kaudsel arvestamisel kasutatud meetodi kirjeldus.

3. VÕRRELDAVUS

3.1. Põhimõisted ja määratlused

EU-SILC kestevosa esimeses küsitluslaines esitatakse teave põhimõistete ja määratluste kohta (kirjeldatud käesoleva määruse II lisa punktis 3.1), erinevused siseriiklike mõistete ja standardsete EU-SILC mõistete vahel ning mainitud erisuste tagajärgede hinnang (olemasolu korral).

Teises ja järgnevates küsitluslainetes esitatakse teave kõigi muudatuste kohta, mis on tehtud esimeses küsitluslaines kasutatud mõistetes ja määratlustes.

3.2. Tuluosad

3.2.1. Erinevused siseriiklike mõistete ja standardsete EU-SILC mõistete vahel ning mainitud erinevuste tagajärgede hinnang (olemasolu korral)

EU-SILC kestevosa esimeses küsitluslaines esitatakse teave käesoleva määruse II lisa punktis 3.2.1 kirjeldatud tuluosade kohta (välja arvatud "töötajate kuupalgad brutosummas").

Teises ja järgnevates küsitluslainetes esitatakse kõik esimeses küsitluslaines kasutatud tuluosade mõistes tehtud muudatused.

3.2.2. Tulumuutujate kogumisel kasutatud allikad või menetlus

EU-SILC kestevosa esimeses küsitluslaines esitatakse tulumuutujate kogumisel kasutatud allikas või menetlus.

Teises ja järgnevates küsitluslainetes esitatakse kõik muudatused, mis on tehtud seoses tulumuutujate kogumisel kasutatud allika või menetlusega.

3.2.3. Vorm, milles tulumuutujad osatasandil on saadud.

EU-SILC kestevosa esimeses küsitluslaines esitatakse vorm, milles tulumuutujad osatasandil on saadud (näiteks brutosumma, netosumma pärast tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete kinnipidamist, netosumma pärast tulumaksu kinnipidamist, netosumma pärast sotsiaalkindlustusmakseid).

Teises ja järgnevates küsitluslainetes esitatakse kõik muudatused, mis on tehtud vormis, milles tulumuutujad osatasandil on saadud.

3.2.4. Meetod, mida kasutatakse tulu sihtmuutujate saamiseks nõutavas vormis (st brutoväärtustes).

EU-SILC kestevosa esimeses küsitluslaines esitatakse meetod, mida kasutatakse tulu sihtmuutujate saamiseks nõutavas vormis (st brutoväärtustes).

Teises ja järgnevates küsitluslainetes esitatakse kõik muudatused, mis on tehtud seoses tulumuutujate kogumisel kasutatud allika või menetlusega.

3.3. Jälgimiseeskirjad

EU-SILC kestevosa puhul esitatakse erinevused siseriiklike jälgimiseeskirjade ja standardsete EU-SILC jälgimiseeskirjade vahel.

4. SEOSTATUS

4.1. Tulu sihtmuutujate ja igast "tuluosast" tulu saavate isikute arvu võrdlemine välisallikatega

EU-SILC kestevosa igas küsitluslaines esitatakse tulu sihtmuutujate ja igast "tuluosast" tulu saavate isikute arvu võrdlus välisallikatega, kui asjaomased liikmesriigid peavad selliseid väliseid andmeid piisavalt usaldusväärseteks.

--------------------------------------------------

IV LISA

Komisjoni (Eurostat) koostatavate võrdlevate kvaliteedi vahe- ja lõpparuannete sisu

VÕRDLEV KVALITEEDI VAHEARUANNE

Komisjon (Eurostat) koostab liikmesriikide poolt esitatud kvaliteedi vahearuannete põhjal võrdleva kvaliteedi lõpparuande, mis sisaldab järgmisi kvaliteedikriteeriume:

1. Mõõtetäpsus

1.1. Valikukava

1.2. Valikuvead

1.2.1. Hinnangväärtus, variatsioonikordaja, 95 % usaldusvahemik ja tõhus valimimaht EU-SILC läbilõikeosal põhinevate EL ühiste läbilõikenäitajate, ekvivalentse kasutada jääva tuluosa ja korrigeerimata soolise palgaerinevuse (vajaduse korral) osas.

1.3. Valikust sõltumatud vead.

1.4. Andmete kogumise viis.

1.5. Küsitluse kestus.

2. Võrreldavus

2.1. Põhimõisted ja määratlused.

2.2. Tuluosad

3. Seostatus

VÕRDLEV KVALITEEDI LÕPPARUANNE

Komisjon (Eurostat) koostab liikmesriikide poolt esitatud kvaliteedi lõpparuannete põhjal võrdleva kvaliteedi lõpparuande, mis sisaldab järgmisi kvaliteedikriteeriume:

1. Asjakohasus:

- kasutajate kirjeldus ja liigendus,

- kasutajate mitmekesiste vajaduste kirjeldus (kasutajaliikide kaupa).

2. Mõõtetäpsus

2.1. Valikukava

2.2. Valikuvead

EU-SILC läbilõikeosa ja EU-SILC kestevosa iga küsitluslaine osas esitatakse järgmine teave:

- tuluosade keskmine väärtus, vaatluste üldarv (enne ja pärast kaudset arvestamist), variatsioonikordaja ning 95 % usaldusvahemik;

- ekvivalentse kasutada jääva tuluosa soo, vanuserühmade ja leibkonna suuruse järgi jaotatud keskmine väärtus, vaatluste üldarv (enne ja pärast kaudset arvestamist), variatsioonikordaja ning 95 % usaldusvahemik.

2.3. Valikust sõltumatud vead.

2.4. Andmete kogumise viis.

2.5. Kaudse arvestuse menetlus.

2.6. Kaudne üür.

2.7. Ametiautod

3. Tähtajalisus ja täpsus.

- andmete keskmine tähtajalisus;

- andmesagedus ja keskmine värskus;

- hiliste andmeedastuste protsent andmete levitamise EU-SILC raammäärusega ettenähtud kuupäevade põhjal;

- ebatäpselt esitatud andmete keskmine viibimisaeg (nädalate arv);

- hilise edastamise põhjused.

4. Kättesaadavus ja selgus:

- andmetele juurdepääsutingimused kirjeldus (massiteabevahendid, infokandjad, turustamistingimused, piirangud, konfidentsiaalsus jne);

- andmete avaldamistingimuste kirjeldus.

5. Võrreldavus

5.1. Põhimõisted ja määratlused.

5.2. Tuluosad

5.3. Jälgimiseeskirjad

6. Seostatus

--------------------------------------------------