32003D0422

Komisjoni otsus,

26. mai 2003,

sigade aafrika katku diagnostika käsiraamatu heakskiitmise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2003) 1696 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2003/422/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/60/EÜ, millega nähakse ette erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja millega muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga, [1] eriti selle artikli 18 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt direktiivile 2002/60/EÜ tuleb kehtestada sigade katku kinnitamiseks kasutatavad ühtsed diagnostika- ja proovivõtumeetodid ning kriteeriumid laborikatsete tulemuste hindamiseks.

(2) Kõnealuse direktiivi kohaselt peab sigade aafrika katku ühenduse tugilabor kooskõlastama, konsulteerides komisjoniga, liikmesriikides kasutatavad meetodid haiguse diagnoosimiseks, muu hulgas korraldades perioodilisi võrdluskatseid ja tarnides standardreaktiive ühenduse tasandil.

(3) Sigade aafrika katku viirust ei peeta inimeste tervisele ohtlikuks.

(4) On välja töötatud laboratoorsed katsed sigade aafrika katku kiireks kinnitamiseks.

(5) Sigade aafrika katku tõrje käigus viimastel aastatel saadud kogemuste alusel on kindlaks määratud kõige sobivamad proovivõtumeetodid ja laborikatsete tulemuste hindamise kriteeriumid, et seda haigust eri olukordades õigesti diagnoosida.

(6) Seetõttu on asjakohane heaks kiita kõnealuseid menetlusi ja kriteeriumeid sätestav käsiraamat.

(7) Siseriiklikel diagnostikalaboritel peaks olema luba muuta volitatud laborite katseid või teha muid katseid tingimusel, et saab tõendada samaväärset tundlikkust ja spetsiifilisust.

(8) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Kiidetakse heaks lisas toodud sigade aafrika katku diagnostika käsiraamat.

2. Liikmesriigid tagavad, et sigade aafrika katku kinnitatakse vastavalt käsiraamatus sätestatud menetlustele, proovivõtumeetoditele ja laborikatsete tulemuste hindamise kriteeriumitele ja see kinnitus põhineb:

a) kliiniliste haigustunnuste ja tapajärgsete kahjustuste avastamisel;

b) viiruse, antigeeni või genoomi avastamisel sigade kudedest, elunditest, verest või väljaheidetest võetud proovides;

c) spetsiifilise antikeha reaktsiooni esinemisel vereproovides.

3. Erandina lõikest 2 võivad direktiivi 2002/60/EÜ IV lisas osutatud riiklikud diagnostikalaborid taotleda muudatusi käsiraamatus osutatud laborikatsetes või teha muid katseid tingimusel, et saab tõendada samaväärset tundlikkust ja spetsiifilisust.

Kõnealuste muudetud või muude katsete tundlikkust ja spetsiifilisust tuleb hinnata sigade aafrika katku ühenduse tugilabori korraldatud korrapäraste võrdluskatsete raames.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. juulist 2003.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. mai 2003

Komisjoni nimel

komisjoni liige

David Byrne

[1] EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27.

--------------------------------------------------

LISA

SIGADE AAFRIKA KATKU DIAGNOSTIKA KÄSIRAAMAT

I peatükk Sissejuhatus, eesmärgid ja mõisted

1. Sigade aafrika katku (edaspidi "ASF") diagnoosimisel ühtsete menetluste tagamiseks nähakse käesoleva käsiraamatuga ette:

a) diagnostika- ja proovivõtumeetodite ning kliiniliste ja tapajärgsete uuringute ja laborikatsete tulemuste hindamise kriteeriumite juhendid ja miinimumnõuded ASFi õigeks diagnoosimiseks; [1]

b) minimaalsed bio-ohutuse nõuded ja kvaliteedistandardid, millest tuleb kinni pidada ASFi diagnostikalaborites ja proovide transportimisel;

c) ASFi diagnoosimisel kasutatavad laborikatsed ja ASF-viiruse isolaatide genotüübi määramisel kasutatavad laboritehnikad.

2. Käesolev käsiraamat on peamiselt suunatud ametiasutustele, kes vastutavad ASFi tõrje eest. Seepärast pannakse rõhku laborikatsete põhimõtetele ja kohaldamisele ning nende tulemuste hindamisele, mitte üksikasjalikele laborimeetoditele.

3. Käesolevas käsiraamatus kasutatakse lisaks direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 2 osutatud mõistetele järgmisi mõisteid:

a) taudikahtlane põllumajandusettevõte – mis tahes seakasvatusettevõte, kus vähemalt ühe sea puhul kahtlustatakse nakatumist ASF-viirusega, või direktiivi 2002/60/EÜ artikli 2 punktis k määratletud tähenduses kokkupuutes olnud põllumajandusettevõte;

b) epidemioloogiline allüksus või allüksus – läheduses asuv hoone, koht või maatükk, kus põllumajandusettevõtte sigade rühma peetakse sellisel viisil, et need puutuvad sageli vahetult või kaudselt üksteisega kokku, kuid keda samal ajal hoitakse teistest sama põllumajandusettevõtte sigadest eraldi;

c) kokkupuutes olnud sead – sead, kes elasid põllumajandusettevõttes, mis viimase 21 päeva jooksul on puutunud kokku vähemalt ühe seaga, kelle puhul kahtlustatakse nakatumist sigade aafrika katku viirusesse.

II peatükk ASFi kirjeldus ja eristusdiagnoos

A. SISSEJUHATUS

1. ASFi põhjustab ümbrisega DNA-viirus, mis kuulub sugukonda Asfarviridae perekonda Asfivirus. ASFi viirusetüved erinevad virulentsuse poolest, kuigi erinevaid serotüüpe pole leitud.

2. Sigade katku viirus on väga stabiilne nakatunud sigade eritistes, searümpades, värskes sealihas ning mõningates sealihatoodetes. Selle inaktiveerimiseks keskkonnas kasutatakse asjaomaseid desinfektsioonivahendeid.

3. Euroopas toimub nakatumine peamiselt nakatunud sigadega suu- või ninakaudsel vahetul või kaudsel kokkupuutel või viirusega saastatud sööda söötmisel. Siiski aladel, kus esineb nakkust levitavaid putukaid [2], mängib nende vektorite kaudu nakatumine väga olulist rolli viiruste püsivusel ja levikul. ASF võib samuti levida nakatunud materjalidega kaudsel kokkupuutel või ASF-viirust mehaaniliselt kandvate hammustavate putukate kaudu. Haigus võib samuti üle kanduda nakatunud kultide sperma kaudu.

4. Haiguse peiteaeg üksikloomadel on umbes viis kuni 15 päeva, kuid välitingimustes võivad kliinilised sümptomid ilmneda alles mitu nädalat pärast haiguse sissetoomist või veelgi hiljem, kui kõne all on kerged viiruse tüved.

5. Võivad esineda ASFi akuutsed, subakuutsed ja kroonilised vormid, erinevus sõltub peamiselt viiruse virulentsusest.

6. Nakkusest kliiniliselt paranenud sigadel püsib vireemia veel 40–60 päeva ja need sead muutuvad viiruskandjateks. ASF-viirus on isoleeritud viiruskandjatest sigadest kuus kuud pärast nakatumist.

B. AKUUTNE VORM

1. Taudi esimeseks kliiniliseks tunnuseks on tavaliselt kõrge palavik (üle 40 °C), millele lisanduvad loidus, isukaotus, kiire ja raskendatud hingamine ning silma- ja ninavoolused. Sead liigutavad koordineerimatult ja suruvad end üksteise vastu. Emistel võib olla ka tiinuse kõikidel etappidel katkemisi. Mõnedel sigadel võib esineda oksendamist ja kõhukinnisust, teistel aga verist kõhulahtisust. Loomadel tulevad esile nahaalused tursed või verevalumid, eriti jäsemetel ja kõrvadel. Enne surma langeb loom koomasse, mis leiab aset üks kuni seitse päeva pärast kliiniliste tunnuste ilmnemist. Haigestumus- ja suremusmäär ettevõttes võib olla 100 %.

Surmajärgsed muutused näitavad tüüpilist hemorraagilist sündroomi: üldine verepais kogu rümbas, veresegune vedelik rinna- ja kõhuõõnes, suurenenud tume põrn, vereklimpide sarnased hemorraagilised lümfisõlmed, eriti neeru-, mao- ja maksalümfisõlmed, täppverevalumid neerukoores, -säsis ja -vaagnas, kõhuõõne serooskestal, mao- ja soole limaskestal ja südames (südamekelmes ja südame sisekestas), hüdrotooraks ja täppverevalumid kopsus.

2. Üldiselt on sigade katku akuutne vorm väga sarnane sigade aafrika katku kliinilistele ja patoloogilistele tunnustele. Naha- ja kõrvaverejooksu on üsna lihtne avastada ning see viib akuutse sigade aafrika katku või sigade katku kahtluseni. Sarnaseid kahjustusi põhjustavad vaid vähesed muud haigused.

Akuutse sigade aafrika katku esinemist tuleb kahtlustada ka juhul, kui kahtlustatakse punataudi, sigade respiratoor-reproduktiivset sündroomi, kumariinimürgitust, hemorraagilist veritähnust, võõrutusjärgset multisüsteemset kurnatuse sündroomi, sigade dermatiidi ja nefropaatia sündroomi, nakatumist salmonella või Pasteurella’ga või mis tahes soolte või respiratoorsündroomi koos palavikuga, mis ei allu antibiootikumiravile.

C. SUBAKUUTSED VORMID

Taudi subakuutsed vormid on tüüpilised endeemilistel aladel. Subakuutsele nakkusele on iseloomulik kõikuv palavik, loidus ja kopsupõletik. Südamerike võib põhjustada surma. Subakuutse vormi kahjustused on sarnased akuutse vormi kahjustustele, kuid on kergemad. Tüüpilised kahjustused on suured verejooksud lümfisõlmedes, neerudes ja põrnas, hingamiselundite verepais ja turse (ödeem) ning mõnedel juhtudel interstitiaalne kopsupõletik.

D. KROONILISED VORMID

Taudi kroonilised vormid esinevad harva. Kroonilistes vormides võidakse täheldada sekundaarseid bakteriaalseid nakkusi. Kroonilise sigade aafrika katku kliinilised tunnused on sageli mittespetsiifilised, eristusdiagnoosi panemisel tuleb silmas pidada mitmeid muid haigusi. Kehatemperatuuri tõusu ei pruugi igal loomal tingimata esineda, kuid nakatunud ettevõttes on palavik tuvastatav vähemalt mõne sea puhul.

Kroonilise sigade aafrika katku kliinilised tunnused on hingamisraskused, nurisünnitused, artriit, kroonilised nahahaavandid või nekroos, mis ei sarnane tüüpilise sigade aafrika katku nakkuse kliiniliste tunnustega. Kahjustused on väikesed või ei ole neid üldse. Histopatoloogilised leiud on suurenenud lümfisõlmed ja põrn, kopsukelmepõletik ja fibroosne perikardiit ja infiltreerunud kopsupõletik. Samuti on kirjeldatud paikset juustjat nekroosi ja kopsu mineralisatsiooni.

III peatükk Põhitingimuste suunised, mida tuleb järgida ettevõtte tunnustamisel sigade aafrika katku kahtlusega ettevõttena

1. Otsus nimetada ettevõte taudikahtlaseks ettevõtteks tehakse järgmiste järelduste ja kriteeriumide alusel:

a) sigade kliinilised ja patoloogilised tunnused. Peamised kliinilised ja patoloogilised tunnused, mida tuleb silmas pidada, on järgmised:

- palavik, millega kaasneb igas vanuses sigade haigestumus ja suremus,

- palavik koos hemorraagilise sündroomiga; täpp- ja nahaalused verevalumid, eriti lümfisõlmedes, neerudes, põrnas (mis on suurenenud ja tume, eriti akuutsetes vormides) ja kusepõies ning sapipõie haavandumus;

b) epidemioloogilised tunnused. Peamised epidemioloogilised tunnused, mida tuleb silmas pidada, on järgmised:

- sead on olnud vahetus või kaudses kokkupuutes ettevõttega, mida on tunnistatud ASF-viirusega nakatunuks,

- ettevõte on tarninud sigasid, kes on hiljem osutunud sigade aafrika katkuga nakatunuks,

- emiseid on kunstlikult seemendatud kahtlusalusest allikast pärit spermaga,

- sead on olnud otseses või vahetus kokkupuutes metssigade populatsiooniga, kus esineb sigade aafrika katku,

- sigu on peetud välitingimustes piirkonnas, kus metssead on nakatunud sigade aafrika katku,

- sigu on söödetud vedelate toidujäätmetega ja on kahtlus, et kõnealuseid toidujäätmeid ei ole töödeldud sigade aafrika katku inaktiveerimiseks asjaomasel viisil,

- ettevõte on võinud olla kokkupuutes, nt ettevõttesse sigade aafrika katku kahtlusega või nakatunud ettevõtetest tulevate inimeste, transpordi vms kaudu,

- nakkust levitavad putukad esinevad ettevõtte territooriumil.

2. Ettevõtet peetakse igal juhul taudikahtlaseks ettevõtteks, kui kliiniliste või patoloogiliste tunnuste põhjal kahtlustatakse sigade katku esinemist, kuid kliinilised, epidemioloogilised ja laboratoorsed uuringud ei ole suutnud kinnitada kõnealust haigust ega muid haigusallikaid või haigusetekitajaid kõnealuses ettevõttes.

IV peatükk Kontrolli- ja proovivõtumeetodid

A. SUUNISED JA MENETLUSED TAUDIKAHTLASTE ETTEVÕTETE SIGADE KLIINILISEKS LÄBIVAATUSEKS JA PROOVIVÕTUKS

1. Liikmesriigid tagavad, et taudikahtlastes ettevõtetes tehakse vastavalt punktides 2–6 sätestatud suunistele ja menetlustele asjakohased kliinilised läbivaatused, proovivõtmised ja laboriuuringud sigade aafrika katku esinemise kinnitamiseks või ümberlükkamiseks.

Olenemata direktiivi 2002/60/EÜ artikli 4 lõikes 2 osutatud meetmete võtmisest kõnealuses ettevõttes, kohaldatakse neid suuniseid ja menetlusi ka haiguste puhul, mille eristusdiagnoosi tegemisel võetakse arvesse sigade aafrika katku. Siia kuuluvad juhud, kui sigadel täheldatavad haiguse kliiniliste ja epidemioloogiliste tunnuste alusel võib oletada, et sigade aafrika katku esinemise võimalus on väga vähetõenäoline.

Kõikidel muudel juhtudel, kui vähemalt ühel seal kahtlustatakse nakatumist sigade aafrika katku viirusega, võetakse kõnealuses ettevõttes direktiivi 2002/60/EÜ artikli 4 lõikes 2 osutatud meetmed.

Kui sigade aafrika katku esinemist kahtlustatakse tapamajades või veovahenditel olevatel sigadel, kohaldatakse samuti punktides 2–6 osutatud suuniseid ja menetlusi mutatis mutandis.

2. Kui riiklik veterinaararst külastab sigade aafrika katku esinemise kinnitamise või ümberlükkamise eesmärgil taudikahtlast põllumajandusettevõtet:

- tuleb kontrollida ettevõtte tootmise ja tervisega seotud andmeid, kui sellised andmed on kättesaadavad; tuleb kontrollida kõiki ettevõtte allüksusi, et valida välja sead kliiniliseks läbivaatuseks.

Kliiniline läbivaatus peab hõlmama kehatemperatuuri mõõtmist ja peab eeskätt puudutama järgmiseid sigu või sigade rühmi:

- haiged või anorektilised sead,

- kinnitatud puhangukohtadest või muudest taudikahtlastest allikatest hiljuti sissetoodud sead;

- sead, keda on peetud allüksustes, mida on hiljuti külastanud sellised külastajad väljaspoolt ettevõtet, kes on hiljuti puutunud kokku taudikahtlaste või nakatunud sigadega või kelle puhul on kindlaks tehtud, et neil on olnud mõni muu ohtlik kokkupuude võimaliku sigade aafrika katku viiruse allikaga,

- sead, kellelt on juba proove võetud ja keda on seroloogiliselt testitud sigade aafrika katku suhtes, kui nende testide tulemused ei anna alust sigade aafrika katku välistamiseks, ning kokkupuutes olnud sead,

- hiljuti haigusest toibunud sead.

Ilma et see piiraks asjaomases ettevõttes vastavalt direktiivile 2002/60/EÜ võetavate meetmete rakendamist ja võttes arvesse epidemioloogilist olukorda, tegutseb pädev asutus juhul, kui haiguskahtlusega ettevõtte kontrollimise käigus ei leita sealt eelmises lõigus osutatud sigu või sigade rühmi, järgmiselt:

- viib asjaomases ettevõttes vastavalt punktile 3 läbi täiendavad uuringud, või

- tagab, et kõnealuse ettevõtte sigadelt võetakse vereproovid laborikatseks (sel juhul kasutatakse punktis 5 ja lõike F punktis 2 sätestatud proovivõtumenetlusi suunistena), või

- võtab vastu direktiivi 2002/60/EÜ artikli 4 lõikes 2 osutatud meetmed või jätab need jõusse kuni kõnealuses ettevõttes lisauuringute tegemiseni, või

- välistab sigade aafrika katku kahtluse.

3. Kui osutatakse käesolevale lõikele, tuleb asjaomases ettevõttes kliiniliselt uurida juhuslikult valitud sigasid allüksustes, mille puhul sigade aafrika katku sissetoomine on kindlaks tehtud või seda kahtlustatakse.

Uuritavate sigade miinimumarv peab olema selline, et oleks võimalik palaviku 10 % levimuse avastamine usaldusnivooga 95 % kõnealustes allüksustes.

4. Kui taudikahtlastes ettevõttes avastatakse surnud või suremas olevad sead, tuleb teha tapajärgsed uuringud vähemalt viiele seale ja eelkõige sigadele:

- kellel on ilmsed haiguse tunnused enne surma,

- kellel on kõrge palavik,

- kes on hiljuti surnud.

Kui nende läbivaatuste käigus ei leita sigade aafrika katkule viitavaid kahjustusi, kuid epidemioloogilise olukorra tõttu peetakse vajalikuks lisauuringuid:

- tuleb allüksuses, kus surnud või suremas olevaid loomi peeti, viia läbi punktis 3 osutatud kliiniline läbivaatus ja võtta punktis 5 osutatud vereproovid,

- tapajärgsed kontrollid võidakse teostada kolmele-neljale kokkupuutes olnud seale, eriti kui kõnealustel sigadel on kliinilised tunnused.

Olenemata sigade aafrika katkule viitavate kahjustuste olemasolust või puudumisest, tuleb vastavalt V peatüki B osa lõikele 1 koguda viroloogiliste testide jaoks elundite või kudede proovid sigadelt, kelle suhtes on kohaldatud tapajärgset uuringut. Eelistatavalt tuleb kõnealused proovid koguda hiljuti surnud sigadelt.

Kui tapajärgsed uuringud on läbi viidud, tagab pädev asutus, et:

- haiguse levimise vältimiseks võetakse vajalikud ettevaatus- ja hügieenimeetmed, ja

- suremas olevate sead tapetakse vastavalt nõukogu 22. detsembri 1993. aasta direktiivile 93/119/EMÜ (loomade kaitse kohta nende tapmise või hukkamise korral), [3] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003, [4] humaansel viisil.

5. Kui taudikahtlases ettevõttes avastatakse täiendavaid kliinilisi tunnuseid või kahjustusi, mis võivad viidata sigade aafrika katkule, kuid pädev asutus leiab, et need tunnused ei ole piisavad sigade aafrika katku puhangu kinnitamiseks ja seetõttu tuleb teha laborikatsed, tuleb taudikahtlastelt sigadelt ja teistelt sigadelt igast allüksusest, milles taudikahtlaseid sigu peetakse, võtta allpool sätestatud menetluste kohaselt vereproovid laborikatsete jaoks:

a) seroloogiliste testide jaoks võetavate proovide miinimumarv peab olema selline, et oleks võimalik kindlaks teha taudi 10 % seroloogiline levimus usaldusnivooga 95 % kõnealuses allüksuses;

b) viroloogiliste testide jaoks võetavate proovide arv on kooskõlas pädeva asutuse suunistega, mis võtab arvesse sooritatavate testide valikut, kasutatavate laborikatsete tundlikkust ja epidemioloogilist olukorda.

6. Kui pärast taudikahtlases ettevõttes läbivaatuse tegemist ei tuvastata sigade aafrika katkule osutavaid kliinilisi tunnuseid või kahjustusi, kuid pädev asutus peab sigade aafrika katku esinemise välistamiseks vajalikuks täiendavate laborikatsete tegemist, kasutatakse suunistena punktis 5 sätestatud proovivõtumeetodeid.

B. PROOVIVÕTUMEETODID ETTEVÕTTES, KUS SEAD PÄRAST HAIGUSE KINNITAMIST TAPETAKSE

1. Nakatunud ettevõttesse sigade aafrika katku viiruse sissetoomise viisi ja viiruse sissetoomisest möödunud aja kindlakstegemiseks tuleb juhul, kui sead tapetakse ettevõttes pärast puhangu kinnitamist vastavalt direktiivi 2002/60/EÜ artikli 5 lõike 1 punktile a, võtta sigadelt vereproovid seroloogilisteks testideks juhuvaliku alusel tapmise ajal.

2. Kontrollitavate sigade miinimumarv peab olema selline, et oleks võimalik kindlaks teha taudi 10 % seroloogiline levimus usaldusnivooga 95 % igas ettevõtte allüksuses. [5]

Samuti võib vastavalt pädeva asutuse suunistele võtta proove viroloogiliste testide jaoks, mis võtab arvesse sooritatavate testide valikut, kasutatavate laborikatsete tundlikkust ja epidemioloogilist olukorda.

Aladel, kus on eelnevalt näidatud sigade aafrika katkuga nakatunud vektorite olemasolu, tuleb samuti koguda asjaomaseid pehmete puukide kogumeid viroloogiliste testide jaoks vastavalt direktiivi 2002/60/EÜ III lisa pädevate asutuse suunistele.

3. Teiseste haiguspuhangute korral võib pädev asutus siiski otsustada teha erandi punktidest 1 ja 2 ning kehtestada ajutised proovivõtumeetodid, võttes arvesse juba kättesaadavat epidemioloogilist teavet viiruse allika ja selle ettevõttesse sissetoomise kohta ning haiguse võimalikku levimisohtu ettevõttest väljapoole.

C. PROOVIVÕTUMEETODID JUHUL, KUI SEAD TAPETAKSE TAUDIKAHTLASES ETTEVÕTTES VÕETAVA ETTEVAATUSABINÕUNA

1. Sigade aafrika katku kinnitamiseks või ümberlükkamiseks ja täiendava epidemioloogilise teabe saamiseks juhul, kui sead tapetakse taudikahtlases ettevõttes võetava ettevaatusabinõuna vastavalt direktiivi 2002/60/EÜ artikli 4 lõike 3 punktile a või artikli 7 lõikele 2, tuleb vastavalt lõikes 2 sätestatud menetlusele võtta vereproovid seroloogiliste testide ning vereproovid viroloogiliste testide jaoks.

2. Eelkõige võetakse proovid:

- sigadelt, kellel esineb sigade aafrika katku tunnuseid või tapajärgseid kahjustusi ning selliste sigadega kokkupuutes olnud sigadelt,

- muudelt sigadelt, kes on võinud olla ohtlikus kokkupuutes nakatunud või taudikahtlaste sigadega või kellel lasub kahtlus sigade aafrika katkuga nakatumises. Proovid nendelt sigadelt tuleb võtta vastavalt pädeva asutuse suunistele, milles võetakse arvesse epidemioloogilist olukorda.

Lisaks sellele tuleb juhuvaliku alusel võtta proove ettevõtte iga allüksuse sigadelt. [6] Sellisel juhul peab seroloogiliste testide jaoks võetavate proovide miinimumarv olema selline, et oleks võimalik kindlaks teha taudi 10 % seroloogiline levimus usaldusnivooga 95 % kõnealuses allüksuses.

Viroloogiliste testide jaoks võetavate proovide laad ja kasutatav test on kooskõlas pädeva asutuse suunistega; pädev asutus võtab arvesse sooritatavate testide valikut, nende testide tundlikkust ja epidemioloogilist olukorda.

D. KONTROLLI- JA PROOVIVÕTUMEETODID ENNE KAITSE- VÕI JÄRELEVALVETSOONIDES ASUVATEST ETTEVÕTETEST SIGADE VÄLJAVIIMISEKS LOA ANDMIST NING SELLISTE SIGADE TAPMIST VÕI HUKKAMIST (DIREKTIIVI 2002/60/EÜ ARTIKLID 10 JA 11)

1. Ilma, et see piiraks direktiivi 2002/60/EÜ artikli 11 lõike 1 punkti f teise lõigu kohaldamist, peab riiklik veterinaararst selleks, et kaitse- või järelevalvetsoonides asuvatest ettevõtetest võiks sigu vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 10 lõikele 3 välja viia, viima läbi kliinilise läbivaatuse:

- 24 tunni jooksul enne sigade väljaviimist,

- A osa punktis 2 sätestatud korras.

2. Kui sead viiakse teise ettevõttesse, tuleb lisaks punkti 1 kohaselt tehtavatele uuringutele viia läbi kliiniline läbivaatus ettevõtte iga sellise allüksuse sigade hulgas, kus mujale viidud sigu on peetud.

Kontrollitavate sigade miinimumarv peab olema selline, et oleks võimalik kindlaks teha palaviku 10 % levimus usaldusnivooga 95 % kõnealustes allüksustes.

3. Tapamajadesse, töötlemisettevõtetesse või muudesse kohtadesse, kus sead tapetakse või hukatakse, viidavate sigade puhul tuleb lisaks punkti 1 kohaselt tehtavatele uuringutele viia läbi kliiniline läbivaatus iga sellise allüksuse sigade hulgas, kus mujale viidud sigu on peetud. Üle kolme kuni nelja kuu vanuste sigade puhul tuleb osadelt sigadelt sellise läbivaatuse käigus mõõta kehatemperatuuri.

Kontrollitavate sigade miinimumarv peab olema selline, et oleks võimalik kindlaks teha palaviku 20 % levimus usaldusnivooga 95 % kõnealustes allüksustes.

4. Kui lõikes 3 osutatud sead tapetakse või hukatakse, tuleb igas kõnealuses allüksuses olevatelt sigadelt, kust sigu on mujale viidud, võtta vereproovid seroloogiliste testide jaoks või vere- või elundite proovid, nt mandlist, põrnast või lümfisõlmedest viroloogiliste testide jaoks.

Võetavate proovide miinimumarv peab olema selline, et oleks võimalik kindlaks teha taudi 10 % seroloogiline levimus usaldusnivooga 95 % igas allüksuses.

Võetavate proovide laad ja kasutatav test on kooskõlas pädeva asutuse juhistega; pädev asutus võtab arvesse sooritatavate testide valikut, nende testide tundlikkust ja epidemioloogilist olukorda.

5. Kui sigade tapmisel või hukkamisel on avastatud sigade aafrika katkule viitavaid kliinilisi tunnuseid või tapajärgseid kahjustusi, kohaldatakse erandina punktist 4 siiski punktis C sätestatud proovivõtumeetodeid.

6. Direktiivi 2002/60/EÜ artikli 10 lõikes 5 ja artikli 11 lõikes 4 sätestatud erandit võidakse lubada, kui pädevad asutused tagavad, et intensiivset proovivõtu- ja katsekava kohaldatakse ka punktides 2, 3 ja 4 osutatud sigade rühmale, keda kontrollitakse või kellelt võetakse proove. Kõnealuses kavas tehtavate vereproovide miinimumarv peab olema selline, et oleks võimalik kindlaks teha sigade rühmas taudi 5 % seroloogiline levimus usaldusnivooga 95 %.

E. KONTROLLI- JA PROOVIVÕTUMEETODID ETTEVÕTTE TAASASUSTAMISE KORRAL

1. Kui ettevõttesse on toodud tagasi sigu vastavalt direktiivi 2002/60/EÜ artikli 13 lõikele 3, kohaldatakse järgmiseid proovivõtumeetodeid:

- vereproovid kogutakse kõige varem 45 päeva pärast sigade tagasitoomist,

- sentinellisigade tagasitoomise puhul tuleb vereproovid seroloogiliste testide jaoks võtta juhuvaliku alusel selliselt arvult sigadelt, et oleks võimalik kindlaks teha 10 % seroloogiline levimus usaldusnivooga 95 % igas ettevõtte allüksuses,

- täieliku taasasustamise puhul tuleb vereproovid seroloogiliste testide jaoks võtta juhuvaliku alusel selliselt arvult sigadelt, et oleks võimalik kindlaks teha 20 % seroloogiline levimus usaldusnivooga 95 % igas ettevõtte allüksuses.

2. Kui ettevõttesse on toodud tagasi sigu vastavalt direktiivi 2002/60/EÜ artikli 13 lõikele 4, kohaldatakse järgmiseid proovivõtumeetodeid:

- vereproovid kogutakse kõige varem 45 päeva pärast sigade tagasitoomist,

- sentinellisigade tagasitoomise puhul tuleb vereproovid seroloogiliste testide jaoks võtta juhuvaliku alusel selliselt arvult sigadelt, et oleks võimalik kindlaks teha 5 % seroloogiline levimus usaldusnivooga 95 % igas ettevõtte allüksuses,

- täieliku taasasustamise puhul tuleb vereproovid seroloogiliste testide jaoks võtta juhuvaliku alusel selliselt arvult sigadelt, et oleks võimalik kindlaks teha 10 % seroloogiline levimus usaldusnivooga 95 % igas ettevõtte allüksuses.

Eespool nimetatud kolmandas taandes sätestatud korda tuleb korrata kõige varem 60 päeva pärast täielikku taasasustamist.

3. Pärast sigade tagasitoomist tagab pädev asutus, et juhul, kui mõni ettevõtte siga haigestub või sureb teadmata põhjusel, testitakse kõnealuseid sigu viivitamata sigade aafrika katku suhtes.

Kõnealuseid sätteid kohaldatakse seni, kuni direktiivi 2002/60/EÜ artikli 13 lõike 3 punktis a, b ja lõikes 4 osutatud sigade liikumise piiranguid ei kohaldata kõnealuses ettevõttes.

F. KAITSETSOONIS ASUVATES PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETES ENNE PIIRANGUTE TÜHISTAMIST KASUTATAVAD PROOVIVÕTUMEETODID

1. Direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 10 osutatud meetmete tühistamiseks kaitsetsoonis peab seal asuvas ettevõttes:

- tegema kliinilise läbivaatuse vastavalt punkti A lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlusele,

- võtma vastavalt lõike 2 sätetele vereproovid seroloogiliste testide jaoks.

2. Tehtavate vereproovide miinimumarv peab olema selline, et oleks võimalik kindlaks teha 10 % seroloogiline levimus usaldusnivooga 95 % ettevõtte igas allüksuses olevate sigade hulgas.

Direktiivi 2002/60/EÜ artikli 10 lõikes 5 ja artikli 11 lõikes 4 esitatud erandit võidakse kasutada, kui pädev asutus, kust vereproovide arv on võetud nii, et oleks võimalik kindlaks teha 5 % seroloogiline levimus usaldusnivooga 95 % ettevõtte igas allüksuses.

G. JÄRELEVALVETSOONIS ASUVATES PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETES ENNE PIIRANGUTE TÜHISTAMIST KASUTATAVAD PROOVIVÕTUMEETODID

1. Direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 11 osutatud piirangute tühistamiseks järelevalvetsoonis tuleb kõikides tsoonis asuvates ettevõtetes teha kliiniline läbivaatus punkti A lõikes 2 sätestatud korras.

Lisaks sellele tuleb võtta vereproovid seroloogiliste testide jaoks sigadelt:

- mis tahes muus ettevõttes, mille puhul pädev asutus peab proovivõtmist vajalikuks,

- kõikides seemendusjaamades.

2. Kui vereproove seroloogiliste testide jaoks võetakse järelevalvetsoonis asuvatest ettevõtetest, peab nendes ettevõtetes võetavate vereproovide arv olema kooskõlas punkti F lõike 2 esimese lausega.

Direktiivi 2002/60/EÜ artikli 10 lõikes 5 ja artikli 11 lõikes 4 esitatud erandit võidakse teha, kui pädev asutus tagab igas tsoonis olevas ettevõttes vereproovide võtmise seroloogiliste testide jaoks. Võetavate vereproovide miinimumarv peab olema selline, et oleks võimalik kindlaks teha 5 % seroloogiline levimus usaldusnivooga 95 % ettevõtte iga allüksuse sigade hulgas.

H. SEROLOOGILINE JÄRELEVALVE JA PROOVIVÕTUMEETODID ALADEL, KUS KAHTLUSTATAKSE SIGADE KATKU ESINEMIST VÕI KUS SELLE ESINEMINE METSSIGADEL ON KINNITATUD

1. Metssigade seroloogilise järelevalve puhul aladel, kus sigade aafrika katku esinemine on kinnitatud või seda kahtlustatakse, tuleks võetavate proovide arvu kehtestamiseks eelnevalt määratleda uuritava sihtpopulatsiooni suurus ja geograafilised piirid. Proovi suurus tuleb määrata kindlaks elavate loomade hinnangulise arvu, mitte mahalastud loomade arvu alusel.

2. Kui andmed populatsioonitiheduse ja suuruse kohta pole kättesaadavad, tuleb määrata kindlaks geograafiline ala, mille piires proove võetakse, võttes arvesse alal pidevalt olevate metssigade arvu ja selliste looduslike või tehislike tõkete olemasolu, mis piiravad loomade ulatuslikku ja pidevat liikumist. Selliste asjaolude puudumisel või suurte alade puhul on soovitatav määrata proovivõtuala suuruseks kuni 200 km2, kui sellel elab tavaliselt 400–1000 metssiga.

3. Ilma et see piiraks direktiivi 2002/60/EÜ artikli 15 lõike 2 punkti c sätete kohaldamist, peab määratletud proovivõtualal kontrollitavate sigade miinimumarv olema selline, et oleks võimalik kindlaks teha 5 % seroloogiline levimus usaldusnivooga 95 %. Selleks peab igal määratletud alal võtma proovid vähemalt 56 loomalt.

4. Proovid viroloogiliste testide jaoks mahalastud või surnult leitud metssigadelt tuleb koguda V peatüki punkti B lõikes 1 sätestatud korras.

Kui peetakse vajalikuks mahalastud metssigasid viroloogiliselt kontrollida, tuleb kõigepealt kontrollida kolme kuu kuni ühe aasta vanuseid loomi.

5. Kõikide laborisse saadetavate proovidega peab olema kaasas direktiivi 2002/60/EÜ artikli 16 lõike 3 punktis h osutatud küsimustik.

V peatükk Proovide võtmise ja proovide vedamise üldised meetodid ja kriteeriumid

A. ÜLDISED MEETODID JA KRITEERIUMID

1. Enne taudikahtlases ettevõttes proovide võtmist tuleb koostada ettevõtte kaart ja määrata kindlaks ettevõtte epidemioloogilised allüksused.

2. Iga kord, kui leitakse, et sigadelt võib olla vaja uuesti proove võtta, tähistatakse kõik kontrollitavad sead kordumatu märgistusega, et nendelt oleks lihtne uuesti proove võtta.

3. Kõikide laborisse saadetavate proovidega peavad olema kaasas asjaomased ankeedid vastavalt pädeva asutuse kehtestatud nõuetele. Need ankeedid sisaldavad üksikasju kontrollitavate sigade haigusloo ja täheldatud kliiniliste tunnuste või tapajärgsete kahjustuste kohta.

Ettevõtetes peetavate sigade puhul tuleb esitada täpne teave kontrollitavate sigade vanuse, kategooria ja päritoluettevõtte kohta. On soovitatav, et iga ettevõttes kontrollitava sea asukoht registreeritaks koos looma kordumatu identifitseerimismärgiga.

B. PROOVIDE KOGUMINE VIROLOOGILISTE TESTIDE JAOKS

1. Mandlite, lümfisõlmede (mao- ja maksalümfisõlmede, neerulümfisõlmede, submandibulaarsete ja neelutaguste lümfisõlmede), põrna, neerude ja kopsu koed on kõige sobivamad proovid ASF-viiruse, selle antigeeni või genoomi avastamiseks surnud või humaanselt hävitatud sigadelt [7]. Autolüüsunud rümpade puhul on sobivaks prooviks kogu pikk luu või rinnak.

2. Sigadelt, kellel esineb palavik või muud haiguse tunnused, tuleb vastavalt pädeva asutuse suunistele võtta hüübimata ja/või hüübinud vere proovid.

C. PROOVIDE VEDU

1. On soovitatav, et kõik proovid:

- on korralikult märgistatud,

- veetakse ja ladustatakse lekkimiskindlates konteinerites,

- hoitakse jahedas külmutuskapi temperatuuril; kui eeldatakse, et proovide jõudmine laborisse kestab üle 48 tunni, tuleks võtta laboriga siiski ühendust suuniste saamiseks kõige sobivama temperatuuri kohta transpordi ajal,

- saadetakse laborisse võimalikult kiiresti,

- hoitakse pakendis, mis sisaldab proovide jahedana hoidmiseks jääkotte või kuiva jääd,

- kudedest või elunditest pannakse eraldi pitseeritud plastkottidesse ja sildistatakse nõuetekohaselt. Seejärel tuleb need panna suuremasse konteinerisse ja pakendada piisava absorbeeriva ainega kahjustuste eest kaitsmiseks ja lekkimiste imamiseks,

- veetakse võimaluse korral pädevate isikute poolt otse laborisse, et oleks tagatud kiire ja usaldusväärne vedu.

2. Pakendi välisküljele tuleb kinnitada silt vastuvõtva labori aadressiga ja järgmine sõnum peab olema selgesti nähtav:

"Patoloogiline loomne materjal; kergesti riknev; kergesti purunev; mitte avada väljaspool ASFi laborit."

3. Labori vastutavat isikut, kes võtab proovid vastu, tuleb teavitada õigeaegselt proovide saabumisest.

4. Proovide õhutranspordil ASFi ühenduse tugilaborisse [8] peab pakendi sildistama vastavalt Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) määrustele.

VI peatükk Viroloogiliste testide põhimõtted ja kasutamine ning tulemuste hindamine

A. VIIRUSE ANTIGEENIDE AVASTAMINE

1. Otsene immunofluorestsentstest (DIFT)

Testi põhimõte on viiruse antigeeni mikroskoopiline avastamine selliste sigade, kelle puhul kahtlustatakse nakatumist ASF-viirusega, elundimaterjali värvitud äiges või õhukestes külmutatud segmentides. Rakusisesed antigeenid avastatakse FITC-konjugeeritud [9] spetsiifiliste antikehade abil. Fluorestseerivad rakusisesed organismid või osakesed on nakatunud rakkude tsütoplasmas.

Sobivad organid on neerud, põrn ja erinevad lümfisõlmed. Metssigade puhul võib kasutada ka luuüdi rakkude äiet, kui eespool nimetatud elundid pole kättesaadavad või on autolüüsunud.

Test tuleks teha kahe tunni jooksul. Kuna elundiproove on võimalik saada ainult surnud loomadelt, on nende kasutamine sõelumise eesmärkidel piiratud.

See on väga tundlik test akuutse ASFi avastamiseks. Subakuutsete või krooniliste vormide puhul on DIFT-meetodi tundlikkus ligikaudu 40 %, mis võib olla tingitud antigeen-antikeha kompleksidest, mis takistavad reaktsiooni ASF-konjugeeritud antikehaga. Testitulemuste usaldatavust võib vähendada küsitav värvimine, eelkõige juhul, kui märkimisväärne kogemus testi läbiviimisel puudub või kui testitud elundid on autolüüsunud.

2. ELISA-test antigeeni avastamiseks

Viiruse antigeene saab avastada ka ELISA abil, aga see on soovitatav üksnes taudi akuutsete vormide puhul, kuna selle tundlikkus on madal siis, kui esinevad antigeen-antikeha kompleksid. Antigeeni ELISA-testi tundlikkus peaks olema piisavalt kõrge, et ägeda sigade aafrika katku kliiniliste tunnustega loomade testimine annaks positiivse tulemuse. Igal juhul on soovitatav kasutada kõnealust testi üksnes "karja tasemel" koostoimes muude viroloogiliste testidega.

B. VIIRUSISOLATSIOON JA IDENTIFITSEERIMINE HEMADSORPTSIOONTESTI (HAD) ABIL

1. Viirusisolatsioon põhineb prooviaine inokulatsioonil saadud vastuvõtlikele sigade algrakkude kultuuridele, monotsüütidele ja makrofaagidele. Eelistatavad proovid ASF-viiruse isolatsiooniks on hüübimata vere proovidest saadud kogu veri ja leukotsüüdid või lõike A punktis 1 esitatud organid. Kui ASF-viirus esineb proovis, siis paljunedes rakkudes toodab see tsütopaatilist mõju nakatunud rakkudes.

2. HADi tehnikat soovitatakse kasutada ASF-viiruse isolaatide identifitseerimiseks, see on tingitud tema kõrgest tundlikkusest ja spetsiifikast. HAD põhineb ASF-viiruse võimel paljuneda sigade makrofaagides ja põhjustada hemadsorptsiooni sigade erütrotsüütides. Nakatunud makrofaagide ümber moodustub tüüpiline erütrotsüütide "rosett". ASF-viiruse tüvede väike arv ei põhjusta siiski hemadsorptsiooni, vaid nad tekitavad tsütopaatilise efekti. Kõnealuseid tüvesid võib leida rakukultuuride sedimentides kas DIF-testi või PCR-meetodi abil.

3. Viiruse isoleerimine sobib paremini väikeselt arvult loomadelt saadud proovide uurimiseks kui massvaatluseks. Viiruse isoleerimine on töömahukas ja tulemuste saamiseks kulub vähemalt kolm päeva. Väikese koguse viiruse avastamiseks proovis võib olla vaja teha kaks täiendavat rakukultuuriseeriat. Seetõttu võib lõpptulemuse saamiseks kuluda kuni 10 päeva. Autolüüsunud proovid võivad olla rakukultuuri suhtes tsütotoksilised ja seetõttu on nende kasutamine piiratud.

4. ELISA-, PCR- või DIFT-meetodil saadud positiivsete tulemuste kinnitamiseks soovitatakse võrdlustestina HAD-testi viiruse isoleerimiseks ja identifitseerimiseks. Seda testi soovitatakse ka siis, kui ASFi on juba kinnitatud muude meetodite abil, eriti esmase ASFi puhangu ajal või üksiku ASFi juhtumi korral.

Sigade makrofaagides isoleeritud ASFi viiruseid saab kasutada viiruse iseloomustamiseks ja molekulaarepidemioloogias

5. Kõik sigade aafrika katku viiruse isolaadid, mis on pärit esmastest puhangukohtadest, metssigade hulgas esinenud esmajuhtudest või tapamajadest või veovahenditest, tuleb iseloomustada E osa kohaselt liikmesriikide riiklikus tugilaboris või mõnes muus liikmesriigi poolt volitatud laboris või ühenduse tugilaboris.

Igal juhul tuleb kõnealused viiruse isolaadid saata viivitamata ühenduse tugilaborisse viiruste kollektsiooni jaoks.

C. VIIRUSE GENOOMI AVASTAMINE

1. Viiruse genoomi avastamiseks vere-, seerumi-, kudede või elundite proovides kasutatakse polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR). Viiruse DNA väikeseid fragmente paljundatakse PCR-meetodi abil avastatavateks kogusteks. Suurt hulka tuntud viiruse genotüüpidesse kuuluvaid isolaate, sh mitte-hemadsorbeerivaid viiruseid ja madala virulentsusega isolaate saab avastada genoomi hästi säilinud piirkondadest pärit praimerite abil. Kuna kõnealune test tuvastab ainult viiruse genoomi järjestuse, võib PCR olla positiivne isegi juhul, kui nakkuslikku viirust ei esine (nt autolüüsunud kudedes või haigusest toibuvatelt või toibunud ja kliiniliselt normaalsetelt sigadelt saadud proovides).

2. PCR-meetodit saab kasutada piiratud arvu proovide puhul, mida on hoolega valitud taudikahtlastelt loomadelt. See on soovitatav meetod, kui elundite proovid on tsütotoksilised, mistõttu viiruse isolatsioon on võimatu (nt metssigadelt võetud proovid).

3. Sobivaks prooviaineks PCRi jaoks on viiruse isoleerimise puhul kirjeldatud elundid või seerum. Samuti võib analüüsida PCRi abil puugi homogenaate.

4. PCR-test tuleks teha tööpäeva jooksul. Selleks on vaja asjakohaseid laboriseadmeid, eraldatud ruume ja kogenud personali. Eeliseks on see, et laboris ei ole nakkusliku viiruse puhul vaja võtta paralleelproove. PCR-meetod on väga tundlik, kuid kergesti võib esineda kontaminatsiooni, mis võib põhjustada valepositiivseid tulemusi. Seetõttu on olulised ranged kvaliteedikontrolli menetlused.

D. SOOVITATAVAD VIROLOOGILISED TESTID JA NENDE TULEMUSTE HINDAMINE

Viroloogilised testid on sigade aafrika katku kinnitamisel olulised.

Viiruse isolatsiooni ja HADi tuleb käsitada viroloogilise testi etalonina ja seda tuleb vajadusel kasutada kinnitava testina. Eelkõige on seda soovitatav kasutada juhtudel, kui DIF- või PCR-testidega saadud positiivsed tulemused ei ole seostatavad haiguse kliiniliste tunnuste või kahjustuste tuvastamisega ning mis tahes muudel kahtlastel juhtudel.

Sigade aafrika katku esmast puhangut saab siiski kinnitada, kui kõnealustel sigadel on tuvastatud kliinilised haigustunnused või kahjustused ja kui vähemalt kaks erinevat antigeeni, genoomi või antikeha avastamise testi on andnud positiivse tulemuse taudikahtlastelt sigadelt võetud proovides.

Sigade aafrika katku teist puhangut saab kinnitada, kui lisaks epidemioloogilisele seosele kinnitatud puhangu või juhtumiga on kõnealustel sigadel tuvastatud kliinilised haigustunnused või kahjustused ning antigeeni, genoomi või antikeha avastamise testid on andnud positiivse tulemuse.

Sigade aafrika katku esmast juhtu metssigadel saab kinnitada pärast viiruse isoleerimist või, kui vähemalt kaks antigeeni, genoomi või antikeha avastamise testi on andnud positiivse tulemuse. Metssigadel esineva sigade aafrika katku täiendavaid juhtumeid, mille puhul on leitud epidemioloogiline seos varem kinnitatud juhtudega, saab kinnitada, kui antigeeni, genoomi või antikeha avastamise test on andnud positiivse tulemuse.

E. ASF-VIIRUSE ISOLAATIDE GENEETILINE ISELOOMUSTUS

1. ASF-viiruse isolaatide geneetilist iseloomustust teostatakse viiruse genoomi restriktsiooniensüümi mudelite ja nukleotiidsete osade järjestuse määramisel. Kõnealuste restriktsioonimudelite või järjestuste sarnasus varasematest viirusisolaatidest saadud mudelite või järjestustega võib viidata sellele, kas haiguspuhangud on põhjustatud euroopa või aafrika molekulimudelit järgivate viiruste poolt.

ASF-viiruse isolaatide geneetiline iseloomustus on ülimalt oluline, parandamaks olemasolevaid teadmisi ASFi molekulaarepidemioloogia ja viiruste geneetilise variatsiooni kohta. Molekulaarsed andmed võimaldavad klassifitseerida uusi isolaate ja esitada teavet nende võimaliku päritolu kohta.

2. Kui viirust ei saa molekulaarselt iseloomustada riiklikus laboris või mis tahes muus laboris, kus on lubatud sigade aafrika katku kiiresti diagnoosida, tuleb viiruse isolaadi originaalproov molekulaarseks iseloomustamiseks saata ühenduse tugilaborisse nii kiiresti kui võimalik.

Restriktsiooniensüümianalüüsi ja ASF-viiruse isolaatide järjestuse kohta käivad andmed, mis on ASFi kiiresti diagnoosimiseks lubatud laboritele kättesaadavad, tuleb edastada ühenduse tugilaborile nii, et seda teavet saaks sisestada kõnealuse labori hallatavasse andmebaasi.

Selles andmebaasis sisalduv teave peab olema kättesaadav kõikide liikmesriikide riiklikele tugilaboritele. Kui andmeid siiski tahetakse avaldada teadusajakirjades, tagab ühenduse tugilabor kuni avaldamiseni nende andmete konfidentsiaalsuse, kui kõnealune labor seda taotleb.

VII peatükk Seroloogiliste testide põhimõtted ja kohaldamisala ning tulemuste hindamine

A. PÕHIMÕTTED JA DIAGNOSTILINE VÄÄRTUS

1. ASFile iseloomuliku antikeha avastamist soovitatakse nii taudi subakuutsete ja krooniliste vormide kui ka laiaulatusliku katsetamise ja ASFi tõrjeprogrammide korral mitmel põhjusel:

i) antikehad tekivad nakatunud sigadel kiiresti. Kõnealustel sigadel avastatakse antikehad tavaliselt seerumiproovides seitse kuni kümme päeva pärast nakatumist;

ii) ASFi vastu pole vaktsiini. See tähendab, et ASFile iseloomulikud antikehad tekivad üksnes ASF-viirusnakkuse kaudu;

iii) pikaajaline antikehade vastus. Haigusest toibunud sigadel saab avastada mitme kuu vältel või mõnede sigade puhul isegi terve eluea jooksul rohkesti iseloomulikke antikehasid.

Emalt pärinevad iseloomulikud antikehad on avastatavad põrsastel esimeste elunädalate jooksul. Emalt pärinevate antikehade poolestusaeg on ligikaudu kolm nädalat. Kui sigade aafrika katku antikehasid leitakse üle kolme kuu vanustel põrsastel, on need väga väikese tõenäosusega pärit emalt.

2. Esitatud organite seerumi ja plasma eksudaatides uuritakse ASF-viiruse vastaseid antikehasid sigade aafrika katku diagnoosimise hõlbustamiseks taudikahtlastes ettevõtetes, nakatumise aja määramiseks kinnitatud puhangu korral ning kontrolli ja järelevalve eesmärgil.

Seropositiivsete sigade asukoht ettevõttes võib anda väärtuslikku teavet sigade aafrika katku viiruse ettevõttesse sattumise kohta.

Siiski tuleb sigade aafrika katku esinemise kahtluse või kinnitamise korral tehtava uurimise käigus vastavalt direktiivi 2002/60/EÜ artiklile 8 viia läbi seroloogiliste testide tulemuste täpne hindamine, võttes arvesse kõiki kliinilisi, viroloogilisi ja epidemioloogilisi leide.

B. SOOVITATAVAD SEROLOOGILISED TESTID

1. ELISA-test, kaudne immunofluorestsentstest (IIFT) ja immunoblotanalüüs (IB) on alternatiivsed testid ASFi seroloogiliseks kinnitamiseks.

Riiklike laborite tehtavate seroloogiliste diagnoosimiste kvaliteeti ja tõhusust tuleb regulaarselt kontrollida ühenduse tugilabori poolt korrapäraselt organiseeritava laborite vahelise võrdlustesti raames.

2. ELISA-test on kõige usaldusväärsem ja kasulikum test laiaulatuslike seroloogiliste uurimuste jaoks. See põhineb ASF-viiruse tahkesse faasi kinnitatud viirusvalkudega seotud antikehade avastamisel, lisades ensüümiga konjugeeritud valku A, millega tekib nähtav värvireaktsioon ensüümi reageerimisel sobiva ainega.

3. Riiklikud laborid peavad tegema regulaarselt iga ELISA reaktiivide partii tundlikkuse ja spetsiifilisuse kvaliteedikontrolli, kasutades ühenduse tugilabori poolt ettenähtud standardseerumeid. Selle hulka kuuluvad:

- nende sigade seerumid, kes on sigade aafrika katku viirusnakkuse varajases faasis (nakatumisest on möödunud vähem kui 17 päeva),

- haigusest toibuvate sigade seerum (nakatumisest on möödunud üle 17 päeva).

Sigade aafrika katku seroloogiliseks uuringuks kasutatav ELISA-test peab ära tundma kõik toibuvatelt sigadelt saadud võrdlusseerumid. Kõik võrdlusseerumitega saadud tulemused peavad olema korratavad. On soovitatav, et kõik varases faasis saadud positiivsed seerumid oleksid samuti avastatavad. Nakkuse varases faasis olevatelt sigadelt saadud võrdlusseerumitega saadud tulemused osutavad ELISA tundlikkusele.

4. Kaudne immunofluorestsentstest on kiire meetod, millel on suur tundlikkus ja spetsiifilisus ASFi antikehade avastamiseks nii seerumite kui kudede eksudaatidest. See põhineb ASFi antikehade avastamisel, mis seostuvad kohandatud ASF-viirusega nakatatud MS-rakkude monokihiga. Antikeha-antigeen reaktsioon avastatakse fluorestseiiniga märgistatud valgu A abil. Positiivsed proovid näitavad spetsiifilist fluorestsentsi nakatunud rakkude tuuma läheduses.

Kasutades nii DIFT- kui ka IIFT-meetodit sigade aafrika katku kliiniliste tunnustega loomade organite, vere ja eksudaatide testimiseks võidakse kiiresti ja usaldusväärselt kinnitada taudi esinemist.

5. Immunoblottest on väga spetsiifiline ja tundlik meetod, mis põhineb viirusvalke antigeenidena sisaldavate nitrotselluloosiribade kasutamisel. Antikeha-antigeen reaktsioonid avastatakse lisades peroksidaasiga konjugeeritud valku A ja vastavat substraati. On eriti kasulik katsetada seerumeid, mille ELISA-testil saadav tulemus on ebaselge.

VIII peatükk Minimaalsed sigade aafrika katku laborite ohutusnõuded

1. Tabelis 1 toodud nõudeid peab täitma mis tahes laboris, kus ASF-viirust püütakse paljundada rakukultuuride paljunemise teel. Tapajärgseid uuringuid, kudede töötlemist DIFT- või PCR-meetodi jaoks ja inaktiveeritud antigeeni kasutavaid seroloogilisi teste võib viia läbi madalamal ohutustasemel, tingimusel, et täidetakse tabelis 1 sätestatud miinimumnõudeid, kohaldatakse põhilisi hügieeninõudeid ning toimingule järgnevat desinfitseerimist ja, et rümpad, koed ning seerumid hävitatakse ohutult.

2. Tabelis 2 toodud nõudeid peab täitma mis tahes labor, kus ASF-viirus nakatab loomi.

3. Kõiki ASF-viiruse varusid tuleb hoida turvaliselt, kas külmutatult või külmkuivatatult. Kõik üksikampullid tuleb selgelt tähistada ja säilitada põhjalikud aruanded viiruse varude ning kvaliteedikontrollide tegemise kuupäevade ja tulemuste kohta. Samuti tuleb pidada registreid varudesse lisatud viiruste kohta koos üksikasjadega allika kohta ning registreid teistesse laboritesse saadetud viiruste kohta.

4. On soovitatav, et ASF-viirust käsitleval bio-ohutusüksusel oleksid kasutusel kohad, kus ei käsitata ASF-viirust. Need teised kohad peaksid olema eeskätt klaastarvikute ja vahendite ettevalmistamiseks, nakatamata rakukultuuride säilitamiseks ja ettevalmistamiseks, seerumite töötlemiseks ja seroloogiliseks testimiseks (muud kui elusat ASF-viirust kasutavad meetodid) ning administratiivse ja tehnilise töö jaoks.

Tabel 1

Bioloogilise isoleerimise põhimõtted diagnostikalaborites

| Miinimumnõuded | Lisanõuded |

Üldine keskkond | Normaalrõhk. Ainult määratletud tegevuste jaoks ettenähtud ruumid. | Normaalrõhk. Väljuva õhu ühekordne HEPA-filtreerimine. Ainult sigade aafrika katku diagnoosimiseks kasutatavad ruumid. Võimalik nakatunud heitvesi, mida on töödeldud ASF-viiruse inaktiveerimiseks (kuumutades või keemiliselt). |

Laboririietus | Pealisrõivaid kasutatakse üksnes sigade aafrika katku viirusega seotud üksuses. Ühekordsed kindad nakatunud aine mis tahes käsitsemiseks. Pealisrõivad steriliseeritakse enne üksusest lahkumist või pestakse kõrgel temperatuuril üksuses. | Sisenemisel vahetatakse kõik riided. Laboririietust kasutatakse üksnes sigade aafrika katku viirusega seotud üksuses. Ühekordsed kindad nakatunud aine mis tahes käsitsemiseks. Riided steriliseeritakse enne üksusest lahkumist või pestakse kõrgel temperatuuril üksuses. |

Personali kontroll | Üksusse sissepääs ainult väljaõppinud personalil nime alusel. Üksusest lahkumisel tuleb käed pesta ja desinfitseerida. Pärast üksusest lahkumist ei lubata personalil 48 tunni jooksul külastada ruume, kus hoitakse sigu. | Üksusse sissepääs ainult väljaõppinud personalil nime alusel. Üksusest lahkumisel tuleb käed pesta ja desinfitseerida. Pärast üksusest lahkumist ei lubata personalil 48 tunni jooksul külastada ruume, kus hoitakse sigu. |

Varustus | Elusa viiruse mis tahes käsitsemiseks kasutatakse bioloogiliselt ohutut ruumi (klass I või II). Ruum peaks olema varustatud väljuva õhu kahekordse HEPA-filtriga. Kõik laboritöödeks vajalikud vahendid on kättesaadavad üksnes laboriüksuse piires. |

Tabel 2

Bio-ohutuse nõuded katseloomade eluruumidele

| Nõuded |

Üldine keskkond | Alarõhuga ventilatsioon. Väljuva õhu ühekordne HEPA-filtreerimine. Fumigatsiooni/desinfitseerimise tegemiseks vajalikud seadmed eksperimendi lõppedes. Kõik tahked või vedelad jäätmed ja heitvesi, mida on töödeldud ASF-viiruse inaktiveerimiseks (kuumutamisel/põletamisel või keemiliselt). |

Laboririietus | Sisenemisel vahetatakse kõik riided. Riided steriliseeritakse enne üksusest lahkumist või pestakse kõrgel temperatuuril üksuses. |

Personali kontroll | Üksusesse sissepääs ainult väljaõppinud personalil nime alusel. Riided jäetakse sissepoole enne duši all käimist. Põhjalik pesemine pärast üksusest lahkumist. Pärast üksusest lahkumist ei lubata personalil 48 tunni jooksul külastada ruume, kus hoitakse sigu. |

Varustus | Kõik loomadega tehtavate katsete tegemiseks nõutavad vahendid on üksuse piires kättesaadavad. Kõik ained tuleb üksusest väljaviimisel steriliseerida või, loomadelt saadud proovide puhul, kahekordselt pakendada lekkimiskindlasse konteinerisse, mis desinfitseeritakse pindmiselt sigade aafrika katku laborisse transportimiseks. |

Loomad | Kõik loomad tapetakse enne üksusest lahkumist, tapajärgsed uuringud lõpetatakse bio-ohutu ala piires ning rümbad tuhastatakse uuringute lõppedes. |

[1] Laborikatsete jaoks võetavate proovide arvu kehtestamisel tuleks arvesse võtta ka kasutatavate testide tundlikkust. Kui kasutatava testi tundlikkus ei ole eriti kõrge, on loomade arv, kellelt proovid võetakse, suurem kui selles käsiraamatus osutatud.

[2] Nagu on määratletud direktiivi 2002/60/EÜ artikli 2 lõikes r.

[3] EÜT L 340, 31.12.1993, lk 21.

[4] EÜT L 122, 16.5.2003, lk 1.

[5] Kui kohaldatakse direktiivi 2002/60/EÜ artikli 6 lõikes 1 sätestatud erandit, tuleb proovid võtta ettevõtte nendest allüksustest, kus sead on tapetud, ilma et see piiraks ettevõtte ülejäänud sigadele täiendavate uuringute tegemist ja neilt proovide võtmist vastavalt pädeva asutuse suunistele.

[6] Kui pädev asutus on vastavalt direktiivi 2002/60/EÜ artikli 4 lõike 3 punktile a piiranud ennetustapmise kohaldamist üksnes selle põllumajandusettevõtte osaga, kus peetakse sigade aafrika katku viirusesse nakatumise või saastumise kahtlusega sigasid, peab proovivõtmine hõlmama ettevõtte allüksuseid, kus seda meetodit on kohaldatud, ilma et see piiraks ettevõtte ülejäänud sigadele täiendavate uuringute tegemist või neilt proovide võtmist vastavalt pädeva asutuse suunistele.

[7] On soovitatav koguda samuti proove niudesoolest, kuna need võivad olla kasulikud sigade katku diagnoosimisel.

[8] Ühenduse tugilaboril on piiramatu luba võtta vastu diagnostilisi proove ja ASF-viiruse isolaate mis tahes liikmesriigilt. Kui proovid tulevad väljaspoolt Euroopa Ühendust, võib sellelt laborilt nõuda impordiloa koopiat enne vedu ja selle lisamist pakendi välisküljel olevasse ümbrikusse.

[9] Fluorestseiinisotiotsüanaat.

--------------------------------------------------