Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32002R2244

    Komisjoni määrus (EÜ) nr 2244/2002, 16. detsember 2002, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1622/2000 seoses viinhappe kasutamisega veinitoodetes

    EÜT L 341, 17.12.2002, p. 27–27 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 03/06/2008

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2002/2244/oj

    32002R2244



    Euroopa Liidu Teataja L 341 , 17/12/2002 Lk 0027 - 0027


    Komisjoni määrus (EÜ) nr 2244/2002,

    16. detsember 2002,

    millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1622/2000 seoses viinhappe kasutamisega veinitoodetes

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, [1] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2585/2001, [2] eriti selle artiklit 46,

    ning arvestades järgmist:

    (1) Määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisaga lubatakse asjaomastele veinitoodetele lisada viinhapet.

    (2) Komisjoni 24. juuli 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1622/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta, [3] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2066/2001, [4] sätestatakse teatavate määrusega (EÜ) nr 1493/1999 veinivalmistamisel lubatud ainete kasutamise piirangud ja tingimused.

    (3) Viinhape, mida nimetatakse ka L-viinhappeks, ja selle soolad on ainukesed ained, mille kasutamine on veinitoodete hapestamisel ja happesuse vähendamisel lubatud, kuna viinamarjad ja vein sisaldavad looduslikult viinhapet.

    (4) Rahvusvaheline Veiniamet võttis 2000. aasta juunis vastu otsuse, millega ajakohastatakse rahvusvahelises veinivalmistamiskoodeksis (International Oenological Codex) veinivalmistamisel kasutatava L-viinhappe omaduste ja puhtuse spetsifikatsioonide identifitseerimist käsitlevat monograafiat ja milles viinhape määratletakse "viinamarjadest ekstraheeritavaks naturaalse happena". Need puhtusekriteeriumid on terviklikumad kui komisjoni 2. detsembri 1996. aasta direktiivis (milleganähakse ette toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) puhtuse erikriteeriumid, [5] viimati muudetud direktiiviga 2002/82/EÜ [6]) sätestatud kriteeriumid, kuid vastavad siiski nendele.

    (5) Parema kvaliteedi tagamiseks ja eelkõige selleks, et säilitada headele veinivalmistustavadele vastav veini autentsus ja naturaalsed omadused, tuleks Rahvusvahelise Veiniameti rahvusvahelise veinivalmistamiskoodeksi spetsifikatsioone arvesse võttes määrusesse (EÜ) nr 1622/2000 lisada nõue, et veinivalmistamisel kasutatav viinhape peab olema põllumajandusliku päritoluga.

    (6) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määruse (EÜ) nr 1622/2000 artiklile 8 lisatakse järgmine lõik:

    "Viinhape, mida nimetatakse ka L-viinhappeks, ja mille kasutamine on sätestatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa lõike 1 punktides l ja m ja IV lisa lõike 3 punktides k ja l, peab olema põllumajandusliku päritoluga ning spetsiaalselt veinitoodetest ekstraheeritud. Viinhape peab samuti vastama komisjoni direktiivis 96/77/EÜ [7] sätestatud puhtusekriteeriumidele."

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 16. detsember 2002

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Franz Fischler

    [1] EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

    [2] EÜT L 345, 29.12.2001, lk 10.

    [3] EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1.

    [4] EÜT L 278, 23.10.2001, lk 9.

    [5] EÜT L 339, 30.12.1996, lk 1.

    [6] EÜT L 292, 28.10.2002, lk 1.

    [7] EÜT L 339, 30.12.1996, lk 1.

    --------------------------------------------------

    Top