32001R1454

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1454/2001,

28. juuni 2001,

millega kehtestatakse Kanaari saarte jaoks erimeetmed teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1601/92 (Poseican)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36, 37 ja artikli 299 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [1]

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1911/91 [2] moodustavad Kanaari saared osa ühenduse tolliterritooriumist ja seal kohaldatakse kõikide valdkondade ühist poliitikat, ilma et see piiraks erimeetmete võtmist Kanaari saarte eriliste piirangute ja tavapärase majandus- ja maksustamissüsteemi arvessevõtmiseks. Kõnealuse määruse artiklites 2 ja 10 sätestatakse, et ühise põllumajanduspoliitika täielik kohaldamine sõltub tarnimise erikorra jõustumisest. Peale selle peab ühise põllumajanduspoliitika kohaldamisega kaasnema erimeetmete võtmine saarte põllumajandusliku tootmise suhtes.

(2) Nõukogu on otsusega 91/314/EMÜ [3] võtnud vastu Kanaari saarte kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmi (Poseican) kooskõlas ühenduse äärepoolseimate piirkondade abistamise põhimõttega. Programmi eesmärk on aidata kaasa kõnealuse piirkonna majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning võimaldada sel saada kasu ühtsest turust, mille lahutamatu osa see on, hoolimata piirkonda geograafiliselt ja majanduslikult eraldavatest objektiivsetest asjaoludest. Programmi raames nõutakse ühise põllumajanduspoliitika kohaldamist kõnealuses piirkonnas ja nähakse ette erimeetmete võtmine eelkõige põllumajandussaaduste ja -toodete tootmise ja turustamise tingimuste parandamiseks ning asutamislepingu artikli 299 lõike 2 kohaselt tunnustatud piirkonna eriomase geograafilise asendi ja piirangute mõju leevendamiseks.

(3) Kanaari saarte eriline geograafiline asend põhjustab täiendavaid veokulusid inimtoiduks ja töötlemiseks ettenähtud ning toorainena kasutatavate oluliste toodete tarnimisel. Peale selle põhjustavad saarelisest asendist ja kaugest asukohast tulenevad objektiivsed tegurid Kanaari saarte ettevõtjatele ja tootjatele täiendavaid piiranguid, mis oluliselt pärsivad nende tegevust. Kõnealuseid pärssivaid piiranguid saab lõdvendada oluliste toodete hinna alandamise teel. Seepärast on kohane kehtestada tarnimise erikord, et tagada toodete tarnimine Kanaari saartele ja hüvitada saarte kaugusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulud.

(4) Olenemata asutamislepingu artiklist 23, tuleks sel eesmärgil vabastada kolmandatest riikidest imporditavad asjaomased tooted kohaldatavatest impordimaksudest. Seestöötlemise või tolliladustamise tolliprotseduuri alusel ühenduse tolliterritooriumile sissetoodud tooteid tuleks nende päritolu ja nende suhtes ühenduse eeskirjade kohaselt kohaldatava tollirežiimi arvessevõtmiseks käsitada otse imporditud toodetena, et võimaldada tarnimise erikorrast tulenevaid soodustusi.

(5) Hindade alandamiseks Kanaari saartel ja saarte eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulude leevendamiseks ning samal ajal ühenduse toodete konkurentsivõime säilitamiseks tuleks anda toetust ühendusest pärit toodete tarnimiseks kõnealustele saartele. Kõnealuse toetuse puhul tuleks arvesse võtta täiendavaid veokulusid Kanaari saartele ja kolmandatesse riikidesse eksportimisel kohaldatavaid hindu ning tooraine ja töötlemiseks ettenähtud toodete puhul saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulusid.

(6) Kuna tarnimise erikorraga hõlmatud kogused on piiratud Kanaari saarte tarnevajadusest sõltuvalt, ei kahjusta kõnealune kord siseturu nõuetekohast toimimist. Peale selle ei tohiks tarnimise erikorra majanduslikud eelised põhjustada häireid asjaomaste toodetega kauplemisel. Seepärast tuleks keelata kõnealuste toodete edasisaatmine või reeksportimine Kanaari saartelt. Teatavatel tingimustel võib siiski piirkondliku kaubanduse lubamiseks reeksportida töötlemata tooteid või kohapeal pakitud tooteid. Töötlemise korral ei tuleks kõnealust keeldu kohaldada tavapärase eksportimise ja veo puhul.

(7) Tarnimise erikorra majanduslikud eelised tuleks tootmiskulude vähendamise ning kogu tootmis- ja jaotamisahelas hindade alandamise kaudu edasi kanda lõpptarbijani madalamate tarbijahindadena. Kõnealuseid majanduslikke eeliseid tuleks anda üksnes juhul, kui need tegelikult lõpptarbijani edasi kanduvad, ning selle üle tuleb teostada järelevalvet.

(8) Kohalike tarbimisvajaduste täitmiseks tuleks toetada tavapärast loomakasvatust. Selleks on vaja kehtestada erandid mõnest tootmist piiravast ühise turukorralduse sättest, et võtta arvesse kohaliku tootmise arengut ja eritingimusi, mis oluliselt erinevad ülejäänud ühenduse tootmistingimustest. Kõnealuse eesmärgi saavutamisele saab kaasa aidata ka kaudselt, rahastades tõupuhaste aretusloomade ostmist tõuaretusprogrammide raames, ostes kohalikele tingimustele paremini sobivaid tarbetõugu loomi ning täiendades ammlehmade eest makstavat lisatasu ja loomade tapmise eest makstavat lisatasu. Kohalike tarbimisvajaduste hinnang esitatakse korrapäraselt koostatava bilansi raames. Ühenduse toetuse tõhususe tagamiseks peaks loomakasvatussektoris ja piimatoodete sektoris kohaliku tegevuse toetamise üldine programm võimaldama asjaomastel sektoritel määratleda ja rakendada strateegiaid, mis on kohandatud kohaliku majanduse arengule, tootmise ruumilisele organiseeritusele ja tootjate professionaalsuse suurendamisele. Kuni kohaliku loomakasvatuse väljaarendamiseni võib kõnealune programm ajutiselt ette näha isaste nuumloomade tarnimise, mille puhul igal aastal tarnitavate loomade arv on piiratud, et mitte ohustada eespool nimetatud eesmärki. Samuti võib kõnealune programm ette näha meetmed piima tootmise toetamiseks lamba- ja kitsekasvatussektoris, kõnealuse sektori struktureerimiseks, raskuste leevendamiseks ute- ja kitsepiimast valmistatud kohalike talujuustude töötlemisel ja turustamisel, tarnimise fragmenteerituse parandamiseks, piima kvaliteedi tõstmiseks ja mitmekesisuse loomiseks.

(9) Lamba- ja kitsekasvatussektoris antakse Kanaari saarte tootjatele abi lisatasuna raskete lammaste puhul. Kõnealune meede on võimaldanud kohaliku tootmise arengut, sellel on sotsiaalne, majanduslik ja keskkondlik tähtsus, kuna kõnealune meede keskendub saarte kõige ebasoodsamatele piirkondadele, kus puuduvad muud alternatiivid. Kõnealuse meetme kohaldamist tuleks jätkata.

(10) Meiereidele makstakse toetust värske lehmapiima toodete toiduks tarbimiseks, et võimaldada toodetud piima müüki tavapärasel viisil kohalikul turul. Kõnealuse toetuse laiendamine muudele toodetele on võimaldanud kõnealusel sektoril kohanduda muutuvate tarbimisharjumustega. Kuna isemajandamise tase on veel väga madal, tuleks kõnealuse meetme kohaldamist jätkata.

(11) Puu- ja köögivilja, juur- ja mugulvilja, lillede ning elustaimede pindalatoetuse kava on osutunud sobimatuks eelkõige menetluse aegluse ja keerukuse ning kavandatava toetuse struktureerimisviisi tõttu. Tuleks õppida Poseidomi reformi edukatest tulemustest kõnealuses sektoris ning kavandada turustus- ja töötlemistoetus turu varustamiseks Kanaari saartel. Selline toetus peab aitama kohalikel toodetel konkureerida kiiresti arenevatel turgudel mujalt pärit toodetega, rahuldada paremini tarbijate ja uute turustuskanalite nõudmisi, parandada põllumajandusettevõtete tootlikkust ja toodete kvaliteeti. Tuleks jätkata kõnealuste värskete ja töödeldud toodete turustamist ja edendada nende müüki ühenduse turul. Majandusanalüüs aitab arendada sektori struktuuri.

(12) Kartuli tootmine on Kanaari saartel oluline nii majanduslikel, sotsiaalsetel kui ka keskkondlikel põhjustel. Haritavad maa-alad asuvad merepinnast keskmisel kõrgusel, kus halvad maastikuolud, põllumajandusettevõtete väiksus (terrasspõllundus) ja tooraine kallidus põhjustavad suuri tootmiskulusid. Eriabi antakse inimtoiduks ettenähtud kartulite kasvatamiseks, et toetada omamaist toodangut saarte tarbimisharjumuste rahuldamiseks. Inimtoiduks ettenähtud kartulite tarnimist kohaliku toodangu turustamisele tundlikel ajavahemikel piiravate ajutiste meetmete kaotamine on muutnud kõnealuse sektori väga ohualtiks. Seepärast kavandatakse toetuse andmist kõnealuse kartulitoodangu kohalikuks turustamiseks.

(13) Majanduslikel ja keskkondlikel põhjustel on möödapääsmatu jätkata viinamarjade kui kõige levinuma põllukultuuri kasvatamist, kuna viinamarju kasvatatakse kuivadel aladel ja pinnases, kus võib eriti kergesti tekkida erosioon. Omamaise toodangu toetamise eesmärgil antakse kindlasummalist pindalatoetust määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinide tootmiseks ettenähtud viinamarjade kasvatamiseks. Samuti ei kohaldata loobumislisatasu ega turumehhanisme, välja arvatud erakorraline destilleerimine, mida võib kohaldada juhul, kui turg on kvaliteediprobleemide tõttu erandlikult häiritud.

(14) Tubakakasvatus on saartel ajaloolise tähtsusega. Majanduslikust aspektist lähtudes on tubaka tootmine jätkuvalt üks põhilisi tööstustegevusi kõnealuses piirkonnas. Sotsiaalset aspekti silmas pidades on tubakakasvatus väga töömahukas ja seda viljelevad väikesed põllumajandusettevõtted. Kõnealuse põllukultuuri ebapiisava tulukuse tõttu on see väljasuremisohus. Tubakat kasvatatakse üksnes väikesel maa-alal La Palma saarel, kus seda kasutatakse sigarite käsitsi valmistamiseks. Seepärast tuleks Hispaanial lubada anda lisaks ühenduse abile jätkuvalt toetust kõnealuse traditsioonilise põllukultuuri säilitamiseks, et toetada sigarite käsitsi valmistamist. Peale selle peaks tubakatoodete jätkuva valmistamise eesmärgil olema toortubaka ja pooltöödeldud tubaka importimine Kanaari saartele jätkuvalt vabastatud tollimaksust kuni 20000 tonni eemaldatud leherootsudega toortubaka ekvivalendi piires aastas.

(15) Kanaari saartel toodavad traditsioonilist mett kohalikku tõugu mesilased, kes sobivad hästi kohalikesse tingimustesse, kuid ei ole väga tootlikud. Kõnealune tõug on väljasuremisohus, kuna mesinikud soovivad seda asendada tulutoovamate tõugudega. Seepärast tuleks jätkata toetuse maksmist erilise kvaliteediga traditsioonilist mett tootvatele mesinike ühendustele ning kohandada tuleks toetuse saamise tingimustele vastavate kohalike mesilaste tarude arvu.

(16) Kanaari saarte põllumajandustootjaid tuleks julgustada pakkuma kvaliteetseid tooteid ning tuleks soodustada kõnealuste toodete turustamist. Ühenduse graafilise sümboli kasutamine võib aidata kaasa kõnealuse eesmärgi saavutamisele.

(17) Määruses (EÜ) nr 1257/1999 [4] sätestatakse maaelu arengu meetmed, mille jaoks võib anda ühenduse toetust, ning kehtestatakse kõnealuse toetuse saamise tingimused.

(18) Käesoleva määruse eesmärk on leevendada kõnealuse piirkonna kaugest asukohast ja saarelisest asendist tingitud halvemust.

(19) Teatavate Kanaari saartel asuvate põllumajandusettevõtete või töötlus- ja turustusettevõtete struktuuris on tõsiseid puudusi, millest tulenevad erilised raskused. Seepärast tuleks teatavat tüüpi investeeringute puhul näha ette erandid sätetest, mis piiravad või takistavad teatava määrusega (EÜ) nr 1257/1999 ettenähtud struktuuriabi andmist.

(20) Määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 35 lõikes 1 osutatud kolme kaasneva meetme puhul võib ühenduse rahaline toetus äärepoolseimates piirkondades moodustada kuni 85 % toetuse saamise tingimustele vastavatest kogukuludest. Teisest küljest võib neljanda kaasneva meetme moodustavate põllumajanduse keskkonnameetmete jaoks antav ühenduse rahaline toetus moodustada kõnealuse määruse artikli 47 lõike 2 teise lõigu kolmanda taande kohaselt kuni 75 % kõikide eesmärgiga 1 hõlmatud alade puhul. Pidades silmas maaelu arendamise raames põllumajanduse keskkonnapoliitikale omistatud tähtsust, tuleks äärepoolseimates piirkondades kõikide kaasnevate meetmete puhul ühtlustada ühenduse rahalise toetuse määr.

(21) Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/1999 [5] artiklile 14 peavad kõik kavad, ühenduse abi raamprogramm, rakenduskava ja ühtne programmdokument katma seitsmeaastase ajavahemiku, mis algab 1. jaanuaril 2000. Ühtsuse huvides ja sama programmi raames toetuse saajate diskrimineerimise vältimiseks tuleks käesolevas määruses sätestatud erandeid kohaldada erandlikult kogu programmi ajal.

(22) Erandi võib teha ühenduse järjepidevast strateegiast, mille kohaselt ei anta riigiabi asutamislepingu I lisaga hõlmatud põllumajandussaaduste ja -toodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks, et leevendada erilisi põllumajanduspiiranguid Kanaari saartel, mis tulenevad saarte eraldatusest, saarelisest asendist, äärepoolseimast asukohast, väikesest pindalast, mägisest maastikust, kliimast ja toodete vähesusest tingitud majanduslikust sõltuvusest.

(23) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, [6]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses sätestatakse erimeetmed, et kõrvaldada teatavate põllumajandussaaduste ja -toodetega seotud raskused, mis tulenevad Kanaari saarte eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast.

I JAOTIS TARNIMISE ERIKORD

Artikkel 2

1. Kehtestatakse käesoleva määruse I lisas loetletud inimtoiduks, töötlemiseks ja tooraineks vajalike põllumajandussaaduste ja -toodete tarnimise erikord.

2. Koostatakse prognoositav tarnebilanss, milles märgitakse I lisas loetletud põllumajandussaaduste ja -toodete kogused, mida on vaja igal aastal tarnevajaduste rahuldamiseks. Eraldi prognoositava bilansi võib koostada kohalikuks turustamiseks ja ülejäänud ühendusse tavapäraseks eksportimiseks või veoks ettenähtud tooteid töötleva ja pakendava tööstuse vajaduste hindamiseks.

Artikkel 3

1. Tollimakse ei kohaldata tarnimise erikorraga hõlmatud toodete importimisel otse Kanaari saartele tarnebilansis kindlaksmääratud koguste piires juhul, kui tooted on pärit kolmandatest riikidest.

Tooteid, mis on ühenduse tolliterritooriumile sisse veetud seestöötlemise või tolliladustamise tolliprotseduuri alusel, käsitatakse käesoleva jaotise kohaldamisel otseimporditavate toodetena.

2. Artikli 2 kohaselt kehtestatud nõuete täitmise tagamiseks koguse, hinna ja kvaliteedi osas ning samas säilitades ühenduse osakaalu tarnimisel, antakse toetust riikliku sekkumise raames ladustatud või ühenduse turul saadavate ühenduse toodete tarnimiseks Kanaari saartele.

Kõnealune toetus määratakse kindlaks, võttes arvesse täiendavaid veokulusid Kanaari saartele, kolmandatesse riikidesse eksportimisel kohaldatavaid hindu ning tooraineks ja töötlemiseks ettenähtud toodete puhul saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulusid.

3. Tarnimise erikorra rakendamisel võetakse arvesse eelkõige järgmist:

- Kanaari saarte erivajadusi ning töötlemiseks ja tooraineks ettenähtud toodete puhul konkreetseid kvaliteedinõudeid,

- kaubavooge Kanaari saarte ja ülejäänud ühenduse vahel,

- kavandatud toetuse majanduslikku aspekti.

4. Tarnimise erikorra kohaldamise tingimuseks on imporditollimaksudest vabastamisest või ülejäänud ühenduse tarnete puhul antavast toetusest tuleneva majandusliku kasu tegelik jõudmine lõpptarbijani.

5. Tarnimise erikorraga hõlmatud tooteid ei tohi reeksportida kolmandatesse riikidesse ega edasi saata mujale ühendusse.

Töötlemata tooteid või kohapeal pakendatud nimetatud tooteid võib siiski reeksportida kolmandatesse riikidesse vastavalt tingimustele, mille komisjon on sätestanud artikli 21 lõikes 2 osutatud korras.

Kui asjaomaseid tooteid Kanaari saartel töödeldakse, ei kohaldata eespool nimetatud keeldu tavapärase eksportimise ega veo suhtes mujale ühendusse. Eksporditoetust ei anta.

6. Käesoleva jaotise üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud korras. Kõnealused eeskirjad hõlmavad:

- ülejäänud ühendusest tarnimiseks antava toetuse kindlaksmääramist,

- sätteid, mis tagavad soodustuste tegeliku jõudmise lõpptarbijani,

- vajaduse korral impordilitsentside või tarnesertifikaatide süsteemi kehtestamist.

Komisjon koostab tarnebilansid artikli 21 lõikes 2 osutatud korras. Komisjon võib sama korra alusel kõnealused bilansid ja I lisas esitatud toodete loetelu läbi vaadata, pidades silmas Kanaari saarte vajaduste muutumist.

II JAOTIS KOHALIKE TOODETE TOETAMISE MEETMED

I PEATÜKK LOOMAKASVATUS- JA PIIMATOOTED

Artikkel 4

1. Loomakasvatussektoris antakse toetust ühendusest pärit tõupuhaste loomade, tarbetõugu loomade ja loomakasvatussaaduste tarnimiseks Kanaari saartele.

2. Toetuse andmise tingimuste sätestamisel võetakse arvesse eelkõige Kanaari saarte tarnevajadusi tootmise alustamiseks ja karja geneetiliseks parandamiseks ning vajadust kohalikesse tingimustesse kõige sobivamate tõugude järele. Toetust makstakse ühenduse eeskirjades täpsustatud nõuetele vastava kauba tarnimiseks.

3. Toetuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse järgmist:

- Kanaari saarte geograafilisest asendist tulenevaid tarnetingimusi ja eriti tarnekulusid,

- toodete hinda ühenduse turul ja maailmaturul,

- kolmandatest riikidest imporditava kauba maksustamist tollimaksuga või maksustamata jätmist,

- kavandatud toetuse majanduslikku aspekti.

4. Artikli 3 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 alusel toetuse saamise tingimustele vastavate toodete suhtes.

5. Toodete loetelu, käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetuse määr ja käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 5

1. Käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 ettenähtud toetust antakse veise- ja vasikaliha tavapärase tootmistegevuse tõhustamiseks ning toodete kvaliteedi parandamiseks võetavate meetmete toetamiseks korrapäraselt koostatava tarnebilansi raames hinnatavate saarte tarbimisvajaduste piires.

Kõnealuse bilansi puhul võetakse arvesse ka artikli 4 kohaselt tarnitud aretusloomi ja artikli 7 lõike 1 kolmanda lõiguga ettenähtud meetmetega hõlmatud loomi.

2. Tootjatele makstakse iga tapetud looma eest määruse (EÜ) nr 1254/1999 [7] artiklis 11 sätestatud täiendavat lisatasu 25 eurot looma kohta.

3. Veise- ja vasikalihatootjatele makstakse määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 6 sätestatud täiendavat lisatasu ammlehmade eest. Täiendava lisatasu suurus on 50 eurot iga ammlehma kohta, kes kuulub tootjale taotluse esitamise päeval.

4. Kanaari saartel ei kohaldata erilisatasu, ammlehmade eest makstava põhilisatasu, loomade tapmise eest makstava lisatasu või käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud täiendavate lisatasude suhtes sätteid, milles käsitletakse:

a) erilisatasu piirkondlikku ülemmäära, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 4;

b) ammlehmade eest makstava põhilisatasu individuaalset ülemmäära määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 6 kohaselt põllumajandusettevõttes peetavate loomade puhul;

c) loomade tapmise eest makstava põhilisatasu riiklikku ülemmäära, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 11;

d) erilisatasu ja ammlehmade eest makstava põhilisatasu suhtes määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 12 sätestatud loomkoormust põllumajandusettevõttes.

5. Lõigetes 2 ja 3 osutatud põhilisatasusid ja täiendavaid lisatasusid antakse igal aastal vastavalt kuni 10000 pulli, 5000 ammlehma ja 15000 tapetud looma kohta.

6. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud korras. Kõnealused eeskirjad hõlmavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud bilansi koostamist ja selle läbivaatamisi muutuvate vajaduste arvessevõtmiseks ning

a) pullide eest makstava lisatasu puhul nähakse eeskirjadega ette:

- määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 4 sätestatud piirkondliku ülemmäära piires nende loomade arvu "külmutamine", kelle puhul on Kanaari saartel 2000. aastal erilisatasu antud,

- lisatasude andmine kuni 90 ühte ja samasse vanuserühma kuuluva looma eest põllumajandusettevõtte kohta kalendriaastas;

b) ammlehmade eest makstava lisatasu puhul:

- sisaldavad kõnealused üksikasjalikud eeskirjad sätteid, mis vajalikul määral tagavad määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 6 alusel lisatasu saanud tootjate õigused,

- võib kõnealuste üksikasjalike eeskirjadega ette näha Kanaari saarte erireservi loomise ja õiguste jaotamise ja ümberjaotamise eritingimused, võttes arvesse loomakasvatussektori eesmärke; reservi suurus määratakse kindlaks lõikes 5 sätestatud ülemmäära ja 2000. aastal antud lisatasude arvu alusel;

c) loomade tapmise eest makstava lisatasu puhul nähakse kõnealuste eeskirjadega ette:

- määruse (EÜ) nr 2342/1999 [8] artikli 38 lõikes 1 sätestatud piirkondliku ülemmäära piires nende loomade arvu "külmutamine", kelle puhul 2000. aastal on erilisatasu antud.

Üksikasjalikud rakenduseeskirjad võivad sisaldada lisatingimusi täiendavate lisatasude andmiseks.

Komisjon võib samas korras üle vaadata lõikes 5 kindlaksmääratud ülemmäärad.

Artikkel 6

1. Peale määruse (EÜ) nr 2467/98 [9] artikli 5 lõike 3 kohaselt ute kohta makstava lisatasu antakse kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 3 määratletud kergete tallede tootjatele täiendavat lisatasu.

Täiendava lisatasu summa on võrdne määruse (EÜ) nr 2467/98 artikli 5 lõigete 2 ja 3 alusel kindlaksmääratud ja vastavalt raskete ja kergete tallede tootjaile makstavate lisatasude vahega, millele on liidetud määruse (EMÜ) nr 1323/90 [10] artikli 1 lõike 1 esimeses ja teises taandes osutatud maaelu arendamise meetmete jaoks ettenähtud eritoetuste summade vahe.

2. Lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud täiendavat lisatasu makstakse ka kitseliha tootjatele, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2467/98 artikli 5 lõikega 5 ettenähtud lisatasu maksmist.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud lisatasusid antakse samadel tingimustel nagu määruse (EÜ) nr 2467/98 artikli 5 kohaselt lamba- ja kitseliha tootjatele antavat lisatasu.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vajaduse korral vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 7

1. Ajavahemikul 2002–2006 antakse abi üldise programmi rakendamiseks Kanaari saartel kohaliku toodangu tootmise ja turustamise edendamiseks loomakasvatus- ja piimatoodete sektoris.

Kõnealune programm võib hõlmata meetmeid, mis soodustavad kvaliteedi, hügieeni, kvaliteetsete toodete turustamise ja sektori struktureerimise parandamist, tootmis- ja turustusstruktuuride tõhustamist ühisostude võimaldamiseks, kvaliteetsete toodete alase kohaliku teabevahetuse ning tehnilise abi andmise tõhustamist.

Veise- ja vasikalihasektoris võib programm hõlmata isaste nuumveiste tarnimise võimalust kuni kohalike noorte isasveiste arv on piisavalt suur tavapärase veiseliha tootmise jätkamiseks artikliga 5 ettenähtud bilansi piires. Selliste loomade puhul eelistatakse tootjaid, kelle isastest nuumveistest on vähemalt 50 % kohaliku päritoluga.

Programmi valmistavad ette ja rakendavad liikmesriigi määratud pädevad asutused, kes töötavad tihedas koostöös asjaomaste sektorite kõige tüüpilisemate tootjaorganisatsioonidega või nende ühendustega. Kõnealune programm ei tarvitse hõlmata toetuse andmist lisaks käesoleva määruse artiklite 5, 6 ja 8 kohaselt loomakasvatussektori tootjatele makstavatele lisatasudele.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad määratakse kindlaks artikli 21 lõikes 2 osutatud korras.

Kuni viis aastat kestvate programmide projektid esitavad komisjonile pädevad asutused. Komisjon kiidab programmid heaks artikli 21 lõikes 2 osutatud korras.

3. Hispaania ametiasutused esitavad igal aastal aruande programmi rakendamise kohta. Enne 2005. aasta lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande käesolevas artiklis osutatud meetme kohaldamise kohta, millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud.

Artikkel 8

1. Kanaari saarte korrapäraselt hinnatavate tarbimisvajaduste piires antakse toetust kohapeal toodetud lehmapiimatoodete tarbimiseks. Toetust makstakse meiereidele. Toetuse summa on 8,45 eurot 100 kg täispiima kohta.

2. Komisjon vaatab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetuse üle ja võtab käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud korras. Maksmise tingimuseks on toetusest tuleneva kasu tegelik jõudmine tarbijani.

II PEATÜKK PUUVILI, KÖÖGIVILI, TAIMED JA LILLED

Artikkel 9

1. Toetust antakse kaupade koondnomenklatuuri rühmades 6, 7 ja 8 loetletud puuviljade, köögiviljade, juurviljade, mugulviljade, lillede ja elustaimede jaoks, mis on koristatud Kanaari saartel ja on ette nähtud Kanaari saarte turu varustamiseks.

Toetust antakse toodete jaoks, mis vastavad ühenduse õigusaktidega kindlaksmääratud ühistele normidele või selliste normide puudumise korral tarnelepingutes sätestatud nõuetele.

Toetuse andmise tingimuseks on üks või rohkem aastat kehtivate tarnelepingute sõlmimine ühelt poolt üksiktootjate, tootjarühmade või määruse (EÜ) nr 2200/96 [11] artiklites 11, 13 ja 14 osutatud tootjaorganisatsioonide ning teiselt poolt toiduainetööstuse, turustajate, toitlustusettevõtjate või kohalike asutuste vahel.

Toetust makstakse eespool nimetatud üksiktootjatele, tootjarühmadele või tootjaorganisatsioonidele iga tootekategooria kohta kehtestatud aastakoguse piires.

Toetuse summa määratakse iga tootekategooria puhul kindlaks kindla summana asjaomaste toodete keskmise väärtuse põhjal. Toetuse summat diferentseeritakse vastavalt sellele, kas toetusesaaja on üks määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklites 11, 13 ja 14 osutatud tootjaorganisatsioonidest või mitte.

Toetust ei anta CN-koodi 080300 alla kuuluvate banaanide, CN-koodi 070200 alla kuuluvate tomatite või CN-koodi 07019050 alla kuuluva varajase kartuli jaoks, mis on koristatud 1. jaanuarist kuni 31. märtsini.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud korras. Lõikes 1 osutatud tootekategooriad ja toetuse summad määratakse kindlaks sama korra alusel.

Artikkel 10

1. Toetust antakse Kanaari saartel koristatud ning artiklis 9 täpsustatud värskete ja töödeldud toodete ja CN-koodi 1211 alla kuuluvate ravimtaimede turustamise kohta sõlmitud aastaste lepingute sõlmimise puhul. Käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus sätestatud tingimustel antakse toetust ka CN-koodi 070200 alla kuuluvate tomatite jaoks.

Lepingud sõlmitakse Kanaari saarte üksiktootjate või määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklites 11, 13 ja 14 osutatud tootjaorganisatsioonide ning ülejäänud ühenduses asuvate füüsiliste või juriidiliste isikute vahel.

2. Toetuse summa on 10 % turustatava toodangu hinnast vabastatuna sihtkohas.

Kõnealust toetust makstakse kuni kaubandusmahuni 10000 tonni toote kohta aastas.

CN-koodi 070200 alla kuuluvate tomatite puhul on siiski toetuse summa 0,76 eurot 100 kg kohta kuni kaubandusmahuni 300000 tonni aastas.

3. Toetust antakse ostjatele, kes kohustuvad turustama Kanaari saarte tooteid lõikes 1 osutatud lepingute alusel.

4. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tooteid kohustuvad turustama ühisettevõtted, milles on Kanaari saartelt toodete turustamise eesmärgil ühinenud saarte tootjad või määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklites 11, 13 ja 14 osutatud tootjaorganisatsioonid ja mujal ühenduses asuvad füüsilised või juriidilised isikud, ja kui osanikud jagavad ühisettevõtte eesmärgi saavutamiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi vähemalt kolme aasta jooksul, suurendatakse toetuse summat 13 protsendini ühiselt turustatud aastatoodangust.

5. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 11

1. Ühendus annab kuni 100000 eküüd Kanaari saarte värskete ja töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste sektori majandusanalüüsi ja tuleviku-uuringu rahastamiseks, osutades erilist tähelepanu troopikasaadustele.

Uuringu tulemusel koostatakse kõnealuse sektori majanduslik ja tehniline hinnang. Eelkõige pööratakse tähelepanu andmete esitamisele ja töötlemiskuludele ning uuritakse arengu ja müügi tingimusi ja võimalusi piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, võttes arvesse konkurentsi maailmaturul.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud korras.

III PEATÜKK VEIN

Artikkel 12

Kanaari saarte suhtes ei kohaldata tootmisvõimsuse osas määruse (EÜ) nr 1493/1999 [12] II jaotise II peatükki ja III jaotist ning määruse (EÜ) nr 1227/2000 [13] III peatükki, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 30 osutatud erakorralise destilleerimise puhul, kui esineb kvaliteediprobleemidest tulenevaid erandlikke turuhäireid.

Artikkel 13

1. Hektari kohta makstavat toetust antakse määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinide tootmiseks ettenähtud viinamarjasortide kasvatamise jätkamiseks tavapärastes tootmispiirkondades.

Toetust antakse maa-alade puhul,

a) kuhu on istutatud viinamarjasordid, mida liikmesriigid liigitavad iga nende territooriumil valmistatava mpv-kvaliteetveini tootmiseks sobivate sortide hulka vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 19, ja

b) kus saagikus hektari kohta on väiksem kui liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punktis I esitatud tingimuste alusel kindlaksmääratav maksimaalne saagikus, väljendatuna viinamarja-, viinamarjavirde- või veinikogustena.

2. Toetuse summa on 476,76 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse tootjarühmadele või nende ühendustele.

Üleminekuperioodil antakse toetust ka üksiktootjatele. Kõnealuse perioodi jooksul hallatakse kogu toetust vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud korras sätestatud eeskirjadele.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vajaduse korral vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud korras.

IV PEATÜKK KARTUL

Artikkel 14

1. Hektari kohta makstavat toetust antakse inimtoiduks ettenähtud ja CN-koodide 07019050 ja 07019090 alla kuuluvate kartulite kasvatamiseks.

2. Toetuse suurus on 596 eurot hektari kohta.

Toetust makstakse kuni 9000 hektari haritavate ja koristatavate alade jaoks aastas.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud korras.

V PEATÜKK TUBAKAS

Artikkel 15

Hispaanial lubatakse anda Kanaari saartele tubaka puhul tootmistoetust lisaks määruse (EMÜ) nr 2075/92 [14] I jaotisega ettenähtud lisatasule. Kõnealuse toetuse andmine ei tohi põhjustada saarte tootjate vahelist vahetegemist.

Toetuse summa ei ole suurem kui esimeses lõigus osutatud ühenduse lisatasu. Täiendavat toetust makstakse kuni 10 tonni jaoks aastas.

Artikkel 16

1. Tollimaksu ei kohaldata Kanaari saartele otse imporditava toortubaka ja pooltöödeldud tubaka suhtes, mis kuuluvad vastavalt:

- CN-koodi 2401 alla,

ja järgmistesse alamrubriikidesse:

- 240110 eemaldamata leherootsudega tubakas,

- 240120 osaliselt või täielikult eemaldatud leherootsudega tubakas,

- ex240120 sigarite välimised lehed alustel, rullides, tubaka tootmiseks,

- 240130 tubakajäägid,

- ex24021000 ümbriseta lõpetamata sigarid,

- ex24031000 sigaretitubakas (valmis tubakasegud sigarettide, sigarite, manilla sigarite ja sigarillode tootmiseks),

- ex24039100 homogeniseeritud või taastatud tubakas, lehtede või ribadena või mitte,

- ex24039990 paisutatud tubakas.

Esimeses lõigus osutatud erandit ei kohaldata kohalikuks tubakatoodete valmistamiseks ettenähtud toodete suhtes kuni aastase impordilimiidi, 20000 tonni eemaldatud leherootsudega toortubaka ekvivalendi puhul.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud korras.

VI PEATÜKK MESI

Artikkel 17

1. Toetust antakse Kanaari saartele iseloomuliku kvaliteetse mee tootmiseks, mida toodab kohalik tõug "mustad mesilased".

Toetust makstakse pädevate asutuste poolt tunnustatud mesinike liitudele tootmisel kasutatavate mustade mesilaste tarude arvu põhjal kuni 15000 taru piires.

Toetuse suurus on 20 eurot tootmises kasutatava taru kohta majandusaastas. Käesoleva artikli kohaldamisel algab majandusaasta 1. juulil ja lõpeb järgmise aasta 30. juunil.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vajaduse korral vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud korras.

VII PEATÜKK GRAAFILINE SÜMBOL

Artikkel 18

1. Kanaari saartele kui kõrvalisele piirkonnale iseloomulike kvaliteetsete töödeldud või töötlemata põllumajandussaaduste ja -toodete tuntuse ja tarbimise suurendamiseks ettenähtud graafilise sümboli kasutamise tingimused esitavad kutseorganisatsioonid. Hispaania asutused edastavad asjaomased ettepanekud koos oma arvamusega komisjonile heakskiitmiseks.

Sümboli kasutamist jälgib Hispaania pädevate asutuste poolt heakskiidetud ametiasutus või muu organ.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vajaduse korral vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud korras.

III JAOTIS STRUKTUURILISED ERANDID

Artikkel 19

1. Olenemata määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklist 7, ei ületa toetuse kogusumma protsendina toetuse saamise tingimustele vastavate investeeringute summast 75 % investeeringute puhul, mis on ette nähtud eelkõige mitmekesisuse, ümberkorralduse või säästva põllumajanduse arendamise soodustamiseks majanduslikult väikestes põllumajandusettevõtetes, mis määratletakse määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 18 lõikes 3 osutatud programmitäiendis.

2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 28 lõikest 2, ei ületa toetuse kogusumma protsendina toetuse saamise tingimustele vastavate investeeringute summast 65 % investeeringute puhul, mis tehakse peamiselt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 18 lõikes 3 osutatud programmitäiendis määratletavate sektorite kohalike põllumajandussaaduste ja -toodete töötlemise ja turustamisega tegelevates ettevõtetes. Toetuse kogusumma väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul ei ületa samadel tingimustel 75 %.

3. Olenemata määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 47 lõike 2 teise lõigu kolmandast taandest, moodustab ühenduse toetus kõnealuse määruse artiklitega 22, 23 ja 24 ettenähtud põllumajanduse keskkonnameetmete jaoks 85 %.

4. Käesolevas artiklis kavandatavate meetmete lühikirjeldus kantakse määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 18 osutatud kõnealuse piirkonna rakenduskavasse.

IV JAOTIS ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud menetluskorra kohaselt.

Artikkel 21

1. Komisjoni abistavad määruse (EMÜ) nr 1766/92 [15] artikliga 22 asutatud teraviljaturu korralduskomitee või muude asjaomaste tooteturgude ühist korraldust käsitlevate määrustega asutatud korralduskomiteed.

Määrusega (EMÜ) nr 827/68 [16] hõlmatud põllumajandussaaduste ja -toodete ning turu ühise korraldusega reguleerimata toodete puhul abistab komisjoni määruse (EMÜ) nr 1696/71 [17] artikliga 20 asutatud humalaturu korralduskomitee.

Graafilise sümboli puhul ja muudel käesoleva määrusega ettenähtud juhtudel abistab komisjoni määrusega (EÜ) nr 2200/96 asutatud värske puu- ja köögivilja turu korralduskomitee.

III jaotise rakendamisel abistavad komisjoni vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklitega 48 ja 50 asutatud piirkondade arengu ja ümberkorraldamise komitee ning põllumajandusstruktuuride ja maaelu arengu komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud ajavahemik on üks kuu.

3. Komiteed võtavad vastu oma töökorra.

Artikkel 22

Asutamislepingu I lisaga hõlmatud põllumajandussaaduste ja -toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89, võib komisjon lubada Kanaari saarte eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tulenevate eriliste põllumajanduspiirangute leevendamiseks tegevusabi andmist kõnealuste toodete tootmis-, töötlemis- ja turustamissektorites.

Artikkel 23

Käesolevas määruses sätestatud meetmeid, välja arvatud artikkel 19, käsitatakse sekkumisena põllumajandusturgude tasakaalustamiseks määruse (EÜ) nr 1258/1999 [18] artikli 2 lõikes 2 määratletud tähenduses.

Artikkel 24

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed käesoleva määruse täitmise tagamiseks, eelkõige seoses kontrollide ja halduskaristustega, ning teatavad sellest komisjonile.

Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 25

1. Hispaania esitab komisjonile igal aastal aruande käesoleva määrusega ettenähtud meetmete rakendamise kohta.

2. Hiljemalt süsteemi kohaldamise viienda aasta lõpus esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldaruande käesoleva määruse alusel võetud meetmete mõju kohta, millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud.

Artikkel 26

Määrus (EMÜ) nr 1601/92 [19] tunnistatakse kehtetuks. Viiteid määrusele (EMÜ) nr 1601/92 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 27

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artiklit 19 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2000.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 28. juuni 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

B. Rosengren

[1] Arvamus on esitatud 14. juunil 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[2] Nõukogu 26. juuni 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 1911/91 ühenduse õiguse sätete kohaldamise kohta Kanaari saarte suhtes (EÜT L 171, 29.6.1991, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1105/2001 (EÜT L 151, 7.6.2001, lk 1).

[3] EÜT L 171, 29.6.1991, lk 5.

[4] Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

[5] Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999. lk 1).

[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[7] Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21).

[8] Komisjoni 28. oktoobri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2342/1999, milles sätestatakse veise- ja vasikalihaturu ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1254/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad lisatasukavade kohta (EÜT L 281, 4.11.1999, lk 30). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 192/2001 (EÜT L 29, 31.1.2001, lk 27).

[9] Nõukogu 3. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2467/98 lamba- ja kitselihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 312, 20.11.1998, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1669/2000 (EÜT L 193, 29.7.2000, lk 8).

[10] Nõukogu 14. mai 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 1323/90, millega kehtestatakse eriabi lamba- ja kitsekasvatusele teatavates ühenduse ebasoodsamates piirkondades (EÜT L 132, 23.5.1990, lk 17). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 193/98 (EÜT L 20, 27.1.1998, lk 18).

[11] Nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 20.11.1996, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2826/2000 (EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2).

[12] Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2826/2000 (EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2).

[13] Komisjoni 31. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1227/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 143, 16.6.2000, lk 1).

[14] Nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2075/92 toortubakaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1336/2000 (EÜT L 154, 27.6.2000, lk 2).

[15] Nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1766/92 teraviljaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 181, 1.7.1992, lk 21). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1666/2000 (EÜT L 193, 29.7.2000, lk 1).

[16] Nõukogu 28. juuni 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 827/68 teatavate asutamislepingu II lisas loetletud toodete turu ühise korralduse kohta (EÜT L 151, 30.6.1968, lk 16). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 3290/94 (EÜT L 349, 31.12.1994, lk 105).

[17] Nõukogu 26. juuli 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1696/71 lina- ja kanepituru ühise korralduse kohta (EÜT L 175, 4.8.1971, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 191/2000 (EÜT L 23, 28.1.2000, lk 4).

[18] Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103).

[19] Nõukogu 15. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1601/92 teatavate põllumajandussaaduste suhtes Kanaari saartele kohaldatavate erimeetmete kohta (EÜT L 173, 27.6.1992, lk 13). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2826/2000 (EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2).

--------------------------------------------------

I LISA

Artiklis 3 sätestatud tarne erikorra alla kuuluvate toodete nimekiri

Kauba kirjeldus | CN-kood |

Inimtoiduks ja loomasöödaks ettenähtud teravili ja teraviljatooted

Linnased | 1107 |

Humal | 1210 |

Riis | 1006 |

Taimeõli | ex1507–1516 |

Suhkur | 1710 ja1702 (välja arvatud isoglükoos) |

Kontsentreeritud puuviljamahlad (toorained) v.a mahlad, mille jaoks võib toetust anda käesoleva määruse artikli 9 alusel | 200799 ja2008 |

Värske või jahutatud veise- ja vasikaliha | 0201 |

Külmutatud veise- ja vasikaliha | 0202 |

Külmutatud sealiha | 020321, 22, 29 |

Külmutatud linnuliha | 020721, 22, 41, 42, 43, 50 |

Munapulber (toiduainetööstuse jaoks) | 0408 |

Seemnekartul | 07011000 |

Piim ja piimatooted

Joogipiim | 0401 |

Kontsentreeritud piim või piimapulber | 0402 |

Või | 0405 |

Juust | 040630, 04069023, 25, 27, 77, 79, 81, 89 |

Lastele ettenähtud piimapõhised tooted | 21069091 |

Loomarasvata piimapõhised tooted lastele | 19019090 |

Lutsernijahu ja -graanulid | 12141000 |

Õlikook ja muud tahked sojaõli ekstraheerimisjäägid | 230400 |

--------------------------------------------------

II LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 1601/92 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikkel 2 | Artikkel 2 |

Artikli 3 lõige 1 | Artikli 3 lõike 1 esimene lõik |

Artikli 3 lõike 1 teine lõik |

Artikli 3 lõige 2 | Artikli 3 lõige 2 |

Artikli 3 lõige 3 | Artikli 3 lõige 3 |

Artikkel 4 | Artikkel 4 |

Artikkel 5 | Artikli 7 lõike 1 kolmas lõik |

Artikkel 6 | Artikkel 16 |

Artikkel 7 | Artikli 3 lõige 4 |

Artikli 8 lõige 1 | Artikli 3 lõike 5 esimene lõik |

Artikli 3 lõike 5 teine lõik |

Artikli 8 lõige 2 | Artikli 3 lõike 5 kolmas lõik |

Artikli 8 lõige 3 | Artikli 3 lõige 6 |

Artikkel 9 | Artikli 3 lõike 5 kolmas lõik |

Artikli 10 lõige 1 | Artikli 5 lõige 1 |

Artikli 10 lõige 2 | Välja jäetud |

Artikli 5 lõige 2 |

Artikli 10 lõige 3 | Artikli 5 lõige 3 |

Artikli 5 lõige 4 |

Artikli 5 lõige 5 |

Artikli 5 lõige 6 |

Artikkel 11 | Artikkel 8 |

Artikkel 12 | Välja jäetud |

Artikkel 13 | Artikkel 6 |

Artikkel 7 |

Artikkel 14 | Välja jäetud |

Artikkel 15 | Artikkel 9 |

Artikkel 16 | Artikkel 10 |

Artikkel 17 | Artikkel 11 |

Artikkel 18 | Artikkel 12 |

Artikkel 19 | Artikkel 13 |

Artikkel 20 | Artikkel 14 |

Artikkel 21 | Välja jäetud |

Artikkel 22 | Välja jäetud |

Artikkel 23 | Artikkel 15 |

Artikkel 24 | Artikkel 17 |

Artikkel 25 | Välja jäetud |

Artikkel 26 | Artikkel 18 |

Artikkel 27 | Artikkel 19 |

Artikkel 28 | Välja jäetud |

Artikkel 20 |

Artikkel 21 |

Artikkel 22 |

Artikkel 29 | Artikkel 23 |

Artikkel 24 |

Artikkel 30 | Artikkel 25 |

Artikkel 26 |

Artikkel 31 | Artikkel 27 |

Lisa | I lisa |

II lisa |

--------------------------------------------------