31999D0816

Komisjoni otsus,

24. november 1999,

jäätmesaadetiste järelevalvet ja kontrolli Euroopa Ühenduses, ühendusse sissevedu ning ühendusest väljavedu käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 259/93 II, III, IV ja V lisa kohandamise kohta vastavalt artikli 16 lõikele 1 ja artikli 42 lõikele 3

(avaldatud numbri K(1999) 3880 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(1999/816/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 1. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 259/93 jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral, [1] viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) 2408/98, [2] eriti selle artikli 16 lõiget 1 ja artikli 42 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta, [3] mida on viimati muudetud komisjoni otsusega 96/350/EÜ, [4] eriti selle artiklit 18,

ning arvestades, et:

(1) vastavalt määruse (EMÜ) nr 259/93 artikli 42 lõikele 3 tuleb muuta II, III ja IV lisa, et kajastada üksnes neid muudatusi, mis on juba kokku lepitud OECD järelevalvemenetluse raames;

(2) OECD nõukogu [5] on otsustanud järelevalvemenetluse raames muuta rohelist, kollast ja punast jäätmete nimekirja;

(3) nende muudatuste kajastamiseks on vaja muuta määruse II, III ja IV lisa;

(4) V lisa 3. osa sisaldab III ja IV lisas loetletud jäätmeid;

(5) vastavalt määruse (EMÜ) nr 259/93, muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 120/97, [6] artikli 16 lõikele 1, tuleb läbi vaadata ja vastavalt muuta V lisa;

(6) V lisa 3. osa on vaja samuti muuta, et kajastada OECD järelevalvemenetluse raames tehtud muudatusi kollasesse ja punasesse jäätmete nimekirja;

(7) määruse II, III, IV ja V lisa kohandamisel abistab komisjoni nõukogu 15. juuli 1975 jäätmeid käsitleva direktiivi 75/442/EMÜ, nagu seda on muudetud, artikli 18 alusel moodustatud komitee;

(8) käesolevas otsuses ettenähtud meetmed on kooskõlas eespool mainitud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 259/93 II, III, IV ja V lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 24. november 1999

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Margot Wallström

[1] EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1.

[2] EÜT L 298, 7.11.1998, lk 19.

[3] EÜT L 78, 26.3.1991, lk 32.

[4] EÜT L 135, 6.6.1996, lk 32.

[5] OECD Nõukogu, 23. detsember 1998, dokumendi viitenumber C(98)202 (lõplik).

[6] EÜT L 22, 24.1.1997, lk 14.

--------------------------------------------------

LISA

"

II LISA

ROHELINE NIMEKIRI [1]

Olenemata sellest, kas jäätmed on käesolevas nimekirjas nimetatud, ei või neid vedada rohelisse nimekirja kuuluvate jäätmetena, kui need on teiste ainetega saastunud nii, et a) jäätmetega seotud oht on piisavalt suur, et need võiksid sisalduda kollases või punases nimekirjas, või b) jäätmete taaskasutamine keskkonnasõbralikul viisil ei ole võimalik.

GA.METALLILISED LAIALIKANDUMATUD METALLIDE JA METALLISULAMITE JÄÄTMED [2]

Väärismetallide ja nende sulamite jäätmed ja jäägid:

GA 010 | ex711210 | — kullast |

GA 020 | ex711220 | —plaatinast (termin "plaatina" hõlmab plaatinat, iriidiumi, osmiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi) |

GA 030 | ex711290 | — muudest väärismetallidest, nt hõbe NB:V.a saasteainena või amalgaami koostises esinev elavhõbe. |

Värviliste metallide ja nende sulamite jäätmed ja jäägid:

GA 120 | 740400 | Vasejäätmed ja -jäägid |

GA 130 | 750300 | Niklijäätmed ja -jäägid |

GA 140 | 760200 | Alumiiniumijäätmed ja -murd |

GA 150 | ex780200 | Pliijäätmed ja -jäägid |

GA 160 | 790200 | Tsingijäätmed ja -jäägid |

GA 170 | 800210 | Tinajäätmed ja -murd |

GA 180 | ex810191 | Volframijäätmed ja -jäägid |

GA 190 | ex810291 | Molübdeenijäätmed ja -jäägid |

GA 200 | ex810310 | Tantaalijäätmed ja -jäägid |

GA 210 | 810420 | Magneesiumijäätmed ja -jäägid (välja arvatud need, mis on loetletud AA 190 all) |

GA 220 | ex810510 | Koobaltijäätmed ja -jäägid |

GA 230 | ex810600 | Vismutijäätmed ja -jäägid |

GA 240 | ex810710 | Kaadmiumijäätmed ja -jäägid |

GA 250 | ex810810 | Titaanijäätmed ja -jäägid |

GA 260 | ex810910 | Tsirkooniumijäätmed ja -jäägid |

GA 270 | ex811000 | Antimonijäätmed ja -jäägid |

GA 280 | ex811100 | Mangaanijäätmed ja -jäägid |

GA 290 | ex811211 | Berülliumijäätmed ja -jäägid |

GA 300 | ex811220 | Kroomijäätmed ja -jäägid |

GA 310 | ex811230 | Germaaniumijäätmed ja -jäägid |

GA 320 | ex811240 | Vanaadiumijäätmed ja -jäägid |

ex811291 | Järgmiste metallide jäätmed ja jäägid: |

GA 330 | | — hafnium |

GA 340 | | — indium |

GA 350 | | — nioobium |

GA 360 | | — reenium |

GA 370 | | — gallium |

GA 400 | ex280490 | Seleenijäätmed ja -jäägid |

GA 410 | ex280450 | Telluurijäätmed ja -jäägid |

GA 420 | ex280530 | Haruldaste muldmetallide jäätmed ja jäägid |

GA 430 | 7204 | Raua- või terasejäägid |

GB.METALLE SISALDAVAD JÄÄTMED, MIS TEKIVAD METALLIDE SULATAMISEL, NENDE VÄLJASULATAMISEL JA RAFINEERIMISEL

GB 010 | 262011 | Kõva tehniline tsink |

GB 020 | | Tsinki sisaldav dross: |

GB 021 | | — pinnadross galvaanimisplaatidelt (> 90 % Zn) |

GB 022 | | — põhjadross galvaanimisplaatidelt (> 92 % Zn) |

GB 023 | | — tsingi survevaludross (> 85 % Zn) |

GB 024 | | — dross kuumgalvaanimisplaatidelt (ühe tootmistsükli saagis; >92 % Zn) |

GB 025 | | — tsingidrossi riibed |

GB 030 | | Alumiiniumdrossi riibed (v.a põlev ujuräbu või ujuräbu, mis kokkupuutel veega eraldab ohtlikul hulgal põlevgaase) |

GB 040 | ex262090 | Väärismetallide ja vase töötlemisel saadud räbu, edasiseks rafineerimiseks |

GB 050 | | Tantaali sisaldav tinaräbu, milles on vähem kui 0,5 % tina |

GC.MUUD METALLE SISALDAVAD JÄÄTMED

GC 010 | | Ainult metallidest või sulamitest koosnevad elektrikoostud |

GC 020 | | Elektroonikajäägid (nt trükkplaadid, elektroonilised komponendid, juhtmed jne) ning väljalammutatud elektroonilised komponendid, millest saab regenereerida põhi- ja väärismetalle |

GC 030 | ex890800 | Lammutamisele määratud laevad jm ujuvkonstruktsioonid, nõuetekohaselt tühjendatud kogu lastist ja muudest laeva töös kasutatud materjalidest, mida võib liigitada ohtlikeks aineteks või jäätmeteks |

GC 040 | | Mootorsõidukite rusud, vedelikest tühjendatud |

Ammendunud katalüsaatorid, v.a katalüsaatoritena kasutatavad vedelikud:

GC 050 | | Ammendatud vedelkrakkimise (FCC) katalüsaatorid (nt alumiiniumoksiid, tseoliidid) |

GC 060 | | Ammendatud katalüsaatorid, milles on: väärismetallid: kuld, hõbeplaatinametallid: ruteenium, roodium, pallaadium, osmium, iriidium, plaatinasiirdemetallid: skandium, vanaadium, mangaan, koobalt, vask, ütrium, nioobium, hafnium, volfram, titaan, kroom, raud, nikkel, tsink, tsirkoonium, molübdeen, tantaal, reeniumlantanoidid (haruldased muldmetallid): lantaan, praseodüüm, samaarium, gadoliinium, düsproosium, erbium, üterbium, tseerium, neodüüm, euroopium, terbium, holmium, tuulium, luteetsium |

GC 070 | ex261900 | Malmi ja süsinikterase (sh madalsüsinikterase) tootmisel tekkiv räbu, v.a erimenetluse puhul tekkiv räbu, mis vastab nii riiklikele kui ka asjakohastele rahvusvahelistele nõuetele ja standarditele [3] |

GC 080 | | Valtsimistagi (raudmetall) |

Järgmised metallilised laialikanduvad metalli ja metallisulamijäätmed:

GC 090 | | molübdeen |

GC 100 | | volfram |

GC 110 | | tantaalkondensaatorid |

GC 120 | | titaan |

GC 130 | | nioobium |

GC 140 | | reenium |

GC 150 | | kuld |

GC 160 | | plaatina (termin "plaatina" hõlmab plaatinat, iriidiumi, osmiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi) |

GC 170 | | muud väärismetallid, nt hõbe NB:V.a saasteainena või amalgaami koostises esinev elavhõbe. |

GD.KAEVANDAMISTÖÖDEL TEKKIVAD LAIALIKANDUMATUD JÄÄTMED

GD 010 | ex250490 | Loodusliku grafiidi jäätmed |

GD 020 | ex251400 | Kiltkivijäätmed, jämedalt tahutud, saetud või muul viisil lõigatud või töötlemata |

GD 030 | 252530 | Vilgukivijäätmed |

GD 040 | ex252930 | Leutsiidi-, nefeliini- ja nefeliinsüeniidijäätmed |

GD 050 | ex252910 | Põldpaojäätmed |

GD 060 | ex252921 | Fluoriidijäätmed |

ex252922 |

GD 070 | ex281122 | Tahked ränidioksiidijäätmed, v.a need, mida kasutatakse valutöödel |

GE.LAIALIKANDUMATUD KLAASIJÄÄTMED

GE 010 | ex700100 | Klaasikillud jm klaasijäätmed ja -jäägid, v.a katoodkiirtetorudest saadud jm aktiveeritud (kattekihtidega) klaas |

GE 020 | | Klaaskiujäätmed |

GF.LAIALIKANDUMATUD KERAAMIKAJÄÄTMED

GF 010 | | Jäätmed, mis pärinevad vormimisjärgselt põletatud (kasutamata ja/või kasutatud) keraamikast, sh keraamilistest anumatest |

GF 020 | ex811300 | Metallkeraamika jäätmed ja jäägid (metallkeraamilised komposiidid) |

GF 030 | | Keraamilisel alusel valmistatud kiud, mujal nimetamata |

GG.PEAMISELT ANORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD MUUD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ORGAANILISI AINEID

GG 010 | | Suitsugaasi väävlitustamisel (FGD) saadud osaliselt rafineeritud kaltsiumsulfaat |

GG 020 | | Ehitiste lammutamisel tekkivad kipsplaadi- või kuivkrohvplaadijäätmed |

GG 030 | ex2621 | Kivisöeküttel töötavate elektrijaamade koldetuhk ja räbu |

GG 040 | ex2621 | Kivisöeküttel töötavate elektrijaamade lendtuhk |

GG 050 | | Naftakoksist ja/või bituumenist anoodijäägid |

GG 060 | ex2803 | Joogivee puhastamisest ning toiduaine- ja vitamiinitööstusest pärinev kasutatud aktiivsüsi |

GG 080 | ex262100 | Vase tootmisel tekkiv räbu, keemiliselt stabiliseeritud, kõrge rauasisaldusega (üle 20 %), töödeldud vastavalt tehnilistele tingimustele (nt DIN 4301 ja DIN 8201), kasutatav peamiselt ehituses ja abrasiivmaterjalina |

GG 090 | | Tahke väävel |

GG 100 | | Kaltsiumtsüaanamiidi tootmisel tekkiv lubjakivi (mille pH on alla 9) |

GG 110 | ex262100 | Alumiiniumoksiidi tootmisel tekkivad neutraliseeritud punased setted |

GG 120 | | Naatrium-, kaalium-, kaltsiumkloriidid |

GG 130 | | Karborund (ränikarbiid) |

GG 140 | | Lõhutud betoon |

GG 150 | ex262090 | Klaasijäätmeid sisaldav liitiumtantaal ja liitiumnioobium |

GG 160 | | Bituminoossed materjalid (asfaldijäätmed) tee-ehituselt ja -paranduselt, mis ei sisalda tõrva |

GH.TAHKED PLASTIJÄÄTMED

Sealhulgas, kuid mitte ainult:

GH 010 | 3915 | Järgmistest polümeeridest plastide jäätmed, lõikmed ja jäägid: |

GH 011 | ex391510 | — etüleeni polümeerid |

GH 012 | ex391520 | — stüreeni polümeerid |

GH 013 | ex391530 | — vinüülkloriidi polümeerid |

GH 014 | ex391590 | — polümeerid või kopolümeerid, nt: polüpropüleenpolüetüleentereftalaatakrülonitriili kopolümeerbutadieeni kopolümeerstüreeni kopolümeerpolüamiididpolübutüleentereftalaadidpolükarbonaadidpolüfenüleensulfiididakrüülpolümeeridparafiinid (C10-C13) [4]polüuretaan (klorofluorosüsinike sisalduseta)polüsiloksalaanid (silikoonid)polümetüülmetakrülaatpolüvinüülalkoholpolüvinüülbutüraalpolüvinüülatsetaatpolümeerid fluoritud etüleenist (Teflon, PTFE) |

GH 015 | ex391590 | — vaigud või kondensatsiooniproduktid, nt: karbamiidformaldehüüdvaigudfenoolformaldehüüdvaigudmelamiinformaldehüüdvaigudepoksüvaigudalküüdvaigudpolüamiidid |

GI.PABERI, KARTONGI JA PABERITOODETE JÄÄTMED

GI 010 | 4707 | Paberi- või papijäätmed ja jäägid: |

GI 011 | 470710 | — pleegitamata jõupaber või -papp, lainepaber või -papp |

GI 012 | 470720 | —muu, peamiselt pleegitatud tselluloosist valmistatud paber või papp, massis värvimata |

GI 013 | 470730 | —peamiselt puitmassist valmistatud paber või papp (näiteks ajalehed, ajakirjad jms trükised) |

GI 014 | 470790 | — muud, sealhulgas, kuid mitte ainult: 1.lamineeritud papp2.sorteerimata jäätmed ja jäägid |

GJ.TEKSTIILIJÄÄTMED

GJ 010 | 5003 | Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |

GJ 011 | 500310 | — kraasimata ja kammimata |

GJ 012 | 500390 | — muu |

GJ 020 | 5103 | Lambavilla või muude loomade villa ning loomakarvade jäätmed (sh lõngajäätmed), v.a kohestatud jäätmed |

GJ 021 | 510310 | — lambavilla ja muude loomade villa kraasmed |

GJ 022 | 510320 | — lambavilla ja muude loomade villa muud jäätmed |

GJ 023 | 510330 | — loomakarvade jäätmed |

GJ 030 | 5202 | Puuvillajäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |

GJ 031 | 520210 | — lõngajäätmed (k.a niidijäätmed) |

GJ 032 | 520291 | — kohestatud jäätmed |

GJ 033 | 520299 | — muu |

GJ 040 | 530130 | Linatakud ja -jäätmed |

GJ 050 | ex530290 | Hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |

GJ 060 | ex530390 | Džuudi jm niinekiu (v.a lina, hariliku kanepi ja ramjee) takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |

GJ 070 | ex530490 | Sisali jm agaavi perekonna taimedest saadud tekstiilkiu takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |

GJ 080 | ex530519 | Kookoskiu takud, kraasmed ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |

GJ 090 | ex530529 | Abaka (manillakanepi ehk Musa textilis Nee) takud, kraasmed ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |

GJ 100 | ex530599 | Ramjee ja muude mujal nimetamata taimsete tekstiilkiudude takud, kraasmed ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |

GJ 110 | 5505 | Järgmiste tehiskiudude jäätmed (sh kraasmed, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |

GJ 111 | 550510 | — sünteeskiud |

GJ 112 | 550520 | — tehiskiud |

GJ 120 | 630900 | Kantud rõivad jm kulunud tekstiilesemed |

GJ 130 | ex6310 | Kasutatud kaltsud, nöörid, köied ja trossid ning kulunud esemed, mis on valmistatud nöörist või köiest |

GJ 131 | ex631010 | — sorteeritud |

GJ 132 | ex631090 | — muu |

GJ 140 | ex6310 | Tekstiilpõrandakatete, vaipade jäätmed |

GK.KUMMIJÄÄTMED

GK 010 | 400400 | Kummijäätmed, -lõikmed ja -puru (v.a kõvakummist), neist valmistatud graanulid |

GK 020 | 401220 | Kasutatud õhkrehvid |

GK 030 | ex401700 | Kõvakummijäätmed ja -jäägid (nt eboniit) |

GL.TÖÖTLEMATA KORGI JA PUIDU JÄÄTMED

GL 010 | ex440130 | Puidujäätmed, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata |

GL 020 | 450190 | Korgijäätmed; purustatud, granuleeritud või jahvatatud |

GM.PÕLLUMAJANDUSLIKU TOIDUTÖÖSTUSE JÄÄTMED

GM 070 | ex2307 | Veinisete |

GM 080 | ex2308 | Kuivatatud ja steriliseeritud taimsed jäätmed, jäägid ja kõrvalsaadused, granuleeritud või granuleerimata, kasutatavad loomasöödaks, mujal nimetamata |

GM 090 | 1522 | Degraa; rasvainete või loomsete või taimsete vahade töötlemisel tekkivad jäägid |

GM 100 | 050690 | Kondi- ja sarvejäätmed, toormena, rasvatustatud, lihtviisil ette valmistatud (kuid mõõtu lõikamata), töödeldud happega või želatiinitustatud |

GM 110 | ex051191 | Kalajäätmed |

GM 120 | 180200 | Kakaoubade kestad, kelmed jm jäägid |

GM 130 | | Toiduaine- ja loomasöödatööstuse jäätmed, v.a kõrvalsaadused inimeste ja loomade tarbeks, mis vastavad riiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele ja standarditele |

GM 140 | ex1500 | Loomse või taimse päritoluga toiduõlide ja -rasvade jäätmed (nt praadimisõli) |

GN.JÄÄTMED, MIS TEKIVAD NAHA PARKIMISEL, TÖÖTLEMISEL JA KASUTAMISEL

GN 010 | ex050200 | Sea- ja metsseaharjaste, mägrakarvade ning harjamaterjalina kasutatavate muude karvade jäätmed |

GN 020 | ex050300 | Hobusejõhvijäätmed, tugimaterjalil või ilma tugimaterjalita, kihti laotatud või laotamata |

GN 030 | ex050590 | Sulgede- või udusulgedega kaetud linnunahkade jm -kehaosade, (kärbitud või kärpimata servadega) sulgede ja suleosade ning udusulgede jäätmed, puhastatud, desinfitseeritud või säilitamise eesmärgil töödeldud, muul viisil töötlemata |

GN 040 | ex411000 | Naha- või plastnahalõikmed jm -jäätmed, sobimatud nahkesemete valmistamiseks, v.a nahasetted |

GO.PEAMISELT ORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ANORGAANILISI AINEID

GO 010 | ex050100 | Juukselõikmed |

GO 020 | | Õlejäätmed |

GO 030 | | Inaktiveeritud seenemütseel, mida saadakse penitsilliini tootmisel, kasutatav loomasöödaks |

GO 040 | | Fotofilmi- ja paberi jäätmed (kaasa arvatud põhimik ja fototundlik katteaine), hõbedat sisaldav või mitte, mis ei sisalda hõbedat vabade ioonide kujul |

GO 050 | | Ühekordselt kasutatavad patareidega fotoaparaadid |

III LISA

KOLLANE NIMEKIRI [1]

Olenemata sellest, kas jäätmed on käesolevas nimekirjas nimetatud, ei või neid vedada kollasesse nimekirja kuuluvate jäätmetena, kui need on teiste ainetega saastunud nii, et a) jäätmetega seotud oht on piisavalt suur, et need võiksid sisalduda punases nimekirjas, või b) jäätmete taaskasutamine keskkonnasõbralikul viisil ei ole võimalik.

AA.METALLE SISALDAVAD JÄÄTMED

AA 010 | ex261900 | Dross, tagid jm raua või terase tootmisjäägid [2] |

AA 020 | ex262019 | Tsingituhk ja -jäägid [2] |

AA 030 | 262020 | Pliituhk ja -jäägid [2] |

AA 040 | ex262030 | Vasetuhk ja -jäägid [2] |

AA 050 | ex262040 | Alumiiniumituhk ja -jäägid [2] |

AA 060 | ex262050 | Vanaadiumituhk ja -jäägid [2] |

AA 070 | 262090 | Tuhk ja jäägid, [2] mis sisaldavad mujal nimetamata metalle või metalliühendeid |

AA 080 | ex811291 | Talliumi jäätmed, jäägid, käitlemisjäägid |

AA 090 | ex280480 | Arseenijäätmed ja -jäägid [2] |

AA 100 | ex280540 | Elavhõbedajäätmed ja -jäägid [2] |

AA 110 | | Alumiiniumoksiidi tootmisel tekkinud mujal nimetamata jäägid |

AA 120 | | Galvaanikasetted |

AA 130 | | Metallisöövitamise vedeljäägid |

AA 140 | | Tsingi töötlemisel tekkivad leostusjäägid, tolm ja setted, näiteks jarosiit, hematiit, götiit jne |

AA 150 | | Väärismetalle sisaldavad tahked jäägid, milles on anorgaaniliste tsüaniidide jälgi |

AA 160 | | Väärismetallide tuhk, setted, tolm ja muud jäägid, nt: |

AA 161 | | — trükkplaatide põletamisel tekkinud tuhk |

AA 162 | | — fotofilmi tuhk |

AA 170 | | Terved või purustatud pliiakud |

AA 180 | | Terved või purustatud ammendunud patareid või akud, v.a pliiakud, ning patareide ja akude tootmisel tekkivad mujal nimetamata jäätmed ja jäägid |

AA 190 | 810420 | Tuleohtlikud, pürofoorsed või veega kokkupuutel tuleohtlikke gaase ohtlikus koguses eritavad magneesiumijäätmed ja -murd. |

AB.PEAMISELT ANORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ORGAANILISI AINEID

AB 010 | 262100 | Mujal nimetamata räbu, tuhk ja jäägid [2] |

AB 020 | | Olme-/majapidamisjäätmete põletamisjäägid |

AB 030 | | Metallide pinnatöötlusel tekkinud tsüaniidivabade protsesside jäätmed |

AB 040 | ex700100 | Elektronkiiretoruklaasi ja muu aktiveeritud klaasi jäätmed |

AB 050 | ex252921 | Kaltsiumfluoriidi sete |

AB 060 | | Anorgaanilised fluoriühendid vedelikena või setetena |

AB 070 | | Valutöödel kasutatud liivad |

AB 080 | | Rohelises nimekirjas hõlmamata ammendunud katalüsaatorid |

AB 090 | | Alumiiniumhüdraatide jäätmed |

AB 100 | | Alumiiniumoksiidijäätmed |

AB 110 | | Aluselised lahused |

AB 120 | | Mujal nimetamata anorgaanilised halogeniidiühendid |

AB 130 | | Liivapritsipuru |

AB 140 | | Keemiatööstuses tekkivad kipsijäätmed |

AB 150 | | Suitsugaaside väävlitustamisel tekkinud rafineerimata kaltsiumsulfit ja kaltsiumsulfaat |

AC.PEAMISELT ORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ANORGAANILISI AINEID

AC 010 | ex271390 | Naftakoksi ja bituumeni tootmise ja töötlemise jäätmed, v.a anoodijäägid |

AC 020 | | Mujal nimetamata bituminoossed materjalid (asfaldijäätmed) |

AC 030 | | Algotstarbeks kõlbmatu vanaõli |

AC 040 | | Pliibensiini jäägid |

AC 050 | | Soojusülekandevedelikud |

AC 060 | | Hüdraulikavedelikud |

AC 070 | | Pidurivedelikud |

AC 080 | | Antifriisid |

AC 090 | | Vaikude, lateksite, plastifikaatorite, liimi/adhesiivainete tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed |

AC 100 | ex391590 | Nitrotselluloos |

AC 110 | | Fenoolid ja fenooliühendid, sh klorofenool, vedelikena või setetena |

AC 120 | | Polüklooritud naftaleenid |

AC 130 | | Eetrid |

AC 140 | | Trietüülamiinkatalüsaatorid vormisegude kõvastamiseks |

AC 150 | | Klorofluorosüsivesinikud |

AC 160 | | Haloonid |

AC 170 | | Töödeldud korgi- ja puidujäätmed |

AC 180 | ex411000 | Nahatolm, -tuhk, -setted ja -puru |

AC 190 | | Autode purustamisel tekkiv kergfraktsioon |

AC 200 | | Orgaanilised fosforiühendid |

AC 210 | | Halogeenimata lahustid |

AC 220 | | Halogeenitud lahustid |

AC 230 | | Orgaaniliste lahustite taaskasutustoimingutel tekkivad halogeenitud või halogeenimata mittevesidestilleerimisjäägid |

AC 240 | | Alifaatsete halogeenitud süsivesinike (nt klorometaanide, dikloroetaani, vinüülkloriidi, vinülideenkloriidi, allüülkloriidi ja epikloorhüdriini) tootmisel tekkivad jäätmed |

AC 250 | | Pindaktiivsed ained (tensiit) |

AC 260 | | Seavirts; sõnnik |

AC 270 | | Reoveesetted |

AD.JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA KAS ANORGAANILISI VÕI ORGAANILISI KOOSTISOSI

AD 010 | | Farmaatsiatoodete tootmisel ja valmistamisel tekkivad jäätmed |

AD 020 | | Biotsiidide ja fütofarmatseutiliste toodete tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed |

AD 030 | | Puidukaitsekemikaalide tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed |

| Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgmist ainet, koosnevad nendest või on nendega saastunud: |

AD 040 | | —anorgaanilised tsüaniidid, v.a väärismetalle sisaldavad tahked jäägid, milles on anorgaaniliste tsüaniidide jälgi |

AD 050 | | — orgaanilised tsüaniidid |

AD 060 | | Vanaõlide ja vee, süsivesinike ja vee segud, emulsioonid |

AD 070 | | Trükivärvide, värvainete, pigmentide, värvide, lakkide, värnitsa tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed |

AD 080 | | Plahvatusohtlikud jäätmed, muu eriõigusaktiga reguleerimata |

AD 090 | | Repro- ja fotokemikaalide tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed, mujal nimetamata |

AD 100 | | Plastide pinnatöötlusel tekkinud tsüaniidivabade protsesside jäätmed |

AD 110 | | Happelahused |

AD 120 | | Ioonivahetusvaigud |

AD 130 | | Ühekordselt kasutatavad patareidega fotoaparaadid |

AD 140 | | Tööstuslike heitgaaside puhastusseadmetes tekkivad jäätmed, mujal nimetamata |

AD 150 | | Filtreeriva materjalina (nt biofiltrina) kasutatud looduslikud orgaanilised ained |

AD 160 | | Olme-/majapidamisjäätmed |

AD 170 | ex2803 | Kasutatud aktiivsüsi, millel on ohtlikud omadused ja mis tekib selle kasutamisest anorgaanilise keemia, orgaanilise keemia ning farmaatsiatööstuses, reoveepuhastuses, heitgaaside/õhu puhastamisel või muudes samalaadsetes rakendustes. |

IV LISA

PUNANE NIMEKIRI

Käesolevas nimekirjas kasutatud väljendid "sisalduma" või "saastunud olema" tähendavad, et viidatud ainet on määral, mis a) võimaldab ainet nimetada ohtlikuks või b) ei võimalda jäätmega teha taaskasutustoiminguid.

RA.PEAMISELT ORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ANORGAANILISI AINEID

RA 010 | Jäätmed, ained ja esemed, mis sisaldavad polüklooritud bifenüüle (PCB), polüklooritud terfenüüle (PCT) ja/või polübroomitud bifenüüle (PBB) või nende ühendite polübroomitud analooge kontsentratsiooniastmel 50 mg/kg või rohkem, koosnevad nimetatud ainetest või on nendega saastunud |

RA 020 | Rafineerimisel, destilleerimisel või ükskõik millisel pürolüütilisel töötlemisel tekkivad tõrvajäägid (v.a AC020 all loetletud) |

RB.PEAMISELT ANORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ORGAANILISI AINEID

RB 010 | Asbest (tolm ja kiud) |

RB 020 | Keraamilisel alusel valmistatud kiud, millel on asbestiga analoogsed füüsikalis-keemilised omadused |

RC.JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA KAS ANORGAANILISI VÕI ORGAANILISI KOOSTISOSI

Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgmist ainet, koosnevad nendest või on nendega saastunud:

RC 010 | — kõik polüklooritud dibensofuraanid |

RC 020 | — kõik polüklooritud dibensodioksiinid |

RC 030 | Antidetonaatorite pliiühendite setted |

RC 040 | Peroksiidid, v.a vesinikperoksiid |

V LISA

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

1. V lisa kohaldamine ei piira direktiivi 75/442/EMÜ (mida on muudetud direktiividega 91/156/EMÜ ja 91/689/EMÜ) kohaldamist.

2. Käesolev lisa koosneb kolmest osast ning 2. ja 3. osa kohaldatakse ainult siis, kui 1. osa ei saa kohaldada. Seetõttu on mingi konkreetse jäätme nõukogu määruse (EMÜ) nr 259/93 V lisa reguleerimisalasse kuulumise kindlaksmääramiseks kõigepealt vaja kontrollida, kas kõnealune jääde esineb V lisa 1. osas, ja kui ei esine, siis kontrollida, kas see esineb 2. osas, ning kui ei esine, siis kontrollida, kas see esineb 3. osas.

1. osa on jagatud kaheks alajaoks: A-nimekirjas on loetletud jäätmed, mis on liigitatud ohtlikeks jäätmeteks Baseli konventsiooni alusel ja mille eksportimine on keelatud, ning B-nimekirjas on loetletud jäätmed, mille suhtes ekspordikeeldu ei kohaldata.

Kui jääde on esitatud 1. osas, on vaja kontrollida, kas see on loetletud A- või B-nimekirjas. Ainult sel juhul, kui jäädet ei ole nimetatud ei 1. osa A- ega B-nimekirjas, tuleb kontrollida, kas seda on nimetatud 2. või 3. osas, ning sel juhul keelustatakse kõnealuse jäätme eksport.

3. Liikmesriigid võivad erandjuhtudel näha ette sätted, et määrata jäätmevaldaja asjakohasel viisil esitatud dokumentaalsete tõendite alusel kindlaks, et käesolevas lisas esitatud konkreetse jäätme suhtes ei kohaldata nõukogu määruse (EMÜ) nr 259/93, nagu seda on muudetud, artikli 16 lõikes 1 nimetatud ekspordikeeldu, kui sellel puuduvad direktiivi 91/689/EMÜ III lisas loetletud omadused, võttes kõnealuse lisa punktide H3–H8 puhul arvesse nõukogu otsusega 94/904/EÜ, [1] nagu seda on muudetud, sätestatud piirnorme.

Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik kavandatud impordiriiki enne otsuse tegemist. Liikmesriigid teatavad sellistest juhtudest komisjonile enne iga kalendriaasta lõppu. Komisjon edastab teabe kõikidele liikmesriikidele ja Baseli konventsiooni sekretariaadile. Komisjon esitab olemasoleva teabe põhjal oma arvamuse ja vajaduse korral ettepanekud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 kohaselt moodustatud komiteele, et kohandada nõukogu määruse (EMÜ) nr 259/93 V lisa.

4. Asjaolu, et jäädet ei käsitleta käesolevas lisas või et see on loetletud 1. osa B-nimekirjas, ei välista, et erandjuhtudel iseloomustatakse seda ohtlikuna ja selle suhtes kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 259/93, nagu seda on muudetud, artikli 16 lõikes 1 nimetatud ekspordikeeldu, kui sellel ilmnevad direktiivi 91/689/EMÜ III lisas loetletud omadused, võttes kõnealuse lisa punktide H3–H8 puhul arvesse otsusega 94/904/EÜ kehtestatud piirnorme, mis on ette nähtud direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 teise taandega ja määruse (EMÜ) nr 259/93 II lisa sissejuhatusega.

Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik kavandatud impordiriiki enne otsuse tegemist. Liikmesriigid teatavad sellistest juhtudest komisjonile enne iga kalendriaasta lõppu. Komisjon edastab teabe kõikidele liikmesriikidele ja Baseli konventsiooni sekretariaadile. Komisjon esitab olemasoleva teabe põhjal oma arvamuse ja vajaduse korral ettepanekud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 kohaselt loodud komiteele, et kohandada nõukogu määruse (EMÜ) nr 259/93 V lisa.

1. OSA

A-nimekiri (Baseli konventsiooni VIII lisa)

A1.Metallijäätmed ja metalle sisaldavad jäätmed

A1010 | Metallijäätmed ja jäätmed, mis koosnevad järgmiste metallide sulamitest: antimonarseenberülliumkaadmiumpliielavhõbeseleentelluurtallium,v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed |

A1020 | Jäätmed, mis sisaldavad koostisosadena või saasteainetena mõnda järgmistest metallidest, v.a tükkjäätmed: antimon; antimoniühendidberüllium; berülliumiühendidkaadmium; kaadmiumiühendidplii; pliiühendidseleen; seleeniühendidtelluur; telluuriühendid |

A1030 | Jäätmed, mis sisaldavad koostisosadena või saasteainetena mõnda järgmistest metallidest: arseen; arseeniühendidelavhõbe; elavhõbedaühendidtallium; talliumiühendid |

A1040 | Jäätmed, mille koostisosadeks on: metallkarbonüülidkuuevalentse kroomi ühendid |

A1050 | Galvaanikasetted |

A1060 | Metallisöövitamise vedeljäägid |

A1070 | Tsingi töötlemisel tekkivad leostusjäägid, tolm ja setted, näiteks jarosiit, hematiit jne |

A1080 | Tsingijäägid, mida pole loetletud B-nimekirjas ning mis sisaldavad pliid ja kaadmiumi kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks |

A1090 | Isoleeritud vasktraadi põletamise tuhk |

A1100 | Vasesulatusahjugaasi puhastussüsteemide tolm ja jäägid |

A1110 | Vase elektrorafineerimis- ja ekstraheerimisoperatsioonide ammendunud elektrolüütilised lahused |

A1120 | Vase elektrorafineerimis- ja ekstraheerimisoperatsioonide elektrolüüdi puhastussüsteemide jääksetted, v.a anoodjäägid |

A1130 | Lahustunud vaske sisaldavad ammendunud söövituslahused |

A1140 | Vask(II)kloriid- ja vasktsüaniidkatalüsaatorite jäätmed |

A1150 | Trükkplaatide põletamisel tekkiv väärismetallide tuhk, mida pole nimetatud B-nimekirjas [2] |

A1160 | Tervete või purustatud pliiakude jäätmed |

A1170 | Sorteerimata patareide jäätmed, v.a ainult B-nimekirjas loetletud patareide segajäätmed. B-nimekirjas loetlemata patareide jäätmed, mis sisaldavad I lisas loetletud koostisosi määral, mis lubab neid pidada ohtlikeks jäätmeteks |

A1180 | Elektri- ja elektroonikaseadiste jäätmed või murd, [3] mille koostisosadeks on näiteks A-nimekirjas loetletud akud ja muud patareid, elavhõbelülitid, elektronkiiretoruklaas ja muu aktiveeritud klaas ning PCB-kondensaatorid, või mis on saastunud I lisas loetletud koostisosadega (nt kaadmiumi, elavhõbeda, plii, polükloorbifenüüliga) sel määral, et ilmneb mõni III lisas nimetatud ohtlik omadus (vt B-nimekirja kirjet B1110) [4] |

A2.Peamiselt anorgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja orgaanilisi aineid

A2010 | Elektronkiiretoruklaasi ja muu aktiveeritud klaasi jäätmed |

A2020 | Anorgaaniliste fluoriidiühendite jäätmed vedelike või setetena, v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed |

A2030 | Katalüsaatorite jäätmed, v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed |

A2040 | Keemiatööstuses tekkivad kipsijäätmed, mis sisaldavad I lisas loetletud koostisosi määral, millest piisab III lisas nimetatud ohtlike omaduste ilmnemiseks (vt B-nimekirja kirjet B2080) |

A2050 | Asbestijäätmed (tolm ja kiud) |

A2060 | Kivisöeküttel töötavate elektrijaamade lendtuhk, mis sisaldab I lisas loetletud aineid kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks (vt B-nimekirja kirjet B2050) |

A3.Peamiselt orgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja anorgaanilisi aineid

A3010 | Naftakoksi ja bituumeni tootmise ja töötlemise jäätmed |

A3020 | Mineraalõlijäätmed, algotstarbeks kõlbmatud |

A3030 | Jäätmed, mis sisaldavad antidetonaatorite pliiühendite setteid, koosnevad neist või on nendega saastunud |

A3040 | Soojusülekandevedelike jäätmed |

A3050 | Jäätmed, mis tekivad vaikude, lateksite, plastifikaatorite, liimi/adhesiivainete tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel, v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed (vt B-nimekirja kirjet B4020) |

A3060 | Nitrotselluloosijäätmed |

A3070 | Fenoolide ja fenooliühendite, sh klorofenooli jäätmed vedelikena või setetena |

A3080 | Eetrijäätmed, v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed |

A3090 | Nahatolm, -tuhk, -setted ja -puru, mis sisaldavad kuuevalentse kroomi ühendeid või biotsiide (vt B-nimekirja kirjet B3100) |

A3100 | Nahalaastude ja muud naha või komposiitnaha jäätmed, nahkesemete tootmiseks kõlbmatud, mis sisaldavad kuuevalentse kroomi ühendeid või biotsiide (vt B-nimekirja kirjet 3090) |

A3110 | Nahatöötlusjäätmed, mis sisaldavad kuuevalentse kroomi ühendeid, biotsiide või nakkusttekitavaid aineid (vt B-nimekirja kirjet 3110) |

A3120 | Esemete purustamisel tekkiv kergfraktsioon |

A3130 | Orgaaniliste fosforiühendite jäätmed |

A3140 | Halogeenimata orgaaniliste lahustite jäätmed, v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed |

A3150 | Halogeenitud orgaaniliste lahustite jäätmed |

A3160 | Orgaaniliste lahustite taaskasutustoimingutel tekkivad halogeenitud või halogeenimata mittevesidestilleerimisjäägid |

A3170 | Alifaatsete halogeenitud süsivesinike (nt klorometaanide, dikloroetaani, vinüülkloriidi, vinülideenkloriidi, allüülkloriidi ja epikloorhüdriini) tootmisel tekkivad jäätmed |

A3180 | Jäätmed, ained ja esemed, mis sisaldavad polüklooritud bifenüüle (PCB), polüklooritud terfenüüle (PCT), polüklooritud naftaleeni (PCN) või polübroomitud bifenüüle (PBB) või nende ühendite polübroomitud analooge kontsentratsiooniastmel 50 mg/kg või rohkem, koosnevad nimetatud ainetest või on nendega saastunud [5] |

A3190 | Rafineerimisel, destilleerimisel või ükskõik millisel pürolüütilisel töötlemisel tekkivad tõrvajäägid (välja arvatud asfalttsement) |

A4.Jäätmed, milles võib olla kas anorgaanilisi või orgaanilisi koostisosi

A4010 | Farmaatsiatoodete tootmisel, valmistamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed |

A4020 | Tervishoiujäätmed jm analoogsed jäätmed, st jäätmed, mis tekivad arstipraksise, õendusabi, hambaravi, veterinaariaalase vms tegevuse käigus, ja jäätmed, mis tekivad haiglates või teistes asutustes patsientide uurimise, ravimise või uurimistöö käigus |

A4030 | Biotsiidide ja fütofarmatseutiliste ainete tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, k.a praak-, aegunud [6] või algotstarbeks kõlbmatute pestitsiidide ja herbitsiidide jäätmed |

A4040 | Puidukaitsekemikaalide tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed [7] |

A4050 | Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgmist ainet, koosnevad nendest või on nendega saastunud: anorgaanilised tsüaniidid, v.a väärismetalle sisaldavad tahked jäägid, milles on anorgaaniliste tsüaniidide jälgiorgaanilised tsüaniidid |

A4060 | Vanaõlide ja vee, süsivesinike ja vee segud, emulsioonid |

A4070 | Trükivärvide, värvainete, pigmentide, värvide, lakkide, värnitsa tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed (vt B-nimekirja kirjet B4010) |

A4080 | Plahvatusohtlikud jäätmed (v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed) |

A4090 | Happeliste ja aluseliste lahuste jäätmed, mida pole loetletud B-nimekirjas (vt B-nimekirja kirjet B2120) |

A4100 | Tööstuslike heitgaaside puhastusseadmetes tekkivad jäätmed, v.a B-nimekirjas loetletud jäätmed |

A4110 | Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgmist ainet, koosnevad nendest või on nendega saastunud: kõik polüklooritud dibensofuraanidkõik polüklooritud dibensodioksiinid |

A4120 | Jäätmed, mis sisaldavad peroksiide, koosnevad nendest või on nendega saastunud |

A4130 | Pakendite ja mahutite jäätmed, mis sisaldavad I lisas loetletud aineid kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud ohtlike omaduste ilmnemiseks |

A4140 | Jäätmed, mis koosnevad praak- või aegunud [6] kemikaalidest või sisaldavad neid ning mis vastavad I lisas loetletud kategooriatele ja millel on III lisas nimetatud ohtlikud omadused |

A4150 | Uurimis- ja arendustöös või õppetegevuses tekkivad keemilised ained, mida pole identifitseeritud ja/või mis on uued ained, mille mõju inimese tervisele ja/või keskkonnale on tundmatu |

A4160 | Kasutatud aktiivsüsi, mida pole loetletud B-nimekirjas (vt B-nimekirja kirjet B2060) |

B nimekiri (Baseli konventsiooni IX lisa)

B1.Metallijäätmed ja metalle sisaldavad jäätmed

B1010 | Metallilised laialikandumatud metallide ja metallisulamite jäätmed: väärismetallid (kuld, hõbe, plaatinagrupi metallid, v.a elavhõbe)raua- ja terasemurdvasemurdniklimurdalumiiniumimurdtsingimurdtinamurdvolframimurdmolübdeenimurdtantaalimurdmagneesiumimurdkoobaltimurdvismutimurdtitaanimurdtsirkoonimurdmangaanimurdgermaaniumimurdvanaadiumimurdhafniumi-, indiumi-, nioobiumi-, reeniumi- ja galliumimurdtooriumimurdharuldaste muldmetallide murd |

B1020 | Puhas, saastumata metallimurd, sh sulamid tükkidena, viimistletud kujul (plekina, plaadina, kangidena, varrastena jne): antimonimurdberülliumimurdkaadmiumimurdpliimurd (v.a pliiakud)seleenimurdtelluurimurd |

B1030 | Jääke sisaldavad rasksulavad metallid |

B1040 | Elektrienergia tootmise seadiste jäätmed, mis pole saastunud määrdeõlide, PCB-de ega PCT-dega sel määral, mis muudaks need ohtlikuks |

B1050 | Mitmesuguste mitteraudmetallide segu, raskfraktsiooni murd, mis ei sisalda I lisas loetletud aineid kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks [8] |

B1060 | Seleeni- ja telluurijäätmed metallilisel kujul, k.a pulbrina |

B1070 | Vase ja vasesulamite jäätmed laialikanduval kujul, kui need ei sisalda I lisas loetletud koostisosi sel määral, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks |

B1080 | Tsingituhk ja -jäägid, k.a tsingisulamite jäägid laialikandumatul kujul, kui need ei sisalda I lisas loetletud koostisosi kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud ohtlike omaduste ilmnemiseks või punktis H 4.3 märgitud ohtlikuks omaduseks [9] |

B1090 | Spetsifikaadile vastavad akujäätmed, v.a need, mille valmistamisel on kasutatud pliid, kaadmiumi või elavhõbedat |

B1100 | Metalle sisaldavad jäätmed, mis tekivad metallide sulatamisel, nende väljasulatamisel ja rafineerimisel: kõva tehniline tsinktsinki sisaldav dross:pinnadross galvaanimisplaatidelt (> 90 % Zn)põhjadross galvaanimisplaatidelt (> 92 % Zn)tsingi survevaludross (> 85 % Zn)dross kuumgalvaanimisplaatidelt (ühe tootmistsükli saagis; 92 % Zn)tsingidrossi riibedalumiiniumiriibed, v.a -soolaräbuvase töötlemisel tekkiv räbu edasiseks töötlemiseks või rafineerimiseks, kusjuures arseeni, plii või kaadmiumi kontsentratsioon ei ulatu määrani, et ilmneksid III lisas nimetatud ohtlikud omadusedvase sulatamisel tekkivate tulekindlate vooderdiste, sh tiiglite jäätmedväärismetallide töötlemisel tekkiv räbu edasiseks rafineerimisekstantaali sisaldav tinaräbu, milles on vähem kui 0,5 % tina |

B1110 | Elektri- ja elektronseadised: ainult metallidest või sulamitest koosnevad elektronseadisedelektri- ja elektronseadiste jäätmed või murd [10](k.a trükkplaadid), mis ei sisalda komponentidena A-nimekirjas nimetatud akusid või muid patareisid, elavhõbelüliteid, elektronkiiretoruklaasi ja muud aktiveeritud klaasi ning PCB-kondensaatoreid ega ole saastunud I lisas loetletud koostisosadega (nt kaadmiumi, elavhõbeda, plii, polükloor-bifenüüliga) või millest on nimetatud ained eraldatud sel määral, et neil ei ole ühtegi III lisas nimetatud ohtlikku omadust (vt A-nimekirja kirjet A1180)elektri- ja elektronseadised (k.a trükkplaadid, elektroonilised komponendid), mis on määratud otseseks korduskasutamiseks, [11]mitte ringlussevõtuks ega lõppladustamiseks [12] |

B1120 | Ammendunud katalüsaatorid, v.a katalüsaatoritena kasutatavad vedelikud, mis sisaldavad mõnda järgmistest ainetest: siirdemetallid, v.a A-nimekirjas loetletud katalüsaatorite jäätmed (ammendunud katalüsaatorid, kasutatud vedelad katalüsaatorid või muud katalüsaatorid): skandium, vanaadium, mangaan, koobalt, vask, ütrium, nioobium, hafnium, volfram, titaan, kroom, raud, nikkel, tsink, tsirkoonium, molübdeen, tantaal, reeniumlantanoidid (haruldased muldmetallid): lantaan, praseodüüm, samaarium, gadoliinium, düsproosium, erbium, üterbium, tseerium, neodüüm, euroopium, terbium, holmium, tuulium, luteetsium |

B1130 | Väärismetalle sisaldavad puhastatud ammendunud katalüsaatorid |

B1140 | Väärismetalle sisaldavad tahked jäägid, milles on anorgaaniliste tsüaniidide jälgi |

B1150 | Väärismetallide ja nende sulamite jäätmed (kuld, hõbe, plaatinagrupi metallid, v.a elavhõbe) laialikandumatul tahkel kujul, nõuetekohaselt pakendatud ja märgistatud |

B1160 | Trükkplaatide põletamisel tekkiv väärismetalle sisaldav tuhk (vt A-nimekirja kirjet A1150) |

B1170 | Fotofilmi põletamisel tekkiv väärismetalle sisaldav tuhk |

B1180 | Hõbehalogeniide ja metallilist hõbedat sisaldavad fotofilmijäätmed |

B1190 | Hõbehalogeniide ja metallilist hõbedat sisaldavad fotopaberijäätmed |

B1200 | Raua ja terase tootmisel tekkiv teraräbu |

B1210 | Raua ja terase tootmisel tekkiv teraräbu, k.a räbu, millest saadakse TiO2 ja vanaadiumi |

B1220 | Tsingi tootmisel tekkiv keemiliselt stabiliseeritud räbu, mis on kõrge rauasisaldusega (üle 20 %) ja mida on töödeldud enamasti ehituses kasutatavate tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (nt DIN 4301) |

B1230 | Raua ja terase tootmisel tekkiv valtsimistagi |

B1240 | Vaskosiidi valtsimistagi |

B2.Peamiselt anorgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja orgaanilisi aineid

B2010 | Kaevandamistöödel tekkivad laialikandumatud jäätmed: loodusliku grafiidi jäätmedkiltkivijäätmed, jämedalt tahutud, saetud või muul viisil lõigatud või töötlematavilgukivijäätmedleutsiidi-, nefeliini- ja nefeliinsüeniidijäätmedpõldpaojäätmedsulapaojäätmedtahked ränidioksiidijäätmed, v.a need, mida kasutatakse valutöödel |

B2020 | Laialikandumatud klaasijäätmed: klaasikillud jm klaasijäätmed ja -jäägid, v.a katoodkiirtetorudest saadud jm aktiveeritud klaas |

B2030 | Laialikandumatud keraamikajäätmed: metallkeraamika jäätmed ja murd (metallkeraamilised komposiidid)keraamilisel alusel valmistatud kiud, mujal nimetamata |

B2040 | Muud, peamiselt anorgaanilistest koostisosadest jäätmed: suitsugaasi väävlitustamisel (FGD) saadud osaliselt rafineeritud kaltsiumsulfaatehitiste lammutamisel tekkivad kipsplaadi- või kuivkrohvplaadijäätmedvase tootmisel tekkiv räbu, keemiliselt stabiliseeritud, kõrge rauasisaldusega (üle 20 %), töödeldud vastavalt tehnilistele tingimustele (nt DIN 4301 ja DIN 8201), kasutatav peamiselt ehituses või abrasiivmaterjalinatahke väävelkaltsiumtsüaanamiidi tootmisel tekkiv lubjakivi (mille pH on alla 9)naatrium-, kaalium-, kaltsiumkloriididkarborund (ränikarbiid)lõhutud betoonklaasijäätmeid sisaldav liitiumtantaal ja liitiumnioobium |

B2050 | Kivisöeküttel töötavate elektrijaamade lendtuhk, mida ei ole loetletud A-nimekirjas (vt A-nimekirja kirjet A2060) |

B2060 | Kasutatud aktiivsüsi, mis tekib joogivee töötlemisel, toiduainetööstuses ja vitamiinide valmistamisel (vt A-nimekirja kirjet A4160) |

B2070 | Kaltsiumfluoriidi sete |

B2080 | Keemiatööstuses tekkivad kipsijäätmed, mida ei ole loetletud A-nimekirjas (vt A-nimekirja kirjet A2040) |

B2090 | Terase või alumiiniumi tootmisel tekkivad anoodiotsad, mis on valmistatud naftakoksist või bituumenist ja puhastatud tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (v.a arvatud kloorleeliselektrolüüsil ja metallurgiatööstuses tekkivad anoodiotsad) |

B2100 | Alumiiniumhüdraatide ja alumiiniumoksiidi jäätmed ning alumiiniumoksiidi tootmise jäägid, v.a gaasipuhastusel, flokuleerimisel või filtreerimisel kasutatavad ained |

B2110 | Boksiidijääk ("punane muda") (keskmine pH on alla 11,5) |

B2120 | Happeliste või aluseliste lahuste jäätmed, mille pH on üle 2 ja alla 11,5 ning mis ei ole korrosiivsed ega muul viisil ohtlikud (vt A-nimekirja kirjet A4090) |

B3.Peamiselt orgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja anorgaanilisi aineid

B3010 | Tahked plastijäätmed: Järgmised plastid või plastisegud tingimusel, et neid pole segatud teiste jäätmetega ja need on ette valmistatud täpseks määratlemiseks: plastipuru halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest, mis sisaldab järgmisi aineid, kuid ei piirdu nendega: [13]etüleenstüreenpolüpropüleenpolüetüleentereftalaatakrüülnitriilbutadieenpolüatsetaalidpolüamiididpolübutüleentereftalaatpolükarbonaadidpolüeetridpolüfenüleensulfiididakrüülpolümeeridalkaanid C10–C13 (plastifikaatorid)polüuretaan (ei sisalda CFC-sid)polüsiloksaanidpolümetüülmetakrülaatpolüvinüülalkoholpolüvinüülbutüraalpolüvinüülatsetaatkõvastatud vaigujäätmed või kondensatsioonisaadused, mis sisaldavad järgmisi aineid:karbamiidformaldehüüdvaigudfenoolformaldehüüdvaigudmelamiinformaldehüüdvaigudepoksüvaigudalküüdvaigudpolüamiididjärgmised fluoritud polümeerijäätmed: [14]perfluoroetüleen/propüleen (FEP)perfluoroalkoksüalkaan (PFA)perfluoroalkoksüalkaan (MFA)polüvinüülfluoriid (PVF)polüvinüülideenfluoriid (PVDF) |

B3020 | Paberi, kartongi ja paberitoodete jäätmed Järgmised materjalid tingimusel, et neid pole segatud ohtlike jäätmetega: paberi- või kartongijäätmed ja -murd: pleegitamata paberist või kartongist või lainepaberist või -papistmuust paberist või kartongist, valmistatud peamiselt pleegitatud värvimata tselluloosistpeamiselt puitmassist valmistatud paberist või kartongist (nt ajalehed, ajakirjad jm trükitooted)muust, sealhulgas, kuid mitte ainult: 1. lamineeritud papp; 2. sorteerimata murd |

B3030 | Tekstiilijäätmed Järgmised materjalid tingimusel, et neid pole segatud teiste jäätmetega ja neid on võimalik täpselt määratleda: siidijäägid (k.a lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed):kraasimata ja kammimatamuulambavilla või muude loomade villa ning loomakarvade jäätmed (sh lõngajäätmed), v.a kohestatud jäätmedlamba- vm loomade villa kraasmedmuud lamba- vm loomade villa jäätmedloomakarvade jäätmedpuuvillajäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed):lõngajäätmed (sh niidijäätmed)kohestatud jäätmedmuulinatakud ja -jäätmedhariliku kanepi (Cannabis sativa L.) takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)džuudi jm niinekiu (v.a lina, hariliku kanepi ja ramjee) takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)sisali jm agaavi perekonna taimedest saadud tekstiilkiu takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)kookoskiu takud, kraasmed ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)abaka (manillakanepi ehk Musa textilis Nee) takud, kraasmed ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)ramjee ja muude mujal nimetamata taimsete tekstiilkiudude takud, kraasmed ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)järgmiste tehiskiudude jäätmed (sh kraasmed, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)sünteeskiudtehiskiudkantud rõivad jm kulunud tekstiilesemedkasutatud kaltsud, nööri- ja köiejäätmed ning kasutatud nöörist või köiest valmistatud tekstiiltooted:sorteeritudmuu |

B3040 | Kummijäätmed Järgmised materjalid tingimusel, et neid pole segatud teiste jäätmetega: kõvakummijäätmed ja -puru (nt eboniit)muud kummijäätmed (v.a mujal nimetatud jäätmed) |

B3050 | Töötlemata korgi ja puidu jäätmed: puidujäätmed ja -jäägid, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimatakorgijäätmed: purustatud, granuleeritud või jahvatatud |

B3060 | Põllumajandusliku toidutööstuse jäätmed tingimusel, et need pole nakkusohtlikud: veinisetekuivatatud ja steriliseeritud taimsed jäätmed, jäägid ja kõrvalsaadused, granuleeritud või granuleerimata, kasutatavad loomasöödaks, mujal nimetamatadegraa: rasvainete või loomsete või taimsete vahade töötlemisel tekkivad jäägidloomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid vormimata), happega töödeldud või želatiinitustatudkalajäätmedkakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägidmuud põllumajandusliku toidutööstuse jäätmed, v.a inimeste ja loomade tarbeks mõeldud kõrvalsaadused, mis vastavad riiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele ja standarditele |

B3070 | Järgmised jäätmed: juukselõikmedõlejäätmedinaktiveeritud seenemütseel, mida saadakse penitsilliini tootmisel, kasutatav loomasöödaks |

B3080 | Kummijäätmed, -lõikmed ja -puru |

B3090 | Nahalaastud ja muud naha- või plastnahajäätmed, nahkesemete tootmiseks kõlbmatud (v.a nahasetted), mis ei sisalda kuuevalentse kroomi ühendeid ega biotsiide (vt A-nimekirja kirjet A3100) |

B3100 | Nahatolm, -tuhk, -setted või -puru, mis ei sisalda kuuevalentse kroomi ühendeid ega biotsiide (vt A-nimekirja kirjet A3090) |

B3110 | Nahatöötlusjäätmed, mis ei sisalda kuuevalentse kroomi ühendeid, biotsiide ega nakkusttekitavaid aineid (vt A-nimekirja kirjet A3110) |

B3120 | Jäätmed, mis koosnevad toiduvärvidest |

B3130 | Polümeersete eetrite jäätmed ja ohutute monomeersete eetrite jäätmed, mis ei ole võimelised moodustama peroksiide |

B3140 | Õhkrehvijäätmed, v.a need, mis on määratud IV lisa A osas loetletud toiminguteks |

B4.Jäätmed, milles võib olla kas anorgaanilisi või orgaanilisi koostisosi

B4010 | Jäätmed, mis sisaldavad peamiselt vesiemulsioon/lateksvärve, trükivärve ja tahkestunud värnitsat, kuid ei sisalda orgaanilisi lahusteid, raskmetalle või biotsiide määral, mis lubaks pidada neid ohtlikeks jäätmeteks (vt A-nimekirja kirjet A4070) |

B4020 | Vaikude, lateksite, plastifikaatorite, liimi/adhesiivainete tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, mida ei ole loetletud A-nimekirjas ja mis ei sisalda lahusteid ega teisi saasteaineid niisugusel määral, et neil ilmneksid III lisas nimetatud omadused, nt kui need on vesialusel, või liimid, mis põhinevad kaseiinil, tärklisel, dekstriinil, tsellulooseetritel, polüvinüülalkoholidel (vt A-nimekirja kirjet A3050) |

B4030 | Kasutatud ühekordselt kasutatavad fotoaparaadid koos patareidega, mis ei kuulu A-nimekirja |

2. OSA

Jäätmed, mis on loetletud otsuses 94/904/EÜ ohtlike jäätmete nimekirja kehtestamise kohta vastavalt jäätmeid käsitleva direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõikele 4

02 00 00 | PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, JAHINDUSES, KALAPÜÜGIL JA VESIVILJELUSES NING TOIDUAINETE VALMISTAMISEL JA TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED |

02 01 00 | Esmatootmisel tekkinud jäätmed |

02 01 05 | Põllumajanduskemikaalijäätmed |

03 00 00 | PUIDU TÖÖTLEMISEL NING PABERI, KARTONGI, TSELLULOOSI, PLAATIDE JA MÖÖBLI TOOTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED |

03 02 00 | Puidukaitseainejäätmed |

03 02 01 | Halogeene mittesisaldavad orgaanilised puidukaitseained |

03 02 02 | Kloororgaanilised puidukaitseained |

03 02 03 | Metallorgaanilised puidukaitseained |

03 02 04 | Anorgaanilised puidukaitseained |

04 00 00 | NAHA- JA TEKSTIILITÖÖSTUSJÄÄTMED |

04 01 00 | Nahatööstusjäätmed |

04 01 03 | Lahusteid sisaldavad rasvaärastusjäätmed (vedela faasita) |

04 02 00 | Tekstiilitööstusjäätmed |

04 02 11 | Halogeenitud apreteerimis- ja viimistlusjäätmed |

05 00 00 | NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI PUHASTAMISEL JA KIVISÖE UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED |

05 01 00 | Õlised setted ja tahked jäätmed |

05 01 03 | Mahutite põhjasetted |

05 01 04 | Alküülhappesetted |

05 01 05 | Lekkinud õli |

05 01 07 | Happetõrvad (gudroonid) |

05 01 08 | Muud tõrvad |

05 04 00 | Kasutatud filtrisavi |

05 04 01 | Kasutatud filtrisavi |

05 06 00 | Kivisöe utmisjäätmed |

05 06 01 | Happetõrvad (gudroonid) |

05 06 03 | Muud tõrvad |

05 07 00 | Maagaasi puhastusjäätmed |

05 07 01 | Elavhõbedat sisaldavad setted |

05 08 00 | Õli regenereerimisjäätmed |

05 08 01 | Kasutatud filtrisavi |

05 08 02 | Happetõrvad (gudroonid) |

05 08 03 | Muud tõrvad |

05 08 04 | Õli regenereerimisel tekkinud vettsisaldavad vedeljäätmed |

06 00 00 | ANORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED |

06 01 00 | Happelised jääklahused |

06 01 01 | Väävelhape ja väävlishape |

06 01 02 | Vesinikkloriidhape (soolhape) |

06 01 03 | Vesinikfluoriidhape |

06 01 04 | Fosforhape ja fosforishape |

06 01 05 | Lämmastikhape ja lämmastikushape |

06 01 99 | Mujal nimetamata jäätmed |

06 02 00 | Aluselised jääklahused |

06 02 01 | Kaltsiumhüdroksiid |

06 02 02 | Sooda (naatriumkarbonaat) |

06 02 03 | Ammoniaak |

06 02 99 | Mujal nimetamata jäätmed |

06 03 00 | Soolade ja soolalahuste jäätmed |

06 03 11 | Tsüaniide sisaldavad soolad ja lahused |

06 04 00 | Metalle sisaldavad jäätmed |

06 04 02 | Metallide soolad (v.a 06 03 00) |

06 04 03 | Arseeni sisaldavad jäätmed |

06 04 04 | Elavhõbedat sisaldavad jäätmed |

06 04 05 | Muid raskmetalle sisaldavad jäätmed |

06 07 00 | Halogeenide keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed |

06 07 01 | Elektrolüüsiprotsessides tekkivad asbesti sisaldavad jäätmed |

06 07 02 | Kloori tootmisel kasutatud aktiivsüsi |

06 13 00 | Muudes anorgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed |

06 13 01 | Anorgaanilised taimekaitsevahendid ja puidukaitsevahendid ning muud biotsiidid |

06 13 02 | Kasutatud aktiivsüsi (v.a 06 07 02) |

07 00 00 | ORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED |

07 01 00 | Orgaaniliste põhikemikaalide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |

07 01 01 | Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused |

07 01 03 | Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |

07 01 04 | Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |

07 01 07 | Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid |

07 01 08 | Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid |

07 01 09 | Halogeene sisaldavad filtrikoogid, kasutatud absorbendid |

07 01 10 | Muud filtrikoogid, kasutatud absorbendid |

07 02 00 | Plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |

07 02 01 | Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused |

07 02 03 | Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |

07 02 04 | Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |

07 02 07 | Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid |

07 02 08 | Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid |

07 02 09 | Halogeene sisaldavad filtrikoogid, kasutatud absorbendid |

07 02 10 | Muud filtrikoogid, kasutatud absorbendid |

07 03 00 | Orgaaniliste värvainete ja pigmentide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed (v.a 06 11 00) |

07 03 01 | Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused |

07 03 03 | Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |

07 03 04 | Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |

07 03 07 | Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid |

07 03 08 | Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid |

07 03 09 | Halogeene sisaldavad filtrikoogid, kasutatud absorbendid |

07 03 10 | Muud filtrikoogid, kasutatud absorbendid |

07 04 00 | Orgaaniliste taimekaitsevahendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed (v.a 02 01 05) |

07 04 01 | Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused |

07 04 03 | Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |

07 04 04 | Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |

07 04 07 | Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid |

07 04 08 | Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid |

07 04 09 | Halogeene sisaldavad filtrikoogid, kasutatud absorbendid |

07 04 10 | Muud filtrikoogid, kasutatud absorbendid |

07 05 00 | Ravimite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |

07 05 01 | Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused |

07 05 03 | Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |

07 05 04 | Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |

07 05 07 | Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid |

07 05 08 | Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid |

07 05 09 | Halogeene sisaldavad filtrikoogid, kasutatud absorbendid |

07 05 10 | Muud filtrikoogid, kasutatud absorbendid |

07 06 00 | Rasvade, määrete, seepide, puhastus-, desinfitseerimis- ja kosmeetikavahendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |

07 06 01 | Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused |

07 06 03 | Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |

07 06 04 | Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |

07 06 07 | Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid |

07 06 08 | Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid |

07 06 09 | Halogeene sisaldavad filtrikoogid, kasutatud absorbendid |

07 06 10 | Muud filtrikoogid, kasutatud absorbendid |

07 07 00 | Peenkemikaalide ja nimekirjas mujal nimetamata keemiatoodete valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |

07 07 01 | Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused |

07 07 03 | Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |

07 07 04 | Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |

07 07 07 | Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid |

07 07 08 | Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid |

07 07 09 | Halogeene sisaldavad filtrikoogid, kasutatud absorbendid |

07 07 10 | Muud filtrikoogid, kasutatud absorbendid |

08 00 00 | PINNAKATETE (VÄRVIDE, LAKKIDE JA KLAASJATE EMAILIDE), LIIMIDE, HERMEETIKUTE JA TRÜKIVÄRVIDE VALMISTAMISEL, KOKKUSEGAMISEL, JAOTAMISEL JA KASUTAMISEL TEKKINUD JÄÄTMED |

08 01 00 | Värvide ja lakkide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel tekkinud jäätmed |

08 01 01 | Halogeenitud lahusteid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed |

08 01 02 | Halogeenitud lahusteist vabad värvi- ja lakijäätmed |

08 01 06 | Halogeenitud lahusteid sisaldavad värvi- või lakiärastisetted |

08 01 07 | Halogeenitud lahusteist vabad värvi- või lakiärastisetted |

08 03 00 | Trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |

08 03 01 | Halogeenitud lahusteid sisaldavad trükivärvijäätmed |

08 03 02 | Halogeenitud lahusteist vabad trükivärvijäätmed |

08 03 05 | Halogeenitud lahusteid sisaldavad trükivärvisetted |

08 03 06 | Halogeenitud lahusteist vabad trükivärvisetted |

08 04 00 | Liimide ja hermeetikute (sh veekindlust tõstvate ainete) valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |

08 04 01 | Halogeenitud lahusteid sisaldavad liimi- ja hermeetikujäätmed |

08 04 02 | Halogeenitud lahusteist vabad liimi- ja hermeetikujäätmed |

08 04 05 | Halogeenitud lahusteid sisaldavad liimi- ja hermeetikusetted |

08 04 06 | Halogeenitud lahusteist vabad liimi- ja hermeetikusetted |

09 00 00 | FOTOGRAAFIAJÄÄTMED |

09 01 00 | Fotograafiajäätmed |

09 01 01 | Vesialusilmuti- ja aktivaatorilahused |

09 01 02 | Ofsetplaatide vesialusilmutilahused |

09 01 03 | Lahustitel põhinevate ilmutite lahused |

09 01 04 | Kinnistilahused |

09 01 05 | Pleegituslahused ja pleegituskinnistilahused |

09 01 06 | Fotograafiajäätmete kohttöötlemisel tekkinud, hõbedat sisaldavad jäätmed |

10 00 00 | TERMILISTES PROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED |

10 01 00 | Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed (v.a 19 00 00) |

10 01 04 | Õlilendtuhk |

10 01 09 | Väävelhape |

10 03 00 | Alumiiniumi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed |

10 03 01 | Tõrvad ja muud anoodide valmistamisel tekkinud süsinikku sisaldavad jäätmed |

10 03 03 | Riibed |

10 03 04 | Primaarsulatusräbu/valge tagi |

10 03 07 | Läbikulunud reaktorivooderdis |

10 03 08 | Soolaräbu sekundaarsulatusest |

10 03 09 | Mustdross sekundaarsulatusest |

10 03 10 | Soolaräbu- ja mustdrossi käitlusjäätmed |

10 04 00 | Plii termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed |

10 04 01 | Primaar- ja sekundaarsulatusräbu |

10 04 02 | Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu |

10 04 03 | Kaltsiumarsenaat |

10 04 04 | Heitgaasitolm |

10 04 05 | Muud kübemed ja tolm |

10 04 06 | Tahked gaasipuhastusjäätmed |

10 04 07 | Gaasipuhastussetted |

10 05 00 | Tsingi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed |

10 05 01 | Primaar- ja sekundaarsulatusräbu |

10 05 02 | Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu |

10 05 03 | Heitgaasitolm |

10 05 05 | Tahked gaasipuhastusjäätmed |

10 05 06 | Gaasipuhastussetted |

10 06 00 | Vase termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed |

10 06 03 | Heitgaasitolm |

10 06 05 | Elektrolüütilisel rafineerimisel tekkinud jäätmed |

10 06 06 | Tahked gaasipuhastusjäätmed |

10 06 07 | Gaasipuhastussetted |

11 00 00 | METALLIDE TÖÖTLEMISEL JA PINDAMISEL TEKKINUD METALLE SISALDAVAD ANORGAANILISED JÄÄTMED; VÄRVILISTE METALLIDE HÜDROMETALLURGIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED |

11 01 00 | Metallide pinnatöötlusel ja pindamisel (nt galvaanimisel, tsinkimisel, peitsimisel, söövitamisel, fosfaatimisel, leeliselisel rasvaärastusel) tekkinud vedelad jäätmed ja setted |

11 01 01 | Peale kroomi muid raskmetalle ja tsüaniide sisaldavad leeliselised jäätmed |

11 01 02 | Raskmetalle mittesisaldavad, tsüaniide sisaldavad leeliselised jäätmed |

11 01 03 | Kroomi sisaldavad tsüaniidivabad jäätmed |

11 01 05 | Peitsimishapped |

11 01 06 | Mujal nimetamata happed |

11 01 07 | Mujal nimetamata alused |

11 01 08 | Fosfaatimissetted |

11 02 00 | Värviliste metallide hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed |

11 02 02 | Tsingi hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud setted (sh jarosiit ja götiit) |

11 03 00 | Karastamisel tekkinud setted ja tahked jäätmed |

11 03 01 | Tsüaniide sisaldavad jäätmed |

11 03 02 | Muud jäätmed |

12 00 00 | METALLIDE JA PLASTIDE MEHAANILISEL VORMIMISEL NING FÜÜSIKALISEL JA MEHAANILISEL PINNATÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED |

12 01 00 | Mehaanilisel vormimisel (sh sepistamine, keevitamine, pressimine, noolutamine, treimine, freesimine ja viilimine) tekkinud jäätmed |

12 01 06 | Halogeene sisaldavad mineraalõlipõhised metallitöötlusõli jäätmed (v.a emulsioonid) |

12 01 07 | Halogeenivabad mineraalõlipõhised metallitöötlusõli jäätmed (v.a emulsioonid) |

12 01 08 | Halogeene sisaldavad metallitöötlusemulsioonijäätmed |

12 01 09 | Halogeenivabade metallitöötlusemulsioonide jäätmed |

12 01 10 | Sünteetilised metallitöötlusõlid |

12 01 11 | Metallitöötlussetted |

12 01 12 | Heitvaha ja -rasv |

12 03 00 | Rasva vesi- ja aurärastamisel tekkinud jäätmed (v.a 11 00 00) |

12 03 01 | Vesipõhised pesuvedelikud |

12 03 02 | Rasva aurärastusjäätmed |

13 00 00 | ÕLIJÄÄTMED (v.a toiduõlid ning 05 00 00 ja 12 00 00) |

13 01 00 | Hüdraulikaõlide ja pidurivedelike jäätmed |

13 01 01 | PCBsid või PCTsid sisaldavad hüdraulikaõlid |

13 01 02 | Muud klooritud hüdraulikaõlid (v.a emulsioonid) |

13 01 03 | Kloorimata hüdraulikaõlid (v.a emulsioonid) |

13 01 04 | Klooritud emulsioonid |

13 01 05 | Kloorimata emulsioonid |

13 01 06 | Vaid mineraalõlipõhised hüdraulikaõlid |

13 01 07 | Muud hüdraulikaõlid |

13 01 08 | Pidurivedelikud |

13 02 00 | Mootori-, käigukasti- ja määrdeõli jäätmed |

13 02 01 | Klooritud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid |

13 02 02 | Kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid |

13 02 03 | Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid |

13 03 00 | Isolatsiooni- ja soojusvahetusvanaõlide ning muude vedelike jäätmed |

13 03 01 | PCBsid või PCTsid sisaldavad isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid ning muud vedelikud |

13 03 02 | Muud klooritud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid ning muud vedelikud |

13 03 03 | Koorimata isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid ning muud vedelikud |

13 03 04 | Sünteetilised isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid ning muud vedelikud |

13 03 05 | Mineraalsed isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid |

13 04 00 | Pilsivesi |

13 04 01 | Siseveesõidukite pilsivesi |

13 04 02 | Sadamas laevadelt vastu võetud pilsivesi |

13 04 03 | Muude veesõidukite pilsivesi |

13 05 00 | Õlipüünisejäätmed |

13 05 01 | Tahked õlipüünisejäätmed |

13 05 02 | Õlipüünisesetted |

13 05 03 | Õlikogurisetted |

13 05 04 | Soolaärastamissetted või -emulsioonid |

13 05 05 | Muud emulsioonid |

13 06 00 | Mujal nimetamata jäätmed |

13 06 01 | Mujal nimetamata õlijäätmed |

14 00 00 | ORGAANILISTE LAHUSTITE JÄÄTMED (v.a 07 00 00 ja 08 00 00) |

14 01 00 | Metallide rasvaärastus- ja masinahooldusjäätmed |

14 01 01 | Klorofluorosüsivesinikud |

14 01 02 | Muud halogeenitud lahustid ja lahustisegud |

14 01 03 | Muud lahustid ja lahustisegud |

14 01 04 | Halogeene sisaldavad vee- ja lahustisegud |

14 01 05 | Halogeenivabad vee- ja lahustisegud |

14 01 06 | Halogeenitud lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed |

14 01 07 | Halogeenitud lahusteist vabad setted või tahked jäätmed |

14 02 00 | Tekstiili puhastamisel ja loodussaaduste rasvaärastamisel tekkinud jäätmed |

14 02 01 | Halogeenitud lahustid ja lahustisegud |

14 02 02 | Halogeenitud lahusteist vabad lahustisegud või orgaanilised vedelikud |

14 02 03 | Halogeenitud lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed |

14 02 04 | Muid lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed |

14 03 00 | Elektroonikatööstusjäätmed |

14 03 01 | Klorofluorosüsivesinikud |

14 03 02 | Muud halogeenitud lahustid |

14 03 03 | Halogeenitud lahusteist vabad lahustid ja lahustite segud |

14 03 04 | Halogeenitud lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed |

14 03 05 | Muid lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed |

14 04 00 | Jahutusvedelike ja vahu/aerosoolikandegaasi jäätmed |

14 04 01 | Klorofluorosüsivesinikud |

14 04 02 | Muud halogeenitud lahustid ja lahustisegud |

14 04 03 | Muud lahustid ja lahustisegud |

14 04 04 | Halogeenitud lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed |

14 04 05 | Muid lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed |

14 05 00 | Lahustite ja jahutusvedelike regenereerimisel tekkinud jäätmed (põhjasetted) |

14 05 01 | Klorofluorosüsivesinikud |

14 05 02 | Halogeenitud lahustid ja lahustisegud |

14 05 03 | Muud lahustid ja lahustisegud |

14 05 04 | Halogeenitud lahusteid sisaldavad setted |

14 05 05 | Muid lahusteid sisaldavad setted |

16 00 00 | NIMEKIRJAS MUJAL NIMETAMATA JÄÄTMED |

16 02 00 | Kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja purustamisjäägid |

16 02 01 | PCBsid või PCTsid sisaldavad trafod ja kondensaatorid |

16 04 00 | Lõhkeainejäägid |

16 04 01 | Laskemoonajäägid |

16 04 02 | Pürotehnikamaterjalijäägid |

16 04 03 | Muud lõhkeainejäägid |

16 06 00 | Patareid ja akud |

16 06 01 | Pliiakud |

16 06 02 | Ni-Cd-akud |

16 06 03 | Elavhõbe-kuivelemendid |

16 06 06 | Patareide ja akude lahus kogutud elektrolüüt |

16 07 00 | Veo- ja hoiumahutite ning vaatide puhastusjäätmed (v.a 05 00 00 ja 12 00 00) |

16 07 01 | Meretranspordimahutite kemikaale sisaldavad puhastusjäätmed |

16 07 02 | Meretranspordimahutite õli sisaldavad puhastusjäätmed |

16 07 03 | Raudtee- ja maanteetranspordimahutite õli sisaldavad puhastusjäätmed |

16 07 04 | Raudtee- ja maanteetranspordimahutite kemikaale sisaldavad puhastusjäätmed |

16 07 05 | Säilitusmahutite puhastamisel tekkinud kemikaale sisaldavad jäätmed |

16 07 06 | Säilitusmahutite puhastamisel tekkinud õli sisaldavad jäätmed |

17 00 00 | EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (sh TEEDEEHITUSEL TEKKINUD JÄÄTMED) |

17 06 00 | Isolatsioonimaterjalid |

17 06 01 | Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid |

18 00 00 | INIMESTE JA LOOMADE TERVISHOIUL JA/VÕI SELLEGA SEONDUVATEL UURINGUTEL TEKKINUD JÄÄTMED (v.a köögi- ja sööklajäätmed, mis ei ole tervishoiuga otseselt seotud) |

18 01 00 | Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed |

18 01 03 | Muud jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt |

18 02 00 | Loomahaiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed |

18 02 02 | Muud jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt |

18 02 04 | Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid |

19 00 00 | JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETES, ETTEVÕTTEVÄLISTES REOVEEPUHASTITES NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED |

19 01 00 | Olmejäätmete ja samalaadsete kaubandus-, tööstus- ja kontorijäätmete põletamisel ja pürolüüsil tekkinud jäätmed |

19 01 03 | Lendtuhk |

19 01 04 | Katlatolm |

19 01 05 | Gaasikäitlusel tekkinud filtrikook |

19 01 06 | Gaasikäitlusel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed ja muud vesipõhised vedeljäätmed |

19 01 07 | Tahked gaasipuhastusjäätmed |

19 01 10 | Kasutatud aktiivsüsi suitsugaasipuhastusest |

19 02 00 | Jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel (nt kroomi- ja tsüaniidiärastusel, neutraliseerimisel) tekkinud jäätmed |

19 02 01 | Metallihüdroksiidide setted ja muud setted metallisadestusprotsessidest |

19 04 00 | Klaasistatud jäätmed ja klaasistamisjäätmed |

19 04 02 | Lendtuhk ja muud suitsugaasipuhastusjäätmed |

19 04 03 | Klaasistumata tahke faas |

19 08 00 | Mujal nimetamata reoveepuhastusjäätmed |

19 08 03 | Õli/reovee lahutamisel tekkinud rasva ja õli segu |

19 08 06 | Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud |

19 08 07 | Ioonvahetite regenereerimisel tekkinud lahused ja setted |

20 00 00 | OLMEJÄÄTMED JA SAMALAADSED KAUBANDUS-, TÖÖSTUS- JA KONTORIJÄÄTMED, SH LIIGITI KOGUTUD JÄÄTMED |

20 01 00 | Liigiti kogutud jäätmed |

20 01 12 | Värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud |

20 01 13 | Lahustid |

20 01 17 | Fotokemikaalid |

20 01 19 | Pestitsiidid |

20 01 21 | Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed |

3. OSA

Määruse (EMÜ) nr 259/93 III ja IV lisas loetletud jäätmed. Nimekirjast on välja jäetud punktide AB 130, AC 020, AC 250, AC 260, AC 270 ja AD 160 all loetletud jäätmed, sest direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 sätestatud korra kohaselt loetakse need ohutuks ning nende suhtes ei kohaldata ekspordikeeldu

KOLLANE NIMEKIRI [15]

AA.METALLE SISALDAVAD JÄÄTMED

AA 010 | ex261900 | Dross, tagid jm raua või terase tootmisjäägid [16] |

AA 020 | ex262019 | Tsingituhk ja -jäägid [16] |

AA 030 | 262020 | Pliituhk ja -jäägid [16] |

AA 040 | ex262030 | Vasetuhk ja -jäägid [16] |

AA 050 | ex262040 | Alumiiniumituhk ja -jäägid [16] |

AA 060 | ex262050 | Vanaadiumituhk ja -jäägid [16] |

AA 070 | 262090 | Tuhk ja jäägid, [16] mis sisaldavad mujal nimetamata metalle või metalliühendeid |

AA 080 | ex811291 | Talliumi jäätmed, jäägid, käitlemisjäägid |

AA 090 | ex280480 | Arseenijäätmed ja -jäägid [16] |

AA 100 | ex280540 | Elavhõbedajäätmed ja -jäägid [16] |

AA 110 | | Alumiiniumoksiidi tootmisel tekkinud mujal nimetamata jäägid |

AA 120 | | Galvaanikasetted |

AA 130 | | Metallisöövitamise vedeljäägid |

AA 140 | | Tsingi töötlemisel tekkivad leostusjäägid, tolm ja setted, näiteks jarosiit, hematiit, götiit jne |

AA 150 | | Väärismetalle sisaldavad tahked jäägid, milles on anorgaaniliste tsüaniidide jälgi |

AA 160 | | Väärismetallide tuhk, setted, tolm ja muud jäägid, nt: |

AA 161 | | — trükkplaatide põletamisel tekkinud tuhk |

AA 162 | | — fotofilmi tuhk |

AA 170 | | Terved või purustatud pliiakud |

AA 180 | | Terved või purustatud ammendunud patareid või akud, v.a pliiakud, ning patareide ja akude tootmisel tekkivad mujal nimetamata jäätmed ja jäägid |

AA 190 | 810420 | Tuleohtlikud, pürofoorsed või veega kokkupuutel tuleohtlikke gaase ohtlikus koguses eritavad magneesiumijäätmed ja -murd |

AB.PEAMISELT ANORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ORGAANILISI AINEID

AB 010 | ex262100 | Mujal nimetamata räbu, tuhk ja jäägid [16] |

AB 020 | | Olme/majapidamisjäätmete põletamisjäägid |

AB 030 | | Metallide pinnatöötlusel tekkinud tsüaniidivabade protsesside jäätmed |

AB 040 | ex700100 | Elektronkiiretoruklaasi ja muu aktiveeritud klaasi jäätmed |

AB 050 | ex252921 | Kaltsiumfluoriidi sete |

AB 060 | | Anorgaanilised fluoriühendid vedelikena või setetena |

AB 070 | | Valutöödel kasutatud liivad |

AB 080 | | Rohelises nimekirjas hõlmamata ammendunud katalüsaatorid |

AB 090 | | Alumiiniumhüdraatide jäätmed |

AB 100 | | Alumiiniumoksiidijäätmed |

AB 110 | | Aluselised lahused |

AB 120 | | Mujal nimetamata anorgaanilised halogeniidiühendid |

AB 140 | | Keemiatööstuses tekkivad kipsijäätmed |

AB 150 | | Suitsugaaside väävlitustamisel tekkinud rafineerimata kaltsiumsulfit ja kaltsiumsulfaat |

AC.PEAMISELT ORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ANORGAANILISI AINEID

AC 010 | ex271390 | Naftakoksi ja bituumeni tootmise ja töötlemise jäätmed, v.a anoodijäägid |

AC 030 | | Algotstarbeks kõlbmatu vanaõli |

AC 040 | | Pliibensiini jäägid |

AC 050 | | Soojusülekandevedelikud |

AC 060 | | Hüdraulikavedelikud |

AC 070 | | Pidurivedelikud |

AC 080 | | Antifriisid |

AC 090 | | Vaikude, lateksite, plastifikaatorite, liimi/adhesiivainete tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed |

AC 100 | ex391590 | Nitrotselluloos |

AC 110 | | Fenoolid ja fenooliühendid, sh klorofenool, vedelikena või setetena |

AC 120 | | Polüklooritud naftaleenid |

AC 130 | | Eetrid |

AC 140 | | Trietüülamiinkatalüsaatorid vormisegude kõvastamiseks |

AC 150 | | Klorofluorosüsivesinikud |

AC 160 | | Haloonid |

AC 170 | | Töödeldud korgi- ja puidujäätmed |

AC 180 | ex411000 | Nahatolm, -tuhk, -setted ja -puru |

AC 190 | | Autode purustamisel tekkiv kergfraktsioon |

AC 200 | | Orgaanilised fosforiühendid |

AC 210 | | Halogeenimata lahustid |

AC 220 | | Halogeenitud lahustid |

AC 230 | | Orgaaniliste lahustite taaskasutustoimingutel tekkivad halogeenitud või halogeenimata mittevesidestilleerimisjäägid |

AC 240 | | Alifaatsete halogeenitud süsivesinike (nt klorometaanide, dikloroetaani, vinüülkloriidi, vinülideenkloriidi, allüülkloriidi ja epikloorhüdriini) tootmisel tekkivad jäätmed |

AD.JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA KAS ANORGAANILISI VÕI ORGAANILISI KOOSTISOSI

AD 010 | | Farmaatsiatoodete tootmisel ja valmistamisel tekkivad jäätmed |

AD 020 | | Biotsiidide ja fütofarmatseutiliste toodete tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed |

AD 030 | | Puidukaitsekemikaalide tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed |

Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgmist ainet, koosnevad nendest või on nendega saastunud:

AD 040 | | —anorgaanilised tsüaniidid, v.a väärismetalle sisaldavad tahked jäägid, milles on anorgaaniliste tsüaniidide jälgi |

AD 050 | | — orgaanilised tsüaniidid |

AD 060 | | Vanaõlide ja vee, süsivesinike ja vee segud, emulsioonid |

AD 070 | | Trükivärvide, värvainete, pigmentide, värvide, lakkide, värnitsa tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed |

AD 080 | | Plahvatusohtlikud jäätmed, muu eriõigusaktiga reguleerimata |

AD 090 | | Repro- ja fotokemikaalide tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed, mujal nimetamata |

AD 100 | | Plastide pinnatöötlusel tekkinud tsüaniidivabade protsesside jäätmed |

AD 110 | | Happelahused |

AD 120 | | Ioonivahetusvaigud |

AD 130 | | Ühekordselt kasutatavad patareidega fotoaparaadid |

AD 140 | | Tööstuslike heitgaaside puhastusseadmetes tekkivad jäätmed, mujal nimetamata |

AD 150 | | Filtreeriva materjalina (nt biofiltrina) kasutatud looduslikud orgaanilised ained |

AD 170 | ex2803 | Kasutatud aktiivsüsi, millel on ohtlikud omadused ja mis tekib selle kasutamisest anorgaanilise keemia, orgaanilise keemia ning farmaatsiatööstuses, reoveepuhastuses, heitgaaside/õhu puhastamisel või muudes samalaadsetes rakendustes |

PUNANE NIMEKIRI

RA.PEAMISELT ORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ANORGAANILISI AINEID

RA 010 | Jäätmed, ained ja esemed, mis sisaldavad polüklooritud bifenüüle (PCB), polüklooritud terfenüüle (PCT) ja/või polübroomitud bifenüüle (PBB) või nende ühendite polübroomitud analooge kontsentratsiooniastmel 50 mg/kg või rohkem, koosnevad nimetatud ainetest või on nendega saastunud |

RA 020 | Rafineerimisel, destilleerimisel või ükskõik millisel pürolüütilisel töötlemisel tekkivad tõrvajäägid (välja arvatud asfalttsement) |

RB.PEAMISELT ANORGAANILISI KOOSTISOSI SISALDAVAD JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA METALLE JA ORGAANILISI AINEID

RB 010 | Asbest (tolm ja kiud) |

RB 020 | Keraamilisel alusel valmistatud kiud, millel on asbestiga analoogsed füüsikalis-keemilised omadused |

RC.JÄÄTMED, MILLES VÕIB OLLA KAS ANORGAANILISI VÕI ORGAANILISI KOOSTISOSI

Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgmist ainet, koosnevad nendest või on nendega saastunud:

RC 010 | — kõik polüklooritud dibensofuraanid |

RC 020 | — kõik polüklooritud dibensodioksiinid |

RC 030 | Antidetonaatorite pliiühendite setteid |

RC 040 | Peroksiidid, v.a vesinikperoksiid |

"

[1] Võimaluse korral on kirje juures ära näidatud kood kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis, mis on kehtestatud Tollikoostöö Nõukogu egiidi all 14. juunil 1983. aastal sõlmitud Brüsseli konventsiooniga (harmoneeritud süsteem). See kood võib kehtida nii jäätmete kui ka toodete kohta. Käesolev määrus ei käsitle muud kui jäätmeid. See kood, mida kasutavad tolli- ja muud ametnikud oma protseduuride hõlbustamiseks, on siin esitatud selleks, et aidata loetletud ja käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid jäätmeid määratleda. Üldiste rubriikidega hõlmatud jäätmete määratlemiseks tuleks tõlgendamisjuhisena siiski kasutada vastavaid Tollikoostöö Nõukogu väljaantud ametlikke selgitavaid märkusi.Märge "ex" viitab konkreetse kaubanimetuse koodile harmoneeritud süsteemis.Esimeses tulbas poolpaksus kirjas esitatud kood on OECD kood: see koosneb kahest tähest (esimene viitab nimekirjale: G roheline, A kollane ja R punane, teine jäätmekategooriale: A, B, C jne), millele järgneb number.

[2] "Laialikandumatute" hulka ei arvata pulbri, setete ja tolmu kujul esinevaid jäätmeid ning tahkeid jäätmeid, mis sisaldavad ohtlikke kapseldunud vedelikke.

[3] See kirje kehtib räbu kohta, mida kasutatakse titaandioksiidi ja vanaadiumi allikana.

[4] Need ei polümeriseeru ja neid kasutatakse plastifikaatoritena.

[1] Võimaluse korral on kirje juures ära näidatud kood kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis, mis on kehtestatud Tollikoostöö Nõukogu egiidi all 14. juunil 1983. aastal sõlmitud Brüsseli konventsiooniga (harmoneeritud süsteem). See kood võib kehtida nii jäätmete kui ka toodete kohta. Käesolev määrus ei käsitle muud kui jäätmeid. See kood, mida kasutavad tolli- ja muud ametnikud oma protseduuride hõlbustamiseks, on siin esitatud selleks, et aidata loetletud ja käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid jäätmeid määratleda. Üldiste rubriikidega hõlmatud jäätmete määratlemiseks tuleks tõlgendamisjuhisena siiski kasutada vastavaid Tollikoostöö Nõukogu väljaantud ametlikke selgitavaid märkusi.Märge "ex" viitab konkreetse kaubanimetuse koodile harmoneeritud süsteemis.Esimeses tulbas poolpaksus kirjas esitatud kood on OECD kood: see koosneb kahest tähest (esimene viitab nimekirjale: G roheline, A kollane ja R punane, teine jäätmekategooriale: A, B, C jne), millele järgneb number.

[2] Käesolevasse loetellu kuuluvad tuhk, jäägid, räbu, dross, riibed, tagi, tolm, pulber, setted ja koogid, kui neid ei ole mujal nimetatud.

[1] EÜT L 356, 31.12.1994, lk 14.

[2] B-nimekirja kirjes B1160 ei ole esitatud erandeid.

[3] Käesolev kirje ei hõlma elektrienergia tootmise seadiste jäätmeid.

[4] PCB-de kontsentratsioonitase on vähemalt 50 mg/kg.

[5] Kontsentratsioonitaset 50 mg/kg loetakse rahvusvaheliselt kasutuskõlblikuks kõikide jäätmete puhul. Paljud riigid on kehtestanud teatavate jäätmete kohta siiski ametlikult madalama piirnormi (nt 20 mg/kg).

[6] Termin "aegunud" tähendab seda, et ainet ei ole kasutatud tootja poolt soovitatud ajavahemiku jooksul.

[7] Käesolev kirje ei hõlma puidukaitsekemikaalidega töödeldud puitu.

[8] On oluline silmas pidada, et isegi sel juhul, kui I lisas nimetatud materjalidega saastatuse tase on algselt madal, võivad edasiste protsesside, sh ringlusse võtmise tagajärjel tekkida fraktsioonid, milles on kõnealuses I lisas nimetatud materjalide kontsentratsioon märgatavalt suurem.

[9] Praegu vaadatakse läbi tsingituhaga seonduv ning ÜRO kaubandus- ja arengukonverents on soovitanud mitte käsitleda tsinki ohtliku ainena.

[10] Käesolev kirje ei hõlma elektrienergia tootmise seadiste jäätmeid.

[11] Korduskasutamine hõlmab remonti, taasvarustamist ja ajakohastamist, kuid mitte olulist ümberkomplekteerimist.

[12] Mõnedes riikides ei loeta selliseid otse korduskasutamiseks mõeldud materjale jäätmeteks.

[13] Selline puru peab olema täielikult polümeerunud.

[14] Käesolev kirje ei hõlma lõpptarbija tekitatud jäätmeid.Jäätmed ei tohi olla segatud.Tuleb silmas pidada lahtise põletamisega kaasnevaid probleeme.

[15] Võimaluse korral on kirje juures ära näidatud kood kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis, mis on kehtestatud Tollikoostöö Nõukogu egiidi all 14. juunil 1983. aastal sõlmitud Brüsseli konventsiooniga (harmoneeritud süsteem). See kood võib kehtida nii jäätmete kui ka toodete kohta. Käesolev määrus ei käsitle muud kui jäätmeid. See kood, mida kasutavad tolli- ja muud ametnikud oma protseduuride hõlbustamiseks, on siin esitatud selleks, et aidata loetletud ja käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid jäätmeid määratleda. Üldiste rubriikidega hõlmatud jäätmete määratlemiseks tuleks tõlgendamisjuhisena siiski kasutada vastavaid Tollikoostöö Nõukogu väljaantud ametlikke selgitavaid märkusi.Märge "ex" viitab konkreetse kaubanimetuse koodile harmoneeritud süsteemis.Esimeses tulbas poolpaksus kirjas esitatud kood on OECD kood: see koosneb kahest tähest (esimene viitab nimekirjale: G roheline, A kollane ja R punane, teine jäätmekategooriale: A, B, C jne), millele järgneb number.

[16] Käesolevasse loetellu kuuluvad tuhk, jäägid, räbu, dross, riibed, tagi, tolm, pulber, setted ja koogid, kui neid ei ole mujal nimetatud.

--------------------------------------------------