31997R0119

Nõukogu määrus (EÜ) nr 119/97,

20. jaanuar 1997,

millega kehtestatakse teatavate Malaisiast ja Hiina Rahvavabariigist pärinevate rõngasköiteseadiste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eriti selle artikleid 9 ja 23,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

I. AJUTISED MEETMED

(1) Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1465/96 [2] (edaspidi "ajutise tollimaksu määrus") kehtestati teatavate Malaisiast ja Hiina Rahvavabariigist pärinevate CN-koodi ex83051000 alla kuuluvate rõngasköiteseadiste impordi suhtes ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

II. JÄRGNENUD MENETLUS

(2) Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist esitasid mõned huvitatud pooled kirjalikult oma märkused.

(3) Pooltele, kes seda taotlesid, anti võimalus esitada komisjonile oma selgitused.

(4) Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(5) Pooltele tehti teatavaks olulised asjaolud ja kaalutlused, mille alusel kavatseti teha ettepanek kehtestada lõplikud dumpinguvastased tollimaksud ning nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(6) Huvitatud poolte esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi, ning kus asjakohane, võttis komisjon neid lõplike järelduste tegemisel arvesse.

III. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMAVÄÄRNE TOODE

(7) Esialgsete järelduste tegemisel käsitles komisjon ühenduses toodetud ja müüdud, Malaisias toodetud ja müüdud ning Malaisiast ja Hiina Rahvavabariigist ühendusse imporditud rõngasköiteseadiseid "samaväärsete toodetena" määruse (EÜ) nr 384/96 (edaspidi "dumpinguvastane algmäärus") artikli 1 lõike 4 tähenduses, sest nende omadused on samaväärsed või lähedased.

(8) Üks importija, kes oli ka järgmise etapi toote valmistaja (st rõngasköiteseadisega kiirköitjate ja muude kirjatarvete tootja), kordas oma varemesitatud väiteid selle kohta, et 17 ja 23 rõngaga rõngasköiteseadised ei ole samaväärsed tooted võrreldes "standardsete" kahe kuni nelja rõngaga seadistega ning tuleks seepärast menetlusest välja arvata.

(9) Oma avalduse põhjenduseks väitis importija, et kaebuses oli nimetatud ainult kahe kuni nelja rõngaga seadiseid ning 17 ja 23 rõngaga seadised olid väidetavalt dumpinguhinnaga müüdud toodete loendist välja jäetud.

Kuigi vastab tõele, et kaebuses dumpingu ja sellest tuleneva kahju kohta esmapilgul usutavate tõenditena esitatud arvutustes kasutati näidetena ainult kahe kuni nelja rõngaga mudeleid, tuleks siiski meenutada, et kaebuses esitatud tootekirjeldus hõlmas kõiki, nii kahe kui enama rõngaga seadiseid. Sellega seoses peab märkima, et ühenduse turul müüakse ka näiteks 6, 13 ja 16 rõngaga rõngasköiteseadised.

(10) On väidetud, et lisaks rõngaste arvule on 17 ja 23 rõngaga seadistel tunnuslikud ainelised omadused, eelkõige suurem aluse pikkus ja laius, mille tõttu on neil muude seadistega võrreldes suurem kulumiskindlus, ning seepärast on need oluliselt erinevad.

Selle küsimuse järgnenud uurimisel selgus, et võimalikke erinevaid variante saab käsitleda lähedasena olemasolevate kahe kuni nelja rõngaga seadiste erinevate mudelitega. Seepärast leitakse, et 17 kuni 23 rõngaga ning muude rõngasköiteseadiste vahel ei ole muud olulist ainelist erinevust kui rõngaste arv.

(11) Lisaks sellele on väidetud, et 17 ja 23 rõngaga seadiste valmistamismeetodid ja tootmiskulud on muude seadistega võrreldes oluliselt erinevad.

Tuleks märkida, et rõngaste valmistamiseks, nende liistude külge kinnitamiseks ning liistude seadise kattesse paigaldamiseks vajalikud tegevused ja seadmed on kõikide rõngasköiteseadiste korral põhiliselt samad. Tootmiskulude erinevuse põhjuseks on suurem toormekogus ning 17 ja 23 rõngaga seadiste korral vajalik suurem rõngaste kinnitamise korduvtegevuste arv. See erinevus, kuigi märkimisväärne, ei ületa väiksema rõngaste arvuga seadiste väikestele ja suurtele tüüpidele vastavat suhet. Seepärast leitakse, et 17 ja 23 rõngaga seadiste võimalikud valmistamistegevused ja nendest tulenevad kulud ei ole sellised, mis muudavad nende sarnasust muude seadistega. Igal juhul loetakse toodete valmistamisprotsessi võimalikke erinevusi ühenduse ametiasutuste järjekindlat praktikat järgides samaväärse toote analüüsil väheoluliseks.

(12) Lisaks sellele on väidetud, et 17 või 23 rõngaga seadiste hind on piisavalt kõrge nende käsitlemiseks eraldi turusegmenti kuuluvana.

Kuigi 17 või 23 rõngaga ja sarnaste väiksema rõngaste arvuga seadiste hinnaerinevus võib olla märkimisväärne, ollakse seisukohal, et kasutamise ja kasutajate sarnasuse tõttu võivad toodete piisavalt lahknevate hinnamuutuste korral aset leida asendusmõjud. Seepärast järeldatakse, et 17 või 23 rõngaga seadiste turusegmendil ei ole piisavalt eristavaid omadusi, mille alusel saaks selle uurimisest välja jätta.

(13) Väideti, et erinevate seadistega köitjate kasutusala on erinev. Kui "standardsete" köiteseadistega köitjad on väidetavalt mõeldud peamiselt kasutaja augustatavate paberite hoidmiseks, siis 17 ja 23 rõngaga seadiseid kasutatakse eelnevalt augustatud paberite hoidmiseks, seda nii spetsiaalse augusti hinna kui ka sellega korraga augustatavate paberite väikese hulga tõttu.

Tuleks siiski märkida, et teatavat tüüpi rõngasköiteseadistega köitjates, näiteks "organisaatorites" või kataloogides, kasutatakse samuti juba valmistootesse paigaldatud eelnevalt augustatud paberit või eelnevalt augustatud lisalehti ning et mõned seda tüüpi augustid ei ole kasutajatele kättesaadavad. Lisaks sellele on ühenduses märkimisväärses koguses saadaval ja müügil kahe kuni nelja rõngaga seadistega kasutatavat paberit, eriti kasutamiseks koolides (mis on kas 17 ja 23 rõngaga seadiste peamiseks turuks). Seega võib järeldada, et 17 ja 23 rõngaga seadiste kasutamine on sarnane muud tüüpi seadistega.

(14) Lisaks sellele väideti, et rõngasköiteseadistega sama CN-koodi alla kuuluvad, aga käesolevast menetlusest välja jäetud kangmehhanismid sarnanevad kahe rõngaga seadistega rohkem kui 17 ja 23 rõngaga seadised.

Sellega seoses leiti, et kangmehhanismide ainelised omadused ja turg on nende kaebusest ja menetlusest väljajätmiseks piisavalt erinevad.

(15) Järgnenud esitatud põhjuste uurimisel leidis kinnitust, et 17 ja 23 rõngaga köiteseadiste ainelised omadused on lähedased muude rõngasköiteseadiste omadustega ning tuleb seetõttu käsitleda muude rõngasköiteseadistega samaväärsete toodetega dumpinguvastase algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. Seetõttu lükatakse eespool esitatud väide tagasi.

IV. DUMPING

A. Ühendusse mittekuuluv turumajandusriik

(16) Menetluse algatamise ajal vaidlustas üks importija Malaisia valiku võrdlusturuna normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Hiina Rahvavabariigi suhtes. Kuna tema väited ei leidnud põhjendust ning alternatiivset riiki ei esitatud, teavitas komisjon seda huvitatud poolt 22. novembril 1995 tema vaidlustuse tagasilükkamisest. 27. novembril 1995 komisjonini jõudnud kirjas tegi sama importija ettepaneku kasutada Hiina Rahvavabariigile vastava normaalväärtuse kindlaksmääramiseks ühenduse tootmisharusse mittekuuluva Itaalia tootja tootmiskulusid.

Kuna kiri jõudis kohale 20 päeva pärast algatamisteates sätestatud tähtaega, ei olnud võimalik ettepanekut arvestada. Pärast ajutiste meetmete kehtestamise aluseks olnud peamiste asjaolude ja kaalutluste avalikustamist kordas kõnealune importija oma väiteid. Kuigi taotlus esitati pärast ühendusse mittekuuluva turumajandusriigi valimiseks määratud tähtaegu, uuris komisjon metoodika muutmise võimalikku mõju tollimaksu tasemele. Sel eesmärgil ning arvestades asjaolu, et ühe tootja tootmiskulusid ei saa käsitleda muude ühenduse tootjate olukorda esindavana, tõlgendas komisjon avaldust taotlusena kasutada Hiina Rahvavabariigi ekspordi normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusturuna ühendust. Seejärel võrdles komisjon ühenduse tootmisharu kindlaksmääratud taotlushindu (selle tegelikud hinnad olid tootmiskuludest madalamad) nende keskmiste tasemel Hiina ekspordihindadega. See dumpinguarvutus näitas, et kõnealuse metoodika kasutamine ei mõjutaks komisjoni lõplikult esitatud ettepanekule vastava tollimaksu taset, sest mõlema meetodi abil saadud dumpingumarginaal ületas selgelt lõplikult kindlaksmääratud kahju kõrvaldavat taset.

Tulenevalt eespool esitatud kaalutlustest ning arvestades, et kui on asjakohane, võib vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõikele 7 kasutada sama uurimisega hõlmatud turumajandusriiki, otsustas komisjon, et Malaisia valimine normaalväärtuse kindlaksmääramiseks oli õigustatud ning võrdlusriigi valiku muutmiseks ei ole põhjust.

B. Malaisia

1. Normaalväärtus

(17) Üks importija väitis, et Malaisia omamaine müük, mis moodustas 5,8 % ühendusse eksporditud kogustest, ei olnud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks piisavalt esindav. Sellega seoses peab märkima, et komisjon rakendas dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõiget 2, mille kohaselt peetakse omamaise turu esindavuseks piisavaks 5 %-st omamaist müügimahtu.

(18) Lisaks sellele väitis sama importija, et konkurents Malaisia turul on piiratud ning seetõttu on omamaised hinnad kõrgemad, kui need oleksid normaalsetes konkurentsitingimustes. Komisjon tegeles selle küsimusega Malaisia valimisel sobivaks võrdlusriigiks ning käsitles väidet ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 10. Kuna ühtegi uut väidet ega tõendavat asjaolu ei esitatud, kinnitas komisjon, et Malaisia turul on teatav konkurentsitase tagatud Hiina Rahvavabariigist pärinevate rõngasköiteseadiste tõttu. Seetõttu saab järeldada, et Malaisia on mõistlik valik normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Hiina Rahvavabariigis.

2. Dumpingumarginaal

(19) Kuna muid dumpingu kindlaksmääramist mõjutavaid väiteid ei esitatud, leiab komisjon, et dumpinguarvutuse metoodika ja ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 18 ja 26 kirjeldatud esialgsed järeldused tuleb kinnitada. Sellest tulenevalt kehtestatakse Malaisiale lõplik dumpingumarginaal 42,8 %.

C. Hiina Rahvavabariik

1. Normaalväärtus

(20) Kaks Hiina eksportijat taotlesid normaalväärtuse korrigeerimist Hiina Rahvavabariigi madalatest tööjõukuludest tulenevate kulustruktuuri erinevuste tõttu ja tootmistehnoloogia erinevuste tõttu.

Seoses tööjõukuludega märgivad komisjoni talitused, et ühendusse mittekuuluva turumajandusriigi kasutamise põhjuseks on usaldusväärse teabe puudumine kulude ja hindade kohta asjaomases mitteturumajanduslikus riigis. Seetõttu on põhjendamatu väita, et teatavad kulud on mitteturumajanduslikus riigis madalamad kui võrdlusriigis ning et normaalväärtust tuleks mitteturumajanduslikule riigile kohaldamisel korrigeerida.

Seoses erineva tehnoloogiaga on komisjoni talitused seisukohal, et kui toote ainelised omadused ja kasutamine on sama, on selle tootmisprotsess ebaoluline. Käesoleval juhul ei tulenenud väidetavatest erinevustest ühtegi olulist erinevust kõnealuse toote peamistes ainelistes omadustes. Seetõttu lükati taotlus vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a tagasi.

(21) Kaks huvitatud poolt väitsid, et neil ei olnud võimalik esitada oma märkusi komisjoni arvutatud normaalväärtuse kohta, sest Hiina eksportijatele ei avaldatud konfidentsiaalsuse tõttu võrdlusriigi normaalväärtuse arvutustes kasutatud absoluutarvulisi väärtusi. Komisjoni vastavale kirjalikule teadaandele oli lisatud kõik asjaomased arvutused kõnealuste ettevõtete kohta ning see sisaldas komisjoni poolt normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud metoodika üksikasjalikku kirjeldust, arvestades nõuetekohaselt konfidentsiaalse teabe kaitsega vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 20 lõikele 4. Üksikasjalike absoluutarvude avalikustamine rikuks huvitatud poole seaduslikku õigust konfidentsiaalsele kohtlemisele ning ei olnud vajalik arvutuste mõistmiseks. Seetõttu väidet ei aktsepteeritud.

2. Ekspordihind

(22) Üks eksportija väitis, et seotud importija valdustest leitud edasilükatud allahindlusega toodete ekspordihinnast tehtud mahaarvamine oli ülemäärane.

Komisjon märgib, et kõnealune ettevõte ei edastanud vastuses komisjoni küsimustikule andmeid selliste allhindluste kohta, mille leidsid komisjoni ametnikud kohapealse uurimise ajal. Seetõttu pidi komisjon mahaarvamise kindlaks määrama kohapeal kogutud andmete alusel. Lisaks sellele viitab väide selliste allahindluste hinnangulisele väärtusele, kuid tegelikud komisjoni tehtud mahaarvamised põhinesid uurimise tulemusele.

(23) Üks eksportija väitis, et komisjoni poolt mahaarvatud kasumimarginaal oli temaga seotud importija tegeliku netokasumiga võrreldes liiga suur.

Kahe kõnealuse ettevõtte vahel sõlmitud assotsieerumislepingu tõttu ei saanud komisjon arvestada usaldusväärse ekspordihinna arvutamisel seotud importija raamatupidamises näidatud kasumimarginaali. Kooskõlas komisjoni praktikaga leiti olevat mõistlik kasutada kõnealust toodet ühendusse importivate sõltumatute ettevõtete andmeid. Kõnealuste ettevõtete normaalse kasumimarginaali kindlaksmääramisel arvestati ainult asjaomase tootega. Seetõttu ei sisalda 7,8 % kasumimarginaal muude kirjatarvete kui rõngasköiteseadiste kasumimarginaale. Kasumimarginaal määrati kindlaks sõltumatute importijate andmete alusel, mida kontrolliti nende valdustes, arvestades asjakohaselt nende erinevaid müügimahte.

3. Võrdlus

(24) Kaks huvitatud poolt esitasid järelepärimise kaubandusliku taseme kohandamise kohta, mida komisjon arvestas Malaisia normaalväärtuse ja Hiina ekspordihindade võrdlemisel, ning vaidlustasid selle osaliselt. Üks osaline väitis, et selline toetus oleks pidanud olema suurem.

Komisjon märgib, et asjaomased eksportijad sellist toetust uurimise erinevatel etappidel ei taotlenud ning komisjon otsustas kõnealusel juhul omaalgatuslikult määrata see õiglase võrdlemise eesmärgil. Kuna asjaomased eksportijad konkreetseid tõendeid ei esitanud, leidis komisjon olevat asjakohane lähtuda sellise toetuse suuruse mõistlikuks kindlaksmääramiseks oma praktikast sarnastes olukordades.

4. Individuaalne kohtlemine

(25) Ettevõte World Wide Stationery (edaspidi "WWS"), kes taotles varases etapis individuaalset kohtlemist, kordas oma taotlust pärast ajutiste meetmete kehtestamist.

Pärast asjaolude täiendavat hindamist ning Hongkongis tehtud kontrollimist jõudsid komisjoni talitused järeldusele, et selle ettevõtte suhtes võib kohaldada individuaalset kohtlemist, pidades silmas WWSi ja Hiina Rahvavabariigi kohalike ametiasutuste esindajate vahelise tootmiskokkuleppe sisu ja rakendamiskorda. Selle kokkulepe kohaselt näis Hongkongis asuv ettevõte juhtivat tootmist Hiina Rahvavabariigis, sest see tasus kohalikele Hiina ametiasutustele ainult töötlemismaksu eksporditud toote tonni kohta. Hiina Rahvavabariigis tootmiseks kasutatud seadmete omanik oli WWS ning need olid märgitud tema finantsaruannetes varadena. WWS näis juhtivat ka toormega varustamist ning kogu asjaomase tootega seotud müügitegevust. Selles olukorras otsustati olevat asjakohane määrata WWSi suhtes kindlaks individuaalne dumpingumarginaal ning kehtestada individuaalne dumpinguvastane tollimaks.

(26) Seotud ettevõtted Champion Stationery Manufacturing CO., Ltd ja Sun Kwong Metal Manufacturer CO., Ltd, mida komisjon käsitles põhjenduse 5 punktis b selgitatud põhjusel ühe ettevõttena, ei korranud oma individuaalse kohtlemise taotlust ning ei esitanud pärast ajutiste meetmete kehtestamist sellega seotud täiendavaid põhjendusi. Seetõttu kinnitab komisjon oma ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 37 kuni 39 esitatud esialgsed järeldused, mille alusel individuaalse kohtlemise taotlus tagasi lükati.

(27) Oma vastuses lõpliku avaldamise teadaandele väljendas Bensons Wah Hing Stationery (edaspidi "WHS") Hongkong nimel rahulolematust individuaalse kohtlemise kohaldamise üle ainult WWSi suhtes. Ettevõtte väite kohaselt oleks ka WHS vastanud komisjoni määratud individuaalse kohtlemise tingimustele ning oleks olnud seega kõlblik selliseks kohtlemiseks. Komisjon märgib, et WHS ei taotlenud selleks ettenähtud ajal individuaalset kohtlemist ning tõstatas sellekohase küsimuse alles uurimise väga hilises etapis. Seetõttu ei olnud komisjonil käesoleva menetluse seadusjärgseid tähtaegu arvestades võimalik kontrollida WHSi suhtes olulisi rakendatavaid tingimusi. Sellest tulenevalt ei olnud komisjonil võimalik teha ettepanekut WHSi individuaalse kohtlemise kohta.

5. Dumpingumarginaal

(28) Komisjon on seisukohal, et ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 27 kuni 36 kirjeldatud dumpinguarvutuse metoodika ja esialgsed järeldused tuleb kinnitada.

WWSi individuaalne dumpingumarginaal on 96,6 %. Lõplik dumpingumarginaal teistele Hiina Rahvavabariigi eksportijatele tervikuna on 129,22 %.

V. ÜHENDUSE TOOTMISHARU

(29) Ühenduse tootmisharu osas seadsid mitmed eksportijad ja üks importija kahtluse alla ühe EÜ tootja Ungarist imporditud toodete käsitlemise, kaasa arvatud mittesooduspäritolureeglite küsimuse, kuigi nad oma sellekohaseid väiteid ei põhjendanud.

Ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 43 esitatud selgituse kohaselt aktsepteerib komisjon asjaolu, et suur osa kõnealustest toodetest pärineb selgelt Ungarist: seda näiteks juhul, kui kõik kasutatud osad pärinevad Ungarist ja/või seal toimub oluline osa tootmisest. Seetõttu arvati need tooted ühenduse tootmisest välja ning sellest tulenevalt ei mõjutanud need ühenduse tootmisharu määratlust. Nende toodete müüki (mis on tegelikult valmistatud Ungaris) ei ole arvestatud ühenduse müügina tootmisharu kahju kindlaksmääramisel.

Sellele vastupidiselt käsitleti Austriast pärinevatest osadest Ungaris koostatud tooteid ühenduse tootmisharu osana, sest Ungaris tehtud koostamistoimingute tulemusel ei saanud tooted Ungari päritolu. Sellise kindlaksmääramise aluseks olid rakendatavad mittesooduspäritolureeglid, sest ühenduse institutsioonide praktika kohaselt lähtutakse järelduste tegemisel dumpinguvastastes uurimistes põhimõtteliselt nendest reeglitest. EÜ – Ungari assotsiatsioonilepingu 4. protokolli artiklis 1 sätestatud sooduspäritolureeglite kasutamine dumpinguvastases menetluses ei oleks asjakohane ega õigustatud.

(30) Sellest tulenevalt kinnitatakse ajutise tollimaksu määruses esitatud järeldus, et kaks kaebuse esitanud ühenduse tootjat moodustavad ühenduse tootmisharu vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 4 lõikele 1.

VI. KAHJU

A. Sissejuhatav märkus

(31) Seoses ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 46 sätestatud kahju kindlaksmääramise metoodikaga tuleks meenutada, et komisjon analüüsis andmeid ajavahemiku kohta 1992 kuni september 1995 ning et uurimise geograafiline ulatus sel ajavahemikul oli määratud ühenduse liikmetega algatamisajal, st hõlmas kõiki viitteist liikmesriiki.

(32) Mitu eksportijat kordas komisjoni poolt juba ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 46 käsitletud väidet, et kahju kindlaksmääramise eesmärgil saab arvestada ainult seda osa Austria tootmisharu kohastest andmetest, mis on seotud ajavahemikuga pärast 1. jaanuari 1995, kui Austria sai Euroopa Liidu liikmeks. Üks eksportija väitis, et vastavalt GATT 1994 VI artikli rakendamise kokkuleppe artikli 3 lõike 4 ja artikli 4 sätetele arvatakse mitteliikmesriigid omamaise tootmisharu määratlusest välja, ning mitu eksportijat väitis, et GATT 1994 artikkel VI ega Euroopa Majanduspiirkonna leping ei õigusta komisjoni otsust tugineda kahju kindlaksmääramisel osaliselt Austria andmetele ajavahemiku kohta jaanuarist 1992 kuni detsembrini 1994.

Selle väite käsitlemisel tuleb märkida, et vastavalt GATT 1994 artikli VI rakendamise kokkuleppele peab mis tahes meetmete kehtestamise aluseks asjaomasel territooriumil olema ametlik uurimine väidetava dumpingu mõjude kohta samal territooriumil. Seega hõlmas läbiviidud uurimine kõnealusel juhul kõiki viitteist liikmesriiki. See osutus võimalikuks eelkõige analüüsitava turu integreerumise tõttu enne ühenduse laienemist.

Seetõttu leitakse, et Austria tootjat käsitleti põhjendatult ühenduse tootmisharu osana (vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 4 lõike 1 kohasele määratlusele) ning kaebuse õigustatud esitajana. Sel põhjusel kinnitatakse, et tekitatud kahju hindamiseks tuleb kindlaks määrata ühenduse tootmisharu suundumused aastati vastavalt määratlusele käesoleva menetluse algatamisajal.

B. Ühenduse tarbimine

(33) Üks importija väitis köitjate aastase tarbimise alusel inimese kohta, et rõngasköiteseadiste tarbimine ühenduse turul oli 400 miljonit ühikut mitte ajutise tollimaksu määruses väidetud 283 miljonit ühikut.

Tuleks meenutada, et komisjoni esialgsed järeldused põhinesid eksportijatelt, importijatelt ja ühenduse tootjatelt saadud andmetel. Tulenevalt käesoleva juhtumi kõrgest koostöötasemest analüüsiti andmeid kõikide suuremate ettevõtete kohta turul, ning ükski osaline ei viidanud tootjale/importijale, kes oli jäänud uurimisajal arvestamata ning kelle müügimahu alusel oleks võimalik põhjendada komisjoni hinnangu ja väidetava turusuuruse erinevust. Seepärast ollakse seisukohal, et ettevõtetelt saadud andmed on käesoleval juhul ühenduse tarbimise arvutamisel täpsemaks aluseks kui hinnanguline tarbimismäär isiku kohta. Seetõttu kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 47 esitatud järeldused.

C. Dumpinguhinnaga impordiga seotud tegurid ja kaalutlused

(34) Üks eksportija väitis, et samaväärse toote ühendusesisese eksportmüügi ja ühenduse tootmisharu müügi õiglase võrdlemise tagamiseks tuleks arvestada kvaliteedi erinevusega. Eksportija väitis, et ta toodab kitsama alusega rõngasköiteseadiseid, mis on väidetavalt 12 kuni 17,5 % odavamad kui kaebuse esitajate müüdavad laia alusega mehhanismid. Kõnealune eksportija väitis, et see tuleks hindade allalöömise arvutamisel arvesse võtta korrigeerimiste näol.

Eksportija väidete uurimisel tegi komisjon kindlaks, et võrdlemisel kasutati ainult sarnase laiusega mudeleid (erinevusega kuni 1 mm), ning leidis, et erinevate laiustega mehhanismide ühtlast hinnaerinevust ei ole võimalik kindlaks määrata. Nimetatud põhjustel kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 52 kuni 54 esitatud järeldused ja põhjenduses 84 kirjeldatud metoodika.

D. Ühenduse tootmisharu olukord

(35) Üks eksportija väitis, et ühenduse tootmisharu tootmise, müügi ja tööhõive negatiivsed suundumused olid põhjustatud endise Briti tootja kestvast ümberasumisest Kaug-Idasse.

Tuleks märkida, et tootja tegevuse lõppemise tõttu ühenduses 1991. aastal ei arvatud teda ühenduse tootmisharu määratlusse kõnealuse menetluses ning käesoleval juhtumil kindlaksmääratud kahjunäitajad ei tuginenud selle tootja andmetele. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(36) Muid põhjendatud väiteid ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 55 kuni 62 sätestatud järelduste kohta ei esitatud.

E. Järeldus kahju kohta

(37) Eespool esitatut silmas pidades ning muude väidete puudumisel kinnitatakse, et ühenduse tootmisharule tekitati olulist kahju dumpinguvastase algmääruse artikli 3 tähenduses.

VII. PÕHJUSLIK SEOS

(38) Üks eksportija väitis, et ühenduse tootmisharu kannatatud kahju põhjuseks oli selle ümberstruktureerimine.

Ajutise tollimaksu määruses ning eriti selle põhjendustes 61 ja 65 esitatud selgituse kohaselt näitab tegelik olukord pigem, et ühendusel oli ümberstruktureerimisest tuleneva kasu saamine takistatud, sest dumpinguhinnaga impordi tõttu ei olnud võimalik saavutada positiivseid finantstulemusi ega turuosa stabiilsust. Seetõttu ollakse seisukohal, et kannatatud kahju ei põhjustanud ühenduse tootmisharu ümberstruktureerimine ning kõnealune väide lükatakse sel põhjusel tagasi.

(39) Sama eksportija kordas oma väidet selle kohta, et ühenduse kannatatud kahju oli põhjustatud ühe ühenduse tootja tootmise osalisest üleviimisest Ungarisse.

Uute kõnealust väidet põhjendavate tõendite puudumisel kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 71 esitatud järeldused.

(40) Paljud pooled kordasid enne ajutise tollimaksu määruse vastuvõtmist esitatud väidet selle kohta, et kannatatud kahju oli põhjustatud konkurentsivastasest tegevusest.

Selle väite esitanud pooled ei esitanud sellekohaseid tõendeid ning tuleks meenutada, et ühenduse konkurentsiasutustele ei ole laekunud ühtegi kaebust. Sel põhjusel ei olnud võimalik kõnealust väidet arvesse võtta.

(41) Kuna ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 67 kuni 74 sätestatud järelduste kohta ei ole esitatud ühtki uut väidet, kiidetakse kõnealused järeldused heaks.

VIII. ÜHENDUSE HUVID

A. Üldist

(42) Ajutise tollimaksu määruse põhjenduse 75 ja järgmiste põhjenduste alusel tuleks meenutada, et arvesse võeti kõiki erinevaid huvisid, sh ühenduse tootmisharu ja kasutajate huvisid, ning et komisjoni esialgse järelduse kohaselt ei olnud kaalukaid põhjuseid mitte võtta meetmeid kõnealuse impordi suhtes. Järgnevalt viidi läbi ühenduse huvide küsimuse analüüsimisel asjakohasteks peetavate asjaolude täiendav uurimine.

B. Mõju kasutajatele

1. Sissejuhatus

(43) Mitu huvitatud poolt kordasid oma ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 77 kuni 80 esitatud väiteid selle kohta, et dumpinguvastased meetmed mõjutavad EÜ köitjatootjate olukorda.

2. Teabe kogumine

(44) Allpool sätestatud järeldused põhinevad erinevate huvitatud poolte esitatud teabel, kokku kahekümne seitsmelt ettevõttelt, millest arvestatavad kvantitatiivsed andmed olid olemas üheksa ettevõtte kohta, mis esindasid 17 % ühenduse aastasest nähtavast rõngasköiteseadiste tarbimisest. Selle teabe usaldusväärsust kontrolliti võimaluse korral ettevõtete külastamise ajal.

3. Tööstuslik mõju järgtööstusele

(45) Rõngasköiteseadiste suhtes kehtestatavate meetmete poolt mõjutatava järgtööstuse suuruse kindlaksmääramisel tuleks välja jätta need kirjatarbeid tootvad ettevõtted, kes tegelevad lisaks köitjatele ka muude kontoritarvetega. Ühenduse aastase köitjatoodangu ja esitatud andmete kohaste tootlusmäärade alusel ollakse seisukohal, et ühenduse köitjatootmise tööhõive suurus on 6000 töötajat.

(46) Seoses köitjatootmise struktuuriga tehti kindlaks kahe kategooria toodete olemasolu – standardsed ja tellimustooted. Nimetatud kahe kategooria tootlustaseme ning asjaomaste kasutajate turuosade alusel jõuti järeldusele, et köitjate tootmine tellimustoodetena moodustab ühenduse köitjatootmisest mahuliselt ühe kolmandiku ja 50 % kogukäibest.

(47) Mõned pooled väitsid, et rõngasköiteseadiste suhtes rakendatavad dumpinguvastased meetmed välistavad imporditud rõngasköiteseadiste müügi ühenduse turul, nii et tarneallikate hulk väheneb kahe ühenduse tootjani. Lisaks sellele väideti, et ühe kõnealuse ühenduse tootja suuruse tõttu võib tarneturul tekkida lähitulevikus monopol. Tuleks siiski märkida, et kahe kõnealuse ühenduse tootja suuruse erinevus on piiratud ning see ei põhjusta tõenäoliselt ühe tootja kadumist. Lisaks sellele ei esitatud väite esimese osaga seoses uusi tõendeid. Seetõttu kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 78 esitatud järeldused.

4. Otsene finantsmõju järgtööstusele

(48) Esiteks on väidetud, et teatavat tüüpi köitjate korral moodustas rõngasköiteseadis kuni 30 % köitja valmistamiskuludest.

Sellega seoses leiti, et köiteseadis on valmis köitja peamine komponent ning et köiteseadise rõngaste arvul ja suurusel on oluline mõju selle kuluosale valmis köitja kuludest. Arvestades sellist erinevust, ollakse seisukohal, et rõngasköiteseadiste kulumõju mõistlik analüüs ei saa põhineda ühelgi konkreetsel köitjamudelil, vaid see tuleks läbi viia iga ettevõtte kohta eraldi üldalusel, arvestades selle müügile vastavat tegelikku tootevalikut.

Seepärast leiti, et vaadeldava ettevõtte rõngasköiteseadiste tarnetele vastavat kogukulu tuleks uurida olenevalt köitjate müügi koguväärtusest. Selle tulemuseks oli kaalutud keskmine suhe 10,8 % (kulude suhe), mis oli uuritud ettevõtete osas üsna ühesuurune. Kuigi standardsete ja tellimustootena valmistatavate köitjate tootmisele keskendunud ettevõtete vahel oli erinevusi, ei ületanud ühegi ettevõtte keskmine suhe 13 %.

(49) Seoses võimaliku rõngasköiteseadiste hinnamõjuga standardsetele toodetel edastati pärast lõplikku avaldamist ühelt ettevõttelt andmed 14,4 protsendilise kulude suhte kohta. See tulenes väidetavalt asjaolust, et tellimustootena valmistatava köitja hind on standardsest köitjast kaks korda kõrgem ning selle kulude suhe peaks seega moodustama poole standardsete köitjate kulude suhtest.

Sellise lähenemisviisi korral jäetakse täielikult arvestamata asjaolu, et kõnealuse kahe kategooria köitjaid ei valmistata tingimata samade köiteseadistega. Tellimustoodetena valmistatud köitjates väikeste seeriatena kasutatavad eritüüpi köiteseadised on kallid. See tähendab, et kulude suhte mõlemad liikmed on erinevad ning et kuigi standardsete köitjate kulude suhe on kõrgem kui tellimustoodetena valmistatud köitjate korral, ei ole see kaks korda kõrgem. Põhjenduses 48 esitatud selgituse kohaselt ei leitud suuremat kulude suhet kui 13 %. Lisaks sellele tegelevad mõned ettevõtted ainult standardtoodete valmistamisega.

(50) Teiseks, ning tuginedes osalt eespool esitatud väitele kulude suhte kohta, on väidetud, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel oleks tõsine kahjustav mõju köitjatootjate finantsolukorrale.

Kõnealuseid väiteid meetmete prognoositava mõju kohta on üksikasjalikult uuritud. Seoses rõngasköiteseadiste müügihindadega on tõenäoline, et 35 %-se turuosaga ühenduse tootmisharu ei saa tõsta oma hindu üle teatava piiratud taseme (mis on hinnanguliselt alla 10 %), ilma et tekiks oht soodustada praegust turuosa langevat suundumust. Lisaks sellele moodustab import kõnealuse menetlusega sidumata riikidest rõngasköiteseadiste turust 9 % ning eeldatakse, et need tootjad ei soovi ega ole võimelised hinnatõuse juhtima. Seoses Malaisiast pärineva impordiga tuleks meenutada, et selle riigi prognoositav kahjukõrvaldamistase on märkimisväärselt madalam kui Hiina Rahvavabariigil. Olukorras, kus Hiina päritoluga seadiste turuosa on 45 %, tehti kindlaks, et ka nende seadiste 20 %-se hinnatõusu korral jaemüügi tasemel ning muudest riikidest kui Hiina Rahvavabariigist pärinevate seadiste käesolevas lõigus eeldatud hinnatõusu korral oleks keskmine hinnatõus turul tervikuna hinnanguliselt 12 %.

Sellest tulenevalt ning arvestades põhjenduses 48 kindlaks määratud keskmist kulude suhet, ollakse seisukohal, et meetmete kehtestamisele järgnev tõenäoline kogumõju köitjatootmise käibele on 12 % 10,8 %st ehk 1,3 %. Isegi vähetõenäolise sündmuse korral, kui suurim dumpinguvastane tollimaks kajastub täielikult rõngasköiteseadiste jaehinnas, st 39,4 % CIF-hinnast või 29,9 % rõngasköiteseadiste jaemüügitasemest, ei ületa prognoositav mõju köitjatootjate müügihindadele 3,2 %.

(51) Lisaks sellele on väidetud, et köiteseadiste hinnatõusu ei saanud kajastada valmistoote hinnatõusus köitjate turunõudlust ületava pakkumise, köitjate tooteliikumise muutuste ja nõudluse vähenemise kartuse tõttu.

Pidades silmas asjaolu, et keskmine jaemüügi või ärikliendi tasemel toimuv köitja hinnatõus oleks alla 1 % (vt põhjendust 50, kus köitjate hinnatõus tehasest hankimisel on hinnanguliselt 1,3 %) ollakse seisukohal, et märkimisväärne nõudluse vähenemine ei ole tõenäoline ning et mõju köitjate tarbijatele, kui on, oleks minimaalne. Lisaks sellele tuleks märkida, et asendustooteid köitjatele, mille konkurentsiolukord võimaldaks nende asendamist vähimagi hinnamuutuse korral, ei näi olevat. Mõned köitjatega seotud äritegevuses osalevad ettevõtted on kinnitanud, et prognoosi kohaselt tarbimise struktuur järgmise 5 kuni 10 aasta jooksul ei muutu.

Seetõttu kinnitatakse, et suhteliselt tugev köitjatootjate vaheline konkurents ega asendustoodete turuletulek Euroopa Ühenduses ei hoia ära hindade tõstmist köitjatootjate poolt koos nende kulude kasvuga, arvestades eelkõige ettepanekukohaste dumpinguvastaste tollimaksude kajastamiseks vajaliku hinnatõusu piiratud suurusega.

5. Konkurents ühendusse mittekuuluvatest riikidest

(52) Mitu huvitatud poolt kordasid oma ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 79 sätestatud väiteid selle kohta, et dumpinguvastased meetmed mõjutaksid EÜ köitjatootjate ja muudes riikides asuvate köitjatootjate vahelist konkurentsiolukorda. Need eksportijad võiksid saada kasu tulenevalt seadiste madalamast hinnast ja teatavate suurte standardsete köitjate turustajate tarnepõhimõtetest, kelle mõju turule suureneb. Väideti, et selle tagajärjeks võib olla ühenduse järeltööstuse turuosa kaotamine ning sellest tulenev soov viia tootmine üle naaberriikidesse. Selle väite käsitlemisel tuleks meenutada, et köitjate turu saab jagada kaheks segmendiks – tellimustoodetena valmistatavad ja standardsed köitjad.

a) Tellimustoodetena valmistatavad tooted

(53) Tuleks veel kord rõhutada, et äridevahelisele tegevusele orienteeritud turuosa jaoks on peamise tähtsusega tootjate paiknemine klientide läheduses ning tootmise paindlikkus, mis võimaldaks kohanduda nõudlusega ja osutada nõutavaid teenuseid. Lisaks võib rõngasköiteseadiste mõju seda tüüpi toote lõpphinnale olla põhjenduses 48 kindlaksmääratud arvutuslikust keskmisest väärtusest väiksem. Seega tuleks rõhutada, et kõnealuse turusegmendi kohane konkurentsiolukorra küsimus on asjakohane imporditud, hiljem kohandatavate standardtoodete olemasolu korral. Seoses sellega tuleb märkida, et on olemas Kaug-Idast imporditud polüpropüleenist valmistooted esitluseks, sh ka väikseimad köitjamudelid. Seoses tellimustoodetena valmistatavate köitjate asendatavusega kõnealuste toodetega tuleks siiski rõhutada, et tellimustootena valmistatud köitja ei ole lihtsalt trükitud tunnusmärgiga standardköitja. Tellimustoodetena valmistatavate köitjate korral võidakse kasutada suurt valikut erinevat tooret ja koostamistehnikaid väikese arvu täiesti eripäraste toodete valmistamiseks. Mis puudutab suhtekorraldust, siis üleminekuks sellelt konkreetselt tellimustootena valmistatud köitjalt standardköitjale pärast viimasele ainult tunnusmärgi lisamist oleks vajalik niivõrd oluline hinnaerinevus, mida dumpinguvastaste meetmete mõjuga tõenäoliselt ei kaasne.

b) Standardtooted

(54) Seoses ühenduse standardköitjate tootjatega on väidetud, et nende turgu juhtis köitjate turustamine. Sellist turustamist iseloomustab üha enam suurte hüpermarketite ketid, mille tarnepoliitika põhineb võrreldavate toodete madalaimate ostuhindade ärakasutamises, olles piiratud ainult transpordikuludega. Sellega seoses tehti kindlaks, et normaalsele vahemaale vastavad maanteetranspordi kulud liikmesriigi sees või Euroopa Ühendusse mittekuuluva naaberriigi ja ühenduse vahel ei saa olla väiksemad kui 5 % toote väärtusest. Suuremate vahemaade korral Euroopa Ühendusse mittekuuluvate riikide ja ühenduse vahel ulatuksid transpordikulud meretranspordi kasutamisel 10 %ni toote väärtusest.

(55) Põhjenduses 49 viidatud maksimaalsest kulude suhtest tulenevalt ollakse seisukohal, et prognoositav hinnamõju standardköitjate tootmisharule oleks piiratud korrutisega 13 % (maksimaalne kulude suhe standardtoodete korral) korda 12 % (keskmine hinnatõus), mis võrdub 1,6 %ga.

Sellest lähtuvalt tuleks analüüsil eristada konkurentsi Norrast, Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest ning Kaug-Ida riikidest.

b.1) Norra konkurents

(56) On väidetud, et suurimaks ohuks EÜ köitjatootmisele on Norra import, sest sellest riigist pärineva impordi maht on juba märkimisväärne ning kasvab.

Kuna ei ole esitatud ühtegi kaebust või põhjendatud tõendit ebaõiglase kaubanduspraktika kohta, näib olevat mõistlik järeldada, et EÜ köitjatootmise kulud tehasest hankimisel on sama suured või lähedased Norra konkurentide kuludega. Komisjon leiab, et EÜ tootjate arvatav kulude kasv võimaldab neil siiski olla konkurentsivõimeline, sest nende Norra konkurentide EÜ müügile vastavad transpordikulud oleksid käesoleval juhul kolm korda suuremad (5 %) kui kõnealune prognoositav kulude kasv (1,6 %).

b.2) Kesk- ja Ida-Euroopa riikide konkurents

(57) Kesk- ja Ida-Euroopa riikide konkurentsiolukord võimaldab neil väidetavalt välja arendada köitjatootmine, mis suudab konkureerida EÜ turul.

Sellega seoses tuleks märkida, et senini on nende riikide köitjatootmine olnud väikesemahuline ning kontoritarvete impordistatistika kohaselt on vastav impordimaht väike. Siiski ei saa eitada kõnealuse tootmisharu kasvu ega selle tööjõukuludest tulenevaid suhtelisi eeliseid. Valmistamiskulude vähendamine, mida nendes riikides on võimalik saavutada, ületab vajalikud ühenduse turuga seotud transpordikulud.

Tuleb siiski arvestada, et ekspordisuunitlusega köitjatootmise tekkimine naaberriikides võib tuleneda tootmise üleviimisest EÜ tootjate poolt. Kuigi on viidatud äriplaanidele tootmise üleviimise kohta nendesse riikidesse, on komisjonile esitatud teave sisaldanud ainult praeguste tööjõukulude ja transpordikulude võrdlust. Sellel alusel ajendaksid kõnealused võrdlused köitjatootmise viivitamatule üleviimisele isegi enne dumpinguvastaste meetmete kehtestamist rõngasköiteseadiste suhtes. Sellest järeldub, et juhtimisotsuse tegemisel tootmise üleviimiseks arvestab ettevõte ka muid olulisi tegureid. Sellega seoses tuleb arvestada tootmisüksuste üleviimise kulusid ning ennekõike kiiresti tootmist laiendavate riikidega seotud kindlusetust.

Ollakse seisukohal, et selliste otsuste tegemisel tootmise üleviimiseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse on rõngasköiteseadiste hinnatõusu võimalikul mõjul oma piiratud suurusega – keskmiselt 1,6 % ainult väike osa, kui üldse. Seega ei ole esitatud ümberlükkamatuid tõendeid selle kohta, et tollimaksu kehtestamine rõngasköiteseadistele võiks põhjustada köitjatootmise üleviimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse ning nendest riikidest pärineva impordi mahtude olulist suurenemist.

b.3) Kaug-Ida konkurents

(58) Ühe eksportija esitatud teabe kohaselt võidakse Kaug-Idast importida valmis köitjaid nende ühenduse tootmiskulust madalama hinnaga.

Eurostati impordistatistika alusel on nendest riikidest pärinevate plastist kontoritarvete import suhteliselt väikesemahuline ja stabiilne. Vastavalt sellele vähendavad peaaegu kõik ühenduse köitjatootjad, nii väikesed kui ka olulise tähtsusega ettevõtted, sellise impordi konkureerivat mõju.

Sellest tulenevalt ollakse seisukohal, et Kaug-Ida ja EÜ köitjatootjate vahelise konkurentsiolukorra muutumine meetmete kehtestamise tulemusel ühenduse rõngasköiteseadiste impordile ei ole tõenäoline.

c) Järeldus kolmandate riikide konkurentsi kohta

(59) Järeldus on, et rõngasköiteseadiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest tulenevat olulist mõju EÜ köitjatootjate ja ühenduseväliste tootjate vahelisele konkurentsiolukorrale ei olnud võimalik kindlaks määrata. See järeldus kehtib nii tellimustoodetena valmistatud kui ka standardköitjate kohta.

C. Mõju ühenduse tootmisharule

(60) Seoses dumpinguvastaste meetmete puudumise tagajärgedega ühenduse tootmisharule tehti esialgsel etapil kindlaks (ajutise tollimaksu määruse põhjendus 76), et selle tulemuseks oleks ühenduse tootmisharu finantsolukorra jätkuv halvenemine. Alates 1992. aastast korduvad kahjumid jätkuksid olenemata juba läbi viidud laiaulatuslikust ümberstruktureerimisest.

Tuleks lisada, et tugevas surutises netokapitali olukorda ning lühiajaliste laenude mahtu ei ole võimalik säilitada. Kaubanduslikust seisukohast ei ole ühenduse tootmisharu pakutava tootevaliku vähendamine allasurutud hindade tõttu vastuvõetav lahendus. Kui ühenduse tootjad seda teeksid, kaotaksid nad ühe oma konkurentsieelise ning ei oleks hajutatud klienttootmisharu tõttu võimelised saavutama seda tüüpi tootmisharule vajalikku kõrget tootmis- ja müügimahtu. Tööstuslikust seisukohast on investeeringud automatiseerimisse olnud olulise tähtsusega ja edukad, mille tagajärjeks on tootmisharu suur konkurentsivõime maailma tasemel. Saavutatud automatiseerituse ja integratsioonitasemel, kui teatav seadmestik, näiteks metallitöötlusseadmestik on igas ettevõttes ainulaadne, ei oleks võimalik loobuda teatavatest tooteliinidest ülejäänute olukorda halvendamata.

Nimetatud põhjustel ning dumpinguhinnaga impordist põhjustatud ebaõiglase konkurentsi tagajärjel kaoks ühenduse tootmisel lühikese ajaga elujõulised väljavaated ning see lõpeks täiesti.

D. Järeldus

(61) Eespool esitatut silmas pidades kinnitatakse ajutise tollimaksu määruses esitatud komisjoni järeldused ühenduse huvide kohta. Pärast paljude asjaolude ja erinevate asjaga seotud huvide uurimist ei ole ilmnenud ühtegi kaalukat põhjust järeldamiseks, et lõplike meetmete vastuvõtmine ei vastaks ühenduse huvidele vastavalt dumpinguvastase algmääruse artiklile 21.

IX. DUMPINGUVASTASED MEETMED

A. Üldist

(62) Tuleks meenutada, et esialgsel etapil kahju kõrvaldava taseme kindlaksmääramiseks kasutatud üksikasjalikud arvutused põhinesid ühenduse tootmisharu parima müügitulemusega mudelite (60 % müügimahust) hinnatasemele samade spetsiifiliste omadustega mudelite kategooriate alusel (võttes aluseks kaalutud keskmise tootmiskulu koos kasumiga). Seda võrreldi seejärel vastavates kategooriates imporditud toodete jaehinnaga või kui asjakohane, lõpptarbija tasemele korrigeeritud CIF-impordihinnaga. Õiglase võrdluse tagamiseks võrreldi ainult samade peamiste omadustega kategooriaid ning leiti, et kokkulangevate kategooriate tollimaks peaks katma arvutusliku mittekahjustava hinnataseme ja impordi tegeliku ühendusesisese müügihinna erinevuse. Seejärel väljendati niiviisi kategooriate kaupa kindlaksmääratud hinnatõus protsentuaalse väärtusena igale kategooriale vastavate imporditud kaupade hinnast ühenduse piiril. Seejärel määrati igale menetlusega hõlmatud riigile kindlaks ühtne kahju kõrvaldav tase, arvutades kategooriate kahju kõrvaldavate tasemete kaalutud keskmise väärtuse.

(63) Sellega seoses väitis üks importija, et keskmisel väärtusel põhineva lähenemisviisi kasutamisega dumpingumarginaali ja kahju kõrvaldava taseme võrdlemisel ei saanud komisjon uurida erinevates turusegmentides valitsevaid erinevaid olukordi. Kõnealune importija palus komisjonil võrrelda leitud kahju kõrvaldavat taset dumpingumarginaaliga iga turusegmendi osas (näiteks kahe rõngaga seadised) ning kasutada kõikidele segmentidele ühtse tollimaksu lõpliku keskmise väärtuse arvutamisel segmentidele vastavaid väiksemaid marginaale.

Sellega seoses tuleb märkida, et käesoleval juhul kasutatud arvutusmeetod on kooskõlas dumpinguvastase algmääruse artikli 9 lõikega 4 ning eelneva praktikaga dumpingumarginaalist väiksema tollimaksu arvutamiseks juhtudel, kui selline tollimaks on piisav ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks. Seda lähenemisviisi õigustab asjaolu, et käesolev dumpinguvastane uurimine hõlmab ühe samaväärse toote müüki, mille erinevad kategooriad ja mudelid omavahel konkureerivad.

(64) Kõnealustel tingimustel kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 82 kuni 84 sätestatud kahju kõrvaldava taseme metoodika.

B. Tollimaksude tase ja vorm

(65) Eespool nimetatud järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta tuginedes uuriti, milline peaks olema lõplike dumpinguvastaste meetmete vorm ja tase, et kõrvaldada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju ja taastada ühenduse rõngasköiteseadiste turul ausad konkurentsitingimused.

(66) Kuna impordi tekitatud kahjulike mõjude kõrvaldamiseks vajalik hinnatase oli madalam kui mõlema asjaomase eksportiva riigi dumpingumarginaal, kasutati meetmete taseme määramiseks kahju kõrvaldavat taset.

(67) Leiti, et individuaalse kohtlemise kohaldamine WWSi suhtes mõjutab esialgseid järeldusi. Kõnealuse ettevõte individuaalse kahju kõrvaldava taseme arvutamisel kasutati eespool kirjeldatud metoodikat, saades nii kahju kõrvaldava taseme väärtuseks 32,5 %.

(68) WWSi vähendatud kahju kõrvaldav tase põhjustas kõikide teiste Hiina Rahvavabariigi eksportijate kahju kõrvaldava taseme tõusu 35,4 %lt 39,4 %le.

(69) Sellest lähtuvalt kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased tollimaksud väärtuselise tollimaksu kujul järgmiselt:

Tollimaksumäär

– | Malaisia | 10,5 % |

– | Hiina Rahvavabariik: | |

| – | WWS | 32,5 % |

| – | Jääktollimaks kõikidele muudele ettevõtetele | 39,4 % |

C. Tollimaksu vorm 17 ja 23 rõngaga seadistele

(70) On väidetud, et väärtuselise tollimaksu kehtestamine 17 ja 23 rõngaga seadistele muude seadistega sama määra alusel oli nende kahe kategooria hinnaerinevust silmas pidades ebakohane.

Sellega seoses tuleb märkida, et 17 või 23 rõngaga seadiste impordihind on oluliselt kõrgem kui kõikide seadiste keskmine impordihind. Nendel asjaoludel ning silmas pidades mõne kõnealuse seadise kasutuse erandlikkust ja kõnealuste toodete identifitseerimise lihtsust, leiti, et kahju kõrvaldava taseme arvutamisel tuleb arvestada 17 ja 23 rõngaga seadiste eriti kõrget hinda ja teatavate turusegmentide vahelise konkurentsi pingelisust, tagades selle mõjutamatuse ebaproportsionaalsetest hinnalahknevustest. Seda on võimalik saavutada, tagades 17 ja 23 rõngaga seadiste importimise teatavast hinnatasemest kõrgema piisava hinnatasemega ning kõrvaldada muude rõngasköiteseadiste osas dumpinguhinnaga impordist põhjustatud kahju. Nendel asjaoludel leiti olevat asjakohane kehtestada meetmed väärtuselisest tollimaksust erinevas vormis. Tehtud hinnavõrdluste alusel leitakse, et tagades 17 või 23 rõngaga seadiste CIF-impordihinnaks minimaalselt 325 eküüd/1000 tk on eespool mainitud nõuded täidetud.

X. HINNAKOHUSTUS

(71) Vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 8 lõikele 2 kehtis lõpliku avaldamise järel esitatavate märkuste edastamise tähtaeg ka võimalikele hinnakohustuse pakkumistele. Hiina eksportija, kelle suhtes otsustati kohaldada individuaalset kohtlemist, saatis peatselt pärast kõnealuse tähtaja möödumist kirja oma valmisoleku kohta hinnakohustusevõtmiseks.

Sellega seoses leiti, et kõnealuse ettevõtte eksporditavate rõngasköiteseadiste tüüpide suure arvu tõttu oleks hinnakohustuse korraldamine ja jälgimine käesoleval juhul praktiliselt võimatu. Ametlikku hinnakohustuse pakkumist kõnealune eksportija ei esitanud.

XI. AJUTISTE TOLLIMAKSUDE SISSENÕUDMINE

(72) Eksportivate tootjate kohta kindlaks tehtud dumpingumarginaalide suurust ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ulatust silmas pidades peetakse vajalikuks, et vaatlusalust toodet hõlmavate tehingute kohased ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad tuleb lõplikult sisse nõuda lõplike tollimaksude tasemel.

(73) WWSi ajutine dumpinguvastane tollimaks peaks piirduma lõplikult kehtestatud tollimaksu määraga, mis on 32,5 %.

(74) Juhtudel, kui tollile on võimalik rahuldaval viisil tõendada tagatiste andmist seoses 17 või 23 rõngaga seadistega, peaks tagatiseks antud summade kogumine piirduma seda tüüpi rõngasköiteseadiste suhtes lõplikult kehtestatud tollimaksuga, juhul kui see on tagatiseks antud summadest väiksem,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Malaisiast ja Hiina Rahvavabariigist pärinevate ja CN-koodi ex83051000 alla kuuluvate rõngasköiteseadiste impordile.

Käesolevat määrust kohaldatakse rõngasköiteseadiste suhtes, mis koosnevad kahest ristkülikukujulisest teraslehest või -traadist, mille külge on kinnitatud vähemalt neli terastraadist valmistatud poolrõngast ja mida hoiab koos teraskate. Neid saab avada kas poolrõngastest tõmmates või rõngasköiteseadise külge kinnitatud väikese terasest päästikmehhanismi abil.

2. Tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

a) Hiina Rahvavabariigist ja Malaisiast pärinevate 17 ja 23 rõngaga seadiste (TARIC-kood 83051000*20) suhtes kohaldatav tollimaks on võrdne minimaalse impordihinna 325 eküüd/1000 tk ja tollivormistuseelse vaba hinna ühenduse piiril vahega;

b) muudele kui 17 või 23 rõngaga seadistele (TARIC-kood 83051000*10)

| Tollimaksumäär | TARICi lisakood |

Malaisia | 10,5 % | – |

Hiina Rahvavabariik: | | |

– WWS | 32,5 % | 8934 |

– kõik muud ettevõtted | 39,4 % | 8900 |

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1. Määruse (EÜ) nr 1465/96 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks võetud summad nõutakse lõplikult sisse järgmiselt:

a) tagatiseks antud summade osas, mille korral on võimalik tollile rahuldavalt tõendada nende andmist seoses 17 või 23 rõngaga seadistega, on sissenõutav summa võrdne tagatiseks antud summaga ning piiratud kooskõlas artikli 1 lõike 2 punkti a alusel arvutatud summaga, kui see on tagatiseks antud summast väiksem. Kui tagatiseks antud summade seotust 17 või 23 rõngaga seadistega ei ole võimalik kindlaks määrata, kohaldatakse järgnevat lõiku b.

b) muude kui 17 ja 23 rõngaga seadistega seoses antud tagatiste osas nõutakse tollimaks sisse lõplikult kehtestatud tollimaksu määra alusel, kui see on väiksem või võrdne tagatiseks antud summadega. Muudel juhtudel on sissenõutav tollimaks piiratud tagatiseks antud summadega.

2. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, vabastatakse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. jaanuar 1997

Nõukogu nimel

eesistuja

H. Van Mierlo

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

[2] EÜT L 187, 26.7.1996, lk 47.

--------------------------------------------------