Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31975R1365

    Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75, 26. mai 1975, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta

    EÜT L 139, 30.5.1975, p. 1–4 (DA, DE, EN, FR, IT, NL)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (EL, ES, PT, FI, SV, CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 19/02/2019; kehtetuks tunnistatud 32019R0127

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1975/1365/oj

    31975R1365



    Euroopa Liidu Teataja L 139 , 30/05/1975 Lk 0001 - 0004
    Kreekakeelne eriväljaanne: Peatükk 05 Köide 2 Lk 0046
    Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 1 Lk 0081
    Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 15 Köide 1 Lk 0081
    Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 1 Lk 0221
    Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 1 Lk 0221


    Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75,

    26. mai 1975,

    Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta

    EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

    võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

    ning arvestades, et:

    elu- ja töötingimuste parandamisega kaasneb tänapäeva ühiskonnas üha arvukamaid ja keerukamaid probleeme; on tähtis, et vastavad ühenduse meetmed rajaneksid interdistsiplinaarsel teaduslikul alusel ning et võetud meetmega kaasataks tööandjad ja töötajad;

    ühendusel ei ole veel võimalik kõnealuseid probleeme süstemaatiliselt ja teaduslikult analüüsida ja uurida;

    Euroopa ühenduste keskkonnakaitse tegevusprogrammis [3] on sätestatud, et ühenduse institutsioonid peavad asutama organisatsiooni, mis oleks võimeline üksikasjalikult uurima neid tegureid, mis kombineeritult mõjutavad elu- ja töötingimusi, ning teostama pikaajalist tuleviku-uuringut mõjurite kohta, mis võivad olmetingimusi kahjustada, ja mõjurite kohta, mis võivad neid parandada;

    nõukogu 21. jaanuari 1974. aasta määruses [4] sotsiaalmeetmete programmi kohta on muu hulgas töötajate huvides kehtestatud tegevusprogramm, mille sihiks on elu- ja töötingimuste inimlikustamine;

    ühenduse eesmärkide saavutamiseks elu- ja töötingimuste parandamise vallas on vaja luua fond;

    asutamislepingus ei ole sätestatud volitusi niisuguse fondi loomiseks;

    fond luuakse Euroopa ühenduste raames ning see tegutseb kooskõlas ühenduse õigusega; tuleb määrata teatud üldsätete rakendamise tingimused,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Käesolevaga luuakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond, edaspidi nimetatud "fond".

    Artikkel 2

    1. Fondi eesmärk on aidata kaasa paremate elu- ja töötingimuste kavandamisele ja loomisele meetmete kaudu, mille sihiks on laiendada ja levitada teadmisi, mis tõenäoliselt toetavad seda arengut.

    2. Seda eesmärki silmas pidades on fondi ülesandeks praktilistest kogemustest lähtudes arendada ja järgida elu- ja töötingimuste keskmise tähtajaga ja pikaajalise parandamise põhimõtteid ning teha kindlaks muudatusteni viivad tegurid. Oma ülesannete teostamisel arvestab fond ühenduse asjakohast poliitikat. Fond nõustab ühenduse institutsioone kavandatavate eesmärkide ja suuniste asjus, tehes seda eelkõige teadusinfot ja tehnilisi andmeid edastades.

    3. Elu- ja töötingimuste parandamisel tegeleb fond põhjalikumalt järgmiste teemadega, määrates arvesse võetava tähtsusjärjestuse:

    - inimene töökeskkonnas,

    - töökorraldus ja eelkõige töökohtade omavaheline sobitamine,

    - teatud liiki töötajate eriprobleemid,

    - keskkonna parandamise pikaajalised aspektid,

    - inimtegevuse jaotus ruumis ja ajas.

    Artikkel 3

    1. Oma eesmärgi saavutamiseks edendab fond teabe ja kogemuste vahetamist nendes valdkondades ning rajab vajaduse korral teavitamis- ja dokumenteerimissüsteemi. Ta võib näiteks:

    a) hõlbustada kontakte ülikoolide, uurimisinstituutide, majandus- ja sotsiaalasutuste ja organisatsioonide vahel ning toetada kooskõlastatud tegevust;

    b) asutada töörühmi;

    c) sõlmida uuringulepinguid, osaleda uuringutes, edendada ja toetada katseprojekte ja kus vajalik, ise teatud uuringuid teostada;

    d) korraldada kursusi, konverentse ja seminare.

    2. Fond teeb võimalikult tihedat koostööd liikmesriikide või rahvusvahelise tasandi erialainstituutide, -fondide ja -asutustega.

    Artikkel 4

    1. Fond on mittetulunduslik. Tal on kõikides liikmesriikides kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele antakse.

    2. Fondi asukoht on Iirimaal.

    Artikkel 5

    Fond koosneb:

    - haldusnõukogust,

    - direktorist ja asedirektorist,

    - ekspertkomisjonist.

    Artikkel 6

    1. Haldusnõukogusse kuulub 30 liiget, kellest:

    a) üheksa liiget esindavad liimesriikide valitsusi,

    b) üheksa liiget esindavad tööandjate organisatsioone,

    c) üheksa liiget esindavad töövõtjate organisatsioone,

    d) kolm liiget esindavad komisjoni.

    2. Punktides a, b ja c märgitud liikmed nimetab nõukogu põhimõttel üks liige igast liikmesriigist igasse eespool nimetatud rühma. Nõukogu nimetab samal ajal ja samadel tingimustel asendusliikme, kes osaleb haldusnõukogu istungitel üksnes liikme äraolekul. Komisjon nimetab teda esindavad liikmed ja asendusliikmed.

    3. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on kolm aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni.

    4. Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast üheks aastaks esimehe ja kolm aseesimeest.

    5. Esimees kutsub haldusnõukogu kokku vähemalt kaks korda aastas ning vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

    6. Haldusnõukogu otsused võetakse vastu liikmete absoluutse häälteenamusega.

    Artikkel 7

    1. Haldusnõukogu juhib fondi, mille suunised ta sätestab pärast nõupidamist ekspertkomisjoniga. Direktori esitatud eelnõu alusel võtab haldusnõukogu vastu komisjoniga kooskõlastatud tööprogrammi.

    2. Haldusnõukogu võtab vastu kodukorra, mis jõustub, kui nõukogu on pärast nõupidamist komisjoniga selle heaks kiitnud.

    3. Haldusnõukogu otsustab, kas vastu võtta pärandeid, annetusi või toetusi muudest allikatest peale ühenduse.

    Artikkel 8

    1. Fondi direktori ja asedirektori nimetab komisjon haldusnõukogu esitatud kandidaatide nimistust.

    2. Direktor ja asedirektor valitakse nende üldise asjatundlikkuse alusel ja nende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust.

    3. Direktor ja asedirektor nimetatakse ametisse maksimaalselt viieks aastaks. Neid võib ametisse tagasi nimetada.

    Artikkel 9

    1. Direktor juhatab fondi ja täidab haldusnõukogu otsuseid. Ta on fondi seaduslik esindaja.

    2. Personali kohta käivate sätete kohaselt on direktor fondi personali ülem. Tema vastutab töölevõtmise ja töölt vabastamise eest ning määrab kvalifikatsiooninõuded.

    3. Direktor valmistab ette haldusnõukogu töö. Direktor või asedirektor või mõlemad osalevad haldusnõukogu istungitel.

    4. Direktor annab haldusnõukogule aru fondi juhtimisest.

    Artikkel 10

    1. Ekspertkomisjon koosneb 12 liikmest, kelle nõukogu nimetab ametisse komisjoni ettepaneku põhjal ja kes valitakse välja fondi tegevusega seotud teadus- ja muudest ringkondadest.

    2. Ettepanekut koostades arvestab komisjon:

    - vajadust säilitada tasakaal fondi kahe teineteist täiendava tahu vahel, s.t elutingimuste ja töötingimuste vahel,

    - vajadust võimalikult parema teadusliku ja tehnilise nõustamise järele,

    - vajadust nimetada igast liikmesriigist vähemalt üks kodanik.

    3. Ekspertkomisjoni liikmete ametiaeg on kolm aastat ja neid võib uueks ametiajaks tagasi nimetada.

    Artikkel 11

    1. Ekspertkomisjoni ülesanne on jagada kas direktori taotluse puhul või omal algatusel arvamusi teistele fondi organitele kõikides valdkondades, mis kuuluvad fondi pädevusse. Kõik arvamused, kaasa arvatud direktorile esitatud arvamus tööprogrammi koostamise kohta (sätestatud artiklis 12), edastatakse samal ajal direktorile ja haldusnõukogule.

    2. Komitee valib oma liikmete hulgast esimehe ja kehtestab kodukorra.

    3. Komitee kutsub kokku selle esimees kokkuleppel direktoriga. Istungid toimuvad vähemalt kaks korda aastas ning juhul, kui istungit nõuab vähemalt seitse komitee liiget.

    Artikkel 12

    1. Direktor koostab aasta tööprogrammi enne iga aasta 1. juulit artiklis 7 nimetatud suuniste alusel. Aasta tööprogramm on osa jooksvast nelja aasta programmist. Aasta tööprogrammi projektidele lisatakse vajalike kulutuste kalkulatsioon.

    Programmi koostamisel arvestab direktor ekspertkomisjoni arvamust, samuti ühenduse institutsioonide ning majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust.

    Sel eesmärgil ning vältimaks töö kattumist teatavad ühenduse institutsioonid ning majandus- ja sotsiaalkomitee fondile oma nõudmistest ja niipalju kui võimalik, nende endi asjakohasest tööst või uurimusest.

    2. Direktor edastab tööprogrammi kinnitamiseks haldusnõukogule.

    Artikkel 13

    1. Mitte hiljem kui iga aasta 31. märtsiks koostab direktor üldaruande fondi tegevuse, finantsolukorra ja tulevikusuundade kohta ning esitab selle haldusnõukogule.

    2. Kui haldusnõukogu on selle vastu võtnud, edastab direktor üldaruande ühenduse institutsioonidele ning majandus- ja sotsiaalkomiteele.

    Artikkel 14

    Haldusnõukogu koostab iga eelarveaasta kohta, mis vastab kalendriaastale, tasakaalustatud tulude ja kulude aruande.

    Artikkel 15

    1. Haldusnõukogu saadab hiljemalt iga aasta 31. märtsil komisjonile tulude ja kulude kalkulatsiooni. Komisjon edastab selle kalkulatsiooni, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu, nõukogule koos Euroopa ühenduste esialgse eelarve eelnõuga.

    2. Igal aastal kuulub Euroopa ühenduste eelarvesse eraldi pealkirja all fondi subsiidium. Selle subsiidiumi määramisel kohaldatakse kehtivat assigneeringute ühest peatükist teise ülekandmise korda.

    Eelarve täitmist korraldav asutus koostab fondi ametikohtade loetelu.

    3. Haldusnõukogu võtab enne eelarveaasta algust vastu kulude ja tulude kalkulatsiooni, seades selle vastavusse eelarve täitmist korraldava asutuse määratud subsiidiumiga. Sel viisil vastuvõetud kalkulatsiooni edastab komisjon eelarve täitmist korraldavale asutusele.

    Artikkel 16

    1. Fondi suhtes kohaldatavad finantssätted võetakse vastu asutamislepingu artikli 209 alusel.

    2. Haldusnõukogu saadab hiljemalt 31. märtsil komisjonile ja kontrollnõukogule aruande fondi kõikide tulude ja kulude kohta eelmisel eelarveaastal. Kontrollnõukogu vaatab selle läbi vastavalt asutamislepingu artikli 206 teisele lõigule.

    3. Komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande ja kontrollnõukogu ettekande koos oma kommentaaridega hiljemalt 31. oktoobril. Nõukogu ja Euroopa Parlament annavad fondi haldusnõukogu tegevusele heakskiidu vastavat asutamislepingu artikli 206 neljandas lõigus sätestatud korrale.

    4. Komisjoni finantskontrolör kontrollib kõikide fondi poolt võetud kohustuste ja tehtud kulutuste eest tasumist ning kõikide tulude arvestust ja laekumist.

    Artikkel 17

    Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu sätted fondi personali kohta.

    Artikkel 18

    Haldusnõukogu liikmed, direktor, asedirektor, personal ja muud fondi tegevuses osalevad isikud ei tohi isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat teavet.

    Artikkel 19

    Fondi töös kehtivad eeskirjad Euroopa ühenduste keelte kohta.

    Artikkel 20

    Fondi suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

    Artikkel 21

    1. Fondi lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus. Euroopa Ühenduste Kohtu jurisdiktsiooni alla kuulub otsuste tegemine vastavalt fondi sõlmitud lepingu vahekohtuklauslile.

    2. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab fond kõik kahjud, mida fond või selle teenistujad oma kohustuste täitmisel on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste üldpõhimõtetele.

    Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Ühenduste Kohtu jurisdiktsiooni alla.

    3. Teenistujate vastutust fondi ees reguleerivad fondi teenistujate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

    Artikkel 22

    Liikmesriigid, haldusnõukogu liikmed ning otseselt ja isiklikult asjassepuutuvad kolmandad isikud võivad pöörduda komisjoni poole iga fondi otsese või kaudse toimingu asjus selle seaduslikkuse kontrollimiseks.

    Komisjoni poole pöördutakse 15 päeva jooksul alates päevast, mil asjassepuutuv isik sai esmakordselt teada kõnealusest toimingust.

    Komisjon teeb otsuse ühe kuu jooksul. Kui selle aja jooksul otsust ei tehta, loetakse küsimus tagasilükatuks.

    Artikkel 23

    Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Luxembourg, 26. mai 1975

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    M.A. Clinton

    [1] EÜT C 76, 3.7.1974, lk 33.

    [2] EÜT C 109, 19.9.1974, lk 37.

    [3] EÜT C 112, 20.12.1973, lk 3.

    [4] EÜT C 13, 12.2.1974, lk 1.

    --------------------------------------------------

    Top