Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31975L0440

    Nõukogu direktiiv, 16. juuni 1975, liikmesriikides joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee nõutava kvaliteedi kohta

    EÜT L 194, 25.7.1975, p. 26–31 (EN, FR)
    EÜT L 194, 25.7.1975, p. 34–39 (DA, DE, IT, NL)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (EL, ES, PT, FI, SV, CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 21/12/2007: This act has been changed. Current consolidated version: 22/12/2007

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1975/440/oj

    31975L0440

    Nõukogu direktiiv, 16. juuni 1975, liikmesriikides joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee nõutava kvaliteedi kohta

    Euroopa Liidu Teataja L 194 , 25/07/1975 Lk 0026 - 0031
    Kreekakeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 1 Lk 0080
    Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 1 Lk 0123
    Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 15 Köide 1 Lk 0123
    Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 1 Lk 0232
    Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 1 Lk 0232
    CS.ES Peatükk 15 Köide 01 Lk 17 - 22
    ET.ES Peatükk 15 Köide 01 Lk 17 - 22
    HU.ES Peatükk 15 Köide 01 Lk 17 - 22
    LT.ES Peatükk 15 Köide 01 Lk 17 - 22
    LV.ES Peatükk 15 Köide 01 Lk 17 - 22
    MT.ES Peatükk 15 Köide 01 Lk 17 - 22
    PL.ES Peatükk 15 Köide 01 Lk 17 - 22
    SK.ES Peatükk 15 Köide 01 Lk 17 - 22
    SL.ES Peatükk 15 Köide 01 Lk 17 - 22
    DE L 328 25/07/1975 P. 0034-0039


    Nõukogu direktiiv,

    16. juuni 1975,

    liikmesriikides joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee nõutava kvaliteedi kohta

    (75/440/EMÜ)

    EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 100 ja 235,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

    võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

    ning arvestades, et:

    seoses suureneva veevarude kasutamisega inimtarbimiseks vee võtmise eesmärgil on tarvis vähendada vee reostust ning vett kaitsta reostusest tulenevate kahjustuste eest;

    tarvis on kaitsta rahvatervist ning selleks tuleb korraldada järelevalvet joogivee võtmiseks kasutatava pinnavee ja kõnealuse vee puhastamise üle;

    joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee kvaliteeti käsitlevate eri liikmesriikides juba kehtivate või ettevalmistatavate sätete erinevus võib kaasa tuua ebavõrdsed konkurentsitingimused ning seega otseselt mõjutada ühisturu toimimist; seepärast on tarvis kõnealuse valdkonna õigusakte ühtlustada, nagu on ette nähtud asutamislepingu artikliga 100;

    näib, et kohane oleks kõnealusele õigusaktide ühtlustamisele lisada ühenduse meetmed, võimaldamaks laiemate sätete kaudu saavutada ühenduse ühte eesmärkidest keskkonnakaitse ja elukvaliteedi parandamise valdkonnas; seepärast tuleks kõnealusel eesmärgil ette näha mõningad erisätted; kuna selleks vajalikke volitusi ei ole asutamislepinguga ette nähtud, tuleks tugineda asutamislepingu artiklile 235;

    Euroopa ühenduste keskkonnaalases meetmekavas [3] sätestatakse, et kvaliteedieesmärgid tuleks koostada ühiselt, sätestades erinevad nõuded, millele keskkond peab vastama, muu hulgas vee parameetrite väärtus, kaasa arvatud joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee osas;

    joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee kvaliteedi miinimumnõuete ühine kindlaksmääramine ei välista rangemate nõuete kehtestamist vee kasutamisel muudeks eesmärkideks ega veeorganismidele nõuete kehtestamist;

    uute tehniliste ja teaduslike teadmiste valguses on vaja üle vaadata joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee kvaliteeti määravate parameetrite väärtused;

    veeproovide võtmiseks ning joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee füüsikalisi, keemilisi ja mikrobioloogilisi omadusi kajastavate parameetrite mõõtmiseks parajasti väljatöötatavaid meetodeid hakkab hõlmama direktiiv, mis võetakse vastu niipea kui võimalik,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

    Artikkel 1

    1. Käesolev direktiiv käsitleb kvaliteedinõudeid, millele joogivee võtmiseks mõeldud mage pinnavesi, edaspidi "pinnavesi", peab pärast nõuetekohast töötlemist vastama. Põhjavesi, riimvesi ja põhjavee uuendamiseks kasutatav vesi käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu.

    2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse joogiveena mistahes inimtarbimiseks ettenähtud pinnavett, mis toimetatakse kohale üldkasutatavate jaotusvõrkude kaudu.

    Artikkel 2

    Käesoleva direktiivi kohaldamisel jagatakse pinnavesi piirväärtuste järgi kolme kategooriasse, A1, A2 ja A3, mis vastavad I lisas näidatud asjaomastele standardsetele töötlemisviisidele. Kõnealused kategooriad tähistavad pinnavee kolme eri kvaliteeti, mille vastavad füüsikalised, keemilised ja mikrobioloogilised omadused on sätestatud II lisas toodud tabelis.

    Artikkel 3

    1. Liikmesriigid määravad kõikide proovivõtukohade jaoks või iga proovivõtukoha jaoks eraldi pinnavee suhtes kohaldatavad väärtused kõikide II lisas toodud parameetrite osas.

    Liikmesriigid võivad esimese lõigu kohaselt kindlaks määramata jätta nende parameetrite väärtused, mille kohta ei ole II lisa tabelis väärtust antud, tingimusel et arvud määratakse kindlaks artiklis 9 sätestatud menetluse kohaselt.

    2. Lõike 1 alusel kindlaksmääratud väärtused ei tohi olla leebemad, kui II lisa veerus I esitatud väärtused.

    3. Kui väärtused on märgitud II lisa veergu G, püüab liikmesriik, kui artiklist 6 ei tulene teisiti, neist kui soovituslikest väärtustest kinni pidada, olenemata sellest, kas kõnealuse lisa veergudes I on vastav väärtus.

    Artikkel 4

    1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada pinnavee vastavus artikli 3 alusel kehtestatud väärtustele. Liikmesriigid kohaldavad käesolevat direktiivi siseriiklikul veel ja riigi piire ületaval veel vahet tegemata.

    2. Vastavalt käesoleva direktiivi eesmärkidele võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et tagada keskkonna järjekindel parandamine. Selleks koostavad nad süsteemse meetmekava, mis sisaldab pinnavee, eelkõige kategooriasse A3 kuuluva pinnavee parandamise ajakava. Selles osas tuleb siseriiklike kavade alusel saavutada järgmise 10 aasta jooksul märkimisväärne paranemine.

    Esimeses lõigus nimetatud ajakava koostamisel võetakse arvesse keskkonna ning eelkõige vee kvaliteedi parandamise vajadust ning majanduslikke ja tehnilisi piiranguid, mis võivad ühenduse eri piirkondades valitseda või tulevikus tekkida.

    Komisjon kontrollib põhjalikult esimeses lõigus viidatud kavasid, sealhulgas ajakavasid, ning teeb vajaduse korral nõukogule asjakohased ettepanekud.

    3. Pinnavett, mis füüsikaliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste omaduste poolest ei vasta töötlemisviisi A3 kohustuslikele piirväärtustele, ei tohi joogivee võtmiseks kasutada. Kõnealust madalama kvaliteediga vett võib erakorralistel juhtudel siiski kasutada, kui asjakohaste menetluste, sealhulgas kokkusegamisega, viiakse vee kvaliteedinäitajad joogivee kvaliteedistandardite tasemele. Kõnealuste erandite põhjustest, lähtudes asjaomase piirkonna veevarude majandamise kavast, tuleb komisjoni olemasolevate seadmete puhul teavitada niipea kui võimalik ning uute seadmete puhul enne nende kasutusele võtmist. Komisjon vaatab kõnealused põhjendused detailselt läbi ning teeb vajaduse korral nõukogule asjakohased ettepanekud.

    Artikkel 5

    1. Artikli 4 kohaldamisel loetakse pinnavesi asjassepuutuvatele parameetritele vastavaks, kui samast proovivõtukohast korrapäraselt võetud ning joogivee võtmiseks kasutatavad proovid näitavad, et see vastab asjaomase veekvaliteedi parameetrite väärtustele:

    - 95 % proovide puhul, kui tegemist on II lisa veergudes I sätestatud parameetritega,

    - 90 % proovide puhul, kui tegemist on muude juhtudega,

    ning 5 või 10 % proovide osas, mis nõuetele ei vasta:

    a) ei erine vesi kõnealuste parameetrite väärtustest enam kui 50 % võrra, v.atemperatuuri, pH, lahustunud hapniku ja mikrobioloogiliste näitajate poolest;

    b) kõrvalekaldest ei saa tuleneda ohtu rahvatervisele;

    c) statistiliselt sobilike ajavahemike järel võetud järjestikused veeproovid ei erine asjaomaste parameetrite väärtustest.

    2. Kuni ühenduse poliitika väljakujundamiseni antud küsimuses määravad proovivõtu ja iga parameetri analüüsimise sageduse ning mõõtmismeetodid kindlaks pädevad siseriiklikud asutused, kes peavad silmas võetava vee hulka, veevõtu ulatust, teenindatava elanikkonna suurust, veekvaliteedist tuleneva riski suurust ning hooajalisi kvaliteedimuutusi.

    3. Lõikes 2 nimetatuist kõrgemaid väärtusi ei võeta lõikes 1 nimetatud protsentide arvutamisel arvesse, kui nende põhjustajaks on üleujutused, looduskatastroofid või ebaharilikud ilmastikutingimused.

    4. Proove võetakse kohast, kus pinnavett enne puhastamiseks saatmist võetakse.

    Artikkel 6

    Liikmesriigid võivad igal ajal kehtestada pinnavee suhtes rangemaid nõudeid, kui on ette nähtud käesoleva direktiiviga.

    Artikkel 7

    Käesoleva direktiivi alusel võetavate meetmete rakendamine ei või mingil juhul otseselt ega kaudselt kaasa tuua pinnavee praeguse kvaliteedi halvenemist.

    Artikkel 8

    Käesoleva direktiivi nõudeid võib mitte kohaldada:

    a) üleujutuste või muude loodusõnnetuste korral;

    b) teatavate II lisas märkega (O) varustatud parameetrite osas erandlike ilmastikuolude või geograafiliste tingimuste korral;

    c) kui pinnavesi teatavate ainetega looduslikult rikastub, mistõttu see ületaks II lisa tabelis kategooriate A1, A2 ja A3 osas ette nähtud piirmäärasid;

    d) madalates järvedes oleva pinnavee või sisuliselt seisva pinnavee puhul parameetrite osas, mis on II tabelis märgitud tärniga, kusjuures kõnealust erandit kohaldatakse üksnes kuni 20 m sügavuste järvede puhul, mille veevahetuseks kulub kauem kui üks aasta ning juhul, kui veekokku ei lasta reovett.

    Looduslik rikastumine on protsess, mille käigus omandab asjassepuutuv veekogu inimese sekkumiseta pinnasest teatavaid selles sisalduvaid aineid.

    Esimeses lõigus sätestatud erandid ei tohi mingil juhul eirata rahvatervise kaitsega seotud nõudeid.

    Kui liikmesriik käesoleva direktiivi sätete kohaldamisest loobub, teavitab ta sellest eelnevalt komisjoni, tehes teatavaks põhjused ning eeldatavad ajavahemikud.

    Artikkel 9

    II lisa tabelis toodud arvväärtusi ja parameetrite loendit, millega määratletakse pinnavee füüsikalised, keemilised ja mikrobioloogilised omadused, võib mõne liikmesriigi taotlusel või komisjoni ettepanekul muuta, kui tehnilised ja teaduslikud teadmised töötlemisviiside kohta avarduvad või joogiveestandardeid muudetakse.

    Artikkel 10

    Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kahe aasta jooksul pärast selle teatavakstegemist. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

    Artikkel 11

    Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

    Luxembourg, 16. juuni 1975

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    R. Ryan

    [1] EÜT C 62, 30.5.1974, lk 7.

    [2] EÜT C 109, 19.9.1974, lk 41.

    [3] EÜT C 112, 20.12.1973, lk 3.

    --------------------------------------------------

    I LISA

    Standardsete töötlemisviiside määratlus, mida kasutatakse kategooriate A1, A2 ja A3 pinnavee joogiveeks muutmiseks

    Kategooria A1

    Lihtne füüsikaline töötlemine ja desinfitseerimine, nt kiirfiltreerimine ja desinfitseerimine.

    Kategooria A2

    Tavapärane füüsikaline töötlemine, keemiline töötlemine ja desinfitseerimine, nt eelkloorimine, kalgendamine, flokuleerimine, dekanteerimine, filtreerimine, desinfitseerimine (lõppkloorimine).

    Kategooria A3

    Intensiivne füüsikaline ja keemiline töötlemine, täiendav töötlemine ja desinfitseerimine, nt kloorimine murdepunktini, kalgendamine, flokuleerimine, dekanteerimine, filtreerimine, adsorptsioon (aktiivsöega), desinfitseerimine (osoonimine, lõppkloorimine).

    --------------------------------------------------

    II LISA

    Joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee omadused

    I = kohustuslik väärtus.

    G = soovituslik väärtus.

    O = erandlikud ilmastikuolud või geograafilised tingimused.

    * = vt artikli 8 punkt d.

    [1] [2]

    | Parameetrid | A1 G | A1 I | A2 G | A2 I | A3 G | A3 I |

    | |

    1 | pH | | 6,5-8,5 | 5,5-9 | 5,5-9 |

    2 | Koloratsioon (pärast lihtfiltreerimist) | mg/l Pt | 10 | 20 (O) | 50 | 100 (O) | 50 | 200 (O) |

    3 | Hõljuvainete sisaldus kokku | mg/l SS | 25 | | | | | |

    4 | Temperatuur | oC | 22 | 25 (O) | 22 | 25 (O) | 22 | 25 (O) |

    5 | Elektrijuhtivus | ms/cm–1 temperatuuril 20 oC | 1000 | | 1000 | | 1000 | |

    6 | Lõhnad | (lahjendustegur 25 oC juures) | 3 | | 10 | | 20 | |

    7* | Nitraadid | mg/l NO3 | 25 | 50 (O) | | 50 (O) | | 50 (O) |

    8 [1] | Fluoriidid | mg/l F | 0,7-1 | 1,5 | 0,7-1,7 | | 0,7-1,7 | |

    9 | Väljavõetav orgaaniline kloor kokku | mg/l Cl | | | | | | |

    10* | Lahustunud raud | mg/l Fe | 0,1 | 0,3 | 1 | 2 | 1 | |

    11* | Mangaan | mg/l Mn | 0,05 | | 0,1 | | 1 | |

    12 | Vask | mg/l Cu | 0,02 | 0,05 (O) | 0,05 | | 1 | |

    13 | Tsink | mg/l Zn | 0,5 | 3 | 1 | 5 | 1 | 5 |

    14 | Boor | mg/l B | 1 | | 1 | | 1 | |

    15 | Berüllium | mg/l Be | | | | | | |

    16 | Koobalt | mg/l Co | | | | | | |

    17 | Nikkel | mg/l Ni | | | | | | |

    18 | Vanaadium | mg/l V | | | | | | |

    19 | Arseen | mg/l As | 0,01 | 0,05 | | 0,05 | 0,05 | 0,1 |

    20 | Kaadmium | mg/l Cd | 0,001 | 0,005 | 0,001 | 0,005 | 0,001 | 0,005 |

    21 | Kroom kokku | mg/l Cr | | 0,05 | | 0,05 | | 0,05 |

    22 | Plii | mg/l Pb | | 0,05 | | 0,05 | | 0,05 |

    23 | Seleen | mg/l Se | | 0,01 | | 0,01 | | 0,01 |

    24 | Elavhõbe | mg/l Hg | 0,0005 | 0,001 | 0,0005 | 0,001 | 0,0005 | 0,001 |

    25 | Baarium | mg/l Ba | | 0,1 | | 1 | | 1 |

    26 | Tsüaniid | mg/l Cn | | 0,05 | | 0,05 | | 0,05 |

    27 | Sulfaadid | mg/l SO4 | 150 | 250 | 150 | 250 (O) | 150 | 250 (O) |

    28 | Kloriidid | mg/l Cl | 200 | | 200 | | 200 | |

    29 | Pindaktiivsed ained (reageerivad metüülsinisega) | mg/l (laurüülsulfaat) | 0,2 | | 0,2 | | 0,5 | |

    30* [2] | Fosfaadid | mg/l P2O5 | 0,4 | | 0,7 | | 0,7 | |

    31 | Fenoolid (fenoolindeks) paranitranilliin-4-aminoantipüriin | mg/l C6H5OH | | 0,001 | 0,001 | 0,005 | 0,01 | 0,1 |

    32 | Lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud (pärast väljavõtmist petrooleetriga) | mg/l | | 0,05 | | 0,2 | 0,5 | 1 |

    33 | Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud | mg/l | | 0,0002 | | 0,0002 | | 0,001 |

    34 | Pestitsiide kokku (paratioon, BHC, dieldriin) | mg/l | | 0,001 | | 0,0025 | | 0,005 |

    35* | Keemiline hapnikutarve | mg/l O2 | | | | | 30 | |

    36* | Lahustunud hapniku küllastumise määr | % O2 | > 70 | | > 50 | | > 30 | |

    37* | Biokeemiline hapnikutarve (20 oC juures, nitrifitseerimiseta) | mg/l O2 | < 3 | | < 5 | | < 7 | |

    38 | Lämmastik Kjeldahli meetodil (v.a NO3) | mg/l N | 1 | | 2 | | 3 | |

    39 | Ammoniaak | mg/l NH4 | 0,05 | | 1 | 1,5 | 2 | 4 (O) |

    40 | Kloroformi abil väljavõetavad ained | mg/l | 0,1 | | 0,2 | | 0,5 | |

    41 | Orgaaniline süsinik kokku | mg/l C | | | | | | |

    42 | Orgaanilise süsiniku jäägid pärast flokulatsiooni ja membranfiltreerimist (5 μ) | mg/l C | | | | | | |

    43 | Kolibaktereid 37 oC juures | /100 ml | 50 | | 5000 | | 50000 | |

    44 | Fekaalseid coli-laadseid baktereid | /100 ml | 20 | | 2000 | | 20000 | |

    45 | Fekaalseid streptokokke | /100 ml | 20 | | 1000 | | 10000 | |

    46 | Kodulindude salmonelloos | | Puudub koguses 5000 ml | | Puudub koguses 1000 ml | | | |

    [1] Esitatud väärtused on ülempiirid, mis on sätestatud suhtes aasta keskmisse temperatuuri (kõrgeim ja madalaim).

    [2] Käesolev parameeter on lisatud, et rahuldada teatavat liiki keskkondade ökoloogilisi vajadusi.

    --------------------------------------------------

    Top