31968L0089

Nõukogu direktiiv,

23. jaanuar 1968,

toorpuidu liigitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(68/89/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

ühisturu rajamine on põhjustanud ühendusesisese toorpuidukaubanduse kasvu, kusjuures kõnealune kaubandus hõlmab juba praegu mitu miljonit kuupmeetrit aastas;

eri liikmesriikides kasutatakse toorpuidu mõõtmiseks ja liigitamiseks erinevaid süsteeme ning ühtsuse puudumine mõjutab otseselt ühisturu toimimist;

1969. aasta juunis Brüsselis toimunud metsanduskonverentsi soovil toimuv seadusandluse ühtlustamine kõnealuses valdkonnas peaks lisaks ühendusesisese kaubanduse soodustamisele võimaldama võrreldava statistika koostamist toorpuidu tootmise, turustamise, tarbimise ja hindade kohta ühenduses;

kõnealuseid eesmärke on võimalik saavutada, kui liikmesriigid lõpetavad teistest liikmesriikidest tuleva toorpuidu kohustusliku liigitamise ja sätestavad õigusaktidega võimaluse asjaomastel isikutel kasutada ühenduse ühtset mõõtmis- ja liigitamissüsteemi;

toorpuitu tohib ühenduses turustada toorpuiduna EMÜ liigituse järgi üksnes juhul, kui see vastab ühele sätestatud liigitustest;

hiljemalt kahe aasta pärast alates käesoleva direktiivi teatavaks tegemisest ei tohiks ühendusesiseses toorpuidukaubanduses enam olla liigitamisest tingitud takistusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ühenduses toorpuiduna EMÜ liigituse järgi turustatava toorpuidu suhtes.

Artikkel 2

Toorpuit on langetatud puust valmistatud ladvata, laasitud metsamaterjal, mis võib olla kooritud või koorimata, järgatud või lõhestatud.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid sätestavad, et toorpuitu tohib turustamisel nimetada toorpuiduks EMÜ liigituse järgi üksnes juhul, kui see on liigitatud ja vajaduse korral märgistatud vastavalt käesoleva direktiivi lisas esitatud nõudmistele.

2. Liikmesriigid sätestavad, et lisas loetletud liigitust võib kasutada üksnes sellise toorpuidu puhul, mis on liigitatud lisa nõudmiste kohaselt.

3. Liikmesriigid võtavad meetmed, mis on vajalikud nende poolt vastavalt lõigetele 1 ja 2 vastuvõetud sätete järgimiseks.

Artikkel 4

Liikmesriik võib muuta käesoleva direktiiviga sätestatud liigituste kasutamise kohustuslikuks kogu oma toorpuidutoodangu või selle osa turustamisel.

Artikkel 5

Käesolevas direktiivis sätestatud liigitamisega mõõtmete või kvaliteedi järgi ei välistata alamklasside kehtestamist toorpuidu turustamiseks. Alamklasside kehtestamine ei tohi siiski luua takistusi ühendusesiseses kaubanduses.

Artikkel 6

Liikmesriigid tunnistavad kehtetuks kõik sätted, millega nõutakse teistest liikmesriikidest tuleva toorpuidu liigitamist.

Artikkel 7

Liikmesriigid jõustavad kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi teatavaks tegemisest direktiivi ja selle lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. jaanuar 1968

Nõukogu nimel

eesistuja

M. COUVE de MURVILLE

[1] EÜT 156, 15.7.1967, lk 59.

[2] EÜT 17, 28.1.1967, lk 282/67.

--------------------------------------------------

LISA

1. MÕÕTMINE

1.1. Üldosa

1.1.1. Mõõdetakse mahu (tihu- või ruumimeetrites) või massi järgi.

1.1.2. Mõõtmisel kasutatakse üksnes meetermõõdustikku.

1.1.3. Mõõteriistad on ametlikult kontrollitud ja neid hoitakse heas korras.

1.2. Ükshaaval mõõdetav metsamaterjal

1.2.1. Ükshaaval mõõdetava metsamaterjali mahtu väljendatakse tihumeetrites.

1.2.2. Suuremõõtmelisi metsamaterjale mõõdetakse tavaliselt üksikute ühikutena. Ebakorrapärase kujuga metsamaterjali mõõdetakse osade kaupa.

1.2.3. Üksiku ühiku mahu määramisel võetakse aluseks pikkus ning koos koorega või ilma kooreta mõõdetud läbimõõt.

Maht arvutatakse vähemalt kahe kümnendkoha täpsusega tavapäraste mahutabelite abil.

1.2.4. Läbimõõdu mõõtmisel ümardatakse tulemused allapoole täissentimeetriteks. Läbimõõdu mõõtmisel koos koorega vähendatakse tulemust vastavalt. Kõnealune vähendus märgitakse ära.

1.2.5. Kuni 19 cm läbimõõdu puhul määratakse klupiga ilma kooreta läbimõõt langetatud tüve pealt ühe mõõtmise käigus. Kui kooreta läbimõõt on üle 20 cm, määratakse läbimõõt kahe teineteise suhtes risti oleva läbimõõdu mõõtmisega (kui võimalik, mõõdetakse mõõtmiskoha kõige peenem ja kõige jämedam läbimõõt). Kui mõõdetav koht asub oksamännasel või tüve mõnes muus ebakorrapärases kohas, leitakse läbimõõdu arvutamiseks mõõtmiskohast kummalgi pool võrdsel kaugusel olevate kohtade läbimõõtude keskmine.

1.2.6. Pikkusmõõdud ümardatakse allapoole täisdetsimeetriteks. Ükshaaval mõõdetava metsamaterjali puhul, mille keskosa kooreta läbimõõt on kuni 20 cm, võib pikkuse ümardada allapoole täismeetriteks.

Langetussälgust tekkinud kaldlõike puhul mõõdetakse pikkus kaldlõike keskelt.

1.3. Virnpuit

1.3.1. Virnpuit on toorpuit, mille mahtu väljendatakse tavaliselt ruumimeetrites.

1.3.2. Virnpuidu mõõtmisel arvestatakse vähemalt 3 % ülemõõduks.

2. LIIGITAMINE

2.1. Üldosa

2.1.1. Toorpuitu võib liigitada:

i) puuliigi ja üldnimetuse järgi,

ii) mõõtmete järgi,

iii) kvaliteedi järgi.

2.2. Liigitamine mõõtmete järgi

2.2.1. Läbimõõdu ja pikkuse mõõtmise puhul liigitamise eesmärgil kohaldatakse punkte 1.2.4, 1.2.5 ja 1.2.6.

2.2.2. Mõõtmete järgi liigitamine toimub pikkusest sõltumata keskosa ilma kooreta läbimõõdu alusel vastavalt järgmisele liigitusele:

Klass | Läbimõõt |

L 0 | kuni 10 cm |

L 1 a | 10–14 cm |

L 1 b | 15–19 cm |

L 2 a | 20–24 cm |

L 2 b | 25–29 cm |

L 3 a | 30–34 cm |

L 3 b | 35–39 cm |

L 4 | 40–49 cm |

L 5 | 50–59 cm |

L 6 | 60 cm või enam |

2.2.3. Sama astmestikku säilitades võib alates klassist 6 luua täiendavaid klasse. A- ja b-alamklassideks jagamise võib ära jätta või seda võib laiendada kõigile klassidele.

2.2.4. Ükshaaval mõõdetavat metsamaterjali võib liigitada ka miinimumpikkuse ja sellele pikkusele vastava ladvaotsa kooreta miinimumläbimõõdu alusel vastavalt järgmisele liigitusele:

Klass | Miinimumpikkus | Ladvaotsa miinimumläbimõõt |

H 1 | 8 m | 10 cm |

H 2 | 10 m | 12 cm |

H 3 | 14 m | 14 cm |

H 4 | 16 m | 17 cm |

H 5 | 18 m | 22 cm |

H 6 | 18 m | 30 cm |

Erandina punkti 1.2.5 sätetest mõõdetakse ladvaotsa läbimõõt ühe mõõtmise käigus.

2.2.5. Teatavad eri tüüpi ükshaaval mõõdetavad metsamaterjalid (latid, postid jms) jagatakse klassidesse 1 cm kauguselt jämedamast otsast koos koorega mõõdetud läbimõõdu alusel vastavalt järgmisele liigitusele:

Klass | Läbimõõt |

P 1 | kuni 6 cm |

P 2 | 7–13 cm |

P 3 | 14 cm või enam |

2.2.6. Virnpuit jagatakse klassidesse koos koorega mõõdetud peenema otsa läbimõõdu alusel vastavalt järgmisele liigitusele:

Klass | |

S 1 | ümarpuit läbimõõduga 3–6 cm (kaikad) |

S 2 | ümarpuit läbimõõduga 7–13 cm (peened notid) |

S 3 | ümarpuit läbimõõduga 14 cm ja enam ning halud (notid ja halud) |

Kui virnpuit on kooritud, vähendatakse eespool märgitud läbimõõte 1 cm võrra.

2.3. Liigitamine kvaliteedi järgi

2.3.1. Kvaliteedi järgi liigitamisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:

- Kõverus: kõveruse arvutamiseks jagatakse kõvera puiduosa pikkus täissentimeetrites kõveruse kahe äärmise punkti vahelise kaugusega, mis on väljendatud meetrites ühe kümnendkoha täpsusega.

Kõverus väljendatakse sentimeetrites meetri kohta.

- Keerdkasv: defekti ulatuse mõõtmiseks määratakse vahemaa kiu suuna ja metsamaterjali peateljega paralleelse joone vahel ning väljendatakse see täissentimeetrites meetri kohta.

Keerdkasv väljendatakse sentimeetrites meetri kohta.

- Koone: koonde mõõtmiseks jagatakse metsamaterjali otstest 1 m kaugusel olevate läbimõõtude vahe, mis on väljendatud allapoole ümardatud täissentimeetites, nende läbimõõtude vahelise kaugusega, mis on väljendatud meetrites ühe kümnendkoha täpsusega.

Koone väljendatakse sentimeetrites meetri kohta ühe kümnendkoha täpsusega.

- Oksakohad, terved oksad, mädaoksad.

Oksakohtade läbimõõt mõõdetakse millimeetrites nende väikseima läbimõõdu kohal.

- Umboksad, pahad.

- Ekstsentriline säsi.

- Reaktsioonipuit: lehtpuude puhul tõmbepuit, okaspuude puhul ränipuit.

- Pinna ebakorrapärasus.

- Ringlõhed, säsilõhed, mehaanilised vigastused, külmalõhed.

- Metsakuiv puit ja jalal kuivamisest tulenevad defektid.

- Värvimuutus.

- Muud kahjulike organismide põhjustatud defektid.

2.3.2. Kvaliteedi järgi liigitamisel jagatakse toorpuit kvaliteediklassidesse vastavalt järgmisele liigitusele:

Klass A/EMÜ: | Veatu kõrgeimate kvaliteediomadustega puit, defektideta või nii väikeste defektidega, et need ei piira puidu kasutamist. |

Klass B/EMÜ: | Standardkvaliteediga puit, sealhulgas metsakuiv puit, millel on üks või mitu järgmistest defektidest: kerge kõverus ja keerdkasv, kerge koone, esinevad mõned väikese või keskmise suurusega oksakohad (suured puuduvad), mõned väikesed mädaoksad, kergelt ekstsentriline säsi, mõned pinna ebakorrapärasused või muud üksikud defektid, mille korvab üldine hea kvaliteet. |

Klass C/EMÜ: | Puit, mida selle defektide tõttu ei saa liigitada klassidesse A/EMÜ ega B/EMÜ, kuid mis on sellise kvaliteediga, et seda saab tööstuses kasutada. |

2.3.3. Kvaliteediklassidesse A/EMÜ ja C/EMÜ kuuluval ükshaaval mõõdetaval metsamaterjalil peab olema kvaliteediklassi tähistav kustumatu märge. Klassi B/EMÜ kuuluva ükshaaval mõõdetava metsamaterjali puhul ei ole kvaliteediklassi märge vajalik.

--------------------------------------------------