Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 22009D0497

2009/497/EÜ: AKV-EÜ ministrite nõukogu otsus nr 1/2009, 29. mai 2009 , partnerluslepingu II lisa muudatuste vastuvõtmise kohta

ELT L 168, 30.6.2009, p. 48–49 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2009/497/oj

30.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/48

AKV-EÜ MINISTRITE NÕUKOGU OTSUS nr 1/2009,

29. mai 2009,

partnerluslepingu II lisa muudatuste vastuvõtmise kohta

(2009/497/EÜ)

AKV-EÜ MINISTRITE NÕUKOGU,

võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma (edaspidi „AKV”) ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele kirjutati alla Beninis Cotonous 23. juunil 2000 ning mis vaadati läbi Luxembourgis 25. juunil 2005 (edaspidi „AKV-EÜ partnerlusleping”), (1) ja eriti selle artikli 15 lõiget 3 ja artiklit 100,

võttes arvesse AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitee soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et lihtsustada omavahenditest laenu andmist vaesematele AKV riikidele suurtes võlgades olevate vaeste riikide algatuse (edaspidi „HIPC algatus”) ja muude rahvusvaheliselt kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse raamistike raames, teeb Euroopa Investeerimispank (edaspidi „pank”) ettepaneku muuta AKV-EÜ partnerluslepingu II lisa.

(2)

Panga omavahenditest laenamise ja HIPC algatuse poliitika ühtlustamiseks on vaja suuremat paindlikkust, et rahuldada rahvusvaheliselt kokkulepitud või samaväärseid HIPC algatuse võla jätkusuutlikkusega seotud tingimusi, eelkõige intressitoetuste küsimuses.

(3)

Sellised sätted juba kehtivad panga hallatavate investeeringurahastu vahendite suhtes kooskõlas AKV-EÜ partnerluslepingu II lisa artikliga 2.

(4)

AKV-EÜ partnerluslepingu II lisa artikli 1 uute lõigete eesmärk on kohaldada ühtseid tingimusi nii panga omavahendite kui ka investeeringurahastu suhtes.

(5)

AKV-EÜ partnerluslepingu II lisa artiklitesse 1, 2 ja 4 lisatava uue teksti eesmärk on viia HIPC algatuse raames panga omavahendeid käsitlevad sätted vastavusse investeeringurahastut käsitlevate sätetega.

(6)

Seetõttu on asjakohane vastavalt muuta AKV-EÜ partnerluslepingu II lisa,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

AKV-EÜ partnerluslepingu II lisa muudetakse järgmiselt.

1.

Artiklis 1 nummerdatakse esimene lõik lõikeks 1 ja artiklisse lisatakse lõiked 2, 3 ja 4:

„2.   Käesolevas lisas sätestatud intressitoetusteks mõeldud vahendid tehakse kättesaadavaks Ib lisa punkti 2 alapunktis c sätestatud intressitoetustest.

3.   Intressitoetusi võib muuta kapitaliks või kasutada toetuste kujul. Intressitoetus, mille summa arvutatakse laenu väljamaksetähtpäevadel, võetakse Ib lisa punkti 2 alapunktis c sätestatud intressitoetusest ja makstakse otse pangale. Kuni 10 % intressitoetusteks eraldatud vahenditest võib kasutada ka projektiga seonduva tehnilise abi toetuseks AKV riikides.

4.   Kõnealused tingimused ei piira selliste tingimuste kohaldamist, mida võidakse kehtestada selliste AKV riikide suhtes, kus rakendatakse piirangulisi laenuvõtmise tingimusi HIPC algatuse raames või muu rahvusvaheliselt kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse raamistiku alusel. Sellest tulenevalt püüab pank juhul, kui kõnealuste raamistike kohaselt on vaja vähendada laenu intressimäära rohkem kui 3 % võrra vastavalt käesoleva peatüki artiklitele 2 ja 4, vähendada vahendite keskmist maksumust koos teiste abiandjatega toimuva asjakohase kaasfinantseerimise kaudu. Kui seda ei peeta võimalikuks, võib panga laenu intressimäära vähendada sellise summa võrra, mis on vajalik, et intressimäär vastaks HIPC algatusest või muudest rahvusvaheliselt kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse raamistikust tulenevale tasemele.”

2.

Artikli 2 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Tavalisi laene riikides, kus ei kohaldata piirangulisi laenuvõtmise tingimusi HIPC algatuse raames või muu rahvusvaheliselt kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse raamistiku alusel, võib anda soodustingimustel järgmistel juhtudel:

a)

infrastruktuuriprojektidele, mis on erasektori arengu eeltingimusteks vähim arenenud maades, konfliktijärgsetes riikides ja riikides, mida on tabanud looduskatastroof. Sel juhul vähendatakse laenu intressimäära kuni 3 % võrra;

b)

projektidele, mis hõlmavad erastamisega seotud ümberkorraldusmeetmeid, või projektidele, millest ühiskond või keskkond saab märkimisväärset ja selgelt tõestatavat kasu. Sel juhul võib laenu anda intressitoetusega, mille suurus ja vorm otsustatakse projekti eripära silmas pidades. Intressitoetus ei või siiski olla suurem kui 3 %.

Punkti a või b alusel antavate laenude lõplik intressimäär ei tohi mingil juhul olla väiksem kui 50 % viitemäärast.”

3.

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Pank annab omavahenditest laenu järgmistel tingimustel:

a)

viiteintressimäär on määr, mida pank lepingu allakirjutamise päeval või väljamaksekuupäeval kohaldab vääringu ja tagasimaksetähtaja osas samasuguste tingimustega laenude suhtes;

b)

riikides, kus ei kohaldata piirangulisi laenuvõtmise tingimusi HIPC algatuse raames või muu rahvusvaheliselt kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse raamistiku alusel,

i)

rakendatakse avaliku sektori projektide puhul põhimõtteliselt kuni 3 % suurust intressitoetust;

ii)

rakendatakse artikli 2 lõike 7 punktis b piiritletud laadi erasektori projektide puhul intressitoetust kõnealuses sättes sätestatud tingimustel.

Lõplik intressimäär ei või sellisel juhul kunagi olla väiksem kui 50 % viitemäärast.

c)

panga omavahenditest antud laenude tagasimaksetähtaeg määratakse projekti majanduslike ja rahaliste omaduste põhjal. Tavaliselt kaasneb nende laenudega ajapikendus, mis määratakse projektikohase töö kestuse põhjal.”

Brüssel, 29. mai 2009

AKV-EÜ ministrite nõukogu nimel

eesistuja

William HAOMAE

(1)  ELT L 287, 28.10.2005, lk 4.

Top