21993A0702(01)

Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vaheline kalandust ja merekeskkonda käsitlev kokkulepe

EUROOPA MAJANDUSÜHENDUS (edaspidi "ühendus") ühelt poolt

ja

ISLANDI VABARIIK (edaspidi "Island") teiselt poolt,

TULETADES MEELDE ühenduse ja Islandi vahelisi tihedaid suhteid, mida Euroopa Majanduspiirkonna lepingu sõlmimine veelgi tugevdas;

VÕTTES ARVESSE ühenduse ja Islandi ühist soovi tagada kalavarude kaitse ja ratsionaalne majandamine mõlema poole kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ja et seoses sellega on mõlemad pooled teadlikud merekeskkonna kaitse vajadusest;

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni sätteid, millele mõlemad pooled on alla kirjutanud;

VÕTTES ARVESSE asjaolu, et Island on moodustanud kuni 200 meremiilini ulatuva majandusvööndi, kus üksnes Island võib kasutada oma suveräänseid õigusi kõnealuse vööndi elusressursside uurimiseks, kasutamiseks, kaitsmiseks ja majandamiseks, ja et ühendus on kokku leppinud, et tema liikmesriikide kalastusvööndid (edaspidi "ühenduse kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvad alad") ulatuvad kuni 200 meremiilini, toimub kalapüük nendes vööndites vastavalt ühenduse ühisele kalanduspoliitikale;

VÕTTES ARVESSE asjaolu, et osa nende alade kalavarudest koosneb ühistest või omavahel tihedalt seotud varudest, mis jäävad mõlema kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates aladest väljapoole ja mille vastu pooled ühist huvi tunnevad, ja et nende varude tulemuslik kaitsmine ja ratsionaalne majandamine on võimalik ainult poolte koostöö kaudu; võttes samuti arvesse, et on moodustatud Kirde-Atlandi kalanduskomitee, mille eesmärk on edendada Põhja-Atlandi piirkonna kalavarude kaitset ja optimaalset kasutamist neid varusid käsitleva rahvusvahelise koostöö ja nõupidamise kaudu;

VÕTTES ARVESSE 2. mail 1992. aastal alla kirjutatud Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelist kirjavahetuse teel sõlmitud kalanduskokkulepet, eelkõige selle sätet kalastuskokkuleppe sõlmimise kohta kokkuleppes ettenähtud tingimustel;

TUNNISTADES, et kalandus on Islandi peamine majandustegevusala ja seega tema jaoks äärmiselt oluline;

SOOVIDES kehtestada pooltele vastastikust huvi pakkuvat kalastustegevust reguleerivad tingimused,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1. Pooled teevad koostööd, et tagada mõlema poole kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel ja nendega piirnevatel aladel leiduvate kalavarude kaitse ja ratsionaalne majandamine.

Pooled püüavad kas otse või asjaomaste piirkondlike organite kaudu leppida kolmandate isikutega kokku nende varude kaitse ja ratsionaalse kasutamise meetmetes, sealhulgas lubatud väljapüügimahus ja selle määramises.

2. Pooled võtavad lõikes 1 nimetatud kalavarude lubatava väljapüügimahu määramisel arvesse parimaid olemasolevaid teadusnõuandeid, kalavarude omavahelist seotust, asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide tööd ja muid asjassepuutuvaid tegureid.

Artikkel 2

Samuti hõlbustavad pooled vajalike teadusuuringute tegemist, eelkõige mõlema poole kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel ja nendega piirnevatel aladel leiduvate kalavarude kohta.

Artikkel 3

Pooled peavad mere kalavarude kaitse ja ratsionaalse majandamise raames merekeskkonda käsitlevates küsimustes nõu omavahel või asjakohastel piirkondlikel või rahvusvahelistel foorumitel.

Artikkel 4

1. Selleks et saavutada pooltevahelistes kalastussuhetes vastastikku rahuldav tasakaal, peavad pooled mõlemale poolele antavate kalastusvõimaluste üle nõu igal aastal.

2. Mõlemad pooled lubavad teise poole kalalaevadel püüda kala käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud nõupidamistel määratud püügimahtude piires.

Artikkel 5

Kumbki pool võib nõuda, et tema kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluval alal kalastaval teise poole laeval peab selleks luba olema. Püügilubade väljaandmise piirid määratakse pooltevahelisel nõupidamisel ja need kajastavad asjakohaselt eraldatud püügimahte. Kummagi poole pädev asutus edastab teisele poolele õigeks ajaks nende kalalaevade nimed, registrinumbrid ja muud asjakohased andmed, kellel on luba teise poole kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluval alal kala püüda. Seejärel annab teine pool kokkulepitud piirides välja vastavad load.

Artikkel 6

1. Mõlemad pooled võtavad asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et nende laevad järgivad kaitsemeetmeid, milles pooled on käesoleva kokkuleppe kohaselt kokku leppinud.

2. Ühe poole kalalaevad järgivad teise poole kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluval alal kalastades kaitsemeetmeid, kontrollimeetmeid ja kõiki muid selle ala kalastustegevust reguleerivaid eeskirju. Kumbki pool võib nõuda oma inspektori viibimist kalalaeva pardal laeva kulul ajal, kui see tema kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluval alal asub.

3. Kumbki pool teatab teisele kõikidest uutest meetmetest või tingimustest, mis reguleerivad kalastustegevust tema kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluval alal.

4. Kaitsemeetmed, mida kumbki pool kalamajanduse reguleerimiseks võtab, põhinevad objektiivsetel ja teaduslikel kriteeriumidel ja nendega ei diskrimineerita teist poolt ei faktiliselt ega juriidiliselt.

5. Kumbki pool võib kooskõlas rahvusvahelise õigusega võtta oma kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluval alal meetmeid, mida on vaja selle tagamiseks, et teise poole laevad järgiksid käesoleva kokkuleppe sätteid.

Artikkel 7

1. Pooled peavad käesoleva kokkuleppe rakendamise ja nõuetekohase toimimisega seotud küsimuste üle üksteisega nõu.

2. Kumbki pool edastab teisele poolele nõupidamisel määratud statistilised andmed artiklites 1 ja 4 nimetatud kalavarude kohta, mida tema laevad on püüdnud.

Artikkel 8

Mitte ükski käesoleva kokkulepe säte ei mõjuta ega piira mingil viisil kummagi poole seisukohti mereõiguse küsimustes.

Artikkel 9

Käesolev kokkulepe ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad kehtivatest ühenduse liikmesriigi ja Islandi vahelistest kalandust käsitlevatest kokkulepetest.

Artikkel 10

Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, selles asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Islandi Vabariigi territooriumi suhtes.

Artikkel 11

Käesolev kokkulepe jõustub kuupäeval, kui pooled teatavad üksteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 12

1. Käesolev kokkulepe kehtib esialgu kümme aastat alates kokkuleppe jõustumise kuupäevast. Kui kumbki pool ei avalda soovi kokkulepet lõpetada, teatades sellest ette vähemalt üheksa kuud enne kõnealuse tähtaja möödumist, kehtib kokkulepe edasi kuueaastaste tähtaegade kaupa, juhul kui lõpetamisest ei ole teatatud vähemalt üheksa kuud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

2. Kui kokkulepe lõpetatakse kooskõlas eelmise lõigu tingimustega, alustavad pooled läbirääkimisi uue kokkuleppe küsimuses vastavalt 2. mail 1992. aastal allakirjutatud kirjavahetuse teel sõlmitud kalanduskokkuleppele.

Euroopa Majandusühenduse nimel

Islandi Vabariigi nimel

--------------------------------------------------