a) kodulinnud, haudemunad, ühepäevased tibud ja määratletud patogeenivabad munad;

b) kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, hakkliha ja lihamass, munad ja munatooted.

1) „kodulinnud” — kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid, põldpüüd ja silerinnalised linnud (Ratitae), keda kasvatatakse või hoitakse tehistingimustes tõuaretuse eesmärgil, toiduks ette nähtud liha või munade tootmiseks või uluklinnuvarude taastootmiseks;

2) „haudemunad” — kodulindude munad, mis on ette nähtud inkubeerimiseks;

3) „ühepäevased tibud” — kõik vähem kui 72 tunni vanused kodulinnud, keda ei ole veel söödetud, ning vähem kui 72 tunni vanused muskuspardid (Cairina moschata) või nende ristandid, olenemata sellest, kas neid on toidetud või mitte;

4) „sugulinnud” — 72 tunni vanused või vanemad haudemunade tootmiseks ette nähtud kodulinnud;

5) „produktiivlinnud” — 72 tunni vanused või vanemad kodulinnud, keda peetakse

a) toiduks ette nähtud liha ja/või munade tootmiseks või

b) uluklinnuvarude taastootmiseks;

6) „määratletud patogeenivabad munad” — haudemunad, mis on pärit määratletud patogeenidest vabadest kanakarjadest, nagu on kirjeldatud Euroopa farmakopöas, ( 1 ) ja mis on ette nähtud üksnes diagnoosimiseks, uurimistööks või farmaatsias kasutamiseks;

7) „liha” — järgmiste loomade söödavad osad:

a) kodulinnud, kes liha puhul on tehistingimustes peetavad linnud, sealhulgas kodulindudeks mitte peetavad linnud, keda siiski peetakse tehistingimustes kodulindudena, välja arvatud silerinnalised linnud;

b) looduslikud jahilinnud, keda kütitakse inimtoiduks;

c) silerinnalised linnud;

8) „lihamass” — toode, mis saadakse liha eemaldamisel lihaga kaetud kontidelt pärast konditustamist või kodulinnurümpadelt, kasutades mehaanilisi võtteid, mille tagajärjel lihaskiu struktuur hävib või muutub;

9) „hakkliha” — konditustatud liha, mis on hakitud osakesteks ja sisaldab vähem kui 1 % soola;

10) „tsoon” — selgelt määratletud kolmanda riigi osa, kuhu kuulub konkreetse haiguse suhtes eristatava tervisliku seisundiga loomade alamkogum ja mille puhul kohaldatakse käesoleva määrusega impordi suhtes sätestatud vajalikku seiret, kontrolli ja bio-ohutuse meetmeid;

11) „piirkond” — üks või mitu linnukasvatusettevõtet kolmandas riigis ühise bio-ohutuse haldussüsteemiga, kuhu kuulub konkreetse haiguse või konkreetsete haiguste suhtes eristatava tervisliku seisundiga kodulindude alamkogum ja mille puhul kohaldatakse käesoleva määrusega impordi suhtes sätestatud vajalikku seiret, kontrolli ja bio-ohutuse meetmeid;

12) „ettevõte” — ühel maa-alal paiknev rajatis või rajatise osa, kus toimub vähemalt üks järgmistest tegevustest:

a) aretusettevõte: ettevõte, kus toodetakse haudemune sugulindude tootmiseks;

b) paljundusettevõte: ettevõte, kus toodetakse haudemune produktiivlindude tootmiseks;

c) kasvatusettevõte:

i) kas sugulinnukasvatusettevõte, kus kasvatatakse sugulinde enne nende suguküpseks saamist, või

ii) produktiivlinnukasvatusettevõte, kus kasvatatakse munevaid produktiivlinde enne nende munemisikka jõudmist;

d) muude produktiivlindude pidamine;

13) „haudejaam” — ettevõte, kus inkubeeritakse ja hautakse mune ning kes tarnib ühepäevaseid tibusid;

14) „linnukari” — kõik ühesuguses tervislikus seisundis kodulinnud, keda hoitakse samas ruumis või samas tarandikus ja kes moodustavad ühe epidemioloogilise üksuse; siseruumides hoitavate kodulindude puhul hõlmab mõiste kõiki sama õhuruumi jagavaid linde;

15) „linnugripp” — A-tüüpi gripiviiruse põhjustatud kodulindude nakkushaigus,

a) mis kuulub alatüüpi H5 või H7;

b) mille veenisisese patogeensuse indeks on kuuenädalastel kanapoegadel suurem kui 1,2 või

c) mis põhjustab vähemalt 75 % suremust 4–8 nädala vanuste veenisiseselt nakatatud kanapoegade seas;

16) „kõrge patogeensusega linnugripp” — kodulindude nakkushaigus, mida põhjustavad:

a) linnugripi viiruste alatüübid H5 ja H7, mille mitmealuseliste aminohapete genoomijärjestuse kood hemaglutiinimolekuli lõhustumispiirkonnas sarnaneb teistel kõrge patogeensusega linnugripi viirustel vaadelduga, mis näitab, et peremeesorganismis üldlevinud proteaas võib hemaglutiinimolekuli lõhustada;

b) linnugripp, nagu on määratletud punkti 15 alapunktides b ja c;

17) „madala patogeensusega linnugripp” — kodulindude nakkushaigus, mida põhjustavad linnugripi viiruste alatüübid H5 ja H7, välja arvatud kõrge patogeensusega linnugripp;

18) „Newcastle’i haigus” — kodulindude nakkushaigus:

a) mida põhjustab paramüksoviirus-1 tüvi, mille intratserebraalse patogeensuse indeks ühepäevastel tibudel on kõrgem kui 0,7, või

b) viiruses on tõendatud mitmealuseliste aminohapete esinemine (kas otseselt või deduktsiooni teel) F2 proteiini ja fenüülalaniini C-lõpus jäägiga 117, mis on F1 proteiini N-lõpp; termin „mitmealuselised aminohapped” viitab vähemalt kolmele arginiini või lüsiini jäägile vahemikus 113–116; aminohapete jääkidele omase mustri tõendamise ebaõnnestumise puhul antud punktis kirjeldatud viisil tuleb isoleeritud viirust kirjeldada intratserebraalse patogeensuse indeksi testi abil; antud mõiste puhul nummerdatakse aminohapete jäägid alates F0 geeni nukleotiidide järjestusest tuletatud aminohappe N-lõpust, 113–116 vastab jääkidele -4 kuni -1 lõhustumispiirkonnast;

19) „ametlik veterinaararst” — pädeva asutuse määratud veterinaararst;

20) „nakatunud loomade eristamine vaktsineeritud loomadest (DIVA strateegia)” — vaktsineerimisstrateegia, mis võimaldab teha vahet vaktsineeritud/nakatunud ja vaktsineeritud/nakatumata loomade vahel, kasutades selleks epideemilise ehk väliviiruse vastaste antikehade avastamiseks ette nähtud diagnostilist testi ja vaktsineerimata sentinellilinde.

a) lõikes 1 nimetatud veterinaarsertifikaat, millel on märge „veoks läbi ELi”, ning

b) sertifikaat, mida nõuab sihtriigiks olev kolmas riik.

a) artiklites 6 ja 7 ning III peatükis sätestatud tingimused;

b) lisatagatised, nagu on määratletud I lisa 1. osas esitatud tabeli veerus 5;

c) veerus 6 esitatud eritingimused, ning vajaduse korral I lisa 1. osas esitatud tabeli veerus 6 A kehtestatud lõppkuupäevad ja veerus 6B esitatud alguskuupäevad;

d)  Salmonella tõrje programmi heakskiitmise ja sellega seonduvate piirangute tingimused, mida kohaldatakse üksnes juhul, kui need on märgitud I lisa 1. osas esitatud tabeli vastavas veerus;

e) loomatervishoiualased lisatagatised, kui seda nõuab sihtliikmesriik ja neile viidatakse sertifikaadis.

a) punkt b;

b) punkt d, kui kodulindude esmatootmine on ette nähtud eraotstarbeliseks kasutamiseks või sel juhul, kui käitleja tarnib otse väikestes kogustes esmatooteid, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 1 lõikes 3.

a) teatab komisjonile haigusolukorrast 24 tunni jooksul alates kinnituse saamisest madala või kõrge patogeensusega linnugripi või Newcastle’i haiguse esmasest puhangust;

b) esitab kõrge patogeensusega linnugripi või Newcastle’i haiguse esmaste puhangute viiruse isolaadid viivitamata ühenduse linnugripi ja Newcastle’i haiguse tugilaborile; ( 2 ) selliseid viiruse isolaate ei pea esitama munade, munatoodete ja määratletud patogeenivabade munade impordi korral kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest või piirkondadest, kust on lubatud selliste kaupade import ühendusse;

c) edastab komisjonile regulaarselt uusi andmeid haigusolukorra kohta.

a) kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis või piirkonnas ei ole linnugrippi esinenud vähemalt 12 kuu jooksul enne sertifitseerimist ametliku veterinaararsti poolt;

b) kooskõlas artikliga 10 on kohaldatud linnugripi seire programmi vähemalt kuue kuu jooksul enne käesoleva lõike punktis a viidatud sertifitseerimist, kui sertifikaadis on nii nõutud.

a) kõrge patogeensusega linnugripi puhul on haiguse kontrollimiseks rakendatud hukkamispoliitikat;

b) madala patogeensusega linnugripi puhul on rakendatud kas hukkamispoliitikat või on kodulinnud haiguse tõrje eesmärgil tapetud;

c) kõiki eelnevalt nakatatud ettevõtteid on piisavalt puhastatud ja desinfitseeritud;

d) kooskõlas IV lisa II osaga on kolme kuu jooksul pärast punktis c nimetatud puhastamis- ja desinfitseerimistegevust tehtud negatiivseid tulemusi andev linnugripi seire.

a) haiguse kontrollimiseks on rakendatud hukkamispoliitikat ja kõiki eelnevalt nakatatud ettevõtteid on piisavalt puhastatud ja desinfitseeritud;

b) kooskõlas IV lisa II osaga on kolme kuu jooksul pärast punktis a nimetatud hukkamispoliitika rakendamist ning puhastamis- ja desinfitseerimistegevust tehtud linnugripi seire.

a) kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis ja piirkonnas on kohaldatud vähemalt kuue kuu jooksul I lisa 1. osas esitatud tabeli 7. veerus esitatud linnugripi seire programmi ja kõnealune programm vastab nõuetele,

i) mis on sätestatud IV lisa I osas või

ii) OIE maismaaloomade tervishoiu eeskirjade standardites ( 3 );

b) kolmas riik teatab komisjonile oma linnugripi seire programmis tehtavatest muudatustest.

a) kolmas riik viib läbi vaktsineerimise linnugripi vastu I lisa 1. osas esitatud tabeli 8. veerus esitatud vaktsineerimiskava alusel ja kõnealune kava vastab V lisas esitatud nõuetele;

b) kolmas riik teatab komisjonile oma linnugripi seire programmis tehtavatest muudatustest.

a) kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis ja piirkonnas ei ole Newcastle’i haigust esinenud vähemalt 12 kuu jooksul enne sertifitseerimist ametliku veterinaararsti poolt;

b) vähemalt käesoleva lõike punktis a viidatud ajavahemiku vältel ei ole vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu, kasutades vaktsiine, mis ei vasta VI lisas esitatud Newcastle’i haiguse tunnustatud vaktsiinide kriteeriumidele.

a) haiguse tõrjeks on rakendatud hukkamispoliitikat;

b) kõiki eelnevalt nakatatud ettevõtteid on piisavalt puhastatud ja desinfitseeritud;

c) vähemalt kolme kuu jooksul pärast punktides a ja b viidatud hukkamispoliitika rakendamist ning puhastamis- ja desinfitseerimistegevust

i) saab kolmanda riigi pädev asutus kinnitada kõnealuse haiguse puudumist kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis ja piirkonnas tõhusate uuringute abil, mis hõlmavad laboratoorset kontrolli seoses haiguspuhanguga;

ii) ei ole vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu, kasutades vaktsiine, mis ei vasta VI lisas esitatud Newcastle’i haiguse tunnustatud vaktsiinide kriteeriumidele.

a) kolmas riik, territoorium, tsoon ja piirkond võimaldab kasutada vaktsiine, mis on kooskõlas VI lisa I osas esitatud üldkriteeriumidega, kuid mitte nimetatud lisa II osas esitatud erikriteeriumidega;

b) täidetakse VII lisa I osas esitatud tervishoiualaseid lisanõudeid.

a) muude lindude kui silerinnaliste kodulindude sugu- ja produktiivlindude, nende haudemunade ja ühepäevaste tibude suhtes kohaldatakse VIII lisas esitatud nõudeid;

b) aretuseks või tootmiseks ette nähtud silerinnaliste lindude, nende haudemunade ja ühepäevaste tibude suhtes kohaldatakse IX lisas esitatud nõudeid.

a) munad märgistatakse päritoluriigiks oleva kolmanda riigi ISO koodi ja päritoluettevõtte loanumbriga;

b) iga määratletud patogeenivabade munade pakend sisaldab ainult samast päritoluriigiks olevast kolmandast riigist, samast ettevõttest ja samalt kaubasaatjalt pärit mune ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

i) munadel esitatud teave vastavalt punktile a;

ii) hästi nähtav ja loetav märge, et saadetis sisaldab määratletud patogeenivabasid mune;

iii) kaubasaatja nimi või ärinimi ja aadress;

c) ühendusse imporditavad määratletud patogeenivabad munad tuleb pärast impordikontrolli rahuldavat läbimist transportida otse nende lõppsihtkohta.

a) ei laadita transpordivahendile, mis veab halvema tervisliku seisundiga kodulinde ja ühepäevaseid tibusid;

b) ühendusse transportimise vältel ei transpordita läbi kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna, millest selliseid kodulinde ja ühepäevaseid tibusid ei ole lubatud ühendusse importida, ega laadita seal maha.

a) Lätisse, Leedusse või Poolasse sisenemise piiripunktis paneb ametlik veterinaararst partiile seerianumbriga plommi;

b) saadetisega kaasas olevad dokumendid, mis on ette nähtud direktiivi 97/78/EÜ artikliga 7, kannavad igal leheküljel Lätisse, Leedusse või Poolasse sisenemise piiripunktis ametliku veterinaararsti poolt pandud templit „AINULT TRANSIIDIKS LÄBI ELi VENEMAALE”;

c) järgitud on direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;

d) Lätisse, Leedusse või Poolasse sisenemise piiripunktis on ametlik veterinaararst väljastanud ühise veterinaariaalase sisenemisdokumendi, mis tõendab, et saadetis on transiidiks vastuvõetav.

a) Leedusse sisenemise piiripunktis paneb ametlik veterinaararst partiile seerianumbriga plommi;

b) saadetisega kaasas olevad dokumendid, mis on ette nähtud direktiivi 97/78/EÜ artikliga 7, kannavad igal leheküljel Leedusse sisenemise piiripunktis ametliku veterinaararsti poolt pandud templit „AINULT TRANSIIDIKS LÄBI LEEDU VENEMAALE”;

c) järgitud on direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;

d) Leedusse sisenemise piiripunktis on ametlik veterinaararst väljastanud ühise veterinaariaalase sisenemisdokumendi, mis tõendab, et saadetis on transiidiks vastuvõetav.

a) liitu sisenemise piirikontrollipunktis on ametlik veterinaararst pannud saadetisele seerianumbriga plommi;

b) saadetisega kaasas olevad dokumendid, mis on ette nähtud direktiivi 97/78/EÜ artikliga 7, kannavad igal leheküljel sisenemise piiripunktis ametliku veterinaararsti poolt pandud templit „AINULT TRANSIIDIKS LÄBI ELi KOLMANDATESSE RIIKIDESSE”;

c) on järgitud direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;

d) liitu sisenemise piirikontrollipunktis on ametlik veterinaararst kinnitanud komisjoni määruse (EÜ) nr 136/2004 ( 5 ) artikli 2 lõikes 1 osutatud ühisel veterinaariaalasel sisenemisdokumendil, et saadetis on transiidiks kõlblik.

a) Veterinaarsertifikaadi annab välja eksportiv kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond käesoleva lisa 2. osas esitatud näidiste alusel ning järgides asjaomasele kaubale vastava näidise liigendust. Need sisaldavad näidisel esitatud järjekorras kinnitusi, mis on vajalikud mis tahes kolmanda riigi jaoks, ja vajaduse korral täiendavaid tervishoiunõudeid, mis on vajalikud eksportiva kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna jaoks.

b) Iga asjaomase kauba saadetise kohta, mis eksporditakse samasse sihtkohta käesoleva lisa 1. osa 2. ja 3. veerus esitatud territooriumilt ning mida veetakse samas raudteevagunis, veoautos, õhusõidukis või laevas, tuleb esitada eraldi üks sertifikaat.

c) Sertifikaadi originaaleksemplar koosneb ühest kahepoolsest lehest või, kui on vaja rohkem tekstiruumi, on sertifikaat selline, et kõik leheküljed moodustavad ühtse terviku ja on jagamatud.

d) Sertifikaat koostatakse vähemalt ühes ELi selle liikmesriigi ametlikus keeles, mille piiripunktis toimub kontroll, ja vähemalt ühes ELi sihtliikmesriigi ametlikus keeles. Kõnealused liikmesriigid võivad oma keele asemel siiski lubada muude ühenduse keelte kasutamist, millele tuleb vajaduse korral lisada ametlik tõlge.

e) Kui sertifikaadile lisatakse lisalehti saadetise osade identifitseerimiseks, käsitatakse kõnealuseid lisalehti samuti sertifikaadi originaali osadena, tingimusel et igale lehele kirjutab alla ja paneb pitseri sertifikaadi väljastav ametlik veterinaararst.

f) Kui sertifikaat koos punktis e osutatud lisalehtedega koosneb rohkem kui ühest lehest, märgitakse iga lehe alaossa leheküljenumber „–x(leheküljenumber)/y(lehtede koguarv)–” ja ülaossa sertifikaadi koodnumber, mille on määranud pädev asutus.

g) Sertifikaadi originaaleksemplari peab täitma ja allkirjastama ametlik veterinaararst mitte varem kui 24 tundi enne saadetise laadimist ekspordiks ühendusse, kui ei ole sätestatud teisiti. Ekspordiriigi pädevad asutused tagavad, et järgitakse direktiivis 96/93/EÜ sätestatud põhimõtetele vastavaid sertifikaadi väljaandmise põhimõtteid.

h) Sertifikaadi originaal peab olema partiiga ELi piiripunktini kaasas.

i) Sertifikaat kehtib 10 päeva alates väljaandmise kuupäevast, kui ei ole sätestatud teisiti.

j) Kodulinde ja ühepäevaseid tibusid ei transpordita koos selliste kodulindude ja ühepäevaste tibudega, kes ei ole ette nähtud Euroopa Ühenduse jaoks või kes on halvemas tervislikus seisundis.

k) Ühendusse transportimise vältel ei veeta kodulinde ja ühepäevaseid tibusid läbi sellise kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna, millest selliseid kodulinde ja ühepäevaseid tibusid ei ole lubatud ühendusse importida, ega laadita seal maha.

1.  Linnugripp

— linnugripi diagnostika käsiraamat, nagu on sätestatud komisjoni otsuses 2006/437/EÜ, ( 6 ) või

— Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamat ( 7 ).

2.  Newcastle’i haigus

— nõukogu direktiivi 92/66/EMÜ ( 8 ) III lisa või

— Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamat;

— kui kohaldatakse direktiivi ►M42  2009/158/EÜ ◄ artiklit 12, peavad proovide võtmise ja analüüside tegemise meetodid olema kooskõlas komisjoni otsuse 92/340/EMÜ lisades kirjeldatud meetoditega ( 9 ).

3.  Salmonella pullorum ja Salmonella gallinarum

— direktiivi ►M42  2009/158/EÜ ◄ II lisa III peatükk või

— Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamat.

4.  Salmonella arizonae

— direktiivi ►M42  2009/158/EÜ ◄ II lisa III peatükk või

— Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamat.

5.  Mycoplasma gallisepticum

— direktiivi ►M42  2009/158/EÜ ◄ II lisa III peatükk või

— Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamat.

6.  Mycoplasma meleagridis

7.  Inimese terviseohutuse seisukohast oluline salmonella

8.  Lisatagatised (X) seoses teatavate kolmandate riikidega, kus esineb Newcastle'i haigust

8.1. Punktis 8.2 osutatud ettevõtetes peab veterinaarjärelevalve ametnik:

a) kontrollima ettevõtte tootmis- ja terviseandmeid;

b) tegema igas tootmisüksuses kliinilise uuringu, sh kliiniliste andmete hindamise, ja kõigi kodulindude, eelkõige haigena tunduvate lindude kliinilised läbivaatused igas tootmisüksuses, kust vastavalt punktile 8.2 kavatsetakse kodulinde välja saata;

c) võtma vähemalt 60 hingetoru-/suuneelu-tampooniproovi ja 60 kloaagi-tampooniproovi Newcastle'i haiguse viiruse esinemise kontrollimiseks tehtavateks laboratoorseteks uuringuteks iga sellise tootmisüksuse kodulindudelt või silerinnalistelt lindudelt, kust vastavalt punktile 8.2 kavatsetakse linde välja saata; kui epidemioloogilises üksuses olevate lindude arv on alla 60, tuleb tampooniproovid võtta kõigilt lindudelt. Punkti 8.2 alapunktis c osutatud toodete korral võib proovivõtmine toimuda ka tapamajas.

8.2. Punkti 8.1 kohaldatakse ettevõtete suhtes, kust kavatsetakse liitu saata:

a) sugu- ja produktiivlinde, v.a silerinnalised linnud, ja silerinnalisi sugu- ja produktiivlinde (BPP, BPR);

b) kodulindude ühepäevaseid tibusid, silerinnaliste lindude ühepäevaseid tibusid, kodulindude või silerinnaliste lindude haudemune ja toidumune (DOC, DOR, HEP, HER, E);

c) sellistest ettevõtetes peetud kodulindude ja silerinnaliste lindude liha (POU, RAT).

8.3. Punktis 8.1 sätestatud toimingud tuleb teostada:

a) punkti 8.2 alapunktides a–c osutatud kauba suhtes mitte varem kui 72 tundi enne selle liitu saatmist või enne kodulindude või silerinnaliste lindude tapmist;

b) punkti 8.2 alapunktis b osutatud kauba puhul iga 15 päeva järel või, kui kaupa saadetakse liitu ebaregulaarselt, siis mitte varem kui seitse päeva enne haudemunade kogumist.

8.4. Punktis 8.1 sätestatud toimingute tulemus peab olema rahuldav ja eespool nimetatud laboratoorsed uuringud tuleb teha ametlikus laboris, nende tulemused peavad olema negatiivsed ja kättesaadavad enne punktis 8.2 nimetatud mis tahes kauba saatmist liitu.

— isolatsiooniperioodi seitsmenda ja viieteistkümnenda päeva vahel võetakse kloaagi-tampooniproov kõikidelt lindudelt, kui saadetis koosneb vähem kui 60 linnust, ja vähemalt 60 linnult, kui saadetis koosneb enam kui 60 linnust;

— proovide analüüsid tuleb teha pädeva asutuse määratud ametlikus laboris, kasutades selleks diagnostilisi protseduure:

—

— Proove võib ühendada liitproovideks, tingimusel et üks ühendproov koosneb kuni viielt linnult saadud proovidest.

— Viiruse isolaadid tuleb viivitamata esitada riigi tugilaborile.

1. Eesmärkide kirjeldus

2. Kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond (mittevajalik maha tõmmata):

3. Seire tüüp:

— seroloogiline seire

— viroloogiline seire

— jälgitavad linnugripi alatüübid

4. Proovide võtmise kriteeriumid:

— sihtliik (näiteks kalkunid, kanad, nurmkanad)

— sihtkategooriad (näiteks aretuslinnud, munevad linnud)

— linnukasvatussüsteemid (näiteks kaubandusettevõtted, tagaaia-linnukarjad)

5. Statistiline alus nende ettevõtete arvu kindlaksmääramiseks, kust proove võetakse:

— ettevõtete arv piirkonnas

— ettevõtete arv kategooriate kaupa

— nende ettevõtete arv, kust proove võetakse, kodulindude kategooriate kaupa

6. Proovivõtusagedus

7. Ettevõttest/lindlast võetud proovide arv

8. Proovivõtuperiood

9. Võetud proovide tüübid (kude, väljaheide, kloaagi-/suuneelu-/hingetoru-tampooniproovid)

10. Kasutatavad laboritestid (näiteks AGID, PCR, HI, viirusisolatsiooni test.)

11. Tsentraalsel, piirkondlikul või kohalikul tasandil analüüse tegevad laborid (mittevajalik maha tõmmata)

12. Linnugripi seiretulemuste puhul kasutatav aruandlussüsteem/-kord (esitada tulemused, kui need on olemas)

13. Järeluuringud alatüüpide H5 ja H7 suhtes saadud positiivsete tulemuste puhul

1. Seire tüüp:

— seroloogiline seire

— viroloogiline seire

— jälgitavad linnugripi alatüübid

2. Proovide võtmise kriteeriumid

3. Jälgitavad metslinnuliigid (esitada liikide nimetused ladina keeles)

4. Jälgitavad valitud piirkonnad

5. I osa A jaotise punktis 6 ja punktides 8–12 nimetatud andmed

1. Riik/territoorium, tsoon või piirkond (mittevajalik maha tõmmata)

2. Haiguse ajalugu (eelmised kõrge patogeensusega linnugripi või madala patogeensusega linnugripi haiguspuhangud kodulindude või metslindude seas)

3. Vaktsineerimise alustamise otsuse põhjuste kirjeldus

4. Riskianalüüs põhineb järgmisel:

— linnugripi puhangul kõnealuses kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis või piirkonnas (mittevajalik maha tõmmata)

— linnugripi puhangul lähedalasuvas riigis

— muudel riskifaktoritel, nagu konkreetsed piirkonnad, kodulinnukasvatuse tüüp või kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude kategooriad

5. Geograafiline piirkond, kus vaktsineeritakse

6. Ettevõtete arv vaktsineerimispiirkonnas

7. Ettevõtete arv kohas, kus vaktsineeritakse, kui see erineb punktis 6 esitatud arvust

8. Vaktsineeritaval territooriumil, tsoonis või piirkonnas asuvate kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude liigid ja kategooriad

9. Kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude ligikaudne arv punktis 7 esitatud ettevõtetes

10. Vaktsiini omaduste kokkuvõte

11. Riigi territooriumil linnugripi vaktsiinide lubamine, käsitsemine, valmistamine, ladustamine, tarnimine, jaotamine ja müük

12. DIVA vaktsineerimisstrateegia rakendamine

13. Vaktsineerimiskampaania ettenähtud kestus

14. Vaktsineeritud kodulindude ja vakstsineeritud kodulindudelt või muudelt vangistuses peetavatelt lindudelt saadud linnukasvatussaaduste transpordi sätted ja piirangud

15. Vaktsineeritavates ja/või vaktsineerimispiirkonnas asuvates ettevõtetes tehtavad kliinilised ja laboratoorsed katsed (näiteks vaktsineerimise tõhususe testimine ja lindude transpordieelne testimine)

16. Andmete säilitamise (nt punktis 15 nimetatud üksikasjalik teave) ja vaktsineerivate ettevõtete registreerimise viisid

1. Vaktsineeritud ettevõtete arv piirkonnas kategooriate kaupa

2. Vaktsineeritud ettevõtete arv, millest proovid võetakse, kodulinnukategooriate kaupa

3. Sentinellilindude kasutamine (märkida igas lindlas kasutatud sentinellilindude liigid ja arv)

4. Ettevõttest ja/või lindlast võetud proovide arv

5. Andmed vaktsiini tõhususe kohta

1. Vaktsiinid peavad vastama Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu Newcastle’i haiguse peatükis sätestatud standarditele.

2. Vaktsiinid peab registreerima asjaomase kolmanda riigi pädev asutus, enne kui neid lubatakse jaotada ja kasutada. Selliseks registreerimiseks peavad asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused tuginema täielikule toimikule, mis sisaldab andmeid tõhususe ja ohutuse kohta; imporditud vaktsiinide puhul võivad pädevad asutused tugineda andmetele, mida on kontrollinud selle kolmanda riigi pädevad asutused, kus vaktsiin valmistati, kui nimetatud kontroll on tehtud vastavalt OIE standarditele.

3. Lisaks peavad asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused kontrollima vaktsiinide importi või tootmist ja jaotamist.

4. Enne kui vaktsiine lubatakse jaotada, peavad pädevad asutused kontrollima iga partii ohutust, eelkõige nõrgestamise või inaktiveerimise ja soovimatute saasteainete puudumise osas, ning tõhusust.

a) alla 0,4 juhul, kui igale linnule antakse ICPI-testi käigus vähemalt 107 EID50, või

b) alla 0,5 juhul, kui igale linnule antakse ICPI-testi käigus vähemalt 108 EID50

1. Kui kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond ei keela Newcastle’i haiguse vaktsiinide kasutamist, mis ei vasta VI lisas esitatud erikriteeriumidele, kohaldatakse järgmisi tervishoiualaseid lisanõudeid:

a) kodulinde, kaasa arvatud ühepäevaseid tibusid, ei tohi selliste vaktsiinidega vaktsineerida vähemalt 12 kuud enne ühendusse importimise kuupäeva;

b) linnukari või -karjad peavad läbima Newcastle’i haiguse viirusisolatsiooni testi mitte varem kui kaks nädalat enne ühendusse importimise kuupäeva või haudemunade puhul mitte varem kui kaks nädalat enne munade kogumist,

i) mis on tehtud ametlikus laboris;

ii) mis põhineb igast linnukarjast juhusliku valimi alusel vähemalt 60 linnult võetud kloaagi-tampooniproovil;

iii) mille käigus ei avastatud lindude paramüksoviirust intratserebraalse patogeensuse indeksiga (ICPI) üle 0,4;

c) punktis b nimetatud kahenädalase ajavahemiku jooksul tuleb kodulinde hoida päritoluettevõttes isolatsioonis ametliku järelevalve all;

d) kodulinnud ei tohi 60 päeva jooksul enne ühendusse importimist kokku puutuda kodulindudega, kes ei vasta punktides a ja b esitatud nõuetele, või haudemunade puhul 60 päeva jooksul enne munade kogumise kuupäeva.

2. Kui ühepäevaseid tibusid imporditakse punktis 1 osutatud kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast, ei tohi ühepäevased tibud ja haudemunad, millest ühepäevased tibud on koorunud, puutuda haudejaamas ega transpordi ajal kokku kodulindude ja haudemunadega, mis ei vasta punkti 1 alapunktides a–d esitatud nõuetele.

a) keda ei ole 30 päeva enne tapmist vaktsineeritud Newcastle’i haiguse viiruse algkülvist valmistatud nõrgestatud elusvaktsiiniga, millel on kõrgem patogeensus kui lentogeense viirusetüve oma;

b) kellele on tehtud tapmise ajal ametlikus laboris Newcastle’i haiguse suhtes viirusisolatsiooni test, mis põhineb igast asjaomasest karjast juhusliku valimi alusel vähemalt 60 linnult võetud kloaagi-tampooniproovil ja mille käigus ei avastatud lindude paramüksoviirust intratserebraalse patogeensuse indeksiga (ICPI) üle 0,4;

c) kes ei ole tapmisele eelnenud 30 päeva jooksul puutunud kokku kodulindudega, kes ei vasta punktides a ja b nimetatud tingimustele.

1. Ühendusse importimiseks ette nähtud muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinnud, haudemunad ja ühepäevased tibud võivad olla pärit üksnes ettevõtetest, mille asjaomase kolmanda riigi pädev asutus on heaks kiitnud vähemalt sama rangete nõuete alusel, nagu on sätestatud direktiivi ►M42  2009/158/EÜ ◄ II lisas, ja mille heakskiit ei ole peatatud ega tühistatud.

2. Kui muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude, haudemunade ja ühepäevaste tibude ja/või nende päritolukarja puhul on vaja teha analüüse, et täita asjakohaste käesolevas määruses sätestatud veterinaarsertifikaatide tingimusi, peab analüüside jaoks proove võtma ja analüüse tegema kooskõlas III lisaga.

3. Ühendusse importimiseks ette nähtud haudemunadele kantakse kolmanda, päritoluriigi nimi ja sõna „haudemunad” ühes ühenduse ametlikest keeltest, kusjuures kirja kõrgus ei ole üle 3 mm.

4. Iga punktis 3 nimetatud haudemunade pakend sisaldab ainult ühte liiki, kategooriasse ja tüüpi kuuluvate kodulindude mune, mis on pärit samast kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

a) punkti 3 kohaselt munadel esitatud teave;

b) kodulinnuliik, kellelt munad pärinevad;

c) kaubasaatja nimi või ärinimi ja aadress.

5. Igas imporditud ühepäevaste tibude kastis on ainult ühte liiki, kategooriasse ja tüüpi kuuluvad kodulinnud, kes on pärit samast kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast, samast haudejaamast ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

a) päritoluriigi, -territooriumi, -tsooni või -piirkonna nimi;

b) kodulinnuliik, millesse ühepäevased tibud kuuluvad;

c) haudejaama eraldusnumber;

d) kaubasaatja nimi või ärinimi ja aadress.

1. Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude imporditud sugu- ja produktiivlinde ja ühepäevaseid tibusid hoitakse sihtettevõttes/-ettevõtetes alates nende saabumiskuupäevast:

a) vähemalt kuus nädalat või

b) kui linnud tapetakse enne punktis a nimetatud ajavahemiku möödumist, kuni tapapäevani.

2. Muid kodulinde kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinde, kes on koorunud imporditud haudemunadest, hoitakse vähemalt kolm nädalat alates koorumiskuupäevast haudejaamas või vähemalt kolm nädalat ettevõttes/ettevõtetes, kuhu kodulinnud pärast koorumist saadeti.

3. Punktides 1 ja 2 osutatud asjakohase ajavahemiku jooksul hoitakse imporditud sugu- ja produktiivlinde ja ühepäevaseid tibusid ning muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinde, kes on koorunud imporditud haudemunadest, isolatsioonis lindlates, kus ei ole muid linnukarju.

4. Imporditud haudemune inkubeeritakse eraldi inkubaatorites ja koorumiskappides.

5. Hiljemalt punktis 1 või 2 sätestatud ajavahemiku viimasel päeval teeb ametlik veterinaararst imporditud sugu- ja produktiivlindudele ja ühepäevastele tibudele kliinilise uuringu ning vajaduse korral võetakse proovid nende tervisliku seisundi kindlakstegemiseks.

1. Imporditud silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinnud („silerinnalised linnud”) märgistatakse kaelamärgise ja/või mikrokiibiga, millel on selle kolmanda riigi ISO kood, kust linnud on pärit. Sellised mikrokiibid peavad vastama ISO standarditele.

2. Silerinnaliste lindude imporditud haudemunad märgistatakse templiga, millel on selle kolmanda riigi ISO kood, kust munad on pärit, ja päritoluettevõtte loanumber.

3. Iga punktis 2 nimetatud haudemunade pakend sisaldab ainult silerinnaliste lindude mune, mis on pärit samast kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

a) punkti 2 kohaselt munadel esitatud teave;

b) hästi nähtav ja loetav märge, et saadetis sisaldab silerinnaliste lindude haudemune;

c) kaubasaatja nimi või ärinimi ja aadress.

4. Igas imporditud silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude ühepäevaste tibude kastis on ainult silerinnalised linnud, kes on pärit samast kolmandast riigist, territooriumilt, tsoonist või piirkonnast, samast ettevõttest ja samalt kaubasaatjalt, ning sellele on kantud vähemalt järgmised andmed:

a) päritoluriigi ISO kood ja päritoluettevõtte loanumber;

b) hästi nähtav ja loetav märge, et saadetis sisaldab silerinnaliste lindude ühepäevaseid tibusid;

c) kaubasaatja nimi või ärinimi ja aadress.

1. Pärast direktiiviga 91/496/EMÜ kooskõlas tehtud impordikontrolli veetakse silerinnaliste lindude ning nende haudemunade ja ühepäevaste tibude saadetised otse lõppsihtkohta.

2. Imporditud silerinnaliste lindude ühepäevaseid tibusid hoitakse sihtettevõttes/-ettevõtetes alates nende saabumiskuupäevast:

a) vähemalt kuus nädalat või

b) kui linnud tapetakse enne punktis a nimetatud ajavahemiku möödumist, kuni tapapäevani.

3. Silerinnalisi linde, kes on koorunud imporditud haudemunadest, hoitakse vähemalt kolm nädalat alates koorumise kuupäevast haudejaamas või vähemalt kolm nädalat sihtettevõttes/-ettevõtetes, kuhu nad pärast koorumist saadeti.

4. Punktides 2 ja 3 nimetatud ajavahemiku jooksul hoitakse imporditud silerinnalisi linde ja imporditud haudemunadest koorunud silerinnalisi linde isolatsioonis lindlates, kus ei ole muid silerinnalisi linde ega kodulinde.

5. Imporditud haudemune inkubeeritakse eraldi inkubaatorites ja koorumiskappides.

6. Hiljemalt punktis 2 või 3 sätestatud asjakohase ajavahemiku viimasel päeval teeb ametlik veterinaararst imporditud silerinnalistele lindudele ja nende ühepäevastele tibudele kliinilise uuringu ning vajaduse korral võetakse proovid nende tervisliku seisundi kindlakstegemiseks.

a) enne isolatsiooniperioodi algust kontrollib pädev asutus käesoleva lisa II osa punktis 4 nimetatud isolatsiooniruumide nõuetekohasust;

b) käesoleva lisa II osa punktides 2 ja 3 sätestatud asjakohase ajavahemiku jooksul tehakse igale silerinnalisele linnule kloaagi-tampooniproovil või väljaheiteproovil põhinev Newcastle’i haiguse viirusisolatsiooni test;

c) kui silerinnalised linnud saadetakse liikmesriiki, mille staatus on määratud vastavalt direktiivi ►M42  2009/158/EÜ ◄ artikli 12 punktile 2, tehakse igale silerinnalisele linnule lisaks käesoleva osa punktis b nimetatud viirusisolatsiooni testile ka seroloogiline test;

d) ühtegi lindu ei vabastata isolatsioonist enne, kui on saabunud punktides b ja c nimetatud testide negatiivsed tulemused.