18.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 166/55

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

1. lisa.

2. lisa.

3. lisa.

4. lisa.

5. lisa.

6. lisa.

2.1.

„sõiduki tüübikinnitus” – sõiduki tüübikinnitus seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete arvu ja paigaldusviisiga;

2.2.

„sõidukitüüp” – sõidukid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste aspektide poolest nagu:

2.3.

„püsttasapind” – sõiduki keskpikitasapinnaga risti asetsev vertikaaltasapind;

2.4.

„tühimassiga sõiduk” – juhi, sõitjate ja koormuseta, kuid täis kütusepaagi ja tavapäraselt sõiduki varustusse kuuluva tööriistakomplektiga sõiduk;

2.5.

„latern” – seade, mida kasutatakse tee valgustamiseks või valgussignaali andmiseks teistele liiklejatele. Laternate hulka loetakse ka numbritulelaternad ja helkurid;

2.5.1.   „ekvivalentsed laternad”– ühesuguse funktsiooniga laternad, mis on tüübikinnituse saanud riigis, kus sõiduk on registreeritud; selliste laternate karakteristikud võivad erineda sõidukile tüübikinnituse ajal paigaldatud laternate karakteristikutest tingimusel, et laternad vastavad käesolevas eeskirjas esitatud nõuetele;

2.5.2.   „sõltumatud laternad”– seadmed, millel on eraldi valgusavad, eraldi valgusallikad ja eraldi korpused;

2.5.3.   „grupeeritud laternad”– seadmed, millel on eraldi valgusavad ja valgusallikad, kuid ühine korpus;

2.5.4.   „kombineeritud laternad”– seadmed, millel on eraldi valgusavad, kuid ühine valgusallikas ja ühine korpus;

2.5.5.   „vastastikku ühendatud laternad”– seadmed, millel on eraldi valgusallikad või erinevatel tingimustel (näiteks, optilised, mehaanilised, elektrilised erinevused) töötav üks valgusallikas, täielikult või osaliselt ühised valgusavad ja ühine korpus;

2.5.6.   „kaugtulelatern”– latern, mida kasutatakse selleks, et valgustada sõiduki ees olevat teeosa pikalt distantsilt;

2.5.7.   „lähitulelatern”– latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki ees, ilma et laterna ere tuli pimestaks vastassuunas liikuvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid ega tekitaks nendele muid ebamugavusi;

2.5.7.1.   „lihtlähitulelatern”– ilma infrapunakiirguri ja/või kurvivalgustuseks kasutatavate lisavalgusallikateta lähituli;

2.5.8.   „suunatulelatern”– latern, mida kasutatakse teiste liiklejate teavitamiseks sõidukijuhi kavatsusest muuta suunda kas paremale või vasakule.

Suunatulelaternat või -laternaid võib kasutada ka eeskirja nr 97 sätete kohaselt;

2.5.9.   „piduritulelatern”– latern, mida kasutatakse sõiduki taga olevate teiste liiklejate teavitamiseks sellest, et sõidukijuht kasutab sõidupidurit;

2.5.10.   „tagumise registreerimismärgi valgustusseade”– seade, mida kasutatakse tagumise registreerimismärgi jaoks ettenähtud ala valgustamiseks; see võib koosneda mitmest optilisest elemendist;

2.5.11.   „eesmine ääretulelatern”– latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks eestpoolt vaadatuna;

2.5.12.   „tagumine ääretulelatern”– latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks tagantpoolt vaadatuna;

2.5.13.   „helkur”– seade, mis valguse peegeldumise abil sõidukiga ühendamata valgusallikalt näitab sõiduki kohalolekut vaatlejale, kes asub valgusallika lähedal.

Käesoleva eeskirja kohaldamisel ei peeta valgustpeegeldavaid numbrimärke helkuriteks;

2.5.14.   „ohutuli”– sõiduki kõigi suunatulelaternate samaaegne toimimine tähelepanu juhtimiseks asjaolule, et sõiduk kujutab ajutiselt teistele liiklejatele erilist ohtu;

2.5.15.   „eesmine udutulelatern”– latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks udus, lumesajus, vihmasajus või tolmupilvedes;

2.5.16.   „tagumine udutulelatern”– latern, mille abil tehakse sõiduk tiheda udu korral tagantpoolt paremini märgatavaks;

2.5.17.   „päevatulelatern”– ettepoole suunatud latern, mis on ette nähtud sõiduki nähtavamaks tegemiseks päevase sõidu ajal;

2.6.

valgustusseadme, valgussignaalseadme või helkuri „valgust kiirgav pind” – valgust läbilaskva materjali kogu välispind või selle osa, nagu selle on joonisel esitanud seadme tootja oma tüübikinnituse taotluses, vt 3. lisa;

2.7.

„valgusava” (vt 3. lisa);

2.7.1.   „valgustusseadme valgusava” (vt punktid 2.5.6, 2.5.7 ja 2.5.15)– peegeldi täisava ortogonaalprojektsioon või ellipsoidpeegeldiga esilaterna puhul hajutiklaasi projektsioon püsttasapinnal. Kui valgustusseadmel puudub peegeldi, kohaldatakse punktis 2.7.2 esitatud määratlust. Kui laterna valgust kiirgav pind ulatub ainult osaliselt üle peegeldi täisava, siis võetakse valgusavana arvesse ainult selle osa projektsioon.

Lähitulelaterna puhul piirneb valgusava valguse ja varju piirjoone projektsiooniga laternaklaasidel. Teineteise suhtes reguleeritava peegeldi ja klaasi puhul tuleks kasutada seadeulatuse keskasendit.

Kui samaaegselt töötavad lihtlähituld kiirgav esilatern ja täiendavad valgustusseadmed või valgusallikad, mis on ette nähtud kurvivalgustuseks, moodustavad nende individuaalsed valgusavad koos ühise valgusava;

2.7.2.   „muu valgussignaalseadme kui helkuri valgusava” (vt punktid 2.5.8, 2.5.9, 2.5.11, 2.5.12, 2.5.14 ja 2.5.16)– laterna ortogonaalprojektsioon pinnal, mis asetseb risti laterna nullteljega ning on kokkupuutes laterna välise valgust kiirgava pinnaga, ning mis piirneb kõnealusel tasandil paiknevate ekraanide servadega, millest igaüks laseb läbi ainult 98 % kogu valgustugevusest nulltelje suunas. Valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult horisontaalsete ja vertikaalsete servadega ekraane;

2.7.3.   „helkuri valgusava” (vt punkt 2.5.13)– helkuri ortogonaalprojektsioon, mis asetseb nullteljega risti ning mis piirneb helkuri valgustpeegeldava pinna välisservadega kokkupuutuvate ja nullteljega paralleelsete pindadega. Helkuri valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult vertikaalseid ja horisontaalseid pindu;

2.8.

„nähtav pind” — määratletud vaatlussuunas — vastavalt tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja soovile:

kas laternaklaasi välispinnale projekteeritud valgusava piirjoone ortogonaalprojektsioon (a–b)

või valgust kiirgava pinna ortogonaalprojektsioon (c–d)

vaatlussuunaga risti asetseval tasapinnal ning kokkupuutes laternaklaasi kõige välimise punktiga (vt käesoleva eeskirja 3. lisa);

2.9.

„nulltelg” – laternale iseloomulik telg, mille määrab kindlaks (laterna) tootja fotomeetrilistel mõõtmistel võrdlussuunana (H = 0°, V = 0°) kasutamiseks ja laterna kinnitamiseks sõidukile;

2.10.

„nullkese” – nulltelje ja välise valgust kiirgava pinna lõikepunkt, mille määrab kindlaks laterna tootja;

2.11.

„geomeetrilise nähtavuse nurgad” – nurgad, mis määravad kindlaks miinimumruuminurga välja, mille ulatuses laterna väline valgust kiirgav pind peab nähtav olema. See ruuminurga väli määratakse kera segmendi abil, mille kese langeb ühte laterna nullkeskmega ning mille ekvaator on paralleelne maapinnaga. Need segmendid määratakse nulltelje alusel. Horisontaalnurgad β vastavad pikkusele ja vertikaalnurgad α vastavad laiusele. Lõpmatusest vaadatuna ei tohi geomeetrilise nähtavuse nurkade sees olla ühtegi takistust laterna nähtava valgust kiirgava pinna mis tahes osalt lähtuva valguse levikule. Kui mõõtmised tehakse laternale lähemal, tuleb sama täpsuse saamiseks vaatlussuunda paralleelselt nihutada.

Geomeetrilise nähtavuse nurkade sees olevaid takistusi ei võeta arvesse, kui need olid olemas juba laterna tüübikinnituse saamise ajal.

Kui mõni sõiduki osa varjab paigaldatud laterna nähtava pinna mis tahes osa, siis tuleb tõendada, et takistusest varjamata laterna osa vastab laterna optilise osa tüübikinnitusel ettenähtud fotomeetrilistele väärtustele (vt käesoleva eeskirja 3. lisa). Kui aga geomeetrilise nähtavuse vertikaalset nurka allpool horisontaaltasapinda võib vähendada kuni 5°-ni (latern, mis asub maapinnast kuni 750 mm kõrgusel), võib paigaldatud optilise osa fotomeetriliste mõõtmiste välja vähendada kuni 5°-ni allapoole horisontaaltasapinda;

2.12.

„külgserva äärmine punkt” – sõiduki mõlemal küljel – tasapind, mis on paralleelne sõiduki keskpikitasapinnaga ning langeb ühte sõiduki külgmise välisservaga, välja arvatud projektsioon, mille tekitavad:

2.13.

„kogulaius” – eespool punktis 2.12 määratletud kahe vertikaaltasapinna vaheline kaugus;

2.14.

„üksiklatern”:

2.15.

„kahe laterna vaheline kaugus” – nulltelje suunas asetseva kahe nähtava pinna vaheline lühim kaugus. Kui laternatevaheline kaugus vastab selgelt eeskirja nõuetele, ei ole nähtavate pindade täpseid piire vaja määratleda;

2.16.

„töökorras oleku märguanne” – nähtav või kuuldav signaal (või mis tahes samaväärne signaal), mis näitab, kas seade on sisse lülitatud ja on töökorras või mitte;

2.17.

„sisselülitatuse märguanne” – nähtav (või mis tahes samaväärne) signaal, mis näitab, et seade on sisse lülitatud, kuid mitte seda, kas see on töökorras või mitte;

2.18.

„lisalatern” – latern, mille paigaldamine on jäetud tootja otsustada;

2.19.

„maapind” – pind, millel sõiduk seisab, ja mis on põhiliselt horisontaalne;

2.20.

„seade” – osa või osade kombinatsioon, mida kasutatakse ühe või mitme funktsiooni täitmiseks;

2.21.

„valgustusseadme kiiratava valguse värvus”. Käesolevas eeskirjas kasutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 48 ja selle muudatustes sätestatud määratlusi kiiratava valguse värvuse kohta;

2.22.

„sõiduki täismass” või maksimaalne mass – tootja kindlaksmääratud suurim tehniliselt lubatud tegelik mass;

2.23.

„täismassiga sõiduk” – sõiduk on koormatud sõiduki täismassini vastavalt punktile 2.22;

2.24.

„horisontaalne kalle” – laternate valgusvoogude vaheline nurk, kui mootorratas on punktis 5.4 määratud asendis, ja valgusvoogude vaheline nurk, kui mootorratas on kaldes (vt joonist 6. lisas);

2.25.

„horisontaalse kalde reguleerimissüsteem” – seade, mis korrigeerib esilaterna horisontaalkallet nulli suunas;

2.26.

„kaldenurk” – nurk, mis moodustub mootorratta vertikaalse kesktasapinna suhtes mootorratta pööramisel ümber pikitelje (vt joonist 6. lisas);

2.27.

„horisontaalse kalde reguleerimissüsteemi signaal” – mis tahes juhtsignaal või täiendav juhtsisend, mis on suunatud süsteemi, või juhtväljund, mis on suunatud süsteemist mootorrattasse;

2.28.

„horisontaalse kalde reguleerimissüsteemi signaaligeneraator” – seade, mis reprodutseerib süsteemikontrolli jaoks ühe või mitu horisontaalse kalde reguleerimissüsteemi signaalheli;

2.29.

„horisontaalse kalde reguleerimissüsteemi katsenurk” – nurk δ, mis moodustub esilaterna valguse ja varju piirjoonest ja HH joonest (asümmeetrilise laterna puhul kasutatakse piirjoone horisontaalset osa) (vt joonist 6. lisas);

2.30.

„kurvivalgustus” – valgustusfunktsioon, mis annab kurvides parema valgustuse.

3.1.

Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.

Taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised andmed:

3.3.

Tüübikinnituskatseid korraldavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada tühimassiga ja punkti 3.2.2 kohase valgustus- ja valgussignaalseadmete täiskomplektiga sõiduk, mille tüüp vastab tüübikinnituse saamiseks esitatule.

4.1.

Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituseks esitatud sõiduk vastab kõikide loetelus määratletud seadmete osas käesoleva eeskirja nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.2.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 01, mis tähistab käesolevat eeskirja koos 01-seeria muudatusega) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kinnituse väljaandmise ajal eeskirjas tehtud kõige uuemaid olulisi tehnilisi muudatusi.

Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama tüübikinnitusnumbrit teisele sõidukitüübile või samale sõidukitüübile, mis esitati varustusega, mida ei ole nimetatud punkti 3.2.2 kohases loetelus käesoleva eeskirja punktis 7 esitatud tingimustel.

4.3.

Teatis sõidukile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise, selle andmisest keeldumise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

4.4.

Igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

4.5.

Kui sõiduk vastab ühe või mitme muu kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile, ei pea selle eeskirja kohaselt kinnituse andnud riik punktis 4.4.1 nimetatud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa eeskirja numbrid ja tüübikinnitusnumbrid ning kõigi nende eeskirjade lisasümbolid, mille kohaselt on antud tüübikinnitus riigis, mis on andnud tüübikinnituse käesoleva eeskirja kohaselt.

4.6.

Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.

Tüübikinnitusmärk tuleb paigutada sõiduki tootja paigaldatud sõidukiandmetega plaadi lähedale või selle peale.

4.8.

Tüübikinnitusmärkide paigutuse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

5.5.1.

üksiklaternate või helkurite paigaldamisel peab nende nullkese jääma sõiduki keskpikitasapinnale;

5.5.2.

sama funktsiooniga paarislaternad peavad olema:

5.6.1.

Laternad võivad olla grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud tingimusel, et täidetud on kõik värvust, asendit, suunda, geomeetrilist nähtavust, elektrilisi ühendusi käsitlevad ja muud nõuded (kui neid on).

5.6.2.

Kui üksiklaterna nähtav pind koosneb kahest või enamast eraldi osast, peab see vastama järgmistele nõuetele:

5.9.1.

punase tule nähtavus eest: punase laterna nähtav pind ei tohi olla otse nähtav vaatlejale, kes liigub 1. vööndis 25 m kaugusel sõiduki ees asuval püsttasapinnal;

5.9.2.

valge tule nähtavus tagant: valge laterna nähtav pind ei tohi olla tagant otse nähtav vaatlejale, kes liigub 2. vööndis 25 m kaugusel sõiduki taga asuval püsttasapinnal;

5.9.3.

vaatleja jaoks moodustavad vastavatel tasapindadel 1. ja 2. vööndi:

5.11.1.

Päevatulelaterna olemasolul põleb see mootori töötades automaatselt. Kui esilaternad on sisse lülitatud, ei sütti päevatulelatern mootori töötamise ajal.

Päevatulelaterna puudumisel põleb esilatern mootori töötades automaatselt.

5.12.1.

Kõik märgulambid peavad olema juhile normaalses juhtimisasendis selgesti nähtavad.

5.12.2.

Ettenähtud sisselülitatuse märguande võib asendada töökorras oleku märguandega.

kaugtulelatern

:

valge

lähitulelatern

:

valge

suunatulelatern

:

merevaikkollane

piduritulelatern

:

punane

tagumise numbritule latern

:

valge

eesmine ääretulelatern

:

valge või merevaikkollane

tagumine ääretulelatern

:

punane

mittekolmnurkne tagumine helkur

:

punane

mittekolmnurkne külgmine helkur

:

ees merevaikkollane

taga merevaikkollane või punane

sõiduki ohutuled

:

merevaikkollane

eesmine udutulelatern

:

valge või selektiivkollane

tagumine udutulelatern

:

punane

5.14.1.

kaugtulelatern (punkt 6.1);

5.14.2.

lähitulelatern (punkt 6.2);

5.14.3.

suunatulelatern (punkt 6.3);

5.14.4.

piduritulelatern (punkt 6.4);

5.14.5.

tagumise registreerimismärgi valgustusseade (punkt 6.5);

5.14.6.

eesmine ääretulelatern (punkt 6.6);

5.14.7.

tagumine ääretulelatern (punkt 6.7);

5.14.8.

mittekolmnurkne tagumine helkur (punkt 6.8);

5.14.9.

mittekolmnurkne külgmine helkur (punkt 6.12);

5.15.1.

sõiduki ohutuled (punkt 6.9);

5.15.2.

udutulelaternad:

5.15.3.

päevatulelatern (punkt 6.13).

a)

eeskiri nr 113, klass B, C, D või E;

b)

eeskiri nr 112;

c)

eeskiri nr 1;

d)

eeskiri nr 8;

e)

eeskiri nr 20;

f)

eeskiri nr 57;

g)

eeskiri nr 72;

h)

eeskiri nr 98.

a)

eeskiri nr 113, klass B, D või E;

b)

eeskiri nr 112;

c)

eeskiri nr 1;

d)

eeskiri nr 8;

e)

eeskiri nr 20;

f)

eeskiri nr 72;

g)

eeskiri nr 98.

h)

eeskiri nr 113, klass C.

6.1.3.1.1.

Sõltumatu kaugtulelatern võib olla paigaldatud teise esilaterna kohale, alla või kõrvale: kui kõnealused laternad asuvad üksteise kohal, siis peab kaugtulelaterna nullkese paiknema sõiduki keskpikitasapinnal; kui kõnealused laternad asuvad üksteise kõrval, siis peab nende nullkese paiknema sümmeetriliselt sõiduki keskpikitasapinna suhtes.

6.1.3.1.2.

Teise esilaternaga vastastikku ühendatud kaugtulelatern peab olema paigaldatud nii, et selle nullkese paikneb sõiduki keskpikitasapinnal. Kui sõiduk on varustatud ka sõltumatu lihtlähitulelaternaga või lihtlähitulelaternaga, mis on vastastikku ühendatud eesmise ääretulelaternaga ja asub kaugtulelaterna kõrval, peavad nende nullkeskmed olema sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes.

6.1.3.1.3.

Kaks kaugtulelaternat, millest üks või mõlemad on vastastikku ühendatud teise esilaternaga, peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed oleksid sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes.

a)

horisontaalse kalde reguleerimissüsteemi välja lülitada, kuni see on lähtestatud vastavalt tootja juhistele;

b)

kaugtulelaternat ümber seadistada nii, et selle horisontaalne ja vertikaalne suund oleks samasugune kui ilma horisontaalse kalde reguleerimissüsteemita esilaternal.

a)

eeskiri nr 113, klass B, C, D või E;

b)

eeskiri nr 112;

c)

eeskiri nr 1;

d)

eeskiri nr 8;

e)

eeskiri nr 20;

f)

eeskiri nr 57;

g)

eeskiri nr 72;

h)

eeskiri nr 98.

a)

eeskiri nr 113, klass B, D või E;

b)

eeskiri nr 112;

c)

eeskiri nr 1;

d)

eeskiri nr 8;

e)

eeskiri nr 20;

f)

eeskiri nr 72;

g)

eeskiri nr 98.

a)

eeskirja nr 113 eelnõu, klass C.

6.2.3.1.1.

Sõltumatu lähitulelatern võib olla paigaldatud teise esilaterna kohale, alla või kõrvale: kui kõnealused laternad asuvad üksteise kohal, siis peab lihtlähituld kiirgava laterna nullkese paiknema sõiduki keskpikitasapinnal; kui kõnealused laternad asuvad üksteise kõrval, siis peavad nende nullkeskmed paiknema sümmeetriliselt sõiduki keskpikitasapinna suhtes;

6.2.3.1.2.

Teise esilaternaga vastastikku ühendatud lihtlähituld kiirgav esilatern peab olema paigaldatud nii, et selle nullkese paikneb sõiduki keskpikitasapinnal. Kui sõiduk on varustatud ka sõltumatu kaugtulelaternaga või kaugtulelaternaga, mis on vastastikku ühendatud eesmise ääretulelaternaga lihtlähituld kiirgava esilaterna kõrval, peavad nende nullkeskmed olema sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes.

6.2.3.1.3.

Kaks lihtlähituld kiirgavat esilaternat, millest üks või mõlemad on vastastikku ühendatud teise esilaternaga, peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed oleksid sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes.

6.2.3.1.4.

Täiendavaks kurvivalgustuseks ette nähtud valgustusseade või valgustusseadmed, mis on saanud tüübikinnituse lähitule osana vastavalt eeskirjale nr 113, tuleb paigaldada järgmistel tingimustel:

α

=

15° ülespoole ja 10° allapoole;

β

=

45° vasakule ja paremale, kui on ainult üks latern;

β

=

45° väljapoole ja 10° sissepoole iga laternapaari puhul.

a)

maksimaalne tootja määratud reguleeritava horisontaalse kalde nurk (vasakule ja paremale);

b)

pool tootja määratud maksimaalsest reguleeritavast horisontaalse kalde nurgast (vasakule ja paremale).

a)

horisontaalse kalde reguleerimissüsteemi välja lülitada, kuni see on lähtestatud vastavalt tootja juhistele, ja

b)

ümber seadistada lähituld nii, et selle horisontaalne ja vertikaalne suund oleks samasugune kui horisontaalse kalde reguleerimissüsteemita esilaternal.

6.3.3.1.

Laius: eesmiste suunatulelaternate kohta kehtivad samaaegselt järgmised nõuded:

Kaugus tagumiste suunatulelaternate valgusavade siseservade vahel peab olema vähemalt 180 mm, eeldusel et punktis 2.11 esitatud nõudeid kohaldatakse ka numbrimärgi paigaldamisel;

6.3.3.2.

kõrgus: mitte vähem kui 350 mm ja mitte rohkem kui 1 200 mm maapinnast;

6.3.3.3.

pikkus: ettepoole ei tohi kaugus sõiduki kõige tagapoolsemat piirjoont tähistava püsttasapinna ja tagumiste suunatulelaternate nullkeskme vahel olla üle 300 mm.

6.3.9.1.

peab tulede vilkumissagedus olema 90 ± 30 korda minutis;

6.3.9.2.

sõiduki ühel küljel asetsevad suunatuled võivad vilkuda kas samaaegselt või vaheldumisi;

6.3.9.3.

tuli peab süttima kuni ühe sekundi jooksul ning esimest korda kustuma kuni pooleteise sekundi jooksul pärast valgussignaali lülitusseadise kasutamist.

6.3.9.4.

Ühe suunatulelaterna tõrke puhul, v.a lühis, peab teine või peavad teised sama suunda näitavad laternad edasi vilkuma või põlema jääma, kuid sellisel juhul võib vilkumissagedus ettenähtust erineda.

6.4.3.1.

kõrgus: mitte vähem kui 250 mm ja mitte rohkem kui 1 500 mm maapinnast;

6.4.3.2.

pikkus: sõiduki taga.

Horisontaalnurk

:

45° vasakule ja paremale, kui on ainult üks latern:

45° väljapoole ja 10° sissepoole iga laternapaari puhul.

Vertikaalnurk

:

15° horisontaalpinnast üles- ja allapoole.

6.6.3.1.

Laius:

Kaks eesmist ääretulelaternat, millest üks või mõlemad on vastastikku ühendatud teise esilaternaga, peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed oleksid sümmeetrilised sõiduki keskpikitasapinna suhtes;

6.6.3.2.

kõrgus: mitte vähem kui 350 mm ja mitte rohkem kui 1 200 mm maapinnast;

6.6.3.3.

pikkus: sõiduki ees.

Horisontaalnurk

:

80 kraadi vasakule ja paremale, kui on ainult üks latern:

horisontaalnurk võib olla 80 kraadi väljapoole ja 20 kraadi sissepoole iga laternapaari kohta.

Vertikaalnurk

:

15 kraadi horisontaalpinnast üles- ja allapoole.

6.7.3.1.

kõrgus: mitte vähem kui 250 mm ja mitte rohkem kui 1 500 mm maapinnast;

6.7.3.2.

pikkus: sõiduki taga.

Horisontaalnurk

:

80° vasakule ja paremale, kui on ainult üks latern:

horisontaalnurk võib olla 80° väljapoole ja 45° sissepoole iga laternapaari kohta.

Vertikaalnurk

:

15° horisontaalpinnast üles- ja allapoole.

Horisontaalnurk

:

30° vasakule ja paremale, kui on ainult üks helkur;

30° väljapoole ja 10° sissepoole iga helkuripaari puhul.

Vertikaalnurk

:

15° horisontaalpinnast üles- ja allapoole.

6.10.3.1.

laius: üksiklaterna nullkese peab olema sõiduki keskpikitasapinnal või sellele tasandile lähima valgusava serval, keskpikitasapinnast mitte kaugemal kui 250 mm;

6.10.3.2.

kõrgus: vähemalt 250 mm maapinnast. Ükski valgusava punkt ei ole kõrgemal kui kõige kõrgem lähitulelaterna valgusava punkt;

6.10.3.3.

pikkus: sõiduki ees. See nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita sõidukijuhile sõiduki tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu otse ega kaudselt ebamugavusi.

α

=

5° ülespoole ja allapoole;

β

=

45° vasakule ja paremale üksiklaterna jaoks, välja arvatud keskpunkti suhtes nihkes valgusti jaoks, mille puhul on sisenurk β = 10°;

β

=

45° väljapoole ja 10° sissepoole iga laternapaari puhul.

6.11.3.1.

kõrgus: mitte vähem kui 250 mm ja mitte rohkem kui 900 mm maapinnast;

6.11.3.2.

pikkus: sõiduki taga;

6.11.3.3.

tagumise udutulelaterna valgusava ja piduritulelaterna valgusava vaheline kaugus ei tohi olla väiksem kui 100 mm.

α

=

5° ülespoole ja allapoole;

β

=

25° vasakule ja paremale, kui on ainult üks latern;

25° väljapoole ja 10° sissepoole iga laternapaari puhul.

6.12.3.1.

Sõiduki küljel;

6.12.3.2.

kõrgus: mitte vähem kui 300 mm ja mitte rohkem kui 900 mm maapinnast;

6.12.3.3.

pikkus: peaks olema selline, et tavalistes tingimustes ei saaks sõidukijuhi või sõitjate riietus seadet varjata.

6.13.4.1.1.

Sõltumatu päevatulelatern võib olla paigaldatud teise esilaterna kohale, alla või kõrvale: kui kõnealused laternad asuvad üksteise kohal, siis peab päevatulelaterna nullkese paiknema sõiduki keskpikitasapinnal; kui kõnealused laternad asuvad üksteise kõrval, siis ei tohi valgusava serv paikneda sõiduki keskpikitasapinnast kaugemal kui 250 mm.

6.13.4.1.2.

Päevatulelatern, mis on vastastikku ühendatud teise esilaternaga (kaugtulelaterna või eesmise ääretulelaternaga), peab olema paigaldatud nii, et selle valgusava kaugus sõiduki keskpikitasapinnast ei ole rohkem kui 250 mm.

6.13.4.1.3.

Kaks päevatulelaternat, millest üks või mõlemad on vastastikku ühendatud teise eesmise laternaga, peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkese paikneb sümmeetriliselt sõiduki keskpikitasapinna suhtes.

6.13.4.1.4.

Kahe päevatulelaterna valgusavade vahekaugus ei tohi ületada 420 mm.

6.13.4.1.5.

Päevatulelaternate suhtes ei kohaldata maksimaalse vahekauguse nõuet, kui laternad

a)

latern on VÄLJA lülitatud või

b)

selle valgustugevus on vähendatud kogu eesmiste suunatulelaternate töötsükli (nii SEES kui VÄLJAS tsükliosa) jooksul.

7.1.

Kõigist sõidukitüübi või selle valgustus- ja valgussignaalseadmete või eespool punktis 3.2.2 osutatud loetelu muudatustest tuleb teavitada sõidukitüübile tüübikinnituse andnud haldusasutust. Seejärel võib asutus kas:

7.2.

Teade muudatusi käsitleva tüübikinnituse laiendamise või sellest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 ettenähtud korras.

7.3.

Tüübikinnituse laienduse väljastanud pädev asutus määrab kõnealusele laiendusele seerianumbri ning teavitab sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

8.1.

käesoleva eeskirja alusel heaks kiidetud mootorrattad peavad olema valmistatud nii, et need vastaksid punkti 5 ja 6 nõuete kohaselt kinnitatud tüübile.

8.2.

Tuleb tagada käesoleva eeskirja 5. lisas sätestatud toodangu miinimumnõuetele vastavuse kontrollimise kord.

8.3.

Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid vastavuse kontrollimise meetodeid. Kontrolle korraldatakse tavaliselt kord aastas.

9.1.

Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 8.1 sätestatud nõue ei ole täidetud või kui sõiduk ei ole edukalt läbinud punktis 8 sätestatud kontrollimisi.

9.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teavitab ta sellest kohe teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

11.1.

Alates 01-seeria muudatuste 10. täienduse ametliku jõustumise kuupäevast ei saa käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 01-seeria muudatuste 10. täiendusega.

11.2.

Pärast 60 kuu möödumist punkti 11.1 jõustumisest annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnitusi vaid juhul, kui kinnitatava sõidukitüübi valgustus- ja valgustussignaalseadmete arv ja paigaldusviis vastab käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste 10. täienduse nõuetele.

11.3.

Käesoleva eeskirja alusel enne punktis 11.2 nimetatud kuupäeva antud tüübikinnitused jäävad jõusse. Kui sõidukid registreeriti esmakordselt rohkem kui 84 kuud pärast eespool punktis 11.1 nimetatud jõustumiskuupäeva, võivad eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest sõidukitüübile, mille valgustus- ja valgustussignaalseadmete arv ja paigaldusviis ei vasta käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste 10. täiendusele.