Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

PÕHIPUNKTID

Eesmärgid

EAFRD eesmärgid on:

• parandada konkurentsivõimet põllumajanduses;
• tagada loodusvarade jätkusuutlik majandamine ja kliimategevuse meetmete tulemuslik rakendamine;
• saavutada tasakaalustatud territoriaalne areng kõikides ELi maapiirkondades, sealhulgas tööhõive loomine ja säilitamine.

Prioriteedid

EL toetab kuue prioriteetse eesmärgi täitmisele suunatud tegevusi:

• teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine;
• kõigi põllumajandusvormide elujõulisuse ja konkurentsivõime parandamine ning metsade säästva majandamise edendamine;
• toiduahela korraldamise, sealhulgas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise, loomade heaolu ja riskijuhtimise edendamine;
• põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine;
• ressursitõhususe edendamine ja vähese süsihappegaasiheitega majandusele üleminek;
• sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamine maapiirkondades.

Samuti võivad ELi liikmesriigid ja piirkonnad tegeleda oma piirkonnas eriti tähtsate küsimustega, nagu:

• noored põllumajandustootjad;
• väikesed põllumajandusettevõtted;
• mägialad;
• maapiirkondade naised;
• kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning elurikkus.

Eelarve

• EAFRD eelarveks nähti 2015. aastal ette 99,3 miljardit eurot. Vähemalt 30 % sellest tuleb kasutada keskkonnakaitse- ja kliimameetmeteks ning 5 % on ette nähtud kohalike strateegiate väljatöötamiseks.
• Delegeeritud määrusega (EL) 2015/791 vaadatakse läbi ELi maaelu arengu programmidele antava toetuse eelarve jagunemine (määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa).

Määruse 2017. aasta muudatus

Alates 1. jaanuarist 2018 kohaldatud määruse (EL) 2017/2393 eesmärk on lihtsustada ja parandada põllumajandustootjate juurdepääsu ühise põllumajanduspoliitika rahastusele. Määrusega viiakse muu hulgas sisse:

• uus sektoripõhine sissetuleku stabiliseerimise vahend, et tagada hüvitamine põllumajandustootjatele sissetuleku järsu vähenemise eest;
• toetus kindlustuslepingute puhul, kui rohkem kui 20 % põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust on hävinud näiteks ebasoodsate ilmastikuolude tõttu.

Rakendamine

Käesoleva määruse alusel peab maaelu arengu poliitika olema kooskõlas muu selle valdkonna poliitikaga. ELi tasandil on kehtestatud eeskirjad ja sõlmitud lepingud selleks, et tagada ELi rahastamise tulemuslik kasutamine, vähendades kattuvusi ja vasturääkivusi.

COVID-19 pandeemia

• Muutmismäärusega (EL) 2020/872 antakse EAFRD raames ajutist erakorralist abi põllumajandustootjatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele), kes töötlevad, turustavad või arendavad põllumajandustooteid või puuvilla.
• Liikmesriigid peavad suunama toetuse toetusesaajatele, keda COVID-19 kriis kõige rohkem mõjutab, olemasolevate tõendite ning objektiivsete ja mittediskrimineerivate valikukriteeriumite alusel.
• Toetust antakse ühekordse kindlasummalise maksena, mis makstakse välja 30. juuniks 2021 toetustaotluste põhjal, mille riiklik pädev asutus on heaks kiitnud 31. detsembriks 2020.
• Toetuse maksimumsumma ei tohi ületada 7 000 eurot põllumajandustootja kohta ja 50 000 eurot VKE kohta.

Erakorraline ajutine toetus

• Muutmismäärusega (EL) 2022/1033 nähakse liikmesriikidele ette võimalus anda põllumajandustootjatele ja VKEdele EAFRD raames erakorralist ajutist toetust, et reageerida mõjule, mis tuleneb Venemaa sissetungist Ukrainasse. Selle toetuse eesmärk on tegeleda probleemidega, mis ohustavad põllumajandustegevuse ning põllumajandustoodete töötlemisega tegelevate väikeettevõtjate tegevuse jätkuvust, nagu sisendkulude märkimisväärne tõus, eelkõige sööda ja väetiste tegelevatele ettevõtjatele, ja energiahindade tõus.
• Põllumajandustootjad ja VKEd võivad saada toetust vastavalt kuni 15 000 eurot ja 100 000 eurot. Toetus makstakse välja 15. oktoobriks 2023. Liikmesriigid peavad seetõttu tegema oma maaelu arengu programmides muudatuse selle uue meetme lisamiseks.

Üleminekueeskirjad aastateks 2021 ja 2022

• Muutmismäärus (EL) 2020/2220 võimaldab jätkuvalt kohaldada 2014.–2020. aasta ÜPP raames kehtivaid eeskirju ning tagab katkematud maksed põllumajandustootjatele ja teistele EAFRD kaudu toetuse saajatele aastatel 2021 ja 2022 kuni uue raamistiku kohaldamiseni alates 1. jaanuarist 2023.
• Lisaks sellele aitab erakorraline ajutine toetus põllumajandustootjatele ja VKEdele, keda COVID-19 kriis eriti mõjutab, lahendada käimasolevaid likviidsusprobleeme, mis ohustavad põllumajanduse ja põllumajandustoodete töötlemise, turustamise või arendamisega tegelevate väikeettevõtjate järjepidevust.
• Maaelu arendamiseks antava ELi toetuse kogusumma ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 on maksimaalselt 26 896 831 880 eurot jooksevhindades vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule aastateks 2021–2027.
• ELi põllumajandussektori ja maapiirkondade taastamiseks aastatel 2021 ja 2022 tuleb EAFRD raames eraldada täiendavate vahenditena veel 8 070 486 840 eurot jooksevhindades. Määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nende vahendite eraldamise kohta sellistele prioriteetidele nagu majanduslik ja sotsiaalne areng, kliimameetmed, loomade heaolu jne.