Maaelu areng

Maaelu arengu poliitika on Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) teine sammas. Sellega püütakse aidata ELi maapiirkondadel tulla toime nende ees seisvate majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete väljakutsetega. ÜPP kolm pikaajalist eesmärki on järgmised:

• põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime edendamine;
• loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmete rakendamine;
• tasakaalustatud piirkondlik areng maapiirkondades, sh uute töökohtade loomine ja tööhõive säilitamine.

ELi maaelu arendamiseks ettenähtud vahendid eraldatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). EAFRDi eelarve aastateks 2021–2027 on 95,5 miljardit eurot, sh 8,1 miljardit eurot järgmise põlvkonna Euroopa taasterahastust, et aidata toime tulla COVID-19 pandeemia põhjustatud probleemidega.

Poliitikat rakendatakse seitsmeaastaste maaelu arengu programmide kaudu, mis koostatakse koostöös ELiga. Programmide keskmes on kuus prioriteeti:

• teadmussiire ja innovatsioon;
• kõigi põllumajandusliikide konkurentsivõime ja metsade säästev majandamine;
• toiduahela korraldamine;
• ökosüsteemide taastamine, kaitse ja edendamine:
• ressursitõhususe edendamine ja vähese süsihappegaasiheitega majandusele üleminek;
• sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamine maapiirkondades.

EAFRD, nagu ka muude Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise põhimõtted, eeskirjad ja standardid on sätestatud määruses (EL) nr 1303/2013.

Maaelu arenguga seotud kulutuste eeskirjad aastateks 2021–2022 on sätestatud 23. detsembril 2020 vastu võetud ühise põllumajanduspoliitika üleminekumääruses. Määrusega laiendatakse märkimisväärselt olemasolevaid eeskirju (mis algselt kehtisid aastateks 2014–2020). Selleks lisati mõned elemendid, et tagada sujuv üleminek tulevastele ÜPP õigusaktidele, mis hakkavad kehtima 2023. aastal.