Barcelona Vahemere kaitse konventsioon
KOKKUVÕTE:
Vahemere saastekaitse konventsioon (Barcelona konventsioon)
Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsioon (muudetud Barcelona konventsioon)
Laevadest ning õhusõidukitest pärit jäätmetest tuleneva Vahemere saaste vältimist käsitlev protokoll (jäätmete ladestamise protokoll)
Otsus 77/585/EMÜ, millega sõlmitakse Vahemere saastekaitse konventsioon ja koostatakse laevadest ning õhusõidukitest pärit jäätmetest tuleneva Vahemere saaste vältimist käsitlev protokoll
Maismaalt lähtuva reostuse eest Vahemere kaitsmist käsitlev protokoll (maismaalt lähtuva reostuse protokoll)
Vahemere kaitsmist maismaalt lähtuva saaste eest käsitleva protokolli muudatused
Otsus 1999/801/EÜ maismaalt lähtuva reostuse eest Vahemere kaitsmist käsitleva protokolli muudatuste vastuvõtmise kohta
Otsus 83/101/EMÜ, millega sõlmitakse protokoll Vahemere kaitsmise kohta maismaalt lähtuva reostuse eest
Vahemere erikaitsealasid ja elustiku mitmekesisust käsitlev protokoll (erikaitsealade ja elustiku mitmekesisuse protokoll)
Otsus 84/132/EMÜ – Vahemere erikaitsealasid käsitleva protokolli sõlmimine
Otsus 1999/800/EÜ Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli sõlmimise ja kõnealuse protokolli lisade (Barcelona konventsioon) heakskiitmise kohta
Protokoll koostöö kohta laevade põhjustatud merereostuse vältimisel ja hädaolukordades Vahemere reostuse vastu võitlemisel (reostuse vältimise ja hädaolukordade protokoll)
Otsus 2004/575/EÜ – Vahemere reostuse eest kaitsmise Barcelona konventsiooni protokolli, mis käsitleb laevadelt pärit reostuse vältimiseks ja Vahemere reostuse vastu võitlemiseks hädaolukordades tehtavat koostööd, Euroopa Ühenduse nimel sõlmimine
Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokoll
otsus 2010/631/EL – Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimine
Protokoll, milles käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ja kasutamisest lähtuva reostuse eest (avamere protokoll)
Otsus 2013/5/EL – ELi ühinemine protokolliga, milles käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ja kasutamisest lähtuva reostuse eest
MIS ON KONVENTSIOONI, OTSUSTE JA PROTOKOLLIDE EESMÄRK?
- Konventsiooni ja protokollide peamine eesmärk on kaitsta Vahemere merekeskkonda ja rannikuala.
- Otsused võimaldavad ELil konventsiooni ja selle protokollidega ühineda ning vajaduse korral lisada muudatusi.
PÕHIPUNKTID
Barcelona konventsioon
- Barcelona konventsioonil, mis hõlmab 21 Vahemere-äärset riiki (sealhulgas kaheksa ELi riiki – Horvaatia, Küpros, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Malta, Sloveenia ja Hispaania) ja ELi, on 22 osalist.
- Konventsioonis nõutakse, et selle osalised võtaksid eraldi või ühiselt Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitsmiseks ja parandamiseks kõik meetmed kestliku arengu toetamiseks.
Konventsiooni eesmärgid on:
- merekeskkonna ja rannikuala kaitsmine reostuse vältimisele ja vähendamisele suunatud tegevuste kaudu ning võimaluse korral selle kõrvaldamine, olenemata sellest, kas see on tingitud tegevusest maismaal või merel;
- reostuse hindamine ja kontrollimine;
- mere ja ranniku loodusvarade säästev majandamine;
- keskkonna integreerimine majandus- ja sotsiaalarengusse;
- loodus- ja kultuuripärandi kaitsmine;
- solidaarsuse tugevdamine Vahemere-äärsete riikide vahel ning
- elukvaliteedi parandamisele kaasaaitamine.
Konventsiooniosalised kohustuvad:
- rakendama koostöösüsteemi ning integreeritud seire- ja hindamisprogrammi koos teabe ja hinnangutega, et kaitsta Vahemere merekeskkonda ja rannikuala ning vähendada või kõrvaldada reostus Vahemeres hea keskkonnaseisundi* saavutamiseks;
- looma merekaitsealad ja Vahemere jaoks olulised erikaitsealad;
- rakendama rannikuala tervikmajandamist (ICZM)*;
- käsitlema maismaal paiknevaid reostusallikaid;
- käsitlema meres paiknevaid reostusallikaid;
- teostama erandolukorra plaanimist;
- tegema koostööd teaduse ja tehnoloogia valdkonnas;
- välja töötama asjakohased menetlused, et määrata kindlaks vastutus ja hüvitamine kahju korral, mis tekib konventsiooni sätete rikkumisel tulenevast reostusest.
Seda muudeti 1995. aastal. Peamised muudatused käsitlevad järgmist:
- konventsiooni geograafilise kohaldamisala laiendamine rannikule;
- ettevaatuspõhimõtte rakendamine;
- põhimõtte „saastaja maksab“ rakendamine – vt kokkuvõtet;
- mõjuhindamise edendamine;
- bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja säilitamine;
- ohtlike jäätmete piiriülese veo tagajärjel tekkiva reostusega võitlemine;
- juurdepääs teabele ja üldsuse osalemine.
Konventsioonile on lisatud seitse protokolli.
Jäätmete ladestamise protokoll
- Hõlmab ainult laevadest ning õhusõidukitest pärit jäätmetest tulenevat Vahemere reostust.
- Sellega keelatakse teatud tüüpi jäätmete ja ainete (teatud mürgised ühendid, elavhõbe, kaadmium, plast, toornafta jne) ladestamine.
- Selles nõutakse eelnevalt riiklike lubade väljastamist muud liiki jäätmete või ainete jaoks, nagu arseen, plii, vask, tsink, kroom, nikkel, mahutid, vanametall ja teatud tüüpi pestitsiidid.
Reostuse vältimise ja hädaolukordade protokoll
- Sellega lisatakse Barcelona konventsiooni eeskirjad osalejate vahelise koostöö kohta laevade põhjustatud reostuse vältimisel ja hädaolukordades Vahemere reostuse vastu võitlemisel.
- Samuti püütakse edendada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni alusel vastu võetud rahvusvaheliste eeskirjade väljatöötamist ja rakendamist.
- Määratletakse operatiivmeetmed, mida osalised võtavad laeva põhjustatud reostuse korral (hindamis-, kõrvaldamis-/vähendamis-, teavitamismeetmed), samuti erakorralised meetmed, mida võetakse laevadel, avamererajatistel ja sadamates (eelkõige hädaolukorra kava kättesaadavus ja järgimine).
Maismaalt lähtuva reostuse protokoll
- Hõlmab reostust, mille on põhjustanud jõgedest, suudmekohtadest, kanalitest või muudest vooluveekogudest või mis tahes muust allikast või tegevusest tulenev reostust (sealhulgas maismaalt lähtuv õhusaaste) protokolli osalise territooriumil.
- Selles loetletakse ained, mille heited on keelatud, ja tegurid, mida tuleks arvestada nendest ainetest tuleneva reostuse kõrvaldamiseks.
- Samuti loetletakse ained, mille loodusesse laskmiseks on vaja pädevate riiklike asutuste luba.
- Nähakse ette koostöö teadusuuringute ja teabe valdkonnas ning asjakohaste programmide, meetmete ja standardite vastuvõtmine, mille eesmärk on vähendada kohaldamisalasse kuuluvaid aineid või need kõrvaldada.
Erikaitsealade ja elustiku mitmekesisuse protokoll
- Protokoll hõlmab järgmist:
- Vahemere erikaitsealad ja Vahemerele olulised erikaitsealad;
- loodusvarade kaitsmine Vahemere piirkonnas;
- genofondi mitmekesisuse säilitamine ning
- teatud looduskohtade kaitsmine erikaitsealade loomise kaudu.
- Protokollis nõutakse, et osalised töötaksid välja kaitsealade rajamise ja hoidmise suunised ning loetletakse asjakohaseid meetmeid, mida osalistel tuleb võtta, näiteks:
- jäätmete vettejuhtimise või ladestamise keelamine;
- mittepõliste või geneetiliselt muudetud liikide esmakordne loodusselaskmise reguleerimine.
- Määratletakse riiklikud või kohalikud meetmed, mida osalised võtavad Vahemere piirkonnas looma- ja taimeliikide kaitsmiseks.
Avamere protokoll
- Hõlmab paljusid uuringuid ja kasutusi ning käsitleb mitmeid küsimusi, sealhulgas:
- loanõuded;
- mahajäetud või kasutamata käitiste eemaldamine;
- kahjulike ainete kasutamine ja eemaldamine;
- vastutuse ja hüvitamise nõuded ning
- koordineerimine Barcelona konventsiooni teiste osalistega piirkondlikul tasandil.
- Osalised võtavad üksikult või kahe- või mitmepoolse koostöö raames kõik asjakohased meetmed selleks, et ära hoida, tõrjuda ja piirata protokolliala reostamist avamereuuringute ja kaevandamistegevuse tagajärjel ning võidelda reostusega.
- Lisaks kohustuvad nad kasutama keskkonnatõhusat ja majanduslikult asjakohast parimat võimalikku tehnikat.
Ohtlike jäätmete protokoll
- Sellega nõutakse, et osalised teeksid koostööd, kui Vahemerel olevad tohutud õlikogused ja / või muude kahjulike ainete kogused, kas juhuslikud või kumulatiivsed, kujutavad tõsist ja otsest ohtu merekeskkonnale, rannikule või ühe või mitme osalise majanduslikele, tervisekaitse või ökoloogilistele huvidele.
- Koostöös keskendutakse:
- hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisele;
- mere õlireostuse vastu võitlemise meetmete edendamisele;
- Vahemere seisundi jälgimisele ja selle kohta teabe vahetamisele;
- ressursside juhtimise alase teabe levitamisele ning
- uutele reostuse vältimise ja selle vastu võitlemise meetoditele ning selleteemaliste uurimisprogrammide väljatöötamisele.
Vahemere rannikualade tervikmajandamise protokoll
- Selle eesmärk on luua 24. märtsil 2011 jõustunud Vahemere rannikuala tervikmajandamise ühine alus Vahemere ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi baasil.
- Rannikuala tervikmajandamisel on kuus eesmärki:
- rannikualade jätkusuutlik arendamine meetmete ratsionaalse planeerimise kaudu;
- rannikualade säilitamine;
- loodusvarade säästev kasutamine;
- ökosüsteemide ja rannikukeskkonna säilitamine;
- loodusõnnetuste ja kliimamuutuste ennetamine ja vähendamine;
- koostöö parandamine.
EL on kõigi eespool nimetatud protokollide, välja arvatud ohtlike jäätmete protokolli osaline.
JÕUSTUMISE KUUPÄEV
- Barcelona konventsioon jõustus 15. aprillil 1978.
- Jäätmete ladestamise protokoll jõustus 15. aprillil 1978.
- Maismaalt lähtuva reostuse protokoll jõustus 6. novembril 1983.
- Erikaitsealade ja elustiku mitmekesisuse protokoll jõustus 12. detsembril 1999.
- Reostuse vältimise ja hädaolukordade protokoll jõustus 25. juunil 2004.
- Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokoll jõustus 24. märtsil 2011.
- Avamere protokoll jõustus 29. märtsil 2013.
TAUST
Lisateave:
PÕHIMÕISTED
Hea keskkonnaseisund – määratletud ELi merestrateegia raamdirektiivis (direktiiv
2008/56/EÜ – vt
kokkuvõtet) kui mereakvatooriumi keskkonnaseisund, mis võimaldab hoida meresid ja ookeane ökoloogiliselt mitmekesistena ja dünaamilistena ning olemuselt puhaste, tervete ja produktiivsetena, ning mille puhul merekeskkonda kasutatakse jätkusuutlikul tasemel, tagades sellega võimalikud kasutusviisid ja tegevused praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks.
Rannikuala tervikmajandami – dünaamiline protsess rannikualade säästvaks majandamiseks ja kasutamiseks, mille puhul võetakse samal ajal arvesse rannikualade ökosüsteemide ja maastike haavatavust, tegevuste ja kasutuse mitmekesisust, nende vastasmõjusid, teatavate tegevuste ja kasutusviiside merelist suunitlust ning nende mõju nii merele kui ka maismaale.
PÕHIDOKUMENDID
Vahemere saastekaitse konventsioon (Barcelona konventsioon) (EÜT L 240, 19.9.1977, lk 3–11)
Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsioon (muudetud Barcelona konventsioon)
Laevadest ning õhusõidukitest pärit jäätmetest tuleneva Vahemere saaste vältimist käsitlev protokoll (EÜT L 240, 19.9.1977, lk 12–34)
Nõukogu 25. juuli 1977. aasta otsus 77/585/EMÜ, millega sõlmitakse Vahemere saastekaitse konventsioon ja koostatakse laevadest ning õhusõidukitest pärit jäätmetest tuleneva Vahemere saaste vältimist käsitlev protokoll (EÜT L 240, 19.9.1977, lk 1–2)
Maismaalt lähtuva reostuse eest Vahemere kaitsmist käsitlev protokoll (EÜT L 67, 12.3.1983, lk 3–18)
Vahemere kaitsmist maismaalt lähtuva saaste eest käsitleva protokolli muudatused (EÜT L 322, 14.12.1999, lk 20–31)
Nõukogu 22. oktoobri 1999. aasta otsus 1999/801/EÜ maismaalt lähtuva reostuse eest Vahemere kaitsmist käsitleva protokolli (Barcelona konventsioon) muudatuste vastuvõtmise kohta (EÜT L 322, 14.12.1999, lk 18–31)
Nõukogu 28. veebruari 1983. aasta otsus 83/101/EMÜ, millega sõlmitakse protokoll Vahemere kaitsmise kohta maismaalt lähtuva reostuse eest (EÜT L 67, 12.3.1983, lk 1–2)
Vahemere erikaitsealasid ja elustiku mitmekesisust käsitlev protokoll (EÜT L 322, 14.12.1999, lk 3–17)
Nõukogu 1. märtsi 1984. aasta otsus 84/132/EMÜ Vahemere erikaitsealasid käsitleva protokolli sõlmimise kohta (EÜT L 68, 10.3.1984, lk 36–37)
Nõukogu 22. oktoobri 1999. aasta otsus 1999/800/EÜ Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli sõlmimise ja kõnealuse protokolli lisade heakskiitmise kohta (Barcelona konventsioon) (EÜT L 322, 14.12.1999, lk 1–2)
Protokoll koostöö kohta laevade põhjustatud merereostuse vältimisel ja hädaolukordades Vahemere reostuse vastu võitlemisel (ELT L 261, 6.8.2004, lk 41–46)
Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/575/EÜ Vahemere reostuse eest kaitsmise Barcelona konventsiooni protokolli, mis käsitleb laevadelt pärit reostuse vältimiseks ja Vahemere reostuse vastu võitlemiseks hädaolukordades tehtavat koostööd, Euroopa Ühenduse nimel sõlmimise kohta (ELT L 261, 6.8.2004, lk 40)
Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokoll (ELT L 34, 4.2.2009, lk 19–28)
Nõukogu 13. septembri 2010. aasta otsus 2010/631/EL Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 279, 23.10.2010, lk 1–2)
Protokoll, milles käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ja kasutamisest lähtuva reostuse eest (ELT L 4, 9.1.2013, lk 15–33)
Nõukogu 17. detsembri 2012. aasta otsus 2013/5/EL Euroopa Liidu ühinemise kohta protokolliga, milles käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ja kasutamisest lähtuva reostuse eest (ELT L 4, 9.1.2013, lk 13–14)
SEONDUVAD DOKUMENDID
Teade Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni protokolli (milles käsitletakse Vahemere kaitset mandrilava, merepõhja ja selle aluspinnase uuringutest ja kasutamisest lähtuva reostuse eest) jõustumise kohta (ELT L 187, 6.7.2013, lk 1)
Teade Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli jõustumise kohta (ELT L 242, 20.9.2011, lk 1)
Viimati muudetud: 30.06.2020