Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32006R0561

    Sõiduaeg ja puhkeperioodid maanteetranspordi sektoris

    Sõiduaeg ja puhkeperioodid maanteetranspordi sektoris

     

    KOKKUVÕTE:

    määrus (EÜ) nr 561/2006 sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta

    määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta

    MIS ON MÄÄRUSTE EESMÄRK?

    • Määruses (EÜ) nr 561/2006, mida on muudetud määrustega (EL) 2020/1054 ja (EL) 2024/1258, kehtestatakse eeskirjad veoauto- ja bussijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et parandada töötingimusi ja liiklusohutust.
    • Määruses (EL) nr 165/2014, mida on muudetud määrusega (EL) 2020/1054, sätestatakse nõuded, mis käsitlevad määruse (EÜ) nr 561/2006 kohaldamisalasse kuuluvate sõidukite sõidumeerikute konstruktsiooni, paigaldamist, kasutamist, katsetamist ja kontrollimist.

    PÕHIPUNKTID

    Määrus (EÜ) nr 561/2006

    • reguleerib kaupade autovedu sõidukitega, mille kogumass on suurem kui 3,5 tonni, ja reisijate maanteevedu sõidukitega, mis on kohandatud rohkem kui üheksa inimese vedamiseks (kaasa arvatud juht);
    • kehtib alates 1. juulist 2026 kaupade rahvusvaheliste autovedude või kabotaažvedudega (sealhulgas kõik haagised või poolhaagised) seotud sõidukite suhtes, mille kogumass on suurem kui 2,5 tonni;
    • on kohaldatav sõltumata sõiduki registreerimise riigist autovedude suhtes, mida teostatakse Euroopa Liidus (EL) ning ELi liikmesriikide, Šveitsi ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide vahel.

    Vanuse alampiir

    Sõidukijuhid ja kaasjuhid peavad olema vähemalt 18 aasta vanused, välja arvatud teatavatel asjaoludel, mille puhul praktikat sooritavate kaasjuhtide vanuse alampiir on 16 eluaastat (vt täpsemalt artiklist 5).

    Eeskirjad sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta

    Nende kohta on üksikasjalikud eeskirjad sätestatud artiklites 6, 7, 8, 8a ja 9.

    • Need eeskirjad sisaldavad järgmist:
      • ööpäevane sõiduaeg on kuni 9 tundi, mida võib mitte rohkem kui kaks korda nädalas pikendada 10 tunnini;
      • nädalane sõiduaeg ei tohi ületada 56 tundi;
      • sõiduaeg summeeritult iga kahe järjestikuse nädala kohta ei tohi ületada 90 tundi;
      • pärast 4,5-tunnist sõiduperioodi teeb peab juht tegema vähemalt 45-minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi;
      • ööpäevane puhkeperiood kestusega vähemalt 11 tundi, mille asemel võib piirduda üheksa tunniga, aga mitte rohkem kui kahe iganädalase puhkeperioodi jooksul;
      • üks regulaarne iganädalane puhkeperiood kestusega vähemalt 45 tundi ja üks lühendatud iganädalane puhkeperiood kestusega vähemalt 24 tundi.
    • Turismibussijuhtidele nähakse muutmismäärusega (EL) 2024/1258 ette teatav paindlikkus seoses elukutseliste nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil reisijate juhuveoga tegelevate sõidukijuhtide vaheaegade ja puhkeperioodidega. Seoses paindlikkuse suurendamisega ei tohiks muuta norme, mida praegu kohaldatakse minimaalsete vaheaegade, ööpäevase ja iganädalase maksimaalse sõiduperioodi, kahenädalase maksimaalse sõiduaja ning maksimaalse tööaja suhtes kooskõlas kohaldatava õigusega. Need juhid võivad jagada oma kohustuslikud vaheajad kaheks vähemalt 15-minutiseks vaheajaks, järgides samal ajal vaheaja minimaalselt 45-minutise kogupikkuse nõuet Nad võivad ööpäevase puhkeperioodi ühe tunni võrra edasi lükata, kui selle päeva kogu sõiduaeg ei ole ületanud seitset tundi, ja kui seda võimalust kasutatakse ainult üks kord vähemalt kuuepäevase teekonna jooksul või kaks korda vähemalt kaheksapäevase teekonna jooksul. Samuti võivad nad lükata iganädalase puhkeperioodi edasi kuni 12 järjestikuseks päevaks pärast eelmist regulaarset iganädalast puhkeperioodi.
    • Veoettevõtja peab korraldama juhtide töö selliselt, et iga nelja järjestikuse nädala jooksul saab juht naasta oma tavalisse tugipunkti tööandja tegevuskohas, kus algab juhi iganädalane puhkeperiood, tööandja asukohaliikmesriigis, või naasta juhi elukohta, et veeta vähemalt ühe regulaarse iganädalase puhkeperioodi (või üle 45-tunnise iganädalase puhkeperioodi lühendatud iganädalase puhkeperioodi kompenseerimiseks).
    • Juhid peavad saama 45-tunnise iganädalase puhkeperioodi veeta sobivas soolisi iseärasusi arvestavas majutuskohas, kus on asjakohased magamis- ja sanitaarruumid (st väljaspool sõiduki kabiini), mille kulud katab veoettevõtja kui tööandja.
    • Juhtide regulaarseid ööpäevaseid puhkeperioode, lühendatud iganädalasi puhkeperioode ja regulaarse iganädalase puhkeperioodi võib katkestada kuni kahel korral muude töödega, mille kogukestus ei tohi ületada ühte tundi, kui tegemist on parvlaeva või rongiga veetavat sõidukit saatvate juhtidega. Regulaarsete ööpäevaste ja lühendatud iganädalaste puhkeperioodide katkestamine on võimalik ainult juhtide puhul, kellel on juurdepääs parvlaeva või rongi magamiskajutile, magamis- või lamamisasemele, ning regulaarse iganädalase puhkeperioodi korral on katkestamine võimalik ainult juhul, kui reisi kavandatud kestus on vähemalt kaheksa tundi ja juhil on juurdepääs magamiskajutile.
    • Euroopa Komisjon võttis vastu delegeeritud õigusakti, delegeeritud määruse (EL) 2022/1012, millega kehtestatakse ohutute ja turvaliste parkimisalade teenuste tase autojuhtidele ning nende alade ohutuse ja turvalisuse sertifitseerimise kord.

    Miinimumtingimused seoses määruse rakendamisega

    • Direktiivis 2006/22/EÜ, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2020/1057, sätestatakse määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 rakendamise miinimumtingimused (vt allpool sõidumeerikute jaotist).
    • Selle eesmärk on autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide nõuetekohane kohaldamine ja ühtlustatud tõlgendamine, sätestades miinimumnõuded asjaomaste nõuete täitmise ühetaoliseks ja tõhusaks kontrolliks liikmesriikide poolt. Nende kontrollide eesmärgiks on rikkumiste vähendamine ja ennetamine.
    • Sellega nõutakse liikmesriikidelt veoettevõtjate jaoks riskiastme hindamise süsteemi kasutusele võtmist, mis põhineb üksikute ettevõtjate poolt toime pandud rikkumiste arvul ja raskusastmel. Kõrge riskiastmega ettevõtjaid kontrollitakse rangemini ja sagedamini.

    Sõidumeerikud

    • Määruse (EL) nr 165/2014 (vt kokkuvõte) kohaselt peavad sõidumeerikud olema paigaldatud kõikidele üle 3,5 tonni kaaluvatele sõidukitele, mida kasutatakse kauba veoks maanteedel, ja üle 9-kohalistele (koos juhiga) sõidukitele, välja arvatud teatavad erandid. Alates 1. juulist 2026. aastast peavad sõidumeerikud olema paigaldatud rahvusvaheliste autovedude või kabotaažvedudega seotud sõidukitele, mille mass on suurem kui 2,5 tonni.
    • Analoogsõidumeerikud asendati kõigepealt digitaalsete sõidumeerikutega ja seejärel asendati need nüüdisaegsemate digitaalsete, st arukate sõidumeerikutega.
    • Määrusega (EL) nr 165/2014 võeti kasutusele eeskirjad arukate sõidumeerikute – sõidukis asuva uue põlvkonna seadmete kohta, et jõustada elukutseliste juhtide sõidu- ja puhkeaega käsitlevad ELi õigusaktid. Aruka sõidumeeriku 1. versioon on kohustuslik kõigis uutes sõidukites, mis on registreeritud pärast 15. juunit 2019. aastat, ja 2. versioon pärast 21. augustit 2023. aastat. Sõidumeerik võimaldab sõiduaja, vaheaegade ja puhkeperioodide, valmisolekuaegade ning sõidukijuhi poolt tehtavate muude tööde automaatset mõõtmist satelliitsidel põhineva asukoha määramise kaudu. See peaks parandama eeskirjade täitmist ning võimaldama pettuse või väärkasutuse varajast avastamist.
    • Vastavalt muutmismäärusele (EL) 2024/1258 seoses teeäärsete kontrollidega, peavad juhid kuni digitaalse sõidulehe kättesaadavaks tegemiseni hoidma sõidukis paberkandjal või täidetud sõidulehtede elektroonilisi koopiaid, mis hõlmavad eelnevat 28 päeva ja alates 31. detsembrist 2024 ka eelnevat 56 päeva. Komisjon peab kaaluma sõidulehe digiteerimise võimalusi 31. detsembriks 2026.
    • Määruse (EL) 2024/1258 muutmine võimaldab liikmesriigil ka lubada pädevatel asutustel määrata ettevõtjale ja/või sõidukijuhile karistus määruse (EL) nr 165/2014 (kuni praeguseni üksnes määruse (EÜ) nr 561/2006) rikkumise eest, mis on avastatud tema territooriumil ja mille eest ei ole karistust veel määratud, isegi kui rikkumine on toime pandud teise liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil.

    MIS AJAST MÄÄRUSI KOHALDATAKSE?

    • Määrust (EÜ) nr 561/2006 kohaldatakse alates 11. aprillist 2007.
    • Määrust (EL) nr 165/2014 kohaldatakse alates 2. märtsist 2015, välja arvatud selle artiklis 48 loetletud erandid.
    • Määrust (EL) 2020/1054, millega muudeti nii määrust (EÜ) nr 561/2006 kui ka määrust (EL) nr 165/2014, kohaldatakse alates 1. augustist 2020, ning artikli 1 lõiget 15 ja artikli 2 lõiget 12 kohaldatakse alates 31. detsembrist 2024.
    • Muutmismäärust (EL) 2024/1258 kohaldatakse alates 22. maist 2024.

    TAUST

    Lisateave

    PÕHIDOKUMENDID

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1–14)

    Määruse (EÜ) nr 561/2006 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1–33)

    Vt konsolideeritud versioon.

    SEONDUVAD DOKUMENDID

    Komisjoni 7. aprilli 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006 seoses ohutute ja turvaliste parkimisalade teenuste ja turvalisuse taset täpsustavate standardite kehtestamise ning nende alade sertifitseerimise korraga (ELT L 170, 28.6.2022, lk 27–37)

    Komisjoni 18. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/799, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 165/2014, millega sätestatakse sõidumeerikute ja nende komponentide konstruktsiooni, katsetamise, paigaldamise, kasutamise ja parandamise nõuded (ELT L 139, 26.5.2016, lk 1–506)

    Vt konsolideeritud versioon.

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (uuesti sõnastatud) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105)

    Vt konsolideeritud versioon.

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35–44)

    Vt konsolideeritud versioon.

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35–39)

    Viimati muudetud: 01.08.2024

    Üles