Korruptsioonivastane võitlus erasektoris

PÕHIPUNKTID

Minimaalsete reeglite kehtestamine selle kohta, mida erasektoris käsitatakse korruptsioonina

• ELi liikmesriigid on kohustatud karistama äritegevuse raames tahtlikult toimepandud järgmiste tegude eest.
  • Aktiivne korruptsioon (altkäemaksu andmine) Ükskõik kellena erasektori üksust juhtivale või selle heaks töötavale isikule selle isiku või kolmanda isiku jaoks otse või vahendaja kaudu igasuguse põhjendamatu eelise lubamine, pakkumine või andmine, et see isik oma kohustust rikkudes⁴ teeks või jätaks tegemata ükskõik millise teo.
  • Passiivne korruptsioon (altkäemaksu võtmine) Isik nõuab või võtab vastu otse või vahendaja kaudu põhjendamatu eelise iseendale või kolmandale isikule või võtab sellise eelise lubaduse vastu, juhtides ükskõik kellena erasektori üksust või selle heaks töötades, et oma kohustust rikkudes teha või tegemata jätta ükskõik milline tegu.
• Seda kohaldatakse majandustegevuse suhtes tulundus- ja mittetulundusüksustes. Vastuvõtmise ajal oli tegevusala piiratud käitumisega, millega kaasneb või võib kaasneda konkurentsimoonutus kaupade või kaubanduslike teenuste ostmisel. Need piirangud ei kehti enam, kuna piirangud kehtisid viis aastat alates 22. juulist 2005 pärast Euroopa Liidu Nõukogule teate edastamist liikmesriikide poolt, kes soovisid seda piirangut kohaldada. Liikmesriigid pidid nõukogule teatama, kuidas nad kavatsevad selle raamotsuse vastuvõtmise ajal tegutseda. Nõukogu pidi liikmesriikide piiranguid käsitlevad teated läbi vaatama enne 22. juulit 2010.

Juriidiliste isikute vastutus

• Käesoleva raamotsuse eesmärk on muuta korruptsiooniga seotud õigusrikkumiste eest vastutavaks mitte ainult füüsilised isikud, nagu töötajad, vaid ka juriidilised isikud, nagu ettevõtted.
• Juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele korruptsioonivastaste süütegude eest, mille on nende kasuks toime pannud iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal, järgmistel alustel:
  • õigusel esindada seda juriidilist isikut;
  • õigusel teha otsuseid selle juriidilise isiku nimel;
  • õigusel kontrollida juriidilist isikut.

Karistused ja muud sanktsioonid

• Liikmesriigid peavad tagama, et nimetatud tegude suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaalkaristusi.
• Need näevad maksimumkaristusena ette vähemalt ühe- kuni kolmeaastast vangistust. Näiteks kui ühes liikmesriigis karistatakse sellist käitumist kuni üheaastase vanglakaristusega ja teises kuni kaheaastase vanglakaristusega, siis vastavad mõlemad juhtumid raamotsuses sätestatud kriteeriumidele. Liikmesriigid võivad maksimaalse vanglakaristuse puhul rakendada ka kõrgemaid seaduslikke määrasid.
• Ettevõtlusega tegelemise õigus võidakse ajutiselt peatada.
• Ühele ülalnimetatud käitumisele kihutamine, kaasaaitamine või kallutamine tunnistatakse samuti kuriteoks.
• Juriidilistele isikutele kohaldatavad karistused võivad hõlmata kriminaalõiguslikke või muid trahve. Lisaks võivad liikmesriigid kaaluda riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmist, ajutist või alalist äritegevuse keeldu jne.

Jurisdiktsioon

Iga liikmesriik omab jurisdiktsiooni, kui süütegu on pandud toime:

• liikmesriigi territooriumil;
• selle liikmesriigi kodaniku poolt;
• juriidilise isiku huvides, mille peakontor asub selle territooriumil.

Käesolevat otsust kohaldatakse ka Gibraltari suhtes.

Seda raamotsust mõjutab Euroopa Liidu Kohtu otsus kohtuasjas C-176/03, mis käsitleb kriminaalasjades pädevuste jaotust Euroopa Komisjoni ja nõukogu vahel.

Ettepanek kehtestada tugevamad eeskirjad korruptsioonivastaseks võitluseks

Komisjon esitas 2023. aasta mais korruptsioonivastase võitluse paketi. Paketti kuulub

• teatis, millega vaadatakse läbi kõnealuse valdkonna olemasolevad õigusaktid ja poliitika;
• ettepanek võtta vastu direktiiv korruptsioonivastase võitluse kohta, millega kriminaliseeritakse korruptsiooniga seotud õigusrikkumised ning ühtlustatakse mõisted ja karistused kogu ELis; pärast vastu võtmist asendaks see raamotsuse 2003/568/JSK; ja
• kavandatud sanktsioonide kord raske korruptsiooniga võitlemiseks kogu maailmas, mille eesmärk on täiendada ühise välis- ja julgeolekupoliitika piiravaid meetmeid (sanktsioone).