31.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 288/100

Raportöör:

Tellervo KYLÄ-HARAKKA-RUONALA

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt teatise „Teine aruanne energialiidu olukorra kohta“ kui energialiidu strateegia elluviimise ja arendamise järelevalve protsessi osa üle. Komitee kordab veelkord oma üleskutset luua tihe energiadialoog kodanikuühiskonnaga ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et lihtsustada ja tõhustada konkreetseid meetmeid tugeva energialiidu nimel.

1.2

Komitee on alati pidanud energialiidu ideed Euroopa Liidu edu jaoks äärmiselt oluliseks. Seetõttu tuleks edusamme hinnata mitte ainult energialiidu enda osade seisukohast, vaid arvestades ka selle hüvesid kodanike ja ettevõtjate, sh VKEde jaoks.

1.3

Komitee palub seega komisjonil jälgida edusamme erinevatest vaatenurkadest, nimelt: majanduslikud hüved, töökohtade arendamine, edusammud kodanike igapäevaelus, energiasüsteem ise, poliitilised ja ühiskondlikud mõjurid ning poliitikavahendite kasutamine.

1.4

Komitee kutsub üles võtma sujuvalt kasutusele seni käivitatud algatusi ja eeskätt rakendama neid ELi tasandil ja liikmesriikides õigel ajal. Riiklikud kavad on väga olulised ja liikmesriigid peavad võtma arvesse oma meetmete vältimatuid tagajärgi teistele riikidele.

1.5

Komitee juhib tähelepanu sellele, et hoolimata edusammudest on veel olulisi puudujääke energiataristu ja energiaturgude seisukohast. Piisav ja usaldusväärne energiataristu, energia tootmise suutlikkus, hästitoimivad energiaturud ja energiatõhusus on peamised energiajulgeolekut soodustavad tegurid. Selleks tuleb jätkata piirkondliku koostöö projekte koos riigisiseste energiaallikate arendamise ja imporditava energia geograafilise mitmekesistamisega.

1.6

Komitee rõhutab, kui oluline on jätkuvalt tagada taastuvenergia positiivne areng. Olulised muutused energiasüsteemides, mis on tingitud vahelduvate ja detsentraliseeritud taastuvenergiaallikate üha suuremast kasutamisest, nõuavad erilist tähelepanu ja edukat juhtimist.

1.7

Komitee tervitab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) teist etappi kui võimalust edendada avaliku ja erasektori koostööd. Erainvesteeringuid silmas pidades on turustiimulid praegu nõrgad, peamiselt vastuolulise poliitika tõttu. Erainvestorite innustamiseks on vaja tagada prognoositav investeerimiskeskkond, milles määrava tähtsusega on poliitiliste otsuste ja seadusandluse stabiilsus pikas perspektiivis.

1.8

Komitee palub komisjonil hinnata põhjalikult praeguseid vähese CO2-heitega poliitika vahendeid, et tagada asjakohaste vahendite kasutamine eesmärkide saavutamiseks kõige tõhusamal viisil. Tuleks teha rohkem jõupingutusi probleemide käsitlemiseks, mis on seotud maksude ja tasudega, mis tõstavad tarbijahindu, samuti toetustega, mis moonutavad energiaturgusid ja investeerimissignaale.

1.9

Sotsiaalseid hüvesid on võimalik saavutada energialiidu kaudu seoses töökohtade loomisega ning energia otsese ja kaudse kasutamisega kodanike igapäevaelus. Vähese CO2-heitega energiasüsteemi saavutamine on siiski tohutu väljakutse, mida tuleb hallata nii, et see tagaks õiglase ülemineku.

1.10

Seoses puhtale energiale ülemineku ülemaailmse juhtpositsiooniga peaks EL ainult enda heitkogustele keskendumise asemel tegelema nii palju kui võimalik oma ülemaailmse positiivse nn CO2-käejälje saavutamisega. See hõlmab innovatsiooni ning kaubandus- ja investeerimispoliitika rolli ning süsiniku heitkoguste ülemaailmse hinnasüsteemi edendamise vajaduse rõhutamist.

2.1

Käesolevas arvamuses käsitletakse komisjoni teist aruannet energialiidu olukorra kohta ja selle lisasid ning komisjoni taastuvenergia edusammude aruannet. Need dokumendid näitlikustavad energialiidu edusamme erinevates valdkondades ning toovad esile küsimused ja valdkonnad, kus on vaja rohkem meetmeid.

2.2

Peamises aruandes hinnatakse energialiidu olukorda järgmistest vaatepunktidest: üleminek vähese CO2-heitega ning energia- ja ressursitõhusale majandusele, tarbijate mõjuvõimu suurendamine, ka tulevikus vastupidav taristu, investeeringutega seotud küsimused ja tugeva energialiidu välismõõde. Samuti hinnatakse selles olukorda seoses energialiidu viie sambaga: energiajulgeolek, energia siseturg, energiatõhusus, CO2-heite vähendamine ning teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime.

2.3

Aruandes kirjeldatakse ka komisjoni võimalikku uut energialiidu ringreisi liikmesriikidesse. Ringreis on seotud riiklike energia- ja kliimakavade ettevalmistamisega ja sellega üritatakse ühtlasi pöörduda kohalike osalejate poole.

2.4

Eraldi aruandes taastuvenergia edusammude kohta kirjeldatakse olukorda liikmesriikides ja erinevates sektorites, st elektri, kütmise ja jahutamise ning transpordi sektoris. Aruandes käsitletakse ühtlasi haldustõkkeid taastuvenergia projektide kehtestamisele ning arutatakse biokütuste ja bioenergia jätkusuutlikkuse üle.

2.5

Tuleviku suhtes viidatakse aruannetes meetmetele, mille kohta komisjon tegi ettepaneku oma 2016. aasta novembri paketis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“. Põhiaruanne sisaldab ka energialiidu ajakohastatud tegevuskava, mis põhineb 2015. aasta energialiidu raamstrateegia esialgsel tegevuskaval.

3.1

Komitee on alati pidanud energialiidu ideed Euroopa Liidu edu jaoks äärmiselt oluliseks. Seega peaks energialiit vastama Euroopa kodanike ja ettevõtjate vajadustele.

3.2

Üks peamisi energialiidu aluseks olevaid ideid on suurendada liikmesriikide vahelise koostöö abil võimalikult suurel määral hüvesid. Poliitiline sidusus ja ühtsus on esmatähtis ja väga oluline eeltingimus märkimisväärsete edusammude saavutamiseks. See on tõsi nii ühtse energiaturu arendamise kui energiaalaste välissuhete puhul.

3.3

See on veelgi tähtsam nüüd, kui EL seisab ülemaailmsel tasandil silmitsi märkimisväärse ebakindluse ning paljude riskide ja ohtudega. Samal ajal on siseriiklikul tasandil esile kerkinud natsionalism ja protektsionism, mis võivad ohustada ühtse energiaturu arengut. Parimal juhul võiks energialiidul olla oluline roll ELi üldise ühtsuse – ja sellest tuleneva ülemaailmse tugevuse – suurendamisel.

3.4

Energia valdkonnas on sise- ja välisareng muutnud energialiidu aina olulisemaks. Liidusiseselt on liikmesriikide vastastikune sõltuvus ja nende energiaotsuste tagajärjed üksteisele igapäevaelus selgesti nähtavad, samas kui liiduvälist energiaolukorda on üha raskem prognoosida.

3.5

Komitee nõustub komisjoni märkusega, et energialiit hõlmab midagi enamat kui üksnes energia ja kliima. Energialiit on üks majandusarengu, töökohtade loomise ja kodanike heaolu põhiallikaid. Kokkuvõttes on see majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste hüvede seisukohast ELi jätkusuutlikkusega seotud küsimus.

3.6

Energialiit saab luua majanduslikke hüvesid mitmel viisil: majandustegevuste abil, mis loovad lisaväärtust, kasutades energiat tegurina tootmises, energiasektori enda abil ja majandustegevuses osalejate abil, kes pakuvad energia- ja kliimalahendusi, olgu need tehnoloogiad, teenused või uued ettevõtlusmudelid. Selle toimumiseks peab energialiit pakkuma stabiilset ja soodsat keskkonda Euroopa äriühingute ja ettevõtjate jaoks, sealhulgas tingimusi kulupõhise konkurentsivõime ja innovaatilise diferentseerimise jaoks. Seejuures tuleb võtta eesmärgiks investeerimise ja töötajate palkamise võimaldamine ja julgustamine, pöörates erilist tähelepanu VKEdele.

3.7

Sotsiaalseid hüvesid toovad kaasa töökohtade loomine ja energia otsene ja kaudne kasutamine kodanike poolt mitmesugustes erinevates igapäevategevustes. Kuid vähese CO2-heitega energiasüsteemi saavutamine on tohutu väljakutse, mida tuleb hallata viisil, mis tagab õiglase ülemineku ja inimväärsete töökohtade loomise, eelkõige piirkondades, mis on olnud sõltuvad rohkelt süsinikdioksiidi tootvast tegevusest. Komitee rõhutab vajadust lisada riiklikesse kavadesse kohandusmeetmed ja kutsub komisjoni üles neid jõupingutusi hõlbustama.

3.8

Taskukohase energia kättesaadavus ja füüsiline ligipääsetavus on lahendus kütteostuvõimetuse probleemile, mis takistab ka kodanike üleminekut vähese CO2-heitega lahendustele. Euroopa kütteostuvõimetuse vaatluskeskus peaks ka lõpuks alustama oma tegevust. Nagu on märgitud komitee arvamuses energialiidu olukorda käsitleva esimese aruande kohta, „mõõdavad [kodanikud] energialiidu edukust väga praktiliste kriteeriumide alusel, milleks on konkreetsemalt hinnatase, võrkude kättesaadavus, energiavarustuse kindlus, tarbijatele teabe andmine nende poolt kasutatavate seadmete kohta“.

3.9

Kliimahüvede puhul peetakse energia- ja kliimaeesmärke sageli eesmärkideks omaette. Neid tuleb aga käsitleda vahenditena, mille abil saavutada lõppeesmärk: kodanike vajadustele vastamine ja majandusliku heaolu loomine viisil, mis aitab samal ajal kaasa kliimamuutuste leevendamisele kooskõlas Pariisi kokkuleppes sätestatud nõuetega. Lisaks aitab energialiit kaasa õhusaaste vähendamisele ja toob seega kaasa positiivset tervisemõju.

3.10

Komitee nõustub komisjoniga selles, et energialiitu ei saa lahutada Euroopa muudest peamistest poliitikasuundadest, nagu need, mis on seotud digiteerimise, kapitaliturgude ja investeeringute, oskuste, ringmajanduse ja julgeolekuga. Komitee rõhutab ka tihedat seost energialiidu ja transpordipoliitika vahel. Transpordi energia- ja kliimatahke ei tuleks käsitleda transpordituru küsimustest eraldi.

3.11

Kokkuvõttes rõhutab komitee, et tegelikkuses viivad muudatusi ellu äriühingud, töötajad, tarbijad ja kodanikud üldiselt. Komitee kordab seetõttu oma üleskutset luua tihe energiadialoog kodanikuühiskonnaga. See peaks toimuma kõigil tasanditel: poliitikakujundamise suhtes ELi tasandil, energia- ja kliimakavade ettevalmistamisel riiklikul tasandil ning viimaks meetmete hõlbustamisel kohalikul tasandil.

4.1.1

Euroopa Komisjon on määranud 2016. aasta tulemuste saavutamise aastaks. Enamiku kavandatud energialiidu algatustest on Euroopa Komisjon juba avaldanud, kuid suurem osa neist arvukatest algatustest ootab endiselt vastuvõtmist ja elluviimist. Komitee kutsub üles võtma need algatused sujuvalt kasutusele ja ennekõike rakendama ELi tasandil ja liikmesriikides meetmeid õigel ajal.

4.1.2

Riiklikud energia- ja kliimakavad on oluline osa energialiidu strateegia elluviimise protsessist. Liikmesriikide erinevaid olusid arvesse võttes on riiklike kavade ettevalmistamine ratsionaalne lähenemisviis. Kavad tuleks välja töötada asjaosalisi kaasaval ja koostööl põhineval viisil. Samal ajal on oluline luua nõuetekohane juhtimismehhanism, et tagada mitte ainult nende kavade elluviimine, vaid ka nende sidusus ja kooskõla ühiste eesmärkidega. Samuti tuleks tagada, et liikmesriikide, ELi ja muude osalejate rollid ja vastutusalad oleksid selged.

4.1.3

Energialiidu raames tehtavad otsused on pikaajalised ja osaliselt pöördumatud. Seetõttu rõhutab komitee, et kogu protsessi jooksul tuleb meeles pidada pikaajalisi eesmärke. Samal ajal tuleb nii riiklikul kui ka ELi tasandil tagada piisav paindlikkus, arvestades, et praktilised meetmed ei jätku lineaarselt aastast aastasse ja et muutuvatele tingimustele tuleb kiiresti reageerida.

4.1.4

Poliitiliste eesmärkide ja õigusaktide rakendamine ei peaks olema energialiidu olukorra hindamisel ainus keskendumispunkt; selle asemel tuleks peamiselt keskenduda tegelikule olukorrale ELi tasandil ja liikmesriikides. See on eriti oluline, arvestades energialiidu peamiste eesmärkide, sammaste ja arvuliste eesmärkide keerukust. Komitee ootab, et komisjon kirjeldaks energialiidu järgmises eduaruandes saavutatud praktilisi edusamme ja annaks praktilisi näiteid projektide kohta, mis on edukalt lõpetatud, samuti kavade kohta edasiste sammude osas, mis aitaksid suurendada vastastikust seotust, paremini toimivaid turge ja sotsiaalset kohanemist üleminekuga.

4.1.5

Kuna komitee on hiljuti koostanud arvamusi paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ erinevate aspektide kohta, viitab ta siinkohal nendele arvamustele, milles pakutakse üksikasjalikumat käsitlust energialiidu juhtimise ja eri valdkondade kohta.

4.2.1

Energialiidu keskmeks olev energiasüsteem peab nõuetekohaselt toimima ja arenema. Ta peab täitma kolme põhieesmärki – energiajulgeolek, mõistlikud kulud ja hinnad ning kliimamuutuste leevendamine – nii kodanike kui ka ettevõtjate seisukohast.

4.2.2

Energiajulgeolek on jätkuvalt väga oluline eesmärk, sest tänapäeva majandus ja ühiskond ei saa isegi lühikest aega ilma energiata toimida. Piisav ja usaldusväärne energiataristu, energia tootmise suutlikkus, hästitoimivad energiaturud ja energiatõhusus on peamised energiajulgeolekut soodustavad tegurid. Energiajulgeolekut ei tohiks pidada energiasõltumatuse sünonüümiks. Nagu ka muude kaupade puhul parandab piiriülene vahetus tegelikult nii siseselt kui ka väliselt energiavarustuskindlust, aidates hoida hindu konkurentsivõimelisel tasemel. See ei välista asjaolu, et on poliitilisi põhjuseid, miks vältida suurt sõltuvust imporditud energiast. Omamaiste energiaallikate väljatöötamine on oluline ka töökohtade loomise seisukohast.

4.2.3

Komisjoni sõnul on sõltuvus imporditavast energiast mitmes liikmesriigis vähenenud, samas kui mõnes teises liikmesriigis on see suurenenud kohaliku fossiilkütuse tootmise vähenemise tõttu. Enamik liikmesriike saab nüüd rahuldada oma maagaasinõudlust alternatiivsete kanalite kaudu tänu uutele võrkudevahelistele ühendustele ja veeldatud maagaasi terminalidele. Siiski on veel vaja investeerida taristutesse, samuti energiadiplomaatiasse, mis on üks esialgseid kättesaadavaid mehhanisme energiaalase koostöö suurendamiseks. Komitee viitab siin oma eelmistele arvamustele nendel teemadel.

4.2.4

Ühtse energiaturu seisukohast on endiselt regulatiivseid ja taristuga seotud kitsaskohti, mis takistavad eelkõige elektri usaldusväärset konkurentsi ja vaba voogu. Elektrisüsteemis toimuvad põhjalikud muutused, peamiselt vahelduvate ja detsentraliseeritud taastuvenergiaallikate üha suureneva kasutuselevõtu tõttu. Üha suuremate probleemide lahendamiseks on vaja piirkondlikku koostööd ja nõuetekohast ühist regulatiivset raamistikku, sest ühes liikmesriigis ellu viidud meetmetel on konkreetseid tagajärgi vähemalt naaberriikides. Piirkondliku koostöö algatused nagu BEMIT (Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava) ja CESEC (Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamine) on peamisi vahendeid, mille abil tegeleda seadusandluse ja taristu kitsaskohtadega.

4.2.5

Digitaalmajanduse arengul on ulatuslik mõju ka energiasüsteemidele. Lisaks energiataristule tuleb üles ehitada täiustatud digitaalne taristu. See hõlmab arukat arvestisüsteemi, mis võimaldab arukaid energiavõrkusid. Energiasüsteemide digiteerimisega peavad ühtlasi kaasnema meetmed küberjulgeoleku suurendamiseks ja adekvaatse isikuandmete kaitse, eraelu puutumatuse ja digikirjaoskuse tagamiseks.

4.2.6

Energiasüsteemi tehtavate investeeringute seisukohast on suur vajadus investeerida energiataristusse, aga ka energiatõhususse ja eelkõige hoonete renoveerimisse. Komitee tunnistab võimalusi, mida pakub Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), ja väljendab heameelt selle teise etapi üle, mille eesmärk on tõhustada avaliku ja erasektori koostööd. Vastavalt sellele peavad ka liikmesriigid eraldama avalikke vahendeid energiaga seotud investeeringuteks.

4.2.7

Erainvesteeringuid silmas pidades on turustiimulid praegu nõrgad, peamiselt vastuolulise poliitika tõttu. Erainvestorite julgustamiseks on vältimatult vajalik tagada stabiilne ja prognoositav investeerimiskeskkond. Komitee rõhutab seetõttu pikaajaliste ja stabiilsete poliitiliste otsuste ja õigusaktide suurt tähtsust.

4.2.8

Komitee rõhutab kodanike kasvavat rolli energiaturgudel, kaasa arvatud tootva tarbimise ja kohaliku koostöö valdkonnas. Tuleb julgustada ja tugevdada meetmeid, mille eesmärk on võimaldada tarbijatel teadlikumalt käituda ja tootvateks tarbijateks saada. Komitee on varasemates arvamustes neid meetmeid juba käsitlenud.

4.2.9

Sel eesmärgil tuleb igas vanuses kodanikele anda nõuetekohast ja lihtsasti mõistetavat teavet energiaküsimuste (näiteks energiamärgistuse) kohta. Lisaks tuleb parandada õiglast juurdepääsu energiaturule ja väikesemahuliste projektide rahastamist. Energiaalaste õigusaktide lihtsustamine REFITi algatuse raames peaks tooma energiatarbijatele käegakatsutavat kasu. Tuleks pöörata rohkem tähelepanu probleemide käsitlemisele, mis on seotud maksude ja tasudega, mis – vaatamata energia hulgimüügihindade tasemele – tõstavad tarbijahindu ja soodustavad seetõttu kütteostuvõimetust.

4.3.1

Komitee tervitab komisjoni eraldiseisvat taastuvenergia eduaruannet ja nõustub üldjoontes selles esitatud probleemide ja väljakutsete analüüsiga. Mis puutub soovitustesse, siis viitab komitee oma seisukohtadele taastuvenergia eri aspektide kohta, mis on esitatud mitmetes varasemates arvamustes.

4.3.2

Aruande kohaselt on EL tervikuna teel 2020. aasta eesmärgi saavutamise poole, ehkki selleks on siiski vaja teha täiendavaid jõupingutusi. Komitee rõhutab veelkord, kui oluline on jätkata positiivset arengut selles valdkonnas. Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et kütte- ja jahutussektor on taastuvenergia absoluutse kasutamise seisukohast suurim sektor. Komitee rõhutab samuti transpordi otsustavat rolli keeruliste ja pikaajaliste heite-eesmärkide saavutamisel ning kiidab heaks taastuvelektri ja täiustatud biokütuste arendamise transpordist tingitud heite vähendamiseks.

4.3.3

Aruandes rõhutatakse, et ikka veel esineb märkimisväärseid haldusalaseid takistusi taastuvenergia projektide käivitamisel. Need on seotud ühtsete kontaktpunktide, veebipõhiste taotluste, menetluste tähtaegade, väikesemahuliste projektide lihtsustamise ja geograafiliste asukohtade tuvastamisega. Komitee nõuab kiireid meetmeid nende takistuste kõrvaldamiseks, mis on omased ka muudele valdkondadele.

4.3.4

Komitee väljendab heameelt komisjoni järelduse üle, et EL on 2020. aasta energiatõhususe ja kasvuhoonegaaside heite eesmärkide saavutamisel graafikus. Mis puudutab poliitikavahendeid, mille eesmärk on hõlbustada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele, siis on toetuste (sh ka roheliste sertifikaatide) ebaõige kasutamise, heitkogustega kauplemise süsteemide ja maksude tulemuseks olnud ebatõhus tegevus ja kaugeltki mitte optimaalsed tulemused, kuna on puudunud turusignaalid vähese CO2-heitega energiasse investeerimise julgustamiseks.

4.3.5

Komitee palub seetõttu komisjonil hinnata põhjalikult praeguseid vähese CO2-heitega poliitika vahendeid, et tagada asjakohaste vahendite kasutamine eesmärkide saavutamiseks kõige tõhusamal viisil ja ilma tarbetu koormuseta energiakasutajate jaoks.

4.3.6

Komitee kiidab heaks eesmärgi tagada ülemaailmne juhtpositsioon üleminekul puhtale energiale ning luua ettevõtlusvõimalusi ja töökohti. Selles küsimuses peaks EL ainult oma heitkogustele keskendumise asemel suurendama nii palju kui võimalik oma ülemaailmset positiivset nn CO2-käejälge. Seda saab saavutada, arendades ja eksportides kliimalahendusi ning tooteid, mille tootmisel tekib vähem heidet kui väljaspool ELi asuvate konkurentide toodete puhul, andes endale aru sellest, et ülemaailmne konkurents on väga tihe.

4.3.7

Ülemaailmne juhtpositsioon nõuab suuremaid investeeringuid innovatsiooni, eriti avaliku sektori investeeringuid, mille osakaal on vähenenud. Komitee rõhutab ühtlasi kaubandus- ja investeerimispoliitika rolli energia- ja kliimalahenduste elluviimises. Vaja on ülemaailmset süsiniku hinnakujundamise süsteemi, et suurendada vähese CO2-heitega lahenduste kehtestamist neutraalsel ja tõhusal viisil. Komitee palub komisjonil püüelda aktiivselt seda laadi mehhanismi poole, mis looks Euroopa äriühingute jaoks eksporditurgudel ja imporditavate kaupade suhtes võrdsed tingimused.

5.1

Arvestades, et energialiidu olukorra hinnang põhineb teatavatel põhinäitajatel, on oluline tagada, et need näitajad oleksid kõige asjakohasemad. Komitee väljendab heameelt komisjoni kavade üle arendada näitajaid edasi, näiteks neid näitajaid, mis mõõdavad tarbijate mõjuvõimu suurendamist. Oma arvamuses energialiidu olukorra esimese aruande kohta kutsus komitee komisjoni üles lisama sotsiaalseid aspekte kriteeriumite hulka, mille abil mõõdetakse energialiitu ja energiaalase ülemineku mõju.

5.2

Praegu põhineb järelevalve peamiselt energialiidu viiel sambal ja vastavatel poliitilistel ja regulatiivsetel eesmärkidel. Võttes arvesse, et „sa saad selle, mida mõõdad“, rõhutab komitee vajadust jälgida edusamme energialiidu põhieesmärkide saavutamisel, st hüvesid, mida see toob kaasa kodanikele ja ettevõtetele ning seega ka ELi tulevikule.

5.3

Komitee palub seega komisjonil jälgida energiaga seotud majandustegevuste arengut, et anda ülevaade energialiidu majanduslikust väärtusest. Vastavalt sellele tuleks jälgida edusamme seoses energiaga seotud töökohtadega. See peaks ühtlasi hõlmama võimalike investeeringute ja töökohtade kadumise hindamist.

5.4

Energialiidu kodanikele lähemale toomiseks peab komitee oluliseks jälgida edusamme tarbijate igapäevaelu seisukohast ja teavitada neist edusammudest. Seega tuleks arvesse võtta järgmist: energiaarved, teave energiaga seotud toodete kohta, kohaliku, detsentraliseeritud energiatootmise kasutamine, arukas arvestisüsteem, e-sõidukite laadimisjaamad, rahaline abi tootvatele tarbijatele ja energiatõhususe stiimulid hoonete renoveerimiseks jne.

5.5

Ühiskondlike mõjurite seiramiseks võiks jälgida energiaküsimuste tajumises toimunud muutusi, nagu suurenev mure õhusaaste pärast, kasvav huvi energiaga seotud tööhõivevõimaluste vastu, tehnoloogilise arengu tagajärjed ja uute osalejate esilekerkimine.

5.6

Samuti oleks kasulik hinnata liikmesriikide meetmeid sellest aspektist, kas need edendavad sidusust või lahknevust siseturul ja välissuhetes. Sellega seoses on kõige olulisem küsimus hinnata Brexiti tagajärgi energialiidule.

5.7

Viimaks on järelevalvemehhanismi parandamise oluline tahk ka andmete kvaliteedi tagamine. Andmed peaksid olema õigeaegsed, täpsed, võrreldavad ja usaldusväärsed, ja see eeldab andmete kogumise ja töötlemise meetodite pidevat edasiarendamist.